Kadrina Vallavolikogu — Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006-2008 kinnitamine — KO, 19, 241

Aluseks võttes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 31 lõike 3 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 37 Kadrina Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada Kadrina Keskkooli arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 4. jaanuaril 2006. Volikogu esimees Ain SUURKAEV KADRINA KESKKOOLI ARENGUKAVA 2006–2008 SISUKORD 1. Kadrina Keskkooli arengukava 3 2. Sissejuhatus 3 3. Seletuskiri Kadrina Keskkooli arengukava 2006-2008 juurde 4 4. Kooli missioon 5 5. Visioon õppetegevusest 6 6. Kooli ajaloost Kadrinas 7 7. Kadrina Keskkool täna 9 8. Õpilaste arv õppeaastate lõikes 11 9. Õppeedukuse % õppeaastate lõikes 11 10. Õpetajate kaader 12 11. Kadrina Keskkooli tööpõhimõtted 13 12. Õppekasvatustöö põhieesmärk 13 13. Kokkuvõte eelmisest arengukava perioodist 14 14. Kadrina Keskkooli õppe-kasvatustöö prioriteedid 2006-2008 18 15. Arengukava üldeesmärk 18 16. Arengukava prioriteetsed valdkonnad 2006-2008 19 17. Arengukava uuendamise kord 23 KADRINA KESKKOOLI ARENGUKAVA Kadrina Keskkooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad, valdkonnad ja tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kadrina Keskkooli arengukava lähtub kooli põhimäärusest ning Kadrina valla arengukavast. Sissejuhatus On väärtusi, mis iial ei kao, muutugu maailm palju tahes. Üheks selliseks väärtuseks on kool. Me ei pea võrdlema maju, mida kooliks kutsutakse, ei pea võrdlema koole omavahel, ei pea võrdlema inimesi, kes on erinevatest koolidest pärit. Kui see kõik võrdlemata näha pole, on midagi viltu. Kui me oskame hinnata inimest, väärtustada tema arenemisteed, sallida tema eksirännakuid, siis me teemegi sügava kummarduse kooli ees. Usun, et iga kooli tee – kas igavikku või unustusse – määrab ära tema tarkus, tarkus hinnata õpilasi, õpetajaid, võimalusi, unistusi. Kadrina Keskkool on igasugustel aegadel hoidnud au sees oma kodukohta, oma tegevuse eesmärgiks on seadnud anda õpilastele võimalikult mitmekülgne ja hea ning konkurentsivõimeline haridus. Seletuskiri Kadrina Keskkooli arengukava 2006 – 2008 juurde. Kadrina Keskkooli arengukavas on toodud lühiülevaade kooli ajaloost, hetkeseisust erinevates koolielu valdkondades ning tegevuskava kuni aastani 2009. Miks kolmeks aastaks, aga mitte üheks? Võttes arvesse praegust ebastabiilsust riiklikus hariduspoliitikas ja õpilaste arvu pidevat vähenemist, on keeruline ette näha, millised võiksid olla 2009/ 2010. õppeaasta strateegilised eesmärgid. Igapäevast tööd on aga võimalik ette planeerida ka enam kui viieks aastaks. Seega on otstarbekas töötada kolme aasta pikkuse tegevuskava alusel, lisades igal aastal juurde uue tegevuskava. Selline süsteem tagaks koolile stabiilse tegevuse ja samas võimaldaks operatiivselt reageerida muudatustele riiklikus hariduspoliitikas. KOOLI MISSIOON Elukestvalt õppiva, elus toimetuleva eetilise inimese kujundamine. Visioon õppetegevusest 1. Koolis on arengukeskkond, mis võimaldab kõikidele õpilastele vastavalt