Paikuse Vallavolikogu — Jäätmekava vastuvõtmine — KO, 14, 204

Jäätmeseaduse 59. paragrahvi 1. ja 2. lõike alusel Paikuse Vallavolikogu määrab: § 1. Võtta vastu Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna jäätmekava 2005-2009 (lisatud). § 2. Eelnimetatud jäätmekava jõustub hetkest, mil selle on vastu võtnud viimane nimetatud piirkonna volikogu. § 3. Määrus jõustub 25. märtsist 2005. Volikogu esimees Hans SIBRITS Paikuse Vallavolikogu 21. märtsi 2005. a määruse nr 11 lisa TORI, TAHKURANNA, SURJU JA PAIKUSE VALLA NING SINDI LINNA JÄÄTMEKAVA 2005-2009 Sissejuhatus Käesolev dokument on Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühine jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse arengusuunad Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallas ning Sindi linnas aastateks 2005-2009. Jäätmekava koostamisel on lähtutud üleriigilisest ja Pärnumaa jäätmekavast ning Eesti Vabariigis kehtivatest jäätmemajandust reguleerivatest õigusaktidest. Lisaks sellele on arvesse võetud Pärnumaal toimuvaid muutusi jäätmemajanduses eeskätt seoses Paikuse jäätmekäitluskeskuse rajamisega. Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna jäätmekava hõlmab piirkonna sotsiaalmajanduslikku ülevaadet, jäätmemajanduse olukorra kirjeldust ja ülevaadet jäätmemajandusega seotud probleemidest. Jäätmekava püstitab jäätmehoolduse eesmärgid aastateks 2005–2009 ja toob välja eesmärkide elluviimise tegevuskava ning investeeringuvajaduse jäätmemajanduse arendamiseks. Jäätmekava on koostanud Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna tellimusel OÜ Alkranel vastavalt järgmistele töövõtulepingutele: Tori vallaga (nr 14-10-04), Tahkuranna vallaga (nr 08-10-04/B), Surju vallaga (nr 08-10-04), Paikuse vallaga (nr 08-10-04/04-97) ja Sindi linnaga (nr 5-11-04). Jäätmekava koostamises osalesid OÜ Alkranel spetsialistid Alar Noorvee ja Riina Raasuke. Jäätmekava valmis koostöös omavalitsuste spetsialistidega, piirkonnas tegutsevate jäätmekäitlusettevõtetega ning Pärnumaa Keskkonnateenistusega. Käesolev jäätmekava käsitleb selliseid jäätmeid, mis on defineeritud jäätmetena Jäätmeseaduse mõistes. Jäätmekava ei hõlma jäätmeid, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 lõike 2 kohaselt Jäätmeseaduse reguleerimisalasse: - välisõhku suunatavad saasteained; - reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda suunatavad jäätmed (välja arvatud reoveesete); - radioaktiivsed jäätmed; - lõhkematerjali jääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; - loomakorjused osas, mis on reguleeritud muude õigusaktidega; - mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikud tavajäätmed; - maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. 1. Jäätmemajanduse õiguslikud alused 1.1. Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused jäätmemajanduse planeerimisel Eesti jäätmehooldust tervikuna reguleerib Jäätmeseadus, mis jõustus 1. mail 2004. Jäätmeseadus on kooskõlas Euroopa Liidu jäätmealase seadusandlusega. Vastavalt Jäätmeseadusele on jäätmekäitluse planeerimine ja suunamine oma haldusterritooriumil omavalitsuste ülesanne. Jäätmeseadusega on kohalikele omavalitsustele kehtestatud järgmised õigused ja kohustused: 1. Jäätmehoolduse arendamise korraldamine oma haldusterritooriumil (§ 12 lõige 2); 2. Jäätmete liigitikogumise ja sortimise edendamine, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses (§ 31); 3. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamine ja vajaliku teabe andmine maakonna ja üleriigilise kava koostamiseks (§ 39 lõige 1); 4. Koostöö tegemine teiste kohalike omavalitsustega Jäätmeseaduse nõuete täitmiseks. Jäätmekava võib koostada mitme kohaliku omavalitsuse üksuse kohta. (§ 42 lõige 1); 5. Jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe säilitamine seaduses sätestatud korras (§ 44 lg 5); 6. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava avalikustamine, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (§ 56-58); 7. Jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemuste avaldamine kohalikus ajalehes (§ 58); 8. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava ajakohastamine kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad KOV üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates (§ 43 lõige 3 ja lõige 4); 9. Kohalik omavalitsus võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik KOV üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. (§ 44 lõige 4); 10. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise korraldamine, v.a. probleemtoodete puhul tootjavastutuse rakendumisel (§ 65 lõige 2); 11. Korraldatud olmejäätmeveo organiseerimine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab olmejäätmete veo ja kogumise korraldamist. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. (§ 66 lõige 2); 12. Korraldatud jäätmeveo tingimuste kehtestamine (korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide määramine, korraldatud olmejäätmeveo piirkondade määramine, vedamise sageduse ja aja määramine, jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine) (§ 66 lõige 4); 13. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamine iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsustega Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. (§ 67 lõige 1 ja 2); 14. Jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise korra kehtestamine (§ 69 lõige 3); 15. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamine. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. (§ 70); 16. Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kehtestamine (§ 71); 17. Arvamuse avaldamine jäätmeloa taotlustele (§ 79); 18. Jäätmeseaduse rikkumistest tulenevate väärtegude kohtuväline menetlemine (§ 127 lõige 2 punkt 3); 19. Jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimine, kui saastatud kinnisasja omanik ei täida seadusejärgset kohustust, saastatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (§ 128 lõige 5); 20. Kui KOV organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole KOV organ. (§ 128 lõige 6) Eesti Vagariigis kehtiva Keskkonnajärelvalve seaduse järgselt on kohalik omavalitsusorgan või asutus üks keskkonnajärelvalve teostajatest (§ 3 lg 1). Kohalik omavalitsuseüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks; 2)teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse, maa- arvestuse ja maareformi toimingute nõuete rikkumise juhtumitest (§ 6 lg 3). Pakendiseaduse kohaselt on omavalitsuse ülesanne määrata kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (§ 15 lg 1). Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas peab olema eraldi käsitletud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldamine, väljaarendamine ja seatud eesmärkide saavutamise meetmed (§ 15 lg 2). Vastavalt Jäätmeseaduse § 39 ja 42 peab kohaliku omavalitsuse jäätmekava sisaldama järgmist informatsiooni: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra, peamiste taaskasutatavate ja kõrvaldatavate jäätmeliikide ning jäätmete päritolu kirjeldust ja nende koguseid; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvara, nagu vee, turba, savi, pinnase kasutamise mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke, nagu jäätmetekke vältimine, jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine, jäätmeveo optimeerimine; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid, nagu jäätmekäitlustoimingu valik, jäätmekäitluskohtade võrgustik, meetmed ohtlike ja muude peamiste jäätmeliikide käitlemiseks, vajalikud halduskorralduslikud meetmed jäätmekava elluviimiseks, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsemeetmed ning nende tagamise tehnoloogilised vahendid, meetmete rakendamise eeldatav maksumus. 6) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 7) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 8) jäätmehoolduse rahastamist. 1.2. Piirkonna jäätmekäitlusalased õigusaktid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid täpsustavad üleriigilist seadusandlust. Jäätmekäitluse korraldamise aspektist on olulisemad jäätmehoolduseeskiri ja heakorra eeskiri. Tabelis 1.1 on toodud omavalitsustes hetkel kehtivad jäätmemajandust reguleerivad õigusaktid. Tabel 1.1 Jäätmemajandust reguleerivad õigusaktid omavalitsustes Omavalitsus Jäätmehooldust reguleeriv õigusakt Heakorda reguleeriv õigusakt Paikuse vald puudub Heakorraeeskiri (volikogu määrus 14.10.2002 nr 18) Sindi linn Sindi linna jäätmemeajanduse eeskiri (volikogu määrus 18.06.1998 nr 27) Heakorraeeskiri (volikogu määrus 16.01.2003 nr 4) Surju vald Surju valla jäätmehoolduseeskiri (volikogu määrus 28.12.1999 nr 16) Surju valla avaliku korra ja heakorra eeskiri (volikogu määrus 26.09.2002 nr 11) Tahkuranna vald Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskiri (volikogu määrus 27.10.2000 nr 19) Tahkuranna valla avaliku korra ja heakorra eeskiri (volikogu määrus 19.06.1998 nr 5) Tori vald puudub Heakorraeeskiri (volikogu määrus 19.02.2003 nr 4) Jäätmehoolduseeskirjad reguleerivad jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamisega seotud nõudeid omavalitsuse haldusterritooriumil. Heakorra eeskiri sätestab muu hulgas avalike kohtade korrashoiu nõuded, millest osa puudutavad ka jäätmehoolduse korraldamist. Heakorra eeskirja tähtsus jäätmehoolduse korraldamisel on oluliselt väiksem Hetkel kehtivad eeskirjad on suurelt osalt üsna vanad ja seoses uue jäätmeseaduse vastuvõtmisega vajavad muutmist ja täiendamist. Sellest tulenevalt ei saa kõiki eeskirjades toodud nõudeid hetkel rakendada. Paikuse ja Tori vallal puuduvad jäätmehoolduseeskirjad üldse ja olemasolevad heakorra eeskirjad ei kata täielikult jäätmehoolduse teemat. Erinevate omavalitsuste eeskirjad on üle ehitatud veidi erinevalt, aga suures osas sisaldavad nad samu nõudeid. Kehtestatud eeskirjades on olulisemad punktid: - Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja või kui teda ei õnnestu kindlaks teha, siis territooriumi haldaja. Avalike kohtade korrashoiu eest vastutab omavalitsus. - Sindi, Surju ja Tahkuranna valla eeskirjades on sätestatud olmejäätmete valdaja kohustus liituda korraldatud jäätmeveoga, Surju ja Tahkuranna vallas on lisaks nõue omada individuaalset prügikonteinerit või lepingut ühiskonteineri kasutamiseks. - Sindi linnas ja Tahkuranna vallas on täpsemalt sätestatud nõuded lubatud kogumisvahendite kohta. Kogumisvahendina võib kasutada nii konteinereid kui jäätmekotte, kui need on paigutatud vastavasse kotihoidjasse. - Sindi linnas on lubatud aiajäätmete kompostimine krundil, kui on olemas komposter. Toidujäätmete kompostimiseks tuleb saada nõusolek keskkonna- ja tervisekaitseteenistusest. Surju ja Tahkuranna vallas on jäätmehoolduseeskirjaga lubatud oma territooriumil kompostida põllu- ja metsamajanduses tekkinud loodussõbralikke tavajäätmeid. Toiduainetetööstuse tootmisjäätmete kompostimine peab olema kooskõlastatud vallavalitsusega. - Jäätmeid ladestatakse omavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohta. Oma territooriumile jäätmete ladestamine ja matmine on üldiselt keelatud, Surju ja Tahkuranna jäätmehoolduseeskirjades on erandina toodud komposteerimine ja pinnase täitmine ehitusprahiga. Surju ja Tahkuranna vallas on lubatud ka aiajäätmete põletamine oma kinnistul. - Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle selleks ette nähtud kohtades. - Paberi-, papi-, metalli-, klaasi- ja muud taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda eraldi ja viia kogumispunktidesse. Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskirja lisa on toodud ka vastavate kogumispunktide asukohad. - Surju valla jäätmehoolduseeskiri sätestab valla kohustuse korraldada üks kord aastas metallijäätmete äravedu valla kulul. Tahkuranna vallal tuleb metallijäätmeid ja ohtlike jäätmeid elanikkonnalt koguda kaks kord aastas. - Sindi linna jäätmemajanduse eeskirja kohaselt tuleb jäätmevaldajal suuremõõtmeliste ja raskete jäätmete vedu korraldada ise või tellida see jäätmekäitlejalt. Tahkuranna valla jäätmehoolduseeskiri ütleb sama vaid raskete jäätmete kohta. - Eeskirjade täitmist kontrollivad omavalitsuse poolt määratud ametiisikud, Sindi linnas lisaks keskkonna- ja tervisekaitseteenistuse töötajad. 1.3. Piirkonna jäätmekava seos üleriigilise ja Pärnumaa jäätmekavaga Üleriigiline jäätmekava on kiidetud heaks Riigikogu 4. detsembri 2002 otsusega. Üleriigiline jäätmekava analüüsib jäätmehoolduse olukorda ja püstitab jäätmehoolduse eesmärgid Eestis. Üleriigilisel jäätmekaval on samad eesmärgid, mis Euroopa Liidu keskkonnaalastel tegevuskavadel ja Ühtsel jäätmekäitlusstrateegial: - tootmises ja jäätmekäitluses jäätmetekke ennetamine, jäätmete koguse vähendamine; - parima võimaliku tehnika kasutamine; - jäätmetes sisalduva materjali taaskasutamise eelistamine jäätmetest energia tootmisele; - jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogia ja keskkonnakaitse poolest sobivas jäätmekäitluskohas. Üleriigiline jäätmekava toob välja rajatavate prügilate asukohad ja teeninduspiirkonnad. Pärnumaa kuulub Paikuse prügila teeninduspiirkonda. Pärnu maakonna jäätmemajanduse arengut käsitleb Paikuse jäätmekäitluskompleksi teeninduspiirkonna jäätmekava, mis sisuliselt on Pärnumaa jäätmekava. Jäätmekava rakendamisel peetakse väga oluliseks kohalike omavalitsuste vahelist koostööd, et viia jäätmekäitlus maakonnas ühistele alustele ja saavutada mastaabiefekti ressursside optimaalseks kasutamiseks. Jäätmekava näeb ette Paikuse jäätmekäitluskompleksi, seal hulgas Paikuse prügila rajamist. Maakonnas tekkivad tavajäätmed tuleb ladestada Paikuse prügilasse. Kompostimise ja taaskasutatavate materjalide kogumise kohta ütleb jäätmekava järgmist: - Vajalik on laiendada puulehtede, okste ja muru niitmisjääkide kompostimist nii eramute kui ka korterelamute juures, lootmata tegevusest otsest majanduslikku tulu. Põhimõtteks peaks kujunema kompostimise eelistus igasuguse orgaanilise materjali põletamisele, eriti aga kevadise ja sügisese koristustööaegsele prügihunnikute põletamisele. - Pärnu ja Sindi linnas ning lähipiirkonnas tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimiseks on Pärnu suletava Rääma prügila territooriumile ette nähtud kompostimisväljakute rajamine, mis plaanitakse välja ehitada samaaegselt Paikuse Jäätmekäitluskompleksiga. - Pärnu maakonnas oleks otstarbekas biolagunevate jäätmete kompostimine ühendada reoveemuda kompostimisega, kuna tehnoloogia on sarnane ning tegemist ei ole suurte jäätmekogustega. - Paberi ja pakendi kogumiseks tuleks arvestada 500 elaniku kohta konteineri mahtu 1 m3 ja tühjendussagedus peaks olema vähemalt kord kuus. - Klaastaara ja vanapaberi kogumiseks võib kasutada kogumisringe, mis toimivad samal põhimõttel kui ohtlike jäätmete kogumisringid. Vanapaberi kogumisel on väga efektiivne koolilaste kaasamine. Üks või kaks korda aastas tuleb korraldada koolimajas koolilaste poolt kogutava vanapaberi vastuvõtt. Sama päeva õhtuks on võimalik kokkuleppida ka mõne veoettevõttega, kes siis kogutud vanapaberi ära veab. Muude jäätmete kogumise ja käitlemise kohta on jäätmekavas järgmised seisukohad: - Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumiseks peaks kas igas omavalitsuses või siis taaskasutatavate jäätmete kokkukandepunktis (võib olla mitme valla teenindamiseks) paiknema üks keskkonnakaitsenõuetele vastav ohtlike jäätmete konteiner. - Pärnu maakonda on vajalik rajada ehitusjäätmete ladestus- ja ümbertöötlemiskompleks, soovitavalt Pärnu linna lähinaabrusse. - Pärnumaa Keskkonnateenistus, jäätmetekitajad ja kohalikud omavalitsused peavad leidma lahendusi spetsiifiliste jäätmete (kalatööstuse ja tekstiili jäätmed, reoveesetted) taaskasutamiseks või ladestamiseks. - Puidu- ja teiste tootmisjäätmete taaskasutamiseks tuleks koostöös jäätmeid tekitava ettevõttega leida neile turg või taaskasutamisvõimalus ettevõtte sees. - Tekstiilijäätmete käitlemisel tuleb kõne alla põletamine koos puidujäätmetega Jäätmed tuleks Pärnu maakonnas vedada otse Paikuse prügilasse, ümberlaadimisjaama rajamine ei ole otstarbekas. Kõigi jäätmevaldajate kaasamiseks jäätmeveosüsteemi tuleb rakendada korraldatud jäätmevedu. Alternatiivina korraldatud jäätmeveole võib hajaasustuses, teatud piirkonna tarbeks, kaaluda võimalust rajada kokkukandepunkt, kus paikneb suuremahuline 3-5 m3 konteiner segaolmejäätmete jaoks. Kokkukandepunkti ekspluateerimisega seotud kulud tuleb kanda teeninduspiirkonna kinnistute omanikel. Pärnumaa jäätmekäitluse ülesanded: - Paikuse jäätmekäitluskompleksi projekteerimine ja ehitamine. 2003-2005 - Omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjade ja jäätmekavade koostamine või kaasajastamine ning suletud prügilate korrastamiskavade 2002-2005 - Jäätmenõustamise käivitamine Pärnu maakonnas. 2003-2005 - Jäätmete lahus kogumise arendamine – igasse asustatud punkti elanikkonnaga üle 300 inimese rajada taaskasutatavate jäätmete kogumisjaam 2003-2006 - Ohtlike jäätmete kogumiskohtade rajamine igasse omavalitsusse. 2003-2005 - Nõuetekohase vedelate jäätmete purgimissõlme rajamine Pärnu linna ühiskanalisatsioonivõrgule. 2003-2004 - Ehitusjäätmete ladestus- ja ümbertöötlemiskompleksi rajamine Pärnumaale. 2003-2005 - Kogukate jäätmete kogumisringi käivitamine omavalitsustes. 2004 - Nakkusohtlike jäätmete käitlemiseks autoklaavi rajamine Pärnu linna 2004-2005 - Kompostimisväljaku rajamine suletava Pärnu Rääma prügila territooriumile. 2005 2. Piirkonna sotsiaal-majanduslik ülevaade 2.1. Asend ja asustus Jäätmekavaga haaratav piirkond hõlmab Pärnumaa keskosas Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori valda ning Sindi linna. Piirkonna jaoks on oluline Pärnu linna lähedus. Piirkonna asukoha skeem on toodud joonisel 2.1.

