Vabariigi Valitsus — Teenetemärkide seaduse rakendamine

Teenetemärkide seaduse rakendamine Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 (RT I 1997, 28, 430), jõustunud 12.04.1997 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi teatajas, jõustumise aeg):22.12.2005 nr 324 (RT I 2005, 71, 559) 1.01.2006 Vastavalt teenetemärkide seaduse paragrahvi 10 lõikele 3, paragrahvi 11 lõikele 6, paragrahvi 13 lõikele 3, paragrahvi 15 lõikele 1, paragrahvi 17 lõikele 4 ja paragrahvi 18 lõikele 2 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada:1) Teenetemärkide Komitee kodukord (juurde lisatud);2) teenetemärgi andmise taotluse vorm (juurde lisatud);3) teenetemärgi andmiseks ettepaneku tegemise kord (juurde lisatud);4) teenetemärgi andmise esildise vormid (juurde lisatud);5) teenetemärgi tunnistuse vorm (juurde lisatud);6) au- ja teenetemärkide kandmise kord (juurde lisatud);7) välismaiste riiklike au- ja teenetemärkide registreerimise kord(juurde lisatud).2. [käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 Teenetemärkide komitee kodukord I. ÜLDSÄTTED1. Teenetemärkide Komitee (edaspidi komitee) tegutseb VabariigiValitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560)paragrahvi 21 ja teenetemärkide seaduse (RT I 1997, 1, 4)paragrahvi 10 alusel valitsuskomisjoni õigustes.2. Komiteel on õigus kasutada väikese riigivapi kujutist omapitsati, dokumendiplankide, trükiste, embleemide ja siltidekujunduselemendina vastavalt riigivapi seadusele (RT I 1993, 43,619) ja muudele õigusaktidele. II. TEENETEMÄRKIDE KOMITEE ÜLESANDED3. Komitee ülesanded on: 1) teenetemärkide andmise taotluste registreerimine ja läbivaatamine; 2) Vabariigi Presidendile esildiste tegemine teenetemärkide andmiseks; 3) teenetemärkide ja nende juurde kuuluvate tunnistuste valmistamise korraldamine; 4) teenetemärkide kätteandmise korraldamine; 5) teenetemärkidega autasustatute nimekirjade pidamise korraldamine; 6) Eesti kodanikele antud välisriikide au- ja teenetemärkide registreerimine; 7) üleandmata jäänud, äravõetud või tagastatud teenetemärkide arvestuse pidamine ja nende hoidmise korraldamine; 8) teenetemärkide kollektsiooni koostamine; 9) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine teenetemärke käsitlevate õigusaktide väljatöötamiseks ja muutmiseks, nende õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine; 10) Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemine kvootide kehtestamiseks teenetemärkide andmise taotluste esitamisel; 11) selgituste andmine teenetemärkidega seonduvate õigusaktide kohaldamisel; 12) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine. 4. Komiteel on õigus saada riigi- ja omavalitsusasutustelt omaülesannete täitmiseks vajalikke dokumente, õiendeid ja muid andmeid. III. TEENETEMÄRKIDE KOMITEE TÖÖKORRALDUS5. Komitee esimees on riigisekretär.6. Komitee esimees juhib komitee tegevust, esindab komiteed ilmatäiendavate volitusteta ja vastutab komitee ülesannete täitmiseeest.7. Komitee töövormiks on koosolek. Komitee koosolekuid juhatabkomitee esimees, tema äraolekul või ülesandel aseesimees.8. Komitee on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool koosseisust. Komitee otsused tehakse koosolekul osalejate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl.[RT I 2005, 71, 559 – jõust. 1.01.2006] 9. Komitee otsused kantakse koosoleku protokolli. Koosolekuidprotokollib Riigikantselei ametnike hulgast riigisekretäri määratudkomitee sekretär. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhatajaja komitee sekretär.10. Komitee asjaajamist korraldab ja komitee tegevusega seotudkulude rahastamise tagab Riigikantselei. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a määrusega nr 68 «Teenetemärkide seaduse rakendamine» (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määruse nr 324 sõnastuses) [RT I 2005, 71, 559 – jõust. 1.01.2006]

