Hummuli Vallavolikogu — Hummuli valla põhimääruse kehtestamine — KO, 11, 141

Käesolev määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 8 ja paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk (1) Hummuli valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. (2) Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusena ning see sisaldab lisaks muid valla tegevust reguleerivaid sätteid. § 2. Valla elanikud Hummuli valla elanikud on isikud, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel asub Hummuli valla territooriumil. § 3. Valla territoorium (1) Hummuli valla territoorium koosneb Hummuli alevikust ja kaheksast külast: Aitsra, Alamõisa, Jeti, Kulli, Piiri, Puide, Ransi ja Soe. (2) Hummuli valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 4. Valla omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Hummuli valla omavalitsusorganites ja nende allasutustes on eesti keel. § 6. Hummuli valla eelarve Hummuli vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma eelarve. § 7. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; (2) Vallavara kasutajate tegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Vallavara valitsejad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras. § 8. Hummuli valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab neid seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. (2) Eelarveaasta kestel võib maksumäärasid muuta ainult isikutele soodsamaks, väljaarvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest. (3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuste täitmiseks valla territooriumil kehtestatud heakorra eeskirjade täitmiseks. § 9. Hummuli valla vapp ja lipp (1) Valla lipuks on ruudukujuline vapilipp, rohelisel põhjal kuldne kimalane kahe musta vöödiga kehal. Lipu normaalmõõtmed on 105x105 cm. (2) Valla vapil on rohelisel kilbil kuldne kimalane kahe musta vöödiga kehal. (3) Valla vapi ja lipu tunnus lähtub valla nime algvariandist, mis tähendab kimalast. § 10. Hummuli valla märgid (1) Vallal on kaks märki: valla vapi kujutisega märk ja hõbedaste tammelehtedega ümbritsetud valla vapi kujutisega aumärk. (2) Valla märke antakse volikogu poolt kehtestatud korra alusel. § 11. Vapi ja lipu kasutamise kord (1) Värvilist ja mustvalget vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste dokumentidel, siltidel, trükistel, embleemidel, suveniiridel ning panna üles ruumides ja avalikes kohtades. (2) Vappi (kilbiga või kilbita) võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste pitsatitel. (3) Peale eelnimetatud asutuse ja juhtude võib kasutada valla vappi vaid vallavalitsuse loal. Vallavalitsus võib tasuta anda loa juhtudel, kui seda taotleval isikul on üldtunnustatud teeneid valla ees, samuti kasutamiseks üldkultuurilistel, vallale kasulikel mitteärilistel eesmärkidel. Vapi tarvitamiseks ärilistel eesmärkidel tuleb loa eest tasuda 10% kasumist valla tuludesse. Kui kasumi määramine on keerukas, otsustatakse eraldise suurus kokkuleppel. (4) Vapi värvideta kujutamisel tähistatakse värve vastavalt heraldikareeglitele. (5) Valla lipp on esinduslipp, mida kasutatakse vaid erandjuhtudel valla esindamiseks, kooskõlastatult vallavalitsusega. § 12. Hummuli valla tunnustusavaldused (1) Hummuli vald avaldab tunnustust: 1) ühekordse rahalise preemiaga; 2) Hummuli valla tänukirja andmisega; 3) Hummuli valla märgi ja aumärgi andmisega; 4) Hummuli valla aukodaniku nimetuse omistamisega. (2) Ühekordse rahalise preemiaga tunnustatakse Hummuli vallas töötavaid isikuid, kes on oma töös saavutanud silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid (kuid mitte tihedamini kui viie aasta möödumisel), samuti juubelitähtpäevade (alates 50) ja ametist lahkumise puhul. (3) Rahalise preemia andmise otsustab valitsus vastavalt eelarvesse planeeritud summale. (4) Hummuli valla tänukirjaga autasustatakse isikuid, kes on oma töös saavutanud valla või maakonna tasandil silmapaistvaid tulemusi või kes on kohusetundlikult ja pikka aega täitnud oma tööülesandeid (kuid mitte tihedamini kui viie aasta möödumisel), samuti juubelitähtpäevade (alates 50) ja ametist lahkumise puhul. (5) Tänukirja andmise otsustab valitsus. (6) Hummuli valla märke antakse Hummuli vallast pärit või Hummuli vallas elavatele ja/või töötavatele inimestele, kes on saavutanud oma töös või ühiskondlikus tegevuses silmapaistva tulemuse Eesti tasandil või pikaajalise tegevuse eest valla tasandil. (7) Aumärgi andmise otsustab volikogu ja valla vapi kujutisega märgi andmise otsustab vallavolikogu esimees või vallavanem. (8) Hummuli valla aukodaniku nimetus omistatakse inimesele, kes on Hummuli vallast pärit või kes elab ja/või töötab Hummuli vallas ja kes on oma töös ja/või ühiskondlikus tegevuses pikaajalise tegevusega saavutanud silmapaistva tulemuse vallas, maakondlikul tasandil, Eesti ulatuses või ühekordse tegevuse tulemusena silmapaistva saavutuse rahvusvahelises ulatuses. (9) Valla aukodaniku nimetuse andmise otsustab volikogu. (10) Tunnustusavalduste andmise üle peetakse arvestust vallavalitsuse kantseleis. 2. peatükk HUMMULI VALLAVOLIKOGU § 13. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks. (2) Volikogu moodustab valla territooriumil ühe valimisringkonna, volikogu liikmete arvu, valimisringkonna piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. (4) Volikogu esimese istungi kutsub kokku Hummuli valimiskomisjoni esimees kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud tähtajal. § 14. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22 lõikes 1. (2) Volikogu ainupädevuses olevate küsimuste otsustamist ei saa delegeerida lahendamiseks volikogu komisjonidele ega vallavalitsusele. (3) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. § 15. Volikogu tööorganid Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. § 16. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt või peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvides 18 ja 19 sätestatud juhtudel ja korras. (4) Volikogu asendusliige määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 20 sätestatud korras. (5) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ning teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate eelnõude muutmiseks; 2) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 3) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada arupärimisi; 4) taotleda volikogu istungil vaheaega; 5) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 17. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. (2) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla tasustatav. (3) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd; 2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ning volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 3) esindab või volitab teisi esindama Hummuli valda ja volikogu seadustes ning valla põhimääruses sätestatud korras; 4) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ning valla ametiasutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 5) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 6) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 7) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 8) omab õigust volikogu istungil välja kuulutada täiendav vaheaeg; 9) täidab muid seaduse alusel talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. § 18. Volikogu esimehe asendamine (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda volikogu aseesimees. (2) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad « volikogu esimehe ülesannetes». § 19. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Hummuli valla valimiskomisjon vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 44 lõikele 3. (2) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse alles pärast volikogu esimehe valimise tulemuste kinnitamist valimiskomisjoni poolt. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (9) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (10) Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kaks küsimust. (11) Volikogu esimehe kandidaat võib esitada enesetaanduse kuni nimekirja sulgemiseni. § 20. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning kinnitab komisjonide põhimäärused. (2) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (3) Komisjoni liikmete arvu otsustab komisjoni esimees ja esitab volikogule kinnitamiseks. (4) Revisjonikomisjoni moodustamine ja pädevus sätestatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 48. 3. peatükk HUMMULI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 21. Komisjoni töö alused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb volikogule ning vallavalitsusele ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) võib kontrollida volikogu määruste ja otsuste täitmist; 4) teeb ettepanekuid volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste kohta; 5) lahendab volikogu esimehe (või aseesimehe) poolt antud ülesandeid; 6) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. (2) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta kõik volikogu liikmed, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. (3) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus. (4) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku ja juhatab seda; 5) kutsub osalema päevakorrapunktide arutelule isikuid, keda antud päevakorrapunkt puudutab; 6) otsustab teiste isikute lubamise koosolekule ning nende sõnaõiguse; 7) teeb volikogule teatavaks komisjoni otsused. (5) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. (6) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis toimub komisjoni põhimääruses sätestatud ajal ja sagedusega. (7) Komisjoni koosolekud võib kuulutada kinniseks. (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös kantseleiga. (10) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega. (11) Komisjon annab vähemalt kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (12) Komisjoni liige võib igal ajal isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisest. (13) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 48. Revisjonikomisjoni tööplaan kinnitatakse volikogu poolt kord aastas hiljemalt veebruaris. (14) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab kantselei. (15) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. § 22. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) vallavalitsusel; 4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu õigusaktide muutmine ja kehtetuks tunnistamine toimub seadustega ettenähtud korras. (3) Volikogu määrusega ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Volikogu võib teha vallavalitsusele või komisjonile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (5) Volikogu eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu aluseks olevad dokumendid. (6) Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt. (7) Vastavalt Hummuli valla asjaajamiskorrale vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu esimehele või kantseleisse. (8) Eelnõud registreeritakse kantseleis nende saabumise või vastuvõtmise päeval. (9) Kantselei teatab saabunud eelnõust volikogu esimehele kahe päeva jooksul. (10) Volikogu esimehe poolt komisjonile suunatud eelnõu läbivaatamiseks ja muudatusettepanekute tegemiseks on komisjonil aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. (11) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti vähemalt 8 päeva enne istungi algust. (12) Kantselei saadab eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega ja istungi kutsega volikogu liikmetele posti või elektronposti teel (volikogu liikme nõusolekul). (13) Kui antud eelnõu on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees sellest volikogu liikmeid enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu. § 23. Volikogu istungi kokkukutsumine, kestvus ja vaheajad (1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus volikogu esimehe poolt nimetatud päeval, kellaajal ja kohas. (2) Volikogu esimehel või tema asendajal on õigus oma initsiatiivil või kohustus vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu ettepanekul kokku kutsuda erakorraline volikogu istung nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (3) Üldjuhul lepitakse järgmise volikogu istungi aeg ja koht kokku sellele eelneva istungi lõpus. (4) Kutse volikogu istungile, mis sisaldab päevakorda ja arutusele tulevate küsimuste langetamiseks vajalike otsuste ja määruste eelnõusid, saadetakse volikogu liikmele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist. (5) Volikogu istungid algavad üldjuhul kell 14.00. Vaheaegu tehakse vastavalt vajadusele. Istungid algavad valitsuse informatsiooniga, mis kestab kuni 20 minutit. § 24. Volikogu istungi läbiviimise üldpõhimõtted (1) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem, vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõnaandmise otsustab istungi juhataja. (3) Volikogu istungi võib vajadusel jäädvustada helisalvestisena. § 25. Istungi avamine ja päevakorra kinnitamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, kes teeb teatavaks istungi päevakorra projekti. (2) Kui päevakorra kohta esineb proteste, pannakse iga päevakorra punkt eraldi hääletamisele. Arutusele tulevad sel juhul need päevakorra punktid, mis saavad poolthäälte enamuse. (3) Kui on ettepanekuid päevakorda, siis pärast nende esitamist ja päevakorda võtmist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. § 26. Küsimuste arutamine istungil (1) Volikogu istungil pannakse eelnõud ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarve vastuvõtmist; 2) valla põhimääruse muutmist, va seaduste muudatustest tingitud juhud; 3) valla arengukava vastuvõtmist; 4) valla üld- ja/või teemaplaneeringu kehtestamist; 5) pikaajaliste strateegiate vastuvõtmist ja/või muutmist; 6) vallale pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmist, mis ületavad 10% valla eelarvest; 7) kohalike maksude ja koormiste kehtestamist. (3) Eelnõud ei või panna samal volikogu istungil rohkem kui ühele lugemisele. (4) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu (de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enam hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. (5) Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (6) Päevakorras ettenähtud küsimuste ettekandeks antakse aega kuni 15 minutit, sõnavõtuks 2 minutit, küsimuse esitamiseks 1 minut, küsimusele vastamiseks 5 minutit, lõppsõnaks 3 minutit. Erandkorras võib ettekande, sõnavõtu või informatsiooni kestvust pikendada. (7) Istungi juhatajal on õigus sõnavõtt katkestada, kui selle sisu ei vasta arutatava küsimuse sisule. § 27. Hääletamine volikogu istungil (1) Pärast läbirääkimiste lõppemist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõike 5 nimetatud küsimustes, mille osas on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 28. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Umbusaldusmenetlus volikogus toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 46. § 29. Volikogu istungi protokoll (1) Kõik volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse 10 päeva jooksul. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (3) Protokolli allkirjastab volikogu esimees või tema asendaja. (4) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad kantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist. § 30. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist valla veebilehel. (2) Volikogu määrused ja otsused on kõigile isikutele kättesaadavad valla kantseleis, Hummuli külaraamatukogus ja valla veebilehel. Üldist tähtsust omavad määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks Riigi Teatajas elektroonilisel kujul nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu otsused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Volikogu määruste ärakirjad saadab vallasekretär õiguskantslerile kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates. (6) Volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele korraldab vallasekretäri poolt juhitav vallakantselei. 4. peatükk HUMMULI VALLAVALITSUS § 31. Vallavalitsuse tegutsemine (1) Valitsus täitevorganina viib praktilise tegevusega ellu seadustega omavalitsusele pandud ja volikogu õigusaktides sätestatud ülesandeid. (2) Valitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise, kontrolli, volikogule ettepanekute esitamise ja haldusasutuste tegevuse korraldamise kaudu. (3) Valitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, va funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks vallavalitsusele. (5) Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse paragrahvis 4 loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. § 32. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht, kes juhindub oma töös kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvist 50, käesolevast põhimäärusest, ametijuhendist ning teistest õigusaktidest. § 33. Vallavanema asendamine (1) Vallavanema äraolekul asendab teda vallavanema asetäitja, kelle määrab vallavanem oma käskkirjaga. (2) Käskkirja puudumisel vallavanema ajutise töövõimetuse või muude ettenägematute asjaolude tõttu asendab vallavanemat vallavalitsuse vanim liige. (3) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse lisades sellele sõnad « vallavanema ülesannetes». § 34. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Volikogu võib välja kuulutada avaliku konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks ja sätestada konkursi tingimused. (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmiseks esitab volikogu liige kirjaliku ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ja kantakse vallavanema kandidaatide nimekirja ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega; 4) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast esimehe. (5) Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Vallavanemaks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, kuulutatakse välja vaheaeg ning seejärel viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul kui esitati ainult üks vallavanema kandidaat, osaleb teises hääletusvoorus tema. (9) Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (10) Ühel volikogu istungil viiakse läbi mitte rohkem kui neli vallavanema valimise hääletusvooru. (11) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. § 35. Valitsuse moodustamine (1) Valitsuse liikmete arvu määrab ja tema koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsuse koosseis ei või olla alla nelja liikme. (2) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (3) Volikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ja algavad uue vallavalitsuse volitused volikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (4) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu kirjaliku nimekirja. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas kinnitada valitsuse koosseis ühe nimekirjana avalikult või iga valitsuse liige eraldi salajasel hääletamisel. (5) Ühe nimekirjana avalikult hääletades kinnitatakse valitsuse koosseis poolthäälteenamusega. (6) Salajase hääletamise viib läbi häältelugemiskomisjon, mis moodustatakse ja tegutseb sarnaselt paragrahvi 31 lõigetes 6-8 kirjeldatud viisil. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub vallavalitsuse liikme kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (7) Vallavalitsuse liikme vabastab valitsuse liikme kohustustest ning uue vallavalitsuse liikme kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. § 36. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone. (2) Alatisel komisjonil on põhimäärus, mille kinnitab vallavalitsus oma määrusega. (3) Alatise komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni ettepanekute ja järelduste esitamise kord. (4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. (5) Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale komisjoni esimehe või tema asendaja osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjoni otsused tehakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse tema soovil protokolli ning tehakse vallavalitsuse istungil teatavaks antud küsimuse arutelul. (7) Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks päeva enne koosoleku toimumist, võimalusel esitatakse tutvumiseks ka otsuste eelnõud. (8) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse korralduste ja määruste vastuvõtmisel. (9) Ühekordsete tööülesannete täitmiseks moodustatud ajutise komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. 