Sotsiaalminister — Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika — RTL, 8, 156

Määrus kehtestatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 32 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustatud isikult Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika. (2) Käesolevas määruses kasutatavate koodide numbrid tähistavad «Ravikindlustuse seaduse» § 30 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud «Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu» (edaspidi tervishoiuteenuste loetelu) sätestatud tervishoiuteenuste koode või haigekassa ja perearsti vahel sõlmitavas ravi rahastamise lepingus kokkulepitud koode. § 2. Tasu maksmise kohustuse ülevõtmine (1) Kindlustatud isiku kindlustuskaitse kehtivuse ajal võtab haigekassa kindlustatud isikult tervishoiuteenuse (edaspidi teenus) eest tasu maksmise kohustuse üle (edaspidi tasub) «Ravikindlustuse seaduse» §-s 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu (edaspidi leping) alusel. (2) Pärast kindlustuskaitse lõppemist tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale «Ravikindlustuse seaduse» § 29 lõikes 3 sätestatud korras, kui vältimatu arstiabi osutamise vajaduse tingis kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum. (3) Haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepivad teenuste osutamise eest rakendatavates hindades kokku lepingu sõlmimisel või selle muutmisel, arvestades tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud teenuste piirmäärasid ja piirhindu ning hinnates «Ravikindlustuse seaduse» §-s 36 sätestatud asjaolusid. (4) Lepingu muutmisel täiendavate teenuste osutamiseks lepivad haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja lepingus kokku teenuse osutamise hinnas. § 3. Teenuste eest tasumise vormistamine (1) Teenuse eest tasumiseks esitab tervishoiuteenuse osutaja haigekassale nõuetekohaselt vormistatud raviarve. (2) Kindlustatud isikule osutatud teenused vormistatakse raviarvel, mille andmed ja raviarve täitmise nõuded on sätestatud käesoleva määruse 8. peatükis. Kui tervishoiuteenuse osutaja osutab teenuseid teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevas asutuses kindlustatud isikule, kes tõendab oma kindlustuskaitset Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi või kindlustajariigi pädeva asutuse poolt väljastatud vormikohase tõendi (E 110, E 111, E 112, E 119, E 123, E 128) alusel, lisatakse esitatud dokumendist koopia raviarvele. (3) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab raviarve ka ravikindlustusega hõlmamata isikule vältimatu abi osutamise ja välislepingute alusel välismaalasele vältimatu abi osutamise korral. (4) Teenused vormistatakse raviarvel teenuse osutamise kuupäeval kehtinud piirhinna või haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahel kokku lepitud hinna alusel. 2. peatükk ÜLDARSTIABI EEST TASUMINE § 4. Üldarstiabi eest tasumine (1) Haigekassa tasub perearstile, kellele on «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 35 lõike 1 alusel kinnitatud nimistu (edaspidi kinnitatud nimistuga töötav perearst) kindlustatud isikule osutatud teenuse eest tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud pearaha, baasraha ja lisatasu piirhinna alusel ettemaksena igakuuliselt. (2) Haigekassa tasub perearstile täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud summadele perearsti poolt osutatud, käesoleva määruse § 6 lõikes 1 kehtestatud teenuste eest esitatud raviarvete alusel, arvestades samas lõikes kehtestatud rahalise piiranguga. (3) Kui perearst osutab üldarstiabi haigekassa ravikindlustuse andmekogusse kandmata isikule, kes tõendab kindlustuskaitse olemasolu teises Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi või E-vormiga, tasub haigekassa perearstile raviarve alusel. Perearsti esmase vastuvõtu korral rakendatakse koodiga 3002 ja korduva vastuvõtu korral koodiga 3004 tähistatud teenuste piirhindu ning neile kohalduvaid sätteid. Haigekassa tasub tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud piirhinna alusel täiendavalt käesoleva määruse §-des 5 ja 6 loetletud teenuste eest ulatuses, mis ei hõlma käesoleva määruse § 9 lõikes 1 nimetatud tegevusi. Teenuste eest tasumisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud rahalist piirangut. § 5. Pearaha arvel osutatava teenuse eest tasumine (1) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste tegevuste eest: 1) tervist edendav ja haigusi ennetav töö; 2) haige ambulatoorne vastuvõtt ning koduvisiidid; 3) haige läbivaatus, uuringute ja raviplaani koostamine, diagnoosimine; 4) nõustamine tervise säilitamise, taastamise, töö ja elukorralduse suhtes ning vajadusel ravi määramine; 5) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 6) raviprotseduuride tegemine; 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 8) esmase arstliku ekspertiisi tegemine haige töövõime ja terviseseisundi kohta; 9) vajadusel haige veo korraldamine haiglasse. (2) Haigekassa tasub pearaha arvel perearsti osutatud järgmiste uuringute ning protseduuride eest: 1) verejooksu sulgemine; 2) elustamine; 3) lahastamine haige veoks; 4) rinnanäärme palpatsioon; 5) eesnäärme palpatsioon; 6) kuulmislanguse määramine, kuulmise sõeltest; 7) otoskoopia; 8) välise kuulmekäigu loputus; 9) rinoskoopia; 10) nina-neelu tamponaad; 11) nägemisteravuse kontroll; 12) vaateväljade esmane määramine; 13) värvitaju kontroll; 14) silmapõhja vaatlus; 15) PEF-meetria; 16) antropomeetria; 17) elektrokardiogrammi tegemine ja hindamine; 18) veeni punktsioon; 19) süstimine; 20) sidumine (v.a põletushaige sidumine); 21) lokaalanesteesia; 22) perifeersed närviblokaadid; 23) kusepõie loputus; 24) imiku/väikelapse psühhomotoorse arengu hindamine. (3) Haigekassa tasub pearaha arvel järgmiste laboriuuringute eest: 1) albumiin; 2) glükoos bioloogilises vedelikus; 3) valk bioloogilises vedelikus; 4) kreatiniin; 5) uurea; 6) bilirubiin; 7) bilirubiini fraktsioonid; 8) kusihape; 9) kolesterool; 10) triglütseriidid; 11) laktaatdehüdrogenaas; 12) leelisfosfataas; 13) aspartaadi aminotransferaas (AST); 14) alaniini aminotransferaas (ALT); 15) primitiivmeetodil veritsusaeg; 16) vere hüübimisaeg; 17) vere uuring; 18) trombotsüütide mikroskoopiline uuring; 19) retikulotsüütide mikroskoopiline uuring; 20) lihtne hemogramm; 21) patoloogiline hemogramm; 22) uriini uuringud; 23) helmintide munade uuring; 24) lambliate uuring; 25) peitevere uuring; 26) anaalkaape uuring. (4) Pearaha arvel tasutavate uuringute, raviprotseduuride ja laboriuuringute eest tasub perearst eriarstiabi tervishoiuteenuse osutajale juhul, kui perearst on suunanud haige eriarsti juurde pearaha arvel tasutavaid uuringuid tegemata. (5) Perearsti poolt teisese arvamuse andmine on pearaha arvel osutatav teenus. § 6. Täiendavalt tasutavad teenused (1) Haigekassa tasub täiendavalt perearsti pearaha arvel tasutavatele teenustele kuni 23% perearsti nimistule pearahadeks arvestatud summast aastas järgmiste uuringute, protseduuride ja laboriuuringute eest: Uuringud, protseduurid ja laboriuuringud Tervishoiuteenuse kood Biopsia 7004 Õõne punktsioon 7005 Pareesidega haige massaaž 7011 Liikumishäirega haige ujumisseanss 7014 Ravivõimlemine (liikumisravi) 7016 Ravivõimlemisseanss basseinis 7017 Väljendunud liigesjäikusega haige mudaraviseanss 7022 Diatermokoagulatsioon, krüoteraapia 7025 Pindmiste (väikeste) naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine 7100 Troofilise haavandi korrastamine 7100 Pindmise mädakolde avamine 7100 Panariitsiumi avamine 7100 Sissekasvanud küüne resektsioon 7100 Haava suturatsioon 7101 Põletushaige ambulatoorne sidumine 7111 Kateteriseerimine 7159 Püsikateetri panemine 7160 Epitsüstostoomi vahetus 7162 Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 Emakasisese rasestumisvastase vahendi paigaldamine ja eemaldamine 7352 Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 Ösofagogastroduodenoskoopia 7551–7553 Sigmoidoskoopia 7556 Kolonoskoopia 7557–7558 Fiiberbronhoskoopia 7559 Rektoskoopia 7562 Kolposkoopia 7563 Kolju röntgenograafia 6061–6062 Lülisamba röntgenograafia 6063–6064 Luude ja liigeste röntgenograafia 6065–6066 Rindkere röntgenograafia 6067–6068, 6070 Nina-kõrvalkoobaste röntgenograafia 6069 Nina-neelu röntgenograafia 6087 Kuseteede röngtenoskoopia 6071 Mammograafia 6074 Südame, kopsude, keskseinandi ja diafragma röntgenoskoopia 6076 Mao röntgenuuring 6078–6079 Irrigoskoopia 6081 Kõhuõõne ülevaatlik röntgenograafia 6086 Urograafiad 6088–6089 Luu densitomeetria 6112 Radiorenograafia 6165 Elektroentsefalograafia uuring digitaal-komputeriseeritud EEG-aparaadiga 6250 Elektroentsefalograafia 6251 Elektrokardiograafia koormustest 6324 Holteri monitooring 6326 Ehhokardiograafia 6339–6340 Spirograafia 6301 Bronhodilataatortest 6302 Toonaudiomeetria 6402 Tümpanomeetria 6408 Sonograafia 6001–6003, 6009, 6010, 6012 Alfa-HBDH 6501i Koliinesteraas 6501m Kaalium, naatrium, raud, kloor, vask, kaltsium, fosfor, magneesium, ammoniaak, liitium, laktaat 6502a–6502k