Joonis 2.1. Piirkonna paiknemine Pärnu maakonnas Asustustihedus on piirkonna siseselt erinev. Kõige tihedamalt on asustatud Sindi linn (870 in/km2) ja Paikuse vald (94 in/km2). Kõige hõredam on asustus on Surju vallas (3 in/km2). Kokku on piirkonnas 48 asumit (linna, alevikku ja küla). Tähtsamad keskused on: - Sindi linn - Paikuse alevik Paikuse vallas - Tori alevik ning Selja ja Jõesuu külad Tori vallas - Uulu küla ja Võiste alevik Tahkuranna vallas - Surju küla Surju vallas Elanike arvud aastal 2004 on toodud tabelis 2.1. Haldusüksus Elanike arv aastal 2004 Elanikkonna juurdekasv võrreldes 2000. aastaga, % Sindi linn 4350 10,1 Paikuse vald Paikuse Silla Seljametsa Tammuru Vaskrääma Põlendmaa 3523 2591 354 303 155 84 36 23,9 29,0 38,3 -3,2 0,6 16,7 -7,7 Surju vald Surju Jaamaküla Ilvese Ristiküla Metsaääre Kalda Rabaküla Lähkma Kikepera Saunametsa Kõveri 1094 338 167 128 118 111 76 66 31 27 28 4 -1,4 -1,7 -8,2 -0,8 -0,8 23,3 -11,6 17,9 -20,5 -3,6 0,0 -20,0 Tahkuranna vald Uulu Võiste Reiu Laadi Tahkuranna Lepaküla Metsaküla Leina Piirumi 2149 563 557 423 242 118 86 74 45 41 8,7 3,3 -3,5 20,2 43,2 9,3 -6,5 7,2 55,2 10,8 Tori vald Tori alevik Selja Jõesuu Taali Piistaoja Muraka Tohera Kuiaru Oore Võlli Urumarja Muti Kõrsa Randivälja Mannare Levi Rätsepa Aesoo Riisa Kildemaa Elbi 2729 557 424 398 272 142 97 89 88 86 74 71 69 62 57 49 42 42 34 33 30 13 -1,2 -3,5 -7,2 0,8 7,5 3,6 -4,0 -6,3 3,5 -11,3 -3,9 61,4 13,1 -4,6 5,6 -12,5 -4,5 7,7 -20,9 26,9 -23,1 -27,8 Piirkonnas kokku 13845 9,5 Viimase 4 aasta jooksul on elanike arv piirkonnas üldiselt kasvanud, veidi on elanike arv vähenenud vaid Surju ja Tori vallas. Peamine elanikkonna juurdekasv toimub Pärnu ümbruse uuselamuehituse arvelt. Uuselamurajoonid tekivad kõigisse omavalitsustesse, rohkem looduskaunitele mere- ja jõeäärsetele aladele ning Pärnu linnale lähematesse piirkondadesse (Sindi linn, Paikuse vald ja Tahkuranna vald). Paikuse vallas on arendatavad piirkonnad Sillaküla, Käärasoo, Seljametsa ja Kuigu ning Paikuse alevik kasvab tasapisi kokku Sindi linna kõige kiiremini areneva osa, nn «Linnuriigiga». Surju vallas on üks arendatav piirkond, Rabaküla, kuhu on planeeritud 30 uut krunti. Tori valas ehitatakse uusi elamuid Kõrsa ja Urumarja küladesse ning Tori alevikku jõega piirnevatele aladele. Tahkuranna vallas tegeldakse arendustegevusega Reiu, Laadi, Uulu ja Tahkuranna külades. Suvilapiirkondadena on kasutatud samuti jõe- ja mereäärseid alasid. Lisaks on Sindi linna idapoolne osa suures osas täisetud suvilakruntidega. Suuremad suvilapiirkonnad on: - Reiu, Laadi ja Tahkuranna Tahkuranna vallas - Metsaääre ja Rabaküla Surju vallas - Viira, Tiigi, Tõela ja Koidu piirkond Sindi linnas. Suvilapiirkonnad on muutumas elamupiirkonnaks, suvilaid ja aiamaju kohandatakse aina rohkem aastaringselt kasutatavateks elamuteks. Paikuse ja Tori vallas on juba praegu enamik suvilaid elamuteks ümber ehitatud. Sindi linnas on elamuteks kohandatud suvilate osakaal piirkonniti erinev. Teele lähemal asuvas Tõela suvilapiirkonnas elatakse aastaringselt vähemalt pooltes majades ja seda võib sisuliselt vaadelda elamupiirkonnana. Raba servas asuv Koidu piirkond alles kujuneb elamupiirkonnaks, seal elab aastaringselt umbes ¼ elanikest. Surju vallas Reiu jõe ääres asuvatest suvilatest on aastaringselt asustatud veel üsna väike osa. Korruselamud asuvad kõigis suuremates asulates: - Sindi linnas – Pärnu mnt ja Tori tee vahelisel alal - Paikuse vallas – Paikuse, Seljametsa, Tammuru - Surju vallas – Surju ja Jaamaküla - Tahkuranna vallas – Uulu, Võiste ja Reiu - Tori vallas – Tori, Selja, Taali, Jõesuu, Piistaoja 2.2. Looduskeskkond Läbi kõnealuse piirkonna voolab Pärnu jõgi (Tori vald, Sindi linn ja Paikuse vald) oma lisajõgedega, millest suurimad on Navesti koos Hallistega (Tori vald) ning Reiu (Surju, Tahkuranna ja Paikuse vald). Kogu piirkond on soine, suuremad sooalad on Kikepera raba, Kõrsa raba , Tolkuse raba ja Maarjapeakse raba. Tori ja Paikuse valla territooriumile ulatub Soomaa rahvuspark, Tahkuranna ja Surju valda jääb osaliselt Rannametsa-Soometsa looduskaitseala. Natura 2000 eelvalikualad on lisaks olemasolevatele kaitsealadele Pärnu, Reiu ja osa Navesti jõest, Valgeraba, Metsaääre, Kikepera, Tolkuse ja Uulu-Võiste loodusalad ning Kikepera linnuala ning Tori Põrgu. Põhjavesi on suuremas osas piirkonnast nõrgalt kaitstud või keskmiselt kaitstud. Suhteliselt kaitstud on põhjavesi vaid Pärnu linna ümbruses. 2.3. Ettevõtlus Levinuim ettevõtlusharu piirkonnas on puidutööstus, mis on olulisel kohal kõigis omavalitsustes, eriti Tahkuranna ja Paikuse vallas. Paikuse vallas on lisaks hulgaliselt metallitööstusega seotud ettevõtteid ja Sindi linna tähtsaim tööstusharu on tekstiilitööstus. Valdades on olulisel kohal ka põllumajandus, eriti Surju ja Tori vallas. Asulates on suur hulk kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Ettevõtluse koondumist on kõige enam märgata Sindi linnas ja Paikuse vallas. Sindis paiknevad tööstusettevõtted traditsioonilistes tööstuspiirkondades, Paikuse vallas on tööstus koondunud Paikuse, Silla ja Tammaru tehnoküladesse. Tahkuranna valla puidutööstusettevõtted paiknevad Võiste, Uulu ja Reiu piirkondades. Tähtsamatest ettevõtetest võib nimetada Paikuse vallas Paikuse Saeveskit, Paikuse Politseikooli ja Kavari suurtalu. Tahkuranna vallas tegutsevad Reiu Saeveski, Tarriks (saeveski), Uulu Ehitus, OÜ Weiss (põllumajandus), Arso EE AS (kalatööstus). Surju valla suurimad ettevõtted on OÜ Surju PM (põllumajandus), OÜ Ristiküla Puit ja OÜ Pärnu Kivi. Sindi linnas on tähtsaimal kohal tekstiilitööstus: AS Qualitex, AS Sindi Lanka, Fein-Elast Estonia OÜ. Tori vallas on suuremad põlumajandusettevõtted OÜ Selja ja OÜ Piistaoja Katsetalu, puidutööstusega tegeleb JNA Aknad & Uksed OÜ. 2.4. Tervishoiuasutused Käsitletavas piirkonnas on ainult esimese tasandi tervishoiuasutused: Tori ambulatoorium, Sindi ambulatoorne tervisekeskus, Paikuse tervisekeskus, Surju tervisekeskus ja hooldekodu ning Võiste ja Uulu arstipunktid. 3. Jäätmekäitluse ülevaade 3.1. Tekkivad jäätmete kogused ja nende üleandmisvõimalused Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna piirkonnas ei ole hetkel enam ühtegi töötavat prügilat, segaolmejäätmed ladestatakse Pärnu linna Rääma prügilasse. Rajamisel on kaasaegne jäätmekeskus Paikuse valla territooriumile. Jäätmekäitlusettevõtetele 2002. ja 2003. aastal üle antud jäätmekogused omavalitsuste kaupa (riikliku statistika alusel) on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Piirkonnast kogutud jäätmed (t) 2002 2003 Paikuse Sindi Surju Tahku- ranna Tori Kokku Paikuse Sindi Surju Tahku- ranna Tori Kokku Ettevõtetest Puidujäätmed 20938,5 585,0 0,0 3502,0 34,0 25059,5 8295,5 155,0 0,0 165,0 122,0 873,5 Segaolmejäätmed 182,7 567,8 41,2 148,9 163,5 1104,0 245,2 308,0 75,5 163,4 222,9 1015,0 Metallijäätmed 460,6 11,9 23,4 30,3 127,1 653,4 188,9 7,8 14,5 28,4 101,5 341,0 Ehitusjäätmed 200,4 174,2 0,0 25,7 10,6 410,9 146,1 102,4 0,9 12,0 17,6 279,0 Tekstiilijäätmed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 171,6 0,0 0,0 0,0 171,6 Biolagunevad jäätmed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 20,7 0,0 25,5 0,0 46,2 Pakendijäätmed 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 4,2 0,0 0,0 21,6 0,0 25,8 Vanapaber ja-papp 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 2,1 0,0 0,0 0,0 5,7 7,8 Ohtlikud jäätmed 4,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4,0 1,2 0,0 0,6 1,4 1,3 4,6 Reoveesete 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 0,0 0,0 0,0 0,0 0,4 Majapidamistest Segaolmejäätmed 208,7 40,0 2,5 19,1 43,5 313,8 156,0 58,5 4,3 28,1 70,6 317,7 Ehitusjäätmed 3,3 1,1 0,0 1,8 0,0 6,2 6,2 1,4 0,0 0,0 0,0 7,6 Ohtlikud jäätmed 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,2 0,2 0,2 0,7 3.1.1. Segaolmejäätmed Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava kui ka ohtlikke jäätmeid. Segaolmejäätmed on sellised olmejäätmed, mida ei ole liigiti eraldi kogutud. Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna piirkonnast kogutud segaolmejäätmed ladestatakse Rääma prügilas, eelnevat jäätmete sorteerimist olulisel määral ei toimu. Tabelis 3.2 on toodud piirkonnast 2002. ja 2003. aastal kogutud segaolmejäätmete kogused riikliku statistika põhjal. Tabel 3.2. 2002. ja 2003. aastal piirkonnast kogutud segaolmejäätmete kogused. Sindi Paikuse Surju Tahku- ranna Tori Kokku 2003 Olmejäätmeid majapidamistest, t 58,8 156,0 4,3 28,1 70,6 317,7 Olmejäätmeid ettevõtetest, t 308,0 245,2 75,5 163,4 222,9 1015,0 Olmejäätmeid kokku, t 366,8 401,2 79,8 191,5 293,4 1332,8 Olmejäätmeid elaniku kohta majapidamistest, kg/a 14,0 46,8 4,0 13,1 25,8 23,6 Olmejäätmeid elaniku kohta ettevõtetest 73,3 73,5 68,9 76,0 81,6 75,5 Olmejäätmeid elaniku kohta kokku, kg/a 87,3 120,3 72,8 89,1 107,4 99,1 2002 Olmejäätmeid majapidamistest, t 40,0 208,7 2,5 19,1 43,5 313,8 Olmejäätmeid ettevõtetest, t 567,8 182,7 41,2 148,9 163,5 1104,0 Olmejäätmeid kokku, t 607,8 391,4 43,7 168,0 206,9 1417,9 2003. aastal on kodumajapidamistest kogutud keskmiselt 23,6 kg jäätmeid elaniku kohta. Elaniku kohta on kõige rohkem jäätmeid kogutud Paikuse vallas ja kõige vähem Surju vallas, kuid isegi Paikuse vallas erinevad kogutud jäätmehulgad hinnanguliselt tekkivatest jäätmete kogustest väga palju. Pärnumaa jäätmekava hindab majapidamistes tekkivat olmejäätmete hulka 2002. aastal alevites ja väikelinnades keskmiselt 194 ja külades 157 kg/a elaniku kohta, arvestades jäätmete tekke kasvuks 4% aastas, ulatuvad tekkivad jäätmekogused 2004. aastal vastavalt 202 ja 165 kg/a elaniku kohta. Maksimaalne jäätmeteke kodumajapidamistest on 2004. aastal hinnanguliselt 218 ja 266 kg/a elaniku kohta. Hinnangulised majapidamistes tekkinud jäätmete kogused 2004. aastal on esitatud tabelis 3.3. Tabel 3.3. Hinnangulised majapidamistes tekkinud segaolmejäätmete kogused 2004. aastal Haldusüksus Elanikke Keskmine jäätmeteke, kg/a el Maksimaalne jäätmeteke, kg/a el Keskmine jäätmeteke, t/a Maksimaalne jäätmeteke, t/a Sindi linn 4350 202 266 879 1157 Paikuse avld Paikuse alevik Ülejäänud vald 3523 2591 932 0 202 165 0 266 218 677 523 154 892 689 203 Surju vald Surju küla Ülejäänud vald 1094 338 756 0 165 165 0 218 218 181 56 125 238 74 165 Tahkuranna vald Uulu küla Võiste alevik Ülejäänud vald 2149 563 557 1029 0 202 202 165 0 218 266 218 396 14 113 170 495 123 148 224 Tori vald Tori alevik Selja küla Jõesuu küla Ülejäänud vald 2729 557 424 398 1350 0 202 165 165 165 0 266 218 218 218 471 113 70 66 223 622 148 92 87 294 Kokku 13845 2603 3405 Väike kogutud jäätmete hulk näitab, et paljud majapidamised ei ole liitunud jäätmekäitlussüsteemiga ja sõlminud jäätmeveolepinguid. 2004. aasta lõpus läbi viidud jäätmeküsitlustes paluti elanikel hinnata nädala jooksul prügikasti sattuvate jäätmete kogust. Tabelis 3.4 on toodud prügikasti jõudvate jäätmete kogus elaniku kohta piirkondade lõikes, arvestades jäätmete tiheduseks keskmiselt 0,16 kg/l. Joonisel 3.1. on toodud prügikasti sattuvate jäätmete kogused eramajas ja korterelamus. Tabel 3.4. Elanike hinnangul aastas prügikasti jõudev jäätmekogus (kg) elaniku kohta piirkondade lõikes Sindi linn üldine jäätmeteke 61 Paikuse vald üldine Paikuse alevik ülejäänud vald jäätmeteke 95 92 100 Surju vald üldine Surju ja Jaamaküla ülejäänud vald jäätmeteke 66 66 66 Tahkuranna vald üldine Uulu, Võiste ja Reiu ülejäänud vald 90 96 80 Tori vald üldine Tori, Selja ja Jõesuu ülejäänud vald 87 97 70

Jäätmeküsitluses vastas 56 % küsitletutest jäätmeveo lepingu olemasolu puudutavale küsimusele jaatavalt, regulaarset jäätmevedu kasutab 50 %. Eramajades kasutatakse jäätmeveoteenust vähem, kui korterelamutes. Jäätmeveoteenuse kasutamist iseloomustab joonis 3.2.

Ettevõtetes tekkiv segaolmejäätmete hulk peaks üleantud jäätmekogustes suhteliselt hästi kajastuma (tabel 3.3.), sest ettevõtete jäätmekäitluse üle on omavalitsustel parem kontroll ja suurem osa tegutsevatest ettevõtetest tõenäoliselt kasutab jäätmeveoteenust. Keskmine olmejäätmete teke elaniku kohta omavalitsustes suuresti ei erine, kõikide omavalitsuste keskmine näitaja on jäätmestatistika kohaselt 75, 5 kg/a elaniku kohta (tabel 3.2). Tegelik jäätmeteke ettevõtetes võib olla ligikaudu 100 kg/a elaniku kohta. 3.1.1.1. Segaolmejäätmete koostis Segaolmejäätmed ei ole koostiselt ühtsed. Jäätmete koostise määravad paljud tegurid, nagu tarbimusharjumused, kohapealne sorteerimise määr, aastaaeg, elamu tüüp jne. Erinevates elamupiirkondades võib peale koostise suuresti erineda ka tekkiv jäätmekogus. Hajaasustuses tekib üldjuhul vähem jäätmeid ja need sisaldavad vähem biolagunevaid jäätmeid, korterelamute jäätmeid iseloomustab seevastu suurem kompostitava materjali sisaldus. Uuselamupiirkondades on tekkiv jäätmete kogus üldjuhul suurem kui mujal, sest sealsetel elanikel on suurem sissetulek ning teistsugused tarbimisharjumused. Piirkonna segaolmejäätmete koostise hindamisel on võetud Pärnu maakonna jäätmekavas toodud hinnangulised erinevate jäätmeliikide osakaalud ning aluseks võetud maksimaalne hinnanguline jäätmeteke (tabel 3.3). Arvatav keskmine segaolmejäätmete koostis liikide kaupa on esitatud tabelis 3.5. Tabel 3.5. Hinnanguline segaolmejäätmete koostis Jäätmeliik Osakaal, % Sindi Paikuse Surju Tahkuranna Tori kokku Jäätmeid kokku 100 879 677 181 396 471 2604 Orgaanilised jäätmed 39,2 344,6 265,4 71,0 155,2 184,6 1020,8 Paber ja kartong 17,6 154,7 119,2 31,9 69,7 82,9 458,3 Plastik 9,6 84,0 64,7 17,3 37,9 45,0 248,9 Klaas 6,4 56,3 43,3 11,6 25,3 30,1 166,7 Inertsed jäätmed 5,0 43,5 33,5 9,0 19,6 23,3 128,9 Metall 3,1 27,2 21,0 5,6 12,3 14,5 80,7 Puit 3,1 27,2 21,0 5,6 12,3 14,6 80,7 Tekstiil 1,8 15,8 12,2 3,3 7,1 8,5 46,9 Ohtlikud jäätmed 0,5 4,4 3,4 0,9 2,0 2,4 13,0 Kumm 0,5 4,4 3,4 0,9 2,0 2,4 13,0 Muud jäätmed 13,3 116,8 90,0 24,1 52,6 62,6 346,1 3.1.2. Pakendijäätmed Elanikkonna ostujõu tõus ja karmistunud nõuded hügieeni tagamisel on suurendanud pakendite kasutamist kaubanduses. Suur osa pakenditest on ühekordseks kasutamiseks ja ka nende taaskasutamine materjalina või muul viisil on raskendatud ja senini sisuliselt puudunud. Seepärast moodustavad segaolmejäätmetest väga suure osa pakendijäätmed. Joonisel 3.3 on toodud elanike küsitluse andmed pakendijäätmetega ümberkäimise kohta.

Pakendijäätmeid iseloomustab väike tihedus: olmejäätmete massist moodustavad nad umbes 30 %, mahust aga kuni 60 %. Kõige rohkem tekib paber- ja papp-pakendit, mis moodustab poole kõigist olmejäätmete koostises olevatest paberijäätmetest. Palju tekib ka klaas- ja plastikpakendeid. Klaaspakend moodustab peaaegu 100% olmejäätmete hulgas olevast klaasist ja plastpakend 80 % olmejäätmete hulgas olevast plastikust. Vähem tekib komposiit-, metall- ja puitpakendeid. Pakendijäätmete üleandmiseks on olemas taarapunktid kõigis omavalitsustes. Paikuse ja Tahkuranna vallas on klaaspakendite jaoks olemas klaasikonteinerid, mis paiknevad: - Tahkuranna vallas - Võistes (kaupluse taga), Metskülas (kaupluse vastas parklas), Uulus (kauplus-söökla parklas) ja Reius (korruselamu juures); - Paikuse vallas – Paikusel ja Seljametsas. 3.1.3. Biolagunevad jäätmed Biolagunevad jäätmed on aeroobselt või anaeroobselt mikroorganismide toimel lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, haljastusjäätmed, reoveesete, paber ja papp. Elanike küsitluse kohaselt käivad Sindi linna ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori valla elanikud biolagunevate jäätmetega ümber nii, nagu on kirjeldatud joonisel 3.4.

3.1.3.1. Vanapaber ja papp Pärnumaa jäätmekava kohaselt moodustab vanapaber segaolmejäätmetest 17,6%. Ahikütte ja kaminaga majade juures on paberijäätmeid segaolmejäätmete hulgas vähem ja keskküttega majade juures rohkem. Kui vanapaber ja papp puhta ning kuivana kokku koguda, on suur osa sellest taaskasutatav. Vanapaberit kogutakse jäätmevedaja ja korteriühistute algatusel eraldi Paikuse alevikus korterelamute piirkonnas. Avalikke vanapaberi kogumiskohti ei ole üheski omavalitsuses. 3.1.3.2. Kompostitavad jäätmed Kompostitavate jäätmete hulka kuuluvad peamiselt köögi- ja haljastusjäätmed. Nende osakaal segaolmejäätmete hulgas sõltub aastaajast ja on suurim suvel ning sügisel. Kompostitavate jäätmete osakaal segaolmejäätmete hulgas on üldjuhul suurem korterelamute juures ja väiksem eramute juures, sest seal on võimalik neid koha peal kompostida. Enamasti sorteeritakse välja eelkõige aia- ja haljastusjäätmed. Spetsiaalseid kompostimisväljakuid haljastusjäätmete kompostimiseks ei ole üheski omavalitsuses. Avalikel haljasaladel ja kalmistutel tekkivad biolagunevad jäätmed kompostitakse koha peal või selle läheduses. Tihti kasutatakse kompostimiseks looduses olevaid auke ja süvendeid (näiteks savi kaevandamisel tekkinud auke). Aeg-ajalt rakendatakse ka haljastus- ja kalmistujäätmete põletamist (nt Surju vallas). Tori vallas on põllumajandusjäätmete kompostimiseks luba OÜ Seljal, Tahkuranna vallas tegeleb OÜ Weiss lisaks reoveesette kompostimisega, segades seda loomasõnnikuga. Nimetatud kompostimisväljakud pole siiski sobilikud suurema koguse biolagunevate jäätmete kompostimiseks ja piirkonnast kogutavaid haljastus ning teisi biolagunevaid jäätmeid seal kompostida ei saa. Haljastus- ja kalmistujäätmete kompostimist põllumajandusettevõtete kompostiplatsidel piirab ka asjaolu, et need võivad tihti sisaldada materjale (nt katkised klaasesemed), mis võivad kahjustada põllutöömasinaid, kui saadud komposti põllumajanduses kasutada. 3.1.3.3. Reoveesetted Sindi linna ja suur osa Paikuse valla ühiskanalisatsioonist on ühendatud Pärnu linna kanalisatsiooniga ja reovesi puhastatakse Pärnu linna puhastis. Paikuse asulas asub lisaks veel üks reoveepuhasti, kus tekkiv reoveemuda suunatakse käitlusesse koos Pärnu puhastis tekkinud reoveesetetega. Tahkuranna vallas asuvad reoveepuhastid Võistes, Uulus ja Tahkuranna kooli juures. Muda kompostitakse OÜ Weiss sõnnikuhoidlas ja kasutatakse põllumajanduses. Tori vallas on viis reoveepuhastit: Piistaoja, Selja, Tori, Jõesuu ja Taali. Reoveemuda tekib vähe, selle käitlemise kohta andmed puuduvad, aga tõenäoliselt veetakse puhastitest eemaldatud setted põllule. Surju valla ainus puhasti asub Surju külas. Muda tekib väga vähe ja see laotatakse põldudele. 3.1.4. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Peamised majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed on vanad akud ja patareid, värvijäätmed, õlised jäätmed, vanad ravimid, päevavalguslambid jmt. Ettevõtetes tekib nii spetsiifilisi tootmisjääke kui majapidamistega sarnaseid ohtlike jäätmeid. 3.1.4.1. Majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed Elanikelt ohtlike jäätmete kogumine on omavalitsustes korraldatud kogumisringide ja ajutiste kogumiskohtade kaudu. Sindi linnas (Sindi Kommunaali hoovil) on ohtlike jäätmete kogumispunkt kord aastas, Tahkuranna vallas on kaks korda aasta jooksul avatud ajutised kogumiskohad Võistes ja Uulus. Surju, Paikuse ja Tori vallas korraldatakse iga-aastaseid ohtlike jäätmete kogumisringe. Tori valla kogumisringid on eelregistreerimisega ja jäätmeid koguv veok peatub vajalikes kohtades. Joonisel 3.5 on toodud elanike küsitlusel saadud andmed ohtlike jäätmete üleandmise kohta selleks ette nähtud kohtades.

