Justiitsminister — Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 "Notariaadimäärustik" muutmine — RTL, 13, 207

Määrus kehtestatakse «Hooneühistuseaduse» § 5 lõike 3, § 8 lõike 4, § 10 lõike 2, «Kohtute seaduse» § 1171 lõike 1, «Mittetulundusühingute seaduse» § 76, «Notariaadiseaduse» § 8 lõike 1, § 16 lõike 5, § 21 lõike 2, § 24 lõike 2, § 241, § 27 lõike 1, § 30 lõike 22, § 39 lõike 2, § 53 lõike 2 ja § 57, «Tõestamisseaduse» § 58, «Võlaõigusseaduse» § 120 lõike 1 ja «Äriseadustiku» § 67 lõike 4 punkti 1, § 150 lõike 4 ning § 151 lõike 2 alusel notari ametitegevuse, teiste tõestamisõiguslike isikute poolt tõestamistoimingute tegemise ja notariaadi tegevuse korraldamiseks. § 1. Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruses nr 5 «Notariaadimäärustik» (RTL 2002, 19, 245; 2004, 36, 590) tehakse järgmised muudatused: 1) määrustiku preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Määrustik kehtestatakse «Hooneühistuseaduse» § 5 lõike 3, § 8 lõike 4, § 10 lõike 2, «Kohtute seaduse» § 1171 lõike 1, «Mittetulundusühingute seaduse» § 76, «Notariaadiseaduse» § 7, § 8 lõike 1, § 16 lõike 5, § 21 lõike 2, § 24 lõike 2, § 241, § 27 lõike 1, § 30 lõike 22, § 39 lõike 2 ja 4, § 53 lõike 2 ja § 57, «Tõestamisseaduse» § 58, «Võlaõigusseaduse» § 120 lõike 1 ja «Äriseadustiku» § 67 lõike 4 punkti 1, § 150 lõike 4 ning § 151 lõike 2 alusel notari ametitegevuse, teiste tõestamisõiguslike isikute poolt tõestamistoimingute tegemise ja notariaadi tegevuse korraldamiseks.»; 2) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Notari tööpiirkonnad ja ametikohtade arv nendes on järgmine: 1) Harjumaa tööpiirkond – 49 ametikohta; 2) Tartumaa tööpiirkond – 12 ametikohta; 3) Ida-Virumaa tööpiirkond – 10 ametikohta; 4) Pärnumaa tööpiirkond – 6 ametikohta; 5) Valgamaa tööpiirkond – 3 ametikohta; 6) Viljandimaa tööpiirkond – 4 ametikohta; 7) Lääne-Virumaa tööpiirkond – 4 ametikohta; 8) Raplamaa tööpiirkond – 3 ametikohta; 9) Saaremaa tööpiirkond – 3 ametikohta; 10) Läänemaa tööpiirkond – 2 ametikohta; 11) Jõgevamaa tööpiirkond – 2 ametikohta; 12) Põlvamaa tööpiirkond – 2 ametikohta; 13) Võrumaa tööpiirkond – 2 ametikohta; 14) Järvamaa tööpiirkond – 2 ametikohta; 15) Hiiumaa tööpiirkond – 1 ametikoht.»; 3) paragrahv 8 lõiked 1 kuni 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Notari koostatud dokument peab olema trükikirjas. Dokumendi võib vormistada mõlemale lehepoolele, kui paberi kvaliteet seda võimaldab. Dokument võib olla käsikirjas, kui ei ole võimalik kasutada printerit või kirjutusmasinat ning toimingu tegemist ei saa edasi lükata. (2) Notariaalakti ja selle algärakirja esimene lehekülg sisaldab kujunduselemendina väikese riigivapi kujutist ja suures kirjas notari ametinimetust ning ees- ja perekonnanime. (3) Notari dokumentide originaalid, algärakirjad ja ärakirjad peavad olema loetavad. Dokumendi tekst peab olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Tekstis on lubatud kasutada ainult üldtuntud lühendeid. (4) Kõik notari koostatud dokumendi sisu jaoks olulised arvud peavad olema dokumendis vähemalt ühel korral sõnadega lahti kirjutatud.»; 4) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 5) määrustikku täiendatakse paragrahviga 81 järgmises sõnastuses: « § 81. Digitaalse dokumendi vormistamine (1) Notari digitaalse dokumendi koostamisele kohaldatakse kõiki käesoleva määrustiku sätteid, niivõrd kuivõrd käesolevas määrustikus ei ole sätestatud teisiti või kuivõrd digitaalse dokumendi olemusest ei tulene teisiti. (2) Digitaalne notariaalmärge koostatakse tekstitöötlusprogrammi abil ja pealkirjastatakse kombinatsiooniga, mis koosneb sõnast notar, justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord» § 288 punktis 21 nimetatud notari identifikaatorist, kuupäevast ja ühe päeva lõikes notariaalmärgete eristamise otstarbel antavast numbrist. Kuupäev esitatakse pealkirjas kuuekohalisena ja koosneb päevast, kuust ja aastaarvu kahest viimasest numbrist. (3) Juhul kui kinnitatav digitaalne dokument on koostatud muu programmi abil, koostatakse kinnitusmärge eraldi failina. Kinnitatavat dokumenti ja notariaalmärget sisaldavad failid paigutatakse ühte digitaalallkirjastamise otstarbelisse konteinerisse. (4) Ühte konteinerisse võib lisaks kinnitatavatele dokumentidele paigutada ainult ühe ühte kinnitusmärget sisaldava faili. Kui notari ametitoimingu taotleja soovib mitmete asjaolude kinnitamist, võib tema soovil vormistada kõikide asjaolude kinnitamise kohta ühe kinnitusmärke. Kinnitusmärkes näidatakse sel juhul ära kõikide kinnitamistoimingute ametitoimingute raamatus registreerimise numbrid. (5) Digitaalset notariaalmärget sisaldav konteiner pealkirjastatakse sama kombinatsiooniga, millega on pealkirjastatud konteineris sisalduv kinnitusmärget sisaldav fail.»; 6) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 9. Dokumendi köitmine (1) Mitmeleheküljeline notariaalakt ja mitmeleheküljeline notariaalmärkega dokument