Vabariigi Valitsus — Riigisaladuse kaitse korra ja riigisaladusele juurdepääsu loa andmise korra kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 9. 11. 2000 nr 354 (RT I 2000, 85, 539) 20. 11. 2000 4. 07. 2001 nr 231 (RT I 2001, 66, 384) 1. 09. 2001 16. 01. 2002 nr 22 ( RT I 2002, 7, 32) 1. 02. 2002 4. 03. 2003 nr 70 ( RT I 2003, 28, 168 ) 17. 03. 2003 9. 04. 2003 nr 118 ( RT I 2003, 36, 236) 20. 04. 2003 22.12.2005 nr 314 (RT I 2005, 71, 551) 1.01.2006 Riigisaladuse seaduse paragrahvi 12 lõike 2 ja paragrahvi 27 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Riigisaladuse kaitse kord» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Riigisaladusele juurdepääsu loa andmise kord» (juurde lisatud). 3. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216 RIIGISALADUSE KAITSE KORD I OSA. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord sätestab: 1) nõuded riigisaladust valdavale asutusele, institutsioonile ning juriidilisele isikule riigisaladuse kaitse korraldamiseks ning elektrooniliseks teabeturbeks ; 2) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise täpsema korra; 3) nõuded salastatud teabekandjate hoiukohtadele, edasitoimetamisele, veovahendajatele ja veole; 4) nõuded julgeolekuasutuste ja Kaitsejõudude Peastaabi töökorraldusele riigisaladuse seadusega neile pandud kontrolli teostamisel. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 2. Riigisaladuse kaitse tagatakse: 1) riigisaladusele juurdepääsu korra järgimise ja elektroonilise teabeturbega; 2) riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemisele kehtestatud nõuete järgimise ja tagamisega; 3) riigisaladuse hoidmisega ebaseadusliku avalikuks tuleku eest; 4) kriminaal- ja distsiplinaarvastutuse kohaldamisega riigisaladusele juurdepääsu korra ning riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise nõuete eiramise ning riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise eest. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 3. Riigisaladuse kaitseks rakendatavad meetmed peavad: 1) takistama vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu õigust (edaspidi juurdepääsuõigus) mitteomava isiku juurdepääsu riigisaladusele; 2) takistama teadmisvajadust mitteomava isiku juurdepääsu riigisaladusele; 3) võimaldama tõkestada ja avastada isiku ebaseaduslikku tegevust. 4. Meetmete rakendamisel riigisaladuse kaitseks peab arvestama: 1) riigisaladuse taset; 2) salastatud teabekandjate kogust ja vormi; 3) välisriikide julgeolekuasutuste huvi riigisaladuse vastu, samuti riigisaladuse võimalikku ohustatust terroriakti või muu kuriteo toimepanemise korral; 4) teisi võimalikke ohutegureid sõltuvalt objekti asukohast. II OSA. NÕUDED RIIGISALADUSE KAITSE KORRALDAMISEKS 1. peatükk. Riigisaladuse kaitse korraldamine 5. Riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni ja juriidilise isiku juht on kohustatud määrama isiku või vajaduse korral moodustama struktuuriüksuse, kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest (edaspidi riigisaladuse kaitset korraldav isik). Riigisaladuse kaitset korraldav isik peab alluma riigisaladuse kaitse korraldamise küsimustes vahetult asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku (edaspidi asutus) juhile. 6. Riigisaladuse kaitset korraldav isik on asutuses kohustatud: 1) korraldama riigisaladuse kaitset ning võtma tarvitusele meetmed riigisaladuse kaitse paremaks tagamiseks; 2) teostama kontrolli riigisaladuse seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; 3) korraldama juurdepääsuõigust omavate isikute koolitust riigisaladuse kaitse küsimustes; 4) korraldama turvaala valvurite tööd ning teostama järelevalvet nende tegevuse üle, kui seda ülesannet ei ole pandud teisele ametiisikule; 5) pidama salastatud teabekandjate ja juurdepääsuõigust omavate isikute arvestust; 6) pidama turvakonteinerite kasutajate nimekirja. 7) edastama iga 90 päeva järel vastavalt Kaitsepolitseiametile või Kaitsejõudude Peastaabile info juurdepääsuluba mitteomavate isikute ametisse nimetamisest ametikohale, millel on ametikohajärgselt ette nähtud juurdepääsuvajadus «piiratud» tasemega riigisaladusele, samuti sellisel ametikohal oleva isiku ametikohalt vabastamisest ning teenistusvälistele isikutele «piiratud» tasemega riigisaladusele juurdepääsu lubamise otsustamisest; 8) jälgima elektroonilise teabeturbe nõuete täitmist ning edastama Teabeametile sellekohast teavet, sealhulgas nimetatud nõuete rikkumise või rikkumise kahtluse korral; 9) dokumenteerima vastavalt turvanõuete rakendamise juhendile teabe riigisaladuse automatiseeritud infotöötlussüsteemide ning nende osade kohta; 10) tagama asutuse juhi ülesandel personali koolituse elektroonilise teabeturbe alal; 11) töötama koostöös süsteemi- ja võrguhalduritega välja süsteemi turvanõuete rakendamise juhendi ning tagama nimetatud juhendi tutvustamise ja kättesaadavuse; 12) määrama kindlaks isikud, kes omavad juurdepääsuõigust süsteemile või selle osale, ning juurdepääsuõiguste sisu ja ulatuse; 13) väljastama salasõnu ja muid teabele juurdepääsu andvaid füüsilisi ja elektroonilisi vahendeid ning tagama nimetatud vahendite perioodilise vahetamise ja nende üle arvestuse pidamise; 14) jälgima ja dokumenteerima süsteemide hooldamist ja remontimist ning nende konfiguratsiooni muutmist; 15) pidama arvestust salajast teavet sisaldavate süsteemi osade, sealhulgas diskettide ja muude teisaldatavate salvestuskandjate ja nende kasutajate üle ning kontrollima perioodiliselt nimetatud salvestuskandjate tegelikku olemasolu, sisu, hoiutingimusi ja märgistust; 16) selgitama välja sündmuse või protsessi mittetoimumise või süsteemi volitustevastase kasutamise asjaolud. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 7. Riigisaladuse seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise korral on riigisaladuse kaitset korraldav isik kohustatud kohe kirjalikult teavitama asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juhti ning vastavalt Kaitsepolitseiametit või Kaitsejõudude Peastaapi ja viima läbi distsiplinaarjuurdluse. 8. Riigisaladuse ja salastatud teabekandja valdaja on kohustatud kohe teavitama riigisaladuse kaitset korraldavat isikut, kui on põhjust arvata, et: 1) riigisaladus on saanud teatavaks juurdepääsuõigust mitteomavale isikule; 2) salastatud teabekandja või turvakonteineri võti on kaotatud või lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalisele isikule; 3) riigisaladuse kaitse korda on rikutud. Samuti tuleb riigisaladuse kaitset korraldavat isikut viivitamata teavitada, kui on tekkinud kahtlus mõne muu asjaolu suhtes, mis omab tähtsust riigisaladuse kaitse seisukohalt (näiteks kellegi ebatavaline huvi riigisaladuse vastu vms). 9. Kui riigisaladus on saanud teatavaks vastava taseme juurdepääsuõigust mitteomavale isikule, tuleb sellest viivitamata kirjalikult teavitada Kaitsepolitseiametit. Kui avalikuks on tulnud välisriigi riigisaladus, tuleb sellest viivitamata teavitada ka Kaitseministeeriumi. Riigisaladuse valdaja on niisugusel juhul kohustatud võtma tarvitusele meetmed vähendamaks või hoidmaks ära riigisaladuse avalikuks tulemisest tekkivat kahju. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 2. peatükk. Turvaalad 10. Alal, kus töödeldakse «konfidentsiaalse», «salajase» või «täiesti salajase» tasemega riigisaladust või salastatud teabekandjat (edaspidi turvaala), peab olema: 1) selgelt määratletud ja kaitstud perimeeter, milles on võimalik kontrollida kõiki sisse- ja väljapääse; 2) sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem, mis võimaldab turvaalale sisenemist ainult vastava tasemega juurdepääsuõigust omavale isikule või isikule, kellele on antud sellele turvaalale sisenemise õigus (edaspidi sissepääsuluba ); 3) juhul kui turvaalale sissepääs tähendab ühtlasi ligipääsu riigisaladusele (nt sissepääs avatud riiulitega hoidlaruumi, salastatud tehnikat sisaldavasse ruumi vms alale), märgistatakse vastav sissepääs kirjaliku teatega, milles nimetatakse turvaalal hoitava kõrgeima riigisaladuse taset ja sissepääsu tingimusi. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 11. Turvaala, kus ei ole ööpäev läbi töötavat personali, tuleb kohe pärast ametliku tööaja lõppu üle kontrollida ja valve alla anda. 12. Turvaala ümber või selle ees võib asuda väiksema kaitstusega administratiivala. Administratiivalal peab olema selgelt määratletud perimeeter ning kõiki sellele alale sisenenud isikuid ja sõidukeid peab olema vajadusel võimalik kontrollida. 121. «Piiratud» tasemega riigisaladust või salastatut teabekandjat võib töödelda ka administratiivalal. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 13. Turvaalale võib viia relvi või audio- ja videoseadmeid ainult asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku loal. 14. Riigisaladust ja salastatud teabekandjaid töötlevad isikud ja struktuuriüksused tuleb võimaluse korral paigutada asutuses ühte kohta (ühte ja samasse ruumi, hoone ühte tiiba jne). 3. peatükk. Turvaalal töötavate isikute sisse- ja väljapääsukontrolli süsteem 15. Turvaalal töötavate isikute turvaalale sisenemise ja sealt väljumise tuvastamiseks tuleb sisse seada sissepääsulubade süsteem. See nõue ei kehti juhul, kui turvaalal töödeldava riigisaladuse või salastatud teabekandjate maht ei ole suur ning turvaala koosneb ühest või kahest ruumist. 16. Sissepääsuluba peab: 1) kandma seerianumbrit; 2) võimaldama tuvastada isikut, kellele luba on välja antud. 17. Asutuses tuleb sisse seada sissepääsulubade arvestus. 18. Turvaalale sisenenud isik kannab sissepääsuluba nähtaval, et oleks võimalik tuvastada tema isikut. Väljaspool turvaala ei tohi sissepääsuluba nähtaval kanda. Lähtuvalt otstarbekohasusest võib asutuse juhi loal teha sissepääsuloa nähtaval kandmise nõudest erandeid. Sissepääsuloa kaotamise või kaotamiskahtluse korral tuleb sellest viivitamata teavitada riigisaladuse kaitset korraldavat isikut, kes võtab tarvitusele meetmed sissepääsuloa kasutamise takistamiseks. Sissepääsuloa väljaviimine riigist on keelatud. 4. peatükk. Külaliste viibimine turvaalal 19. Külaliste turvaalale sisenemise ja sealt väljumise tuvastamiseks tuleb sisse seada külastuslubade süsteem. 20. Külastusluba peab: 1) kandma seerianumbrit; 2) võimaldama tuvastada isikut, kellele luba on välja antud. 21. Külastusloa andmine külalisele ja tagastamine, külalise saabumise ja lahkumise aeg, külalise ees- ja perekonnanimi ning külalise vastuvõtja ja temale määratud saatja tuleb registreerida. Külalise identifitseerimine peab toimuma kehtiva, isikut tõendava dokumendi alusel. 