3.1.4.2. Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtjatel on kohustus eraldi koguda ettevõttes tekkinud ohtlikke jäätmeid ja anda need üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejale. Ohtlike jäätmete käitlemise teenust pakub OÜ Eskabel, OÜ OJ-Keskus, AS Masp ja Ragn-Sells AS. Riikliku jäätmestatistika kohaselt 2003. aastal ettevõtete poolt jäätmekäitlejatele üle antud jäätmekogused on toodud tabelis 3.6. Tabel 3.6. Ettevõtetest kogutud ohtlikud jäätmed 2003. aastal (kg). Sindi Paikuse Surju Tahkuranna Tori Kokku Õlijäätmed 0 60 200 0 60 320 Akud 0 630 10 330 0 970 Patareid 0 10 0 20 10 40 Luminestsentslambid 40 70 20 0 180 310 Elektroonikaseadmed 0 10 200 400 300 910 Värvi ja lakijäätmed 0 100 160 630 420 1310 Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud 0 0 20 0 10 30 Pestitsiidid 0 330 10 20 260 620 Vanad ravimid 0 10 30 30 20 90 Ohtlikke ainetega saastunud pakendid 0 0 0 0 10 10 3.1.4.3. Jääkreostus Ainsaks piirkonnas teadaolevaks jääkreostuse objektiks on Sindi linnas asuvad AS Qualitexile kuuluvad masuudimahutid 3.1.4.4. Elektri- ja elektroonikajäätmed Elektri- ja elektroonikajäätmed on kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, sh kodumasinad. Need võivad sisaldada ohtlikke jäätmeid, näiteks raskemetalle, halogeenitud ühendeid ja asbesti. Vanades külmikutes on külmaainena kasutusel osoonikihti lagundavad freoonid. Elektri- ja elektroonikajäätmeid saab üle anda ohtlike jäätmete käitlejatele ning Kuusakoski AS kogumiskohas Savi tn. 30, Pärnu. 3.1.5. Tervishoiuasutuste jäätmed Käsitletavates omavalitsustes asuvad vaid esmatasandi tervishoiuasutused. Suurem osa seal tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed, riskijäätmetest tekib peamiselt kasutatud süstlaid ja vanu ravimeid. Need kogutakse eraldi ja antakse üle ohtlike jäätmete käitlejale. Sindi tervisekeskuses tekkinud süstlad põletatakse katlamajas, nõelad valatakse kipsi ja antakse üle jäätmekäitlejale. 3.1.6. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitus- ja lammutusjäätmed koosnevad mitmesugustest materjalidest – mineraalsed materjalid (pinnas, kivid, kipsil põhinevad materjalid, klaas), puit, metall, ohtlikud ained (näiteks värvi- ja lahustijäägid). Kuna piirkonnas toimub suhteliselt aktiivne elurajoonide arendustegevus (eriti Pärnu linna lähistel), on tekkiv ehitus- ja lammutusjäätmete hulk suur. Riikliku statistika kohaselt piirkonnast kogutud ehitusjäätmete kogused on toodud tabelis 3.7. Tekkivad ehitusjäätmed ladestatakse enamasti Pärnu linna Rääma prügilas. Tabel 3.7. 2003. aastal kogutud ehitusjäätmed (t) Sindi Paikuse Surju Tahkuranna Tori Kokku Ettevõtted Puit 149,0 47,3 0,0 0,0 122,0 318,3 Metall 7,8 187,9 14,5 28,4 100,7 339,2 Ehitus- ja lammutus segapraht 102,4 146,1 0,9 12,0 17,6 279,0 Eraisikud Ehitus- ja lammutus segapraht 1,4 6,2 0,0 0,0 0,0 7,6 Kokku 260,6 387,4 15,3 40,4 240,3 944,0 Sindi linnas küsitakse enne lammutusloa väljaandmist infot jäätmete käitlemise kohta. Kui on tekib kahtlus, et jäätmetega ei käituta korrektselt, teostatakse täiendav kontroll. 3.1.7. Metallijäätmed Metallijäätmed on põhikoostiselt mustmetallidest või värvilistest metallidest ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Vanametall on väärtuslik tooraine ja seepärast on metallijäätmete kogumine toiminud kokkuostusüsteemina. Metallijäätmete kokkuostuga on kõigis omavalitsustes tegelenud Kuusakoski AS. Kuusakoski AS metallijäätmete kogumiskoht asub aadressil Savi tn. 30 Pärnus. Metallijäätmete ülaandmiseks on jäätmete valdaja pidanud metalli kokkuostjaga ise kokku leppima. Vallaga kooskõlastatud metallijäätmete kogumisringe pole korraldatud ja püsivat metallijäätmete üleandmise kohta üheski omavalitsuses pole. Tänu metallijäätmete kõrgele väärtusele on nende transport metallijäätmete kokkuostupunkti olnud efektiivne. Metallijäätmete kogumine on soodustatud ka nn «ühiskondlike aktivistide» poolt, kes omavalitsuste territooriumilt metallijäätmeid kokku koguvad ja kokkuostu viivad. 3.1.8. Suuremõõtmelised jäätmed Suurmõõtmelised jäätmed on majapidamistes või ettevõtetes tekkivad jäätmed, mis on prügikonteinerisse panemiseks liiga suured. Siia kuuluvad vana mööbel, kodumasinad ja muud suuregabariidilised jäätmed. Kodumasinad kuuluvad samas ka elektri- ja elektroonikajäätmete hulka. Suuremõõtmeliste jäätmete üleandmiseks pole loodud võimalusi üheski omavalitsuses, jäätmete äravedu tuleb jäätmevaldajal jäätmekäitlejaga ise kokku leppida. Jäätmekäitlejad viivad kogutud suuremõõtmelised jäätmed Rääma prügilasse või edasisele töötlemisele (elektri- ja elektroonikaseadmed). Tori vallas on puidust suurmõõtmelisi jäätmeid põletatud keskkütte katlamajades. 3.2. Jäätmetekke prognoos Pärnumaa jäätmekava hindab olmejäätmete tekke kasvuks ühe elaniku kohta väikelinnades ja maa-asulates 4 % aastas ning prognoosib kasvu pidurdumist 2007. aastaks. Viimane hinnang tõenäoliselt ei täitu ja jäätmete kogused kasvavad ka edaspidi, kuigi kasvukiirus võib aeglustuda. Teistes omavalitsustes peale Surju ja Tori valla on viimase nelja aasta jooksul elanike arv kasvanud. Tõenäoliselt neis omavalitsustes elanikkonna kasv jätkub ja sellega seoses kasvab ka tekkivate jäätmete koguhulk. Korraldatud jäätmeveo käivitumisega kasvavad hüppeliselt statistiliste andmete kohaselt kogutud olmejäätmete kogused, sest jäätmeveosüsteemi kaastakse ka hetkel sellega mitte liitunud majapidamised. 3.3. Piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlejad Olmejäätmete veo teenust pakuvad Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ning Tori vallas peamiselt Minu Vara Lääne AS ja Ragn-Sells AS. Ohtlike jäätmete kogumisega tegelevad peamiselt OÜ Eskabel ja OÜ OJ-Keskus, metallijäätmeid kogub Kuusakoski AS. Jäätmelubasid on Pärnu maakonnas välja antud tunduvalt rohkem, nimetatud omavalitsuste seisukohast olulisemad jäätmeload on toodud tabelis 3.8. Tabel 3.8. Pärnu maakonnas kehtivad jäätmeload Ettevõte Jäätmeluba Pärnu maakonnas FIE Leo Mäearu Ehitusjäätmete sorteerimine ja vedu OÜ Valev Udras Ehitusjäätmete vedu ja käitlemine TÜ Kokteil Segaolmejäätmete ja pakendijäätmete kogumine ja vedu AS Vändra MP Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ning vedu AS Pärnu Vesi Reoveepuhastus, jääkmuda kompostimine OÜ Weiss Reovee puhastamine ja setete käitlemine SA Pärnu Haigla Bioloogiliste jäätmete põletamine, tervishoiu riskijäätmete kogumine AS Masp Reostunud pinnase käitlemine, ohtlike jäätmete kogumine, transport ja sorteerimine Maxit Estonia AS Ohtlike aineid sisaldavate jäätmete põletamine energia saamiseks OÜ Selodiin Kütuse-, õli- ja väetisemahutite puhastustööd AS Minu Vara Lääne Jäätmete kogumine, vedu ja kõrvaldamine Rääma prügilas OÜ Adelan Prügiveod Jäätmete kogumine ja vedu, sh vanapaber, pakend ja ehitusjäätmed Cleanaway AS Paberijäätmete kogumine AS Ragn-Sells Tava ja ohtlike jäätmete kogumine ja vedu FIE Taltsi Talu Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ning vedu OÜ Hedro Balti Keskkonnareostuse likvideerimine FIE Harri Moks Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ning vedu AS Magistraal Hoonete lammutamine, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ning vedu OÜ OJ-Keskus Ohtlike jäätmete kogumine, sorteerimine ja vedu OÜ Selja Põllumajandusjäätmete kompostimine, loomsete jäätmete matmine AS Kuusakoski Metallijäätmete kogumine ja vedu OÜ Eskabel Jäätmete, sh ohtlike jäätmete kogumine ja vedu, ohtlike jäätmete käitlemine 3.4. Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine 3.4.1. Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduvad materjalid võetakse kasutusele uute toodete valmistamisel või energia tootmisel. Jäätmete taaskasutamiseks tuleb need kohapeal liigiti koguda või hiljem liikide kaupa sorteerida. Kohapeal liigiti kogutud materjalide kvaliteet on parem ja võimaldab efektiivsemat taaskasutust. Käesolevas jäätmekavas käsitletavates omavalitsustes on üheks suuremaks ettevõtlusharuks puidutööstus ja enim taaskasutamist leiavadki just puidujäätmeid. Neid kasutatakse enamasti energia tootmiseks kas ettevõtte siseselt või müüakse jäätmed samal otstarbel kasutamiseks mujale. Tekkivad ja taaskasutatavad puidujäätmete kogused ei ole teada, sest vastav aruandlus on puudulik. Biolagunevaid jäätmeid kompostitakse teadaolevalt Tori ja Tahkuranna vallas. Tori vallas on põllumajandusjäätmete kompostimiseks luba OÜ Seljal, kellel tekkis 2003. aastal taimsete kudede jäätmeid 15 t, reovee kohtpuhastussetteid 5 t ja puidujäätmeid 12 t, kuis uur osa nendest kompostiti, pole täpselt teada. Tahkuranna vallas tegeleb OÜ Weiss reoveesette kompostimisega, segades seda loomasõnnikuga. Tekkivad settekogused on väiksed, sest vallas on vaid kolm väikest puhastit, millest üks on hetkel remondis. Taaskasutusse suunatakse ka elanikelt ja ettevõtetelt kogutud metalli-, paberi- ja pakendijäätmed. 2003. aastal koguti omavalitsustest kokku 341 t metallijäätmeid, 25,8 t pakendijäätmeid ja 7,8 t vanapaberit. 3.4.2. Jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda. Jäätmete keskkonda viimine võib toimuda selleks ette nähtud kohtades (prügilates). Pärnumaa omavalitsuste jäätmed ladestatakse hetkel Pärnu linnale kuuluvas Rääma prügilas. 2006. aastal peaks tööle hakkama uus kõigile keskkonnanõuetele vastav prügila Paikuse vallas. 3.5. Jäätmekäitluse finantseerimine Jäätmekäitluse finantseerimine toimub Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse vallas ning Sindi linnas järgmiselt: - Ettevõtted maksavad ise kõikide tekitatud jäätmete käitlemise eest, kaasa arvatud ohtlikud jäätmed. - Elanikud maksavad olmejäätmete käitlemise eest jäätmeveo teenustasu otse jäätmekäitlusettevõttele või läbi kinnisvarahaldusteenuseid pakkuva ettevõtte.- Omavalitsuse eelarvest kaetakse:- ohtlike jäätmete kogumisega seotud kulud; - prügilate sulgemise ja järelevalvega seotud kulud; - olmejäätmete kogumise korraldamisega seotud kulud. - Keskkonnainvesteeringute Keskus on finantseerinud vanade prügilate sulgemist ja ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist. Sindi linnas eelarvest kulutati jäätmekäitlusele ja heakorrale 2003. aastal 854 100 ja 2004. aasta 9 kuu jooksul 734 000 krooni. 2003. aastal kulus 44 000 krooni prügila sulgemiseks. Paikuse valla eelarves on jäätmekäitluskulutusi 2003. aastal 34 000 ja 2004. aastal 31 000 krooni. Siit on välja jäetud Paikuse Jäätmekäitluskeskuse rajamiseks tehtud kulutused. Surju vald on prügiveole kulutanud 2003. aastal 7883 kr ja 2004. aastal planeeritakse kulutusi 15 000 krooni ulatuses. Muid jäätmekäitlusega seotud kulusid vallal pole olnud. Tahkuranna valla eelarvest moodustasid jäätmekäitluskulutused 2003. aastal 161 852 krooni: - Uulu prügila sulgemine – 135 331 krooni; - Klaasikonteinerite remont – 4956 krooni; - prügi koristamine – 12 854 krooni; - muud kulud – 8711 krooni. 2004. aastal on kulutusi jäätmekäitlusele 49 378 krooni: - Võiste prügila sulgemine – 30 014 krooni; - prügi koristamine – 16 594 krooni; - ohtlike jäätmete kogumisring – 2770 krooni. Tori valla eelarves on jäätmekäitlusele tehtud kulutusi 2003. aastal 55 000 krooni ja 2004. aastal prognoositakse kulusid 60 000 krooni ulatuses. Umbes 1/3 summast kulub ohtlike jäätmete kogumise korraldamisele ja 2/3 valla allasutuste jäätmeveoks. Paikuse Jäätmekäitluskeskuse rajamist finantseeritakse erinevatest allikatest: - jäätmekäitluskeskuse omanikud (sh. Paikuse vald, ülejäänud käesolevas töös käsitletavatest omavalitsustest hetkel jäätmekeskuse omanikeringi ei kuulu); - riik (Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu); - välisfondid. 3.6. Jäätmemajanduse probleemid Suuremad jäätmemajanduse probleemid kõikides omavalitsustes: - Suur osa jäätmevaldajatest ei ole liitunud jäätmeveo teenusega. Jäätmeveo teenusega on enamasti liitunud kortermajade elanikud ja vähem eramute omanikud suuremates keskustes. Väljaspool keskusi, hõredamalt asustatud piirkondades on jäätmeveo teenuse kasutajaid väga vähe. Sealsed elanikud püüavad oma jäätmetest tihti lahti saada ebaseaduslikult. - Olmejäätmete ebaseaduslik käitlemine Jäätmeveo teenusega mitte liitunud elanikud püüavad vabaneda jäätmetest ebaseaduslikult. Levinumad on jäätmete poetamine teeservadesse või metsaalustesse ja põletamiseks mitte sobivate jäätmete põletamine. Prügistamine on kasvanud seoses kohalike väikeprügilate sulgemisega, kuhu elanikud said jäätmeid võrreldes praeguse ajaga ära anda oluliselt odavamalt. Surju vallas on probleemiks olmejäätmete vedamine kalmistu prügihunnikusse. Eramu- ja suvilaomanikud kasutavad jäätmetest vabanemiseks tihti ka muid avalikke prügikaste, korteriühistute konteinereid ja ettevõtete konteinereid. - Ehitusjäätmete ebaseaduslik ladestamine Peale olmejäätmete jõuab loodusesse tihti ka ehitusjäätmeid, seda eriti väiksemate koguste korral. Kuigi Sindi linnas küsitakse enne lammutusloa väljastamist infot jäätmete käitlemise kohta, pole ka seal probleem täiesti lahendatud. - Taaskasutatavaid jäätmeid sorteeritakse vähe Korduvkasutatavaid jäätmeid (paber, pakend) ja biolagunevaid jäätmeid ei sorteerita piisavalt. - Surju valla jäätmehoolduseeskirja ei ole suudetud rakendada Surju valla jäätmehoolduseeskiri peaks tagama jäätmete nõuetekohase käitlemise, aga vald ei ole suutnud kontrollida selle täitmist. Surju valla kalmistutel puuduvad jäätmekonteinerid, prügi kogutakse hunnikuse ja veetakse sealt ära. 4. Jäätmehoolduse arengusuunad 4.1. Jäätmehoolduse eemärgid Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. Jäätmehoolduse eesmärk on hoida ära jäätmetest tulenevaid kahjulikke mõjusid keskkonnale. Jäätmehoolduse üldise eesmärgi täitmiseks tuleb: - vältida jäätmeteket, kus võimalik; Meetmed: - rakendada rajatavates ja rekonstrueeritavates ettevõtetes jäätmevaeseid tehnoloogiaid ja kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. - vähendada tekkivaid jäätmekoguseid ja nende ohtlikkust; Meetmed: - vähendada elaniku kohta tekkivate jäätmete hulka; - tagada ohtlike jäätmete eraldikogumine. - taaskasutada jäätmeid võimalikult suures ulatuses; Meetmed: - koguda taaskasutatavaid jäätmeid liigiti. - ladestada jäätmed keskkonda ohtu seadmata. Meetmed: - haarata kõik jäätmevaldajad jäätmekäitlussüsteemi; - tagada järelevalve kogu jäätmekäitluse üle. 4.2. Korraldatud jäätmevedu Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Jäätmeseaduse kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel korraldada korraldatud olmejäätmevedu alates 1. jaanuarist 2005. Korraldatud jäätmeveo tingimused omavalitsuses sätestatakse volikogu määrusega. Määruses peab olema toodud korraldatud jäätmeveo osas vähemalt järgmine info: - veopiirkonnad; - jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu; - vedamise sagedus ja aeg; - jäätmeveo teenustasu piirmäär; - jäätmekäitluskohad; - kasutatavad konteinerite tüübid; Lisaks tuleks korraldatud jäätmeveo määruses või jäätmehoolduseeskirjas sätestada korraldatud jäätmeveoga liitumise ja erandkorras mitteliitunuks lugemise tingimused ja kord. Korraldatud jäätmeveo rakendamine võimaldab kõigi jäätmevaldajate haaramist jäätmeveosüsteemi ja jäätmete veo logistiliselt paremat korraldamist. Elanikepoolse toetuse saamiseks uue süsteemi rakendamisel on oluline eelnev teavitustöö. 4.2.1. Veopiirkond ja jäätmevaldajate register Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi ühes jäätmeveopiirkonnas olla teenindatavate elanike arv üldjuhul suurem kui 10 000. Korraldatud jäätmeveo võib jätta korraldamata hajaasustusega piirkondades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. Sindi linn, Paikuse vald, Surju vald, Tahkuranna vald ja Tori vald moodustavad ühe jäätmeveopiirkonna, mida hakkab teenindama jäätmevedaja, kes on korraldatud jäätmeveo konkursil esitanud parima pakkumise. Korraldatud jäätmeveoga tuleb haarata võimalikult suur osa jäätmetekitajatest, välja jäetakse vaid väga hõredalt asustatud ja jäätmeveokitele raskesti ligipääsetavad piirkonnad. Piirkonnas elab 2004. aasta seisuga kokku 13 845 elanikku, kellest enamik haaratakse korraldatud jäätmeveoga. Kuigi teenindatavate elanike arv ületab 10 000 elaniku piiri, pole siiski otstarbekas tekitada kahte veopiirkonda. Eriti arvestades asjaolu, et osadel hajaasustusega aladel on plaanis nõuda harvemat minimaalset veosagedust kui kord kuus. Kui omavalitsuste elanike arv peaks tulevikus kasvama ja korraldatud jäätmeveo teenusega haaratud elanike arv ületab oluliselt 10 000, tuleks enne uue konkursi väljakuulutamist kaaluda veopiirkonna jagamist mitmeks väiksemaks piirkonnaks. Tabelis 4.1 on esitatud hinnangulised keskmised olmejäätmete tekkekogused majapidamistes asulate kaupa. Tabel 4.1. Hinnanguline keskmine olmejäätmete teke majapidamistes Haldusüksus Elanike arv aastal 2004 Hinnanguline jäätmekogus elaniku kohta, kg/a Jäätmeid, t/a Maht, m3 (prügiautos 0,22 kg/m3) Prügi- koormaid aastas (20 m3 auto) Prügi- koormaid kuus (20 m3 auto) Sindi linn 4350 202 878,7 3994,1 199,7 16,6 Paikuse vald 3523 677,2 3078,0 153,9 12,8 Paikuse 2591 202 523,4 2379,0 119,0 9,9 Silla 354 165 58,4 265,5 13,3 1,1 Seljametsa 303 165 50,0 227,3 11,4 0,9 Tammuru 155 165 25,6 116,3 5,8 0,5 Vaskrääma 84 165 13,9 63,0 3,2 0,3 Põlendmaa 36 165 5,9 27,0 1,4 0,1 Surju vald 1094 180,5 820,5 41,0 3,4 Surju 338 165 55,8 253,5 12,7 1,1 Jaamaküla 167 165 27,6 125,3 6,3 0,5 Ilvese 128 165 21,1 96,0 4,8 0,4 Ristiküla 118 165 19,5 88,5 4,4 0,4 Metsaääre 111 165 18,3 83,3 4,2 0,3 Kalda 76 165 12,5 57,0 2,9 0,2 Rabaküla 66 165 10,9 49,5 2,5 0,2 Lähkma 31 165 5,1 23,3 1,2 0,1 Kikepera 27 165 4,5 20,3 1,0 0,1 Saunametsa 28 165 4,6 21,0 1,1 0,1 Kõveri 4 165 0,7 3,0 0,2 0,0 Tahkuranna vald 2149 396,0 1800,1 90,0 7,5 Uulu 563 202 113,7 516,9 25,8 2,2 Võiste 557 202 112,5 511,4 25,6 2,1 Reiu 423 165 69,8 317,3 15,9 1,3 Laadi 242 165 39,9 181,5 9,1 0,8 Tahkuranna 118 165 19,5 88,5 4,4 0,4 Lepaküla 86 165 14,2 64,5 3,2 0,3 Metsaküla 74 165 12,2 55,5 2,8 0,2 Leina 45 165 7,4 33,8 1,7 0,1 Piirumi 41 165 6,8 30,8 1,5 0,1 Tori vald 2729 470,9 2140,4 107,0 8,9 Tori alevik 557 202 112,5 511,4 25,6 2,1 Selja 424 165 70,0 318,0 15,9 1,3 Jõesuu 398 165 65,7 298,5 14,9 1,2 Taali 272 165 44,9 204,0 10,2 0,9 Piistaoja 142 165 23,4 106,5 5,3 0,4 Muraka 97 165 16,0 72,8 3,6 0,3 Tohera 89 165 14,7 66,8 3,3 0,3 Kuiaru 88 165 14,5 66,0 3,3 0,3 Oore 86 165 14,2 64,5 3,2 0,3 Võlli 74 165 12,2 55,5 2,8 0,2 Urumarja 71 165 11,7 53,3 2,7 0,2 Muti 69 165 11,4 51,8 2,6 0,2 Kõrsa 62 165 10,2 46,5 2,3 0,2 Randivälja 57 165 9,4 42,8 2,1 0,2 Mannare 49 165 8,1 36,8 1,8 0,2 Levi 42 165 6,9 31,5 1,6 0,1 Rätsepa 42 165 6,9 31,5 1,6 0,1 Aesoo 34 165 5,6 25,5 1,3 0,1 Riisa 33 165 5,4 24,8 1,2 0,1 Kildemaa 30 165 5,0 22,5 1,1 0,1 Elbi 13 165 2,1 9,8 0,5 0,0 Kokku piirkond 13845 2603,3 11833,1 591,7 49,3 Enne korraldatud jäätmeveo rakendamist tuleb kõigis omavalitsustes asutada jäätmevaldajate register ja kehtestada registri pidamise kord. Jäätmevaldajate register sisaldab andmeid kõigi olmejäätmete valdajate kohta ja registrisse kantakse perioodiliselt andmeid veetud jäätmekoguste, lepingute sõlmimise ja muu vajaliku info kohta. Kui omavalitsustes on korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunud jäätmevaldajaid, kes korraldavad oma jäätmekäitluse ise, siis on neil kohustus esitada registrisse andmeid oma jäätmekäitluse kohta. Jäätmevaldajate registri koostamiseks on soovitav kasutada olemasolevat hooneregistrit või kinnisturegistrit, kombineerides neid andmeid rahvastikuregistri ja muu omavalitsustel ning jäätmekäitlejatel oleva asjakohase infoga. Kuna Sindi linn ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vald moodustavad ühe jäätmeveopiirkonna, tuleks jäätmevaldajate registri luua ühistel alustel, lihtsustamaks nende hilisemat haldamist. 