Saarepeedi Vallavolikogu — Saarepeedi Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 15, 210

Aluseks võttes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse II peatüki ja Saarepeedi valla põhimääruse III peatüki, Saarepeedi Vallavolikogu annab välja järgmise määruse Saarepeedi Vallavolikogu töökord § 1. Üldsätted (1) Saarepeedi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) koosneb 9 volikogu liikmest, kes on valitud vallaelanike poolt neljaks aastaks. (2) Volikogu töökord määrab kindlaks volikogu ja tema komisjonide töökorralduse, lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, muudest sellega seoses olevatest normatiivsetest aktidest, Saarepeedi valla põhimäärusest ja muudest Eesti Vabariigi õigusaktidest. (3) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. (4) Töö vormideks on volikogu istung, komisjonide koosolekud. (5) Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. (6) Töökorra muutmise korral väljastatakse töökorra terviktekst igale volikogu liikmele ja Saarepeedi Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus). § 2. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed valib volikogu oma liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni kõik liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (2) Komisjoni aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast. Volikogu kinnitab volikogu komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi komisjoni esimehe esildise alusel. (3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (4) Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas. (5) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskava(d); 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi ja võib teha ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. Komisjoni töö vormiks on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, omal algatusel või vähemalt 1/2 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. (7) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsus võetakse vastu koosolekul osalenud liikmete poolthäälte enamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (8) Komisjoni koosoleku käik ja tehtud otsused protokollitakse. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollid esitatakse vallavalitsuse kantseleisse nädala jooksul peale koosoleku toimumist. Materjale hoitakse vastava komisjoni kaustas ja säilitatakse. (9) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (10) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees või esimehe volitatud komisjoni liige. (11) Komisjoni koosolekute toimumise ajast teavitab komisjoni esimees liikmeid vähemalt neli päeva enne koosoleku toimumist. Iga liige võib teha ettepaneku koosoleku kokkukutsumiseks. Koosoleku toimumise aeg ja päevakord peavad olema edastatud enne koosoleku toimumist vallasekretärile. (12) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid, saada vallavalitsuselt, valla asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös valla kantseleiga (13) Komisjoni otsused on õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (14) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (15) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemisega. § 3. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal seaduses sätestatud alustel ja korras; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Eelnõude esitamise eest vastutab isik, kes on määratud volikogu või vallavanema poolt. Kui selline isik ei ole määratud, vastutab eelnõude esitamise eest vastavalt volikogu esimees või vallavanem. (3) Volikogu võib teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normitehnilistele nõuetele. (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdelisatud dokumentidega esitatakse hiljemalt kümme päeva enne volikogu istungi toimumist valla kantseleisse. (6) Volikogus arutamisele tulevad määruste ja otsuste eelnõud on volikogu liikmetele tutvumiseks vallasekretäri juures, kes vajadusel paljundab nimetatud materjalid volikogu liikmetele nende soovil. (7) Nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu päevakorra, määrates ära päevakorraküsimuste arutamiseks ettekandjad. (8) Finantsdokumentide eelnõud peavad olema kooskõlastatud vallavanemaga, kes arutab küsimuse läbi vastava spetsialisti (pearaamatupidajaga) ning lisab oma arvamuse. (9) Eelarve muutmise ettepaneku esitab vallavalitsus, ära näidates selleks vajaduse ning lisab kulude ja tulude jaotamise. (10) Kiireloomulised eelnõud esitatakse kantseleisse hiljemalt istungile eelneva päeva kella 12.00-ks. Kantselei väljastab kiireloomulisena päevakorda võetava eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikmetele volikogu istungi saalis hiljemalt enne istungi päevakorra kinnitamist. § 4. Volikogu istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees või vallavolikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (3) Volikogu korralised istungid toimuvad iga kuu teisel neljapäeval algusega kell 15.00. (4) Töökorras sätestatud juhtudel võidakse kokku kutsuda erakorralisi istungeid. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale, määrab volikogu esimees istungi toimumiseks teise päeva. (5) Vallavalitsus või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees kokku erakorralise istungi. (6) Päevakord peab olema volikogu liikmetele saadetud vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit. (7) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta avalikustatakse vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit vallamaja stendil. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused. § 5. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. (2) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu, või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (3) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (4) Raadio- ja teleülekannete ning foto-, video ja fonosalvestuste tegemine ei tohi segada volikogu istungi läbiviimist. (5) Volikogu istungi juhataja jälgib päeva- ja töökorrast kinnipidamist, kutsus küsimuse teemast kalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu kui see ei puuduta päevakorraküsimust. § 6. Volikogu istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ning ettepanekute ärakuulamine. (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees või aseesimees. (2) Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse istungi alguses, iga istungil osalev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb istungile või lahkub istungilt enne selle