nende võimetele ja huvidele enesearengu 2. Kooli tegevuse alusdokumendiks on riiklikust õppekavast lähtuv integreeritud oma kooli õppekava 3. Õppeprotsessi juhendajaks on õpetaja oma isiksuslike omaduste, professionaalsete teadmiste, oskuste pagasiga, omades isamaalist hoiakut 4. Kool peab olema avatud ühiskonnaelu muutustele tulenevalt demokraatia ja humanismi põhimõtetest Õppetegevust läbivaks põhimõtteks on pidevõpe : eluaegne enesearengu vajadus nii õpilasele kui ka õpetajale. Motiveeritud õppeprotsessi aluseks on vastutustundliku õppija kujundamine, kes on orienteeritud elus toimetulekule ja on konkurentsivõimeline pidevalt muutuvas infoühiskonnas. Kadrina Keskkooli õppetegevuse eesmärkideks on riiklikus õppekavas esitatud pädevuste saavutamine ja meie kooli valikainete, huvitegevuse ja traditsioonide kaudu isikupärase kodaniku kujundamine. Lisaks kõrgkooliks ja rakenduskõrgkooliks ettevalmistamisele tehakse ka kutsesuunitlustööd. Kadrina Keskkool on avatud uutele võimalustele vastavalt ühiskonna vajadustele. Kooli ajaloost Kadrinas Esimesed viited kooli olemasolule Kadrinas ulatuvad 17.sajandi lõppu. 1668.aastaks oli siin valmis ehitatud koolihoone, mis 1702.a. sõjatules hävis. Järgmise paari sajandi kohta Kadrina kooli kohta andmed puuduvad. Kadrina kooli sünniaastaks loetakse aastat 1902, mil avati Kadrina Kihelkonnakool ja mille esimeseks juhatajaks valiti Ernst Martinson. 1907. aastast tegutses kool Kadrina Haridusseltsi Koolina. Esimeseks koolijuhiks oli Jaan Laur. Enamasti töötas koolis 3 klassi. Õpetus oli eestikeelne, aruandlus aga kuni 1917.a. venekeelne. 1939. aasta septembris valmis uus Kadrina Algkooli hoone. 1957. aastal sai Kadrina koolist keskkool 1959. aastal alustati kooli juurdeehitusega, mis praegusel kujul valmis 1987. aastaks 1961.aastal lõpetas keskkooli esimene lend. Kaheksakümnendatel aastatel jõudis kool uuele arengutasandile – valmis kaasaegne õppehoone, 35 kabinetti, söökla, garderoobid. kool hakkas tööle ühes vahetuses. Koolielus toimus rida muudatusi – kooli tulid kuueaastased, avati tasandusklassid, hiljem ka kutseklassid. 1987. aastal avati aulakompleks, kus töötab praegu Kadrina Huvikool. Koolil on oma õpilaskodu. Õpilaskonna moodustavad peale Kadrina valla õpilaste ka ümbruskondsete omavalitsuste õpilased (Vihula vald, Haljala vald, Rakvere vald, Tapa vald, Rakvere linn ). Koolis õpivad ka õpilased teistest maakondadest ja linnadest. 2002. aastal tähistas Kadrina Keskkool oma 100. juubelit. Kadrina Keskkooli on oma ajaloo vältel olnud tunnustatud kool, kust on saadud hea haridus, mis omakorda on heaks lähtepositsiooniks edasiõppimiseks ja toimetulemiseks meie ühiskonnas. Kadrina Keskkool täna TUGEVUSED 1. kodukord 2. kaader 3. õpetajate koolitus 4. ainevalikute süsteem gümnaasiumis 5. lastevanemate koolitus 6. koolikohustuskomisjon 7. kabinetsüsteem 8. klassijuhatajate tegevus arenguvestluste läbiviimisel 9. pikapäevarühmad 10. õpilaskodu olemasolu 11. tugiõpilasliikumine 12. vallavalitsuse heatahtlik, mõistev suhtumine 13. arvutiklassid 14. võimalus erivajadustega laste õpetamisel 