4.2.2. Konkurss jäätmevedaja leidmiseks Korraldatud jäätmeveo raames jäätmevedu teostava ettevõtte leidmiseks korraldatakse konkurss konkurentiseadusega kehtestatud korras. Konkurentsiseaduse alusel on vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25.09.2001. a määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord», mis sätestab täpsemalt avaliku konkursi läbiviimise korra, mille alusel tuleb ka korraldatud jäätmeveo konkurss korraldada. Korraldatud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides määratakse vähemalt alljärgnevad tingimused: - veopiirkond; - veetavad jäätmeliigid; - eeldatavad jäätmekogused; - jäätmekäitluskohad; - eri- või ainuõiguse kestus; - veotingimused, nagu sagedus, aeg, tehnilised tingimused (sh. teenindatavate jäätmemahutite tüübid); - jäätmeveo teenustasu piirmäär. Sindi linnal ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallal tuleb koostöös töötada välja korraldatud jäätmeveo tingimused ja viia läbi konkurss jäätmevedaja leidmiseks. Konkursi korras valitakse jäätmevedaja kolmeks aastaks. Kolmeaastase perioodi lõppedes tuleb korraldada uus konkurss. Seejuures tuleb silmas pidada, et see kuulutataks välja piisavalt varakult, et tagada õigeaegne konkursitulemuste selgumine. Enne uue konkursi korraldamist tuleb korraldatud jäätmeveo tingimused üle vaadata ja neid vajadusel muuta. 4.2.3. Veetavad jäätmeliigid Jäätmeseaduse kohaselt võib korraldatud jäätmeveoga haarata ka muid jäätmeid peale segaolmejäätmete, kui seda tingib oluline avalik huvi. Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas haaratakse korraldatud jäätmeveoga esmalt segaolmejäätmete kogumine ja vedu ja kortermajade juures taaskasutatavate jäätmete vedu. Biolagunevate jäätmete korraldatud vedu korruselamutest ja ettevõtetest alustatakse järgmise korraldatud jäätmeveoperioodi käivitumise järel (peale esimest 3-aastast perioodi). Selleks ajaks on valminud ka kompostimisväljakud Paikuse jäätmekäitluskeskuses (valmivad eeldatavasti 2007. aasta suveks). 4.2.4. Jäätmeveo sagedus Jäätmeseaduse kohaselt tuleb tiheasustusega aladel vedada olmejäätmeid minimaalselt kord kuus. Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas tuleb tihedalt ja kompaktselt asustatud aladel tühjendada olmejäätmete mahuteid vähemalt iga nelja nädala tagant, haisu tekkimise vältimiseks tuleks eriti korterelamute juures tühjendada jäätmekonteinereid vähemalt kahe nädal tagant. Haisu tekkimist aitab vältida ka toidujäätmete eraldikogumine ja kompostimine. Hajaasustuses on minimaalne jäätmeveosagedus kord kvartalis, kui biolagunevaid jäätmeid kompostitakse ja kord nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid ei kompostita. Hajaasustuse piirkonnad, mis on väga hõredalt asustatud ja raskesti ligipääsetavad, jäävad korraldatud jäätmeveost välja. Jäätmeveo sagedused külade kaupa on toodud tabelis 4.1. Kui mõnda piirkonda ehitatakse juurde korterelamuid või suuremal hulgal eramuid, peaks omavalitsus seal nõutavad minimaalsed veosageduse üle vaatama. Tabel 4.2. Jäätmeveo sagedused ja soovitav konteinerite kasutus Haldusüksus Elanike arv aastal 2004 Minimaalne veosagedus Sindi linn 4350 nelja nädala tagant, korterelamutes kahe nädala tagant Paikuse vald Paikuse Silla Seljametsa Tammuru Vaskrääma Põlendmaa 3523 2591 354 303 155 84 36 - nelja nädala tagant, korterelamutes kahe nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant, korterelamutes kahe nädala tagant nelja nädala tagant, korterelamutes kahe nädala tagant nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis jääb välja Surju vald Surju Jaamaküla Ilvese Ristiküla Metsaääre Kalda Rabaküla Lähkma Kikepera Saunametsa Kõveri 1094 338 167 128 118 111 76 66 31 27 28 4 - nelja nädala tagant, korterelamutes kahe nädala tagant nelja nädala tagant, korterelamutes kahe nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis nelja nädala tagant nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis jääb välja nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis jääb välja Tahkuranna vald Uulu Võiste Reiu Laadi Tahkuranna Lepaküla Metsaküla Leina Piirumi 2149 563 557 423 242 118 86 74 45 41 kord kvartalis1, korterelamutes kahe nädala tagant kord kvartalis1, korterelamutes kahe nädala tagant kord kvartalis1, korterelamutes kahe nädala tagant kord kvartalis1 kord kvartalis1 kord kvartalis1 kord kvartalis1 kord kvartalis1 kord kvartalis1 1kõikides külades kehtib biolagunevate jäätmete komposteerimise nõue. Kui biolagunevaid jäätmeid pannakse prügi hulka konteinerisse on minimaalne veosagedus kõikides külades nelja nädala tagant. Tori vald Tori alevik Selja Jõesuu Taali Piistaoja Muraka Tohera Kuiaru Oore Võlli Urumarja Muti Kõrsa Randivälja Mannare Levi Rätsepa Aesoo Riisa Kildemaa Elbi 2729 557 424 398 272 142 97 89 88 86 74 71 69 62 57 49 42 42 34 33 30 13 - nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kohutakse eraldi, siis kord kvartalis nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eradli, siis kord kvartalis nelja nädala tagant, kui biolagunevaid jäätmeid kogutakse eraldi, siis kord kvartalis Jäätmeveosageduse osas võib kohaliku omavalitsuse organ teha erandeid põhjendatud avalduse alusel jäätmeseaduses ette nähtud nõuete piires. 4.2.5. Jäätmeveo teenustasu piirmäär Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Iga omavalitsuse volikogu kehtestab jäätmeveo teenustasu ülemmäära. Jäätmeveo teenustasu ülemmäär on soovitav kehtestada arvestusega, et seda ei tuleks muuta enne järgmise korraldatud jäätmeveo konkursi väljakuulutamist. Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas tuleb jäätmeveo teenustasu piirmäärad kehtestada ühistel alustel. 4.2.6. Jäätmekäitluskohad Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas tekkinud jäätmed tuleb ladestada keskkonnanõuetele vastavasse prügilasse, arvestades läheduse põhimõtet ja majanduslikke kaalutlusi. Kuni ühtegi sobivat prügilat läheduses ei ole, tuleb jäätmed ladestada Rääma prügilasse. Sorteerimist vajavad taaskasutatavad jäätmed tuleb pärast sorteerimisliini avamist suunata Pärnusse Paikuse Jäätmekeskuse sorteerimisliinile. Biolagunevad jäätmed tuleb suunata lähimasse keskkonnanõuetele vastavasse käitluskohta, 2007. aastal peaks kompostimisväljak avatama Paikuse prügila juures. Ehitusjäätmed tuleb võimalusel suunata sorteerimisse, Paikuse prügila juurde on ette nähtud ka ehitusjäätmete käitluskompleks (sorteerimine ja purustamine) ning muuks otstarbeks sobimatuid ehitusjäätmeid plaanitakse kasutada prügikeha katmiseks. Paikuse prügila ehitusjäätmete kompleksi avamiseni suunatakse ehitusjäätmed Rääma prügilasse või mõnda teise lähedal asuvasse keskkonnanõuetele vastavasse käitluskohta. 4.2.7. Kasutatavad jäätmemahutid Jäätmemahutitena on lubatud kasutada kaasaegsete prügiveokitega tühjendatavaid konteinereid alates suurusest 80 l. Jäätmekonteineri suurus tuleb valida vastavalt tekkivale jäätmehulgale. Kui jäätmeteke on tõestatult väga väike (nt üksinda elav inimene, kes sorteerib taaskasutatavaid jäätmeid ja kompostib biolagunevaid jäätmeid oma krundil), siis võib kohaliku omavalitsuse organ lubada kahe-kolme naaberkinnistu peale ühise konteineri kasutamist, tingimusel, et arve esitatakse siiski igale majapidamisele eraldi. Selleks, et võimaldada kõigi jäätmekonteinerite tühjendamist kaasaegse jäätmeveokiga, tuleb mittesobivad konteinerid välja vahetada. Erandkorras võib kohalik omavalitsus lubada hajaasustuses kuni 100 l prügikottide kasutamist jäätmemahutitena, kui seda näeb ette jäätmehoolduseeskiri. Prügikottide kasutamist võib lubada elamutes, kus elab kuni 2 inimest ja on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 10 kg. Jäätmekott peab olema kaitstud ja toestatud piiratud ümbrisega (nt puitkast). Tiheasustuses jäätmekotte kasutada ei tohi. Elanike omavahelisel kokkuleppel võib hajaasustuses segaolmejäätmete kogumiseks kasutada ühiskonteinereid, mille suurus on valitud vastavalt seda kasutavate elanike arvule. Ühiskonteinereid tuleks eelkõige kasutada kohtades, kus jäätmeveokite juurdepääs elamutele on takistatud. Suure konteineri kasutamine mitme majapidamise peale peaks olema oluliselt odavam kui iga maja juurde väikese konteineri paigutamine. Jäätmekonteinerite arv ja asukoht hajaasustuses peaksid olema valitud nii, et maksimaalne kaugus konteinerist ei ületaks ühegi majapidamise jaoks üldjuhul 2 km. Konteinerid peaksid asuma kohtades, kuhu külaelanikel on jäätmeid mugav tuua ja kuhu jäätmeveokiga on hea juurdepääs. Samas peaks konteineri asukoht olema eemal suurtest liikumisteedest või teel liikujatele nähtamatu, et kõrvalised isikud sinna jäätmeid vedama ei hakkaks. Suvilapiirkondades võib samuti kasutada ühiskonteinereid, Lepingupartneriks võib sellisel juhul olla aiandusühistu sarnaselt korteriühistuga. Ühiskonteineri eest tasuvad kõik kinnistu omanikud. 4.2.8. Korraldatud jäätmeveoga liitumine Korraldatud jäätmeveoga on kohustatud liituma kõik korraldatud jäätmeveo veopiirkonnas paiknevad olmejäätmete valdajad. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteriühistud ning selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila-, elu- või äriruum. Seega tuleb korraldatud jäätmeveoga liituda kõigil eraisikutel ning asutustel, ettevõtetel ja muudel organisatsioonidel, kelle tegevuse käigus tekib olmejäätmeid. Sarnaselt korteriühistutega võib käsitleda ka suvila- ja aiandusühistuid. Korterelamute elanikud võivad korraldatud jäätmeveoga liituda läbi kommunaalettevõtte (eriti juhul, kui korteriühistut ei ole moodustatud), sarnaselt praegu toimiva süsteemiga. Jäätmevaldaja loetakse automaatselt korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks niipea , kui omavalitsus on prügivedajaga lepingu sõlminud. (Jäätmeseadus paragrahv 69 lõige 1). See tähendab, et olenemata sellest, kas elanik on lepingule alla kirjutanud või mitte, on ta liitunud ja arve prügiveo eest esitatakse nii või teisiti. Segaduste vältimiseks tuleb kõigil jäätmevaldajatel korraldatud jäätmeveo rakendumisel sõlmida leping jäätmevedajaga, kus sätestatakse jäätmeveo tingimused ja poolte kohustused. Jäätmeveo lepingus sätestatud tingimused peavad vastama vähemalt omavalitsuse poolt määratud miinimumnõuetele olmejäätmete kogumisel ja veol. Ehituste rajamisel peab jäätmemahuti olema krundil ehitusloa väljaandmisest alates. Ehituse ajal tuleks kasutada ehitusjäätmete konteinerit ja ehituse kasutusse võtmisel tuleb liituda korraldatud jäätmeveoga. Jäätmevaldajate mitteliitumist korraldatud jäätmeveoga tuleb lubada üksnes erandkorras põhjendatud avalduse alusel, kui jäätmevaldaja korraldab oma jäätmekäitluse ise. Sellisel juhul on jäätmevaldajal kohustus perioodiliselt esitada andmeid jäätmevaldajate registrisse. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitumine on tähtajaline (soovitavalt mitte rohkem kui korraldatud jäätmeveo periood) ja tähtaja möödudes tuleb esitada uus avaldus. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud (kui ei ole loetud erandkorras mitteliitunuks) jäätmevaldajaid karistatakse jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja ning korraldatud jäätmeveo määruse rikkumise eest. 4.2.9. Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja õigused ning kohustused Jäätmevaldaja: - sõlmib lepingu kohaliku omavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmevedajaga; - kogub jäätmeid kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korras; - maksab jäätmeveo teenustasu vastavalt esitatud arvele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest; - võib valida endale sobiva jäätmemahuti ja veosageduse õigusaktidega kehtestatud normide piires; - võib kompostida krundil tekkinud biolagunevaid jäätmeid kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras; - kes erandkorras ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga, peab arvestust jäätmete tekke ja üleandmise kohta ja esitab andmed regulaarselt jäätmevaldajate registrisse. Jäätmevedaja:- tagab korraldatud jäätmeveoga haaratud jäätmeliikide veo kohaliku omavalitsuse poolt määratud jäätmekäitluskohtadesse vastavalt kohaliku omavalitsuse ja jäätmevaldajatega sõlmitud lepingutele; - esitab jäätmevaldajatele arved jäätmeveoteenuse eest tasumiseks; - peab arvestust kogutud jäätmete liikide ja koguste üle ning edastab andmed jäätmevaldajate registrisse; - teatab jäätmealastest õigusrikkumistest kohalikule omavalitsusele. Korraldatud jäätmeveo rakendamise eesmärgid: - kõik segaolmejäätmete ja nendega sarnaste jäätmete valdajad on haaratud jäätmeveosüsteemi; - jäätmeveosüsteemi raames kogutakse kokku võimalikult suur osa tekitatud jäätmetest. Meetmed: - jäätmehoolduseeskirjade koostamine ja vastuvõtmine igas omavalitsuses 2005. aasta II kvartalis; - korraldatud jäätmeveo tingimuste väljatöötamine ja vastuvõtmine igas omavalitsuses 2005. aasta II kvartalis; - jäätmevaldajate registri asutamine ja registri koostamine igas omavalitsuses 2005. aasta II pooles; - korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine hiljemalt 2006 aasta I kvartaliks; - korraldatud jäätmeveo rakendamine hiljemalt 2006 aasta I pooles (mitte enne Pärnu linnas jäätmete sorteerimisliini käivitumist); - korraldatud jäätmeveoga segaolmejäätmete veo ja tiheasustuses alates 5 korteriga elamutest taaskasutatavate jäätmete veo hõlmamine (v.a. Surju vald); - igas omavalitsuses elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustest alates konkursi tingimuste kinnitamisest. 4.3. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine Ladestatavate jäätmehulkade ja nende ohtlikkuse vähendamiseks on vaja vähendada jäätmeteket, jäätmeid võimalikult suures ulatuses taaskasutada ja käidelda ohtlikke jäätmeid keskkonda ohtu seadmata. Selleks tuleb taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed muudest jäätmetest eraldada. Jäätmeseaduse kohaselt on keelatud töötlemata jäätmete prügilasse ladestamine. Olmejäätmetest tuleb enne prügilasse ladestamist välja sorteerida taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed. Sorteerimisena käsitletakse ka jäätmete liigiti kogumist nende tekkekohas. Tekkekohas sorteerimine on isegi efektiivsem, kui juba segunenud olmejäätmete sorteerimine, sest nii tagatakse taaskasutatavale materjalile parim kvaliteet ning välditakse ohtlikest jäätmetest tulenevat ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Tekkekohas tuleks liigiti koguda järgmisi jäätmeliike: - pakendijäätmed; - vanapaberi- ja papijäätmed; - metallijäätmed; - puidujäätmed; - ohtlikud jäätmed; - kompostitavad jäätmed; - suuremõõtmelised jäätmed; - ehitus- ja lammutusjäätmed; Jäätmetekke vähendamiseks ja sorteerimise suurendamiseks saab elanikke suunata majanduslike meetmete abil. Selleks peab iga jäätmetekitaja ise maksma oma jäätmete käitlemise eest ja liigiti kogutud jäätmete käitlemine peab olema odavam, kui segajäätmete käitlemine. See motiveerib elanikke kulude vähendamiseks jälgima jäätmete teket ja neid rohkem sorteerima. Jäätmete sorteerimise eesmärgid: - elaniku kohta ladestatav olmejäätmete hulk stabiliseerub aastaks 2006; - eraldi kogutakse kõik ohtlikud jäätmed: - eraldi kogutakse ohtlikud ehitusjäätmeid; - eraldi kogutakse ettevõtetes ja majapidamistes tekkivad ohtlikud jäätmed; - tervishoiuasutuste riskijäätmeid käideldakse nõuetekohaselt; - elaniku kohta ladestatavat olmejäätmete hulk väheneb 30 % võrra aastaks 2009, sh: - taaskasutatakse 50 % pakendijäätmetest; - taaskasutatakse 50 % vanapaberist ja papist; - taaskasutatakse 90 % reoveesettest; - taaskasutatakse 50 % muudest biolagunevatest jäätmetest; - ehitusjäätmetest taaskasutatakse 90 % aastaks 2009, sealhulgas pinnasetäitena kuni 70 %. 4.3.1. Jäätmejaamad, jäätmepunktid ja kogumispunktid Jäätmejaamad, jäätmepunktid ning kogumispunktid on kohad, kus saab üle anda eriliigilisi liigiti kogutud jäätmeid. Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks kogumiskonteinerid sh. ohtlike jäätmete kogumiseks. Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (mööbli, kodumasinate ning võimalusel majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Erinevalt jäätmepunktist on jäätmejaama teeninduspiirkond suurem (üks jäätmejaam võib hõlmata omavalitsuse erinevaid piirkondi, tervet omavalitsust või mitut omavalitsust). Jäätmejaam on mõeldud elanikelt jäätmete kogumiseks ja enamiku jäätmeliikide üleandmine peaks olema tasuta. Jäätmejaama võib rajada tehniliste võimalustega võtta tasu eest vastu ka liigiti kogutavaid jäätmeid ettevõtetelt. Jäätmejaamas toimub: - liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete kogumine (vanapaber ja pakendijäätmed (koos või eraldi kogutuna); - ohtlike jäätmete kogumine; - suuremõõtmeliste kodumajapidamises tekkivate jäätmete vastuvõtt; - elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete vastuvõtt; - vajadusel vanarehvide vastuvõtt; - vajadusel väikestest kogustes metallijäätmete vastuvõtt. Jäätmejaamad peaksid asuma elamutest eemal, hea transpordikorralduse võimalusega kohas. Jäätmete kogumispunkt peab asuma kõva kattega pinnal (asfalt, betoon või kiviplaadid) ja alal ei tohi esineda üleujutusi. Igati tuleb vältida reostuse mahavalgumist ja levimist pinna- ning põhjavette ning tagada tuleohutus. Jäätmejaama juures peab olema valvurile sobiv ruum ja hoone või varjualune suuremõõtmeliste ning elektri- ja elektroonikajäätmete kogumiseks. Jäätmejaama territoorium või hoone peab olema lukustatav. Jäätmejaama lahtiolekuaeg peab olema piisav ja valitud nii, et elanikele oleks jäätmete üleandmine mugav. Jäätmete kogumiskohtades tuleb jäätmekonteineritele paigutada selgelt loetavad juhendid neisse paigutatavate jäätmete kohta. Jäätmejaama valvur peab olema pädev andma infot kogumiskoha kasutamise kohta. Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, pakendijäätmed jms) ning piiratud valikus ohtlike jäätmete (vähemalt akud, patareid ja õlised jäätmed) kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Jäätmepunkt ei ole jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. Jäätmepunkt peaks asuma käidavas ja kergesti ligipääsetavas kohas, et elanikele oleks jäätmete üleandmine mugav. Jäätmepunktides tuleb jäätmekonteineritele paigutada selgelt loetavad juhendid neisse paigutatavate jäätmete kohta. Jäätmepunkt peab asuma kõva kattega pinnal ning tarvitusele tuleb võtta abinõud reostuse mahavalgumise ja levimise vältimiseks. Jäätmepunkti asukohaks sobib tankla, kui selle haldajaga saavutatakse vastav kokkulepe. Jäätmepunkt peaks olema vähemalt suuremates keskustes. Kogumispunkt on sorteeritud taaskasutatavate jäätmete kogumise koht, kus on kogumiskonteinerid vähemalt vanapaberile ja pakendile. Kogumispunktides tuleb jäätmekonteineritele paigutada selgelt loetavad juhendid neisse paigutatavate jäätmete kohta. Kogumispunkt peaks asuma käidavas ja kergesti ligipääsetavas kohas, et elanikele oleks jäätmete üleandmine mugav (tanklate, kaupluste ja teiste käidavate kohtade juures). Kogumispunkt(id) peaksid olema vähemalt kõigis suuremates asumites. Jäätmete kogumisvõrgustiku loomisel tuleb arvestada tõmbekeskusi ning inimeste liikumismarsruute ning olemasolevaid võimalusi kogumiskoha rajamiseks. Keskustes peaks kogutavate jäätmete sortiment olema suurem (rajatud jäätmepunkt) ja väiksemates asulates võib piirduda vaid taaskasutatavate jäätmete kogumisega (rajatud kogumispunkt). Kogu piirkonna peale peaks olema vähemalt üks jäätmejaam. Käsitletavad omavalitsused paiknevad Pärnu linna läheduses ja neis on vaid esimese ja teise tasandi keskused: - Esmatasandi (ehk kohaliku) keskuse all mõeldakse mingi maa-asulate grupi keskust, mis on teatud piirkonna elanikele esmaseks tõmbekohaks. Selles keskuses paiknevad tavaliselt vähemalt algkool, kauplus, sidejaoskond. - Teise tasandi keskuse all mõeldakse suuremat asulat, mis on enamasti tõmbekeskuseks mitme esmatasandi keskuse tagamaa elanikele. Seal paiknevad tavaliselt põhikool, kauplus, sidejaoskond, enamasti ka ambulatoorium. Kolmanda tasandi keskuse ehk piirkonnakeskuse aset täidab maakonnakeskus Pärnu linn. Mõned Pärnule lähemad külad on linnaga nii tihedalt seotud, et side oma vallakeskusega peaaegu puudub (Reiu küla ja Silla küla). Esimese tasandi keskused kuuluvad enamasti mõne teise tasandi keskuse tagamaa hulka. Suuremad keskused piirkonnas Sindi, Paikuse, Tori, Uulu ja Surju. Need asulad võiksid olla jäätmete kogumissüsteemis kesksel kohal. Lisas 1 on toodud tõmbekeskused ja nende tagamaad ning tõmbekeskustest lähtuv jäätmekogumisvõrgustik. Jäätmete kogumissüsteemide võrgustik peaks Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna piirkonnas toimima järgmiselt: - Jäätmejaam Paikuse prügila juures. - Jäätmepunktid Sindi linnas, Paikuse alevikus, Tori alevikus, Uulu külas, võimalusel Surju külas. - Kogumispunktid - Sindi linnas (koos jäätmepunktidega vähemalt 6 tükki); - Võiste alevikus, Reiu külas ja soovitavalt Laadi külas ning Metsaküla külas; - Jõesuu külas, Selja külas ja soovitavalt Taali külas ning Piistaoja külas; - Surju külas (kui ei ole jäätmepunkti). Jäätmejaama ja jäätmepunktide rajamine ning selleks vajalike finantseerimisallikate leidmine võib võtta rohkem aega. Sellisel juhul tuleks jäätmepunktide asemel esmalt rajada kogumispunktid ja hiljem lisada sinna ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused (muuta jäätmepunktiks). Seni tuleb elanikele kindlasti tagada ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused kogumisringide korraldamisega. 4.3.2. Pakendijäätmed ja vanapaber ning papp Pakendijäätmed on mis tahes pakendi või pakendimaterjali jäätmed, välja arvatud tootmisjäägid. Segaolmejäätmete hulgas on pakendijäätmeid hinnanguliselt 30 % (Üleriigiline jäätmekava). Seoses tarbimise kasvuga ja karmistunud hügieeninõuetega kasvab pakendatud kauba osakaal pidevalt ja seega kasvab ka pakendijäätmete kogus. Pakendijäätmete hulga vähendamiseks olmejäätmetes tuleb tagada pakendi ja pakendijäätmete korduv- ja taaskasutus, mis omakorda eeldab jäätmete kogumissüsteemi loomist. Pärnu maakonna jäätmekavas toodud hinnangute järgi (AS Vaania uuringute põhjal) on vanapaberi ja –papi osa majapidamises tekkivate segaolmejäätmete hulgas keskmiselt 18 %. Sellele lisanduvad ettevõtetes tekkivad paberijäätmed. Suur osa vanapaberist on materjalina taaskasutatav, kui koguda see kokku puhta ja kuivana. Selleks tuleb vanapaberit koguda tekkekohas ja vältida paberijäätmete segunemist selliste jäätmetega, mis võivad paberi määrida ning selle taaskasutuskvaliteeti rikkuda. Praegu olemasolev vanapaberi kogumissüsteem ei ole piisav üheski käsitletavas omavalitsuses, sobivaks võib pidada paberijäätmete eraldikogumist mõnede korruselamute juures. Pakendijäätmetega seonduvat käsitleb pakendiseadus. Seaduse prioriteediks on pakendijäätmete tekke vältimine, tekkivate jäätmekoguste ning nende ohtlikkuse vähendamine ning pakendi korduvkasutus ja pakendijäätmete taaskasutus, sealhulgas nende süsteemne kogumine. Pakendijäätmete kogumise ning korduv- ja taaskasutamise korraldamine (sh. finantseerimine) on pakendiettevõtja ülesanne, mille võib delegeerida taaskasutusorganisatsioonile (pakendiorganisatsioonile). Pakendiettevõtjal tuleb tarbijale tagada ka oma ohtlikke aineid sisaldavate pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused, arvestades nende käitlemise nõudeid. Pakendiseaduses on määratud järgmised pakendijäätmete korduv- ja taaskasutamise sihtarvud: pakendite kogumassist tuleb alates 2004. aasta 1. maist korduv- ja taaskasutada vähemalt 50 %, sellest ringlussevõtuna vähemalt 25 %. Osadele pakenditele on kehtestatud tagatisraha, et motiveerida elanikke neid tagastama: õlle, vähese etanoolisisaldusega alkoholjoogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendid (klaas- ja plastpakendid) ning ühekorrapakendid (klaas-, plast- ja metallpakendid). Tarbijad on kohustatud pakendid ja pakendijäätmed eraldi koguma ja vastavates kogumiskohtades üle andma. 4.3.2.1. Pakendijäätmete ja vanapaberi ning papi (taaskasutatavate jäätmete) kogumissüsteem Tagatisrahaga koormatud pakendeid (lahja alkoholi ja karastusjookide klaasist, plastist ja metallist ühekorra- ning korduskasutuspakendid) tuleb tagasi võtta müügikohas või selle vahetus läheduses. Pakendeid, millele ei ole kehtestatud tagatisraha ning mida ei saa tegutsevatesse müügi ja kokkuostukohtadesse tagastada, kogutakse omavalitsuste territooriumile loodavates pakendijäätmete kogumiskohtades. Pakendijäätmete kogumiskohad on otstarbekas ühendada vanapaberi kogumiskohtadega. Tarbijatel tuleb pakendid, pakendijäätmed ning vanapaber koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle selleks ettenähtud kohtades (jäätmejaamas, jäätmepunktides või kogumispunktides). Pakendijäätmeid ning vanapaberi ja papi jäätmeid võib koguda eraldi konteinerisse või samasse konteinerisse (nn taaskasutatavate jäätmete konteinerisse) kokku. Viimasel juhul vähenevad kulud jäätmete veole, aga samas suurenevad kulutused sorteerimisele. Kogutud paberi- ja pakendijäätmete järelsorteerimiseks sobib Pärnu linna Raba tänavale rajatav sorteerimisliin, mis peaks valmima 2005. a juulis. Üleantavad pakendid peavad olema tühjad ja vastama pakendijäätmete koguja (taaskasutusorganisatsiooni) poolt esitatud nõuetele. Vanapaberi- ja pakendijäätmete kogumiseks peaksid kogumiskohad (jäätmepunktid ja kogumispunktid) olema kõigis tihedamalt asustatud piirkondades, esmajärjekorras peaksid kogumiskohad olema järgmistes asulates: - Sindi linn (vähemalt 6 tk); - Paikuse vallas Paikuse alevik (vähemalt 2 tk); - Surju vallas Surju küla keskus; - Tahkuranna vallas Uulu küla ja Võiste alevik ning Reiu küla - Tori vallas Tori alevik, Jõesuu küla ja Selja küla. Võimaluse korral tuleks paberi- ja pakendijäätmete konteinerid paigutada ka teistesse suurematesse küladesse. Taaskasutatavate jäätmete konteinerid peaksid korraldatud jäätmeveo raames olema paigutatud ka tiheasustuses paiknevate korterelamute juurde, kus on vähemalt 5 korterit. Lähestikku asuvate majade grupi peale võib olla üks konteiner. Samuti peaks taaskasutatavate jäätmete konteinerid olema paigutatud korraldatud jäätmeveo raames kaubandus- ja tööstusettevõtete juurde (vastavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud tingimustele). Ohtlike ainetega saastunud pakendid ja pakendijäätmeid tuleks koguda koos muude ohtlike jäätmetega kogumisringide käigus ja ohtlike jäätmete kogumiskohtades. Pakendijäätmete kogumist finantseerivad pakendiettevõtjad, vanapaberi kogumist jäätmepunktides ja kogumispunktides finantseeritakse kas KOV eelarvest või lülitatakse vanapaberi kogumise kulu jäätmeveo teenustasu sisse. Pakendijäätmete kogumisüsteem tuleb luua pakendiettevõtjate, neid esindava atesteeritud taaskasutusorganisatsiooni või vastava lepingu olemasolul pakendijäätmete kogumist teostava ettevõtte ning omavalitsuse koostöös, lähtuvalt mõlemale poolele pakendiseadusega pandud kohustustest. Praeguseks on Eestis atesteeritud MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja OÜ Eesti Pandipakend. Eesmärgid pakendijäätmete ning vanapaberi kogumisel: - pakendijäätmetest taaskasutatakse vähemalt 50 % 2006. aastaks. - vanapaberist ja papist taaskasutatakse 50 % aastaks 2009. Meetmed: - Pakendi- ja paberijäätmete kogumissüsteemi loomine, pakendite osas koostöös pakendiettevõtjatega, neid esindava taaskasutusorganisatsiooni(de)ga, või kogumist teostavate ettevõtetega 2005. aasta jooksul; - Elanikkonna teavitamine pakendi- ja paberijäätmete kogumissüsteemist ja liigitikogumise vajalikkusest alates süsteemi käivitamisest; - Taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerite nõudmine tiheasustuses paiknevate korterelamute juures alates 5 korteriga elamutest korraldatud jäätmeveo käigus. 4.3.3. Metallijäätmed Metallijäätmetel on arvestatav rahaline väärtus ja neid ostetakse kokku. Siiski peaks elanikele olema võimalus mugavalt üle anda väiksemaid metallikoguseid, mille kokkuostu viimiseks ei ole majanduslikku motivatsiooni. Elanikkonnale tuleks metallijäätmete üleandmiseks pakkuda kogumiskohti, metallijäätmete kogumisringe ei ole praeguses olukorras ilmselt otstarbekas korraldada, metallijäätmete kokkuostuga tegelevad isikud teevad seda nagunii. Väikestes kogustes metallijäätmete kogumine toimub jäätmejaamadesse paigutatud metallikonteinerite kaudu. Eesmärk metallijäätmete kogumisel: - Elanikkonnal on võimalus nii suurte kui väikeste metallikoguste üleandmiseks. Meetmed: - Metallikonteinerite paigutamine jäätmejaamadesse väikeste metallikoguste üleandmiseks. 4.3.4. Biolagunevad jäätmed Jäätmeseaduse mõistes on biolagunevad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Biolagunevate jäätmete osakaal segaolmejäätmete hulgas on ligikaudu 60 %, ilma paberijäätmeteta üle 40 % (maakonna jäätmekava põhjal). Lisaks tekib biolagunevaid haljastusjäätmeid haljasaladel ja kalmistutel, toidujäätmeid toitlustuskohtades ja toiduainetetööstuses ning reoveesetteid reoveepuhatuses. Jäätmeseadus näeb ette prügilasse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulga vähendamist, piirates nende osakaalu olmejäätmete hulgas järgmiselt: - mitte üle 45 massiprotsendi alates 2010. aasta 16. juulist, - mitte üle 30 massiprotsendi alates 2013. aasta 16. juulist, - mitte üle 20 massiprotsendi alates 2020. aasta 16. juulist. 4.3.4.1. Toidu- ja haljastujäätmed Toidu- ja haljastusjäätmed moodustavad suurema osa kodumajapidamistes tekkivatest biolagunevatest jäätmetest. Haljastusjäätmeid tekib lisaks ka avalikel haljasaladel ja kalmistutel ning toidujäätmeid toitlustusega tegelevates ettevõtetes ja toiduainetetööstuses. Biolagunevate jäätmete hulga vähendamiseks ladestavate jäätmete hulgas tuleb haljastus- ja toidujäätmed eraldi koguda ja kompostida. Eramutes tekkivad haljastus- ja toidujäätmed tuleb võimalusel kompostida oma aias. See vähendab oluliselt prügiveo mahtu ja haisu teket konteinerites. Toidujäätmete kompostimiseks on vajalik kompostri või kompostimiskasti olemasolu, haljastusjäätmeid võib kompostida ka lahtiselt. Korruselamute juures biolagunevaid jäätmeid koha peal kompostida ei saa. Seal tuleks biolagunevate jäätmete kogumiseks paigutada eraldi konteiner ja tekkinud jäätmed suunata kompostimisele. Ühtegi sobivat kompostimisväljakut käsitletavates omavalitsustes ega mujal piisavalt lähedal hetkel ei ole. Paikuse prügila juurde rajatakse kompostimisplats, aga see valmib aastal 2007. Seepärast hetkel korruselamute juurest biolagunevaid jäätmeid eraldi koguda ei saa, küll aga tuleks biolagunevate jäätmete kogumist korruselamute juurest korraldatud jäätmeveo raames alustada järgmisel konkursi perioodil (kolme aasta pärast), selleks ajaks on kompostimisplats Paikuse jäätmekäitluskeskuse eeldatavasti valminud ja tööle hakanud. Avalikel haljasaladel tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb samuti suunata kompostimisele. Paikuse prügila kompostimisväljaku valmimise järgselt võib haljastusjäätmed suunata prügila kompostimisväljakule. Kalmistul tuleb jätkata või alustada biolagunevate jäätmete eraldikogumist, kus seda veel ei tehta ja vajadusel luua kompostimiseks sobivamad tingimused. Ettevõtetes tekkivaid haljastus- ja toidujäätmeid tuleks käidelda samal põhimõttel kui majapidamistes tekkivaid jäätmeid. Biolagunevad jäätmed tuleb eraldi koguda ja kompostida vastavat jäätmeluba omavas kompostimiskohas. Võimalusel võib ettevõtetes tekkivaid toidujäätmeid kasutada loomasöödana. 4.3.4.2. Reoveesetted Sindi linnas ja suur osa Paikuse vallas tekkivast reoveest suunatakse Pärnu linna reoveepuhastisse, ülejäänud omavalitsustes on ainult mõned väikesed reoveepuhastid ja tekkivad settekogused on väikesed. Reoveepuhastites tekkiv sete ja muda tuleks suunata kompostimisele. Sobivad kohad selleks on OÜ Weiss kompostimiskoht Tahkuranna vallas, Pärnu Vesi AS kompostimisplats ja tõenäoliselt 2007. aastal avatav Paikuse Prügila kompostimisväljak. Kogumiskaevude setteid ja reovett võib vedada ainult tegutsemis- ja jäätmeloa alusel reovee vastuvõtu sõlme. Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Eesmärgid biolagunevate jäätmete käitlemisel: - majapidamistes tekkinud haljastus- ja toidujäätmetest taaskasutatakse 50 % aastaks 2009; - haljasaladel tekkinud biolagunevatest jäätmetest taaskasutatakse 90 % aastaks 2007; - kalmistutel tekkinud biolagunevatest jäätmetest taaskasutatakse 90 % aastaks 2006; - ettevõtetes tekkivatest biolagunevatest jäätmetest taaskasutatakse 50 % aastaks 2009; - kohalikes puhastites tekkinud reoveesete kompostitakse aastaks 2006. Meetmed: - teavitada elanikke biolagunevate jäätmete kompostimise võimalustest eramutes alates 2005. aastast; - koguda biolagunevaid jäätmeid korruselamutest eraldi alates järgmise korraldatud jäätmeveo perioodi algusest; - nõuda ettevõtetelt koha peal tekkivate biolagunevate jäätmete eraldikogumist aastaks 2009; - kompostida avalikel haljasaladel tekkinud biolagunevad jäätmed aastast 2006; - reoveesetete suunamine kompostimisse aastast 2006. 4.3.5. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlike jäätmete sattumist muude jäätmete hulka tuleb vältida neist lähtuva võimaliku ohu tõttu inimesel tervisele ja keskkonnale. 4.3.5.1. Kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed Kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja viia selleks ette nähtud kohta. Elanikele peab ohtlike jäätmete üleandmine olema tasuta. Elanikkonnale tuleb luua püsivad ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused, igas omavalitsuses peab olema ohtlike jäätmete kogumispunkt (võimalus ohtlikke jäätmeid üle anda jäätmejaamas). Ohtlike jäätmete üleandmiskohad peaksid keskusi ja nende tagamaa ulatust arvestades olema järgmistes kohtades: - Sindi linnas – jäätmejaam, kus saab ära anda suures valikus ohtike jäätmeid (teenindab laias valikus ohtlike jäätmete osas ka Tori valda);- Paikuse prügilas – jäätmejaam kus saab ära anda suures valikus ohtike jäätmeid;- Tori alevikus – jäätmepunkt, kus saab üle anda piiratud valikus (nt vanaõlid ja õlised jäätmed, vanad akud) ohtlike jäätmeid. - Uulu külas või Võiste külas - ohtlike jäätmete jäätmepunkt, kus saab ära anda suures valikus ohtlikke jäätmeid; - Surju asulas – võimalusel korral jäätmepunkt, kus saab üle anda piiratud valikus (nt vanaõlid ja õlised jäätmed, vanad akud) ohtlike jäätmeid. Jäätmejaamu võivad kasutada ka teiste omavalitsuste elanikud. Selleks, et omavalitsused saaksid jagada ohtlike jäätmete utiliseerimise kulutusi, tuleks jäätmejaamades märkida üles selle kasutajate päritolu ja üleantud jäätmekogused. Lisaks kogumispunktidele tuleks jätkata ka ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist kõigis valdades ja oluline on nende käigus pakkuda ohtlike jäätmete üleandmisvõimalusi kogumispunktiga varustatud keskustest kaugemal elavatele inimestele. Kulude vähendamiseks võivad omavalitsused korraldada kogumisringe omavahelises koostöös. 4.3.5.2. Ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed Ettevõtetes tekkivad ohtlikud jäätmed võivad olla sarnades majapidamistes tekkivate ohtlike jäätmetega või tootmisprotsessis tekkivad spetsiifilised jäätmed. Ettevõtetel tuleb endil korraldada ohtlike jäätmete kogumine ja üleandmine vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäämetest eraldi, nõuetele vastavatesse ning sobivalt märgistatud konteineritesse. 4.3.5.3. Probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonna-häiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmeseaduse kohaselt kuuluvad probleemtoodete hulka patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad ning elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad. Probleemtoodete kogumise ja keskkonnaohutu käitlemise korraldab tootja. Kohalikul omavalitsusel tuleks probleemtoodete kogumissüsteemi väljaarendamisel ja elanikkonna teavitamisel teha tootjate või neid esindava organisatsiooniga koostööd. Probleemtoodete kogumist võib jätkata koos teiste ohtlike jäätmete kogumisega – kogumisaktsioonide käigus ja ohtlike jäätmete kogumispunktides. Patareide ja akude, elektri- ja elektroonikajäätmete tagastamiseks võib luua vastavad võimalused ka toodete müügikohtadesse. Probleemtoodete kogumise lõplik korraldus selgub tootja vastutuse põhimõtete alusel tootjavastutusorganisatsioonide poolsel riikliku kogumissüsteemi käivitumisel. Probleemtoodete kogumise finantseerimise osas on vajalik kõigil omavalitsustel sõlmida kokkulepped tootjatega või neid esindavate organisatsioonidega. 4.3.5.4. Jääkreostus Ainsaks piirkonnas teadaolevaks jääkreostuse objektiks on Sindi linnas asuvad AS Qualitexile kuuluvad masuudimahutid. Eesmärgiks on mahutite likvideerimine ja ümbruse korrastamine. Kuivõrd mahutid kuuluvad eraettevõttele, siis on nende likvideerimise kohustus ettevõttel, kes võib likvideerimistööde teostamiseks taotleda abivahendeid ka nt SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eesmärgid ohtlike jäätmete kogumisel: - ohtlike jäätmete segunemine teiste jäätmetega on minimaalne; - välditakse ohtlike jäätmete sattumist keskkonda; - jääkreostuse objektid on likvideeritud. Meetmed: - tagada elanikele püsivad ohtlike jäätmete üleandmisvõimalused, rajades ohtlike jäätmete kogumiskohad piirkonda 2006. aasta jooksul; - jätkata iga-aastaste ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamist kõigis valdades; - koostöö tootjavastustusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamisel; - elanike teavitamine ohtlike jäätmete kogumise korraldusest ja ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest alates 2005. aastast. - Sindi linnas AS Qualitex masuudimahutite likvideerimine. 4.3.6. Tervishoiuasutuste jäätmed Kõigis omavalitsustes asuvad vaid esmatasandi tervishoiuasutused ja seepärast on tekkivate tervishoiu riskijäätmete hulk ja sortiment väike. Tervishoiul tekkivad riskijäätmed (vanad ravimid, nakkusohtlikud jäätmed, teravad ja torkivad esemed) tuleb koguda ja märgistada vastavalt kehtivatele nõuetele ning anda käitlemiseks üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale. Muud tervishoiuasutustes tekkivad jäätmed tuleb käidelda analoogselt ettevõtetega: ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, olmejäätmete vedamiseks tuleb sõlmida leping jäätmevedajaga. Eesmärgid tervishoiuasutuste jäätmete käitlemisel: - kõik tervishoiuasutused on haaratud jäätmekäitlussüsteemi aasta 2005 jooksul; - riskijäätmeid käideldakse nõuetekohaselt. Meetmed: - tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjustamisele; - ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 4.3.7. Ehitus- ja lammutusjäätmed Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti, bituumeni ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata. Prügilasse ladestatavate jäätmekoguste vähendamiseks on oluline suurendada ehitusjäätmete taaskasutamist. Ehitusjäätmete taaskasutamiseks on järgmised võimalused: - paberi, papi, metallijäätmete ja muu teisese toorme taaskasutamine; - telliste, puidu ja muude materjalide taaskasutamine koha peal või muude ehitiste juures; - ohtlike aineid mittesisaldavate puidujäätmete kasutamine kütteks; - kasutamine täitematerjalina ehitistel/rajatistel, - kasutamine prügila kattematerjalina ja ajutiste teede ehitamisel. Selleks, et ehitusjäätmeid taaskasutada, tuleb nad eelnevalt sorteerida. Eraldi tuleks koguda: - puidujäätmed; - kiletamata paber ja papp; - metallijäätmed; - mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips); - raudbetoon ja betoondetailid; - kiled; - ohtlikud ehitusjäätmed. Ehitus- ja lammutusjäätmete hulgast tuleb eraldada ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh nendega saastunud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms, naftaprodukte sisaldavad jäätmed, saastunud pinnas) ja anda need käitlemiseks üle vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jäätmevaldajal tuleb ehitusjäätmete kogumine ja vedu eraldi korraldada, seda ka korteris või eramus remonti tehes. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sortimiseks üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele. Sorditud ehitusjäätmed, mida koha peal ei taaskasutata, tuleb samuti üle anda jäätmekäitlejale või jäätmete taaskasutamiseks jäätmeluba omavale isikule. Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb tulevikus suunata Paikuse prügila ehitusjäätmete platsile (valmib eeldatavasti 2006. a keskpaigas samaaegselt prügila esimese ladestusala valmimisega) või mujale piisavalt lähedal asuvasse ehitusjäätmete sorteerimis- või pinnasetäitekohta. Kohalikel omavalitsustel tuleks enne ehitamist või lammutamist lubava loa väljastamist uurida, mida plaanitakse teha tekkivate ehitus- ja lammutusjäätmetega. Ehitus- või lammutusloa taotluse koosseisus tuleks nõuda jäätmete käitluskava, kus on näidatud hinnanguline tekkivate jäätmete kogus ja nende käitlemine või üleandmine jäätmekäitlusettevõttele. Kui tekib kahtlus, et jäätmetega on ümber käidud mittekorrektselt, tuleks järelevalvetöötajal seda kontrollida. Eesmärgid ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel: - ehitusjäätmetest taaskasutatakse 90 % aastaks 2009, sealhulgas pinnasetäitena kuni 70 %; - ohtlike ehitusjäätmeid kogutakse eraldi. Meetmed: - ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks aastast 2005; - elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest alates 2005. aastast. 4.3.8. Ettevõtluses tekkivad jäätmed Ettevõtetes tekkivad olmejäätmed veetakse korraldatud jäätmeveo raames. Muudest jäätmeliikidest tuleb eraldi koguda ohtlikud jäätmed, vanapaber- ja papp, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ja tootmisjäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda selleks ette nähtud mahutitesse ja üle anda vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale. Kui ettevõttes tekib suures koguses muid taaskasutatavaid jäätmeid, tuleb need eraldi koguda ja taaskasutusse suunata. Järgmise korraldatud jäätmeveo perioodil tuleb alustada ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldi kogumist korraldatud jäätmeveo raames ja suunata biolagunevad jäätmed kompostimiseks Paikuse jäätmekäitluskeskuse kompostimisplatsile. Ettevõtetes liigiti kogutud jäätmed tuleks võimalusel taaskasutada koha peal või anda üle jäätmeid taaskasutavale või taaskasutatavaid jäätmeid vahendavale isikule. Kaubandus- ja tootmisettevõtetel on nõutud omale taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerite paigutamine jäätmehoolduseeskirjas toodud tingimustel. Vastavalt jäätmeseadusele võib kohaliku omavalitsuse organ nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. 4.3.8.1. Põllumajandusjäätmed Põllumajanduses tekkib suuremal hulgal loomsete ja taimsete kudede jäätmeid ning kilejäätmeid. Alates 1. jaanuarist 2005 ei ole loomsete jäätmete matmine enam lubatud, need tuleb kahjutustada selleks tunnustatud ettevõtetes. Hetkel on Veterinaar- ja Toiduameti poolt tunnustatud kaks ettevõtet, neist üleriigilist loomsete jäätmete käitlemise teenust osutab Lääne-Virumaal Ebaveres asuv Loomsete Jäätmete Käitlemise AS. Lõpnud põllumajandusloomade üleandmiseks tuleb jäätmevaldajal jäätmete äraveoks kokku leppida Loomsete Jäätmete Käitlemise AS-iga või korraldada ise jäätmete vedu tehasesse vastavalt kehtestatud nõuetele. Lõpnud põllumajandusloomade käitlemise kulud kaetakse riigieelarvest. Lemmikloomad ning üksikud väikeloomad (kanad, küülikud jt) võib matta vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud nõuetele või toimetada loomsete jäätmete käitlejale. Põllumajandusloomade hulka mittekuuluvate lõpnud loomade käitluse kulud tuleb jäätmevaldajal kanda ise. Loomaväljaheited, nagu sõnnik on kasutatavad põllumajanduses väetisena ning on sel moel ka laialdast kasutust leidnud. Sõnniku kasutamisel tuleb selle hoidmise ja taaskasutamise korraldamine viia kooskõlla keskkonnanõuetega (veekaitsenõuetele vastavate sõnniku- ja virtsahoidlate kasutamine, laotamisel ruumiliste ja ajaliste piirangute ning laotusnormide järgimine). Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmete (riknenud viljad, põhk jmt) taaskasutuseks on parimaks võimaluseks nende kompostimine ja hilisem komposti kasutamine. Omaette probleemiks on põllumajandusettevõtetes tekkivad kilejäätmed, mille käitlus pole senini nõuetekohaselt korraldatud. Vajalik on kilejäätmete üleandmiseks võimaluste loomine. Lahenduseks oleks kilejäätmete vastuvõtmine Paikuse prügila juures või iga-aastase kilejäätmete kogumisringi korraldamine. Eesmärgid põllumajandusjäätmete käitlemisel: - Loomsed jäätmed käideldakse nõuetekohaselt aastast 2005; - Kõrge orgaanilise aine sisaldusega põllumajandusjäätmed kompostitakse ja taaskasutatakse; - Põllumajanduses tekkivatest kilejäätmetest suunatakse taaskasutusse 50 %. Meetmed: - Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale vastavat luba omavasse käitlusettevõttesse kohta alates 2005.aastast; - Biolagunevate jäätmete kompostimine; - Põllumajanduslike kilejäätmete kogumisüsteemi loomine. 4.3.8.2. Puidujäätmed Kuna Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna piirkonnas tegutseb mitmeid puidutööstusettevõtteid, on puidujäätmete küsimus lahendust vajav probleem. Puidujäätmete koguse vähendamine on seotud puidu kui loodusvara säästva kasutamisega. Võimalused selleks on järgmised: - Kadude (jäätmehulkade) vähendamine puidu töötlemisel ja parima võimaliku tehnika rakendamine puidu töötlemisel; - Puidujäätmete kasutamine teisese toormena. Puidujäätmete koguste vähendamine võimalik lihtsate võtetega (tuleb vältida puidujäätmete niiskumist, laialikandumist ja saastumist muude ainetega), mis võimaldavad neid suuremas ulatuses taaskasutada ja teisese toormena turustada. Puidujäätmed võib ohtlikuks muuta puidu töötlemine mitmesuguste lisaainetega (liimid, peitsid, värvid, lakid). Tekkivate jäätmete ohtlikkuse vähendamisel on peamiseks võimaluseks tootmises kasutatavate ohtlike ainete väljavahetamine vähemohtlike ainete vastu, samuti on oluline ka ohtlike ainetega töödeldud ja töötlemata puidujäätmete segunemise vältimine. Siiski ei ole puidutööstuses enamasti ohtlike puidujäätmete teke oluliseks probleemiks, kuivõrd lisaainetega puidu töötlemine toimub enamasti tööstusprotsessi lõppfaasis, kust enam jäätmeid oluliselt ei teki. Kõik tekkivad puidujäätmed tuleks suunata taaskasutusse, kui see on majanduslikult ja tehniliselt võimalik ning sellega ei kaasne suurenevat keskkonnamõju. Tekkivate puidujäätmete taaskasutamise võimalused on järgmised (mitte ohtlikud puidujäätmed): - puidujäätmete põletamine energia tootmiseks; - puidujäätmete kompostimine koos teiste biolagunevate jäätmetega; - puidujäätmete (nt puukoore) kasutamine haljastuses; - saepuru kasutamine loomadele allapanuks. Eesmärk puidujäätmete käitlemisel: - tekkivate puidujäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine. Vajalikud tegevused: - Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks; - Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel. 4.3.8.3. Tekstiilitööstuse jäätmed Tekstiilitööstuses tekib tootmisprotsessi käigus materjalijääke, mis võivad olla väga erineva koostisega. Tekstiilijäätmete taaskasutusvõimalused sõltuvad suuresti just materjali koostisest. Tekstiilitööstuse ettevõtetel tuleks leida võimalus taaskasutada oma jäätmeid koha peal või suunata need taaskasutusse mujal, vähendades seeläbi tekstiilijäätmete ladestamist prügilasse. 4.3.9. Suuremõõtmelised jäätmed Suuremõõtmeliste jäätmete (nt vana mööbel) vedu tuleb jäätmevaldajal jäätmevedajalt eraldi tellida. Tasuta suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalusi tuleks pakkuda selleks loodavates jäätmejaamas, kuhu elanikud saavad oma jäätmed ise kohale tuua (Paikuse prügila jäätmejaam). Meetmed: - suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimaluste loomine rajatavatesse jäätmepunktidesse; - elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest alates võimaluste loomisest. 4.4. Elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine Jäätmekavas püstitatud jäätmemajanduse arendamise tegevuste ellurakendamise tarbeks on vajalik elanikkonna keskkonnateadlikkuse kasvatamine ja jäätmemajandust puudutava informatsiooni jagamine. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks on kaks mõnevõrra erinevat suunda: - üldise keskkonnateadlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse edendamine; - konkreetse jäätmekäitluse korraldust puudutava info jagamine. Üldine keskkonnateadlikkuse edendamine on vajalik keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste juurutamiseks, jäätmete liigiti kogumise edendamiseks ja keskkonda kahjustavate jäätmekäitlusmeetodite vältimiseks. Selleks tuleb jagada infot jäätmemajanduse üldiste põhimõtete ja nõuete kohta, võimalike jäätmetest tulenevate ohtude kohta, jäätmete sorteerimisest ja liigiti kogumisest saadava kasu kohta jne. Konkreetne jäätmekäitlusinfo aitab elanikel praktiliselt korraldada oma jäätmete käitlust. Vajalik on tutvustada jäätmete sorteerimispõhimõtteid, liigiti kogutud jäätmete üleandmisvõimalusi nii statsionaarsete kogumispunktide kui kogumiskampaaniate osas, korraldatud jäätmeveo korraldamist puudutavat infot jne. Keskkonnateadlikkuse edendamisel tuleb välja selgitada sihtgrupid ja igale sihtgrupile vajalik informatsioon ning leida sobiv viis info edastamiseks. Selleks võib kasutada näiteks kohalikku ajakirjandust, infokirju ja -voldikuid ning plakateid, infolehekülgi Internetis, infopäevi ja kampaaniaid. Eriti just laste ja noortega tegelemisel võib kasutada keskkonnateemalisi võistlusi ja mänge. Jagatud info peaks olema üleval omavalitsuste veebilehel, kus kõik soovijad saavad sellega igal ajal tutvuda. Keskkonnateadlikkuse edendamisel oleks Sindi linnal ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallal sellega seotud kulude vähendamiseks ning parema tulemuse saavutamiseks mõistlik teha koostööd. Keskkonnateadlikkuse edendamine peab olema järjepidev ja süsteemne, kasulik oleks omavalitsuste ühise keskkonnateadlikkuse tõstmise kava väljatöötamine. See peaks sisaldama nii süsteemset jäätmekäitluse korraldust puudutava info jagamist kui tegevusi üldise keskkonnahariduse edendamiseks. Keskkonnteadlikkuse edendamisel tuleks ulatuslike kampaaniate puhul otsida finantseerimisallikaid ka väljastpoolt omavalitsusi (nt SA KIKi keskkonnateadlikkuse programm) ja kaasata omavalitsustes tegutsevaid ettevõtteid. Keskkonnateadlikkuse edendamiseks vajalike tegevuste läbiviimiseks võib kaasata omavalitsuste allasutusi (koolid, lasteaiad, raamatukogud) ning mittetulundusühinguid. Eesmärgid keskkonnateadlikkuse suurendamisel: - elanikkonna hulgas on juurdunud nõuetekohased jäätmekäitlusharjumused ning sorteerimis- ja eraldikogumisharjumused. Meetmed: - keskkonnateadlikkuse tõstmise kava väljatöötamine 2005 aastal; - keskkonnateadlikkuse tõstmise kava uuendamine 2009. aastal; - teavitusprojektide iga-aastane läbiviimine alates 2005.-2006. aastast. Võimalikud tegevused lähiaastatel: - korraldatud jäätmevedu puudutava info jagamine – KOV ajalehed, infopäevad, infokirjad ja -voldikud; - ohtlike jäätmete sorteerimist ja üleandmist puudutava info jagamine - KOV ajalehed, infokirjad ja -voldikud, infotahvlid jäätmejaamas, info jagamine kogumisaktsioonide käigus; - olmejäätmete sorteerimist ja sorteeritud jäätmete üleandmisvõimalusi puudutava info jagamine – KOV ajalehed, infokirjad ja -voldikud, infotahvlid kogumispunktide juures; - pakendijäätmete sorteerimist ja kogumist puudutava info jagamine – KOV ajalehed, infopäevad, infokirjad ja -voldikud; - eramute juures haljastus- ja toidujäätmete kompostimist puudutava info jagamine – KOV ajalehed, infokirjad ja -voldikud, KOV veebileheküljed; - ehitusjäätmete käitlemise nõudeid ja sorteerimisvõimalusi puudutava info jagamine – KOV ajalehed, KOV veebileheküljed, infokirjad ja -voldikud; - metallijäätmete ja suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalusi puudutava info jagamine – KOV ajalehed, KOV veebileheküljed, kuulutused; - üldise keskkonnahariduse jagamine kõigile sihtgruppidele – kampaaniad, KOV ajalehed, infovoldikud, võistlused ja mängud. 4.5. Jäätmehoolduse kavandamine ja järelevalve 4.5.1. Jäätmehoolduse kavandamine Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas on jäätmehoolduse kavandamisel aluseks piirkonna jäätmekava. Jäätmekava peab olema kooskõlas kehtivate õigusaktide ning üleriigilise ja maakondliku jäätmekavaga ja arvestama jäätmemajanduse reaalse olukorraga. Selle tagamiseks tuleb jäätmekava perioodiliselt üle vaadata ning vajadusel täiendada 4.5.2. Omavalitsuste vaheline koostöö Sindi linn ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vald on otsustanud koostada ühise jäätmekava. Sellest tulenevalt planeeritakse kõigi omavalitsuste jäätmehooldust ühistel alustel. Sindi linn ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vald moodustavad ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna, mis eeldab koostööd kõigis korraldatud jäätmeveo organiseerimisega seotud tegevustes: - määruste ja eeskirjade väljatöötamine; - jäätmevaldajate registri asutamine; - korraldatud jäätmeveo tingimuste väljatöötamine; - korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine. Jäätmehoolduse korraldamise tõhustamiseks ja kulude vähendamiseks on omavalitsustel otstarbekas teha koostööd ka muudes valdkondades: - jäätmekogumispunktide võrgu rajamine – jäätmepunktide asukohad tuleks valida sõltuvalt tõmbekeskustest, mitte kohalike omavalitsuste piiridest; - ohtlike jäätmete kogumine – kogumispunktide võrgustiku loomine kogumisringide korraldamine; - taaskasutatavate jäätmete kogumine – kogumispunktide võrgustiku loomine; - muude jäätmete kogumine; - elanikkonna teavitamine – teavituskava koostamine ja elluviimine. Jäätmete eraldi kogumise korraldamisel oleks otstarbekas teha koostööd ka Paikuse Jäätmekeskusega ja arvestada mujal maakonnas kasutatavate praktikatega (n. Pärnu linnas). Omavalitsuste koostöö tõhustamiseks peaksid jäätmekäitluse eest vastutavad ametnikud regulaarselt kokku saama ja tulevikus võib kaaluda ühise keskkonnaspetsialisti palkamist, kes koordineeriks ühisprojektide läbiviimist. Ühisprojektide finantseerimisel peaks iga omavalitsus osalema proportsionaalselt rahvaarvuga või vastavalt kokkulepetele. 4.5.3. Jäätmehoolduse rahastamine Jäätmehoolduse rahastamisel kehtib põhimõte, et jäätmetekitaja maksab oma jäätmete käitlemise eest ise. - jäätmevaldaja (-tekitaja) maksab jäätmete veo eest teenustasu – jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveo teenustasu hulka võib arvestada ka kogumispunktide kaudu vanapaberi kogumiseks tehtavad kulutused. - Ettevõtted kattavad ise kõik jäätmekäitlusega seotud kulutused. Pakendijäätmete ja probleemtoodete käitlemisel rakendub jäätmeseaduse kohaselt tootja vastutus. Tarbijale on jäätmete üleandmine tasuta, aga reaalselt makstakse jäätmete käitluskulud kinni toote ostmisel. Jäätmete keskkonda viimise eest maksatavast saastetasust läheb vastavalt saastetasu seadusele 75 % päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 % riigieelarvesse. Alates 2005. aasta 1. jaanuarist on saastetasu suuruseks tavajäätmete keskkonda viimisel 30,0 krooni tonni kohta., keskkonnanõuetele mittevastava prügila kasutamisel on saastetasu neljakordne. Omavalitsused kasutavad seda raha sihtotstarbeliselt jäätmehoolduse arendamiseks. Tabelis 4.3. on toodud hinnangulised omavalitsustele laekuvad saastetasu suurused. Tõenäolise saastetasu arvutamisel on kasutatud 2003. aastal jäätmestatistika alusel kogutud olmejäätmete ja ehitusjäätmete koguseid (tabel 3.2). Maksimaalse saastetasu arvutamisel on kasutatud hinnangulisi keskmisi olmejäätmete tekkekoguseid majapidamistes (tabel 3.3) ja ettevõtetest (pt. 3.1.1). Jäätmehoolduse eesmärk on jäätmete taaskasutamise suurendamine, seega peaks prügilasse ladestatavate jäätmete osakaal vähenema (paberi- ja pakendijäätmed, suur osa ehitusjäätmetest ja osa biolagunevatest jäätmetest). Käesoleval juhul on taaskasutatavate jäätmete hulgaks hinnatud 100 kg/a elaniku kohta. Tegelik saastetasu laekumine peaks lähiaastail vastama tabelis arvutatud tõenäolisele saastetasule. Seoses korraldatud jäätmeveo rakendamisega peaks see veidi kasvama. Tabel 4.3. Hinnangulised aastas omavalitsustele laekuvad saastetasu suurused (tuhat kr) Sindi Paikuse Surju Tahkuranna Tori Tõenäoline saastetasu suurus 11 13 2 5 7 Maksimaalne saastetasu suurus 20 16 4 9 11 Muud jäätmehoolduse finantseerimisallikad on: - Riik – riiklike investeeringute programm (RIP); - Keskkonnainvesteeringute Keskus; - EL struktuurifondid ja muud fondid; - Kohalikud ettevõtjad – võib kaasata näiteks omavalitsuses keskkonnateadlikkuse suurendamiseks suunatud projektide ja kampaaniate läbiviimisesse; - Jäätmekäitlejad – taaskasutatavate jäätmete kogumist saab osaliselt finantseerida nende müügil saadavast tulust. 4.5.4. Järelevalve jäätmekäitluse üle Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostab keskkonnainspektsioon ja tema piirkondlikud osakonnad ning kohaliku omavalitsuse organid. Kohalikus omavalitsuses teostavad keskkonnajärelevalve seaduse kohaselt järelevalvet volikogu poolt selleks volitatud isikud või nende puudumisel valla- või linnavalitsus. Järelevalvega tegelevate isikute hulk peab olema piisav, et tagada nende töö efektiivsus. Keskkonnajärelevalve korraldamisel tuleb teha koostööd omavalitsuste vahel, keskkonnainspektsiooni, maakonna keskkonnateenistuse ja jäätmevedajatega. Elanikele tuleks rikkumistest teatamine teha võimalikult kergeks ja mugavaks. Järelevalve aktiivsem korraldamine aitab vähendada jäätmemajandusalaseid rikkumisi, võimaldab jäätmevaldajaid maksimaalselt kaasata jäätmeveosüsteemi ja suurendab korrektset jäätmetega ümberkäimist jäätmetekitajate hulgas. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade tekke vältimiseks tuleb võimalusel süüdlased tuvastada ja neid karistada. Prügi tuleb koristada, et vältida prügistatud ala laienemist. Eesmärgid jäätmehoolduse kavandamisel ja järelevalve tõhustamisel: - jäätmehoolduse kavandamine on ajakohane; - omavalitsused teevad koostööd jäätmekäitluse kavandamisel ja korraldamisel; - jäätmekäitlusalased rikkumised vähenevad; - kõik jäätmetekitajad on haaratud jäätmekäitlussüsteemi. Meetmed: - jäätmekava ülevaatamine ja täiendamine igal aastal;- omavalitsustes jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kokkusaamised; - jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt omavalitsuse jäätmekavast alates 2005 aastast; - jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine alates 2005. aastast; - pidev eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine; - omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine alates 2005. aastast. 