Siseminister — Päästeameti poolt demineerimistöödeks kasutatava lõhkematerjali soetamise, hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 3.01.2006/1 (RTL 2006, 4, 75) 12.01.2006 Määrus kehtestatakse Päästeseaduse paragrahv 131 lõige 4 alusel. I. ÜLDSÄTTED §1. Käesoleva määrusega sätestatakse lõhkematerjali soetamise, hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse kord Päästeametis. [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §2. Lõhkematerjal käesoleva korra mõistes on lõhkamisvahend (kapseldetonaator, elektridetonaator, mitteelektriline initsieerimissüsteem, süütenöör, detoonernöör), lõhkeaine ning pürotehniline aine ja toode. §3. Lõhkematerjali kasutatakse demineerimistööde tegemiseks, vajadusel ka teiste edasilükkamatute päästetööde tegemiseks. Käesolev kord ei laiene tööstuslikele lõhketöödele. §4. Päästeametis korraldab ja kontrollib lõhkematerjali hoidmist, vedu, kasutamist ja arvestust peadirektori käskkirjaga määratud komisjon. [RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §5. Lõhkematerjali hoidmist, veo korraldamist, kasutamist ja arvestust Päästeametis kontrollitakse vähemalt 2 korda aastas. [RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §6. [Kehtetu - RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] II. LÕHKEMATERJALI SOETAMINE §7. Päästeametil on õigus soetada lõhkematerjali. [RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] III. LÕHKEMATERJALI HOIDMINE §8. Lõhkematerjalid kuuluvad ohtlikkuse järgi hoidmisel ja veol ohtlike ainete rahvusvahelise klassifikatsiooni alusel esimesse ohuklassi, mis käesoleva korra mõistes omakorda jaguneb kuude allklassi: 1) allklass 1.1 – ained ja tooted, mille eripäraks on võime plahvatada kogu massiga, s.o hetkeliselt plahvatab kogu kooshoitav lõhkematerjal; 2) allklass 1.2 – ained ja tooted, mis ei plahvata kogu massiga, vaid nad paiskuvad plahvatusel laiali, kahjustades ümbritsevat keskkonda või objekte; 3) allklass 1.3 – ained ja tooted, mis põlemisel eraldavad suurel hulgal soojuskiirgust või süttivad üksteise järel väikeste plahvatusefektidega või laialipaiskumisega või esinevad need efektid koos; 4) allklass 1.4 – ained ja tooted, mis võivad süttimisel või initsieerimisel ainult osaliselt plahvatada. Plahvatus toimub üldjuhul ainult mingis konkreetses pakendis ega kandu edasi teistele pakenditele. Välispidine tuli (kuumutamine) ei põhjusta pakendi sisu hetkelist plahvatust; 5) allklass 1.5 – massiplahvatusohtlikud ained, mis on niivõrd tuimad, et normaalsetel tingimustel on nende initsieerumine või põlemise üleminek plahvatuseks vähetõenäoline. Need ained ei tohi plahvatada tulekindluse katsetel; 6) allklass 1.6 – üliväikese tundlikkusega massiplahvatusohutud tooted. Need tooted sisaldavad äärmiselt tuimi lõhkeaineid ja nende initsieerimine või selle levimise tõenäosus on tühiselt väike. §9. Kooshoiu võimalikkuse järgi jaotatakse lõhkematerjalid järgmistesse sobivusrühmadesse: 1) A – initsieeriv lõhkeaine; 2) B – initsieerivat lõhkeainet sisaldav toode, millel on vähem kui kaks efektiivset kaitseseadist. Siia rühma kuuluvad ka kahjutustöödeks ettenähtud detonaatorid, detonaatorite rakised ja sütikud, isegi siis, kui nad ei sisalda initsieerivaid lõhkeaineid; 3) C – paiske- ja väljapõlev lõhkeaine või seda lõhkeainet sisaldav toode; 4) D – brisantlõhkeaine, must püssirohi või brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles ei ole initsieerimisvahendit, ja paiskelaengut või brisantlõhkeainet sisaldav toode, millel on vähemalt kaks efektiivset kaitseseadist; 5) E – brisantlõhkeainet sisaldav toode, milles puuduvad initsieerimisvahendid, kuid on paiskelaeng (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku) või puudub paiskelaeng; 6) F – brisantlõhkeainet, initsieerimisvahendit ja paiskelaengut sisaldav või ilma sellise laenguta toode (paiskelaengus ei või olla kergestisüttivat vedelikku, geeli ega isesüttivat vedelikku); 7) G – pürotehniline aine või toode, mis sisaldab nii pürotehnilist ainet kui ka valgusttekitavat, süütavat, pisaraid või suitsutekitavat komponenti (ei tohi sisaldada veega aktiviseeruvat toodet, valget fosforit, fosfiide ega pürofoorset ainet, kergesti- või isesüttivat vedelikku või geeli); 8) H – toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka valget fosforit; 9) I – toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka kergestisüttivat vedelikku või geeli; 10) K – toode, mis sisaldab nii lõhkeainet kui ka mürkkemikaali; 11) L – lõhkematerjal, mis sisaldab veega aktiviseeruvat eriti ohtlikku lõhkeainet või milles on isesüttivaid vedelikke, fosfiide või pürofoorseid aineid, mistõttu iga aine tuleb omaette isoleerida; 12) N – eriti väikese tundlikkusega lõhkeainet sisaldav toode; 13) S – aine või toode, mis on sellise ehitusega või selliselt pakitud, et mis tahes ohtlikud efektid toimuvad pakendi vigastumisel ainult pakendis. Plahvatusefekt või laialipaiskumine tulekahjus on niivõrd väikesed, et oluliselt ei takista tulekustutustöid ega muude ekstreemabinõude rakendamist pakendi vahetus läheduses. §10. A-sobivusrühma kuuluvaid tooteid ei tohi hoida koos teiste lõhkeainetega või neid sisaldavate toodetega. Pürotehnilisi tooteid ei tohi hoida ühes hoidlas lõhkeainetega. §11. Käesoleva korra mõistes on: 1) lõhkeaine – keemiline ühend või ainete mehhaaniline segu, mis võib termilise mõjutuse (kuumutamine, säde), mehhaanilise mõjutuse (löök, surve, hõõrdumine), keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikku kasutamata; 2) kapseldetonaator – initsieerivat ja brisantset lõhkeaine laengut sisaldav toode detonatsiooni esilekutsumiseks lõhkeaines; 3) süütel – kapseldetonaator ühendatult süütenööriga; 4) elektridetonaator – kapseldetonaatoriga analoogne, kuid elektrilise rakendusega; 5) detonatsioonirelee – kapseldetonaator ja viivituselement, mis on ühendatud detoneernööri lõiguga – kasutatakse laengute initsieerimisel viite saamiseks; 6) mitteelektriline initsieerimissüsteem – koosneb detonatsioonitorust, lühiviit- või viitdetonaatorist ja initsieerimisviivitist; 7) brisantlõhkeaine – lõhkeaine, mille detonatsioonikiirus on üle 2000 m/s ja mis plahvatusel purustab keskkonda ja paiskab selle laiali; 8) detoonernöör – puuvillniitidest või plastikkestast ja brisantlõhkeaine südamikust koosnev detonatsiooniimpulsi siirdamise vahend; 9) süütenöör – asfalditud puuvill- või plastikkestast ning mustast püssirohust südamikuga vahend tuleimpulsi siirdamiseks operaatorilt kapseldetonaatorile; 10) paiskelõhkeaine – suitsuta püssirohi – lõhkeaine, mida kasutatakse paiskelaengutes, on oma plahvatusomadustelt sarnane brisantlõhkeainetega ja must püssirohi – suitsuga püssirohi, kaaliumnitraadi, puusöe ja väävli segu; 11) pürotehniline aine ja toode – süütav, signaali, ilutulestikku, suitsu tekitav aine või seda sisaldav vahend, mis plahvatab või põleb õhuhapnikku kasutamata, tekitades valgust, heli, soojust, suitsu või muid nähtusi. Pürotehnilise toote p��leng võib üle minna detonatsiooniks; 12) ohuala – ala lõhkekoha ümber, kus plahvatus võib avaldada kahjustavat toimet elusolenditele või seal paiknevatele hoonetele ja rajatistele; 13) lõhkekeha – lahingumoon, välja arvatud laskurrelvade padrunid, lõhkelaengud, suitsuküünlad, heitelaengud jms; 14) lõhkeseadeldis – lõhkematerjal ja/või pürotehniline aine koos käepärastest vahenditest valmistatud lõhkemehhanismiga; 15) pommiähvardus – ähvardusena käsitletav teade pommist või selle lõhkamisest, kui on alust arvata, et tegemist võib olla lõhkeseadeldisega; 16) pommiohuga seotud tööd on pommiähvarduse, -kahtluse, pommitehnilise kontrolli ja plahvatusjärgse tööga seotud tööd; 17) vabapiir – lõhkematerjali suurim lubatud netomass ühes veoühikus, mille vedamisel ohtlikele veostele kehtestatud piirangud ei ole kohustuslikud. §12. Lõhkematerjali hoitakse lõhkematerjali laos (edaspidi ladu). Laod võivad olla pealmaa-, poolsüvend-, süvend- ja allmaalaod. Pealmaalaol on hoidla alus maapinnaga ühel tasapinnal, poolsüvendlaol on hoidla hoone süvistatud maasse mitte sügavamalt kui hoone seina kõrgus. Süvendladu on pinnases kuni 15 meetrit ja üle selle on allmaaladu. §13. Lao asukoht peab olema selline, et võimaliku avarii korral laos oleks tagatud lähedal elavate inimeste ohutus, nende vara säilimine ning minimaalne keskkonnakahjustus. Lao asukoha valikul ja projekteerimisel tuleb õhulööklaine mõju poolt ohutu kauguse määramisel täita majandusministri 18. märtsi 1998. a määruse nr 11 «Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskirja kinnitamine» (RTL 1998, 112, 454) nõudeid. §14. Kui kaugus lao hoidlate vahel või hoidlast väljaspool oleva ehituseni on väiksem kui käesoleva korra paragrahvis 13 sätestatud, tuleb hoidla ümber ehitada vallid. §15. Vallid võivad olla plastilisest või puistematerjalist (savi, liiv, liivsavi jt). Kivide, killustiku ja põleva materjali (turvas, saepuru) kasutamine on keelatud. §16. Vall on 1,5 meetrit hoidla seinast kõrgem. Valli harja laius on vähemalt üks meeter. Valli aluse laius moodustub sõltuvalt kasutatava materjali loomulikust varikaldenurgast, kusjuures valli alus peab olema hoidla seintest vähemalt ühe meetri kaugusel. §17. Lao territooriumi ja hoidla valgustamiseks võib kasutada elektrivalgustust pingega kuni 230 V, kui «Elektriohutusseaduse» (RT I 1999, 29, 403) ja selle alusel antud õigusaktidest ei tulene teisiti. Valgustid paigutatakse väljapoole hoidlat akna kohale või hoidlasse võrkklaasi taha. Keelatud on elektrivõrgust toidetavate kandelampide kasutamine. §18. Lao territooriumil peavad olema ette nähtud tingimused vee sissetungi vältimiseks hoidlasse. Hoidla ümbruses 20 meetri raadiuses ei tohi olla okaspuid, rohi hoitakse madalaks niidetult ja koristatult. §19. Laos tuleb tagada võimalike õnnetuste ja ohuolukordade varajane avastamine. [RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §20. [Kehtetu - RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §21. Lahtise tule tegemine ja suitsetamine lao territooriumil on keelatud. Lao territooriumile ei tohi tuua süüte- ja suitsetamisvahendeid. §22. Hoidla peab vastama järgmistele tingimustele: 1) hoidla seinad peavad olema tulepüsivast materjalist, krohvitud, seestpoolt valgendatud või kaetud tulepüsiva värviga; 2) põrand on tasane; 3) musta püssirohu hoidmisel on põrand kaetud mattidega; 4) hoidla peab olema hästi ventileeritav; 5) hoidla sissepääsu ja hoidla kaugeima punkti vahemaa ei või olla üle 15 meetri. §23. Juurdepääsuteed laole tuleb hoida tühjad ning peavad olema korras. §24. Soetatud lõhkematerjal võetakse viivitamatult arvele ja paigutatakse lõhkematerjali lao hoidlasse tarniva ettevõte saatekirja alusel. §25. Ladu peab vastama sellistele tingimustele, et oleks välditud lõhkematerjali riknemine või kaotsiminek. §26. Lao hoidlad on lukustatud ja plommitud või pitseeritud (välja arvatud lõhkematerjali vastuvõtmise või väljastamise ajal). Lao võtmete ja plommi- või pitseerimisjäljendite hoidmise ja kasutamise kord sätestatakse Päästeameti peadirektori käskkirjaga. [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §27. Lõhkematerjali kaste võib hoida virnas või riiulil. Raskeid kaste, mis virnas võivad allolevaid kaste ja nendes olevat lõhkematerjali deformeerida, tuleb hoida riiulil. §28. Virnad või riiulid peavad olema sellise kõrgusega, et neile kaste paigutades ei oleks vaja kasutada redelit või treppi. Virn võib olla kuni kaks meetrit kõrge, riiul kuni 1,8 meetrit kõrge. §29. Põrandal, virnade ja kastide all peavad olema vähemalt 10 cm kõrgused restid, nende kaugus seinast peab olema samuti vähemalt 10 cm. §30. Virnas