15. ametijuhendite olemasolu 16. arenguvestlused õpetajatega 17. välissuhted 18. raamatukogu tegevus 19. infovahetund 20. õppenõukogu 21. olümpiaadidel osalemine NÕRKUSED 1. vahetund 2. õpitulemuste ületähtsustamine 3. ABC – klasside sündroom keskastmes 4. suhtlemispsühholoogia 5. lastevanemate vähene huvi laste võimete arendamisel 6. kooliväline tegevus 7. ÕOV 8. klassijuhatajate vähene huvi õpilaste klassivälistel üritustel 9. kooli puhveti tegevus 10. infosüsteem õpilastele (kooliraadio, e-ajaleht) 11. kooli sisekujundus (õpilastööde näitused, kooli kodukord, kooli ajalugu) 12. õpetajate osalemine kooli arenduses 13. oma kooli maine pidev parendamine OHUD 1. riigil puudub ühtne ja eesmärgistatud hariduspoliitika 2. õppekavade ülepaisutatus 3. õpilaste arvu pidev vähenemine 4. pedagoogilise kaadri töökohtade vähenemine 5. rahaliste probleemide süvenemine (ebaselge riigi palga poliitika, investeeringute vähene finantseerimine) 6. ühiskonnas süvenenud sotsiaalprobleemid kanduvad üha enam kooli Õpilaste arv õppeaastate lõikes. Õppeedukuse % õppeaastate lõikes ÕPPEAASTA ÕPPEEDUKUSE % ÕPPEAASTA TAVA TASANDUS ÕO KUTSEH V-XII klass SÜGISEL (2) KEVADEL (1) 1993/1994 820 75 94 86 1994/1995 789 89 95 85 1995/1996 737 104 31 95 85 1996/1997 743 22 67 95 82 1997/1998 111 115 35 95 84 1998/1999 812 788 111 97 85 1999/2000 848 114 95 83 2000/2001 870 75 96 90 2001/2002 877 84 96 83 2002/2003 854 90 37 96 89 2003/2004 797 87 37 97 89 2004/2005 793 67 31 98 90 2005/2006 741 67 21 Prognoositav õpilaste arv 2008/2009. õppeaastal 700-720 (1) - % koos pikendatud õppetööle ja klassikursust kordama jäänud õpilastega (2) - % koos pikendatud õppetöö sooritanud õpilastega (25. augusti seisuga) Õpetajate kaader Õpetajaid käesoleval õppeaastal 75, nendest meesõpetajaid 10. Õpetajate jagunemine vanuse, hariduse ja kvalifikatsiooni järgi vanuse järgi vanus arv osakaal % alla 25 1 1,3 25-30 5 6,7 31-40 20 26,7 41-50 23 30,6 51-58 11 14,7 59 ja vanemad 15 20 keskmine vanus 45,89 aastat hariduse järgi arv osakaal % kõrgharidus 67 89,4 keskeriharidus 7 9,3 keskharidus 1 1,3 kvalifikatsiooni järgi ametinimetus arv osakaal % noorempedagoog 4 5,3 pedagoog 49 65,3 vanempedagoog 20 26,7 pedagoog-metoodik 2 2,7 Kadrina Keskkooli tööpõhimõtted 1. Näha kooli tegevust ühtse tervikuna 2. Hea kool eeldab meeskonna tööd – s.o koostöö õpilaste, õpetajate, lastevanemate, teenindava personali ja kohaliku omavalitsuse vahel 3. Hea mikrokliima – eduka koostöö alus 4. Enesehindamine ja enesearendamine – edu pant kiiresti muutuvas ühiskonnas ja haridussüsteemis 5. Lojaalsus kõigi vastuvõetud otsuste täitmise suhtes Õppekasvatustöö põhieesmärk Aidata õpilasel kujuneda haritud ja elus toime tulevaks isiksuseks, kes: • oskab ning mõistab vajadust õppida ja teha tööd • mõtleb loovalt ja loogiliselt, ka kriitiliselt • suudab iseseisvalt teha valikuid, otsustada ja vastutust kanda • oskab suhelda, käitub tolerantselt ja olukorrale vastavalt ning sobivalt • peab lugu oma kodust, oma koolist ja oma vallast • austab, kannab edasi ja arendab kodukoha kultuuri ja traditsioone Kokkuvõte