5. Jäätmekäitluse keskkonnamõju Jäätmekäitluse keskkonnamõju võib jagada kaheks aspektiks: - mõju inimeste tervisele ja heaolule; - mõju looduskeskkonnale. Jäätmekäitlus võib keskkonda mõjutada prügilates tekkiva valgvee, nõrgvee, haisu, visuaalse (esteetiline) pildi, müra, prügilagaaside ja jäätmete põletamisest või jäätmeveost tuleneva õhusaaste kaudu. Samuti mõjutab oluliselt keskkonda ressursside tarbimine. Mida rohkem jäätmeid taaskasutatakse, seda vähem raisatakse ressursse. Jäätmekäitluse erinevates etappides on keskkonnamõjud erinevad. Seetõttu tuleb vaadelda igat jäätmekäitluse etappi eraldi. Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna ühise jäätmekava juures on kõige suurema potentsiaalse keskkonnamõjuga Paikuse valda rajatav Paikuse jäätmekäitluskeskus. Loodav jäätmekäitluskeskus asub Paikuse vallas Põlendmaal. Ala paikneb Seljametsa – Põlendmaa tee ääres. Jäätmekäitluskeskuse kaugus Pärnu linnast on 15 km, kaugus Paikuse alevist 5,5 km, kaugus Seljametsa külast 3 km. Kaugus lähimast pinnaveekogust, Vaskjõest, on 0,6 km, kaugus lähimast majavaldusest 1 km. Asukohavaliku on tinginud muu hulgas soodsad geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, kuna enam kui 1 meetri paksune tihe savikiht kaitseb põhjavett. Mõjude leevendamiseks on kavas rakendada kaaseaegset jäätmeladestustehnoloogiat. Tekkivad nõrgveed on kavas puhastamiseks juhtida Pärnu linna reoveepuhastisse, rakendatakse prügilagaasi kogumist ja teisi kaasaegseid jäätmeladestustehnoloogilisi võtteid. Võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud on viidud miinimumini. 5.1. Jäätmete tekke ja kogumise keskkonnamõju Jäätmete tekke ja kogumise keskkonnamõju suurus oleneb jäätmete hulgast ja kogumisviisist. Jäätmete kogused, mis viiakse otseselt keskkonda, sõltuvad suuresti jäätmete sorteerimisest ja taas- ning korduvkasutusest. Mida rohkem jäätmeid sorteeritakse, seda rohkem suudetakse vähendada jäätmete negatiivset keskkonnamõju. Sorteerimise käigus eraldatakse taaskasutatav materjal ja ohtlikud jäätmed. Nii on võimalik kokku hoida tarbitavaid ressursse ja vältida ohtlikke ainete keskkonda sattumist. Jäätmete tekke keskkonnamõju leevendamisel on oluliseks aspektiks, et tekkivad jäätmekogused on maksimaalselt haaratud jäätmete kogumissüsteemi ja sisuliselt kõik tekkivad jäätmed kogutakse kokku. Sel moel välditakse jäätmete sattumist keskkonda läbi omavoliliste prügi mahapaneku kohtade ja hoitakse ära keskkonna risustamine jäätmetega. Oluliseks rakendusmehhanismiks tekkivate jäätmete maksimaalsel kokkukogumisel on korraldatud olmejäätmete veo käivitamine Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna piirkonnas. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatakse enamik jäätmetekitajatest, mis tagab jäätmete kogumise ja aitab ära hoida jäätmete keskkonda sattumist. Jäätmete kogumisel on Tori, Tahkuranna, Surju ja Paikuse valla ning Sindi linna piirkonnas kavas rakendada jäätmete liigiti kogumist. Täiendavalt on kavas suunata juba eelsorditud materjal järelsorteerimiseks jäätmete sorteerimiskeskusesse Pärnus, Raba tn. 39. Jäätmete liigiti kogumise edendamisega ja järelsorteerimisega tagatakse suurem jäätmete taaskasutamise määr ja vähendatakse jäätmete ladestamisest tingitud keskkonnamõju ja ressursside raiskamist. Kui õnnestub täita jäätmekavas esitatud eesmärke: suurendada jäätmete sorteerimist ja eraldikogumist, luues kogumispunkte eraldi kogutud jäätmete üleandmiseks, rakendada korraldatud jäätmevedu ja motiveerides elanikke keskkonnateadlikkuse tõusu, majandusliku kasu ning järelvalve tõhustamise kaudu, siis väheneb ka jäätmete tekkest ja kogumisest tulenev keskkonnamõju. 5.2. Jäätmete transpordi keskkonnamõju Jäätmeveo peamisteks keskkonnamõjudeks on peamiselt jäätmeveomasinate poolt tekitatavad mõjud – heitgaas ja müra. Lisaks võib jäätmeid veo ajal sattuda keskkonda ja jäätmeveoga võib kaasneda haisu levik. Jäätmesõidukite poolt tekitatavate keskkonnamõjude vähendamiseks tuleb jäätmete vedu korraldada logistiliselt otstarbekalt. Üks võimalus selleks on korraldatud jäätmeveo rakendamine, mis võimaldab vähendada jäätmeveokite poolt läbitavaid vahemaid. Oluline on ka liigiti kogutud jäätmete veo korraldus. Kui kogutakse eraldi kogutakse mitut erinevat jäätmeliiki, tuleb need kõik eraldi jäätmeveokitega ära vedada. Kogudes ühte konteinerisse mitut taaskasutatavat jäätmeliiki, mis eraldatakse järelsorteerimise käigus, on transpordi keskkonnamõjud väiksemad. Seega aitab taaskasutatavate jäätmete järelsorteerimisele suunamine Pärnusse, Raba tn sorteerimisliinile, vähendada jäätmete transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid. Paikuse prügilal on hea ühendus põhiliste teenindavate jäätmekäitluspiirkondadega (Pärnu, Sindi, Paikuse ja naabervallad). Jäätmete transport võib omada teatud negatiivset mõju nende asulate elanikele, mida jäätmeveokid Paikuse prügilasse sõites pidevalt läbivad. Transpordi keskkonnamõju on hinnatud siiski väheoluliseks. 5.3. Jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõju Peamine jäätmekäitlusviis Eestis on jäätmete ladestamine prügilasse. Sellega kaasneb võimalik keskkonnamõju prügilagaasi, valgvee ja nõrgvee, müra ja haisu kaudu. Põhiliseks viisiks jäätmete kõrvaldamise keskkonnamõjude vähendamiseks, on kõrvaldatavate jäätmekoguste sihipärane vähendamine ja taaskasutatavate jäätmekoguste suurendamine. Prügilagaasi tekke ja nõrgvee reostuskoormuse vähendamiseks on oluline biolaguneva materjali eraldikogumine ja kompostimine. Jäätmehulga vähendamiseks tuleb eraldi koguda ka pakendijäätmed, vanapaber ja muud taaskasutatavad jäätmed ning ehitusjäätmed. Prügilasse ladestatavate jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks tuleb jäätmetest eraldada ohtlikud jäätmed. Korraldatud jäätmeveo rakendamise ja sihipärase teavitustööga saab vähendada omavoliliste prügilate tekitamist ja muud ebakorrektset jäätmete kõrvaldamist, nagu jäätmete põletamine ja matmine. Paikuse prügila kavandamisel ja projekteerimisel on nimetatud mõjudega arvestatud ja eeldatavasti ei kujuta jäätmekäitluskeskuse rajamine enesest olulist ohtu ümbritsevale keskkonnale. Samuti ei kujuta Paikuse prügila enesest ohtu visuaalse (esteetilise) häiringu põhjustajana, kuivõrd see jääb eemale asustusest ja ka piisavasse kaugusesse teedest. 5.4. Jäätmekäitluses vajamineva loodusvara mahu hinnang Paikuse prügila esimese ladestusjärgu rajamiseks (5,1 ha ehk 51 000 m2): - teisaldatakse kuni 50 000 m3 kasvu- jm. looduslikku pinnast; - vajatakse ~16 000 m3 kruusa, ~16 000 m3 liiva, ~26 000 m3 savi; - lisanduvad teetöödel ja infrastruktuuri rajamiseks vajaminevate materjalide kogused. Pidevalt on vaja prügila käigushoidmiseks kattematerjali ladestatavate jäätmekihtide katmiseks, mida pole Paikuse jäätmekäitluskeskuse detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise kohaselt võimalik hankida piisaval hulgal prügila rajamise käigus koha pealt. Seetõttu on vajalik leida prügila käikuandmise ajaks keskkonnakaitseliselt vastuvõetav ja majanduslikult põhjendatud lahendus kattematerjali hankimiseks. Jäätmekäitluskeskuse tööprotsessi käigus on võimalik kattematerjalina kasutada ka biolagunevate jäätmete kompostimisel tekkivat kompostpinnast ning purustatud püsijäätmeid. Jäätmekäitluskeskuse maa-alalt tuleb esimese etapi rajamiseks likvideerida metsa ~19 ha suuruselt alalt. Järgnevate etappide rajamiseks likvideeritakse metsa veel ~10 ha suuruselt maa-alalt. 6. Tegevuskava ja investeeringute vajadus 6.1. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tori vallas Tegevused 2005 (tuh kr) 2006 (tuh kr) 2007 (tuh kr) 2008 (tuh kr) 2009 (tuh kr) kokku (tuh kr) Rahastamis- allikad (teostajad) 1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine 20,7 20,7 1.1. Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 5,4 (KOV) 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 5,4 (KOV) 1.3. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi lomine 9,9 9,9 OE, (KOV) 1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * (KOV) 1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine * (KOV), (JV) 1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, (KOV), (JV) 2. Pakendijäätmete ning vanapaberi ja -papi eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumisüsteemi loomine koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * (TO) 2.2. Pakendite kogumisüsteemi haldamine * * * * * * (TO) 2.3. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist * * (TO) 3. Haljastus- ja toidujäätmete eraldikogumine ja käitlemine 10 11 12 33 3.1. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 3.2 Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest * JVT 3.3. Ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldikogumine * JVT 3.4. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine) 10 11 12 33 OE 3.5. Reoveesette suunamine kompostimisele * * * * RVP 4. Ohtlike jäätmete käitlemine 6,5 6,8 7,0 7,5 8,0 35,8 4.1. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine vt. p. 11 OE 4.2. Ohtlike jäätmete kogumine jäätmepunktis vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 4.3. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 6,5 6,8 7 7,5 8 35,8 OE 4.4. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumisüsteemi arendamine * * (TO) 4.5. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p.10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 5. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse korraldamine 5.1. Tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjutustamisele * * * * * ET 5.2. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsensti omavale ettevõttele * * * * * ET 6. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks * * * * * (KOV) 6.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 7. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 7.1. Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale sobivasse kohta * * * * * ET 7.2. Biolagunevate jäätmete kompostimine * * * * * ET 7.3. Kilejäätmete kogumissüsteemi rajamine * * PAIKRE 8. Puidujäätmete käitluse korraldamine 8.1. Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks * * * * * ET 8.2. Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel * * * * * ET 9. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine 9.1. Elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 10. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 16 8 10 14 48 10.1. Teavituskava väljatöötamine 6 6 OE 10.2. Teavituskava uuendamine 2 2 OE 10.3. Teavitusprojektide läbiviimine 10 8 10 12 40 OE, F 11. Jäätmekogumispunktide rajamine 57 12 13 14 96 11.1 Kogumispunktidele sobivate asukohtade leidmine * 0 (KOV) 11.2. Jäätmepunkti rajamine Tori alevikku (sh. osaliselt ohtlikud jäätmed) 25 25 OE, F 11.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide rajamine (Selja ja Jõesuu) 21 21 11.4. Kogumispunktide haldamine 11 12 13 14 50 OE 12. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelevalve korraldamine 10 10 10 10 26 66 12.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine * * * * 16 16 OE, (KOV) 12.2. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised * * * * * 0 (KOV) 12.3. Jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt jäätmekavast * * * * * 0 (KOV) 12.4 Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine * * * * * 0 (JV) 12.5. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine * * * * * 0 (KOV) 12.6 Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine 10 10 10 10 10 50 OE, (KOV) KOKKU 37,2 89,8 47,0 51,5 74,0 299,5 Legend * - teostamise aasta märge (KOV) - teostajaks kohalik omavalitsus OE - finantseerimine omavalitsuse eelarvest (T) - teostajaks tootjavastutusorganisatsioonid (TO) - teostajaks taaskasutusorganisatsioon (JV) - teostajaks konkursi korras valitud jäätmevedaja JVT - finantseerimine jäätmeveo teenustasust F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt ET - ettevõtete erakapitali investeering RVP - finantseerimine reoveepuhastite haldajate poolt PAIKRE - Paikuse Jäätmekäitluskeskus 6.2. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Tahkuranna vallas Tegevused 2005 (tuh kr) 2006 (tuh kr) 2007 (tuh kr) 2008 (tuh kr) 2009 (tuh kr) kokku (tuh kr) Rahastamis- allikad (teostajad) 1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine 15,4 15,4 1.1. Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 4 4 (KOV) 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 4 4 (KOV) 1.3. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 7,4 7,4 OE, (KOV) 1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * (KOV) 1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine * (KOV), (JV) 1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, (KOV), (JV) 2. Pakendijäätmete ning vanapaberi ja -papi eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumisüsteemi loomine koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * (TO) 2.2. Pakendite kogumissüsteemi haldamine * * * * * (TO) 2.3. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist * * (TO) 3. Haljastus- ja toidujäätmete eraldikogumine ja käitlemine 10 11 12 33 3.1. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 3.2. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest * JVT 3.3. Ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldikogumine * JVT 3.4. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine) 10 11 12 OE 3.5. Reoveesette suunamine kompostimisele * * * * RVP 4. Ohtlike jäätmete käitlemine 3 3,5 4 4,5 5 20 4.1. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine vt. p. 11 OE 4.2. Ohtlike jäätmete kogumine jäätmepunktis vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 4.3. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 3 3,5 4 4,5 5 20 OE 4.4. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine (TO) 4.5. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 5. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse korraldamine 5.1. Tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjutustamisele * * * * * ET 5.2. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele * * * * * ET 6. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlustega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks * * * * * (KOV) 6.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 7. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 7.1. Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale sobivasse kohta 0 0 0 0 0 ET 7.2. Biolagunevate jäätmete kompostimine * * * * * ET 7.3. Kilejäätmete kogumisüsteemi rajamine * PAIKRE 8. Puidujäätmete käitluse korraldamine 8.1. Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks * * * * * ET 8.2. Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel * * * * * ET 9. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine 9.1. Elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 10. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 16 8 10 14 48 10.1. Teavituskava väljatöötamine 6 6 OE 10.2. Teavituskava uuendamine 2 2 OE 10.3. Teavitusprojektide läbiviimine 10 8 10 12 40 OE, F 11. Jäätmekogumispunktide rajamine 81 15 16 17 129 11.1. Kogumispunktidele sobivate asukohtade leidmine * (KOV) 11.2. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti rajamine 35 35 OE, F 11.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide rajamine (uulu, Võiste, Reiu) 32 32 11.4. Kogumispunktide haldamine 14 15 16 17 62 OE 12. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelevalve korraldamine 10 10 10 10 26 66 12.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine * * * * 16 16 OE, (KOV) 12.2. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised * * * * * 0 (KOV) 12.3. Jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt jäätmekavast * * * * * 0 (KOV) 12.4. Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine * * * * * 0 (JV) 12.5. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine * * * * * 0 (KOV) 12.6. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine 10 10 10 10 10 50 OE, (KOV) KOKKU 28,4 110,5 47 51,5 74 311,4 Legend * - teostamise aasta märge(KOV) - teostajaks kohalik omavalitsusOE - finantseerimine omavalitsuse eelarvest(T) - teostajaks tootjavastutusorganisatsioonid (TO) - teostajaks taaskasutusorganisatsioon (JV) - teostajaks konkursi korras valitud jäätmevedaja JVT - finantseerimine jäätmeveo teenustasust F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt ET - ettevõtete erakapitali investeering RVP - finantseerimine reoveepuhastite haldajate poolt PAIKRE - Paikuse Jäätmekäitluskeskus 6.3. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Surju vallas Tegevused 2005 (tuh kr) 2006 (tuh kr) 2007 (tuh kr) 2008 (tuh kr) 2009 (tuh kr) kokku (tuh kr) Rahastamis- allikad (teostajad) 1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine 8,5 8,5 1.1. Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 2,2 (KOV) 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 2,2 (KOV) 1.3. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 4,1 4,1 OE, (KOV) 1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * (KOV) 1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine * (KOV), (JV) 1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, (KOV), (JV) 2. Pakendijäätmete ning vanapaberi ja -papi eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumisüsteemi loomine koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * (TO) 2.2. Pakendite kogumissüsteemi haldamine * * * * * (TO) 2.3. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist * * (TO) 3. Haljastus- ja toidujäätmete eraldikogumine ja käitlemine 7 8 9 24 3.1. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 3.2. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest * JVT 3.3. Ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldikogumine * JVT 3.4. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine) 7 8 9 24 OE 3.5. Reoveesette suunamine kompostimisele * * * * RVP 4. Ohtlike jäätmete käitlemine 4,6 5 5,5 6 7 28,1 4.1. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine vt. p. 11 OE 4.2. Ohtlike jäätmete kogumine jäätmepunktis vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 4.3. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 4,6 5 5,5 6 7 8 OE 4.4. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine (TO) 4.5. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 5. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse korraldamine 5.1. Tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjutustamisele * * * * * ET 5.2. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele * * * * * ET 6. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 6.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks * * * * * (KOV) 6.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete kõitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 OE, F, (KOV) 7. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 7.1. Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale sobivasse kohta * * * * * ET 7.2. Biolagunevate jäätmete kompostimine * * * * * ET 7.3. Kilejäätmete kogumisüsteemi rajamine * PAIKRE 8. Puidujäätmete käitluse korraldamine 8.1. Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks * * * * * ET 8.2. Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel * * * * * ET 9. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine 9.1. Elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 vt. p. 10 EO, F, (KOV) 10. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 6,5 3,5 4 6 20 10.1. Teavituskava väljatöötamine 2,5 2,5 OE 10.2. Teavituskava uuendamine 1 1 OE 10.3. teavitusprojektide läbiviimine 4 3,5 4 5 16,5 OE, F 11. Jäätmekogumispunktide rajamine 28 9 10 11 58 11.1. Kogumispunktidele sobivate asukohtade leidmine 0 (KOV) 11.2. Jäätmepunktirajamine (sh. osaliselt ohtlikud jäätmed) 20 20 OE, F 11.3. Kogumispunktide haldamine 8 9 10 11 38 OE 12. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelevalve korraldamine 8 8 8 8 14,5 46,5 12.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine * * * * 6,5 6,5 OE, (KOV) 12.2. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised * * * * * (KOV) 12.3. Jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt jäätmekavast * * * * * (KOV) 12.4. Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine * * * * * (JV) 12.5. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine * * * * * (KOV) 12.6. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine 8 8 8 8 8 40 OE, (KOV) KOKKU 21,1 47,5 33 36 47,5 185,1 Legend * - teostamise aasta märge (KOV) - teostajaks kohalik omavalitsus OE - finantseerimine omavalitsuse eelarvest (T) - teostajaks tootjavastutusorganisatsioonid (TO) - teostajaks taaskasutusorganisatsioon (JV) - teostajaks konkursi korras valitud jäätmevedaja JVT - finantseerimine jäätmeveo teenustasust F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt ET - ettevõtete erakapitali investeering RVP - finantseerimine reoveepuhastite haldajate poolt PAIKRE - Paikuse Jäätmekäitluskeskus 6.4. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Sindi linnas Tegevused 2005 (tuh kr) 2006 (tuh kr) 2007 (tuh kr) 2008 (tuh kr) 2009 (tuh kr) kokku (tuh kr) Rahastamis- allikad (teostajad) 1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine 33 33 1.1. uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 8,6 (KOV) 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 8,6 (KOV) 1.3. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 15,8 15,8 OE, (KOV) 1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * (KOV) 1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine * (KOV), (JV) 1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, (KOV), (JV) 2. Pakendijäätmete ning vanapaberi ja -papi eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi loomine koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * (TO) 2.2. Pakendite kogumissüsteemi haldamine * * * * * (TO) 2.3. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist * * (TO) 3. Metallijäätmete eraldikogumine 3.1. metallikonteinerite paigutamine jäätmete kogumispunkti vt. p. 12 4. Haljastus- ja toidujäätmete eraldikogumine ja käitlemine 11 12 13 36 4.3. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 4.4. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest 0 JVT 4.5. Ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldikogumine 0 JVT 4.6. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine) 11 12 13 36 OE 4.7. Reoveesette suunamine kompostimisele * * * * RVP 5. Ohtlike jäätmete käitlemine 4 4,5 5 5,5 6 25 5.1. Ohtlike jäätmete kogumispunkti rajamine vt. p. 12 OE 5.2. Ohtlike jäätmete kogumine kogumispunktis vt. p. 12 vt. p. 12 vt. p. 12 vt. p. 12 vt. p. 12 5.3. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 4 4,5 5 5,5 6 25 OE 5.4. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi 0 (TO) 5.5. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 0 OE, F, (KOV) 5.6. AS Qualitex masuudimahutite likvideerimine * * 0 ET 6. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse korraldamine 0 6.1. Tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjutustamisele * * * * * 0 ET 6.2. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele * * * * * 0 ET 7. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 0 7.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutsuloa andmiseks * * * * * 0 (KOV) 7.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 0 OE, F, (KOV) 8. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 0 8.1. Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale sobivasse kohta * * * * * 0 ET 8.2. Biolagunevate jäätmete kompostimine * * * * * 0 ET 8.3. Kilejäätmete kogumissüsteemi rajamine * 0 PAIKRE 9. Puidujäätmete käitluse korraldamine 0 9.1. Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks * * * * * 0 ET 9.2. Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel * * * * * 0 ET 10. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine 0 10.1. Elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 0 OE, F, (KOV) 11. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 25,5 13 16 22 76,5 11.1. Teavituskava väljatöötamine 9,5 9,5 OE 11.2. Teavituskava uuendamine 3 3 OE 11.3. Teavitusprojektide läbiviimine 16 13 16 19 64 OE, F 12. Jäätmekogumispunktide rajamine 141 17 18 19 195 12.1. Kogumispunktidele sobivate asukohtade leidmine * 0 (KOV) 12.2. Jäätmepunkti rajamine (sh ohtlikud jäätmed) 60 60 OE, F 12.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide rajamine 65 65 OE, F 12.4. Kogumispunktide haldamine 16 17 18 19 70 OE 13. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelevalve korraldamine 10 10 10 10 35 75 13.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine * * * * 25 25 OE, (KOV) 13.2. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised * * * * * 0 (KOV) 13.3. Jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt jäätmekavast * * * * * 0 (KOV) 13.4. Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine * * * * * 0 (JV) 13.5. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine * * * * * 0 (KOV) 13.6. Omavliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine 10 10 10 10 10 50 OE, (KOV) KOKKU 47 181 56 61,5 95 440,5 Legend * - teostamise aasta märge (KOV) - teostajaks kohalik omavalitsus OE - finantseerimine omavalitsuse eelarvest (T) - teostajaks tootjavastutusorganisatsioonid (TO) - teostajaks taaskasutusorganisatsioon (JV) - teostajaks konkursi korras valitud jäätmevedaja JVT - finantseerimine jäätmeveo teenustasust F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt ET - ettevõtete erakapitali investeering RVP - finantseerimine reoveepuhastite haldajate poolt PAIKRE - Paikuse Jäätmekäitluskeskus 6.5. Tegevuskava ja investeeringute vajadus Paikuse vallas Tegevused 2005 (tuh kr) 2006 (tuh kr) 2007 (tuh kr) 2008 (tuh kr) 2009 (tuh kr) kokku (tuh kr) Rahastamis- allikad (teostajad) 1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine 26,8 26,8 1.1. Uue jäätmehoolduseeskirja koostamine ja vastuvõtmine 7 (KOV) 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruse kehtestamine 7 (KOV) 1.3. Jäätmevaldajate registri asutamine ja andmebaasi loomine 12,8 12,8 OE, (KOV) 1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * (KOV) 1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine * (KOV), (VJ) 1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, (KOV), (JV) 2. Pakendijäätmete ning vanapaberi ja -papi eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi loomine koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * (TO) 2.2. Pakendite kogumissüsteemi haldamine * * * * * (TO) 2.3. Elanikkonna tevaitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist * * (TO) 3. Metallijäätmete eraldikogumine 3.1. Metallikonteinerite paigutamine jäätmejaama vt. p. 12 PAIKRE 4. Haljastus- ja toidujäätmete eraldikogumine ja käitlemine 10 11 12 33 4.3. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 4.4. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest * JVT 4.5. Ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldikogumine * JVT 4.6. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine) 10 11 12 33 OE 4.7. Reoveesette suunamine kompostimisele * * * * RVP 5. Ohtlike jäätmete käitlemine 6 6,5 7 7,5 8 35 5.1. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 6 6,5 7 7,5 8 35 OE 5.2. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemide arendamine (TO) 5.3. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 6. Tervishoiuasutuste käitluse korraldamine 6.1. Tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjutustamisele * * * * * ET 6.2. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele * * * * * ET 7. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 7.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks * * * * * (KOV) 7.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 8. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 8.1. Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale sobivasse kohta 0 0 0 0 0 ET 8.2. Biolagunevate jäätmete kompostimine * * * * * ET 8.3. Kilejäätmete kogumissüsteemi rajamine * PAIKRE 9. Puidujäätmete käitluse korraldamine 9.1. Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks * * * * * ET 9.2. Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel * * * * * ET 10. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine 10.1. Suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimaluste loomine rajatavasse jäätmejaama Paikuse prügilas vt. p. 12 PAIKRE 10.2. Elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 0 OE, F, (KOV) 11. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 21 10 13 18 62 11.1. Teavituskava väljatöötamine 8 8 OE 11.2. Teavituskava uuendamine 3 3 OE 11.3. Teavitusprojektide läbiviimine 13 10 13 15 51 OE, F 12. Jäätmekogumispunktide rajamine 37 16 17 18 88 12.1. Kogumispunktidele sobivate asukohtade leidmine * 0 (KOV) 12.2. Jäätmejaama rajamine (sh. ohtlike jäätmete kogumispunkt) Paikuse prügila juurde * 0 PAIKRE 12.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide rajamine 22 22 OE, F 12.4. Kogumispunktide haldamine 15 16 17 18 66 OE 13. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelevalve korraldamine 10 10 10 10 30,5 70,5 13.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine * * * * 20,5 20,5 OE, (KOV) 13.2. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised * * * * * 0 (KOV) 13.3. Jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt jäätmekavast * * * * * 0 (KOV) 13.4. Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine * * * * * 0 (JV) 13.5. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine * * * * * 0 (KOV) 13.6. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine 10 10 10 10 10 50 OE, (KOV) KOKKU 42,8 74,5 53 58,5 86,5 315,3 Legend * - teostamise aasta märge (KOV) - teostajaks kohalik omavalitsus OE - finantseerimine omavalitsuse eelarvest (T) - teostajaks tootjavastutusorganisatsioonid (TO) - teostajaks taaskasutusorganisatsioon (JV) - teostajaks konkursi korras valitud jäätmevedaja JVT - finantseerimine jäätmeveo teenustasust F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt ET - ettevõtete erakapitali investeering RVP - finantseerimine reoveepuhastite haldajate poolt PAIKRE - Paikuse Jäätmekäitluskeskus 6.6. Tegevuskava ja investeeringute vajadus kogu piirkonnas Tegevused 2005 (tuh kr) 2006 (tuh kr) 2007 (tuh kr) 2008 (tuh kr) 2009 (tuh kr) kokku (tuh kr) Rahastamis- allikad (teostajad) 1. Korraldatud jäätmeveo korraldamine 104,4 104,4 1.1. Uute jäätmehoolduseeskirjade koostamine ja vastuvõtmine 27,2 27,2 (KOV) 1.2. Korraldatud jäätmeveo määruste kehtestamine 27,2 27,2 (KOV) 1.3. Jäätmevaldajate registrite asutamine ja andmebaaside loomine 50 5 OE, (KOV) 1.4. Korraldatud jäätmeveo konkursi läbiviimine * (KOV) 1.5. Korraldatud jäätmeveo rakendamine * (KOV), (JV) 1.6. Elanike teavitamine korraldatud jäätmeveoga seonduvast vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, (KOV), (JV) 2. Pakendijäätmete ning vanapaberi ja -papi eraldikogumine 2.1. Pakendijäätmete kogumissüsteemi loomine koostöös taaskasutusorganisatsiooniga * (TO) 2.2. Pakendite kogumissüsteemi haldamine * * * * * (TO) 2.3. Elanikkonna teavitamine pakendijäätmete kogumissüsteemist * * (TO) 3. Metallijäätmete eraldikogumine 3.1. Metallikonteinerite paigutamine jäätmejaama vt. p. 12 OE 4. Haljastus- ja toidujäätmete eraldikogumine ja käitlemine 48 53 58 159 4.3. Elanikkonna teavitamine biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalustest eramutes vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 4.4. Biolagunevate jäätmete eraldikogumine korruselamutest 0 JVT 4.5. Ettevõtetest biolagunevate jäätmete eraldikogumine 0 JVT 4.6. Avalikel haljasaladel tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine (kompostimisele suunamine) 48 53 58 159 OE 4.7. Reoveesette suunamine kompostimisele * * * * RVP 5. Ohtlike jäätmete käitlemine 24,1 26,3 28,5 31 34 143,9 5.1. Ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamine vt. p. 12 OE 5.2. Ohtlike jäätmete kogumine kogumispunktides vt. p. 12 vt. p. 12 vt. p. 12 vt. p. 12 vt. p. 12 5.3. Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine 24,1 26,3 28,5 31 34 143,9 OE 5.4. Koostöös tootjavastutusorganisatsioonidega probleemtoodete kogumissüsteemi arendamine (TO) 5.5. Elanikkonna teavitamine ohtlike jäätmete üleandisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 5.6. AS Qualitex masuudimahutite likvideerimine * * ET 6. Tervishoiuasutuste jäätmete käitluse korraldamine 6.1. Tervishoiu riskijäätmete suunamine kahjutustamisele * * * * * ET 6.2. Ohtlike jäätmete üleandmine ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele * * * * * ET 7. Ehitusjäätmete käitluse korraldamine 7.1. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitluskava nõudmine koos ehitusloa taotlusega ja jäätmeõiendi nõudmine ehitisele kasutusloa andmiseks * * * * * (KOV) 7.2. Elanikkonna teavitamine ehitusjäätmete käitlusnõuetest ja sorteerimisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 8. Põllumajandusjäätmete käitluse korraldamine 8.1. Loomsete jäätmete suunamine Väike-Maarjasse või mujale sobivasse kohta * * * * * ET 8.2. Biolagunevate jäätmete kompostimine * * * * * ET 8.3. Kilejäätmete kogumissüsteemi rajamine * PAIKRE 9. Puidujäätmete käitluse korraldamine 9.1. Väärtuslike puidujäätmete taaskasutamine materjalina või kütteks * * * * * ET 9.2. Vähemväärtuslike puidujäätmete kasutamine kompostimisel * * * * * ET 10. Suuremõõtmeliste jäätmete käitlemine 10.1. Suuremõõtmeliste jäätmete üleandisvõimaluste loomine rajatavatsesse kugumispunktidesse vt. p. 12 OE, PAIKRE 10.2. Elanike teavitamine suuremõõtmeliste jäätmete üleandmisvõimalustest vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 vt. p. 11 OE, F, (KOV) 11. Jäätmekäitlusinfo jagamine ja keskkonnateadlikkuse tõstmine 53 43 53 74 222,5 11.1. Teavituskava väljatöötamine 0 OE 11.2. Teavituskava uuendamine 11 11 OE 11.3. Teavitusprojektide läbiviimine 53 43 53 63 211,5 OE, F 12. Jäätmekogumispunktide rajamine 319 69 74 79 541 12.1. Kogumispunktidele sobivate asukohtade leidmine (KOV) 12.2. Jäätmejaamade, jäätmepunktide ja kogumispunktide rajamine 255 255 OE, F 12.3. Kogumispunktide haldamine 64 69 74 79 286 OE 13. Jäätmekäitluse kavandamine ja järelevalve korraldamine 48 48 48 48 132 324 13.1. Jäätmekava regulaarne ülevaatamine ja täiendamine * * * * 84 84 OE, (KOV) 13.2. Jäätmemajandusega tegelevate ametnike regulaarsed kohtumised * * * * * (KOV) 13.3. Jäätmehoolduse kavandamine lähtuvalt jäätmekavast * * * * * (KOV) 13.4. Jäätmevaldajate registri pidev täiendamine ning haldamine * * * * * (JV) 13.5. Eraisikute ja ettevõtete jäätmekäitluse kontrollimine, vajadusel rikkujate karistamine * * * * * (KOV) 13.6. Omavoliliste prügi mahapanekukohtade likvideerimine ja prügi koristamine 48 48 48 48 48 240 OE, (KOV) KOKKU 177 446 236 259 377 1495 Legend * - teostamise aasta märge (KOV) - teostajaks kohalik omavalitsus OE - finantseerimine omavalitsuse eelarvest (T) - teostajaks tootjavastutusorganisatsioonid (TO) - teostajaks taaskasutusorganisatsioon (JV) - teostajaks konkursi korras valitud jäätmevedaja JVT - finantseerimine jäätmeveo teenustasust F - finantseerimine keskkonnafondidest projektipõhiselt ET - ettevõtete erakapitali investeering RVP - finantseerimine reoveepuhastite haldajate poolt PAIKRE - Paikuse Jäätmekäitluskeskus 7. Kokkuvõte Sindi linna ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori valla valdade ühise jäätmekava koostamisel aastateks 2005 – 2009 koostati esmalt ülevaade kõigi omavalitsuste sotsiaalmajanduslikust olukorrast ning jäätmemajanduse hetkeseisust. Kõigis omavalitsustes viidi elanike seas läbi jäätmeküsitlus. Eelnimetatud infost lähtuvalt toodi välja jäätmemajanduse probleemid omavalitsustes, püstitati eesmärgid jäätmemajanduse arendamiseks 2005-2009 ja toodi välja meetmed eesmärkide täitmiseks. Meetmete elluviimise kohta koostati tegevuskava tabel, mis sisaldab ka hinnangulist investeeringute vajadust. Käesoleva jäätmekava koostamisel on arvestatud kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuete ja kohustustega ning jäätmeseadusest ja pakendiseadusest tulenevate muudatustega jäätmehoolduse korraldamisel. Olulisemad jäätmemajanduse probleemid Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas on järgmised: - Paljud jäätmevaldajad pole liitunud olmejäätmete veo teenusega - Olmejäätmete ebaseaduslik käitlemine - Jäätmeid sorteeritakse vähe - Ehitusjäätmete ebaseaduslik käitlemine Jäätmehoolduse arendamisel on üldisteks eesmärkideks: - vältida jäätmeteket, kus võimalik - vähendada tekkivaid jäätmekoguseid ja nende ohtlikkust - jäätmeid võimalikult suures ulatuses taaskasutada - ladestada jäätmed keskkonda ohtu seadmata. Olulisemad tegevussuunad aastatel 2005 – 2009 on: - korraldatud jäätmeveo rakendamine - prügilasse ladestatavate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine - sorteeritud jäätmete kogumissüsteemi loomine - elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine - omavalitsuste vaheline koostöö Sindi linnal ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallal on ühine jäätmekava ja nad moodustavad ühise jäätmeveopiirkonna. Koostööd tuleks arendada ka muudes jäätmehoolduse valdkondades, sealhulgas sorteeritud jäätmete kogumissüsteemi loomisel. Jäätmekavas toodud tegevuste elluviimine aitab korraldada jäätmehooldust Sindi linnas ning Paikuse, Surju, Tahkuranna ja Tori vallas ning vähendada seeläbi jäätmekäitlusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ning säilitada meeldivat elukeskkonda. 8. Kasutatud kirjandus - Üleriigiline jäätmekava. Tallinn: Keskkonnaministeerium, 2002. - Paikuse Jäätmekäitluskeskuse piirkonna jäätmekava. Tallinn: Entec AS, 2002. - Jäätmekava koostamise juhend. Tallinn: SA REC Estonia, 2003. - Pärnu maakonna planeering. Pärnu: Pärnu Maavalitsus, 1998. - Riiklik juhendmaterjal. Tervishoiul tekkivate jäätmetekäitlus. Dancee, 2001. - Sindi linna üldplaneering. Sindi: Entec AS, 1999. - Sindi linna arengukava 2005. Sindi: Geomedia OÜ 1999. - Sindi linna jäätmekava. Sindi, Sindi linnavalitsus, Entec AS, 1999. - Paikuse valla üldplaneering 1999 – 2010. Paikuse: 1999. - Paikuse valla arengukava 2004 – 2006. Paikuse: Paikuse Vallavalistus, 2003. - Surju valla üldplaneering. Surju: Entec AS, 2002 - Surju valla arengukava 2004 – 2012. Surju: 2003. - Tahkuranna valla üldplaneering. Tahkuranna: Entec AS, 1999. - Tahkuranna valla arengukava - Tori valla arengukava 2004 – 2014. Tori: 2003. - Pärnu linna jäätmekava 2004 – 2008 eelnõu. Tartu/Pärnu. Juhan Ruut 2004.