ja riiulil tuleb kastid ladustada selliselt, et kastide pealdised oleksid nähtavad ja loetavad. Virnade ja riiulite vahekaugus peab käsitsitöö korral olema vähemalt üks meeter. Iga lõhkematerjali liigi juures peab asuma tahvlike, kus on selgelt ja ülevaatlikult näidatud selle lõhkematerjali liigi laoseis. §31. Lõhkematerjali ei tohi loopida, lohistada ega kantida. Kategooriliselt on keelatud mistahes lõhkematerjali tagumine. §32. Laol peab olema vastutav hoidja-laoülem (edaspidi väljastaja). §33. Väljastajana võib töötada isik, kes on läbinud vähemalt demineerija kursuse ning saanud selle kohta tunnistuse. Väljastaja määratakse päästeüksuse ülema käskkirjaga. [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §34. Väljastaja peab teadma hoidlas ladustatud lõhkematerjali sobivusgruppe, omadusi, võimalikke ohtusid nende käitlemisel ning oskama tegutseda avarii korral, samuti peab ta oskama osutada kannatanule esmaabi õnnetusjuhtumi korral. §35. Avarii korral või märganud muud ohtu (suitsu lõhn, hoidla konstruktsioonide ebakindlus, vee sissevool jne) peab sellest kohe teatama Päästeameti juhtkonnale ja rakendama abinõusid avarii likvideerimiseks või selle laienemise vältimiseks. [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §36. Lao hoidlasse ei tohi lubada kõrvalisi inimesi. Päästeameti ametnikel ja peadirektori poolt volitatud isikutel on õigus kontrollida ladu töötõendi esitamisel väljastaja juuresolekul. §37. Väljastaja kontrollib enne lattu või lõhkematerjali seifi ruumi sisenemist ukse lukkude ja plommi või pitseri olemasolu ja korrasolekut, samuti valvesignalisatsiooni ja tuletõrjevahendite korrasolekut. Rikkumiste või puuduste avastamisel teatab ta kohe sellest oma teenistuse juhile. Hoidla või seifiruumi uste lukkude ja plommi või pitseri mittekorrasoleku korral siseneb väljastaja lattu ainult koos demineerimiskeskuse juhataja või teda asendava isikuga. Puuduste ilmnemisel tuleb koostada akt. [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] §38. Demineerimiskeskusel on õigus hoida jooksvaks demineerimistööks vajalikku lõhkematerjali seifis järgmistel tingimustel: [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] 1) seifis võib hoida kuni 5 kg lõhkeainet; 2) detonaatorid, elektridetonaatorid, detonatsioonireleed ja muud initsieerimisvahendid tuleb hoida eraldi seifis lõhkeaine seifist vähemalt ühe meetri kaugusel; 3) seifid tohivad olla ainult mitteeluruumis ning need peavad olema kinnitatud seina või põranda külge ning nende tulepüsivus peab olema vähemalt 0,75 tundi; 4) seifid peavad asuma küttekehast vähemalt ühe meetri kaugusel; 5) ruum lõhkematerjali hoidmiseks seifides peab olema valitud nii, et oleks välditud lõhkematerjali kaotsiminek. Ruumi valvesignalisatsiooni korra ning tuletõrjevahendite hulga ja asukoha kinnitab vastava teenistuse juht. §39. Lõhkematerjali seifis hoidmisel peetakse lõhkematerjali arvestust vastava teenistuse juhi poolt kinnitatud korra järgi. Arvestusel peab olema tagatud täpsus ja ülevaatlikkus. §40. Kui hoidlas või seifis avastatakse lõhkematerjali puudu- või ülejääk, tuleb lõhkematerjaliga seotud toimingud kohe peatada, teatada sellest vastava teenistuse juhile ja demineerimise peaspetsialistile ning viia läbi teenistusalane juurdlus. Kui juurdluse käigus ei õnnestu lõhkematerjali puudu- või ülejäägi põhjust tuvastada või oli selle põhjustajaks mingi ebaseaduslik toiming, tuleb sellest teatada ka asukohajärgsele politseiasutusele. IV. LÕHKEMATERJALI VEDU §41. Lõhkematerjali vedu üldiseks liikumiseks avatud teedel toimub «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 93, 565; 2002, 38, 234; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) ja «Autoveoseaduse» (RT I 2000, 54, 346; 2002, 32, 190; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 102, 601; 88, 591; 2004, 30, 205) alusel antud õigusaktide nõuete kohaselt. §42. Sõltuvalt sobivusrühmast on lõhkematerjali vabapiir ja ohutegur järgmised: 1) A sobivusrühmal 5 kg ohuteguriga 200; 2) B sobivusrühmal 20 kg ohuteguriga 50; 3) C sobivusrühmal 50 kg ohuteguriga 20; 4) D sobivusrühmal 50 kg ohuteguriga 20; 5) E sobivusrühmal 333 kg ohuteguriga 3; 6) F sobivusrühmal 500 kg ohuteguriga 2; 7) G sobivusrühmal 1000 kg ohuteguriga 1. §43. Kui lõhkematerjali veol tema vabapiiri ja ohuteguri korrutis on rohkem kui 1000, peab lõhkematerjali vedav veoühik olema märgistatud vastavalt «Ohtlike veoste autoveo eeskirjale» (RTL 2002, 6, 53). Erinevate sobivusrühmade lõhkematerjalide ilma märgistuseta koosveol ei tohi erinevate veetavate lõhkematerjalide netomasside ja ohutegurite korrutiste summa olla rohkem kui 1000. V. LÕHKEMATERJALI ARVESTUS §44. Lõhkematerjali valdaja peab pidama laos lõhkematerjali üle arvestust koguste ja liikide järgi vormikohastes arvestusraamatutes või arvutis. §45. Lao raamatud on: 1) lõhkematerjali sissetuleku ja väljamineku raamat; 2) lõhkematerjali kulu raamat. §46. Arvestusraamatute lehed peavad olema nummerdatud, nööritud ja kinnitatud lao valdaja pitseriga. §47. Arvestusraamatu pitseri juures peab olema märge «Selles raamatus on x nummerdatud, nööritud ja pitseeritud lehte.» Nööri otsad asuvad pitseri all. Lao valdaja kinnitab pitseri oma allkirjaga. §48. Lõhkematerjali sissetuleku ja väljamineku arvestuse raamatus märgitakse lattu sissetulnud ja sealt väljastatud lõhkematerjal. Iga lõhkematerjali liigi kohta peetakse eraldi arvestust ning selleks eraldatakse raamatus iga liigi kohta vajalik arv lehti. Raamatus kajastub igapäevane laoseis. §49. Lõhkematerjali kulu raamatusse märgitakse töökäsu alusel väljastatud lõhkematerjal, samuti võetakse uuesti arvele töökäsu alusel väljastatud, kuid kulutamata jäänud ja tagastatud lõhkematerjal. §50. Iga tööpäeva lõpus kantakse lõhkematerjali kulu raamatus kuluna kajastatud