eelmisest arengukava perioodist Põhieesmärgid olid lähtuvalt tolleaegsest olukorrast 1. jätkata kooli arendusplaani arengusuundade täiustamist kõikides kooliastmetes 2. jätkata õpetajate koolitust vastavalt kooli strateegilistele suundumistele 3. pöörata jätkuvalt tähelepanu keeleõpetuse kvaliteedile (inglise keele süvaklass) 4. leida jätkuvalt võimalusi erivajadustega õpilaste õpetamiseks 5. gümnaasiumiastme klasside arengumudeli kujundamine 6. õhtuse õppeosakonna avamine ja tööle rakendamine 7. arendada edasi rahvusvahelist koostööd 8. leida võimalusi kooli materiaalse olukorra parandamiseks 9. jätkata muukeelsete õpilaste abistamist integreerumaks Eesti ühiskonda (keeleprojektid) 10. ÕOV tegevuse aktiviseerimine ja kaasamine kooli õppe- ja kasvatusprotsessi 11. jätkata senisest tõhusamat koostööd lastevanematega Võib öelda, et püstitatud eesmärgid valdavalt täideti ja seega võib eelmist arengukava perioodi pidada kooli arengu seisukohalt kordaläinuks. Kooli arengusuundadest räägiti ja need vaieldi selgeks juhtkonna tasandil, aga ka õppenõukogudes ja hoolekogus. Kooli põhieesmärke tutvustati ka lastevanematele ning kohalikule omavalitsusele. Kuna Kadrina Keskkoolil on oma kindel koht maakonna koolivõrgu arengukaardil, siis jõuti ühiselt tõdemuseni, et kool peab jätkama gümnaasiumina, mille juurde kuuluvad algklassid ja põhikooli klassid. Kadrina Keskkooli õpitulemused on olnud arvestatavad ja võrreldavad nii maakonnas kui ka vabariigis. Olemasolevat taset tuleb järgnevate arengukava perioodide jooksul püüda säilitada ning leida uusi ja efektiivsemaid lahendusi vastavalt hetke võimalustele. Samas ei ole see õpilaste arvu pidevat languse tendentsi silmas pidades üldse kerge ülesanne. Põhilised kooli õppekava eesmärgid ja ülesanded täideti. Jätkus inglise keele süvaõpetamine. Gümnaasiumiastmes töötati välja ja rakendati tootmisjuhtimise ja tehnoloogia aluste valikaine koostöös ARU GRUPP AS-ga. Nimetatud valikaine peaks andma õpilastele laialdasemad võimalused tulevikus omandada nii keskastme tootmisjuhi kui ka tippjuhi- ja spetsialisti kvalifikatsioon. Avati õhtune õppeosakond, mis on vajalik nendele Kadrina valla elanikele, kel mingil põhjusel kunagi haridustee pooleli jäi. Jätkuvalt leiti võimalusi HEV õpilaste õpitingimuste parandamiseks (tasandusklassid, individuaalõpe, koduõpe, parandusõpe). Suurt rõhku pöörati kooli personali koolitusele. Toimusid koolitused kohapeal nii pedagoogilisele kaadrile kui ka teenindavale personalile. Lisaks oli igal soovijal võimalus osaleda ka kitsamalt eriala koolitusel. Kui kool tahab areneda ja saavutada häid ja väga häid tulemusi, tuleb leida järjest rohkem vahendeid ja võimalusi kaadri koolitamisele (ka ümberkoolitamisele). Kuna hea hariduse andmine eeldab meeskonnatööd, tuleb sellesse protsessi kaasata ka lapsevanemad, kohalik omavalitsus. Eelmise arengukava perioodil tihendasime koostööd lastevanematega. Alustasime « Emade kooliga». 2004/2005. õppeaastal käivitasime « Isade kooli». 