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 Teenetemärgi andmiseks ettepaneku tegemise kord 1. Käesolev määrus sätestab vastavalt teenetemärkide seaduse (RT I1997, 1, 4) paragrahvi 11 lõikele 6 teenetemärgi andmiseksettepaneku tegemise korra.2. Igaühel on õigus teha ettepanek Eesti riikliku autasu --teenetemärgi andmiseks -- Eesti kodanikule või välismaalasele.Ettepanek tehakse isikule, kellel on õigus esitada teenetemärgiandmise taotlus Teenetemärkide Komiteele. 3. Ettepaneku teenetemärgi andmiseks võib teha kooskõlasteenetemärkide seaduse paragrahvi 11 lõikega 2: 1) Vabariigi Presidendile -- kõigi isikute kohta, ka teenetemärgi andmiseks postuumselt; 2) peaministrile -- kõigi isikute kohta, ka teenetemärgi andmiseks postuumselt; 3) ministrile -- tema juhitava ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate riigiasutuste teenistujate, samuti ministeeriumi valitsemisalasse puutuvate teiste isikute kohta, sealjuures välisministrile ka välismaalaste kohta ning kaitseministrile riigikaitseliste teenete eest autasustatavate isikute kohta; 4) Riigikogu esimehele -- Riigikogu liikmete ja Riigikogu Kantselei teenistujate kohta; 5) Riigikohtu esimehele -- kohtunike ja Riigikohtu teenistujate kohta; 6) õiguskantslerile -- Õiguskantsleri Kantselei teenistujate kohta; 7) riigikontrolörile -- Riigikontrolli teenistujate kohta; 8) riigisekretärile -- Riigikantselei ja selle hallatavate asutuste teenistujate kohta; 9) kaitseväe juhatajale -- kaitseväelaste ja väeosade kohta; 10) maavanemale -- vastava maakonna territooriumil elavate isikute kohta. 4. Ettepanek teenetemärgi andmiseks esitatakse masinakirjas või muulviisil trükitult. Asutuse või ühingu ettepanek vormistatakse selleasutuse või ühingu blanketil.5. Ettepanekus peab olema kirjas: 1) isiku nimi, kellele ettepanek tehakse; 2) ettepaneku tegija nimi, aadress või asukoht ja telefon; 3) autasustamiseks esitatava isiku nimi, elukutse, amet, auaste, töö- või teenistuskoht; 4) autasustamiseks esitatava isiku teenete kirjeldus; 5) teenetemärgi nimetus ja klass, mille andmist soovitakse; 6) autasustamiseks esitatavale isikule varem antud Eesti teenetemärgid, kui need andmed on ettepaneku tegijale teada; 7) ettepaneku tegemise kuupäev ja ettepaneku tegija allkiri. . Ettepanek teenetemärgi korraliseks andmiseks tuleb teha taotluseesitamise õigust omavale isikule hiljemalt teenetemärkide andmiseleeelneva aasta 1. septembriks.7. Kui ettepaneku tegemisel pole järgitud vormi- või sisunõudeid,võib jätta selle läbi vaatamata. Ettepanek, mille tegemisel polejärgitud käesoleva korra punktis 3 nimetatud isikute pädevustteenetemärgi andmise taotluse esitamisel, edastatakse vastavaltkuuluvusele.8. Ettepaneku läbivaatamata või rahuldamata jätmisest (taotlusemitteesitamisest) teavitatakse ettepaneku tegijat. Ettepanekurahuldamata jätmise otsust ei pea põhjendama.9. Kui ettepanek on jäänud vormi- või sisunõuete eiramise tõttu läbivaatamata, võib selle pärast puuduste kõrvaldamist uuesti esitada,arvestades punktis 6 nimetatud tähtaega. Taasesitatud ettepanekutkäsitletakse kui esmakordselt esitatud ettepanekut. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 VABARIIGI PRESIDENDILETeenetemärkide Komitee ESILDIS . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) Teenetemärkide Komitee teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (autasustamiseks esitatava ees- ja perekonnanimi) . . . . . . . . . . . . . . . . . teenetemärgi andmiseks. (teenetemärgi nimetus ja klass) (Teenetemärkide Komitee esimehe allkiri) Lisa: . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . . . (taotluse esitaja) (registreerimise kuupäev ja number) Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 VABARIIGI PRESIDENDILETeenetemärkide Komitee ESILDIS . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) Teenetemärkide Komitee teeb Vabariigi Presidendile ettepanekuteenetemärkide andmiseks vastavalt juurdelisatud taotlustele.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .(Teenetemärkide Komitee esimehe allkiri) Lisa 1: . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . (taotluse esitaja) (registreerimise kuupäev ja number) 2. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 3. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 4. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 5. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 6. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 7. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 8. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 9. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 10. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 11. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 12. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 13. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 14. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . 15. . . . . . . . . . taotlus . . . . . . . . . . . . . . Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 (suure riigivapi reljeefkujutis) T u n n i s t u s Eesti riigile ja rahvale osutatud teenete tunnustamiseks on Vabariigi President « . . » . . . . . . 199 . a. andnud Teile, (vastavalt vajadusele tiitel, ametinimetus, auaste vms.) (ees- ja perekonnanimi) (teenetemärgi nimetus ja klass) Vabariigi President Teenetemärkide Komitee esimees Tunnistus nr. . . . . . Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 Au- ja teenetemärkide kandmise kord I. ÜLDSÄTTED1. Käesolev määrus sätestab vastavalt teenetemärkide seaduse (RT I1997, 1, 4) paragrahvi 17 lõikele 4 Eesti riiklike autasude --teenetemärkide ning välisriikide au- ja teenetemärkide kandmisekorra.2. Teenetemärki võib kanda üksnes isik, kellele teenetemärk on antudja kellelt ei ole teenetemärki või selle kandmise õigust ära võetudseaduses ettenähtud alustel ja korras.3. Välisriigi au- või teenetemärki võib kanda üksnes isik, kelleleau- või teenetemärk on antud selle riigi õigusaktides ettenähtudalustel ja korras. Eesti kodanik võib välismaist riiklikku au- võiteenetemärki kanda pärast selle registreerimist TeenetemärkideKomitees.4. Teenetemärkide kandmisel juhindutakse teenetemärkide seadusestja käesolevast määrusest, välisriigi au- ja teenetemärgi kandmiselka selle statuudist või põhikirjast. Vabariigi President võibpõhjendatud vajadusel seoses riigivisiidiga toimida erinevaltkäesolevast korrast.5. Käesoleva määruse rakendamise üksikjuhtude kohta annab selgitusiTeenetemärkide Komitee. II. EESTI TEENETEMÄRKIDE KANDMINE6. Teenetemärke kantakse üldjuhul ainult pidulike riiklike jaseltskondlike sündmuste puhul. Erandina võib Vabadusristi kanda igalajal.7. Teenetemärke kantakse originaalis või miniatuuris. Teenetemärgitunnusena võib kanda ka rosettmärki või lindilõiget. Erandinakantakse Vabadusristi ainult originaalis. Teenetemärgi miniatuurivõib isik, kellele on teenetemärk antud, tellida TeenetemärkideKomiteest, tasudes miniatuuri valmistamise ja kättetoimetamisekulud.8. Teenetemärke originaalis või miniatuuris kantakse eri rõivasteljärgmiselt: 1) frakil võib kanda ühte suurpaela, kuni nelja ordenitähte ja kõige rohkem kahte kaelaristi ning kõiki rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või kõiki