lõhkematerjal sissetuleku ja väljamineku arvestuse raamatus sama päeva väljaminekuna maha. §51. Arvestusraamatuid tuleb säilitada viis aastat, arvates viimase sissekande tegemise päevast. §52. Lõhkematerjali arvestuse pidamise korral arvutis, tuleb kehtivad kanded säilitada väljatrükkidena viis aastat. §53. Lõhkematerjali arvestuse kanne arvutis loetakse tehtuks, kui see on salvestatud lõhkematerjali arvestuse kannetele määratud andmebaasi. §54. Lõhkematerjali arvestus arvutis peab vastama arvestusraamatutega ettenähtule. §55. Lõhkematerjal väljastatakse demineerimistööde juhile töökäsu alusel. §56. Töökäsk peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) demineerimistööde juhi nimi; 2) demineerimistööde kuupäev ja koht; 3) väljakirjutatud lõhkematerjali hulk liikide järgi; 4) kulutatud ja vajadusel tagastatud lõhkematerjali hulk liikide järgi. §57. Töökäsu võib välja kirjutada ainult selleks volitatud isik ja töökäsk on ühtlasi lõhkematerjali saatedokumendiks teel laost demineerimistööde kohale. §58. Lõhkematerjal tuleb laost demineerimistööde juhile väljastada vastavuses esitatud töökäsule. Lubatud on lõhkematerjali töökäsul esitatust vähem välja võtta, sel juhul märgitakse töökäsule tegelikult väljastatud lõhkematerjali hulk. §59. Parandused töökäsul ja lõhkematerjali arvestuse raamatutes peab oma allkirjaga kinnitama paranduse tegija. Valesti kirjutatut ei tohi kustutada ega üle kirjutada, vaid tuleb ühe joonega läbi kriipsutada ja selle juurde üles tuleb kirjutada õige arv. Iga paranduse kohta tuleb lehekülje allservale teha märkus «parandus x õige», mille juures on allkirja kõrval ka paranduse tegemise kuupäev. §60. Lõhkematerjali väljastamise, kulu ja tagastamise kinnitab demineerimistööde juht töökäsul ja kuluraamatus oma allkirjadega. Väljastaja kinnitab oma allkirjaga lõhkematerjali väljastamise ja tagastamise. §61. Lao hoidlas peab olema nende isikute allkirja näidised, kelle allkirjad peavad töökäsul olema. Allkirjade õigsuse kinnitab vastava asutuse juht. Lõhkematerjali väljastamine ja vastuvõtmine töökäsu järgi, millele on alla kirjutanud isik, kelle allkirja näidis hoidlas puudub, on keelatud. §62. Iga kuu alguses esitatakse lõhkematerjali kulu koondaruanne koos töökäskude või saatelehtedega kinnitamiseks Päästeameti peadirektorile. Kinnitatud koondaruanne on lõhkematerjali mahakandmise aluseks. [ RTL 2006, 4, 75 - jõust. 12.01.2006] VI. LÕHKEMATERJALI KASUTAMINE §63. Demineerimistöid teevad Vabariigi Valitsuse 18. septembri 1998. a määrusega nr 201 «Demineerimistööde korra kinnitamine» (RT I 1998, 81, 1354; 2000, 76, 480; 2004, 60, 429) sätestatud personal. §64. Demineerimistööde personali kordusväljaõpe toimub iga nelja aasta järel kursusel, mis lõpeb eksamiga, mille põhjal antakse vastav tunnistus. Uute töövõtete juurutamisel või muul põhjusel toimub vajadusel täiendusõpe. §65. Demineerimistöödel on vastutavaks isikuks demineerimistööde juht. §66. Demineerimistöödel võib kasutada kõiki lõhkamisviise. Demineerimistöö juht valib lõhkamisviisi sõltuvalt ohutustehnilisest vajadusest. §67. Demineerimistööde juht peab enne lõhkamise algust määrama ohuala, eemaldama sealt kõrvalised isikud ja tähistama ohuala punaste lipukeste ja inimeste võimalikel liikumisteedel (näiteks jalgradadel) hoiatussiltidega. Hoiatussildil peab olema kiri: SEIS! DEMINEERIMISTÖÖD! EDASIMINEK KEELATUD! §68. Ohuala valve peab vastama järgmistele tingimustele: l) hiljemalt enne lõhkamist paigutab demineerimistööde juht instrueeritud valvepostid väljapoole ohuala oma kohtadele. Instrueerimine tuleb vormistada ohutustehnika instrueerimise raamatus; 2) võimalikud juurdepääsud lõhkamiskohale peavad olema tõkestatud; 3) elektrilõhkevõrgu montaaži ajaks tuleb vool lõhkevõrgu kontuurist kuni 50 meetri kaugusele ulatuvast alast välja lülitada; 4) voolu võib sisse lülitada pärast lõhkamise teostamist sisselülitamist takistavate tegurite kontrollimist demineerimistööde juhi poolt. §69. Pommiohu korral asustatud punktis määrab demineerimistööde juht ohuala. Demineerimistööde juhil on sündmuskohal vajadusel õigus kasutada raadiosignaali summutamise vahendit võimaliku lõhkeseadeldise käivitamise takistamiseks. I peatükk LEEKSÜÜTEGA LÕHKAMINE §70. Süütlit võib süüdata sälgustatud süütenööri lõigu või grupisüüte vahendiga (süütepadrun). Tikuga võib süüdata ainult üksiku laengu süütlit. §71. Süütlite süütamisel peab süütenööri põlemise aeg neis tagama demineerijate eemaldumise ohutusse kaugusesse või varjendisse. Süütli süütenööri pikkus peab olema vähemalt üks meeter. Süütepadruni kasutamisel tuleb süütlite süütenööride erineva pikkusega tagada laengute viitlõhkamine. §72. Kui süütleid süütavad üheaegselt mitu demineerijat, määrab demineerimistööde juht süütlite süütamise alguse, demineerijate õigeaegse ohutusse kaugusesse või varjendisse mineku ja sealt väljumise aja. Süütlite süütamisel kasutatav sälgustatud kontrollsüütel peab olema süütli süütenöörist nii palju lühem, kui palju on vaja aega demineerijate lahkumiseks varjendisse või väljapoole ohuala. Kontrollsüütli kustumisel tuleb kohe lahkuda varjendisse või väljapoole ohuala, olenemata süütamata süütlite arvust. Süütamata jäänud laenguid tuleb sel juhul käsitada tõrkelaengutena. §73. Üle 4 meetri pikkuse süütli kasutamisel peab see olema dubleeritud, mõlemad süütlid süüdatakse üheaegselt. §74. Demineerimistööde juht peab pidama arvestust lõhkenud laengute üle. Kui see on võimatu või kui mõni laeng ei lõhke (tõrkelaeng), ei või lõhkekohale minna varem kui 15 minutit pärast viimase laengu plahvatust või lõhkamise arvestuslikku aega. §75. Leeksüütega lõhkamine on keelatud, kui demineerija lahkumine lõhkekohast on raskendatud või inimese sattumine ohualasse võib olla ootamatu. II peatükk ELEKTRISÜÜTEGA LÕHKAMINE §76. Enne