lõppemist, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt(id), mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. (3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletamisele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälteenamusega. (5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed esineda kuni kolmeminutiliste avaldustega. Avaldustele ei järgne läbirääkimisi. Avalduse tekst lisatakse istungi protokollile. § 7. Päevakorraküsimuste arutamine volikogu istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) vallale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist; 6) üldplaneeringut. (3) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (4) Eelnõu teine lugemine võetakse volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul hiljemalt kolme kuu jooksul arvates esimesest lugemisest. (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond esitama vajaduse korral parandatud või täiendatud teksti. (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis enne selle lõplikule hääletamisele panemist. (7) Päevakorra küsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära komisjonide esindajate või teiste istungile kutsutute kaasettekanded. (8) Kui kõneleja kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (9) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või vallavalitsuse liikmele. (10) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. (11) Volikogu istungi pikkuseks on mitte üle 3 tunni.. läbi arutamata päevakorrapunktide küsimuste arutelu lükatakse edasi järgmisele volikogu istungile või tehakse otsus volikogu töö pikendamiseks samal istungil (12) Ettenähtud ajad on: 1) ettekandeks kuni 10 minutit; 2) kaasettekandeks kuni 5 minutit; § 8. Hääletamine volikogu istungil (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. (2) Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Kohaliku omavalitsuse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (5) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. (6) Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. (7) Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. (8) Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. (9) Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse, kui seadusest ei tulene teisiti. (10) Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. (11) Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (12) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häältelugemise tulemused. (13) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele või enam hääli saanud eelnõu suunatakse teisele lugemisele. (14) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud, kui keegi volikogu liikmetest seda nõuab. § 9. Volikogu istungi lõpetamine (1) Volikogu istung lõppeb istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. § 10. Arupärimine (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult valla kantseleisse, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitajale saata kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest. Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või kui arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise korralise volikogu istungi päevakorda. § 11. Umbusalduse avaldamine (1) Umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele võib algatada vähemalt 1/4 volikogu liikmete nõude esitamisega volikogu istungil või kantseleisse. Nõudega koos esitatakse otsuse eelnõu. Kirjalikus algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus. (2) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse järgmise korralise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. (5) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (7) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või vallavalitsuse liikme teenistusest vabastamiseks volikogu usalduse kaotamise tõttu. (8) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe ametist, aseesimehe või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. § 12. Volikogu liikme enesetaandamine ja volituste peatumine (1) Volikogu liige ei osale küsimuste arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed. (2) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorraküsimuse arutamist. Selle kohta tehakse istungi protokolli vastav märge. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ja ta vabastatakse ajutiselt volikogu liikme ülesannete täitmisest: valimisega vallavanemaks või vallavalitsuse liikmeks (v.a volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu vallavanema ja valitsuse liikmete suhtes, kes on esitanud lahkumispalve, kuid jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni), nimetamisega valla või linnaametnikuks, tööülesannete, õpingute tõttu või muul põhjusel, mis takistab volikogu istungitel osalemist vähemalt kolme järjestikuse kuu ulatuses jm seaduses ettenähtud juhtudel. § 13. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määruseid ja üksikaktidena otsuseid. (2) Volikogu õigusaktid kehtivad Saarepeedi valla haldusterritooriumil, samuti vallale kuuluva vara suhtes, mis asub väljaspool valla haldusterritooriumi. (3) Valla eelarve ja eelarve muudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele Saarepeedi valla raamatukogudes. (4) Volikogu üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. Volikogu määrused jõustuvad neis sätestatud tähtpäeval. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Volikogu määrused ja otsused jõustuvad neis sätestatud tähtpäeval. Määrused ja otsused tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. (7) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse kolme tööpäeva jooksul arvates istungist eelnõu esitaja poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normitehnilistele nõuetele. (8) Volikogu vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallamaja stendil. Vastuvõetud määrused saadetakse Saarepeedi valla raamatukogudesse üldiseks tutvumiseks kõigile. (9) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist, avaldamist Riigi Teatajas ning nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab valla kantselei. § 14. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse ühe nädala jooksul volikogu istungi toimumisest arvates. Helisalvestusi säilitatakse kuus kuud. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutud isikute nimed, kinnitatud päevakord, menetluse käigus tehtud otsused, vastuvõetud määrused ja otsused, esitatud küsimused. Samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise komisjoni protokollid. (5) Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. § 15. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Saarepeedi Vallavolikogu 04.11. 2002. a määrus nr 1. (2) Määrus jõustub avalikustamisest Volikogu esimees Marek TANVALD