22. Turvaalale võib külalise lubada ainult asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku loal. 23. Sisenemisel turvaalale väljastatakse külalisele külastusluba. Külaline kannab külastusluba nähtaval, et oleks võimalik tuvastada tema isikut. 24. Külaline võib turvaalal liikuda üksnes koos vastuvõtjaga või temale määratud saatjaga. Külalist on keelatud jätta turvaalale üksinda, välja arvatud juhul, kui külalisel on juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele, mida turvaalal töödeldakse. 25. Külalise vastuvõtja ja temale määratud saatja on kohustatud tagama riigisaladuse kaitse ning eelnevalt teavitama konkreetse turvaala eest vastutavat isikut külalise viimisest sellele turvaalale. 5. peatükk. Turvaala valvele esitatavad nõuded 26. Turvaalal peab olema sissetungimisvastane häiresüsteem (edaspidi häiresüsteem) ning pidev mehitatud valve. See nõue ei kehti juhul, kui turvaalal töödeldava riigisaladuse või salastatud teabekandjate maht ei ole suur ning turvaala koosneb ühest või kahest ruumist. Sellisel juhul peab häiresüsteem olema tsentraalne ning muud füüsilise kaitse meetmed peavad võimaldama valvemeeskonnal õigeaegselt häirele reageerida. 27. Turvaala häiresüsteem võib olla lokaalne või tsentraalne. Lokaalne häiresüsteem annab audio- või visuaalse häiresignaali turvaala sees või selle vahetus läheduses ning võimaldab turvaalal asuval valvepersonalil sellele kohe reageerida. Tsentraalne häiresüsteem annab signaali valvekeskusesse ning sealt saadetakse valvepersonal kohe sündmuskohale. 28. Turvaalal võib kasutada ainult selliseid häiresüsteeme, mida ei ole lihtsate vahenditega võimalik neutraliseerida ja millest ei ole võimalik mööda pääseda. Süsteem peab toimima nii, et häirele oleks võimalik efektiivselt reageerida. Kui riigisaladuse kaitseks kasutatakse alarmsüsteemi, valvekaameraid või muid elektrilisi seadmeid, peab asutuses olema reservelektrisüsteem, mis tagab põhielektrisüsteemi tõrke korral häiresüsteemi pideva funktsioneerimise. Häiresüsteem peab võimaldama registreerida ka süsteemi sisse- ja väljalülitamise aja. 29. Häiresüsteemi seadmed peavad vastama kehtivatele standarditele. Häiresüsteem peab: 1) andma häire, kui sissetungija ligineb; 2) olema paigaldatud selliselt, et valvepersonalil oleks aega reageerida ründele enne, kui sissetungija läbib füüsilised barjäärid; 3) olema opereeritav valve poolt. 30. Häiresüsteemi korrasolekut tuleb kontrollida iga päev. 31.Häiresüsteemi paigaldamine kooskõlastatakse vastavalt Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga. Eesti välisesinduse ja väljaspool riigi territooriumi asuva kaitseväeüksuse turvaalale häiresüsteemi paigaldamine kooskõlastatakse Teabeametiga. [RT I 2005, 71, 551 – jõust. 1.01.2006] 32. Turvaalal, kus töödeldakse «täiesti salajase» või «salajase» tasemega riigisaladust, välja arvatud käesoleva korra punkti 26 teises lõigus sätestatud juhul, peab lisaks häiresüsteemile olema turvaalal liikuv valvepatrull. 33. Valvepatrulli ringkäigud peavad väljaspool tööaega, puhkepäevadel ja riigipühadel toimuma mitteregulaarsete intervallidega. Ringkäigu intervall ei tohi ületada kahte tundi. Esmasel ringkäigul peab patrull: 1) kindlaks tegema kõik turvaalal töötavad isikud ning nende tööruumid, et järgmisel ringkäigul viia läbi samade ruumide täiendav kontroll; 2) kontrollima, et kõik uksed, aknad ja muud võimalikud sissepääsud on suletud ja puutumata. Järgmistel ringkäikudel peab patrull jälgima, et juhuslikul alusel valitud ruumide kontrollimise käigus oleksid kolme ringkäiguga üle kontrollitud kõik ruumid. Samuti peab patrull kontrollima, et turvaalal ei oleks ühtegi märki sissetungijatest ning kõik ringkäigu marsruudile jäävad uksed, aknad ja muud sissepääsud turvaalale on suletud ja puutumata. 34. Valvepatrulli ringkäikude arvu võib vähendada, kui koos häiresüsteemiga kasutatakse valvekaameraid. Teadmisvajaduse nõudest lähtuvalt võib asutuse juht piirata valvepatrulli juurdepääsu turvaalale või selle osadele. Sellisel juhul peab turvaala või selle osa olema kaitstud vähemalt kahe eri tüüpi häiresüsteemiga või tuleb lisaks häiresüsteemile kasutada valvekaamerat. 35. Väljaspool ametlikku tööaega, puhkepäevadel ja riigipühadel peab turvaala valve olema vähemalt selline, et häire korral on võimalik kohe saata valvemeeskond ükskõik millisesse turvaala punkti. 36. Valvurid peavad omama juurdepääsuõigust vastavalt selle riigisaladuse tasemele, millisele neil võib olla võimalik juurde pääseda. Valvuritel peab olema juurdepääsuõigus vähemalt «konfidentsiaalse» tasemega riigisaladusele. 6. peatükk. Riigisaladust käsitlevate nõupidamiste, kohtumiste, konverentside, koosolekute jms pidamise nõuded 37. «Konfidentsiaalse», «salajase» või «täiesti salajase» tasemega riigisaladust käsitleva nõupidamise, kohtumise, konverentsi, koosoleku vms (edaspidi koosolek) läbiviimiseks kasutatavad ruumid peavad asetsema turvaalal. «Piiratud» tasemega riigisaladust käsitleva koosoleku läbiviimiseks kasutatavad ruumid võivad asetseda ka administratiivalal ja neile ei pea rakendama punktide 38–41 nõudeid. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 38. Koosolekuruume tuleb pidevalt kontrollida vältimaks salajast audio- või videosalvestamist. Täiendavalt tuleb koosolekuruumi kontrollida vahetult enne koosoleku läbiviimist. Ühtegi lisaeset ei tohi koosolekuruumi viia eelneva tehnilise kontrollita. 39. Koosoleku läbiviimiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) koosolekuruum peab vastama käesolevas korras sätestatud nõuetele; 2) juurdepääs riigisaladust käsitlevale koosolekule on lubatud ainult isikutele, kellel on vastava tasemega juurdepääsuõigus ning kelle teadmisvajadus on eelnevalt kontrollitud; 3) iga koosolekul osalev isik tuvastatakse isikut tõendava dokumendi alusel ning registreeritakse; 4) iga koosolekul osaleja poolt koosolekul tehtud märkmed, kokkuvõtted jne vaadatakse läbi ja tagastatakse osalejatele alles siis, kui riigisaladust sisaldavad märkmed on vastavalt märgistatud ja registreeritud. Vajadusel koosolek salvestatakse. 40. Koosolekul osaleva isiku juurdepääsuõiguse ja teadmisvajaduse kindlakstegemiseks peab osalejal kaasas olema riigisaladusele juurdepääsu lubav dokument ja kiri oma asutusest, mis tõendab tema koosolekul osalemise vajadust. Kui koosolekust võtab osa asutuse juht, ei ole teadmisvajadust põhjendav asutuse kiri vajalik. 41. Koosolekukutse peab sisaldama järgmisi rekvisiite: 1) koosoleku teema, üldine salastatuse tase, päevakord ning iga päevakorrapunkti salastatuse tase; 2) koosoleku toimumise aeg ja koht; 3) koosoleku eest vastutava isiku kontaktandmed. III OSA. RIIGISALADUSE JA SALASTATUD TEABEKANDJATE TÖÖTLEMINE 7. peatükk. Salastatud teabekandjate koostamine ja vormistamine 42. Salastatud teabekandjale tuleb teha järgmised märked: 1) salastusmärge; 2) märge teabe salastamise aluse (riigisaladuse seaduse vastav paragrahv, lõige ja punkt) kohta. 3) suhtlemisel Euroopa Liidu ja NATO-ga rakendatakse teabekandja märgistamisel nende standardites ettenähtud korda. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 43. Salastatud teabekandja märgistatakse vaid järgmiselt: 1) «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «TÄIESTI SALAJANE»; 2) «salajase» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «SALAJANE»; 3) «konfidentsiaalse» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «KONFIDENTSIAALNE». 4) «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldav teabekandja märgistatakse salastusmärkega «PIIRATUD». Enne salastatud teabekandja edastamist eesti keelt mittemõistvatele kasutajatele tuleb salastusmärge kanda teabekandjale ka inglise keeles. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 44. Teabekandja salastusmärge peab olema selgelt nähtav ja määratlema, milline teabekandja osa on salastatud. 45. Salastatud teabekandja märgistamise õigsuse eest vastutavad teabekandja koostaja ja isik, kelle allkirja või heakskiitu vajab teabekandja. 46. Salastatud dokumendi koostamisel ja vormistamisel juhindutakse haldusdokumentide vormistamise põhinõuetest käesolevast korrast tulenevate erisustega. 47. Salastatud dokumendi lehed peavad olema nummerdatud alates esilehest, samuti tuleb igale dokumendi lehele märkida lehtede koguarv. Salastatud dokumendid vormistatakse ainult ühele lehepoolele. 48. Salastatud dokumendi igale lehele tehakse salastusmärge ning esilehele täiendavalt ka märge teabe salastamise aluse kohta. 49. Salastatud dokumendil tervikuna on tema eri osade kõrgeim riigisaladuse tase, mille kohta tehakse märge dokumendi esilehele. 50. Salastatud dokumendi üldine salastusmärge trükitakse, märgitakse templiga või kinnitatakse dokumendi esi- ja tagakaanele, samuti tiitellehe ja esilehe (kui need on olemas) keskele lehe ülemisse ja alumisse serva. Kõikidele dokumendi järgmistele lehtedele, välja arvatud tühjad lehed, märgitakse salastusmärge lehe keskele ülemisse ja alumisse serva lähtuvalt nende sisust. Salastusmärge peab olenevalt dokumendist olema tehtud: 1) sõrendatud paksus kirjas, suurtähtedega (suurusega 16 punkti) või 2) punast värvi suurtähtedega templiga. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 51. Märge dokumendi salastatuse kustumise, ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise kohta tehakse dokumendi esilehe ülemisse parempoolsesse nurka eraldi reale teabekandja salastamise aluse kohta tehtud märke alla. Märge peab sisaldama teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise või salastamistähtaja pikendamise alust. 52. Kui dokumendi lisa on kasutatav algdokumendita, tuleb see märgistada nagu eraldiseisev dokument. 53. Salastusmärge tuleb teha ka dokumendi juurde kuuluvatele salastatud osadele, mis ei ole esitatud teksti kujul (illustratsioonid, tabelid, fotod, joonised, kaardid jms). 54. Kui salastatud dokumendid köidetakse või liidetakse ühte toimikusse või neist moodustatakse kogum, tuleb kogum märgistada vastavalt selles oleva kõrgeima salastatuse tasemega dokumendi salastatuse tasemele. Vastav märge tehakse köite, toimiku jms esi- ja tagakaane keskele kaane ülemisse ja alumisse serva. 55. Materiaalsele objektile kantakse salastusmärge ainult siis, kui selle struktuuri, sisu või väliskülje uurimisel, sellega operatsioonide teostamisel, selle testimisel, samuti kasutamise või rakendamise käigus on võimalik teada saada riigisaladust. Materiaalse objekti üldine salastatus peab vastama selle osade kõrgeimale salastatuse tasemele. Kui riigisaladuseks on teave materiaalse objekti olemasolu kohta, salastatakse kogu seda objekti puudutav teave. 