laost väljastamist tuleb kontrollida elektridetonaatorite takistuse vastavust valmistaja lubatud piiridele, kui seda näeb ette valmistajatehase juhend. Kontrollimine toimub selleks ettenähtud laual, kontrollitav elektridetonaator peab asuma metalltorus või vähemalt 10 cm paksuse puitkilbi taga. Pärast kontrollimist elektridetonaatori juhtmed lühistatakse. §77. Elektridetonaatoreid ja lõhkevõrgu juhtivust või takistust võib kontrollida selleks lubatud seadmega, mille poolt vooluvõrku antav voolutugevus ei ületa 50 mA. Mõõteaparaate kontrollitakse valmistaja juhendi kohaselt, kuid vähemalt üks kord kvartalis ja pärast toitepatarei vahetamist. §78. Lõhkevõrgu monteerimisel kasutatakse jadaühendust ja ainult erandkorras teisi ühendusviise. Lõhkevõrk peab olema terve, korras isolatsiooniga, ühenduskohad tuleb hästi puhastada, tihedalt jätkata ja isoleerida. §79. Lõhkevõrgu üldtakistus arvutatakse ja mõõdetakse enne lõhkamist ohutust kohast selleks lubatud mõõteriistaga. Arvestusliku ja mõõdetud takistuse erinevus võib olla kuni 20%. Suurema erinevuse korral tuleb leida takistuse erinevuse põhjused ja need kõrvaldada. Lõhkevõrgu juhtivuse või takistuse seadme võrkulülimise aeg võib korraga olla kuni neli sekundit. §80. Lõhkevõrgu juhtmeid võib ühendada omavahel ja magistraaljuhtme külge pärast lõhatavate laengute valmistamise lõpetamist ning lõhkevõrgu monteerimisega mitteseotud inimeste eemaldamist väljapoole ohuala. §81. Lõhkevõrk monteeritakse suunaga süütevooluallika poole. §82. Lõhkevõrgu kokkumonteeritud osa kaks vaba otsa tuleb lühistada kuni nende ühendamiseni lõhkevõrgu järgmise osa juhtmetega, mille vastasotsad on lühistatud. §83. Lõhkekeha hävitamisel ühendatakse varjatud elektridetonaator enne lühistatud magistraaljuhtme külge ja alles siis laengu külge. Magistraaljuhtme otsad peavad olema lühistatud kuni nende ühendamiseni süütemasinaga. §84. Süütemasina võti või ilma võtmeta süütemasin on lõhketööde tegemise ajal demineerimistööde juhi käes. Võtme või süütemasina üleandmine teisele isikule on keelatud. Süütemasinat kontrollitakse enne tööd vastavalt valmistaja juhendile. §85. Demineerimistööde juht võib lõhkekohale minna pärast lõhkekoha tuulutamist, magistraaljuhtme lahtiühendamist vooluallikast ja selle otste lühistamist. §86. Tõrke korral ühendab demineerimistööde juht magistraaljuhtme süütemasina küljest lahti, lühistab juhtme otsad, võtab süütemasina võtme või süütemasina kaasa ja selgitab tõrke põhjuse. Lõhkekohale võib sel juhul minna kümne minuti pärast. §87. Äikese korral on lõhketööde läbiviimine keelatud. Kui lõhkevõrk on kokku monteeritud enne äikese saabumist, tuleb laengud võimalusel enne äikest lõhata või lõhkevõrgu juhtmed magistraaljuhtmest lahti ühendada, otsad üksteisest eemale viia ja hoolikalt isoleerida. Kõik inimesed peavad lahkuma väljapoole ohuala piire, võttes tarvitusele abinõud inimeste juhuslikuks sattumiseks ohuala. III peatükk DETONEERNÖÖRIGA LÕHKAMINE §88. Detoonernöör tuleb enne laengusse asetamist lõigata nõutava pikkusega lõikudeks. Detoneernööri lõigud ühendatakse vaheliti või nööri valmistaja juhendi kohaselt. Vahelitiühendus on vähemalt 10 cm pikkune. Nöörid peavad hästi liibuma üksteisega. Ühendada võib ka isoleerpaela, paela või sidumisnööriga, mis tuleb tihedalt ümber ühenduskoha mähkida. §89. Detonatsiooniks vajaliku impulsi andja (detonaator, detonatsioonirelee jt) ühendatakse vaheliti detoonernööriga 10–15 cm kaugusel selle otsast. §90. Detoonernööri lõigud ühendatakse omavahel lõhkevõrku nii, et detonatsioonisuund neis oleks samasuunaline. Lõhkevõrgus ei tohi olla silmuseid ega keerde, detoneerivate nööride ristumisel tuleb nende vahele panna pinnast või puitu kasutusjuhendi nõude kohaselt, kuid vähemalt 10 cm paksuselt. §91. Kui temperatuur on üle +30 EC, tuleb kuumustkartev detoonernöör katta päikesekiirte mõju eest. IV peatükk MITTEELEKTRILINE LÕHKAMINE §92. Vigastatud torukesega mitteelektrilise detonaatori (NONEL, DYNASHOC jt) kasutamine on keelatud, torukest ei tohi murda ega sõlmida. §93. Vältida tuleb niiskuse sattumist mitteelektrilise detonaatori (edaspidi detonaator) torukesse, selleks peab neid hoidma kuivas kohas. Pärast hoidekarbi avamist tuleb selles olevad detonaatorid ära kasutada kolme kuu jooksul. §94. Lõhkevõrgu initsieerimisel elektri- või kapseldetonaatoriga tuleb detonaatori toruke (edaspidi toruke) asetada piki selle detonaatori telge ja katta. Teised torukesed ei tohi olla lähemal kui üks meeter. §95. Torukese ühendamine detoonernööriga ühte kimpu on keelatud. Lõhkevõrgus peab nende kaugus üksteisest olema vähemalt üks meeter. Kui detoonernööri lõhkeainesisaldus on ühe meetri kohta viis grammi või vähem, võib vahekaugus olla 30 cm. §96. Keelatud on asetada laenguid lõhatava objekti alla, välja arvatud kändude lõhkamisel. Kui seda tingib päästetöödel tekkinud erivajadus, võib selliseid laenguid kasutada ainult sel juhul, kui ohuala raadiust on võimalik arvestatuga võrreldes suurendada vähemalt kaks korda. Keelatud on katta laenguid kiviga või muu raske esemega. V peatükk KÄNDUDE LÕHKAMINE §97. Kändu võib lõhata mullapuuriga või vipraga kännu juurte alla või kännu puitu puuritud või süvendatud lõhkeaugu meetodil, samuti kännu mädanenud südamikku paigutatud laenguga. §98. Kännu lõhkamisel hoone läheduses tuleb laeng paigutada hoonepoolsest küljest. §99. Kännu leeksüütega lõhkamisel peab süütli minimaalne pikkus olema 1,2 m. §100. Lõhkamiseks ettevalmistatud kännud tuleb tähistada eredavärviliste märgistega. VI peatükk VEEALUNE LÕHKETÖÖ §101. Veealuse lõhketöö tegemiseks peab demineerijal olema tuukri kvalifikatsioon ja tema demineerija tunnistusel peab olema märge, et ta võib teha veealuseid lõhketöid. §102. Demineerijat võib veealusel lõhketööl aidata tuuker, keda demineerimistööde juht