teenetemärke miniatuuris vasakul revääril nööpaugu kohal; 2) smokingil võib kanda vasakul revääril teenetemärke miniatuuris või ühe teenetemärgi rosettmärki; 3) tumedal ülikonnal võib kanda ühte kaelaristi ja ühte ordenitähte ning rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või ühe teenetemärgi rosettmärki; 4) päevasel ülikonnal võib kanda ühe teenetemärgi rosettm��rki; 5) vormirõivastel võib teenetemärke kanda järgmiselt: -- pidulikul õhtuvormil nagu frakil; -- pidulikul tavavormil ühte kaelaristi ja ordenitähte ning rinnalkantavaid teenetemärke originaalis või lindilõikeid; -- tavavormil lindilõikeid; 6) naised võivad õhturiietusel kanda ühte suurpaela, kuni nelja ordenitähte ja ühte kaelaristi originaalis või kõiki teenetemärke miniatuuris või ühe teenetemärgi rosettmärki. 9. Eri klassi teenetemärke kantakse järgmiselt: 1) ketti -- õlgadele asetatult; 2) I klassi teenetemärki -- suurpaela paremalt õlalt vasakule puusale ja tähte vasakul küljel; 3) II klassi teenetemärki -- risti (vappi) kaelas ja tähte vasakul küljel; 4) III klassi teenetemärki -- kaelas; 5) IV ja V klassi teenetemärki, medaleid (riste) -- rinnal vasakul küljel.10. Naised kannavad õhturiietusel teenetemärke järgmiselt: 1) suurpaela -- 64 mm laiuses, paremalt õlalt vasakule puusale; 2) tähte -- üldistel alustel; 3) kaelaristi (vappi) -- rinnal vasakul küljel põiksõlme seotud lindi küljes; 4) rinnalkantavaid riste, medaleid (riste) -- rinnal vasakul küljel. 11. Isik, kellele on antud sama teenetemärgi eri klassi märgid,kannab üldjuhul ainult kõrgeima klassi teenetemärki. Erandiks onVabadusrist, Kotkaristi teenetemärk mõõkadega, Kotkaristimetallristid ning teenetemärkide medalid, mille puhul isik võibkanda kõiki talle antud klasse.12. Isik, kellele on antud eri teenetemärgid, kannab üldjuhulkõrgema klassi teenetemärki madalama klassi teenetemärgist eespool.Erandina asetatakse Vabadusrist kõigist teistest teenetemärkidestettepoole, vaatamata nende klassile.13. Sama klassi teenetemärke kantakse üldjuhul andmise järjekorras,s.t. viimasena antud teenetemärki kantakse esimesel kohal. Erandinakantakse Kotkaristi teenetemärke mõõkadega teiste sama klassiteenetemärkide hulgas esikohal. Kohti loetakse rinna keskjoonestvasakule.14. Teenetemärgi ketti kantakse ainult eriti pidulike riiklikesündmuste puhul, sealjuures juhindutakse järgmisest: 1) ketti kantakse alati koos vastava tähega, kuid ilma sama teenetemärgi suurpaelata; 2) keti juurde kuuluv täht asetatakse teistest kantavatest tähtedest kõrgemale; 3) üheaegselt ketiga võidakse kanda mõne teise teenetemärgi suurpaela. Sel juhul kantakse sinna juurde kuuluvat tähte keti juurde kuuluva tähe järel; 4) pidulikel sündmustel, kus on ette nähtud teenetemärkide kandmine, kuid ei ole ette nähtud keti kandmist, kannavad keti omanikud selle juurde kuuluvat suurpaela koos vastava tähega, asetades tähe teistest kantavatest tähtedest kõrgemale. 15. Mitme teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel juhindutaksejärgmisest: 1) kahe teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel kinnitatakse need teineteise kohale, kusjuures kõrgema teenetemärgi täht paigutatakse kõrgemale; 2) kolme teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel kinnitatakse kõrgeima teenetemärgi täht kahe kõrvutiasuva tähe kohale; 3) nelja teenetemärgi tähe üheaegsel kandmisel kinnitatakse neljas täht lisaks kolmele tähele kahe kõrvutiasuva tähe alla; 4) rohkem kui nelja teenetemärgi tähte üheaegselt ei kanta. 