56. Kui teabekandja kokkurullimine või muul viisil kokkupakkimine varjab salastusmärget, tuleb teabekandjale või pakendile teha täiendavad salastusmärked. 57. Salastatud fotod, filmid (ka negatiivid ja positiivid) ning nende konteinerid (karp, pakend jne) tuleb märgistada selliselt, et nende vastuvõtja või vaataja saaks kohe teada, et teabekandja või selle osa sisaldab riigisaladust. Kui salastatud fotode või reproduktsioonide tegemisel kasutatakse iseilmuvat filmi või paberit, tuleb kõik osad, mis võivad kanda jälgi või teavet viimase pildi kohta, eemaldada aparaadist ning hävitada. 58. Salastatud transparentide ja slaidide puhul tehakse salastusmärge igale transparendile või slaidile. Kui transparendi või slaidi salastatuse tase on nähtav vaid selle projitseerimisel, tuleb salastusmärge teha ka transparendi või slaidi servale, raamile või hoidjale. 59. Salastatud filmide ja videofilmide puhul tuleb salastusmärge teha lindi algusesse ja lõppu, samuti nende pealkirjade algusesse ja lõppu. Kõik märked peavad olema nähtavad filmi või video projitseerimisel. Filmirullidele või videokassettidele ning nende konteineritele tuleb samuti teha salastusmärge. 60. Salastatud audio-, magneetilised või elektroonilised salvestused peavad salvestuse alguses ja lõpus sisaldama selgelt väljendatud avaldust selle kohta, millise tasemega riigisaladust salvestus sisaldab. Salvestusi tuleb hoida konteinerites või rullidel, millel on salastusmärge. 61. Salastatud kujutiste puhul, mis on tehtud fotograafiliselt ja asetsevad läbipaistmatul või transparentsel materjalil ning on suuruselt liiga väikesed (mikrovorm) selleks, et nad oleksid loetavad abivahenditeta, tuleb salastusmärge teha kujutisele ja konteinerile, kus seda hoitakse. Kui võimalik, tuleb mikrovormi osad, mikrofilmi lindid jms, märgistada nii nagu näevad ette fotode märgistamise nõuded. 62. Eemaldatavale teabe salvestamise meediumile ja seadmele, mis kannab riigisaladust ning mida kasutatakse andmetöötlussüsteemides, kirjutusmasinates ja tekstitöötlussüsteemides (näiteks magnetlindid, nende rullid, karbid või kassetid; eemaldatavad diskid, diskikarbid, pakid, samuti disketid; trükimasinate paberrullid ja magnetkaardid jne), tuleb teha salastusmärge. 63. Riigisaladust sisaldav andmekogum või teisaldatav salvestuskandja märgistatakse läbivalt suurtähtedega sõrendatud paksus kirjas (suurusega 16 punkti) või punast värvi suurtähtedega. Andmekogumi märgistamisel kohaldatakse punktide 57–62 nõudeid. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 64. Kasutuskõlbmatuks muutunud salastatud teabekandjat (edaspidi salastatud prügi) tuleb kaitsta samalaadselt salastatud teabekandjaga. Salastatud prügi tuleb hävitada esimesel võimalusel, välja arvatud siis, kui seda on vaja säilitada spetsiifiliseks otstarbeks. 8. peatükk. Salastatud teabekandjate arvestus 65. Salastatud teabekandja kuulub kohustuslikule registreerimisele. Salastatud teabekandjate registreerimisel juhindutakse haldusdokumentide registreerimise nõuetest käesolevas korras sätestatud erisustega. 66. Salastatud teabekandjate registreerimiseks peavad riigisaladust valdavad asutused, institutsioonid ja juriidilised isikud sisse seadma salastatud teabekandjate registri (edaspidi register ). Olenevalt salastatud teabekandjate hulgast võib sisse seada registrid «täiesti salajase», «salajase», «konfidentsiaalse» ja «piiratud» tasemega salastatud teabekandjate eraldi registreerimiseks. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjaid võib asutuse juhi loal registreerida ka asutuse üldises dokumendiregistris eeldusel, et salastatud teave ei saa seetõttu teatavaks kõrvalistele isikutele. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 67. Registrisse kandeid tegeval isikul (edaspidi registripidaja) peab olema juurdepääsuõigus vastavalt registreeritavate teabekandjate kõrgeimale salastatuse tasemele. 68. Registripidaja on kohustatud salastatud teabekandjad igal aastal üle vaatama ning kindlaks tegema: 1) milliste teabekandjate salastatus on kustunud; 2) millised teabekandjad kuuluvad hävitamisele; 3) millised teabekandjad tuleb üle anda Rahvusarhiivi. 69. Salastatud teabekandjate allregistri võib asutuse juhi nõusolekul sisse seada asutuse igas struktuuriüksuses. 70. Salastatud teabekandja registreeritakse üldjuhul üks kord. Põhiregistris registreeritud salastatud teabekandjat ei pea registreerima allregistris. 71. Salastatud teabekandjate registrit võib pidada arvutis, kartoteegikaartidel või registreerimisraamatus. 72. Salastatud teabekandjate registris peab olema märgitud: 1) teabekandja identifitseerimiseks vajalik informatsioon (pealkiri või lühipealkiri, registreerimisnumber, kuupäev, allkirjastaja, koostaja); 2) teabekandja arvelevõtmise kuupäev; 3) teabekandja lehekülgede arv; 31) teabekandja eksemplaride ja hiljem tehtud koopiate arv, v.a «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavate teabekandjate puhul; 4) isik või asutus, kellele salastatud teabekandja edastati (sõltumata edastamisviisist). [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 73. Salastatud teabekandjad tuleb registris arvele võtta nende koostamise või saabumise kuupäeval. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja edastamise või tutvustamise kohta peab registris olema märgitud: 1) isiku nimi, kellele salastatud teabekandja edastati või kellele seda tutvustati; 2) salastatud teabekandja edastamise või tutvustamise kuupäev; 3) isiku allkiri salastatud teabekandja vastuvõtmise või tutvustamise kohta või selle üleandmis-vastuvõtmisvormi number, millega teabekandja edastati. Märked teabekandja tutvustamise kohta võib teha lisaks ka teabekandjale või teabekandjale lisatud registreerimislehele. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 74. Registripidaja peab vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul kontrollima «konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandjate ning vastavalt vajadusele «piiratud» tasemega salastatud teabekandjate olemasolu ja terviklikkust ning registri andmete õigsust. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 75. Isik on tööülesannete muutumise või töölt lahkumise korral kohustatud registripidajale üle andma kõik tema valduses olevad salastatud teabekandjad, kui asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juht ei ole sätestanud teisiti. 9. peatükk. Salastatud teabekandjate säilitamine ja hoidmine ning nõuded hoiutingimustele ja -vahenditele 76. «Täiesti salajase» ja «salajase» tasemega salastatud teabekandjat tuleb säilitada või hoida turvakonteineris, mis peab olema varustatud kombinatsioonlukuga või sellele vastava lukusüsteemiga. «Konfidentsiaalse» tasemega salastatud teabekandjat tuleb säilitada või hoida vähemalt ühe kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga turvakonteineris. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjat tuleb säilitada või hoida lukustatud konteineris, kapis või sahtlis, mis on kaitstud kõrvaliste isikute juurdepääsu eest. Statsionaarsed turvakonteinerid peavad paiknema turvaalal. Turvakonteinerid, mida kasutatakse salastatud teabekandjate säilitamiseks ja hoidmiseks, peavad vastama kehtivatele standarditele. Automatiseeritud infotöötlussüsteemi piires säilitatakse ja hoitakse riigisaladust andmekogumina elektrooniliselt esitatavas vormis, sealhulgas teisaldataval salvestuskandjal. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 77. Erandjuhtudel võib «salajase» või «konfidentsiaalse» tasemega salastatud teabekandjat asutuse juhi loal hoida metallist dokumendikapis või sahtlis, kui hoidmispaik asub turvaalal ja on varustatud vähemalt ühe sulgemisrauaga või kolmeosalise võtmekombinatsiooniga lukuga. 78. Kui turvakonteinerit kasutab mitu isikut, tuleb turvakonteiner jagada füüsiliselt osadeks lähtuvalt teadmisvajaduse põhimõttest. Turvakonteineril peavad niisugusel juhul olema eraldi lukustatavad osad. 79. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemisel tuleb järgida teadmisvajaduse põhimõtet. 80. Kui salastatud teabekandjate säilitamise ja hoidmise nõudeid ei ole asutuses võimalik täita, tuleb salastatud teabekandjad anda ajutisele hoiule asutusele, kus salastatud teabekandjate säilitamise ja hoidmise nõuded on täidetud. Salastatud teabekandjat võib säilitada või hoida ka panga hoiulaekas, kui on tagatud, et juurdepääsuõigust mitteomavatel isikutel ei ole sinna juurdepääsu. Panga hoiulaekas ei tohi säilitada ja hoida «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandjat. 81. Salastatud teabekandjad peavad pärast nende väljavõtmist turvakonteinerist või muust säilitus- või hoidmispaigast olema pideva järelevalve all. Kui salastatud dokumente hetkel ei kasutata, tuleb neid hoida tagumine külg ülespoole. 82. [Kehtetu - RT I 2000, 85, 539 - jõust. 20. 11. 2000] 83. Ruumist lahkumisel peab salastatud dokumendid, kaasa arvatud salastatud prügi, sulgema vastavalt salastatuse tasemele turvakonteinerisse, kappi või sahtlisse. «Konfidentsiaalse» või «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja võib jätta tööajal ruumist lühiajalise väljumise korral turvakonteinerisse sulgemata, kui ruumi sissepääsud on lukustatud. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 84. Tööpäeva lõpetamisel on viimasena ruumist lahkuv isik kohustatud sulgema kõik salastatud teabekandjad vastavalt salastatuse tasemele statsionaarsetesse turvakonteineritesse, kappidesse või sahtlitesse ning lukustama turvakonteinerid, kapid või sahtlid. Samuti peab viimasena ruumist lahkuv isik sulgema kõik aknad ning lukustama ruumide uksed. Asutuse juhil on õigus kindlaks määrata ruumid, mida viimane lahkuja võib pärast tööpäeva lõppu jätta avatuks. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 841. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja väljaviimine turvaalalt võib toimuda ainult asutuse juhi loal transportimiseks mõeldud lukustatavas kotis või kastis või pitseeritud diplomaatilises kotis. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 10. peatükk. Turvavõtmete ja turvakonteinerite lukukombinatsioonide kaitse 85. Tööajal asub turvakonteineri võti (edaspidi nimetatud turvavõti) selle turvakonteineri kasutaja käes. Pärast tööaega töökohalt lahkudes tuleb turvavõti sulgeda eraldi turvakonteinerisse (turvavõtmete kappi). 