2005/2006. õppeaastal toimub konverents Kadrina valla lastevanematele, mida aitab organiseerida ja läbi viia Kadrina Vallavalitsus. Jätkuvalt arendasime edasi rahvusvahelist koostööd Heikendorfi Gümnaasiumiga Saksamaalt, Kouvola Ühisgümnaasiumiga Soome Vabariigist, Mora St. Mikali kooliga Rootsist. Toimusid sisukad ja kasulikud õpetajate ja õpilaste vahetuse projektid. Rõõmu teeb see, et ei sõideta lihtsalt külla ja ei tutvuta ainult vaatamisväärsustega, vaid toimub ka sisuline mõttevahetus, informatsiooni jagamine ja kogemuste vahetamine erinevaid elu valdkondi puudutavatel teemadel. Käivitasime arenguvestlused õpetajatega, lastevanematega, väga oluline õppekasvatustöö kvaliteedi parandamisele. Süsteemse sisehindamise tööle rakendamine, enesehindamine-ja analüüs. Õppeainetevaheline lõimumine – eduka koostöö alus ja õpikvaliteedi parendaja. Toimus mitmeid kindlal teemal ühiseid üritusi. Töötasime välja ja võtsime kasutusele oma kooli logo, mis aitab oluliselt tähtsustada oma kooli tunnet. Gümnaasiumiastmes võtsime kasutusele oma kooli logoga õpinguraamatu. Head meelt teeb see, et vaatamata raskustele leidsime koostöös Kadrina Vallavalitsusega tavalisest enam rahalisi vahendeid kooli renoveerimiseks. Kirjutasime alla koostöölepingule Eesti Kaitseväega kaitseväelaste-autojuhtide koolitamiseks. Loodame, et nimetatud leping aitab kaasa kooli materiaalse olukorra parandamisele. Sööklasse muretsesime uue mööbli, mis loodetavasti aitab kaasa õpilaste esteetilise kasvatuse arendamisele. Miinuspoolele tuleb eelnenud arengukava perioodil asetada õpilasomavalitsuse (ÕOV) tegevuse. Vaatamata igaaastastele pingutustele ei õnnestunud aktiviseerida ÕOV tegevust kooli õppe-kasvatusprotsessis kaasarääkimisele. Enamjaolt oli selle põhjuseks õpilaste poolse huvi puudumine ning aktiivsete eestvedajate mitteleidmine. Kadrina Keskkooli õppe-kasvatustöö prioriteedid 2006-2008 1. Ühise tugeva arenemisvõimelise meeskonna loomine. 2. Enam tähelepanu täiendkoolitusele. 3. Kooli kui sotsiaalasutuse rolli tähtsustamine, kasvatustöö tõhustamine. 4. Kultuuriliste käitumisharjumuste ja eetiliste väärtushinnangute kujundamine. 5. Süvaõppe võimaldamine soovijaile. 6. HEV õpilane 7. Sisehindamine 8. Eelkutseõppeprogrammi ettevalmistamine ja rakendamine põhikooli III astmes (7-9 klass) Arengukava üldeesmärk Kadrina Keskkooli arengukava üldeesmärk tuleneb kooli missioonist ning tugineb arengueeldustele ja tööpõhimõtetele, samas tuleb säilitada olemasolev õpetamise tase. Arengukava prioriteetsed valdkonnad 2006 – 2008 1. Kooli juhtimine, organisatsioon, personal 1.1. eriline tähelepanu personalijuhtimisele- põhjalikum tööanalüüs, planeerimine, värbamine, valik, hindamine, arendamine 1.2. asetäitjate tööülesannete ümbervaatamine ja täpsustamine 1.3. arendusjuhi leidmine ja töölerakendamine 1.4. vajadusel pedagoogide ümberõppe võimalus 1.5. hoolekogu töö tõhustamine õppenõukoguga suhtlemisel 1.6. andmekaitse turvalisemaks muutmine 1.7. koostöö tõhustamine kohaliku omavalitsusega. 