köidetakse nööriga ja köitmine kinnitatakse reljeefpitseriga. Dokumendi peab pitseerima viisil, mis muudaks dokumendilt pitseri ilma nähtavate jälgedeta eemaldamise võimatuks. (2) Dokumendid, kaardid, joonised ja illustratsioonid, millele notariaalaktis on viidatud kui notariaalakti osadele ning «Tõestamisseaduse» § 17 lõikes 2 ja §-s 33 nimetatud toimingu käigus koostatud notariaalakti kirjalik tõlge, köidetakse notariaalakti külge. (3) Notariaalakti külge ei köideta isikusamasuse, esindusõiguse või käsutusõiguse tuvastamise dokumente, «Tõestamisseaduse» § 31 lõikes 1 nimetatud testamenti sisaldavat ümbrikut ega muid toimingu alusmaterjale. (4) Köidetud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud ja dokumendi lehtede arvu kinnitab notar oma allkirjaga. (5) Digitaalse notariaalmärkega dokumendi eraldi failides olevad osad ühendatakse ühte konteinerisse paigutamise abil. Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei kohaldata.»; 7) paragrahvi 10 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) füüsilise isiku kohta ees- ja perekonnanime, isikukoodi (selle puudumisel sünniaja), aadressi ja e-posti aadressi; 2) juriidilise isiku kohta juriidilise isiku nime, registrikoodi, aadressi ja e-posti aadressi;»; 8) paragrahvi 10 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Allkirja õigsuse, allkirjanäidise õigsuse, tõlkija allkirja õigsuse, tõlke õigsuse, ärakirja õigsuse, väljavõtte õigsuse ning elektroonilise registri väljatrüki õigsuse kinnitamisel märgib notar dokumendi esilehe ülaossa sõnad «allkirja õigsus», «allkirjanäidis», «tõlkija allkirja õigsus», «tõlke õigsus», «ärakiri», «väljavõte» või «väljatrükk». Nõue ei kehti digitaalse notariaalmärke puhul.»; 10) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) «Tõestamisseaduse» § 42 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse ka arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmetest digitaalse väljavõtte kinnitamisel. Arvutivõrgu kaudu kasutatava andmekogu andmete väljatrüki ja väljavõtte kohta tehtavas notariaalmärkes ei pea notar kajastama «Tõestamisseaduse» § 42 lõikes 2 nimetatud asjaolusid, kui väljatrükk või väljavõte neid andmeid juba automaatselt sisaldab.»; 11) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Notar märgib notariaalakti ja notariaalmärkesse toimingu ametitoimingute raamatus registreerimise numbri, notari tasu suuruse, sellele lisanduva käibemaksu suuruse ja tasu võtmise aluseks oleva seadusesätte. (2) Kui notariaalakt või notariaalmärkega dokument sisaldab kandeavaldust kohtulikule registrile, märgib notar notariaalakti ja notariaalmärkesse avaldaja e-posti aadressi, selle puudumise korral postiaadressi, kuhu kohtuliku registri poolt tehtav lahend saata tuleks.»; 12) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 15. Allkirjastamine ja pitseerimine (1) Ametitoimingus osaleja ja toimingusse kaasatud isik kirjutab notariaalaktile omakäeliselt alla notari juuresolekul. Allkirja juurde märgib osaleja ja toimingusse kaasatud isik kirjatähtedega oma ees- ja perekonnanime. (2) «Tõestamisseaduse» § 15 lõikes 2 nimetatud allakirjutamise puhul ei pea osaleja ja toimingusse kaasatud isik allkirja juurde lisama oma ees- ja perekonnanime. (3) Notar kirjutab notariaalaktile alla pärast seda, kui osalejad ja kaasatud isikud on aktile alla kirjutanud. Notar märgib allkirja juurde omakäeliselt kirjatähtedega sõna «notar». (4) Notariaalmärke allkirjastamisel märgib notar oma allkirja juurde omakäeliselt kirjatähtedega sõna «notar». (5) Notar lisab notariaalaktile ja notariaalmärkele värvipitsati jäljendi. Pitser lisatakse dokumendile nii, et see katab osaliselt notari allkirja. Notari pitser dokumendil peab olema selge ja identifitseeritav. (6) Digitaalse notariaalmärke allkirjastamiseks annab notar digitaalallkirja kinnitatavat dokumenti ja notariaalmärget sisaldavale nõuetekohaselt pealkirjastatud konteinerile.»; 14) paragrahv 16 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 17 lõiked 5–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Juurdekirjutuse täpne koht tekstis määratakse õienduses. Õienduse selguse eesmärgil võib paranduse või juurdekirjutuse uue teksti märkida ka dokumendi teksti endasse. (6) Kui parandus tehakse pärast dokumendi ettelugemist, ei pea notar uuesti kogu dokumenti ette lugema, vaid võib ette lugeda ka ainult parandatud tekstiosa. (7) Digitaalse notariaalmärke parandamiseks koostab notar uue notariaalmärke. Vajadusel viidatakse uues notariaalmärkes parandatavale notariaalmärkele.»; 16) määrustikku täiendatakse paragrahviga 171 järgmises sõnastuses: « § 171. Digitaalse notariaalmärkega dokumendi väljastamine Kui toimingu taotleja ei soovi digitaalse notariaalmärkega dokumendi edastamist kohtulikule registrile, väljastatakse dokument toimingu taotlejale kas e-posti teel, salvestatuna andmekandjale või muul elektroonilisel viisil. Andmekandja liigi valib ja andmekandja tooriku hangib notar.»; 17) määrustiku paragrahvid 171, 18 ja 19 paigutatakse määrustiku 3. peatüki 3. jao algusesse; 18) määrustiku 3. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Originaali ja algärakirja väljastamine»; 19) paragrahvi 26 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Isiku avalduse ja teate edastab notar teisele isikule vastavalt ametitoimingu taotleja soovile kas tähitud väljastusteatega posti teel või e-posti teel vähemalt vastuvõtuteate nõudega. (2) Avalduse või teate edastamiseks koostatakse saatja taotlus, milles märgitakse saatja ja saaja ees- ja perekonnanimi ja aadress ning avalduse või teate sisu või viide sellele, et avaldus või teade on lisatud nimetatud taotlusele. E-posti teel edastamise korral märgitakse lisaks ka saaja ja saatja e-posti aadressid. (3) Posti teel saadetava avalduse ja teate edastamiseks koostatakse taotlus nii mitmes eksemplaris, kui on saajaid. Taotlusele kirjutab alla saatja ja notar kinnitab saatja allkirja õigsuse. Notar edastab saajale nii saatja taotluse kui ka selles sisalduva või sellele lisatud avalduse või teate. (4) E-posti teel teate või avalduse edastamisel koostab notar taotluse asemel kinnitusmärke selle kohta, et avaldus või teade on notarile esitatud edastamiseks saajale. Taotleja poolt allkirjastatud teate või avalduse ja kinnitusmärke paigutab notar ühte konteinerisse ja digitaalallkirjastab. (5) Pärast avalduse või teate edastamist koostab notar saatja soovil tõendi, milles sisalduvad järgmised andmed: 1) saatja ees- ja perekonnanimi, aadress ja e-posti teel edastamise korral ka e-posti aadress; 2) saaja ees- ja perekonnanimi, aadress ja e-posti teel edastamise korral ka e-posti aadress; 3) avalduse või teate edasiandmise aeg; 4) avalduse või teate sisu; 5) vajadusel ka avaldusele või teatele saadud vastuse sisu või asjaolu, et antud tähtajaks ei ole avaldusele või teatele vastust saabunud. (6) Kui ilmneb avalduse või teate edasiandmise võimatus, koostab notar saatja soovil edasiandmise võimatuse kohta tõendi.»; 20) määrustikku täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: «41. peatükk TEADETE JA TAOTLUSTE KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD § 351. Tõestatud tehinguga seotud teadete ja taotluste edastamise kord (1) Notar on osalejate taotlusel õigustatud ja kohustatud koostama ja edastama järgmisi tõestatud tehinguga seotud teateid ja taotlusi: 1) käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus; 2) aktsiaseltsi aktsiate ja osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistris registreerimise taotlus; 3) rahvastikuregistrile elukohaandmete muutmise teade; 4) teade ostueesõigust omavale isikule müügilepingu sõlmimise ja selle sisu kohta; 5) määrustiku lisas 1 nimetatud tegevusloa, litsentsi ja registreeringu taotlus. (2) Kui avaldus käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks koostatakse ühingu või sihtasutuse asutamisel, edastatakse avaldus Maksu- ja Tolliametile alles pärast asutatava ühingu või sihtasutuse registrisse kandmist. (3) Vajadusel kasutatakse teates ja taotluses asutatava äriühingu identifitseerimiseks registrikoodi asemel justiitsministri 28. augusti 2002. a määruse nr 56 «Kohtu registriosakonna kodukord» § 288 punktis 21 nimetatud kandeavalduse notariaaltoimingu koodi. (4) Notar kajastab osalejate soovi tehinguga seotud teadete ja taotluste edastamise kohta tehingu kohta koostatud notariaalaktis. Kui teate või taotluse jaoks on kehtestatud vorm, koostab notar teate või taotluse nimetatud vormi kohaselt. Kui osalejad ei ole määranud teisiti ning seadusest ei tulene teisiti, edastab notar teate või taotluse e-posti või muul elektroonilisel teel. (5) Notaril on õigus edastamisest keelduda, kui notarile ei ole kahe nädala jooksul esitatud teatele või taotlusele lisatavaid seaduses nõutavaid dokumente või kui osaleja poolt koostatud teade või taotlus ei vasta seaduse nõuetele. (6) Notar ei ole kohustatud tegelema tema poolt koostatud ja edastatud teate ega taotluse edasise menetlemisega, välja arvatud juhul, kui tegemist on notari veaga teate või taotluse koostamisel. § 352. Osaühingu osa ja hooneühistu liikmesuse võõrandamise, pärimise ja pantimise ning hooneühistu liikmeks saamise teade (1) Pärast osaühingu osa võõrandamise või pantimise lepingu tõestamist või osaühingu osa kohta pärimistunnistuse koostamist saadab notar osa võõrandamise, pantimise või pärimise kohta äriregistrile käesoleva määrustiku lisa 2 vormi kohase teate. Ühes teates näidatakse andmed ühe osa võõrandamise, pantimise või pärimise kohta. (2) Notar saadab «Hooneühistuseaduse» § 5 lõikes 3, § 8 lõikes 4, § 9 lõikes 3 ja § 10 lõikes 2 sätestatud juhul mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile hooneühistu liikmesuse võõrandamise, pärimise või pantimise või hooneühistu liikmeks saamise kohta käesoleva määrustiku lisa 3 vormi kohase teate. Ühes teates näidatakse andmed ühe liikmesuse võõrandamise, pantimise või pärimise