Happeline fosfataas 6502m HF prostata fraktsioon 6502n Gamma-glutamüültransfer 6502o Kreatiinkinaas 6502p C-reaktiivne latekstest 6502r Reumatoidfaktori latekstest 6502s Antistreptolüsiin-O latekstest (ASO) 6502t Valkude forees kilel 6503d Rauasidumisvõime uuring 6503e HDL kolesterool (otsene määramine) 6503f LDL kolesterool (otsene määramine) 6503g C-reaktiivne valk kvantitatiivselt 6504a Alfa amülaas 6504d Seerumvalgud turbidimeetriliselt või nefelomeetriliselt IgA, IgG, IgM, ApoA1, ApoB (üks parameeter) 6505d Glükolüseeritud hemoglobiin 6506a Antistreptolüsiin-O kvantitatiivselt (ASO) 6506b Reumatoidfaktor kvantitatiivselt 6506c Valkude forees geelil 6506d Glükeeritud hemoglobiin 6513 Aktiviseeritud osalise tromboblastiini aeg (APTT) 6553a Protrombiini indeks 6553b Fibrinogeen 6553g Lupus erythematosus’e (LE) rakud 6580 Mikroalbuminuuria määramine testribaga 6607 Parasiitide uuring formaliin-eeter kontsentratsiooni meetodil 6625 Algmaterjali mikroskoopiline uuring 6701 Bioloogilise materjali külv 6710a Bioloogilise materjali külv seentele 6710b Uuring Trichomonas’ele 6710c Uuring Neisseria gonorrhoeae’le, Ureaplasma urealyticum’ile, Mycoplasma hominis’ele 6713a, 6713b, 6713c Bioloogilise materjali külv mükobakteritele 6714 Anaeroobne külv 6716a Uuring klamüüdiale koekultuuril 6716b Uuring viirustele koekultuuril 6716c Haigusetekitajate samastamine 6720–6722 Haigusetekitaja ravimtundlikkuse määramine 6725a, 6725b, 6726, 6727 Süüfilise ekspressdiagnostika 6730–6732 Respiratoorsete viirusnakkuste diagnostika 6733 Chlamydia trachomatise, Neisseria gonorrhoeae, papilloomviiruse määramine Gen-probe meetodil 6741–6743 Veregrupp ja reesusfaktor 6771–6780 Tuumormarkerite uuring 6816 Immunoglobuliinide (IgG, IgM) määramine 6818 Erinevate antigeenide määramine 6818, 6820, 6822, 6824, 6843 Anti-HIV-1/HIV-2 määramine 6822, 6824, 6825 Hormoonide, AFP- ja HCG-uuring kemiluminestsents-(LIA) meetodil (üks parameeter) 6834a Kasvaja-, aneemia- jm markerite, ravimite, spetsiifiliste antikehade uuring kemiluminestsentsmeetodil (LIA-meetod) (üks parameeter) 6834b Interleukiinide, erütropoetiini, deoksüpüridinoliini jm määramine kemiluminestsentsmeetodil (üks parameeter) 6834c Immunoloogiline uuring radioisotoopmeetodil (RIA-meetod) (üks parameeter) 6834d Immunofluorestsentsuuring (IF-uuring) (üks antigeen) 6835a Immunofluorestsentsuuring autoantikehadele (tuuma-, mitokondri-, silelihaskoe, parietaalraku, kilpnäärme, IgG tüüpi endomüüsiumi jt antikehad) 6835b Immunofluorestsents (IF) uuring kommertsslaididel 6836 HIV-i verifitseerimine 6843a, 6843b Allergeenide määramine 6844–6849 Spiroheetide immobilisatsiooni test 6736 Histoloogilised uuringud 6901–6903 Tsütoloogilised uuringud 6911–6913 (2) Haigekassa tasub perearstile raviarvete esitamisel täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud 23%-lisele summale normaalse raseduse jälgimiseks tehtud uuringute eest tervishoiuteenuste loetelus sisalduvate teenuste piirhindade alusel. § 7. Koolitervishoiuteenuse eest tasumine Koodiga 3081 tähistatud koolitervishoiuteenuse piirhinda rakendatakse päevases õppevormis põhiharidust, üldkeskharidust või põhihariduse baasil kutsekeskharidust omandavale õpilasele koolis tervishoiuteenuse osutamise korral. § 8. Lisatasu tasumine kinnitatud nimistuga töötavale perearstile (1) Haigekassa tasub perearstile hindamisele eelneva kalendriaasta andmete alusel lisatasu haiguste ennetamise ja krooniliste haigete jälgimise ning ravitöö tulemuslikkuse (edaspidi tegevus) eest punktide alusel, kui perearsti tegevus vastab käesolevas paragrahvis sätestatud kriteeriumidele. (2) Haiguste ennetamise tegevuse kriteeriumid on järgmised: 0–18-aastased isikud Kood Hõlmatus Punkte 0–2-aastaste laste vaktsineerimine 9020 90% 5 9021 90% 5 9022 90% 5 9023 90% 5 9024 90% 5 9025 90% 5 9026 90% 5 9027 90% 5 9028 90% 5 Laste läbivaatus ja väikelaste üldine tervisekontroll 1. elukuul 9031 90% 5 3. elukuul 9032 90% 5 12. elukuul 9033 90% 5 2-aasta vanuselt 9034 90% 5 Kooliminevate laste läbivaatus (6-, 7- ja 8-aastastel) 9030 100% 15 80 31–50-aastased isikud Kood Hõlmatus Punkte 31–50-aastastel isikutel tehtud kolesterooli analüüsid 6501f 90% 7 31–50-aastastel isikutel määratud HDL-kolesterool 6503f 90% 7 31–50-aastastel isikutel määratud glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 90% 7 31–50-aastastel naistel tehtud güneko-tsütoloogiline rutiinuuring 6911 30% 7 28 51–65-aastased isikud Kood Hõlmatus Punkte 51–60-aastastel isikutel tehtud kolesterooli analüüsid 6501f 90% 7 51–60-aastastel isikutel määratud HDL-kolesterool 6503f 90% 7 51–60-aastastel isikutel määratud glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 90% 7 51–54-aastastel naistel tehtud güneko-tsütoloogiline rutiinuuring 6911 30% 7 28 Uuringud, mille puhul perearst tegutseb nõustajana ja suunab patsiendid kontrollile Kood Hõlmatus Punkte 45–50-aastastel naistel tehtud mammograafilisi uuringuid 6074 70% 30 51–59-aastastel naistel tehtud mammograafilisi uuringuid 6074 70% 30 60 (3) Koodidega 6501f, 6503f ja 6500b tähistatud uuringute maht kalendriaastaks määratakse «Südame-veresoonkonna haiguste ennetamise projektis», mida teostatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 34 alusel kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. HDL kolesterooli määratakse projekti hõlmatud patsientidel, kellel üldkolesterool on >6,5 mmol/l. (4) Koodidega 6501f, 6503f ja 6500b tähistatud perearstile määratud uuringute maht ning HDL kolesterooli uuringute maht sihtgrupist peab olema täidetud 90% ulatuses. (5) Koodiga 6911 tähistatud uuring viiakse läbi kas perearsti või günekoloogi poolt ja naiste hõlmatus arvestatakse nimistus olevatest vastava vanusegrupi naistest. Perearst võib tegutseda ka nõustajana ja suunata patsiendi vastavale uuringule eriarsti juurde. (6) Koodiga 6074 tähistatud uuringute maht kalendriaastaks määratakse «Rinnavähi varajase avastamise projektis», mida teostatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 34 alusel kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. Haigekassa saadab välja kutsed naistele uuringus osalemiseks ja on kohustatud teavitama perearsti tema nimistus olevatest naistest, kellele vastava kalendriaasta jooksul saadetakse «Rinnavähi varajase avastamise projektis» osalemiseks kutse. Perearst nõustab tema nimistus olevaid naisi, keda on planeeritud kutsuda uuringule, uuringu vajalikkusest ja vajadusel liikuva mammograafi töö kavast maakonniti kalendriaastas. (7) Koodiga 6074 tähistatud uuringu hõlmatus peab olema 70% perearsti nimistus olevatest naistest, kellele vastaval kalendriaastal saadetakse kutse «Rinnavähi varajase avastamise projektis» osalemiseks. (8) Krooniliste haigete jälgimise tegevuse kriteeriumid on järgmised: Diabeet II Kood Hõlmatus Punkte Diabeet II (E 11) haigete loetelu olemas Jah 20 Diabeet II haiged, kellel on tehtud EKG eelneva kalendriaasta jooksul 6320 või 6322 või 6323 90% 7 Diabeet II haigetel vaadatud silmapõhjad kolmepeegliläätse või Volke luubiga 7263 80% 7 Diabeet II haiged, kellel määratud glükeeritud Hb fraktsioon HbA1c analüsaatoril 6513 90% 7 Diabeet II haigetel määratud kreatiniin vereseerumis 6500d 90% 5 Diabeet II haigetel määratud kolesterool 6501f 90% 5 Diabeet II haigetel määratud HDL-kolesterool 6503f 90% 5 Diabeet II haigetel määratud triglütseriidid 6502l 90% 5 Diabeet II haigetel tehtud uriini analüüs 6602 90% 5 Diabeet II haigetel määratud mikroalbuminuuria testribaga 6607 90% 5 71 Hüpertooniatõbi Kood Hõlmatus Punkte Hüpertooniatõvehaigete (I10–I15) loetelu olemas Jah 20 Hüpertooniatõvehaiged, kellel on tehtud EKG eelneva kalendriaasta jooksul 6320 või 6322 või 6323 90% 8 Hüpertooniatõvehaiged, kellel on vaadatud silmapõhjad kolmepeegliläätse või Volke luubiga 7263 70% 8 Hüpertooniatõvehaigetel määratud kolesterool 6501f 90% 5 Hüpertooniatõvehaigetel määratud glükoos bioloogilises vedelikus 6500b 90% 5 Hüpertooniatõvehaigetel määratud HDL-kolesterool 6503f 70% 5 Hüpertooniatõvehaigetel määratud kreatiniin vereseerumis 6500d 90% 5 Hüpertooniatõvehaigetel määratud triglütseriidid 6502l 90% 5 Hüpertooniatõvehaigetel tehtud uriini analüüs 6601 90% 5 Hüpertooniatõvehaigetel määratud mikroalbuminuuria testribaga 6607 90% 5 71 (9) Diabeet II haiged suunab perearst koodiga 7263 tähistatud uuringu korral silmaarsti vastuvõtule. Hüpertooniatõvehaigete korral teostab perearst uuringu ise või suunab patsiendid silmaarsti vastuvõtule. (10) Ravitöö tulemuslikkuse tegevuse kriteeriumid on järgmised: Raseduse jälgimine, kirurgilised manipulatsioonid ja pisioperatsioonid Kood Hõlmatus Punkte Raseduse tuvastamine ja jälgimise plaani koostamine 2252K Jah 15 Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani 2253K Jah 15 Raseduse kulu jälgimine 20.