2. Õppimine ja õpetamine 2.1. koostöö tugevdamine lasteaiaga (alusharidus) ja Vohnja Lasteaed-Algkooliga 2.2. ühtlustada ettevalmistusklassi õppekava 2.3. töö õppekavadega (pidev) 2.4. inglise keele süvaõppe jätkumine, lisaks uute võimaluste ja lahenduste leidmine ja rakendamine 2.5. erinevate vaimsete võimetega õpilastele sobivate õpitingimuste leidmine ja rakendamine 2.6. õpi- ja kasvatusraskustega õpilaste toetamine (võrgustikutöö) 2.7. vastavalt vajadustele ja võimalustele tasandusklasside säilitamine 2.8. eelkutseõppe programmi koostamine ja rakendamine III kooliastmes (7-9 klass) 2.9. gümnaasiumiastmes kahe paralleelklassikomplekti säilitamine – akadeemiline kõrgharidus ja rakenduslik kõrgharidus 2.10. jätkuvalt erinevate valikainete võimaluse pakkumine 2.11. tootmisõpetuse tehnoloogiaaluste valikaine edasiarendamine koostöös ARU GRUPP AS-ga 3. Kasvatustöö 3.1. klassijuhataja + aineõpetaja koostöö tihendamine 3.2. kodu + kool + KOV – koostöö jätkamine 3.3. lastevanemate koolituse jätkamine, uute võimaluste leidmine 3.4. kooli nõustamiskomisjoni töö parendamine 4. Õpikeskkond 4.1. ruumide kasutuse analüüs 4.2. projekti «Õpetaja arvuti» järkjärguline tööle rakendamine (igasse kabinetti arvuti) 4.3. raamatukogu laenutusprogrammi ostmine ja tööle rakendamine 4.4. kabinettide varustamine jätkuvalt vajalike tehniliste vahenditega 4.5. õppevahendite uuendamine 4.6. metoodika- ja infokeskuse väljaarendamine 4.7. õpilastele personaalsete kappide muretsemine 5. Suhted üldsusega, traditsioonid, PR-töö 5.1. jätkata koolide vahelisi suhteid nii vabariiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil 5.2. jätkata erinevate traditsiooniliste ürituste läbiviimist: • õpilaskonverents • kooli aastapäev (2007.a kooli 105. aastapäev) • õpetajate päev • õpetajate jõululõuna • laste jõulukaartide konkurss • õpilastööde näitus • heategevuspäev • spordiüritused • õpetajate hobide näitus 5.3. Kadrina Keskkooli tutvustamine laiemale avalikkusele, PR-töö- kooli lahtiste uste päevad 5.4. kooli erinevate tegevuste kajastamine meedias 6. Kooli- ja klassiväline tegevus, ÕOV 6.1. huvitegevuseks piisavad võimalused olemas, vajalik õpilasi informeerida ja suunata 6.2. ÕOV tegevuse oluline aktiviseerimine ja kaasamine õppeprotsessi kujundamisele 6.3. kooliraadio kui vajaliku infoallika tööle rakendamine 7. Majandustegevus 7.1. jätkata koolimaja renoveerimist koostöös kohaliku omavalitsusega vastavalt kokkulepitud graafikule ja võimalustele 2006.a - A korpuse keldri renoveerimine (poiste tööõpetuse õppekorpus) - naisõpetajate WC remont 2007.a - koolimaja väline soojustamine 2008.a - raamatukogu remont - meesõpetajate WC remont - C- korpuse IT esimese korruse remont (kaasaarvatud söökla) 7.2. leida vahendeid Vainupea puhkebaasi renoveerimiseks 2006.a - katuse kattematerjali väljavahetamine 2007.a – pesuruumide remont 2008.a - akende, uste vahetus 7.3. jätkata koostööd Kadrina valla ettevõtetega kooli materiaalse baasi parandamiseks 7.4. puhastus- ja koristusteenuse rakendamine 2006.a septembrist Arengukava uuendamise kord Kooli arengukava täitmist analüüsitakse iga õppeaasta alguses õppenõukogus ja hoolekogus, kus tehakse ettepanekuid paranduste ja muudatuste sisseviimiseks. Arengukava kinnitab Kadrina Vallavolikogu kehtestatud korras.