on juhendanud veealuse lõhkamise tehnoloogiast ja ohutusnõuetest. Juhendamine tuleb vormistada ohutustehnika instrueerimise raamatus. §103. Enne lõhketöö algust tuleb vajadusel määrata ohuala raadius nii rannas kui veeakvatooriumil, teavitada kohalikke elanikke lõhketöö kohast, ajast ja hoiatussignaalidest. §104. Veealuse välislaengu lõhkamisel ei tohi hüdrolöögi tõttu vees olla inimesi lõhkekohale lähemal kui: Kuni 5 kg lõhkamisel 500 m 5…25 kg lõhkamisel 800 m 25…50 kg lõhkamisel 1000 m 50…500 kg lõhkamisel 2000 m Üle 500 kg lõhkamisel 3000 m §105. Veealuse välislaengu lõhkamisel ei tohi laev asuda lõhkekohale lähemal kui: Kuni 5 kg lõhkamisel 50 m 5…25 kg lõhkamisel 100 m 25…100 kg lõhkamisel 150 m 100…500 kg lõhkamisel 250 m Üle 500 kg lõhkamisel 300 m §106. Esitatud lõhkeaine kogused on arvestatud summaarselt lõhkekehadest ja nende hävitamiseks vajaminevast lõhkeainest. §107. Laenguid võib asuda paigaldama pärast seda, kui demineerimistööde juht on veendunud, et ohualas ei ole teisi laevu, ujuvvahendeid ja suplejaid. §108. Enne löökpadrunite paigaldamist ja detoonernööriga või mitteelektrilisel lõhkamisel – enne detonaatoriga ühendamist, tõmmatakse lõhketööl osaleva laeva masti signaallipp või kasutatakse signaalrakette vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. septembri 1998. a määrusega nr 201 «Demineerimistööde korra kinnitamine» (RT I 1998, 81, 1354; 2000, 76, 480) kehtestatud korras. §109. Signaallipu võib langetada pärast lõhkamist. Kui plahvatust ei toimunud, võib signaallipu langetada siis, kui demineerimistööde juht on veendunud, et plahvatust ei toimu. §110. Enne lõhketööle asumist peab demineerimistööde juht kontrollima vee all lõhketööde kohta ja selle ettevalmistatust lõhketööks. Järgnevateks laskumisteks tuleb sukeldumiskohast laengute paigutuskohta paigaldada köis. §111. Lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 m kaugusel ei tohi suitsetada. §112. Veealusel lõhkamisel võib kasutada elektrisüütega, detoonernööriga või mitteelektrilist lõhkamisviisi. §113. Veealusel lõhkamisel võib kasutada ainult veekindla konstruktsiooniga detonaatoreid. §114. Lõhkeainet ja lõhkamisvahendeid võib kanda ainult eraldi kandekottides või kassettides. Tuuker võib kanda kuni 12 kg lõhkeainet. §115. Kui lõhketöö toimub avamerel, tuleb laengud ette valmistada laeval selleks eraldatud kohas. Valmislaengud paigutatakse vajadusel laadimisparvele, millelt toimub laengute laadimine. Lõhketöö ajal peab olema side laeva ja laadimisparve vahel. §116. Elektridetonaatori juhtmed või detoonernöör tuleb kinnitada laengu külge nööri või isoleerpaelaga selliselt, et laengu vettelaskmisel oleks välistatud tõmbejõu ülekandumine detonaatorile. Vältimaks vee voolu või lainetuse tõttu juhtmete katkemist, peab laenguid ühendav nöör olema lühem kui juhtmed. §117. Laenguid võib tuukrile anda ja neid lõhata kaldalt, jäält või laadimisparvelt. Laenguid ei tohi anda, hoides neid juhtmetest või detoneernöörist. §118. Tuuker peab laskuma laskumisköit mööda, vajadusel ka käiguköit mööda, mis on kinnitatud laengute paigaldamise kohta. Signaaltross ja tuukri voolik peavad paiknema teisel pool antavatest lõhkevõrgu juhtmetest. §119. Veealust lõhketööd võib teha ainult päevasel ajal. Lõhketöid ei tohi teha äikese ajal. Kui laenguid ei õnnestu lõhata enne äikese algust, tuleb lõhkevõrgu juhtmete otsad isoleerida. Inimesed tuleb viia väljapoole ohuala. §120. Lõhketöid ei tohi teha, kui lainetuse tugevus on üle kahe palli (lainekõrgus 0,75 m) ja tuule tugevus on üle nelja palli (üle 7,5 m/s). §121. Tuuker peab veepinnale tõusma ettevaatlikult, et ta ei riivaks laenguid ja lõhkevõrgu juhtmeid ega rikuks nende paigutust. Pärast tuukri veepinnale tõusmist tuleb ta hoolikalt üle vaadata, kas ei ole ta juhuslikult kaasa toonud haakunud laengut, samuti tuleb veest välja tõsta tuukri laskumistrapp ja see üle vaadata. §122. Enne lõhkamist tuleb kõik inimesed ja ujuvvahendid eemaldada demineerimistööde juhi poolt määratud ohualast. §123. Pärast lõhkamist tuleb juhtmed süütemasina küljest lahti ühendada ja lühistada ning veest välja tõmmata. Kui laengud ei lõhkenud, võib tuuker laskuda vee alla kümme minutit pärast juhtmete süütemasinast lahtiühendamist. §124. Tõrke andnud laengud tuleb ettevaatlikult veest välja tõsta. Seda peab tegema sama tuuker, kes nad vette asetas. Tõrke andnud laengud tuleb likvideerida vastavalt demineerimistööde juhi korraldusele. VII peatükk JÄÄ LÕHKAMINE §125. Jääkattesse aukude tegemisel ning laengute paigaldamisel peab demineerija kasutama vähemalt 2,0 m pikkust ja 0,2 m laiust lauda, mis asetatakse jalgade alla. §126. Olenemata lõhkamise viisist peab lõhkamine toimuma veekogult kallaste poole. Lõhkamisega purustatud koht jääkattes tuleb piirata eraldusmärkidega (lipud, tahvlid). §127. Jäätükke ja rüsijääd purustatakse visatavate laengutega. Laenguid visatakse kas kaldalt või rajatiselt ja demineerija peab seejuures varjuma kantava kaitsekilbi taha. Visatava laengu kaal peab olema selline, mis kindlustab demineerija ohutuse laengu plahvatusel. §128. Visatavate laengute süütenööri pikkus peab olema vähemalt 15 cm ja mitte üle 25 cm. Kõik kasutatavad süütenööride kerad peavad olema läbinud põlemiskiiruse katsetused. §129. Jääkatte lõhkamisel esinevat tõrkelaengut võib välja võtta leeksüütega lõhkamisel 15 minutit pärast viimast plahvatust või selle laengu arvestuslikku lõhkemisaega, teiste lõhkamisviiside puhul viie minuti pärast. Tõrge likvideeritakse täiendava laengu lisamisega, mis on vähemalt 25% tõrkelaengu massist. VII. LÕHKEMATERJALI KONTROLL JA TEIMIMINE §130. Lõhkematerjal vaadatakse üle lõhkematerjali saabumisel lattu ja teimitakse selle kasutamise garantiiaja möödumisel või juhul, kui tekib kahtlus lõhkematerjali kvaliteedis. §131. Olenevalt