86. Turvavõtmete kapp peab olema metallist, lukustatav ning asuma pideva valve all. 87. Kui turvavõtmete kappi kasutavad mitu isikut, peavad selles olema eraldi lukustatavad osad, et võtmeid oleks võimalik eraldi hoida. 88. Turvakonteineri lukud tuleb vahetada: 1) kasutaja vahetumisel, kui on põhjust arvata, et turvavõti on sattunud kõrvalise isiku kätte; 2) turvavõtme kaotamisel, kui on põhjust arvata, et turvavõti on sattunud kõrvalise isiku kätte. 89. Turvakonteineri lukukombinatsiooni tohib teada ainult vastava konteineri kasutaja. Lukukombinatsioon ei tohi koosneda numbrite või tähtede reast, mida on kerge ära arvata (näiteks isiklike tähtpäevade kuupäevad, telefoninumbrid või aritmeetilised jadad jms). 90. Lukukombinatsioone peab muutma: 1) kasutaja vahetumisel; 2) pärast avamist kasutaja juuresolekuta; 3) kui on põhjust arvata, et kombinatsioon sai teatavaks kõrvalisele isikule; 4) regulaarselt iga 12 kuu tagant. 91. Turvavõtmete varueksemplarid ja turvakonteinerite lukukombinatsioonid antakse pitseeritud ümbrikus selleks määratud vastutavale isikule või turvakonteinerit või turvavõtmete kappi kasutava isiku otsesele ülemusele. Ümbrikke hoitakse eraldi turvakonteineris. Turvakonteineri lukukombinatsiooni teised kirjalikud ülestähendused on keelatud. 11. peatükk. Salastatud teabekandjate reprodutseerimine ja nendest väljavõtete tegemine 92. «Täiesti salajase» või «salajase» tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine teabekandja koostanud asutuse kirjaliku nõusolekuta on keelatud. 93. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimisseade peab asuma turvaalal ning asutus peab tagama, et salastatud teabekandjate reprodutseerimisseadmetele ei pääseks juurde kõrvalised isikud. Salastatud teabekandjate reprodutseerimisel tuleb kasutada ainult selleks ettenähtud reprodutseerimisseadmeid. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 94. Asutus peab välistama salastatud teabekandjate kontrollimatu reprodutseerimise ja sellest väljavõtte tegemise. Asutus tagab, et: 1) väljaspool tööaega ei oleks võimalik pääseda reprodutseerimisseadmete juurde või neid kasutada; 2) teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine oleks täielikult tuvastatav. 95. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja reprodutseerimise ja sellest tehtud väljavõtte kohta tehakse märge salastatud teabekandjate registrisse. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega teabekandjat võib reprodutseerida ainult registripidaja. «Piiratud» tasemega teabekandjat võib reprodutseerida teabekandja kasutaja ilma registripidaja eelneva kooskõlastuseta. Salastatud teabekandja koopiale, ärakirjale ja sellest tehtud väljavõttele uut registreerimisnumbrit ei anta. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 951. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjate reprodutseerimine ja nendest koopiate tegemine on lubatud administratiivalal. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 12. peatükk. Salastatud teabekandjate hävitamine 96. Salastatud teabekandja tuleb hävitada põletamise, narmastamise või lahustamise teel või muul meetodil, mis teeb võimatuks selles sisalduva teabe taastamise. Salastatud teabekandjate hävitamise seade peab olema kooskõlastatud vastavalt Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabiga. 97. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja hävitamisel koostatakse salastatud teabekandja hävitamise akt. «Konfidentsiaalse», «salajase» ja «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandja hävitamise peavad teostama vähemalt kaks ametiisikut, kes annavad oma allkirjad salastatud teabekandja hävitamise aktile. Teabekandja kasutaja võib iseseisvalt selleks ettenähtud viisil hävitada «piiratud» tasemega salastatud teabekandja. Hävitamist teostavatel isikutel peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 98. Salastatud teabekandja hävitamise aktis peavad olema märgitud: 1) salastatud teabekandjat identifitseerivad andmed; 2) isikute andmed, kes teabekandja hävitasid; 3) hävitamismeetod. 99. Salastatud teabekandjate hävitamise akte säilitatakse turvaalal vähemalt viis aastat. [RT I 2000, 85, 539 - jõust. 20. 11. 2000] 13. peatükk. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate füüsilise edastamise, edasitoimetamise, veovahenduse ja veo üldnõuded [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 100. Riigisaladuse valdaja on kohustatud enne riigisaladuse või salastatud teabekandja edastamist ja edasitoimetamist kontrollima, kas riigisaladuse või salastatud teabekandja vastuvõtjal on juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele. 101. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edastamise või edasitoimetamise viis sõltub riigisaladuse tasemest ja levitamise vormist. 102. Salastatud teabekandja edastamise või edasitoimetamise kohta tuleb teha märge salastatud teabekandjate registrisse või koostada üleandmis-vastuvõtmisvorm. Asutuse üldises dokumendiregistris registreeritud «piiratud» tasemega salastatud teabekandja registreerimise ja asutusesisese liikumise kord määratakse kindlaks asutuse asjaajamise korras. Üleandmis-vastuvõtmisvorme säilitatakse turvaalal vähemalt viis aastat. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 103. Riigisaladuse või salastatud teabekandja edastamisel või edasitoimetamisel teise isiku kaudu peab isikul, kelle kaudu teave edastatakse, olema juurdepääsuõigus vastavalt edastatava riigisaladuse tasemele. 14. peatükk. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edastamine ühe ja sama hoone piires 104. Riigisaladust ja salastatud teabekandjat võib hoonesiseselt edastada isiklikult või teise isiku kaudu. 105. Kui salastatud teabekandja edastatakse teise isiku kaudu, tuleb teabekandja paigutada suletud ümbrikusse, mis allkirjastatakse saatja poolt. Ümbrikule märgitakse selles oleva teabekandja salastustase ja teabekandja adressaat. Ümbrik adresseeritakse ainult ühele adressaadile. 106. Isik, kelle kaudu salastatud teabekandja edastatakse, peab selle adressaadile toimetama viivituseta ning kuni üleandmiseni hoidma kogu aeg enda valduses. Kui salastatud teabekandjat ei ole võimalik kohe edastada, tagastatakse see saatjale või antakse riigisaladuse kaitset korraldavale isikule ajutisele hoiule. Isikul, kelle kaudu salastatud teabekandja edastatakse, peab olema vastava tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba. 107. Salastatud teabekandja vastuvõtja on kohustatud kontrollima, kas saadetis on puutumata. Registrisse või üleandmis-vastuvõtmisvormi tehakse märge teabekandja kättesaamise kohta ning märgitakse ka kättesaamise aeg. Avatud saadetise või avamisjälgedega saadetise puhul või vastava kahtluse korral peab sellest kohe teavitama riigisaladuse kaitset korraldavat isikut. 1071. Administratiivalal toimub «piiratud» tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja liikumine vastavalt asutuse asjaajamiskorras sätestatule. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 15. peatükk. Riigisaladuse ja salastatud teabekandjate edasitoimetamine väljapoole hoonet 108. «Täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada ainult kulleriga. «Salajase» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga või teise isiku kaudu. «Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada kulleriga, teise isiku kaudu või kullerpostiga. «Piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edasi toimetada ka tähtsaadetisena. Teise isiku kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) isikul peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele; 2) salastatud teabekandjat ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta; 3) teabekandja edasitoimetamisel peab kasutama ametisõidukit. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 109. Kui salastatud teabekandja edasitoimetamiseks kasutatakse kullerposti teenust, tuleb eelnevalt kokku leppida pakkimis- ja vastuvõtmistingimused. Kohaletoimetamisteenus peab olema korraldatud nii, et pakend, milles asub salastatud teabekandja, oleks kogu aeg vastutava töötaja otsese järelevalve all. 110. . «Täiesti salajase» ja «salajase» tasemega riigisaladust sisaldavate teabekandjate edasitoimetamisel kulleriga peab kasutama ametisõidukit koos juhiga. Kulleri kasutamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) kulleril peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele; 2) salastatud teabekandjat ei tohi mitte mingil tingimusel jätta järelevalveta; 3) kuller peab olema relvastatud. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 1101. Riigisaladust sisaldava teabekandja edastab üldjuhul salastatud teabekandja koostanud asutus. Riigisaladust sisaldava teabekandja edasitoimetamisel võivad teabekandja edastaja ning adressaat teabekandja veos kokku leppida, järgides käesolevas määruses sätestatud nõudeid. Juhul kui «täiesti salajase» ja «salajase» tasemega teabekandja edasitoimetamisele kehtestatud nõudeid pole võimalik järgida, tuleb pöörduda riigisaladust sisaldava teabekandja edastamise korraldamiseks Kaitsepolitseiameti või Kaitsejõudude Peastaabi poole. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 111. Väljaspool Eestit võib «täiesti salajase» tasemega salastatud teabekandjaid edasi toimetada ainult diplomaatilise või sõjalise kulleriga. Vastavalt Kaitsepolitseiamet, Kaitsejõudude Peastaap või Kaitseministeerium annavad loa «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldava teabekandja edasitoimetamiseks diplomaatilise või sõjalise kullerita vaid juhul, kui kulleri kasutamine tooks kaasa viivituse, mis oleks ebasoovitav. «Salajase» ja «konfidentsiaalse» tasemega salastatud teabekandjaid võib väljaspool Eestit edasi toimetada diplomaatilise või sõjalise kulleriga või teise isiku kaudu. «Konfidentsiaalse» või «piiratud» tasemega salastatud teabekandjat võib edasi toimetada ka diplomaatilise postiga. «Piiratud» tasemega salastatud teabekandjat võib edasi toimetada ka tähtsaadetisena. Diplomaatilise kulleri tunnistusi väljastab Välisministeerium, sõjalise kulleri tunnistusi väljastab Kaitseministeerium. Teise isiku kasutamisel peab järgima järgmisi nõudeid: 1) isikul peab olema juurdepääsuõigus vastava tasemega riigisaladusele; 2) sellisel viisil edasitoimetatavate teabekandjate registriandmete juurde tehakse registris asjakohane märge; 3) lõppsiht, valitud marsruut ja edasitoimetamisel kasutatavad transpordivahendid kooskõlastatakse vastavalt Kaitsepolitseiameti, Kaitsejõudude Peastaabi või Kaitseministeeriumiga. Salastatud teabekandjate edasitoimetamine väljaspool Eestit peab olema korraldatud nii, et on välistatud pakendi avamine tolli- või turvakontrolli või mõnel muul eesmärgil põhjendatud teadmisvajaduseta inimeste poolt. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 1111. Punktis 111 nimetatud loa ja kooskõlastuse nõuet ei kohaldata Teabeametile. [RT I 2005, 71, 551 – jõust. 1.01.2006] 112. Salastatud teabekandja toimetatakse edasi teise asutusse ainult läbipaistmatus topeltpakendis. Välimisele pakendile märgitakse ainult saaja-asutuse nimi (vajaduse korral ka aadress) ja teabekandja registreerimisnumber. Sisemisele pakendile märgitakse selles oleva teabekandja salastustase, registreerimisnumber, lehekülgede ja eksemplaride arv ning täpne adressaat (saaja ametikoht ja asutuse aadress). «Piiratud» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat võib edastada ühekordses läbipaistmatus pakendis. Sellisel juhul pakendile teabekandjas sisalduva teabe salastatuse taset ei märgita, vaid tehakse märge «Avada ainult adressaadil». Salastatud teabekandja peab olema pakendatud turvaliselt viisil, mis võimaldab tagantjärele tuvastada pakendi avamist. Vajadusel peab rakendama täiendavaid meetmeid pakendi sisu puutumatuse tagamiseks. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 113. . «Konfidentsiaalse», «salajase» või «täiesti salajase» tasemega riigisaladust sisaldavat teabekandjat sisaldava pakendi edasitoimetamisel täidab vastuvõtja üleandmis-vastuvõtmisvormi, mille tagastab pärast kirjete võrdlemist edasitoimetajale. Üleandmis-vastuvõtmisvormile peavad olema märgitud teabekandja koostamise kuupäev, registreerimise number, adressaadi nimi ja aadress ning vastuvõtja nimi ja allkiri. Üleandmis-vastuvõtmisvormile ei tohi märkida pakendis sisalduva salastatud teabekandja pealkirja või muud viidet teabekandja sisule. [ RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 114. Välimise pakendi avab registripidaja. Sisemise pakendi võib registripidaja avada juhul, kui asutuse juht on teda selleks volitanud. Adressaadita salastatud teabekandja edastatakse viivitamata asutuse juhile adressaadi määramiseks. Registripidaja registreerib teabekandja või sisemise pakendi (kannab pakendile andmed registreerimise kohta) ning edastab adressaadile. Teabekandja adressaat on kohustatud registreeritud pakendi säilitama koos dokumendiga kuni teabekandja registreerimiseni. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 16. peatükk. Riigisaladuse edastamine tehniliste sidekanalite kaudu 115. Riigisaladuse edastamine telekommunikatsioonivahendi või muu tehnilise sidekanali kaudu on lubatud ainult krüpteeritult. 116. Krüpteerimata kujul võib riigisaladust (välja arvatud tasemega «täiesti salajane») telekommunikatsioonivahendi kaudu edastada ainult hädaolukorras riigisaladust valdava riigiasutuse juhi ühekordsel eraldi loal. Riigisaladust valdava riigiasutuse juht võib anda loa, kui riigisaladuse kiire edastamine on möödapääsmatu ja riigisaladuse krüpteerimine ei ole aja või vastavate vahendite puudumise tõttu võimalik. Riigisaladuse krüpteerimata edastamisest teatatakse esimesel võimalusel Kaitsepolitseiametile ja Teabeametile. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] IV OSA. JULGEOLEKUASUTUSTE JA KAITSEJÕUDUDE PEASTAABI TÖÖKORRALDUS RIIGISALADUSE KAITSE KORRALDAMISEL [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 117. Riigisaladuse kaitset korraldab ja kontrolli riigisaladuse seaduse täitmise üle teostab Kaitsepolitseiamet. Kaitsejõudude Peastaap korraldab riigisaladuse kaitset ja teostab kontrolli kaitseväes ja Kaitseliidus. Teabeamet teostab kontrolli Eesti välisesindustes ning väljaspool riigi territooriumi asuvates kaitseväeüksustes. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 117.1 Elektroonilist teabeturvet korraldab ja kontrollib Teabeamet. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 118. Kaitsepolitseiamet, Teabeametja Kaitsejõudude Peastaap: 1) kontrollivad riigisaladuse kaitse programmide ja süsteemide olemasolu asutuses ja nende korrasolekut; 2) kontrollivad töötajate juurdepääsu riigisaladusele; 3) kontrollivad riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise vastavust riigisaladuse seadusele ja selle alusel antud õigusaktidele; 4) selgitavad välja riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuete rikkumisi; 5) teevad ettepanekuid riigisaladuse kaitse komisjonile esinevate puuduste ja õiguserikkumiste vältimiseks ja kõrvaldamiseks; 6) korraldavad koolitust riigisaladuse kaitse küsimustes. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 119. Käesoleva korra punkti 118 alapunktides 1–3 nimetatud kontrolli aluseks on üldjuhul vastavalt siseministri , kaitseministri või Kaitsejõudude Peastaabi ülema poolt kinnitatud tööplaan, milles märgitakse: 1) kontrollitava asutuse nimi; 2) plaanilise kontrolli läbiviimise aeg ja kestus; 3) plaanilise kontrolli iseloom. Plaanilise kontrolli läbiviimisest teavitatakse kontrollitavat asutust vähemalt üks kuu ette. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 120. Kaitsepolitseiametil, Teabeametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on õigus läbi viia tööplaaniväline kontroll, kui on põhjust arvata, et asutuses rikuti või rikutakse riigisaladuse seadusest või selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid nõudeid. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 121. Vajaduse korral on Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil õigus viia läbi ühine kontroll. 122. Kontrolli läbiviimiseks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline komisjon, kelle töökorra kinnitab vastavalt siseminister või Kaitsejõudude Peastaabi ülem. Teabeameti poolt teostatavat kontrolli viivad läbi selleks Teabeameti peadirektori poolt volitatud ametnikud. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 123. Kaitsepolitseiametil, Teabeametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on kontrollimise käigus õigus tutvuda kogu vajaliku teabega. Kontrollitav asutus on kohustatud looma kontrollijale vajalikud tingimused, sealhulgas eraldama selleks vajalikud ruumid. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 124. Kontrolli läbiviimise kohta koostab kontrolli läbiviinud komisjon ühise kontrolliaruande, milles kirjeldatakse kontrollimisel tuvastatud asjaolusid ja antakse neile hinnang. 125. Kaitsepolitseiametil ja Kaitsejõudude Peastaabil on õigus kontrollitavale asutusele teha kohustuslikke ettekirjutusi riigisaladuse seadusest tulenevate nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks. 126. Kui kontrollimise käigus on välja selgitatud riigisaladuse seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua riigisaladuse avalikuks tuleku, on vastavalt Kaitsepolitseiametil , Teabeametil ja Kaitsejõudude Peastaabil õigus teha kontrollitavale asutusele kohustuslik ettekirjutus riigisaladuse ja salastatud teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta salastatud teabekandjad ajutisele hoiule kuni vajalike tingimuste loomiseni. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 127. Kontrolliaruanne koostatakse vähemalt kahes eksemplaris. Kontrolliaruande kinnitab vastavalt Kaitsepolitseiameti peadirektor , Teabeameti peadirektor või Kaitsejõudude Peastaabi ülem. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 128. Kontrolliaruande üks eksemplar saadetakse kontrollitavale asutusele ja temast kõrgemalseisvale asutusele hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul arvates kontrolli lõpetamise päevast. 129. Asutus on kohustatud võtma tarvitusele meetmed kontrolliaruandes tehtud ettekirjutuste rakendamiseks. Ettekirjutuse teinud asutusele tuleb ühe kuu jooksul teatada rakendatud meetmetest. Ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks on ettekirjutuse teinud asutusel õigus läbi viia järelkontroll. V OSA. TEISTE RIIKIDE JA RAHVUSVAHELISTE ORGANISATSIOONIDE SALASTATUD TEABE KAITSE [RT I 2001, 66, 384 - jõust. 1. 09. 2001] 130. Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe volitatud vastuvõtjana ja hoidjana tegutseb riigi julgeoleku volitatud esindaja. 131. Riigi julgeoleku volitatud esindaja teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures on oma pädevuse piires Kaitseministeerium. 132. Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabekandjate töötlemine toimub käesoleva määrusega kehtestatud korras, arvestades käesolevast osast ja välislepingutest tulenevaid erisusi. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 133. Teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavate volitatud esindajate poolt edastatud salastatud teabe vastuvõtjaks ja hoidjaks on Kaitseministeerium, kes koos asjaomase institutsiooniga korraldab salastatud teabe allregistreid. 134. Juhul kui teabe vastuvõtjaks on mõni teine Eesti riigi, kohaliku omavalitsuse asutus või juriidiline isik, peab teabe registreerima riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt peetavas põhiregistris. 135. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) salastatud teabe allregistreid peavad: 1) Välisministeerium; 2) Siseministeerium; 3) Riigikantselei; 4) Kaitsepolitseiamet; 5) Päästeamet; 6) Teabeamet; 7) Kaitsejõudude Peastaap; 8) Eesti esindus NATO juures; 9) Balti Kaitsekolled˛; 10) Piirivalveamet; 11) Eesti sõjaline esindus Euroopa liitlasvägede kõrgema peakorteri juures; 12) Õhuseiredivisjon. [RT I 2003, 28, 168 – jõust. 17.03.2003] 136. Käesoleva määruse punktis 133 sätestatud allregistrite vastavust kehtivatele turvalisus- ja ohutusnõuetele ning rahvusvahelistele lepingutele kontrollivad Kaitsepolitseiamet , Teabeamet ja Kaitsejõudude Peastaap koostöös riigi julgeoleku volitatud esindajaga, kellel on vajadusel õigus teha ettekirjutusi puuduste kõrvaldamiseks. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 137. Juurdepääs teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele toimub «Riigisaladuse seadusega» kehtestatud korras väljastatud riigisaladusele juurdepääsuloa alusel ja riigi julgeoleku volitatud esindaja poolt väljastatud sertifikaadi alusel. Riigi julgeoleku esindaja teavitab vajadusel teisi riike ja rahvusvahelisi organisatsioone isikule juurdepääsuloa väljastamisest. 138. Riigi julgeoleku volitatud esindaja tutvustab isikut, kellele väljastatakse sertifikaat juurdepääsuks teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele nendes riikides või rahvusvahelistes organisatsioonides salastatud teabekandjate töötlemiseks kehtivate turvanõuetega. 