kohta. § 353. Avaldaja teavitamine registriasjas tehtud lahendist Notar teavitab registrit pidava kohtu poolt temale kui avaldaja esindajale edastatud kandemäärusest või määrusest esindatavat. Lahendist teavitamiseks edastab notar avaldajale kandemääruse või määruse ärakirja käesoleva määrustiku § 12 lõikes 2 nimetatud aadressile. Ärakirja ei pea edastama, kui kohtuliku registri poolt notarile saadetud lahendi ärakirjast nähtub, et kohtulik register on avaldajale lahendi ärakirja juba saatnud.»; 21) määrustikku täiendatakse peatükiga 42 järgmises sõnastuses: «42. peatükk ELEKTROONILISTE REGISTRITE JA ANDMEBAASIDE TÕESTAMISTOIMINGUTEKS KASUTAMINE § 354. Kohtute registriosakondade keskandmebaasi kasutamine (1) Kui notaril on tõestamistoimingu aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks vaja kasutada äriregistri registrikartoteegi, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registrikartoteegi või kommertspandiregistri registrikartoteegi andmeid, siis on ta kohustatud seda tegema Registrite ja Infosüsteemide Keskuse arvutivõrgu kaudu kohtute registriosakondade keskandmebaasi kasutades. (2) Kui äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute põhikirjad on elektroonilisel kujul kättesaadavad kohtute registriosakondade keskandmebaasis, siis tõestamistoimingu aluseks olevate asjaolude kontrollimisel kasutab notar põhikirjadega tutvumiseks seda keskandmebaasi. § 355. Rahvastikuregistri andmete kasutamine Kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta juurdepääs rahvastikuregistri andmetele, on notar kohustatud kasutama rahvastikuregistri andmeid järgmiste asjaolude kontrollimiseks: 1) tõestamistoimingus osaleja perekonnaseis, kui on seda vaja tuvastada; 2) isikusamasuse tuvastamiseks kasutatava riikliku isikut tõendava dokumendi ehtsus või kehtivus, kui on tekkinud kahtlus isikut tõendava dokumendi ehtsuses või kehtivuses. § 356. Liiklusregistri andmete kasutamine Kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta juurdepääs liiklusregistri juhilubade andmebaasi andmetele ja on tekkinud kahtlus isikusamasuse tuvastamiseks esitatud juhiloa ehtsuse või kehtivuse suhtes, on notar kohustatud andmebaasi abil kontrollima juhiloa andmeid liiklusregistri juhilubade andmebaasist. § 357. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaaside kasutamine Kui notarile on võimaldatud arvutivõrgu kaudu tasuta juurdepääs Kodakondsus- ja Migratsiooniameti andmebaasidele ja on tekkinud kahtlus isikusamasuse tuvastamiseks esitatud Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt väljaantava isikut tõendava dokumendi ehtsuse või kehtivuse suhtes, on notar kohustatud nimetatud andmebaaside abil kontrollima isikut tõendava dokumendi ehtsust või kehtivust. § 358. Abieluvararegistri elektroonilise sisujuhi kasutamine (1) Kui notar on tuvastanud toimingus osaleja perekonnaseisu ja tehingu ese võib kuuluda abikaasade või endiste abikaasade ühisvara hulka, kontrollib notar Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt peetava abieluvararegistri elektroonilisest sisujuhist, kas isiku kohta on tehtud kanne abieluvararegistrisse. (2) Notar või muu tõestamisõiguslik isik ei pea kontrollima abieluvararegistri elektroonilisest sisujuhist, millises kinnistuspiirkonnas on isiku elukoht, kui notarile või tõestamisõiguslikule isikule on see asjaolu teada. Sellisel juhul võib notar kontrollida otse abieluvararegistrist, kas isiku kohta on sinna tehtud kanne. § 359. Ärikeelu ja juriidilise isiku nime kontroll (1) Notar on tehingu või sündmuse tõestamisel kohustatud kontrollima ärikeelu puudumist Registrite ja Infosüsteemide Keskuse koduleheküljel peetavast ärikeelu all olevate isikute nimekirjast. (2) Enne juriidilise isiku nime muutmist käsitleva kandeavalduse, asutamis-, jagunemis- või ühinemislepingu või ümberkujundamisotsuse tõestamist kontrollib notar Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kaudu, kas juriidilise isiku nimi on eristatav varem samas registris registreeritud nimest, ja Patendiameti koduleheküljel asuva kaubamärkide andmebaasi kaudu seda, et juriidilise isiku nimes ei kasutata Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni. (3) Kui notaril on võimalus saada Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kaudu andmeid ka kaubamärkide andmebaasist, siis ei ole eraldi päringut Patendiameti kaubamärkide andmebaasi vaja teha. § 3510. Riikliku ehitisregistri andmete kasutamine (1) Notar on kohustatud riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist kontrollima omaniku ja riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi kantud kolmandate isikute õiguste andmeid ja võimaliku broneerimismärke olemasolu ehitise või selle osaga seotud tõestamistoimingute tegemisel. (2) Juhul kui tõestamistoiming puudutab kinnistu esmakordset võõrandamist või koormamist, on notar kohustatud kontrollima riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist, kas kinnistu oluliseks osaks olev ehitis on koormatud riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuva pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. § 3511. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete kasutamine Ehitise või selle osa ja kinnistu võõrandamise tehingu tõestamisel on notar kohustatud kultuurimälestiste riiklikust registrist kontrollima, kas lepingu esemeks olev ehitis, kinnistu või nende osa kuulub vallas- või kinnismälestise koosseisu või asub muinsuskaitsealal.»; 22) paragrahvi 40 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: « 51) kas notariaalmärge vormistati paberil või elektrooniliselt;»; 23) paragrahvi 43 lõiked 1 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Ajutiselt täitmata notari ametikohale asendaja nimetamisel avatakse asendamise ajaks ametitoimingute raamat ja hoiustamise raamat. Väljatrükkide toimiku kaanele märgitakse notari ametinimetuse ja ees- ja perekonnanime asemele ajutiselt täitmata notari ametikoha nimetus. Kui samale täitmata ametikohale nimetatakse uus asendaja, jätkatakse eelmise asendaja poolt alustatud ametitegevuse raamatu ja hoiustamise raamatu pidamist. Uue asendaja tegevuse alustamise kohta tehakse ametitegevuse raamatusse ja hoiustamise raamatusse märge.»; « (5) Asendamise ajal tehtavates notariaalaktides ja notariaalmärgetes märgib notari asendaja enda isikuandmed vastavalt § 10 lõikele 1 ja lisab oma allkirjale omakäeliselt kirjatähtedega sõnad «notari asendaja».»; 24) paragrahvi 43 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: « (6) Kontod ja hoiulaekad rahasummade, väärtpaberite ja väärtasjade hoiustamiseks võib avada või rentida asendaja asemel ka Notarite Koda tingimusel, et kontode ja hoiulaeka käsutamise õigus on ainult ajutiselt täitmata notari ametikohale nimetatud notari asendajal. (7) Samale täitmata ametikohale uue asendaja nimetamisel annab eelmine asendaja uuele asendajale üle «Notariaadiseaduse» § 16 lõikes 1 nimetatud dokumendid. Uus asendaja viib lõpule eelmise asendaja või asendajate poolt alustatud toimingud, sealhulgas hoolitseb hoiulevõtmise avalduse täitmise eest.»; 25) paragrahvi 66 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Komisjonile esitatakse koos avaldusega isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi ärakiri, akadeemilise juriidilise kõrghariduse olemasolu tõendava dokumendi ärakiri, senist töö- ja teenistuskäiku tõendava dokumendi ärakiri, elulookirjeldus ja käesoleva määruse lisa 4 vormi kohane ankeet.»; 26) paragrahvi 68 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: « (51) Testi või õigusliku arvamuse kirjutamisel lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja konkursilt.»; 27) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Arvestusel lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse arvestuselt ja arvestus loetakse mittesooritatuks.»; 28) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Eksamil lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja eksam loetakse mittesooritatuks.»; 29) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Eksamil lubamatute abimaterjalide või lubamatu kõrvalabi kasutaja kõrvaldatakse eksamilt ja eksam loetakse mittesooritatuks.»; 30) määrustikku täiendatakse peatükiga 141 järgmises sõnastuses: «141. peatükk TÕESTAMISÕIGUSLIKE ISIKUTE JA ASUTUSTE TÕESTAMISTOIMINGUTE VORMISTAMISE, REGISTREERIMISE JA STATISTILISE ARUANDLUSE ESITAMISE KORD § 1112. Sätete kohaldamine (1) Käesolevat peatükki kohaldatakse valla- ja linnasekretäri ning vangla direktori tõestamistoimingutele. (2) Valla- ja linnasekretäri ning vangla direktori tõestamistoimingule kohaldatakse käesoleva määrustiku § 8 lõikeid 1, 3 ja 4, § 81, § 9 lõikeid 1, 4 ja 5, § 11 lõikeid 2–4, § 15 lõikeid 5 ja 6, § 17, § 171 ja §-des 354–357 sätestatut, niivõrd kuivõrd käesolevast peatükist ei tulene teisiti. (3) Valla- ja linnasekretäri poolt volikirja tõestamisele kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka käesoleva määrustiku § 9 lõigetes 2 ja 3, § 10 lõigetes 2–4, § 15 lõigetes 1 ja 2 ning lõike 3 esimeses lauses, §-des 18–25; § 359 lõikes 1 ja §-s 41 sätestatut. § 1113. Erisused tõestamistoimingu tegemisel ja vormistamisel (1) Allkirja ja allkirjanäidise õigsuse kinnitamisel märgib tõestaja kinnitusmärkesse, millise riikliku isikuttõendava dokumendi alusel ta osaleja isiku tuvastas. (2) Kinnitusmärkesse ja volikirja märgib tõestaja oma ees- ja perekonnanime ning ametinimetuse. Allkirja juurde märgib tõestaja omakäeliselt kirjatähtedega oma ametinimetuse. (3) Tõestamistoimingu tegemisel kasutatakse vastavalt valla, linna või vangla ametlikku pitsatit. Reljeefpitsati kasutamine köitmisel ei ole kohustuslik. (4) Digitaalset kinnitusmärget sisaldav fail ja konteiner pealkirjastatakse kombinatsiooniga, mis koosneb sõnast «kinnitus», kuupäevast ja tõestamistoimingu numbrist. Kuupäev esitatakse pealkirjas kuuekohalisena ja koosneb päevast, kuust ja aastaarvu kahest viimasest numbrist. § 