lõhkematerjali liigist viiakse läbi järgmised katsetused: (1) lõhkeained: 1) taara ja väljavalitud padrunite väline ülevaatus; 2) detonatsiooni edasiandmise võime määramine; (2) detonaatorid: 1) taara väline ülevaatus; 2) väljavalitud detonaatorite ülevaatus; 3) elektridetonaatorite takistuse kontroll (kui seda näeb ette valmistaja juhend); (3) süütenöör: 1) taara väline ülevaatus; 2) väljavalitud süütenööri väline ülevaatus; 3) põlemiskiiruse ning täieliku ja ühtlase põlemise kontroll; (4) detoonernöör: 1) taara väline ülevaatus; 2) väljavalitud detoonernööri väline ülevaatus; 3) detonatsiooni edasiandmine detoonernööri lõigult lõigule; (5) detonatsioonireleed: 1) taara väline ülevaatus; 2) väljavalitud detonatsioonireleede väline ülevaatus. §132. Tehase sertifikaadi olemasolul määratakse detonatsiooni edasiandmine lõhkeaine padrunilt padrunile ja detoonernööri lõigult lõigule vaid vastava toote garantiiaja möödumisel, kui tekib kahtlus tema kvaliteedis ja edaspidi lõhkeainel ja detoneernööril ühe aasta möödumisel pärast eelmist katsetust. §133. Kui lattu saabumisel avastatakse lõhkematerjali ülevaatusel defekte või on kontrolli tulemused mitterahuldavad, koostab lõhkematerjali kasutaja reklamatsiooniakti, mille saadab kauba tarnijale. Lõhkematerjali edasise kasutamise võimalus otsustatakse iga lõhkematerjali liigi puhul eraldi. §134. Taara välisel ülevaatusel vaadatakse üle kõik saadud lõhkematerjali kastid ja kotid. Taara peab olema vigastusteta ja nende müügipakendil peavad olema selgeltloetavad pealdised. §135. Vigastatud kastides kontrollitakse lõhkematerjali terviklikkust, samuti lõhkematerjali kaalu või hulga vastavust pealdises toodule. Kaalu või hulga mittevastavusel toimitakse vastavalt käesoleva korra paragrahvis 130 toodule. I peatükk LÕHKEAINE TEIMIMINE §136. Lõhkeainepartii viiest eri kastist valitakse kümme padrunit, mis kõik üle vaadatakse. Igal padrunil peab olema pealdis lõhkeaine nimetuse, padruni kaalu ja kastil oleva indeksiga. Padrunil ei tohi olla paakumise tunnuseid. §137. Detonatsiooni edasiandmist teimitakse ainult padrundatud lõhkeaine puhul. §138. Katseks paigutatakse siledale pinnale kaks katsetatavat lõhkeaine padrunit nii, et teise padruni telg oleks eelneva pikenduseks. Kui padruni pikkus on üle 25 cm, võib neid pooleks lõigata ja teha katse poolpadrunitega, detonatsiooni edasiandmine peab seejuures toimuma originaalotste kaudu. Padrunite kaugus üksteisest peab vastama valmistajatehase tehnilistele tingimustele. Detonaator pannakse aktiivse padruni välisotsa vähemalt 5 cm sügavuselt ja lõhatakse. §139. Detonatsiooni edasiandmise üle otsustatakse süvendi järgi pinnases. Kui padrunite asetuskohale pinnases tekkis kaks süvendit, mille pikkus ei ole väiksem padrunite omast, siis detonatsiooni edasiandmine toimus ja padrunid lõhkesid täielikult. Lõhkeaine loetakse katsetatuks, kui kahel katsel saadakse detonatsiooni täielik ülekandmine ja mõlemal juhul ka passiivsed padrunid plahvatasid täielikult. §140. Kui valmistajatehase tehniliste tingimuste kohaselt asetatud padrunite vahekauguste juures esines detonatsiooni edasiandmise tõrge või mittetäielik detonatsioon, viiakse läbi teistkordne katse kahekordse proovide arvuga. Kui teistkordsel katsel ei saavutata detonatsiooni täielikku edasiandmist kas või ühel juhul neljast, otsustatakse lõhkeaine edasise kasutamise võimalikkus. II peatükk ELEKTRIDETONAATORITE KONTROLLIMINE §141. Ülevaatuseks võetakse kahe kasti kümnest karbist vähemalt 50 elektridetonaatorit. §142. Elektridetonaatorite metallkestadel ei tohi olla oksüdeerumise jälgi, muljutud kohti, pragusid või kriimustusi. Detonaatorite juhtmete isolatsioon peab olema terve ja juhtmed detonaatori külge kindlalt kinnitatud. Defektide avastamisel partii praagitakse ja reklamatsiooniakt saadetakse kauba tarnijale. §143. Elektridetonaatorite takistust kontrollitakse kasutuseks lubatud kontrollmõõteriistadega, kusjuures elektridetonaator peab kontrollimise ajal olema selleks ettenähtud katseseadmes. §144. Elektridetonaatori takistus peab vastama karbi etiketil märgitud takistusele. Kui kontrollimisel saadud takistus erineb etiketil märgitust, siis selline detonaator praagitakse. III peatükk KAPSELDETONAATORITE ÜLEVAATUS §145. Ülevaatuseks võetakse kahe kasti kümnest karbist vähemalt 50 kapseldetonaatorit. Nende metallkestadel ei tohi olla pragusid, muljumisi või kriimustusi ning paberkestadel lahtiseid paberikihte, mis takistavad süütenööri sisseviimist. Defektide avastamisel partii praagitakse ja reklamatsiooniakt saadetakse kauba tarnijale. IV peatükk SÜÜTENÖÖRI TEIMIMINE §146. Partiist avatakse vähemalt üks kast, milles kõik süütenööri rõngaskerad üle vaadatakse. Välise ülevaatusega tehakse kindlaks, kas nöör on ühtlase jämedusega, kas tal ei ole murdekohti, kattes pragusid või hargnenud otsi. §147. Välise ülevaatuse läbinud rõngaskeradest võetakse 1% põlemiskiiruse ning täieliku ja ühtlase põlemise kontrollimiseks. §148. Kontrolliks võetud rõngaskerad keritakse lahti ja iga kera ühest otsast lõigatakse ära 5 cm pikkune lõik ning seejärel katsetatav ühe meetri pikkune lõik. §149. Teimitavad süütenööri lõigud süüdatakse ja määratakse iga lõigu põlemisaeg. Ühe meetri pikkuse normaalse põlemise kiirusega süütenööri põlemise aeg ei tohi olla alla 100 sekundi ega üle 120 sekundi. §150. Ülejäänud süütenööri rõngaskerad keritakse lahti ja süüdatakse. Süütenöör peab põlema ühtlaselt, praksumiseta ja sädemete läbitungimiseta kattest. Samuti ei tohi süütenööri püssirohust südamik kustuda. §151. Kui esines kas või üks kustumine, tehakse uus kontroll kahekordse proovilõikude hulgaga. Juhul kui esines uuesti südamiku kustumine, partii praagitakse. V peatükk DETOONERNÖÖRI TEIMIMINE §152. Partiist avatakse vähemalt üks kast, milles kõik detoonernööri