139. Kooskõlas «Välissuhtlemisseadusega» (RT I 1993, 72/73, 1020; 1996, 49, 953; 1997, 73, 1200) moodustab Vabariigi Valitsus delegatsioone PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) julgeolekukomitee ja erikomitee juurde. Delegatsioonid on oma tegevusest nimetatud komiteedes aruandekohustuslikud riigi julgeoleku volitatud esindaja ees. VI OSA. ELEKTROONILINE TEABETURVE. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 17. peatükk. Kasutatavad mõisted [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 140. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) riigisaladuse automatiseeritud infotöötlussüsteemid (edaspidi süsteemid) – mis tahes tehnilised vahendid, mida kasutatakse riigisaladuse automatiseeritud töötlemiseks, sealhulgas tark- või riistvara, telekommunikatsioonivõrk, -liin või -seade, nende liides või kogum; 2) elektrooniline teabeturve – teabe (riigisaladuse) käideldavuse, salajasuse ja terviklikkuse olemasolu tagamine riigisaladuse automatiseeritud infotöötlussüsteemides; 3) andmekogum – teabe elektrooniline vorm; 4) käideldavus – teabe kasutamise ja teabele juurdepääsu võimalus volitatud isiku nõudel; 5) salajasus – teabe volitamata isikutele mittekättesaadavus või mittearusaadavus; 6) terviklikkus – teabe omadus olla volitamata isikute poolt muutmata, täiendamata või hävitamata; 7) oht – tegur, mille toimel teave või selle kaitsmist toetavad süsteemitoimingud ja -vahendid võivad kahjustuda, kaduda, avalikuks saada või neid saab varastada või kopeerida; 8) turvarike – olukord, kus teave või selle kaitsmist toetavad süsteemitoimingud ja -vahendid on varguse, sabotaa˛i, terrorismiaktide, muu lubamatu tegevuse või turvaaukude tõttu kaotanud salajasuse, terviklikkuse või käideldavuse (sealhulgas teabe kadumine, volitamata isikutele teatavakssaamine, volitamata isikute poolt muutmine või hävitamine või rünne süsteemi suhtes); 9) turvarisk – turvarikke esinemise tõenäosus; 10) riskihaldus – ohtude, turvariski ja turvaaukude analüüs, mille põhjal määratakse kindlaks turvameetmed teabele ja selle kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele. Riskihaldus hõlmab meetmete planeerimist, korraldamist, suunamist ja kontrollimist eesmärgiga vältida riski väljumist vastuvõetavatest piiridest; 11) turvaauk – turvariket võimaldav või hõlbustav tegur, tingituna süsteemi tehnilistest puudustest, süsteemi üle kontrolli puudumisest või muudest asjaoludest; 12) haavatavuse analüüs – süsteemi üksikasjalik kontrollimine, selgitamaks välja süsteemi turvaaugud, ohud süsteemis töödeldava teabe salajasusele, terviklikkusele ja käideldavusele ning süsteemi vastuvõtlikkus mis tahes ründele või ohule; 13) [kehtetu - RT I 2005, 71, 551 – jõust. 1.01.2006] 14) süsteemi turvanõuete loetelu – süsteemi suhtes kohustuslike turvanõuete täielik ja selge loetelu, mis alusdokumendina näitab, kuidas piisav turvalisus saavutada ja kuidas teabe turvalisust süsteemis hallata ja kontrollida; 15) süsteemi turvanõuete rakendamise juhend – dokument, mis kirjeldab detailselt süsteemi turvanõuete loetelus ettenähtud turvanõuete täitmise korda ning asutuse iga konkreetse töötaja ülesandeid teabe turvalisuse tagamisel. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 141. Süsteem, milles töödeldakse riigisaladust, peab võimaldama: 1) tuvastada ja registreerida isikud, kes omasid või võisid omada juurdepääsu riigisaladusele ja selle kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele; 11) erineva salastatuse tasemega riigisaladuse kaitsmist ning süsteemi kasutajate eristamist riigisaladusele juurdepääsuõiguste põhjal; [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] 2) juurdepääsu teabele ja selle kaitsmist toetavatele süsteemitoimingutele ja -vahenditele üksnes juurdepääsuõiguse ja põhjendatud teadmisvajaduse olemasolul; [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] 3) kontrollida teabe ning selle kaitsmist toetavate süsteemitoimingute ja -vahendite salajasust, terviklikkust, käideldavust, samuti nende päritolu, usaldatavust ja ühendusi; 4) saavutada olukorra, kus elektroonilise teabeturbe kaitsemehhanismid toimivad nõuetekohaselt süsteemi kogu käitlusaja jooksul; 5) ära hoida ning kõrvaldada turvarikkeid ning vältida või vähendada nende tekkimisega kaasnevat kahju; 6) turvarikete käsitlemist, mille käigus määratakse kindlaks ja registreeritakse süsteemile või selle osale avaldunud ohud ja nende tagajärjel teabele tekkinud kahju ning nende kõrvaldamiseks kasutusele võetud meetmed. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 142. Süsteemides töödeldava riigisaladuse kaitse (teabe turvalisus) saavutatakse käesolevas korras ja teistes õigusaktides sätestatud elektroonilise teabeturbe, samuti riigisaladuse kaitseks kehtestatud muude nõuete täitmise ning selle korraldamise ja kontrollimisega. Välisriigi salastatud teavet töötlevates süsteemides elektroonilise teabeturbe tagamisel arvestatakse täiendavalt vastavast välislepingust tulenevaid nõudeid. Elektroonilise teabeturbe tagamisel kasutatakse arvuti-, andmevahetus-, kiirgus- ja krüptoturbe meetmeid, mis hõlmavad süsteeme ähvardavate ohtude ja turvaaukude vältimist, avastamist, dokumenteerimist ja nimetatud ohtudele adekvaatset reageerimist. [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] 18. peatükk. Süsteemi akrediteerimine [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 143.Süsteemi akrediteerimise eesmärk on tagada piisav veendumus, et süsteem vastab elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestatud nõuetele. [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] Teabeamet akrediteerimise tulemuste põhjal vastavalt: 1) tunnistab süsteemi akrediteerituks ja väljastab sellele vastavussertifikaadi; 2) väljastab süsteemile ajutise kasutusloa koos tähtaja ja tingimuste määramisega süsteemi uuesti akrediteerimisele esitamiseks; 3) keeldub süsteemi akrediteerimast ja keelustab selle kasutamise riigisaladuse töötlemiseks koos tingimuste määramisega süsteemi akrediteerimiseks. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 144. Teabeamet lähtub süsteemide akrediteerimise üle otsustamisel: 1) süsteemi tehnilisest kirjeldusest ning süsteemi ühendustest teiste süsteemidega; 2) süsteemi riskide analüüsi tulemustest; 3) süsteemi turvanõuete loetelust; 4) süsteemi turvanõuete rakendamise juhendist; 5)eelkontrolli käigus saadud teabest elektroonilise teabeturbe tagamise kohta riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku poolt; [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] 6) süsteemi jääkriskide analüüsist ning vastuvõetava riski ulatusest; 7) süsteemi võimekusest avastada ja tõkestada juurdepääsuõigustele mittevastav tegevus, avastada ja tõkestada süsteemi lubamatu sissetungimine, võimaldada süsteemi haavatavuse analüüside teostamist ning võimaldada süsteemi konfiguratsioonihaldust. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 145. Riigisaladust valdav asutus, institutsioon ja juriidiline isik on kohustatud esitama Teabeametile viimase nõudel viivitamatult andmed punktis 144 sätestatud asjaolude kohta ning tagama Teabeametile tööajal pideva ning puhkepäevadel ja riiklikel pühadel eelnevalt kokku lepitud juurdepääsu võimaluse tema valduses oleva süsteemi osadele, sõltumata nende paiknemiskohast. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 146. Üksikasjalikud turvameetmed konkreetse süsteemi suhtes nähakse ette süsteemi turvanõuete loetelus ja turvanõuete rakendamise juhendis, lähtudes käesolevas korras ja teistes õigusaktides, samuti välislepingutes ettenähtud põhimõtetest ja normidest. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 147.[kehtetu - RT I 2005, 71, 551 – jõust. 1.01.2006] 19. peatükk. Süsteemi turvanõuete loetelu [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 148. Süsteemi turvanõuete loetelu tüübid on: 1) süsteemi turvanõuete loetelu kokkuühendatud süsteemidele; 2) süsteemi turvanõuete loetelu üksiksüsteemidele; 3) süsteemide kokkuühendamise turvanõuete loetelu. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 149. Süsteemi turvanõuete loetelu töötab välja süsteemi projekteerija või ehitaja koos riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isikuga ning kooskõlastab loetelu Teabeametiga enne uue süsteemi ehitamisele asumist või enne uue süsteemi teiste süsteemidega kokkuühendamist. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 150. Kasutusel oleva süsteemi turvanõuete loetelu või süsteemi kokkuühendamise turvanõuete loetelu töötab välja riigisaladust valdav asutus, institutsioon või juriidiline isik ning kooskõlastab selle Teabeametiga. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 151.[kehtetu - RT I 2005, 71, 551 – jõust. 1.01.2006] 152. Süsteemi turvanõuete loetelu ja selle muudatused kehtestab riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juht pärast kooskõlastuste saamist. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 153. Süsteemi turvanõuete loetelu täpsustatakse regulaarselt süsteemi ehitamise ja ekspluateerimise käigus, sealhulgas juhtudel, kui muutub süsteemi kasutusotstarve, struktuur, ilmnevad uued olulised ohud või muutub süsteemis töödeldava riigisaladuse tase. Süsteemi turvanõuete loetelu kõik muudatused kooskõlastatakse Teabeametiga. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 154.[kehtetu - RT I 2005, 71, 551 – jõust. 1.01.2006] 20. peatükk. Süsteemi turvanõuete rakendamise juhend [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 155. Süsteemi turvanõuete rakendamise juhend sisaldab vähemalt järgmisi osi: 1) süsteemi turvalisuse haldamise ja korraldamise põhimõtted; 2) elektroonilise teabeturbe meetmed; 3) tegevuskavad eriolukorra, erakorralise seisukorra ja hädaolukorra puhuks; 4) süsteemi konfigureerimise ja ümberkonfigureerimise nõuded; 5) süsteemi ühendamine üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu ja Internetiga. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 156. Süsteemi turvanõuete rakendamise juhendi töötab välja riigisaladust valdav asutus, institutsioon või juriidiline isik koostöös süsteemi projekteerija või ehitajaga, lähtudes süsteemi turvanõuete loetelust, ja kooskõlastab juhendi Teabeametiga enne, kui alustatakse süsteemi abil riigisaladuse töötlemist. Süsteemi turvanõuete rakendamise juhendi ning selle muudatused kehtestab riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juht pärast kooskõlastuste saamist. [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] 21. peatükk. Riskihaldus [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 157. Süsteemi riskihaldus käsitleb riski ohjamist, sealhulgas riski vähendamist, kõrvalejuhtimist, vältimist ning lubatavas ulatuses aktsepteerimist. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 158. Süsteemi riskihaldus seisneb meetmete otstarbekas planeerimises, suunamises ja kontrollimises, tagamaks, et riski ja kulude suhe on optimaalne. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 159. Riskihalduse käigus analüüsitakse eeskätt järgmisi põhiküsimusi: 1) teabe ohustatus süsteemis; 2) millised on võimalikud toimed ja tagajärjed, kui süsteemi turvaauke volitamata isikute poolt lubamatult ja edukalt ära kasutatakse; 3) stiihilised ohud süsteemi ja selles töödeldava teabe suhtes. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 160. Süsteemi riskide analüüs hõlmab järgmisi etappe: 1) riskianalüüsi ulatuse ja eesmärgi kindlaksmääramine; 2) süsteemi olulise riist- ja tarkvara koosseisu ja väärtuse kindlaksmääramine; 3) ohustatud teabe väärtuse kindlaksmääramine avaldamise ja avalikustumise, lubamatu muutmise, käideldamatuks muutumise ja hävimise suhtes; 4) süsteemi paiknemiskeskkonnale avalduvate ohtude ning võimalike turvaaukude kindlaksmääramine; 5) olemasolevate turvameetmete kindlaksmääramine; 6) vajalike turvameetmete valimine ja olemasolevate turvameetmetega võrdlemine. [RT I 2003, 36, 236 –jõust. 20.04.2003] 161. Vajalike turvameetmete valimisel ja olemasolevate turvameetmetega võrdlemisel võetakse arvesse: 1) riski elimineerimist – vastumeetmete rakendamine nende maksumusest sõltumata, eesmärgiga täielikult kõrvaldada reaalsed või potentsiaalsed ohud ning turvaaugud; 2) salastatud teabe ja riistvara kaotsimineku ärahoidmist – eesmärgiks rakendada turvameetmeid selleks, et vältida või võimalikult suurel määral ära hoida kaotsiminekut, võttes arvesse, et mõnda riski ei ole tehnilistel põhjustel või süsteemi laadi tõttu võimalik täielikult kõrvaldada; 3) salastatud teabe ja riistvara kaotsimineku ulatuse piiramist – eesmärgiks rakendada turvameetmeid, et risk piirduks vastuvõetava tasemega; 4) salastatud teabe ja riistvara kaotsimineku riski aktsepteerimist – võimalus otsustada, et risk on aktsepteeritav, kuna kaotsimineku mõju ei ole oluline või selle tõenäosus on piisavalt väike või vastumeetmete kulud on oluliselt suuremad kaotsimineku tagajärjel tekkivatest kuludest; 5) turvameetmete ja jääkriskide kirjeldust riskihalduse aruandes. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 162. Pärast esialgse riskianalüüsi lõpetamist hoitakse kogutud teave alles ning seda kasutatakse edasises riskihalduses vastavalt süsteemi turvanõuete loetelus ettenähtule. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 22. peatükk. Krüptotoodete, krüptoalase riistvara ja krüptoteabe turvalisus. Kiirgusturbe meetmed [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 163. Teavet riigisaladuse kaitseks kasutatavate krüptotoodete ja riistvara kohta kaitstakse täiendavate turvameetmetega vastavalt süsteemi turvanõuete rakendamise juhendile. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 164. Krüptotoodete, krüptoalase riistvara ja krüptoteabe kaitseks kasutatavate meetmete olemasolu ja toime peab mis tahes ajal olema kontrollitav ning proportsioonis võimaliku kahjuga, mis võib tekkida meetmete puudulikkuse tõttu. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 165. Riigisaladuse kaitseks rakendatavad soovimatu elektroonilise kiirguse kahandamise meetmete olemasolu ja toime peab mis tahes ajal olema kontrollitav ja proportsioonis võimaliku kahjuga, mis võib tekkida nende meetmete puudulikkuse tõttu. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 23. peatükk. Teabeameti pädevus [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 166. Elektroonilise teabeturbe korraldamisel ja kontrollimisel Teabeamet: 1) nõustab ja juhendab riigisaladust valdavaid asutusi, institutsioone või juriidilisi isikuid teabe turvalisuse tagamisel elektroonilise teabeturbe küsimustes; 2) nõustab ja juhendab riigisaladust valdavaid asutusi, institutsioone või juriidilisi isikuid elektroonilise teabeturbe nõuete rikkumise või selle kahtluse väljaselgitamisel, osaleb tekitatud kahju hindamisel, annab soovitusi parandusmeetmete kohta ning esitab välisriikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele rikkumise kohta ettekande rahvusvahelistes lepingutes ettenähtud alustel ja korras; 3) riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku taotlusel või oma äranägemisel algatab süsteemi akrediteerimise ja määratleb selle tingimused, kooskõlastab konkreetse süsteemi turvanõuete loetelu ning süsteemi turvanõuete rakendamise juhendi; 4) peadirektori käskkirjaga annab välja või tunnistab kehtetuks süsteemide vastavussertifikaadid või ajutised kasutusload; 5) määrab vastavalt akrediteeritava süsteemi turvanõuete rakendamise juhendile kindlaks tingimused ja tähtaja, millistel juhtudel nimetatud süsteem peab olema taasakrediteeritud; 6) süsteemile ajutise kasutusloa andmisel määrab Teabeamet kindlaks nõuded, mille rakendamine on vastavussertifikaadi väljastamise eelduseks; 61) teavitab süsteemi akrediteerimise algatamisest, süsteemile vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa väljaandmisest või kehtetuks tunnistamisest riigi julgeoleku volitatud esindajat, kui süsteemi kaudu töödeldakse välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teavet. [RT I 2005, 71, 551– jõust. 1.01.2006] 7) teeb koostööd välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjaomaste asutuste ja institutsioonidega elektroonilise teabeturbe valdkonnas, sealhulgas süsteemide piiriülesel kokkuühendamisel ja nende ühilduvuse tagamisel; 8) korraldab ja kontrollib salastatud teabe kaitseks kasutatavate krüptosüsteemide, krüptotoodete, sealhulgas krüptovõtmete käitlemist, hoidmist ja väljastamist ning annab nende käitlemiseks vajalikke tehnilis-tehnoloogilisi juhiseid ja teavet; 9) teeb vahetu turvarikke või ohu korral süsteemi suhtes vältimatuid toiminguid ja rakendab teabe turvalisuse taastamiseks vajalikke tehnilisi turvameetmeid. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 167. Enne süsteemi või süsteemide kokkuühendamist teise süsteemi või süsteemidega, sealhulgas Interneti või üldkasutatava telekommunikatsioonivõrguga, Teabeamet: 1) annab loa süsteemi kokkuühendamiseks, määrates kindlaks nõuded loodava ühenduse turvalisuse perioodiliseks testimiseks; 2) kooskõlastab kasutatava riskijuhtimise ja -analüüsi meetodid ja mahu; 3) kooskõlastab süsteemi riskianalüüsi tulemused; 4) määrab vajadusel elektroonilise teabeturbe täiendavad tingimused. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 168. Teabeamet pärast süsteemi akrediteerimist: 1) teeb perioodiliselt süsteemi haavatavuse analüüse, mille tulemustest teavitab riigisaladust valdavat asutust, institutsiooni või juriidilist isikut süsteemi turvameetmete ebapiisavuse korral; 2) teabe ebapiisava turvalisuse või elektroonilise teabeturbe tagamiseks kehtestatud nõuete rikkumise korral võib tunnistada süsteemi vastavussertifikaadi kehtetuks ja keelustada süsteemi edasise kasutamise riigisaladuse töötlemiseks. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 169. Süsteeme, mis töötlevad salajast teavet tasemega «salajane» või «täiesti salajane», kontrollib Teabeamet vähemalt üks kord kaheksateistkümne kuu jooksul, sealhulgas teeb süsteemi haavatavuse analüüsi. Nimetatud kontrollimise eesmärgiks on veenduda, et süsteem on jätkuvalt turvaline ja vastab süsteemi turvanõuete loetelu tingimustele. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 24. peatükk. Süsteemi haavatavuse analüüs [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 170. Süsteemi haavatavuse analüüsi tüübid ja ulatus on järgmised: 1) makrotasandi haavatavuse analüüs, mis hõlmab süsteemi ülesehitust ja funktsionaalseid teenuseid käsitlevate dokumentide läbivaatamist ning kahjulikeks rünneteks sobivate punktide ja teekondade kindlaksmääramist; 2) 1. astme haavatavuse analüüs, mis lisaks ülalmärgitule hõlmab süsteemi turvanõuete loetelu ja turvanõuete rakendamise juhendi läbivaatamist ja hindamist, konfiguratsioonihalduse kontrolli, vestlusi riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku personaliga, sealhulgas riigisaladuse kaitset korraldava isiku, juhtkonna ning vastavate võrgu- ja süsteemihalduritega ning turvanõuete täitmise vahetut jälgimist riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku asukohas; 3) 2. astme haavatavuse analüüs, mis lisaks ülalmärgitule hõlmab süsteemi ja selle osade vahetut kaardistamist, süsteemi ja selle osade turvalisuse vahetut testimist ning süsteemihaldustarkvara vahetut testimist; 4) 3. ja 4. astme haavatavuse analüüsid lähtuvad punkti 170 alapunktides 1–3 ettenähtud haavatavuse analüüside tulemustest ja hõlmavad kontrollitava süsteemi suhtes tehniliste vahendite ja meetmete aktiivset kasutamist, et vahetult välja selgitada vastava süsteemi turvaaugud, ohtude ulatus ja nende võimalikud tagajärjed. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 171. 1.–3. astme haavatavuse analüüs ning makrotasandi haavatavuse analüüs teostatakse koostöös riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku personaliga. 4. astme haavatavuse analüüsi teostamisest teavitab Teabeamet riigisaladust valdava asutuse, institutsiooni või juriidilise isiku juhti. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1999. a määrusega nr 216 RIIGISALADUSELE JUURDEPÄÄSU LOA ANDMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korraga sätestatakse riigisaladusele juurdepääsu loa taotlemise, andmise, andmisest keeldumise, pikendamise ja tühistamise kord. 2. Käesolevas korras ettenähtud riigisaladusele juurdepääsu lubade (edaspidi juurdepääsuluba) taotlemiseks esitatavaid avaldusi vaatab läbi, teostab asjakohast julgeolekukontrolli ja annab juurdepääsulubasid Kaitsepolitseiamet, välja arvatud punktides 3 ja 3 1 nimetatud juhtudel. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 3. Kaitseväes ja Kaitseliidus ning lepingulises tegevteenistuses olevate kaitseväelaste suhtes Kaitseministeeriumis (välja arvatud kantsler ja asekantsler) ja selle valitsemisala asutustes, piirivalves, Päästeametis ja sõjaväestatud päästeüksustes vaatab läbi käesolevas korras ettenähtud juurdepääsulubade taotlemiseks esitatavaid avaldusi, teostab asjakohast julgeolekukontrolli ja annab juurdepääsulubasid Kaitsejõudude Peastaap. 