–36. rasedusnädalani 2255K Jah 15 Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani 2257K Jah 15 Günekoloogiline läbivaatus koos preparaadi võtmisega 7359 Jah 20 Ambulatoorne pisioperatsioon (pindmise mädakolde avamine, panariitsiumi avamine, pindmiste naha- ja aluskoe tuumorite eemaldamine jmt) 7100 Jah 20 Nahahaava suturatsioon 7101 Jah 10 Põletushaige ambulatoorne sidumine 7111 Jah 10 Kateeterdamine 7159 Jah 20 Püsikateetri paigaldamine 7160 Epitsüstostoomi vahetus 7162 Kusepõie loputus ja ravimi viimine põide (ambulatoorselt) 7163 140 (11) Hindamiseks vajalike punktide saamiseks peavad lõikes 10 sätestatud koodid esinema lisatasu taotleva perearsti poolt esitatud raviarvetel vähemalt kaks korda. (12) Käesolevas paragrahvis sätestatud lisatasu saamiseks esitab perearst haigekassa piirkondlikule osakonnale hindamisele eelnenud kalendriaasta kohta lepingus kokkulepitud andmed hiljemalt kalendriaasta 31. märtsiks. (13) Perearst esitab haigekassa piirkondlikule osakonnale lepingus kokkulepitud andmed, kui hinnataval kalendriaastal on perearst oma nimistuga töötanud vähemalt 10 kuud ning käesoleva paragrahvi: 1) lõikes 2 sätestatud punktidest on täidetud vähemalt 90%; 2) lõikes 8 sätestatud punktidest on täidetud vähemalt 80%; 3) lõikes 10 sätestatud punktidest on täidetud vähemalt 50%. (14) Haigekassa hindab perearsti poolt esitatud raviarvete alusel perearsti tegevust hindamisele eelnenud kalendriaastal ning kinnitab hindamise tulemused hiljemalt kalendriaasta 1. juuliks. Lisatasu määratakse perearstile üheks aastaks alates hindamise kalendriaasta 1. juulist. (15) Perearstile makstakse lisatasu koefitsiendiga 0,8, kui perearsti tegevuse hindamise tulemusena saab perearst käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 8 ja 10 sätestatud kriteeriumide tulemuseks vähemalt 360 punkti. (16) Perearstile makstakse lisatasu koefitsiendiga 1,0, kui perearsti tegevuse hindamise tulemusena saab perearst käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 8 ja 10 sätestatud kriteeriumide tulemuseks vähemalt 428 punkti. (17) Perearstide nimed, kellele on määratud lisatasu, avalikustatakse haigekassa veebilehel kalendriaasta 1. juuliks. (18) Perearstil on õigus algatada käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel tehtud haigekassa otsuse suhtes vaidemenetlus kolmekümne kalendripäeva jooksul «Haldusmenetluse seaduses» sätestatud korras. 3. peatükk ERIARSTIABI EEST TASUMINE 1. jagu Ambulatoorne eriarstiabi § 9. Ambulatoorse eriarstiabi eest tasumine (1) Tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud eriarsti vastuvõtu piirhind sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine ning talletamine; 2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, diagnoosi määramine; 3) ravi määramine; 4) nõustamine tervise säilitamise ja parandamise osas; 5) nõustamine töö- ja elukorralduse osas; 6) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 7) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 8) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 9) teised, vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega; 10) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (biokeemilised uuringud üks kord päevas), 6571, 6572, 6573, 6574 ja 6576 (hematoloogilised uuringud), 6601, 6602 ja 6603 (uriiniuuringud), 6621a, 6621b, 6621c (väljaheiteuuringud). (2) Eriarsti vastuvõtt ning ambulatoorsel ravil viibivale haigele tehtud uuringud ja osutatud teenused, v.a käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tegevused, vormistatakse raviarvel. (3) Sama eriarsti või õe poolt haigele ühe haigusjuhu korral tehtud uuringud ja osutatud teenused ning nende poolt sama haigusjuhu korral teiselt tervishoiuteenuse osutajalt tellitud uuringud ja protseduurid vormistatakse ühel raviarvel. § 10. Vähihaige koduse toetusravipäeva eest tasumine Vähihaige koduse toetusravipäeva, koodiga 7408 tähistatud teenuse piirhind sisaldab eriarsti või õe koduvisiidi käigus tehtud järgmisi tegevusi ja protseduure koos vajalike materjalidega: 1) põieloputus ja kateetri vahetamine; 2) krooniliste haavade sidumine, plaastrite vahetus, lamatiste profülaktika; 3) pidev hapnikravi; 4) tilkfusioon; 5) pidev valutustamine (valupump); 6) sondiga toitmine; 7) punktsioonid, haige punktsioonijärgne jälgimine; 8) vajadusel teadvuseta haige jälgimine; 9) põetus-hooldusplaani koostamine esmasel koduvisiidil ja haige omaste õpetamine, terviseseisundi muutumisel põetusplaani muutmine koos omaste õpetamisega; 10) klistiiri tegemine; 11) suuõõne puhastamine suuõõnekasvaja korral; 12) imavsidemed; 13) haige ja tema omaste psühhosotsiaalne nõustamine, arvestades vähihaige eripära. § 11. Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva eest tasumine Koduse peritoneaaldialüüsi ravipäeva, koodiga 7033 tähistatud teenuse piirhind sisaldab kulutusi vajalikele tarvikutele, lahustele, haige õpetamisele ning nõustamisele. § 12. Päevaravi ja päevakirurgia eest tasumine (1) Päevaravi ja päevakirurgia tingimustes osutatava teenuse piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele: 1) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks; 2) soovitused töö- ja elukorralduse osas; 3) ravimite soovitamine ja retsepti väljakirjutamine; 4) teenuste osutamist tõendavate dokumentide vormistamine; 5) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 6) teised vastuvõtu käigus vajalikud tegevused, mis on otseselt seotud teenuste osutamisega; 7) tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis sätestatud järgmised laboriuuringud: biokeemilised uuringud – kood 6500b (üks kord päevas), hematoloogilised uuringud – koodid 6571, 6572, 6573, 6574 ja 6576, uriiniuuringud – koodid 6601, 6602 ja 6603, väljaheiteuuringud – koodid 6621a, 6621b, 6621c; 8) haige hooldus, põetus, ravimid ning üks söögikord. (2) Anesteesia, kompleksteenuste ja operatsioonide eest päevakirurgias tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelu 4., 5. ja 6. peatükis kehtestatud piirhindade alusel. 2. jagu Statsionaarne eriarstiabi § 13. Statsionaarse eriarstiabi arvestus (1) Statsionaarse eriarstiabi põhiline arvestusühik on voodipäev, mille maksumuse aluseks on haige ravil viibimise ööpäevane kestus, v.a tervishoiuteenuste loetelus sätestatud juhtudel. (2) Voodipäevade arv ja haigele tehtud terviseuuringud ning osutatud teenused, v.a käesoleva määruse §-s 14 loetletud tegevused, vormistatakse samal raviarvel. § 14. Voodipäeva eest tasumine Voodipäeva piirhind sisaldab kulutusi järgmistele tegevustele: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, diagnostika ja raviplaani koostamine, kliinilise diagnoosi püstitamine, ravi määramine; 3) soovitused tervise säilitamiseks ja parandamiseks; 4) soovitused töö- ja elukorralduse osas; 5) haige hooldus, põetus, toitmine; 6) lihtsamate raviprotseduuride tegemine, sh süstimine, sidumine, aparaatne füsioteraapia, osokeriit- ja parafiinravi, v.a põletushaige sidumine (kood 7111); 7) ravimid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud erialadel kasutatavad ravimid; 8) laboriuuringud, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (on arvestatud voodipäeva piirhinna sisse juhul, kui see on tehtud üks kord päevas); 6500c, 6500d, 6501a, 6501b, 6501d, 6501f, 6501j, 6501k, 6501l, 6502a, 6502b, 6502r, 6504d (biokeemilised uuringud); 6571, 6572, 6573, 6574, 6576 (hematoloogilised uuringud); 6552a (verehüübimise uuring); 6601, 6602, 6603, 6606, 6607 (uriiniuuringud); 6621a, 6621b, 6621c (väljaheiteuuringud); 9) eriarstide konsultatsioonid. § 15. Voodipäevade arvestus (1) Haige ravil viibimisel sama tervishoiuteenuse osutaja erinevates osakondades on voodipäevade eest tasumise aluseks haige põhidiagnoosile vastava eriala voodipäeva piirhind. (2) Erialajärgsete ravipäevade arvu hulka loetakse ka I astme intensiivravi päevad. (3) Tegevusloal märkega «sealhulgas» märgitud eriala voodipäevakulude eest tasumisel rakendatakse põhierialale vastavat voodipäeva piirhinda. (4) Haige suunamisel uuringutele või ravile ühe tervishoiuteenuse osutaja juurest teise tervishoiuteenuse osutaja juurde rakendatakse käesoleva määruse §-des 13 ja 14 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud korda. § 16. Järelravi eest tasumine Haige suunamisel järelravile teise haiglasse rakendatakse haige vastuvõtnud haiglas voodipäevakulude arvutamisel käesoleva määruse paragrahvides 13 ja 14 kehtestatud korda. Voodipäevade eest tasumise aluseks on järelravi voodipäeva piirhind (kood 2047). § 17. Hooldusravi ja haige lapse põetamise eest tasumine (1) Hooldusravipäeva piirhind (kood 2053) sisaldab hooldushaige ravi ja põetamisega seotud tegevuste ja protseduuride maksumust ning ravimeid, v.a tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud erialadel kasutatavad ravimid. (2) Koos haige lapsega haiglas viibiva vanema või hooldaja eest tasub haigekassa täiendavalt põetuse, hoolduse voodipäeva järgi koodiga 2048 tähistatud teenuse eest järgmiselt: 1) kuni 1-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest; 2) lapse rinnaga toitmisel haiglas viibimise päevade eest; 3) alla 10-aastase lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest. § 18. Intensiivravi eest tasumine (1) Intensiivravi (sellekohase astme