1114. Tõestamistoimingute registreerimine (1) Tõestamistoimingud registreeritakse tõestamistoimingute raamatus. Iga vangla, vald ja linn peab eraldi tõestamistoimingute raamatut. Raamatu tiitellehele märgitakse vangla, valla või linna nimi või nimetus ning raamatu kasutusele võtmise ja lõpetamise kuupäev. (2) Tõestamistoimingute raamatut võib pidada paberkandjal või elektrooniliselt. Raamatu pidamisele kohaldatakse käesoleva määrustiku § 1111 punkte 1, 2 ja 4–7, § 38 lõikeid 5–7 ja 9 ning § 39. (3) Tõestamistoimingute raamatusse kantakse tõestamistoimingu kohta järgmised andmed: 1) toimingu number; 2) toimingu tegemise kuupäev; 3) toimingu teinud ametiisiku ees- ja perekonnanimi; 4) toimingu lühikirjeldus; 5) ärakirja ja väljavõtte kinnistamise puhul märge selle kohta, kas kinnitusmärge vormistati paberil või elektrooniliselt; 6) toimingus osaleja või ärakirja kinnitamist taotlenud isiku andmed (füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi, Eesti isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood) ja esindaja olemasolul esindaja samasugused andmed. § 1115. Statistiline aruandlus (1) Iga vangla, linn ja vald esitab kahe nädala jooksul arvates kalendriaasta lõpust Justiitsministeeriumile aruande lõppenud aasta tõestamistoimingute kohta. (2) Aruandes näidatakse tõestamistoimingute arvud tõestamistoimingute liikide (allkirja, allkirjanäidise, ärakirja, väljavõtte kinnitamine, volikirja tõestamine) kaupa.»; 31) määrustikku täiendatakse lisadega 1–4 järgmises sõnastuses: «Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» lisa 1 TEGEVUSLUBA, LITSENTSI VÕI MAJANDUSTEGEVUSE REGISTRI REGISTREERINGUT VAJAVATE TEGEVUSALADE LOETELU I Tegevusluba või litsentsi vajavate tegevusalade loetelu 1. Arhiivindusega seotud tegevus 1.1. Asjaajamisteenus 1.2. Arhiveerimisteenus 1.3. Arhivaalide säilitamisteenus 2. Kaugküttega seotud tegevus 2.1. Soojuse tootmine, kui tootmise prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja kohta või kui ettevõtja toodab soojust elektri ja soojuse koostootmise protsessis 2.2. Soojuse jaotamine, kui jaotamise prognoositav maht aastas ületab 50 000 MWh ettevõtja kohta 2.3. Soojuse müük 3. Keskkonnaga seotud tegevus 3.1. Keskkonnamõju hindamine 4. Loteriiga seotud tegevus 4.1. Loteriide korraldamine 5. Postiga seotud tegevus 5.1. Universaalse postiteenuse osutamine 5.2. Üle 10 kg kaaluvate postipakkide siseriiklik edastamine 5.3. Seadusega ettenähtud korras sularaha siirete teostamine ning riiklike pensionite, abirahade ja toetuste posti vahendusel väljamaksmine 6. Ringhäälinguga seotud tegevus 6.1. Saadete ja programmide edastamine ringhäälingus 7. Taimede paljundamise ja sordikaitsega seotud tegevus 7.1. Kultiveerimismaterjali tootmine 7.2. Taimeliigi mikropaljundamine 7.3. Seemne pakendamine 8. Teega seotud tegevus 8.1. Teede projekteerimine ja teeprojektide ekspertiis (v.a tunnelid, sillad ja viaduktid) 8.2. Sildade projekteerimine ja sillaprojektide ekspertiis 8.3. Teede ehitamine, remontimine ja hooldamine (v.a sildade ehitamine ja remontimine) 8.4. Sildade ehitamine ja remontimine 8.5. Liikluskorralduse projektide tegemine ja nende projektide ekspertiis 8.6. Liikluskorraldusvahendite paigaldamine 8.7. Teehoiutööde ehitusjärelevalve 9. Tolliga seotud tegevus 9.1. Kaudne esindamine tolliga suhtlemisel 9.2. Tegutsemine tolliagentuurina 10. Transpordiga seotud tegevus 10.1. Meretransport ja laevandus 10.1.1. Meretranspordi korraldamine ja laevade agenteerimine 10.2. Autotransport 10.2.1. Tasuline rahvusvaheline või riigisisene autovedu 10.2.2. Omal kulul korraldatav rahvusvaheline autovedu 10.3. Ühistransport 10.3.1. Sõitjateveo korraldamine teeliikluses (ühistransport ja taksovedu) 11. Turvateenistusega seotud tegevus 11.1. Turvakonsultatsioon 11.2. Vallas- või kinnisvara valve ja kaitse 11.3. Isikukaitse 11.4. Korra tagamine üritusel või valveobjektil 11.5. Juhtimiskeskuse pidamine 11.6. Valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine 12. Veega seotud tegevus 12.1. Hüdrogeoloogilised uuringud 12.2. Hüdrogeoloogiline kaardistamine 12.3. Puuraukude ja puurkaevude projekteerimine 12.4. Puuraukude ja puurkaevude puurimine ja likvideerimine II Majandustegevuse registri registreeringut vajavate tegevusalade loetelu 1. Alkoholiga seotud tegevus 1.1. Alkoholi importimine 1.2. Alkoholi hulgimüümine 1.3. Alkoholi eksportimine 1.4. Tegutsemine alkohoolse joogi jaemüüjana 2. Ehitusega seotud tegevus 2.1. Ehitustegevus 2.2. Projekteerimine 2.3. Ehitusuuringute tegemine 2.4. Omanikujärelevalve tegemine 2.5. Ehitusprojektide tegemine 2.6. Ehitiste ekspertiisi tegemine 2.7. Ehitusjuhtimine 3. Elektriohutusega seotud tegevus 3.1. Tegutsemine elektritöö ettevõtjana 3.2. Tehnilise kontrolli teostamine 3.3. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 4. Kaevandamisega seotud tegevus 4.1. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 4.2. Kaevandamine 4.3. Kaeveõõne teisene kasutamine või projektide koostamine 5. Kahjuritõrjega seotud tegevus 5.1. Kahjulike organismide keemiline või bioloogiline hävitamine 5.2. Kahjulike organismide keemiline või bioloogiline tõrje 5.3. Kahjulike organismide kahjustava toime ennetamine või muul keemilisel või bioloogilisel viisil nende vastu võitlemine 6. Kaubandustegevus 6.1. Vallasasja pakkumine ja müük 6.2. Vallasasja kasutusse andmine ja võtmine 6.3. Vallasasja valmistamine või muutmine kliendi tellimusel 6.4. Toitlustamine 6.5. Ilu- ja isikuteenuse pakkumine ja osutamine 6.6. Tänava- ja turukaubanduse korraldamine ning kaubanduse korraldamine avalikul üritusel 7. Küttegaasi ohutusega seotud tegevus 7.1. Gaasitööde tegemine 7.2. Tegutsemine gaasipaigaldise ehitamisega tegeleva ettevõtjana 7.3. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 8. Lifti ja köistee ohutusega seotud tegevus 8.1. Lifti paigaldamine 8.2. Tõsteseadmetööde tegemine 8.3. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 9. Lõhkematerjaliga seotud tegevus 9.1. Pürotehnilise toote hoidmine, võõrandamine ja kasutamine 9.2. Isiku nõuetele vastavuse hindaja ja tõendaja 10. Masina ohutusega seotud tegevus 10.1. Masinatööde tegemine 10.2. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 11. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud tegevus 11.1. Valuutavahetusteenuse pakkumine 12. Raudteega seotud tegevus 12.1. Raudtee-ehitus 12.2. Raudteerajatiste ehitus 13. Surveseadme ohutusega seotud tegevus 13.1. Surveseadmetööde tegemine 13.2. Isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine 14. Toote nõuetele vastavuse tõendamisega seotud tegevus 14.1. Tegutsemine volitatud asutusena 14.2. Tegutsemine tunnustatud asutusena 15. Tubakaga seotud tegevus 15.1. Tubakatoodete jae- ja hulgimüük 16. Tuleohutusega seotud tegevus 16.1. Automaatsete tulekahjusignalisatsiooni- ja tulekustutussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hooldamine 16.2. Esmaste tulekustutusvahendite kontrollimine ja hooldamine 17. Turismindusega seotud tegevus 17.1. Tegutsemine reisiettevõtjana 18. Tööturuteenusega seotud tegevus 18.1. Teavitamine tööturu olukorrast 18.2. Töövahendus 18.3. Karjäärinõustamine 19. Vedelkütusega seotud tegevus 19.1. Kütuse importimine 19.2. Kütuse eksportimine 19.3. Kütuse müümine 19.4. Kütuse hoiuteenuse osutamine 20. Väärismetalltoodetega seotud tegevus 20.1. Väärismetalltoodete valmistamine 20.2. Väärismetalltoodete hulgi- või jaemüügi korras müügiks pakkumine 20.3. Väärismetalltoodete tasu eest võõrandamine 20.4. Väärismetalltoodete nomenklatuuri kuuluvate toodete ja detailide sissevedamine Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» lisa 2 TEADE OSA VÕÕRANDAMISE/PÄRIMISE KOHTA Tehingu/tunnistuse üldandmed tehingu/tunnistuse kuupäev notari nimi notari ametitoimingu number Andmed osaühingu kohta, mille osa võõrandati/päriti nimi registrikood Andmed võõrandaja(te)/pärandaja kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald võõrandatava/päritava osa nimiväärtus võõrandatava/päritava osa omandi liik (ainu-, ühis- või kaasomand) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) Andmed omandaja(te)/pärija(te) kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald omandatava osa nimiväärtus omandatava osa omandi liik (ainu-, ühis- või kaasomand) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) osa omandi ülemineku aeg TEADE OSA PANTIMISE KOHTA Tehingu üldandmed tehingu kuupäev notari nimi notari ametitoimingu number Andmed osaühingu kohta, mille osa panditi nimi registrikood Andmed pantija kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald panditava osa nimiväärtus pandi järjekoht pandiõiguse tekkimise aeg (kui see erineb käsutustehingu tõestamise ajast) Andmed pandipidaja(te) kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald pandipidajate paljususe korral omandi liik (ühis- või kaasomand pandile) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» lisa 3 TEADE HOONEÜHISTU LIIKMESUSE VÕÕRANDAMISE/PÄRIMISE KOHTA Tehingu üldandmed tehingu kuupäev notari nimi notari ametitoimingu number Andmed hooneühistu kohta, mille liikmesus võõrandati/päriti nimi registrikood Andmed võõrandaja(te)/pärandaja kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald võõrandatava/päritava liikmesuse number võõrandatava/päritava liikmesuse omandi liik (ainu-, ühis- või kaasomand) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) Andmed omandaja(te)/pärija(te) kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefoni number) liikmesuse omandi ülemineku aeg omandatava liikmesuse omandi liik (ainu-, ühis- või kaasomand) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) liikmeks saamise aeg (vastavalt «Hooneühistuseaduse» § 5 lõikele 2 saab liikmesuse võõrandamisel ja pärimisel liikmesuse omandaja liikmeks liikmesuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta) TEADE HOONEÜHISTU LIIKMESUSE PANTIMISE KOHTA Tehingu üldandmed tehingu kuupäev notari