rõngaskerad üle vaadatakse. §153. Välise ülevaatusega tehakse kindlaks, kas detoneernööril ei esine katte vigastusi, murdekohti, peenemaid ja jämedamaid kohti. Kui defektseid rõngaskerasid on rohkem kui üks, kuuluvad kõik detoonernööri rõngaskerad ülevaatusele ja defektidega rõngaskerad hävitatakse. §154. Detonatsiooni edasiandmise kontrolliks võetakse välise ülevaatuse läbinud kastist kaks detoonernööri rõngaskera, millest kummastki lõigatakse kümne meetri pikkune lõik. Saadud lõigud omakorda lõigatakse ühe meetri pikkusteks lõikudeks. Saadud ühe meetri pikkustest lõikudest valmistatakse valmistajatehase juhendiga lubatud ühendamis- ja jätkamisviisidega kaks võrdse ühenduste arvuga liini, mis lõhatakse. Liin peab detoneeruma täielikult. Kui esineb kas või üks tõrge, tehakse uus katse kahekordse proovilõikude hulgaga. Juhul kui uuesti ei toimunud detonatsiooni täielikku edasiandmist, ei lubata selle detoonernööri partiid kasutada demineerimistöödel. VI peatükk DETONATSIOONIRELEEDE ÜLEVAATUS §155. Partiist avatakse vähemalt kaks eri viidet sisaldavat kasti. Kummastki kastist vaadatakse üle vähemalt 20 detonatsioonireleed. §156. Välise ülevaatusega tehakse kindlaks igal releel vajaliku markeeringu olemasolu ja detoonernööri defektid või selle halb kinnitus viiterelee külge. §157. Defektide ilmnemisel kontrollitakse üle kogu partii ja defektidega detonatsioonireleed hävitatakse. VIII. LÕHKEMATERJALI HÄVITAMINE §158. «Lõhkematerjaliseaduse» järgi Päästeametile üle antud leitud lõhkematerjali võib Päästeamet hävitada selle kasutamisega demineerimistöödel, kui täidetakse järgmisi tingimusi: 1) lõhkeaine peab olema tehase pakendis; 2) vähimagi kahtluse korral lõhkematerjali kvaliteedi suhtes lõhkematerjal teimitakse käesolevas korras esitatud nõuete järgi; 3) leitud kvaliteetne lõhkematerjal võetakse aktiga arvele. §159. Lõhkematerjali võib hävitada lõhkamise või põletamisega. §160. Hävitamiskoht peab olema eelnevalt ette valmistatud. Hävitamiskoha pinnas ei tohi olla süttiv, seal ei tohi olla kuivanud puujuuri, kulu ega lahtiseid kivitükke. Hävitamiskohas peab olema vähemalt üks 6 l mahtuvusega kantav tulekustuti ja sireen signaalide andmiseks. §161. Hävitamistö��des osalejad varjuvad varjendis. Varjendi puudumisel peavad hävitamises osalejad pärast süütenööri süütamist või lõhkevõrgu montaaži eemalduma ohutusse kaugusesse. §162. Ohtlik kaugus lõhkematerjali hävitamisel: Hävitamisviis Kaugus asulatest, elamutest, elektri- ja sideliinidest (meetrites) Korraga hävitatava materjali kogus kuni 5 kg Korraga hävitatava materjali kogus kuni 10 kg Lõhkamisega 250 350 Põletamisega 150 200 §163. Hävitamiskohta võib tuua ainult samal päeval hävitatava lõhkematerjali. Hävitamist ootav lõhkematerjal peab asuma hävitamiskohast vähemalt 50 m kaugusel ja olema kaitstud sädemete ja paiskuvate kildude eest. §164. Hävitamisele toodud lõhkematerjali üle tuleb kindlustada valve. §165. Lõhkamisega võib hävitada detonaatoreid, detonatsioonireleesid ja detoneernööri. §166. Ülalloetletud lõhkematerjale võib hävitada vähemalt 50 cm sügavusse maasse kaevatuna. Lõhkamisega hävitamisel ei tohi korraga hävitatud lõhkematerjalid sisaldada üle 10 kg lõhkeainet. §167. Lubatud on hävitada lõhkeaineid kokkuleppel karjääri katendiastangu puuraukudes koos lõhatava plokiga, masslõhkamise kaardiga määratud koguses ja korras demineerija osavõtul. §168. Hävitatav lõhkematerjal lõhatakse kvaliteetse lõhkeaine abil, mis pannakse hävitatava lõhkeaine peale. §169. Lõhkematerjal hävitatakse üldjuhul elektrisüütega. Leeksüütega lõhkamisel peab valima sellise süütli pikkuse, mis võimaldab demineerijatel väljuda ohualast või varjendisse. Mis tahes hävitamise moodusel peab demineerimistööde juht hoidma ära kõrvaliste inimeste sattumise ohualasse, mille valvepostid peavad olema paigutatud ja vormistatud vastavalt demineerimistöödel kehtivale korrale. I peatükk LÕHKEMATERJALI HÄVITAMINE PÕLETAMISEGA §170. Põletamisega võib väikestes kogustes hävitada põlemisel mitteplahvatavat lõhkematerjali, seejuures peab lõhkeaine olema eraldi lõkkes. Keelatud on põletamise teel hävitada detonaatoreid ja detonatsioonireleesid või tundmatuid ja selliseid lõhkeaineid, mis sisaldavad kõrgendatud võimsusega brisantslõhkeaineid. §171. Lõhkematerjali võib põletamisega hävitada kuiva ilmaga, hävitamiskohas peavad olema tulekustutusvahendid. §172. Põletamisega hävitamine toimub lõkkes. Lõkke alus tehakse kuivast puust ja paberist, mis on immutatud põlevõliga. Padrunid laotakse lõkkealusele ühes kihis üksteisest eraldi. Pulbrilise lõhkeainekihi paksus ei või olla üle 5 cm, ühes lõkkes ei või korraga põletada üle 10 kg lõhkeainet. Lõkked peavad asetsema üksteisest vähemalt 5 m kaugusel. §173. Detoneernööri ei tohi süüdata keras, vaid nöör peab olema lõigatud 1–2 m pikkusteks lõikudeks. Plastkattega detoneernööril tuleb enne põletamist ära lõigata metallotsikud ning need eraldi hävitada lõhkamise teel. §174. Lõke tuleb süüdata alttuulepoolsest küljest. Süütamiseks kasutatakse 2 m pikkust süütenööri lõiku või elektrilist süütamist distantsilt. Kui lõke ei süttinud, võib lõkkele läheneda kümme minutit pärast süütamist (juhul kui seal ei põle teisi lõkkeid). Põlemise ajal ei tohi lõkkesse mingit materjali lisada. §175. Hävitamiskohale võib minna kümme minutit pärast põlemise täielikku lõppemist. Mittepõlenud materjal kogutakse kokku ja süüdatakse uuesti vastavalt käesoleva korra paragrahvile 172. §176. Lõhkematerjali hävitamine peab olema kajastatud demineerimise dokumentatsioonis. §177. Siseministri 7. septembri 2000. a. määruses nr 53 «Päästeameti ja sõjaväestatud päästeüksuste poolt demineerimistöödeks kasutatava lõhkematerjali soetamise, hoidmise, veo, kasutamise ja arvestuse korra kehtestamine» (RTL 2000, 99, 1557) tunnistatakse kehtetuks.