16. I klassi teenetemärgi kandmisel juhindutakse järgmisest: 1) I klassi teenetemärki kantakse alati koos vastava tähega, sealjuures suurpaela kantakse vesti peal; 2) vormiriietusel kantakse suurpaela üle parema õla vasakule puusale õlaku ja vöö alt; 3) mitme I klassi teenetemärgi omanik kannab ainult ühte suurpaela, asetades vastava teenetemärgi juurde kuuluva tähe teistest kantavatest tähtedest kõrgemale. 17. II ja III klassi teenetemärgi kandmisel juhindutakse järgmisest: 1) II klassi teenetemärki kantakse alati koos vastava tähega; 2) fraki juures asetatakse kaelaskantav teenetemärk võimalikult kõrgele kaelasideme põiksõlme alla, kusjuures teenetemärgi lint katab ümber krae asetsevat kaelasideme osa; 3) kui vormiriietuse või tumeda ülikonna juures kantakse mahapööratud kraega päevasärki ja pikka kaelasidet, asetatakse kaelaskantava teenetemärgi lint krae alla, sealjuures kaelarist (vapp) asetseb võimalikult kõrgel kaelasideme peal; 4) mitme II või III klassi teenetemärgi omanik kannab üldjuhul ainult ühte vastava klassi teenetemärki korraga, asetades II klassi puhul vastava teenetemärgi juurde kuuluva tähe teistest sama klassi kantavatest tähtedest kõrgemale; 5) erandina võidakse kahte kaelaskantavat teenetemärki kanda I järgu Vabadusristi kandmisel, sealjuures asetatakse Vabadusrist kõrgemale teisest kaelaskantavast teenetemärgist. 18. IV ja V klassi teenetemärke kantakse klasside järjekorrasselliselt, et teenetemärgi lindi ülaserv asetseb 1 cm madalamalkuuerevääri nööpaugust. Mitut rinnalkantavat teenetemärki võib kandamärkide linte ühendavale plaadile kinnitatuna.19. Kotkaristi metallriste ning teenetemärkide medaleid kantaksenagu IV ja V klassi teenetemärke ning viimaste järel.20. Teenetemärke võib kanda miniatuuris plaadile kinnitatult frakivõi smokingi vasakul revääril.21. Rosettmärki või lindiriba kantakse kuue vasakul reväärilnööpaugus.22. Vormiriietusel võib teenetemärgi tunnusena kanda lindilõiget.Lindilõiked kinnitatakse vormikuue vasakule hõlmale järgmiselt: 1) kuni 4 lindilõiget -- ühes reas; 2) 5 lindilõiget -- kahes reas: 2 ülemises, 3 alumises; 3) 6 lindilõiget -- kahes reas: 2 ülemises, 4 alumises; 4) 7 lindilõiget -- kahes reas: 3 ülemises, 4 alumises; 5) 8 lindilõiget -- kahes reas: 4 ülemises, 4 alumises; 6) 9 lindilõiget -- kolmes reas: 1 ülemises, 4 mõlemas alumises; 7) 10 lindilõiget -- kolmes reas: 2 ülemises, 4 mõlemas alumises. Lindilõigete read paigutatakse vormikuuele selliselt, et aluminerida jääb 2 cm kõrgemale vasaku rinnatasku ülemisest äärest.Lindilõiked järjestatakse paremalt vasakule ja ülevalt allavastavalt teenetemärkide ja nende klasside omavaheliselejärjestusele. III. VÄLISRIIGI AU- JA TEENETEMÄRKIDE KANDMINE23. Välisriigi au- ja teenetemärki kantakse vastavalt sellepõhikirjale või statuudile käesolevas korras sätestatud erisustega.24. Välisriigi au- ja teenetemärke kantakse üldjuhul ainultpidulikel puhkudel, mis on seotud vastava välisriigiga. Erandinavõivad Eesti kodanikud kanda ühistel alustel Eesti teenetemärkidegavälismaiseid lahinguriste, elupäästemedaleid ning au- jateenetemärke, mis on saadud Vabariigi Valitsuse loal välisriigiteenistuses olles.25. Välisriigi au- ja teenetemärkide ning Eesti teenetemärkidesamaaegsel kandmisel juhindutakse järgmisest: 1) Eesti teenetemärgid asetatakse välisriigi au- ja teenetemärkidest ettepoole, vaatamata nende klassile; 2) välisriigi au- ja teenetemärgid asetatakse üldjuhul omavahel klasside järjekorras, sama klassi märgid aga riikide prantsuskeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras. Erandjuhul võidakse välismaiseid lahinguriste asetada muudest välisriikide au- ja teenetemärkidest ettepoole, vaatamata nende klassile. 