nimi notari ametitoimingu number Andmed hooneühistu kohta, mille liikmesus panditi nimi registrikood Andmed pantija kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald panditava liikmesuse number pandi järjekoht pandiõiguse tekkimise aeg (kui see erineb käsutustehingu tõestamise ajast) Andmed pandipidaja(te) kohta 1 nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald pandipidajate paljususe korral omandi liik (ühis- või kaasomand pandile) kaasomandi korral kaasomandiosa suurus (hariliku murruna) TEADE HOONEÜHISTU LIIKMEKS SAAMISE KOHTA Andmed hooneühistu kohta nimi registrikood Andmed liikme kohta nimi isiku- või registrikood (välismaa koodi puhul ka riigi nimi) sünniaeg (Eesti isikukoodi puudumisel) elu- või asukoha andmed: riik, maakond (kui väljaspool Eestit) linn/vald kontaktandmed (aadress, e-posti aadress, telefoni number) Andmed liikmesuse kohta liikmesuse number liikmesusega seotud liikme ainukasutuses oleva hooneosa pindala liikmemaksumäär (hariliku murruna) liikmeks saamise kuupäev liikmeks vastuvõtmise otsuse teinud organi nimetus ja otsuse kuupäev osamaksu suurus tasutud osamaksu suurus osamaksu tasumise aeg liikmesusega seotud kitsendused Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» lisa 4 NOTARIKANDIDAADIKS KANDIDEERIVA ISIKU ANKEET Kui mõnele küsimusele vastamiseks ei jätku ankeedis ruumi, lisatakse ankeedile lisaleht, mis allkirjastatakse ankeedi täitja poolt. Mitmelehelise lisa lehed nummerdatakse. Perekonnanimi (-nimed) Eesnimi (-nimed) Sünniaeg (päev/kuu/aasta) Isikukood Sünnikoht (riik, maakond, vald/linn) Endised nimed (endine nimi, mis ajast mis ajani, nime muutmise põhjus): 1 2 3 4 Elukohad (märkida elukohad viimasel kümnel aastal, alustades praegusest elukohast): elukoht mis ajast mis ajani 1 2 3 4 5 6 7 8 Andmed sidevahendite kohta: kodus: senisel töökohal: isiklik e-posti aadress: muu: Täpne postiaadress (riik, maakond, linn või vald, küla või alevik, tänav, maja, korter, postiindeks, postkasti nr jm): Perekonnaseis (märkida ristikesega): vallaline ( ) | vabaabielus ( ) | abielus ( ) | lahutatud ( ) | lesk ( ) Abikaasa/elukaaslase andmed: ees- ja perekonnanimi isikukood või sünniaeg elukoht töökoht ja amet kontaktandmed Andmed sugulaste ja hõimlaste (vanemad, sh kasuvanemad, lapsed, sh kasulapsed, vennad, õed, abikaasa vanemad, abikaasa/elukaaslase õed ja vennad, abikaasa lapsed, kui need ei ole ühised), eestkostetavate ning hooldusaluste kohta: sugulus- või hõimlusaste ees- ja perekonnanimi isikukood või sünniaeg elukoht töökoht ja amet 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Hariduskäik (sh välismaal omandatud haridus): õppeasutuse nimetus õppeaeg eriala õppeasutuse aadress omandatud kraad, diplom, tunnistus 1 2 3 4 5 6 Keelte valdamine (1 – raskustega; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – täielik): keel kuulates rääkides lugedes kirjutades 1 2 3 4 5 Varasemad töökohad (märkida ajalises järjestuses, alustades senisest, viimase 10 aasta töö- ja teenistuskohad, sh tegevteenistus kaitsejõududes, kohakaaslus): tööandja mis ajast mis ajani (aasta ja kuu täpsusega) amet(id) töölt lahkumise põhjus otsene ülemus 1 2 3 4 5 6 7 8 Kustumata karistused: menetluse liik (kriminaal-, väärteo- või distsiplinaarmenetlus) karistuse liik ja määr karistuse määranud asutus või isik karistamise põhjus karistuse määramise aeg (kuu, aasta) 1 2 3 4 5 Käimasolevad menetlused: menetluse liik (kriminaal-, väärteo- või distsiplinaarmenetlus) menetlev asutus või isik menetletav õigusrikkumine 1 2 Tervis Kas olete viimase 10 a jooksul viibinud psühhiaatrilisel ravil (sh ambulatoorsel)? Jah ( ) Ei ( ) Kas Teil on / on olnud alkoholismiprobleeme? Jah ( ) Ei ( ) Kas Te tarvitate / olete tarvitanud narkootikume? Jah ( ) Ei ( ) Ravi korral raviasutus ning ravil viibimise aeg ning muud tähtsust omavad asjaolud: Muud asjaolud või seletused, mida kandidaat peab vajalikuks: Ankeedile lisatud lehtede arv: Kinnitan esitatud andmete õigsust ning olen teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Kuupäev (päev/kuu/aasta) Allkiri» § 2. Justiitsministri 24. septembri 2002. a määruse nr 63 «Vandetõlgi määrustik» (RTL 2002, 113, 1637; 2005, 104, 1575) § 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Vandetõlk järgib ametitoimingute vormistamisel «Tõestamisseadusest» tulenevaid nõudeid. Vandetõlgi ametitoimingutele rakenduvad ka vastavalt Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» 3. peatüki esimene jagu ja teise jao § 11, § 12 lõige 1, § 15 lõiked 4–6, § 17 ja § 171. (2) Digitaalse notariaalmärke ja seda sisaldava konteineri pealkirjastamisele ei kohaldata Justiitsministri 25. jaanuari 2002. a määruse nr 5 «Notariaadimäärustik» § 81 lõikes 2 sätestatut.» § 3. Justiitsministri 1. aprilli 2002. a määrus nr 21 «Elektrooniliste registrite ja andmebaaside tõestamistoiminguteks kasutamise kord» (RTL 2002, 49, 684; 2004, 36, 590) tunnistatakse kehtetuks. Minister Rein LANG Kantsler Jüri PIHL