intensiivravi tegevusluba omaval voodil) teenuste eest tasub haigekassa tervishoiuteenuse osutajale sotsiaalministri 6. mai 2002. a määruse nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» lisades 19 ja 20 sätestatud ja haigusloos TISS-lehele kantud toimingute ning nende 24 tunni jooksul kogutud hindepunktide alusel punktide arvu järgi järgmiselt: 1) 8–14 punkti – I aste; 2) 15–24 punkti – II aste; 3) 25–39 punkti – III aste; 4) 40 ja enam punkti – III A aste. (2) Vähem kui 8 punkti korral tasub haigekassa põhidiagnoosijärgse voodipäeva piirhinna. (3) Haige viibimisel intensiivraviosakonnas (intensiivravi tegevusluba omaval ravivoodil) ööpäevas 18 ja enam tundi tasub haigekassa voodipäevajärgse piirhinna alusel ning alla 18-tunnisel viibimisel tegelikult viibitud tundide eest käesoleva määruse § 62 punktis 4 sätestatud teenuse hulga alusel. (4) Põletushaige I ja II astme intensiivravi korral tasub haigekassa kuni 25 intensiivravipäeva eest. (5) Madalama astme intensiivravi eest võib tasuda ka kõrgema astme tegevusloaga intensiivraviosakonnas tehtud ravi eest, lähtudes punktide arvust. (6) Kulude eest tasumisel intensiivravi pikenemisel üle käesolevas paragrahvis kehtestatud intensiivravipäevade arvu kooskõlastatakse tasu maksmine kõrgema astme intensiivravi piirhinna alusel eelnevalt haigekassa piirkondliku osakonnaga, kelle nimekirja kindlustatud isik on kantud. § 19. Taastusravi statsionaarse ravipäeva eest tasumine Statsionaarse taastusravi teenuse eest tasub haigekassa tervishoiuteenuste loetelus kehtestatud taastusravi voodipäeva piirhinna alusel kindlustatud isiku ravil viibitud päevade eest. 4. peatükk UURINGUTE JA PROTSEDUURIDE EEST TASUMINE § 20. Füsioteraapia ja tegevusteraapia eest tasumine (1) Füsioteraapia (kestus 60 min) (kood 7041) sisaldab järgmisi tegevusi: 1) füsioterapeutiline hindamine; 2) füsioterapeutilise diagnoosi määramine; 3) teraapia planeerimine; 4) sekkumine (kehaline harjutus, massaaž, füüsikalise ravi protseduurid). (2) Tegevusteraapia (kestus 60 min) (kood 7042) sisaldab järgmisi tegevusi: 1) tegevusvõime hindamine; 2) igapäevaelu oskuste õpetamine ja harjutamine; 3) tegevuseelduste arendamine, taastamine ja säilitamine; 4) igapäevaelu tegevuste sooritamist toetavate abivahendite määramine, soovitamine ning kasutama õpetamine; 5) keskkonna kohandamine patsiendi tegevusvõimele vastavaks; 6) individuaalsete ortooside valmistamine; 7) tegevusvõimealane juhendamine ja nõustamine. 5. peatükk KOMPLEKSTEENUSE EEST TASUMINE § 21. Kompleksteenuste eest tasumine Kompleksteenuste piirhinnad sisaldavad operatsioonieelsel ja -järgsel perioodil tehtavate uuringute, protseduuride, voodipäevade, intensiivravi, anesteesia, operatsiooni, meditsiiniseadmete ja veretoodete maksumust järgmiste kompleksteenuste korral: Teenuse nimetus Teenuse kood Suure liigese endoproteesimine 2240K Apendektoomia 2242K Ingvinaalherniotoomia 2243K Umbilikaal- ja femoraalherniotoomia 2244K Laparoskoopiline koletsüstektoomia 2245K Eesnäärme TUR-resektsioon 2246K Transuretraalne nõelablatsioon 2247K Katarakti operatsioon 2248K Alajäseme veenilaiendite operatsioon koos safenektoomiaga 2250K Kusiti fikseerimine tupe kaudu proleenlingu abil 2275K Pehmekoe defekti parandamine koeekspandri abil 2282K § 22. Normaalse raseduse jälgimise eest tasumine Normaalse raseduse jälgimise eest tasub haigekassa kompleksteenusena, mille kohta vormistab rasedat jälgiv arst ühe raviarve iga rasedusperioodi lõppedes, lähtudes Eesti Naistearstide Seltsi poolt heakskiidetud raseduse jälgimise juhendist järgmiselt: Teenuse nimetus Teenuse kood Raseduse tuvastamine ja kulu jälgimise plaani koostamine 2252K Raseduse kulu jälgimine kuni 20. rasedusnädalani 2253K Raseduse kulu jälgimine 20.–36. nädalani 2255K Raseduse kulu jälgimine 36.–40. nädalani 2257K § 23. Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise kompleksteenuste eest tasumine Embrüo siirdamise ja kehavälise viljastamise eest (koodid 2208K ja 2281K) tasub haigekassa juhul, kui embrüo siirdamisel on järgitud «Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse» §-des 5, 9, 10, 14, 16 ja 17 sätestatut. § 24. Ööpäevaringse vältimatu arstiabi eest tasumine (1) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa eriarsti ööpäevaringse kohaloleku korral Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» nimetatud haiglatele. (2) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tartu Ülikooli Kliinikumile järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) otorinolarüngoloogia; 3) neuroloogia; 4) ortopeedia; 5) sünnitusabi ja günekoloogia; 6) sisehaigused; 7) pediaatria; 8) psühhiaatria; 9) erakorraline meditsiin. (3) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglale järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) otorinolarüngoloogia; 3) neuroloogia; 4) ortopeedia; 5) sünnitusabi ja günekoloogia; 6) sisehaigused; 7) psühhiaatria; 8) erakorraline meditsiin. (4) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Tallinna Lastehaiglale järgmiste erialade eest: 1) lastekirurgia; 2) pediaatria; 3) erakorraline meditsiin. (5) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa keskhaiglatele järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sünnitusabi ja günekoloogia; 3) sisehaigused; 4) pediaatria; 5) erakorraline meditsiin. (6) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa üldhaiglatele järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sünnitusabi ja günekoloogia; 3) sisehaigused; 4) erakorraline meditsiin. (7) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa SA Hiiumaa Haiglale järgmiste erialade eest: 1) üldkirurgia; 2) sisehaigused; 3) erakorraline meditsiin. Sealjuures on nõutav ühe loetelus nimetatud eriala arsti kohalolek haiglas ööpäevaringselt. Teised nimetatud erialade arstid on ööpäevaringselt valves telefoniväljakutsel kohalejõudmisega 30 minuti jooksul. (8) Ööpäevaringse vältimatu arstiabi andmise toetust ühe eriala kohta kvartalis (kood 2280K) tasub haigekassa kohalikele haiglatele erakorralise meditsiini eriala eest. § 25. Diagnoosipõhise kompleksteenuse ja muude samaaegselt osutatud teenuste eest tasumine Järgneva raviarve vormistamise korral DRG piirhindu ei rakendata. 6. peatükk LABORIUURINGUTE JA RAVIMITE EEST TASUMINE § 26. Laboriuuringu eest tasumine (1) Laboriuuringu piirhind sisaldab analüüsi võtmiseks vajaminevate tarvikute maksumust. (2) Juhul kui üks tervishoiuteenuse osutaja ostab laboriuuringu teiselt tervishoiuteenuse osutajalt, arvestab laboriuuringu teinud tervishoiuteenuse osutaja uuringuks vajalike tarvikute maksumuse teenuse müügihinnast maha. § 27. Ravimite eest tasumine (1) Mitte-Hodgkini lümfoomi (üks 6-päevane standardne polükemoteraapiakuur) (kood 308R) teenus sisaldab järgimisi ravikuure: 1) tsütostaatilise ravi kombinatsioon rituksimabiga esimese rea raviskeemina CD20-positiivse difuusse B-suurerakulise lümfoomi korral; 2) monoravi rituksimabiga III–IV staadiumi teiste kemoterapeutikumide suhtes resistentse või retsidiveerunud follikulaarse lümfoomi korral. (2) Rinnakasvajate tsütostaatiline ravikuuri (kood 314R) teenus sisaldab järgmisi ravikuure: 1) antratsükliinravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsient pole saanud adjuvantravis antratsükliine või adjuvantravist on möödas üle 1 aasta; 2) CMF kombinatsioonravi adjuvantkeemiaravina ja kaugelearenenud rinnavähi esimese rea keemiaravina, kui patsiendil on ravi antratsükliinidega vastunäidustatud ning haigus on hea kuluga; 3) taksaani ja antratsükliini kombinatsioonravi esimese rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kui patsient on saanud adjuvantravis antratsükliine, haigusevaba periood on alla 1 aasta ja haigus on agressiivse kuluga; 4) monoravi trastuzumabiga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kelle kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud keemiaravi antratsükliini ja taksaane sisaldavate raviskeemidega, v.a juhud, kui patsiendile on need ravimid vastunäidustatud; 5) trastuzumabi ja taksaani kombinatsioonravi teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga patsientidel, kelle kasvajal esineb HER2 üleekspressioon (3+ immuunohistokeemilisel uuringul või FISH-positiivsed) ning kes on eelnevalt saanud ravi antratsükliini sisaldava raviskeemiga; 6) monoravi taksaaniga teise rea keemiaravina kaugelearenenud rinnavähiga HER2 retseptor negatiivsetel patsientidel antratsükliini sisaldava keemiaravi järgselt; 7) alternatiivina kemoteraapiale ravi gosereliiniga (üks ravikuur koosneb 4 süstist; kuni 6 ravikuuri ühel patsiendil) pre- ja perimenopausis I ja II staadiumi hormoonsõltuva rinnavähiga naispatsientidel, kes kuuluvad keskmise riski gruppi (puuduvad regionaalsed metastaasid, kasvajakolde suurim läbimõõt on kuni 2 cm, diferentseerumisaste G1-G2, östrogeen- ja/või progesteroonretseptor positiivsed). (3) Koodidega 309R–318R tähistatud teenuste piirhindade alusel tasub haigekassa juhul, kui tsütostaatiline ravikuur on läbi viidud sellekohast tegevusluba omavas haiglas töötava onkoloogi (koodi 318R puhul uroloogi) poolt tingimusel, et ravikuuri ettevalmistamise ja läbiviimise ajal on tagatud tsütostaatiliste ravimite käsitsemisjuhendite tingimuste täitmine. (4) Koodiga 330R tähistatud teenuse piirhinna alusel tasub haigekassa juhul, kui Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» nimetatud piirkondlikes ja keskhaiglates on vastavalt Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrusele nr 117 «Haiglanakkuste seire, ennetamise ja tõrje abinõude ning sellekohase teabe edastamise kord ning mikrobioloogia- ja viroloogialaborist haiglanakkuse laboratoorse seire ning mikroobide ravimresistentsuse uurimise tulemuste Tervisekaitseinspektsioonile edastamise kord» loodud nakkushaiguste kontrolli teenistus ja on tagatud infektsioonhaiguste kvalifikatsiooniga haiglanakkustõrje arsti pidev järelevalve. 