31. Teabeamet vaatab läbi Teabeameti teenistusse kandideerivate ja teenistuses olevate isikute juurdepääsulubade taotlemiseks esitatavaid avaldusi, teostab nimetatud isikute suhtes asjakohast julgeolekukontrolli ning annab neile juurdepääsulubasid. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] II. JUURDEPÄÄSULOA VÕI SELLE KEHTIVUSE PIKENDAMISE TAOTLEMINE 4. Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemiseks peab juurdepääsuluba taotlev isik (edaspidi taotleja) esitama temaga töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva asutuse kaudu vormikohase avalduse. Nõuetekohaselt täidetud avalduse annab taotleja isikule, kes korraldab riigisaladuse kaitset ning vastutab riigisaladuse seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise eest asutuses (edaspidi riigisaladuse kaitset korraldav isik). 5. Enne julgeolekukontrolli teostavale asutusele juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotluse esitamist on asutuse juht kohustatud kontrollima, kas isikul, kellele juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamist taotletakse, on põhjendatud ning otseselt tööülesannetega seotud vajadus teada riigisaladust. Füüsiliste isikute arv, kellele taotletakse juurdepääsuluba, peab olema minimaalne, tagades vajalike tööülesannete täitmise. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 6. Riigisaladuse kaitset korraldav isik kontrollib taotleja andmeid ning avalduse nõuetekohast täitmist ning seejärel edastab taotleja avalduse julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Avaldusele lisatakse järgmised dokumendid: 1) asutuse kiri, milles põhjendatakse töö-, teenistus- või lepingulises suhtes oleva või seda taotleva isiku juurdepääsuvajadust ja toetatakse loa saamist või selle kehtivuse pikendamist. Samuti tuleb kirjas märkida, millise tasemega riigisaladusele juurdepääsu taotletakse ning juurdepääsuloa kehtivusaeg; 2) juurdepääsuloa taotlemisel vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele füüsilise või juriidilise isiku ankeet või juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisel vastavalt taotletavale riigisaladuse tasemele füüsilise või juriidilise isiku ankeedi lisa; 3) taotleja kirjalik nõusolek, millega lubatakse julgeolekukontrolli teostaval asutusel saada isiku kohta teavet füüsilistelt isikutelt ja juriidilistelt isikutelt ning nende asutustelt ja organitelt juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks loa kehtivusajal ja kolme aasta jooksul pärast selle lõppemist. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 7. Kui juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotlemise avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta käesoleva korra punktides 4 ja 6 toodud nõuetele, ei võta julgeolekukontrolli teostav asutus avaldust menetlusse ning tagastab selle avalduse saatnud asutusele kümne päeva jooksul avalduse saamisest arvates koos vastusega, milles on ära näidatud tagastamise põhjused. Taotlejal on õigus pärast puuduste kõrvaldamist esitada avaldus uuesti. 8. Juurdepääsuloa või selle kehtivuse pikendamise taotleja ja juurdepääsuluba omav isik on kohustatud oma nime, elu- või asukoha või postiaadressi muutumisest viivitamata teavitama julgeolekukontrolli teostavat asutust riigisaladuse kaitset korraldava isiku kaudu. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] III. JULGEOLEKUKONTROLL 9. Taotlejale juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks viib julgeolekukontrolli teostav asutus läbi julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli läbiviimiseks algatab julgeolekukontrolli teostav asutus taotleja avalduse alusel jälitusmenetluse jälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375) või teabe kogumise menetluse julgeolekuasutuste seaduse (RT I 2001, 7, 17; 100, 643; 2002, 61, 375; 2003, 23, 147) alusel. 10. Kaitsepolitseiamet viib julgeolekukontrolli läbi julgeolekuasutuste seaduse alusel, eriseadustes sätestatud juhtudel jälitustegevuse seaduse alusel. Kaitsejõudude Peastaap viib julgeolekukontrolli läbi jälitustegevuse seaduse alusel. Teabeamet viib julgeolekukontrolli läbi julgeolekuasutuste seaduse alusel. [ RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 11. Enne juurdepääsuloa andmise otsustamist viib julgeolekukontrolli teostav asutus taotlejaga läbi vestluse. Enne juurdepääsuloa kehtivuse pikendamise otsustamist viib julgeolekukontrolli teostav asutus taotlejaga vestluse läbi üksnes vajadusel. Vestlusel küsitletakse taotlejat asjaolude kohta, mida julgeolekukontrolli teostav asutus peab oluliseks juurdepääsuloa andmise otsustamisel. Taotlejal on vestlusel õigus anda selgitusi, mida ta peab juurdepääsuloa andmise otsustamise jaoks oluliseks. Julgeolekukontrolli teostav asutus protokollib vestluse. IV. JUURDEPÄÄSULOA ANDMINE VÕI SELLE KEHTIVUSE PIKENDAMINE VÕI NENDEST KEELDUMINE 12. Juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või nendest keeldumise aluseks on teostatud julgeolekukontrolli alusel tehtud otsustus, mis peab tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele. 13. Juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või nendest keeldumise otsustab julgeolekukontrolli teostanud asutus riigisaladuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul nõuetekohase avalduse esitamisest arvates. [RT I 2003, 36, 236 – jõust. 20.04.2003] 14. «Täiesti salajase» või «salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsuks antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni kolmeks aastaks. «Konfidentsiaalse» tasemega riigisaladusele juurdepääsuks antakse isikule juurdepääsuluba või pikendatakse selle kehtivust kuni viieks aastaks. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 15. Asutuse juht keeldub juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui julgeolekukontrolli käigus on taotleja suhtes ilmnenud riigisaladuse seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 või 1 1 sätestatud asjaolud. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 16. Taotlejale juurdepääsuloa andmiseks või selle kehtivuse pikendamiseks või sellest keeldumiseks teeb asutuse juhile ettepaneku selleks asutuses moodustatud komisjon. Komisjon peab olema vähemalt kolmeliikmeline. 17. Komisjoni arvamus juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise või sellest keeldumise kohta peab olema vastavuses riigi julgeoleku huvidega ning tuginema kogu julgeolekukontrolli käigus kogutud teabele. 18. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused koosolekust osavõtvate komisjoni liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab koosoleku juhataja hääl. Komisjoni arvamus, sõnavõttude põhiseisukohad ja hääletamistulemused protokollitakse. 19. Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamine vormistatakse julgeolekukontrolli teostanud asutuse turvaelementidega kirjaplangil asutuse juhi allkirjaga. Juurdepääsuloal või selle kehtivuse pikendamise teatisel peavad olema järgmised andmed: 1) juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise kuupäev ja otsuse number; 2) otsuse tegemise alus; 3) juurdepääsuloa saanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi, asukoht ning registrikood; 4) juurdepääsuloa saanud füüsilise isiku töö- ja ametikoht; 5) riigisaladuse tase, millele lubatakse isiku juurdepääs; 6) juurdepääsuloa kehtivusaeg. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 20. Juurdepääsuluba või selle kehtivuse pikendamise teatis saadetakse juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutuse kaudu loa saajale viie tööpäeva jooksul. Juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutus võtab isikult allkirja kohustuse kohta hoida temale töö või teenistuse kaudu teatavaks saavat riigisaladust ning saadab selle kümne tööpäeva jooksul julgeolekukontrolli teostanud asutusele. 21. Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse teinud julgeolekukontrolli asutuse nimi; 2) otsuse number; 3) otsuse tegemise aeg (kuupäev); 4) selle füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja töökoht või juriidilise isiku nimi ja registrikood, kellele keelduti juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest; 5) põhjendus, miks isikule keelduti juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest; 6) juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise alus. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 22. Juurdepääsuloa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumisel saadab julgeolekukontrolli teostanud asutus viie tööpäeva jooksul juurdepääsuvajadust põhjendanud ja loa saamist toetanud asutusele ning juurdepääsuloa taotlejale tõestatud ärakirja loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest keeldumise otsusest. V. JUURDEPÄÄSULOA TÜHISTAMINE 23. Julgeolekukontrolli teostanud asutus tühistab isiku juurdepääsuloa, kui ilmnevad riigisaladuse seaduse paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud asjaolud. 24. Riigisaladuse seaduse paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisest on juurdepääsuluba omava isiku töö- või teenistuskohajärgne asutus, institutsioon ja juriidiline isik kohustatud viivitamata teatama julgeolekukontrolli teostavale asutusele. 25. Juurdepääsuloa tühistamise otsustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamiseks moodustatud komisjoni ettepanekul. 26. Juurdepääsuloa tühistamise otsuse vormistab julgeolekukontrolli teostanud asutus viivitamata ning edastab selle juurdepääsuluba omanud isiku töö- või teenistuskohajärgsele asutusele, institutsioonile või juriidilisele isikule, kes on kohustatud kohe võtma kasutusele meetmed selle isiku juurdepääsu tõkestamiseks riigisaladusele ning teavitama juurdepääsuloa tühistamise otsusest isikut, kelle juurdepääsuluba tühistati. 27. Juurdepääsuloa tühistamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse teinud julgeolekukontrolli asutuse nimi; 2) otsuse number; 3) otsuse tegemise aeg (kuupäev); 4) selle füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood ja töökoht või juriidilise isiku nimi ja registrikood, kelle juurdepääsuluba tühistati; 5) asjaolud, mis viitavad juurdepääsuloa tühistamise vajadusele; 6) juurdepääsuloa tühistamise alus. [RT I 2002, 7, 32 - jõust. 1. 02. 2002] 28. Juurdepääsuloa tühistamise korral vabastatakse isik ametikohalt, millel töötamise eeltingimuseks on riigisaladusele juurdepääsuõiguse omamine.