5. peatükk HUMMULI VALLAVALITSUSE TÖÖKORD § 37. Vallavalitsuse töö kavandamine (1) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) kavandab oma tööd lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Hummuli valla põhimäärusest ning teistest volikogu õigusaktidest. (2) Valitsus peab oma korralist istungit vähemalt kaks korda kuus valitsuse poolt sätestatud ajal ja kohas. Valitsuse istungi kutsub kokku vallavanem. (3) Vallavanema otsusel võib kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamiseks korraldada vallavalitsuse erakorralisi istungeid vallavanema määratud ajal ja kohas. Valitsuse korralise istungi võib ka ära jätta või toimumise aega ja kohta muuta, teatades sellest valitsuse liikmetele vähemalt kaks päeva ette. § 38. Vallavalitsuse istungi päevakorda eelnõude esitamine ja nõuded neile (1) Ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste valitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavanemal, valitsuse liikmel ja vallasekretäril; 2) volikogu ja valitsuse komisjonil; 3) vallaelanikel seaduses sätestatud korras; 4) volikogu esimehel ja volikogul. (2) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 2) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 3) informatsioonid. (3) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette ning vastutavad nende komplektsuse, õiguspärasuse ja normitehnilise korrektsuse eest oma ala tundvad spetsialistid/nõunikud, vajadusel ka vallavalitsuse komisjonid või töörühmad. Vallavanema poolt päevakorda esitatavaid materjale valmistab ette ja nende õigsuse eest vastutab kantselei. (4) Kui päevakorda esitatava küsimuse lahendamine ei vaja valitsuse õigusakti kehtestamist, esitatakse valitsusele vastava otsustuse eelnõu ning see dokumenteeritakse märkena istungi protokollis. (5) Kui õigusakti eelnõu vajab enne valitsusele esitamist kooskõlastust, tehakse seda viseerimise teel (dokumendi tagaküljele märgib viseerija oma nime, ametinimetuse, allkirja, kuupäeva), mis tähendab eelnõu sisuga nõustumist. Kui kooskõlastust andev ametiisik soovib täiendada või muuta eelnõud, esitab ta oma põhjendatud ettepanekud eraldi õiendina. (6) Eelnõu kuulub viseerimisele järgmises järjekorras: 1) eelnõu koostaja; 2) komisjoni esimees; 3) nõunikud või spetsialistid, kellele antakse ülesandeid või keda see puudutab; 4) valdkonda kureeriv vallavalitsuse liige; 5) vallasekretär 6) jurist, kui vallasekretäri nõudmisel on tarvis tellida juriidiline ekspertiis. (7) Kooskõlastamiseks esitatud eelnõud tuleb viseerida üldjuhul ühe tööpäeva jooksul, kuid mitte kauem kui kolme tööpäeva jooksul. (8) Valitsuse eelnõule peavad olema lisatud dokumendid, mida on vaja konkreetse asja otsustamiseks. (9) Valitsuse õigusaktide eelnõud peavad olema kooskõlas põhiseaduse, teiste seaduste ja õigusaktidega, sh volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega, vastama seadusega kehtestatud vorminõuetele, olema normitehniliselt, keeleliselt ja terminoloogiliselt korrektsed. Õigusaktide sõnastus peab olema üheselt mõistetav. (10) Kiiret otsustamist nõudvate küsimuste lahendamiseks esitatud materjalide vastavust kehtestatud nõuetele kantseleis üldjuhul enne vallavalitsuse istungit ei kontrollita ja need arvatakse vallavalitsuse istungi päevakorda lisapunktidena. Eelnõu vastavust kehtestatud nõuetele kontrollitakse enne õigusakti jõustumist. Kui õigusakt ei vasta nõuetele, jätavad vallasekretär ja vallavanem õigusakti allkirjastamata. Eelnõu koostaja peab eelnõu viima vastavusse käesoleva paragrahvi lõikes 9 kehtestatud nõuetega ja esitama selle allkirjastamiseks hiljemalt ühe tööpäeva jooksul. (11) Hiljemalt kaks päeva enne korralise istungi toimumist koostab vallasekretär talle nõuetekohaselt ja tähtaegselt esitatud eelnõude alusel valitsuse istungi päevakorra kava ning esitab selle koos päevakorra küsimuste arutamiseks vajalike dokumentidega vallavanemale kinnitamiseks istungile eelneva tööpäeva kella 15.00. (12) Vallasekretär ei lülita päevakorda vallavalitsuse istungile esitatud materjale ja tagastab need, kui need: 1) ei ole kooskõlas seaduste ja muude õigusaktidega; 2) ei sisalda õigusakti kehtestamiseks või asja otsustamiseks ettenähtud dokumente; 3) vajavad kooskõlastamist. (13) Vallavanemal on õigus pärast päevakorra kinnitamist täiendada vallavalitsuse istungi päevakorda omal algatusel või vallavalitsuse liikme poolt motiveeritult esitatud, kiireloomulist otsustamist vajavate täiendavate päevakorrapunktidega. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (14) Pärast vallavanema poolt päevakorra kinnitamist edastab kantselei vallavalitsuse istungi päevakorra viivitamata vallavalitsuse liikmetele ning vallavanema ülesandel teistele istungile kutsutud isikutele. (15) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. § 39. Valitsuse istungi läbiviimine (1) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema äraolekul vallavanema asetäitja, viimase äraolekul vallavalitsuse liige vastavalt kehtestatud korrale. (3) Vallavalitsuse istungitel võivad viibida istungi juhataja kutsel ettekandega esinev isik (vastava päevakorrapunkti arutelul), volikogu esimees ja teised isikud. Istungi juhataja võib kutsutud isikutele anda sõna. (4) Istungi juhataja tutvustab istungi alguses vallavalitsuse istungi päevakorda. (5) Istungi juhataja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi alguses võib vallavanema või vallavalitsuse liikmete ettepanekul päevakorrapunkti päevakorrast välja arvata. (6) Vallavalitsus ei pea arutama päevakorrapunkte ega võtma nende osas vastu otsuseid, kui istungile kutsutud ettekandjal ei ole võimalik osa võtta vallavalitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud mõnele teisele ametnikule. (7) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu esitaja ettekandega. Seejärel annab istungi juhataja sõna vajadusel kaasettekandja(te)le. (8) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestvuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. (9) Pärast ettekannet ja kaasettekannet(-ettekandeid) annab istungi juhataja soovija märguandel talle sõna küsimuste esitamiseks. (10) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase vallavalitsuse liikme või vallavanema ettepanekul. (11) Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälte enamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (12) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema poolt määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. § 40. Valitsuse õigusaktide vastuvõtmine, vormistamine ja allakirjutamine (1) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane nõunik või spetsialist ning annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks. (2) Vallavalitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks kõigepealt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. (3) Vallavalitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomase nõuniku või spetsialisti poolt ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule. Eelnõu viimasel leheküljel peab olema eelnõu ettevalmistanud ametniku ja vallasekretäri allkiri. (4) Vallavalitsuse istungi toimumise kohta vormistatakse viie tööpäeva jooksul protokoll, millele kirjutab kõigepealt alla istungi protokollija, seejärel istungi juhataja. (5) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta vallavalitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks vallavalitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui vallavalitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Vallavalitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule. (6) Vallavalitsuse õigusaktid saavad kuupäeva ja numbri vallavalitsuse istungi toimumise päeval. (7) Vallavalitsuse õigusaktid jõustuvad ja avalikustatakse valla põhimääruse paragrahvis 38 sätestatud korras. § 41. Valitsuse õigusaktide jõustumine, avalikustamine ja väljastamine (1) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (2) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid, v.a isikuandmete kaitse seadusega ja avaliku teabe seadusega kaitstud õigusaktid, avalikustatakse ja on kõigile kättesaadavad kantseleis, valla külaraamatukogus ja valla veebilehel. (3) Vallavalitsuse korraldused saadab kantselei kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Vallavalitsuse määruste ärakirjad saadab vallasekretär järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. (4) Vallavalitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallasekretäri poolt juhitav vallakantselei. 6. peatükk KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 42. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine Hummuli valla kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, mille struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad kõik avaliku teenistuse seaduse 3. peatüki paragrahvides 40 kuni 58 riigiteenistujatele ette nähtud teenistusalased õigused ning sama seaduse 4. peatüki paragrahvides 59 kuni 76 sätestatud kohustused. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujale lisatasude maksmine, s.h tulemustasu ja avaliku teenistuse seaduse paragrahvides 37 kuni 39 sätestatud tasud, toimub volikogu poolt kinnitatud vallaeelarve piirides ja volikogu poolt kehtestatud korras. § 43. Kohaliku omavalitsuse teenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes rakendatakse avaliku teenistuse seaduses ettenähtud sotsiaalseid garantiisid. § 44. Vallasekretär (1) Vallasekretär juhib valla kantseleid ja täidab talle seadusega ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretärile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 55. 7. peatükk HUMMULI VALLAVARA § 45. Vallavara mõiste Vallavara on valla kui avalik-õiguslik juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahalised hinnatavad õigused ja kohustused. § 46. Vallavara valitsemine ja kasutamine (1) Vallavara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) vallaasutused. (2) Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik. (3) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. (4) Vallavara jaotuse valitsejate vahel ja vallavara üleandmise otsustab vallavalitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad) üleandmine ühelt valitsejalt teisele võib toimuda vastavate isikute kokkuleppel. (5) Vallavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise valla raamatupidamises. (6) Vallavalitsus määrab volitatud isikud, kelle valitseda on vallale kuuluvad varalised õigused, sealhulgas väärtpaberid. Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 47. Vallavara arvestus Vallavara valitsejad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. § 48. Asja ostmine ja teenuste tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise või teenuse tellimise (edaspidi vallavara omandamine) otsustab: 1) vallavara valitseja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires; 2) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes. (2) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. (3) Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastav vallavara valitseja. (4) Pärandi vastuvõtmine toimub vastavalt pärimisseadusele. § 49. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihangete teostamise korra kehtestab vallavalitsus tulenevalt EV seadusandlusest. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mis ei ole seotud jooksva aasta eelarvega ja/või sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditega, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. § 50. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. § 51. Vallavara kasutamise otstarve (1) Vallavara kasutatakse: 1) avalikul otstarbel; 2) valla valitsemise otstarbel; 3) vallale tulu saamiseks. (2) Avalikul otstarbel kasutatavat vallavara iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on teed, pargid, järved jms. Vallavalitsus tagab teabe avalikul otstarbel kasutatava vallavara kohta ning selle kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. (3) Valitsemise otstarbel kasutatakse vallavara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. Valitsemise otstarbel kasutatava vallavarana käsitatakse kohaliku omavalitsuse asutuse valduses olevat vallavara, mis on vajalik nende põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. § 52. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Vallavara antakse: 1) enampakkumise või otsustuskorras rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavalitsus 2) vallavara valitseja, kui: a) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valitseja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; b) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari. (3) Vallavara kasutusse andmiseks peab andma loa vallavolikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vallavara antakse kasutusse otsustuskorras ja selle vara maksumus on suurem kui 50 000 krooni; 3) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega; 4) vallavara antakse tasuta rendile. (4) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmisel tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul 5 aastat; 2) kinnisasja puhul 15 aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava vallavara valitseja. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel vallavara kasutusse andmisel kehtestab vastava tasu suuruse vallavalitsus. Vallavara valitsejad võivad anda vallavara kasutusse arvestades vallavalitsuse kehtestatud tasumäärasid. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alustel vallavara kasutamisest laekuv tasu laekub valla eelarvesse. § 53. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavalitsuse kehtestatud korras. § 54. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 1) enampakkumise tingimused ja viisi; 2) rendi algsuuruse; 3) enampakkumise korraldaja; 4) rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse, kusjuures osavõtumaks ei tohi olla väiksem kui 1% alghinnast, kuid mitte väiksem kui sada krooni ja tagatisraha väiksem kui 5% võõrandatava vara alghinnast. (2) Enampakkumisest antakse teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja seaduses sätestatud juhtudel ühes üleriigilises ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt 10 päeva enne enampakkumise toimumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses näidatud kohas ja ajal; 3) rendi algsuurus; 4) enampakkumise toimumise koht ja aeg; 5) enampakkumise toimumise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht; 6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole näidatud kuulutuses; 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ja viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja. § 55. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu: 1) enampakkumisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ja nende abikaasad ning otseliinis sugulased; 2) valla rendi- ja üürivõlglased; 3) riiklikud maksuvõlglased. § 56. Enampakkumise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine toimub avaliku või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise korraldaja. Enampakkumiseks moodustab enampakkumise korraldaja vähemalt viieliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. Komisjoni peab kuuluma kolm volikogu liiget ja kaks vallavalitsuse liiget, sealhulgas volikogu esimees ja vallavanem. § 57. Suulise enampakkumise kord (1) Enampakkumise korraldaja, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumise pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi, juriidiliste isikute esindajal tuleb lisada volitusi tõendav dokument. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumis- ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad paragrahvi 54 lõikes 2 toodud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise algust enampakkumise komisjoni esimees: 1) tutvustab enampakkumise toimumise ja kaebuste korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse; 3) tutvustab pakkujaid. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise komisjoni esimehe esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise komisjoni esimehele märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise komisjoni esimehelt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise komisjoni esimees haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumiseks esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. § 58. Kirjaliku enampakkumise kord (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise korraldajale kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. (2) Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või registrikaardi B-osa; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamise protokolliga paragrahvi 56 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 59. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus või volikogu. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või toimumisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab rendilepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma rendilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enam-pakkumise tulemuste (mitte) kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (8) Rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (9) Rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (10) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallvalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 60. Rendilepingute muutmine ja uuendamine Rendilepingu muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. § 61. Vallavara võõrandamise tingimused (1) Vallavara võib võõrandada: (1) kui vallavara ei ole enam vallale vajalik; (2) kui vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega; (3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest; (4) kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas. § 62. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui võõrandatava vara müügihind on suurem kui 50 000 krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Järelmaksuga müügi korral sätestatakse lepingus selle täitmise tagatised. § 63. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest või tasuta; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. § 64. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui võõrandatav vara võib laguneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 2) kui enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 3) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest; 5) kui vallavara haldamine ei ole majanduslikult otstarbekas; 6) võõrandatava vara hind ei ole suurem kui 5000.- krooni ning võõrandatav vara ei kujuta endast tervikvarast eraldatud osa. § 65. Vallavara müük enampakkumise korras (1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva korra paragrahvides 53–58 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutusse märgitakse lisaks paragrahvi 53 lõikes 2 nimetatud andmetele müüdava vara ostjale andmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul korralduse kättesaamisest. § 66. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine: 4) muud vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt kehtestatud lisatingimused. (3) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub paragrahvides 53–55, 57 ja 58 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks paragrahvi 53 lõikes 2 ja paragrahvi 64 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitjaks on isik, kelle pakkumise on vallavalitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest pakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul korralduse kättesaamisest. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on vallavalitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. § 67. Alghind (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks kas: 1) eksperdi hinnang; 2) vara eeldatav turuväärtus; 3) vara erilised omadused. § 68. Vallavara erastamine (1) Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas korras ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldaja on vallavalitsus. § 69. Vallavara koormamise mõiste (1) Vallavara koormamine käesoleva korra tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvaldust ei seata. § 70. Reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse seadmine on lubatud kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või hoonestusõiguse vallavalitsus. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 71. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks, 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja lepingute sõlmimise otsustab vallavolikogu. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhul, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil seatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. § 72. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isikute taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnistus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg) suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalane pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimisega nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva põhimääruse paragrahvides 53 (lõiked 2 ja 3 ) kuni 58 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks korra paragrahvi 53 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest. § 73. Hoonestusõiguse lepingu tingimused (1) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 74. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse koos vajalike erisustega käesoleva põhimääruse paragrahvide 71-73 sätetest. § 75. Vallavara mahakandmine (1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valitseja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutmise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused. (3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus. Kui vallavara jääkmaksumus on väiksem kui 5000 krooni, otsustab vallavara mahakandmise vastava vallavara valitseja. (4) Vallavara mahakandmise akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise raamatupidamise dokumentidesse. § 76. Nõuetest loobumine (1) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab: 1) vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 20 000 krooni või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. 8. peatükk HUMMULI VALLA ARENGUKAVAD, PLANEERINGUD JA EELARVE § 77. Vallas kehtivate arengukavade liigid Vallas kehtivad arengukavad on: valla arengukava, tegevusvaldkonna arengukavad ja hallatavate asutuste arengukavad. § 78. Valla arengukava (1) Valla arengukava on Hummuli valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Valla arengukava kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 37 alusel vähemalt kahe järjestikuse volikogu volituste ajaks. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu määruse arengukava muutmise kohta. (4) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kehtiva valla arengukava ning otsustab selle muutmise vajaduse hiljemalt kolme kuu jooksul oma volituste kehtima hakkamisest. (5) Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla- või linnavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava valla- või linnavalitsuse veebilehel. (7) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (8) Valla arengukava ja teised kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. § 79. Tegevusvaldkonna arengukava Tegevusvaldkonna arengukava on dokument, mis kajastab eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke meetmeid ühes või mitmes valla sotsiaalmajanduslikus sektoris. § 80. Hallatava asutuse arengukava Asutuse arengukava kajastab vallavalitsuse hallatava asutuse eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. § 81. Hummuli vallas kehtivad planeeringud (1) Tulenevalt planeerimisseadusest on Hummuli vallas järgmised planeeringud: 1) valla üldplaneering; 2) valla teemaplaneering(ud); 3) valla detailplaneering(ud). § 82. Valla üldplaneering ja teemaplaneeringud (1) Valla üldplaneeringuga määratakse valla territooriumi arengu põhisuunad ja tingimused, valmistatakse ette alused detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. (2) Üldplaneeringu võib koostada ka teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. § 83. Detailplaneeringud (1) Detailplaneering on planeering, mis seab detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused valla territooriumil. (2) Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 84. Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine (1) Täpsemad nõuded valla üldplaneeringule, teemaplaneeringu(te)le ning detailplaneeringutele, samuti nende menetlemise korra kehtestab volikogu valla ehitusmääruses. (2) Volikogu iga uus koosseis vaatab üle kehtestatud üldplaneeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse, esitades ülevaatamise tulemused maavanemale hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohalike omavalitsuste volikogude korralisi valimisi. § 85. Valla eelarve (1) Eelarve koosneb Hummuli valla kui omavalitsusüksuse kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarvega tuleb tagada tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine iga kululiigi lõikes. § 86. Eelarve projekti koostamine (1) Eelarve projekti koostab vallavalitsus, arvestades valla arengukava. (2) Vallavalitsus teatab vallaasutustele ja alaeelarvete käsutajatele eelseisva aasta eelarve kulude proportsioonid tegevusvaldkondade lõikes 1. oktoobriks, arvesse võttes käesoleva aasta kulutusi, eelseisva aasta tuludebaasi, eelarve prioriteete ja kulude jaotuse proportsioone. (3) Eelarve projekti koostamiseks esitavad vallaasutuste juhid, alaeelarvete käsutajad ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele järgmise aasta alaeelarve projekti omatulude ja vajaminevate kulude kohta. (4) Alaeelarve projektide koostamisel peavad koostajad lähtuma ja kinni pidama: 1) valla ja asutuse arengukavast; 2) kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest; 3) kokkuhoiu põhimõttest, vältides assigneeringute vajadusteta lülitamist alaeelarve projekti. (5) Väljaspool vallavalitsuse haldusala tegutsevad asutused, organisatsioonid ja üksikisikud esitavad nõuetekohase taotluse vallaeelarvest toetuse saamiseks vallavalitsusele hiljemaks eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks. (6) Alaeelarvete projektide läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos palga-ja eelarvekomisjoniga eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude põhjendatust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes eelarve tulude prognoosist. § 87. Eelarve projekti läbivaatamine volikogus (1) Vallavalitsuse koostatud eelarve projekt esitatakse volikogu palga- ja eelarvekomisjonile hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. novembriks. (2) Palga- ja eelarvekomisjon vaatab 1. detsembriks eelarve projekti ja talle esitatud ettepanekud läbi ning esitab oma seisukohad ja ettepanekud kirjalikult vallavalitsusele. (3) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (4) Komisjoni seisukohti arvesse võttes koostab vallavalitsus eelarveprojekti ja esitab selle vallavolikogule esimeseks lugemiseks. (5) Eelarve projektile lisatakse: 1) seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude, kulude ja finantseerimistehingute kohta vastavalt nende liigendustele; 1) andmed võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate aastate lõikes; 2) muud volikogu poolt nõutud andmed. (6) Parandusettepanekud tuleb esitada seitsme päeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist volikogus vallavalitsusele, kes analüüsib neid ja esitab volikogule omapoolse ettepaneku paranduste arvestamiseks või tagasilükkamiseks. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teist lugemist ei saa parandusettepanekuid teha. (7) Vallavalitsus viib eelarve projekti sisse teisel lugemisel tehtud parandused ja esitab vajadusel lõpliku redaktsiooni kolmandaks lugemiseks. § 88. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Eelarve võtab vastu volikogu kolmandal lugemisel. (2) Eelarve võib vastu võtta teisel lugemisel, kui volikogu on läbi hääletanud pärast esimest lugemist esitatud parandusettepanekud ja teisel lugemisel parandusettepanekuid ei esitatud või ei saanud parandusettepanekud volikogu häälteenamust. (3) Volikogu kinnitab järgmise aasta valla eelarve rahandusministri kinnitatud eelarveklassifikaatori järgi tulud tuluallikate järgi, kulud tegevusalade lõikes ning finantseerimistehingud. (4) Kulutuste kinnitamisel tuuakse majandusliku sisu järgi välja: 1) eraldised 2) tegevuskulud: 2.1 personalikulud, sh töötasu; 2.2 majanduskulud; 3) muud kulud; 4) materiaalse põhivara soetamine ja renoveerimine (kapitalikulud sh investeeringud). (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (6) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest vastavalt eelarve tulude laekumisele. (7) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, raamatukogus, elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. § 89. Eelarve täitmine (1) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. (2) Vallavalitsusel ja vallaasutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult eelarves selleks ettenähtud kulude piires. (3) Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud eelarvega) kannab vastava osakonna või vallaasutuse juht otsest vastutust. (4) Töötasufondi kokkuhoiu puhul on vallaasutuste eelarvete ja teiste alaeelarvete käsutajatel õigus maksta kokkuhoitud summa lisatasudeks, preemiateks ja toetusteks. (5) Vallaeelarve reservfond (vähemalt 1% ulatuses eelarve mahust) kinnitatakse volikogu otsusega eelarve koosseisus. Vallavalitsus võib seda kasutada taotluste alusel ettenägemata kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha, kusjuures ühekordne eraldus ei või ületada 10 000 krooni. Suuremate eralduste puhul on vajalik volikogu otsus. Reservfondi kasutamise aruande esitab valitsus volikogule koos eelarve täitmise aruandega. (6) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringud liidetakse järgmise aasta eelarvesse selle lisana. § 90. Eelarve muutmine, lisaeelarve (1) Riigieelarvest ja teistest allikatest eelarveaasta jooksul sihtotstarbeliste eraldiste laekumised lisatakse eelarvesse vallavalitsuse korralduse alusel, informeerides sellest kohe volikogu. (2) Muudatuste tegemiseks volikogu poolt kinnitatud eelarves esitab alaeelarve käsutaja taotluse vallavalitsusele, kes kontrollib muudatuste vajalikkust ning nende põhjendatuse korral vormistab eelarve muutmise projekti, esitades selle volikogule vastuvõtmiseks. (3) Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. (4) Täiendavate tulude ilmnemisel (tulude plaani ületamisel või planeeritud kulude säästu korral) või kulude tegemiseks, milleks eelarves rahalisi vahendeid määratud ei ole, võib vallavalitsus esitada volikogule lisaeelarve projekti. (5) Lisaeelarve projektile lisatakse põhjendused täiendavate vajaduste ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal, andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (6) Lisaeelarve menetlemine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. (7) Lisaeelarve ja eelarve muutmine avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, raamatukogus ja valla veebilehel. § 91. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. (2) Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus on reglementeeritud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusest tulenevate eeskirjadega. (3) Vallavalitsus esitab informatsiooni eelarve täitmise kohta volikogule üks kord kvartalis kvartali lõpule järgneva kuu volikogu istungil. (4) Eelarve täitmise käiku arutatakse vallavalitsuses, volikogu palga-ja eelarvekomisjonis ja volikogus. (5) Vallavalitsus koostab ja esitab volikogu revisjonikomisjonile eelarve täitmise aastaaruande hiljemalt järgmise aasta 15.juuniks. (6) Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu 30. juuniks. 9. peatükk HUMMULI VALLA ESINDAMINE § 92. Valla esindamise kord (1) Käesoleva korra eesmärgiks on sätestada Hummuli valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Hummuli valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Hummuli valla põhimäärus, käesolev kord, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad Hummuli valda: 1) volikogu esimees; 2) vallavanem; 3) vallavalitsuse ametnikud ja Hummuli valla asutuste töötajad neile antud volituste piires. (4) Kolmandad isikud esindavad Hummuli valda nendele antud volituste piires. § 93. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Volikogu esimees esindab Hummuli valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) Valgamaa Omavalitsuste Liidus volikogu esindajana erivolitusteta; 4) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 5) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 6) muudel juhtudel arvestades teise osapoole esindatust; 7) volikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 17. (2) Vallavanem esindab Hummuli valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle Hummuli Vallavolikogu poolt antud volituste piires; 2) suhetes Valga Maavalitsusega ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega vallavalitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel Hummuli Vallavolikogu poolt volitatud juhtudel ja korras; 7) vallavalitsuse pädevuses olevates küsimustes vallavalitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks; 9) vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 32. (3) Avalikel üritustel esindavad Hummuli valda volikogu esimees ja/või vallavanem. § 94. Valla esindamine kohtus (1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Hummuli valda volikogu esimees (erivolituseta) või tema poolt volitatud teised isikud. Vallavalitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindavad kohtus Hummuli valda vallavanem (erivolituseta) ja vallasekretär (erivolituseta) või vallasekretäri poolt volitatud teised isikud. (2) Kohtukutse esitatakse vallasekretärile, kes: 1) võtab asja isiklikuks lahendamiseks või 2) suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või vastava valdkonna nõunikule, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. (3) Volikogu ja vallavalitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär. 10. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE JA RAKENDAMINE § 95. Hummuli valla põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Käesoleva põhimääruse võtab vastu, muudab või tunnistab kehtetuks volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. (3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub määruses näidatud päeval. § 96. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. § 97. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistada kehtetuks: 1) Hummuli Vallavolikogu 26.03.2003 määrus nr 16 «Hummuli valla põhimääruse kinnitamine»; 2) Hummuli Vallavolikogu 15.03.2000 määrus nr 9 «Hummuli Vallavolikogu reglement (töökord)» ja 11.12. 2002 määrus nr 5 «Hummuli Vallavolikogu reglemendi (töökord) muutmine»; 3) Hummuli Vallavolikogu 30.04.2003 määrus nr 19 «Hummuli vallavara valitsemise ja käsutamise kord»; 4) Hummuli Vallavolikogu 31.03.2004 määrus nr 52 «Hummuli valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord». Volikogu esimees Enn MIHAILOV