7. peatükk TERVISHOIUTEENUSE OSUTAJALE TEENUSE OSUTAMISE EEST MAKSTAVA TASU ARVUTAMISE METOODIKA 1. jagu Üldsätted § 28. Metoodika rakendusala Käesolevat metoodikat rakendatakse tervishoiuteenuste loetellu kantava teenuse piirhinna arvutamisel ja loetellu kantud teenuse piirhinna muutmisel. 2. jagu Eriarstiabi § 29. Mõisted Mõisted käesoleva jao tähenduses: 1) tegevuspõhine kuluarvestus on kuluarvestuse metoodika (activity based costing – ABC), mis põhineb põhjuslikul seosel tervishoiuteenuse osutaja poolt osutatava teenuse, teenuse osutamiseks vajalike tegevuste ja tegevusteks vajalike ressursside (edaspidi ressurss) vahel; 2) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, tugiteenused; 3) ressursi kasutamise optimaalne maht on ühe kalendriaasta jooksul teenuste osutamiseks vajalik ühe ressursi maht, mida mõõdetakse ajalistes mõõtühikutes (minut) või arvulistes mõõtühikutes (kasutuskordade arv, protseduuride arv, voodipäevade arv, kroon); 4) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht; 5) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas, mille kohta andmed esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 12; 6) teenuse standardkulu on teenuse osutamiseks vajalike ressursside kasutamise keskmise mahu järgi arvutatud kulu, tuginedes eksperthinnangule; 7) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang. § 30. Ressursi ühe mõõtühiku kulu arvutamine (1) Tööjõu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme, ruumide- ja korduvkasutusega meditsiiniseadme kulu ühe mõõtühiku maksumuse arvutamisel jagatakse ressursi kogukulu perioodis ressursi kasutamise optimaalse mahuga. (2) Ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite ning tugiteenuste kulu ühe mõõtühiku maksumus on võrdne ressursi kasutamise keskmise mahuga. § 31. Tööjõu kulu arvestamine (1) Tööjõu keskmise kasutamise mahu arvestamisel lähtutakse ühe teenuse osutamiseks vajalikust töötajate arvust ja keskmisest tööajast, mis sisaldab otseselt teenuse osutamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku aega. (2) Tööjõu kulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb: 1) brutopalgast; 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolitus- ja lähetuskulust; 4) bürookulust; 5) tööriiete kulust; 6) juhtimiskulust; 7) töökoha kulust (ruum, inventar). (3) Tööjõu kulu arvestamise alus perioodis (v.a brutopalk ja maksud brutopalgalt) töötajate lõikes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 2. (4) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse standardkulus järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 97 krooni 50 senti tunnis, 2) õe brutopalk on 46 krooni 80 senti tunnis; 3) hooldustöötaja brutopalk on 25 krooni 30 senti tunnis; 4) muu kõrgharidusega spetsialisti brutopalk on 97 krooni 50 senti tunnis; 5) muu keskharidusega spetsialisti brutopalk on 46 krooni 80 senti tunnis. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast. (6) Tööjõu kasutamise optimaalne maht ja teenuse osutamiseks vajalik tööjõu kasutamise keskmine maht, mis tugineb eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 3. § 32. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kasutamise keskmine maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvast ajast või protseduuride arvust vastava seadme kohta. (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb: 1) kulumist; 2) hooldus- ja remondikuludest. (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, seadme optimaalsele kasutamise mahule, soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile. (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale, lähtudes ressursi optimaalsest kasutamise mahust ja hoolduskulust aastas, kuid mitte suuremas summas kui eksperdi poolt antud hinnangus. (5) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja kasutamise optimaalne maht määratakse käesoleva määrusega kehtestatud lisa 1 andmete alusel, mis ei või olla väiksem eksperdi poolt antud hinnangust. (6) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete amortisatsiooniperiood, selle kasutamise optimaalne maht ja keskmine kasutamise maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 4. § 33. Ruumide kasutuskulu arvestamine (1) Ruumide kasutamise maht arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale vastavas ruumis. (2) Ruumide kogukulu perioodis koosneb: 1) hoonete ja rajatiste kulum; 2) kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu); 3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont); 4) ruumis paiknevate seadmete ja inventari kulu. (3) Ruumide kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 5. (4) Ruumide suurus määratakse lähtuvalt «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuetest. (5) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ja teenuse osutamisega mitte seotud pinna suuruse ja ruutmeetri ehitusmaksumuse arvestamisel lähtutakse eksperthinnangust. (6) Ruumis paiknevate muude ressursside loetelu, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 6. (7) Ruumide kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 7. § 34. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestatakse teenuse standardkuludesse vastavalt teenuse osutamiseks vajaliku meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule. (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse: 1) meditsiiniseadmete maksumusest; 2) meditsiiniseadmete optimaalsest kasutamise mahust. (3) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja selle kasutamise optimaalne maht määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutuskordade arvust, kuid mitte väiksemas kasutamise optimaalses mahus kui eksperdi poolt antud hinnang. (4) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kasutamise optimaalne maht ja nende kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 8. § 35. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse teenuse standardkulusse vastavalt teenuse osutamiseks vajalikule meditsiiniseadme kasutamise keskmisele mahule. (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust. (3) Ravimid arvestatakse teenuse standardkulusse juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus. (4) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kasutusvajadus teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 9. § 36. Tugiteenuste kulu arvestamine (1) Teenuse standardkuludesse arvestatakse järgmised tugiteenuste kulud vastavalt teenuse liigile või ressursi kasutamise keskmisele mahule: 1) patsiendi haldus – klienditeenindus ja patsiendi andmete haldus; 2) pesu pesemine; 3) patsientide toitlustamine; 4) seadmete, inventari ja instrumentide sterilisatsioon; 5) jäätmekäitlus. (2) Tugiteenuste kasutuskulu arvestatakse teenuse standardkulusse, tuginedes eksperthinnangule, vastavalt käesoleva määruse lisale 10. (3) Tugiteenuste kasutamise keskmine maht teenustes, tuginedes eksperthinnangule, on kehtestatud käesoleva määruse lisas 11. § 37. Teenuse standardkulu arvutamine (1) Teenuse standardkulu arvutatakse «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku poolt esitatud andmete alusel käesoleva määrusega kehtestatud korras. (2) Teenuse standardkulu arvutamiseks summeeritakse käesoleva määruse teenuse osutamisega seotud lisades 3, 4, 7, 8, 11 määratud ressursivajaduse ja § 30 alusel arvutatud ressursi ühe mõõtühiku maksumuse korrutised ning liidetakse käesoleva määruse lisas 9 teenuse osutamisega seotud tegevustes kirjeldatud ressursside kulud ja käesoleva määruse § 38 lõike 3 punktis 7 loetletud teenuste osutamiseks vajalikud kulud. § 38. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks (1) «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik lisab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 1 toodud näidisvormil loetletud andmed (edaspidi algataja taotlus). (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna taotleja esindaja. (3) Tervishoiuteenuste loetelusse uue teenuse lisamise või loetelus kehtestatud teenuse piirhinna muutmiseks peab algataja taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) töötajate kood vastavalt käesoleva määruse lisale 3 – ametinimetus, arv ja keskmine teenuse osutamiseks kuluv aeg (otsene- ja ettevalmistusaeg); 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kood vastavalt käesoleva määruse lisale 4 – nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hoolduskulu aastas, keskmine kasutusaeg taotletava teenuse osutamiseks ja optimaalne protseduuride arv meditsiiniseadme kohta (aastas); 3) teenuse osutamiseks vajalik ruumi kood vastavalt käesoleva määruse lisale 7 – nimetus ja keskmine kasutusaeg; 4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete kood vastavalt käesoleva määruse lisale 8 – nimetus, kogused, keskmine kasutuskordade arv ja keskmine soetusmaksumus; 5) ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kood vastavalt käesoleva määruse lisale 9 – nimetus, kogused ja keskmine soetusmaksumus; 6) tugiteenuste kood vastavalt käesoleva määruse lisale 11 – nimetus ja kogused esitatakse järgmiselt: keskmine pesusse mineva pesu kogus kilogrammides, patsiendi toitlustamine (jah/ei), keskmine sterilisatsiooni vajadus kuupmeetrites ning keskmine jäätmekäitluseks mineva materjali kogus kilogrammides; 7) teised teenused, mis on nimetatud tervishoiuteenuste loetelus – teenuse kood, nimetus ja kogus. (4) Kui teenuse osutamiseks vajalikku ressurssi ei ole käesoleva määruse lisades 3–4, 7–9 ja 11 nimetatud, siis taotluses ei täideta ressursi koodi veergu. § 39. Teenuse piirhinna muutmine (1) Tegevusteks vajalike ressursside kulu ja ressursside kasutamise optimaalne maht vaadatakse üle kord aastas «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel. (2) Käesoleva määruse lisades 3–4, 6–9 ja 11 nimetatud teenuste osutamiseks vajalike ressursside keskmine kasutusvajadus vaadatakse üle «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isiku algatusel, kui on esitatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõikes 4 sätestatud haigla liikidest vähemalt ühe piirkondliku haigla, keskhaigla ja üldhaigla piirhinna arvutamise aastale eelneva viimase majandusaasta aruande andmed käesoleva määruse lisas 12 toodud kulude jaotuste ja samade haiglate osutatud teenuste mahud käesoleva määruse lisas 13 toodud vormi kohaselt. § 40. Teenuse piirhinna arvutamine Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes teenuse standardkuludel põhinevast hinnast ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31. § 41. Diagnoosipõhise kompleksteenuse (DRG) piirhinna arvutamine ja muutmine (1) DRG piirhind arvutatakse DRG piirhinna arvutamisele eelneva 12 kuu jooksul haigekassale esitatud statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude arvete alusel järgmiselt: 1) leitakse iga DRG grupi ravijuhtude raviarvete aritmeetiline keskmine maksumus ja standardhälbe suurus; 2) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui kolm standardhälvet aritmeetilisest keskmisest; 3) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude raviarvete uus aritmeetiline keskmine ja standardhälve; 4) jäetakse välja need ravijuhud, mis on kallimad või odavamad kui kaks standardhälvet aritmeetilisest keskmisest; 5) kui väärtus, mis saadakse punktis 3 nimetatud aritmeetilisest keskmisest lahutades punktis 4 nimetatud kahe standardhälbe väärtust on väiksem kui loetelus kehtestatud odavaima piirhinnaga voodipäev, siis valitakse minimaalseks alumiseks piiriks odavaima voodipäeva piirhind; 6) arvutatakse allesjäänud ravijuhtude abil uus aritmeetiline keskmine maksumus, mis on vastava DRG piirhind; 7) kui peale punktis 4 kirjeldatud kallimate ja odavamate ravijuhtude raviarvete eemaldamist hinnaarvutusest jääb alles vähem kui 30 ravijuhtu, võetakse aluseks möödunud 24 kuu vastavasse DRG-sse grupeerunud ravijuhtude raviarved ning korratakse punkte 1–6. (2) Kui raviarve teenusepõhine hind on väiksem või suurem kui lõike 1 punktides 4 ja 5 kirjeldatud piirid, siis statsionaarsete ja ambulatoorsete kirurgiliste ravijuhtude eest DRG alusel ei maksta ning raviarve makstakse 100% teenusepõhiselt. 3. jagu Üldarstiabi § 42. Mõisted Mõisted käesoleva jao tähenduses: 1) ressursid on tööjõud, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed, ruumid, korduvkasutusega meditsiiniseadmed, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ja ravimid, teenuse osutamise, koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport ning muud vajalikud ressursid; 2) ressursi kasutamise keskmine maht on ühe teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise keskmine maht; 3) ressursi kogukulu perioodis on ressursi kogukulu kalendriaastas; 4) ressursi optimaalne kasutamise aeg on teenuse osutamiseks vajaliku ressursi kasutamise aeg kalendriaastas; 5) eksperthinnang – «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras määratud isiku antud hinnang. § 43. Üldarstiabi osutamiseks vajalikud ressursid (1) Pearaha piirhind sisaldab järgmisi ressursse: 1) tööjõud; 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmed; 3) alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid; 4) muud ressursid. (2) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse: 1) tööjõud; 2) muud ressursid. (3) Koolitervishoiuteenuse piirhind sisaldab järgmisi ressursse: 1) tööjõud; 2) alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega meditsiiniseadmed ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmed ning ravimid. (4) Baasraha piirhind sisaldab järgmisi ressursse: 1) ruumid; 2) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transport. (5) Lisatasu, kui perearsti tegevuskoht asub lähimast «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglate loetelus nimetatud haiglast 20–40 km kaugusel ja kaugemal kui 40 km (edaspidi kaugusetasu), sisaldab teenuse osutamisega seotud transpordikulu. (6) Uue teenuse lisamiseks tervishoiuteenuste loetellu esitatakse taotlus, milles peavad sisalduma andmed teenuste osutamiseks vajalike ressursside kohta. § 44. Tööjõukulu arvestamine (1) Tööjõukulu perioodis käesoleva jao tähenduses koosneb: 1) brutopalgast; 2) maksudest brutopalgalt (sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse); 3) koolituskulust. (2) Töötajate brutopalga kuluna arvestatakse teenuse piirhinnas järgmisi summasid: 1) arsti brutopalk on 75 krooni tunnis; 2) õe brutopalk on 39 krooni tunnis; 3) abilise (nt registraator, raamatupidaja, koristaja jt) brutopalk on 20 krooni tunnis. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 brutopalgana toodud summasid muudetakse lähtuvalt riikliku ravikindlustuse rahalistest võimalustest ja riigi tervishoiupoliitikast. (4) Pearaha piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse aluseks taotluses esitatud tööaeg töötajate lõikes, kuid mitte rohkem kui on sätestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 6 alusel kehtestatud perearsti tööjuhendis. (5) Koolitervishoiuteenuse piirhinnas tööjõukulu arvutamisel võetakse õe tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg ja arsti tööaja arvestamisel taotluse esitatud andmed tööaja kohta, kuid mitte rohkem kui on eksperdi poolt antud hinnang. (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinnas tööjõukulu arvestamisel võetakse tööaja arvestamisel aluseks «Töö- ja puhkeaja seaduses» sätestatud tööaeg. (7) Koolituskulu arvutatakse teenuse piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. § 45. Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu arvestamine (1) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulu perioodis koosneb: 1) kulumist; 2) hooldus- ja remondikuludest. (2) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme kulum arvestatakse pearaha piirhinda vastavalt seadme soetusmaksumusele ja amortisatsiooniperioodile. (3) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme hooldus- ja remondikulu arvestatakse pearaha piirhinda esitatud taotluse alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. (4) Üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme soetusmaksumus ja amortisatsiooniperiood määratakse esitatud taotluse alusel, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang. § 46. Ruumide kasutuskulu arvestamine (1) Ruumide kasutuse kogukulu perioodis koosneb: 1) hoonete ja rajatiste kulum või renditud hoonete ja kinnistute rendikulu; 2) kinnistute, hoonete ja ruumide või renditud kinnistute, hoonete ja ruumide kommunaalkulud (sealhulgas küte, elekter, vesi, kanalisatsioon, valvekulu, maamaks, koristuskulu, olmeprügi vedu); 3) kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muud kulud (hooldus, remont). (2) Ruumide suuruse määramisel lähtutakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 10 alusel kehtestatud nõuetest. (3) Teenuse osutamiseks vajaliku ruumi ruutmeetri ehitusmaksumuse ning renditud hoonete ja kinnistute ühe m2 rendihinna arvestamisel lähtutakse eksperdi antud hinnangust. (4) Ruumide kulu arvutamise aluseks on lõikes 2 kehtestatud ruumi suurus ja lõikes 1 esitatud kinnistute, hoonete ja ruumide kasutamisega seotud kulud ning ruumi ehitusmaksumus või renditud hoonete ja kinnistute rendihind üldpinna ühe m2 kohta, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. § 47. Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu arvestamine (1) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete kogukulu perioodis arvestatakse: 1) meditsiiniseadmete maksumusest; 2) meditsiiniseadmete optimaalsest kasutamise ajast. (2) Korduvkasutusega meditsiiniseadmete soetusmaksumus ja optimaalne kasutamise aeg määratakse esitatud taotluse alusel lähtudes mõistlikust kasutusajast, kuid mitte vähem kui on eksperdi poolt antud hinnang. § 48. Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamine (1) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda vastavalt ressursside kasutamise keskmisele mahule. (2) Ühekordsete meditsiiniseadmete ja ravimite kulu arvestamisel lähtutakse tervishoiuteenuste osutajate poolt teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis. (3) Ravimid arvestatakse pearaha ja koolitervishoiuteenuse piirhinda juhul, kui nende nimetus ja piirhind ei ole sätestatud tervishoiuteenuste loetelus. § 49. Muude vajalike ressursside arvestamine (1) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid pearaha piirhinna tähenduses on bürootarbed, kindlustus ja infotehnoloogia. (2) Muud teenuse osutamisega seotud ressursid üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna tähenduses on nõustamistarkvara, nõustamiskeskuse tehniline infrastruktuur ja nõustamiskeskuse üldjuhtimisega seotud ressursid. (3) Muud teenuste osutamisega seotud ressursid arvestatakse teenuse piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, mille suurus ei ületa eksperdi poolt antud hinnanguga kindlaks määratud suurust. Teenuse osutamisega seotud ressursside kulu esitatakse taotluses ressursside lõikes. § 50. Asjaajamisega seotud transpordikulu arvestamine Koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu arvestatakse baasraha piirhinda lähtudes teenuse osutamiseks tehtud keskmisest kulust perioodis, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. § 51. Kaugusetasu arvestamine Kaugusetasu arvestatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu alusel, kuid mitte enam kui on eksperdi poolt antud hinnang. § 52. Ettepaneku tegemine piirhinna arvutamiseks (1) Teenuse piirhinna arvutamise algatab «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõikes 5 nimetatud isik, esitades lisaks «Ravikindlustuse seaduse» § 31 lõike 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse lisas loetletud andmetele käesoleva määruse lisas 14 toodud näidisvormil loetletud andmed. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud algataja taotluse vormistab ja allkirjastab teenuse piirhinna muutmise taotleja esindaja. (3) Algataja taotlus peab sisaldama teenuse iseloomust lähtuvalt järgmisi andmeid, mis on esitatud perearstiabi teenuste korral «Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel kehtestatud minimaalse nimistu suuruse ja koolitervishoiuteenuse korral 600 õpilase kohta: 1) töötajate ametinimetus, arv ja keskmine tööaeg ning koolituskulu kalendriaastas; 2) üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadme nimetus, soetusmaksumus, amortisatsiooniaeg, hooldus- ja remondikulu kalendriaastas; 3) teenuse osutamiseks vajaliku ruumi pinna suurus ja ruumide keskmine kasutuskulu, sh keskmine rendikulu kalendriaastas; 4) korduvkasutusega meditsiiniseadmete nimetus, kogused kalendriaastas, keskmine kasutusaeg ja keskmine soetusmaksumus; 5) ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite nimetus, kogused kalendriaastas ja keskmine soetusmaksumus; 6) muu ressursi kulu kalendriaastas kulu liikide lõikes; 7) koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu kalendriaastas; 8) kaugusetasu osas väljasõidu kilomeetrite ja väljasõitude arv kalendriaastas ning keskmine kütusekulu kilomeetri kohta; 9) üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni puhul kontaktide arv kalendriaastas. (4) Koolitervishoiuteenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 4 ja 5 esitatud andmed 11 kalendrikuu kohta. (5) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni ja üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamiseks esitatakse lõike 3 punktides 1, 6 ja 9 esitatud andmed kalendriaasta kohta. § 53. Teenuse piirhinna arvutamine (1) Teenuse piirhind arvutatakse lähtudes esitatud andmetest, eksperthinnangutest ning «Ravikindlustuse seaduse» §-st 31. (2) Pearaha piirhind arvutatakse järgmiselt: 1) arsti ja õe tööaeg jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta pearaha vanusegruppide lõikes, arvestades kindlustatud isikute osakaalu vastavas vanusegrupis; 2) ülejäänud töötajate (arsti ja õe asendaja, abilise) puhul summeeritakse tööjõukulu, koolituskulu, ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete ja ravimite kulu, korduvkasutusega meditsiiniseadmete kulu, üle üheaastase kasutusajaga meditsiiniseadmete kulu ja muud kulud ning jagatakse ühe kindlustatud isiku kohta, võttes aluseks minimaalse nimistu suuruse, mis on kehtestatud «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 8 lõike 4 alusel; 3) käesoleva lõike punktis 1 ja 2 nimetatud kulu summeeritakse vanusegruppide lõikes. (3) Baasraha piirhinna arvutamisel jagatakse ruumide kasutuskulu ning koduvisiitidega ja asjaajamisega seotud transpordikulu summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga. (4) Kaugusetasu arvutamisel jagatakse väljasõidu keskmise pikkuse, väljasõitude keskmise arvu ja kütuse kulu korrutis kalendriaastas kalendrikuude arvuga. (5) Koolitervishoiuteenuse piirhind ühe õpilase kohta arvutatakse jagades tööjõukulu ja alla üheaastase kasutusajaga korduvkasutusega ja ühekordse kasutusega meditsiiniseadmete kulude summa kalendriaastas 11 kuuga ning seejärel arvuga 600. (6) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni ööpäevaringse teenuse piirhinna arvutamisel ühes kalendrikuus jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas kalendrikuude arvuga. (7) Üleriigilise perearsti nõuandetelefoni konsultatsiooni piirhinna arvutamisel jagatakse tööjõu ja muude ressursside kulude summa kalendriaastas nõuandetelefoni konsultatsioonide arvuga kalendriaastas. 8. peatükk RAVIARVE ANDMED JA VORMISTAMISE NÕUDED § 54. Raviarve vormistamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja vormistab kindlustatud isikule osutatud teenuse eest raviarve sotsiaalministri 6. mai 2002. a määrusega nr 76 «Tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide loetelu ja vormid ning tervishoiuteenuste dokumenteerimise kord» kehtestatud tervisekaardi või haigusloo alusel. (2) Kooskõlastatult haigekassaga on tervishoiuteenuse osutaja juhil õigus anda raviarve vormistamise õigus ka teenust osutavale arstikutseta spetsialistile (logopeed, psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut). Psühholoogidele, füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele raviarve vormistamise õiguse andmisel arvestatab haigekassa erialaühenduse arvamusega. Tervishoiuteenuse osutaja taotlusel kehtestab haigekassa arstikutseta spetsialisti koodi. (3) Ühe haigusjuhu korral osutatud teenused vormistatakse ühel raviarvel, v.a käesoleva määruse §-s 66 sätestatud juhul. § 55. Raviarve esitamine ja säilitamine (1) Tervishoiuteenuse osutaja edastab raviarve haigekassale tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel sõlmitud lepingus sätestatud tingimustel ja korras. (2) Haigekassale esitatav raviarve peab vastama käesoleva peatükiga kehtestatud raviarve andmete ja vormistamise nõuetele. (3) Raviarvet säilitatakse seitse aastat. § 56. Raviarve üldandmed Raviarvele kantakse järgmised üldandmed: 1) raviarve seeria, mis vastab arve plangile trükitud tähisele või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja ja haigekassa vahel kokkulepitud raviarve tähistamise viisile; 2) raviarve number, mis vastab arve plangile trükitud numbrile või väljatrüki puhul tervishoiuteenuse osutaja poolt kehtestatud numereerimise korrale; 3) haigekassa piirkondliku osakonna kood, mille andmekogusse kindlustatud isik on kantud; 4) raviarve alustamise kuupäev. § 57. Teenust iseloomustavad andmed (1) Raviarvele kantakse järgmised teenust iseloomustavad andmed: 1) vältimatu arstiabi osutamise kohta (JAH korral J, EI korral E); 2) töövõimetuslehe väljaandmise kohta (JAH korral J, EI korral E); 3) teenuse tüübi kood käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud loendi alusel. (2) Raviarvele kantakse teenuse tüübi kood järgmiselt: Kood Teenuse tüüp 1 ambulatoorne (v.a päevastatsionaar) 2 statsionaarne 3 vältimatu hambaravi üle 19-aastastele 4 hambaravi alla 19-aastastele 10 hambaproteesimine alla 19-aastastele 11 ortodontia 12 hambahaiguste ennetus alla 19-aastastele 13 ennetus (koolitervishoid) 14 ennetus 15 statsionaarne taastusravi 16 ambulatoorne taastusravi 17 perearsti teenused 18 statsionaarne hooldusravi 19 päevaravi ja päevakirurgia 20 ambulatoorne hooldusravi 31 hambaproteeside rahaline hüvitis vähemalt 63-aastastele (3) Raviarvele kantakse osutatud teenuse põhieriala kood vastavalt tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingule. § 58. Suunanud arsti andmed Raviarvele kantakse eriarsti vastuvõtule suunanud arsti järgmised andmed: 1) eriarsti vastuvõtu korral vastuvõtule suunanud arsti ees- ja perekonnanimi; 2) arsti vastuvõtule toomisel kiirabiga – «kiirabi»; 3) ilma saatekirjata arsti vastuvõtule tulnu korral – «tuli ise»; 4) haige tagasikutsumisel sama arsti juurde pärast statsionaarset ravi – «tagasikutse»; 5) haige suunamisel arsti vastuvõtule politsei, päästeameti, tuletõrje poolt – «politsei»; 6) suunanud arsti eriala koodi ei märgita raviarvel, kui kanne sisaldab tähistusi «kiirabi», «tuli ise», «tagasikutse», «politsei»; 7) suunanud arsti kood või lähtuvalt eriarsti vastuvõtule tuleku viisist märgitakse kood järgmiselt: T0001 «kiirabi» T0002 «tuli ise» T0003 «tagasikutse» T0004 «politsei» § 59. Haige andmed Raviarvele kantakse haige järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) sünnipäev, -kuu ja -aasta; 4) riigi kood vastavalt ISO-3166 kolmetähelisele standardile; 5) omavalitsusüksuse (valla või linna) kood vastavalt Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatorile (EHAK). Välismaalasest haige korral jääb täitmata; 6) välismaalasest haige täpne aadress; 7) haige sugu, märkides M – mees või N – naine. § 60. Diagnoosi andmed (1) Raviarvele kantakse järgmised diagnoosi andmed: 1) põhidiagnoosi kood sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusega nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» kehtestatud rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (edaspidi RHK-10) järgi; 2) põhidiagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse järgmiselt: + esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata 3) kaasuva diagnoosi kood RHK-10 järgi, kusjuures kõik kaasuvad diagnoosid esitatakse eraldi; 4) kaasuva diagnoosi esmane/korduv haigestumine märgitakse iga kaasuva diagnoosi kohta eraldi järgmiselt: + esmashaigestumine – korduvhaigestumine 0 diagnoos kinnitamata (2) Raviarvele kantakse välispõhjust iseloomustav kood RHK-10 20. peatüki järgi. § 61. Raviarve lõpetamise andmed Raviarvele kantakse järgmised raviarve lõpetamise andmed: 1) lõpetamise kuupäev; 2) surma kuupäev; 3) lõpetamise põhjused, märkides numbri järgmiselt: 1 sama tervishoiuteenuse osutaja teise eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 2 sama tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile 3 teise tervishoiuteenuse osutaja eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule 5 teise tervishoiuteenuse osutaja (üldhaigla) statsionaarsele ravile 6 teise tervishoiuteenuse osutaja (keskhaigla) statsionaarsele ravile 7 teise tervishoiuteenuse osutaja (piirkondlik haigla) statsionaarsele ravile 8 teise tervishoiuteenuse osutaja statsionaarsele ravile (v.a üldhaigla, keskhaigla, piirkondlik haigla) 9 lahkunud omavastutusel arsti soovitusi arvestamata 10 surnud 11 muud põhjused § 62. Teenuse osutamise andmed Raviarvele kantakse osutatud teenuse andmed järgmiselt: 1) teenuse nimetus; 2) teenuse kood, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelus; 3) hulk numbrites, mis tähistab olenevalt teenusest tükke, tunde, liitreid; 4) intensiivravi korral tähistatakse teenuse hulk järgmiselt: Aeg (tundides) Sellekohane hulk 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 üle 18 0.04 0.08 0.13 0.17 0.21 0.25 0.29 0.33 0.38 0.42 0.46 0.5 0.54 0.58 0.63 0.67 0.71 1 1 5) teenuse osutamise kuupäev; 6) hambavalemi korral märgitakse hambaravi, hambakroonide ja täisvalu (mitteäravõetavate) proteeside ning lisatööde korral tähistus rahvusvahelise ISO standardi (FDI, 1970) järgi. § 63. DRG andmed DRG rakendamisel kantakse raviarvele lisaks käesoleva määruse §-s 62 nimetatud andmetele järgmised DRG andmed: 1) kood; 2) piirhind; 3) tervishoiuteenuse loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsient. § 64. Tasumise andmed Raviarvele kantakse osutatud teenuse tasumisele kuuluva summa kohta järgmised andmed: 1) koefitsient 1 tähistab koefitsienti teenusele kehtestatud piirhinnast erineva hinna rakendamist; 2) koefitsient 2 tähistab ravi rahastamise lepingu muutmisel piirhinnast erineva hinna korral teenusele rakendatavat koefitsienti; 3) teenuse piirhind, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste loetelus; 4) teenuse summa, mis saadakse hulga, koefitsient 1, koefitsient 2 ja piirhinna korrutamise tulemusena. § 65. Kirurgilise protseduuri kood raviarvel Raviarvele kantakse kirurgilise protseduuri kood (edaspidi NCSP) vastavalt sotsiaalministri 10. jaanuari 2002. a määrusele nr 13 «Tervishoiuteenuste loetelu kehtestamine» järgmiselt: 1) NCSP järjekorranumber (järjestatakse kahanevalt operatsiooni ressursimahukuse järgi); 2) NCSP kood; 3) NCSP teenuse osutamise kuupäev. § 66. Järgnev raviarve Raviarvele kantakse järgneva arve tunnus, märkides järgneva arve olemasolul sellekohasesse lahtrisse (JAH korral J, EI korral E). Järgneva arve väljastamise tingimused lepitakse kokku tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingus. § 67. Raviarve kogusumma Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva määruse § 64 punktis 4 nimetatud teenuste summade kokku liitmisel. § 68. Raviarve kogusumma DRG piirhinna rakendamise korral (1) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse DRG piirhinna korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud DRG piirhinna koefitsiendiga. (2) Raviarvele kantakse summa, mis saadakse käesoleva määruse § 64 punkti 4 kohaselt saadud muude teenuste summade liitmisel ja korrutamisel tervishoiuteenuste loetelu § 36 lõikes 4 nimetatud muude teenuste summa koefitsiendiga. (3) Raviarvele kantakse kogusumma, mis saadakse käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud summade liitmisel. (4) DRG piirhinna rakendamise korral ei kuulu kohaldamisele käesoleva määruse § 67. § 69. Tervishoiuteenuse osutaja andmed Raviarvele kantakse arve esitanud tervishoiuteenuse osutaja järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja äriregistrikood, füüsilisest isikust ettevõtja korral märgitakse ettevõtja isikukood; 2) tervishoiuteenuse osutaja nimi; 3) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi; 4) raviarve vormistanud tervishoiutöötaja registreerimistõendi number (registreerimistõendi saamiseni arsti kood), logopeedi või psühholoogi kood. 9. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE § 70. Ambulatoorse taastusravi ravipaketi eest tasumine (1) Ambulatoorse taastusravi ravipaketi piirhind sisaldab järgmisi tegevusi ja kulusid: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, terviseseisundi hindamine, raviplaani koostamine, ravi määramine; 3) laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuste loetelu 8. peatükis koodidega 6500b (glükoos bioloogilises vedelikus), 6501g (kolesterooli fraktsioonid), 6502l (triglütseriidid), 6502r (CRV latekstest, kuni 3 lahjendust), 6502t (ASO latekstest, kuni 3 lahjendust), 6571 (vereanalüüsi üksikkomponent); 4) kolm taastusravi liiki järgmistest: liikumisravi, vesiravi, lokaalne käsimassaaž, sooja- või külmaravi, soolakamber, manuaalteraapia, nõelravi. Aparaatne füsioteraapia ja tegevusteraapia ei kuulu eraldi arvestamisele liikide osas. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kuni 1. aprillini 2006. a. § 71. Statsionaarse taastusravi ravipaketi eest tasumine (1) Statsionaarse taastusravi teenuse eest tasub haigekassa sellekohast tegevusluba omavale tervishoiuteenuse osutajale ravipaketi alusel, mis sisaldab järgmisi tegevusi: 1) vestlus haigega ja anamneesi kogumine; 2) haige läbivaatus, terviseseisundi hindamine, raviplaani koostamine, ravi määramine; 3) vajadusel laboriuuringud, mis on sätestatud tervishoiuteenuse loetelu 8. peatükis sätestatud koodidega 6501f (kolesterool), 6501g (kolesterooli fraktsioonid), kood 6502l (triglütseriidid), 6502r (CRV latekstest kuni 3 lahjendust), 6502t (ASO latekstest, kuni 3 lahjendust), 6571 (vereanalüüsi üksikkomponent); 4) haige toitlustamine; 5) haige majutamine; 6) kolm taastusravi liiki järgmistest: liikumisravi, vesiravi, lokaalne käsimassaaž, sooja- või külmaravi, soolakamber, manuaalteraapia, nõelravi. Aparaatne füsioteraapia ja tegevusteraapia ei kuulu eraldi arvestamisele liikide osas. (2) Haige statsionaarsesse taastusravi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde saabumise ja lahkumise päev arvestatakse ühe päevana. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse kuni 1. aprillini 2006. a. § 72. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määrus nr 121 «Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika» (RTL 2002, 118, 1719; 2005, 96, 1464) tunnistatakse kehtetuks. § 73. Määruse kohaldamine Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2006. a. Minister Jaak AAB Kantsler Maarja MÄNDMAA Märkus. Lisad on avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas. (Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 4 lõige 2 ja riigisekretäri 12.01.2006. a resolutsioon nr 17-1/0600304.)