26. Erilise austuse osutamiseks teatud välisriigile võidakse selleriigi teenetemärke kanda kõrgemal kõigist muudest välisriikideteenetemärkidest, vaatamata viimaste klassile. Sealjuures: 1) keti või I klassi teenetemärgi omanik kannab välisriigi teenetemärgi ketti või suurpaela ja tähte, kuid viimasest kõrgemal Eesti teenetemärgi tähte; 2) II klassi teenetemärgi omanik kannab välisriigi teenetemärgi kaelaristi ja tähte, kuid viimasest kõrgemal Eesti teenetemärgi tähte; 3) Eesti III klassi teenetemärgi ja välisriigi II klassi teenetemärgi omanik kannab Eesti teenetemärgi kaelaristi ja ainult välisriigi teenetemärgi tähte; 4) Eesti III klassi teenetemärgi ja välisriigi III klassi teenetemärgi omanik kannab ainult välisriigi teenetemärgi kaelaristi. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a. määrusega nr. 68 Välismaiste riiklike au- ja teenetemärkide registreerimise kord 1. Käesolev määrus sätestab vastavalt teenetemärkide seaduse (RT I1997, 1, 4) paragrahvi 18 lõikele 2 Eesti kodanikele antudvälismaiste riiklike au- ja teenetemärkide Teenetemärkide Komiteesregistreerimise korra.2. Käesolevat korda ei kohaldata välisriikide poolriiklike jaeraorganisatsioonide, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide antudau- ja teenetemärkide suhtes. Nimetatud märke ei registreerita.3. Eesti kodanik, kellele on antud välismaine riiklik au- võiteenetemärk (edaspidi -- välisriigi teenetemärk), peab selleTeenetemärkide Komitees registreerima.4. Avaldus välisriigi teenetemärgi registreerimiseks esitatakseTeenetemärkide Komiteele ühe kuu jooksul pärast teenetemärgitegelikku vastuvõtmist käesoleva määruse lisas toodud vormikohaselt. Avaldusele lisatakse teenetemärgi diplom või teenetemärgiandmist tõendav tunnistus. Diplom või tunnistus tagastatakseavaldajale tema nõudmisel pärast teenetemärgi registreerimist.5. Avaldus välisriigi teenetemärgi registreerimiseks vaadatakse läbiTeenetemärkide Komitee korralisel koosolekul. Komitee teeb otsusevälisriigi teenetemärgi registreerimise kohta oma kodukorrasettenähtud korras.6. Komitee otsuse ärakiri saadetakse hiljemalt viie tööpäeva jooksulavaldajale, samuti välisriigi teenetemärgi saanud ametniku võikaitseväelase teenistuskohta sissekande tegemiseks ametniku võikaitseväelase teenistuslehele.7. Teenetemärkide Komitee otsusega registreeritud välisriikideteenetemärgid kannab Riigikantselei vastavasse riikliketeenetemärkide registrisse. Registri juures säilitatakse kavälisriikide teenetemärkide diplomeid ja teenetemärkide andmisttõendavaid tunnistusi, mida avaldajad pole Teenetemärkide Komiteesttagasi võtnud.8. Eesti kodanik, kellele enne käesoleva korra kehtestamist antudvälisriigi teenetemärk on Teenetemärkide Komitees registreerimataseni kehtinud teenetemärkide seaduse (RT I 1994, 38, 615; 1995, 47,741) paragrahvi 15 alusel, peab kolme kuu jooksul käesoleva korrajõustumisest selle teenetemärgi Teenetemärkide Komiteesregistreerima. See nõue ei kehti praegu enam mitteeksisteerivatevälisriikide teenetemärkide kohta. Lisa «Välismaiste riiklike au- ja teenetemärkide registreerimise korra» juurde Teenetemärkide Komiteele AVALDUS . . . . .. . . . . . klassi . . . . . . . . . . . . . . . . . .(numbri või sõnadega) (teenetemärgi nimetus eesti või võõrkeeles)teenetemärgi registreerimiseks.Andmed avaldaja kohta: 1. Ees- ja perekonnanimi. . . . . . . . . . . . . . . . . . .2. Sünnipäev, -kuu ja -aasta. . . . . . . . . . . . . . . . 3. Elukoht . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4. Elukutse või amet, au- või teenistusaste. . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5. Varem antud teenetemärgid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (kuupäev) (avaldaja allkiri) Teenetemärkide Komitee otsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .Registreerimisteatise number ja väljasaatmise aeg . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .