Justiitsminister — Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kodukord — RTL, 3, 40

Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse kriminaalhooldusosakonna kodukord, milles nähakse ette kriminaalhooldusosakonna koosseisu kuuluvate ametnike ülesanded ja kriminaalhooldusosakonna töökorraldus. (2) Kriminaalhooldusosakonna asjaajamise tagab kohtu kantselei. Käesoleva määrusega sätestatakse kriminaalhooldusosakonna asjaajamise erisused võrreldes «Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga». § 2. Kriminaalhooldusosakond (1) Maakohtus on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks. Talitusteks jagunemise ja talituste asukohad määrab justiitsminister. Kriminaalhooldusosakond võib iseseisvalt avada talituste vastuvõtupunkte. (2) Kriminaalhooldusosakonna ja -talituste asukohas on sissepääsu juures silt kriminaalhooldusosakonna või -talituse nimega. § 3. Kriminaalhooldusosakonna koosseis (1) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kuuluvad osakonna juhataja, talituste juhatajad ja kriminaalhooldusametnikud. (2) Kriminaalhooldusosakonna koosseisus võib ette näha vanemkriminaalhooldusametniku ametikohad, kui osakonnas on justiitsministri kehtestatud täiendavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavaid kriminaalhooldusametnikke. (3) Kriminaalhooldusosakonna koosseisus võib ette näha ka lõigetes 1 ja 2 nimetamata ametikohti, kui see on kriminaalhooldusosakonna töökorralduse jaoks vajalik. (4) Kriminaalhooldusosakonna koosseisu kinnitab kohtudirektor arvestades eelarvest tulenevaid võimalusi. 2. peatükk AMETNIKE ÜLESANDED § 4. Kohtudirektori ülesanded seoses kriminaalhooldusosakonnaga Kohtudirektor kohtuasutuse haldus- ja majandusjuhina tagab kriminaalhooldusosakonna kui kohtu allüksuse üldise töökorralduse, asjaajamise, eelarvevahendite taotlemise, olemasolu ja kasutamise kriminaalhooldustöö spetsiifikat arvestades ning teostab oma pädevuse piires teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle. § 5. Kriminaalhooldusosakonna juhataja ülesanded, vastutus ja asendamine (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja põhiülesanne on kriminaalhooldusosakonna juhtimine ja kriminaalhooldustöö arendamine osakonnas. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja: 1) osaleb üleriigilise kriminaalhoolduse arengukava välja töötamisel; 2) töötab välja osakonna arengukava ja tagab selle ellurakendamise; 3) koostab osakonna iga-aastase töö- ja koolitusplaani ning tagab nende täitmise; 4) loob kriminaalhooldusosakonnas arendus- ja töögruppe arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks ning tagab osakonna esindatuse üleriigilistes töögruppides; 5) korraldab kriminaalhooldusametnike spetsialiseerumist ja kriminaalhooldusprogrammide rakendamist ja nende tulemuste hindamist; 6) algatab ja teostab osakonnas kriminaalhooldusalaseid analüüse ning juhindub neist osakonna töö korraldamisel; 7) taotleb kohtudirektorilt osakonna arenguks vajalikke ressursse ning tagab nende otstarbeka kasutamise; 8) teeb kohtudirektorile ettepanekuid osakonna struktuuri ja koosseisu osas, nimetab kandidaadid konkreetsetele ametikohtadele ning annab arvamuse ametnike töö tasustamise osas; 9) teeb kohtudirektorile ettepanekuid ametnike ergutamiseks ja vastutusele võtmiseks ning menetleb nende distsiplinaarasju; 10) viib läbi arenguvestlused kriminaalhooldusosakonna talituste juhatajatega ja sekretäridega; 11) ühtlustab kriminaalhooldusosakonnas talituste vahelist töökoormust; 12) esitab kohtudirektorile kinnitamiseks osakonna ametnike puhkuse- ja tööajagraafikud ning kontrollib nende täitmist; 13) korraldab kriminaalhooldusosakonna talituste juhatajatega regulaarseid nõupidamisi; 14) korraldab kriminaalhooldusabiliste väljaõpet ning abiliste ja praktikantide juhendamist ning peab osakonna kriminaalhooldusabiliste nimekirja; 15) tagab ametnike töötamise kriminaalhoolduse infosüsteemis ning selle andmekvaliteedi ja turvanõuete täitmise; 16) teostab osakonnas teenistuslikku järelevalvet, vajadusel osaleb koos Justiitsministeeriumi talitusega teiste kriminaalhooldusosakondade teenistusvalvetes; 17) korraldab kriminaalhooldusosakonda saabunud kaebuste lahendamise; 18) edastab Justiitsministeeriumi vastavale talitusele õigusloomelisi ettepanekuid ja arvamusi, tagab õigusaktide täitmise osakonnas; 19) kavandab ja korraldab osakonnas kriminaalhoolduspraktika ühtlustamiseks vajalikke koolitusi ning tagab ametnike osaluse koolitustel; 20) osaleb Justiitsministeeriumi vastava talituse poolt vahendatavas kriminaalhooldusalases välissuhtluses, algatab ja koordineerib osakonna väliskoostöö projekte; 21) algatab ja arendab koostöösuhteid kohalike omavalitsuste ja teiste piirkondlike organisatsioonidega, 22) esindab kriminaalhooldusosakonda suhetes teiste asutuste ja organisatsioonidega ning meedias; 23) täidab kohtudirektori ühekordseid korraldusi. (3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja võib tegeleda vastavalt oma koormusele üksikute kriminaalhooldusjuhtumitega, lähtudes käesoleva määruse §-s 7 sätestatud kriminaalhooldusametniku ülesannetest. (4) Kriminaalhooldusosakonna juhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise eest. (5) Kriminaalhooldusosakonna juhataja äraolekul asendab teda kohtudirektori määratud talituse juhataja või kriminaalhooldusametnik. § 6. Kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja nimetamine, ülesanded, vastutus ja asendamine (1) Kui kriminaalhooldusosakond jaguneb talitusteks, võib talitust juhtida talituse juhataja, kelle nimetab osakonna juhataja ettepanekul kolmeks aastaks sama osakonna kriminaalhooldusametnike seast kohtudirektor. (2) Talituse juhtimisega seoses talituse juhataja: 1) osaleb kriminaalhooldusosakonna arengukava ja tööplaani väljatöötamises ning tagab nende täitmise talituses; 2) esitab ettepanekuid talituse- ning osakonnasiseste töögruppide moodustamiseks, ametnike spetsialiseerumiseks ja kriminaalhooldusprogrammide rakendamiseks ning tagab ametnike osalemise nendes; 3) esitab osakonna juhatajale ettepanekud ressursside taotlemiseks ning tagab talituses nende otstarbeka kasutamise; 4) teeb osakonna juhatajale ettepanekuid talituse struktuuri ja koosseisu kohta ning konkreetsete ametnike teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise, samuti ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarmenetluse algatamise ning ametnike töö tasustamise kohta; 5) viib läbi arenguvestlused kriminaalhooldusametnikega; 6) korraldab ametnikega regulaarselt teenistusarutelusid ja osaleb talituse juhatajate nõupidamistel; 7) koostab ametnike tööajagraafikud ning järgib nende täitmist; 8) jaotab kriminaalhooldusjuhtumid talituse ametnike vahel arvestades ametnike spetsialiseerumist ja töökoormust; 9) vaatab läbi ja kinnitab ametnike koostatud kriminaalhooldusdokumendid; 10) otsustab kriminaalhooldusdokumentidega tutvumise ja korraldab selle talituses; 11) teostab teenistuslikku järelevalvet talituses ning vajadusel osaleb osakonnas toimuvas teenistusjärelevalves; 12) täidab teisi talituse juhtimisega seotud ülesandeid, mille osakonna juhataja on talle delegeerinud; 13) täidab kohtudirektori ja osakonna juhataja ühekordseid korraldusi. (3) Talituse juhataja täidab kriminaalhooldusametniku ülesandeid, lähtudes käesoleva määruse §-s 7 sätestatust. Talituse juhatajate koormuse määrab kriminaalhooldusosakonna juhataja. (4) Talituse juhataja vastutab talitusele pandud ülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise eest. (5) Talituse juhataja äraolekul asendab teda kohtudirektori määratud talituse juhataja, kriminaalhooldusametnik või osakonna juhataja. § 7. Kriminaalhooldusametniku ülesanded ja vastutus (1) Kriminaalhooldusametniku põhiülesanne on valvata kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustada kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Selleks kriminaalhooldusametnik: 1) teostab kriminaalhoolduse ettevalmistamisega seotud toimingud ja koostab kohtueelse ettekande või vastuse vanglapäringule; 2) teostab kriminaalhoolduse läbiviimise- ja lõppemisega seotud toimingud ning koostab vastavad dokumendid; 3) kriminaalhooldusülesannete paremaks täitmiseks konsulteerib ja teeb koostööd vajalike spetsialistidega; 4) talletab regulaarselt ja nõuetekohaselt kriminaalhooldusalustega seonduva informatsiooni kriminaalhoolduse infosüsteemis ja muu tööalase informatsiooni selleks ette nähtud andmekandjale või infosüsteemi; 5) järgib talle kehtestatud tööajagraafikut ja spetsialiseerumise suundi ning täidab osakonna tööplaanis talle pandud kohustusi; 6) osaleb talituses ja osakonnas ning töörühmades toimuvatel nõupidamistel; 7) osaleb Justiitsministeeriumi ja kriminaalhooldusosakonna korraldatavas täiendkoolituses; 8) rakendab koolitustel omandatud teadmisi kriminaalhooldustöös ning püüab parendada ja täiustada oma töömeetodeid; 9) juhendab talle määratud praktikante ja kriminaalhooldusabilisi ning uusi kriminaalhooldusametnikke; 10) täidab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja talituse juhataja ühekordseid ülesandeid. (2) Kriminaalhooldusametnik vastutab talle pandud ülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise eest. § 8. Vanemkriminaalhooldusametniku ülesanded ja vastutus (1) Vanemkriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusosakonnas ja -talituses kriminaalhooldustöö ja -praktika arendaja. Selleks vanemkriminaalhooldusametnik: 1) nõustab kolleege kriminaalhoolduse ettevalmistamise ja teostamise küsimustes; 2) tegeleb süvendatult mõne spetsialiseerumisvaldkonnaga, juhatab töögruppe kriminaalhooldusosakonnas või -talituses, osaleb üleriigiliste töögruppide töös; 3) loob ja arendab oma spetsialiseerumisvaldkonnas koostöösidemeid teiste asutuste ja organisatsioonidega; 4) osaleb kriminaalhooldusprogrammide väljatöötamises ja arendamises; 5) osaleb oma spetsialiseerumisvaldkonnaga seotud välissuhtluses; 6) tegeleb projektitööga, koostades või juhtides kriminaalhooldustööga seotud projekte või osaledes nendes; 7) teeb ettepanekuid kriminaalhooldustöö arengut puudutavate uuringute või analüüside tegemiseks või osaleb nendes; 8) täidab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja talituse juhataja ühekordseid ülesandeid. (2) Vanemkriminaalhooldusametnik täidab kriminaalhooldusametniku ülesandeid lähtudes käesoleva määruse §-s 7 sätestatust. (3) Vanemkriminaalhooldusametnikule võib osaliselt panna käesoleva määruse § 6 lõike 2 punktides 8 ja 9 sätestatud talituse juhataja ülesandeid, arvestades tema töökoormust või juhul, kui talituse juhataja nimetamine mõnes talituses ei ole otstarbekas või võimalik. (4) Vanemkriminaalhooldusametnik vastutab talle pandud ülesannete korrektse ja õigeaegse täitmise eest. § 9. Sekretäri ülesanded (1) Sekretär võib kuuluda kriminaalhooldusosakonna koosseisu või täita kriminaalhooldusosakonna sekretäri ülesandeid kohtu kantselei koosseisus olles. (2) Kriminaalhooldusosakonnas sekretär: 1) peab arvestust kriminaalhooldusosakonda või -talitusse saabunud dokumentide üle; 2) võtab vastu, registreerib ja jaotab sissetuleva ja väljamineva posti; 3) teeb kandeid kriminaalhooldusregistrisse; 4) korraldab kirjade ja muude dokumentide trükkimist, paljundamist ja saatmist; 5) komplekteerib ja paljundab kriminaalhooldusametnikele tööks vajalikku materjali; 6) annab informatsiooni telefonitsi ja kohapeal kriminaalhooldusametnike vastuvõtuaegade kohta, suunab kriminaalhooldusalusega seotud päringud konkreetse ametnikuni; 7) täidab kriminaalhooldusosakonna juhataja ja talituse juhataja ühekordseid ülesandeid. (3) Kriminaalhooldusosakonna sekretäri täiendavad teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis. 3. peatükk ASJAAJAMINE JA TÖÖKORRALDUS 1. jagu ASJAAJAMISE ÜLDALUSED § 10. Asjaajamise üldpõhimõte Kriminaalhoolduse asjaajamine peab kaasa aitama kriminaalhooldustöö efektiivsuse tagamisele ja kriminaalhooldusosakonda ning -talitusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises lähtutakse headest tavadest ja üldtuntud viisakus- ja eetikareeglitest. § 11. Asjaajamine kriminaalhooldusosakonnas (1) Kohtumajas asuva kriminaalhooldusosakonna või -talituse asjaajamine toimub kohtu kantselei kaudu, välja arvatud juhul, kui osakonna või talituse koosseisus on sekretäri ametikoht. (2) Kriminaalhooldusosakonnas või -talituses, mille koosseisus on sekretäri ametikoht, toimub asjaajamine sekretäri kaudu. (3) Kriminaalhooldusosakonnas või talituses, mille koosseisus ei ole sekretäri ametikohta ja mis ei asu kohtumajas, toimub asjaajamine kohtudirektori määratud ametniku kaudu. 2. jagu KRIMINAALHOOLDUSDOKUMENDID § 12. Kriminaalhooldusdokumentide koostamine Kriminaalhooldusdokumendid koostatakse kriminaalhoolduse infosüsteemis juhindudes kriminaalhooldusregistri põhimäärusest. § 13. Kriminaalhooldusdokumentide hoidmine (1) Kriminaalhooldusaluse dokumenditoimikut ja teisi kriminaalhooldusosakonna dokumente hoitakse kriminaalhooldusosakonna või -talituse lukustatud kapis. (2) Kriminaalhooldusosakonna ja -talituse lukustatud kapp on tulekindel või paikneb tulekindlas kohas. Päästekotid dokumenditoimikute ja muude dokumentide tuleohust päästmiseks peavad olema käepärases kohas. (3) Lukustatud kapi võti asub kriminaalhooldusosakonna või -talituse juhataja või tema poolt volitatud ametniku käes. § 14. Kriminaalhooldusdokumentidega tutvumine, neist koopiate tegemine ja nende väljastamine (1) Kriminaalhooldusalusel ja alaealise kriminaalhooldusaluse seaduslikul esindajal on õigus kriminaalhooldusaluse enda kohta koostatud kriminaalhooldusdokumentidega tutvuda ja saada dokumentidest koopiaid vastavalt «Isikuandmete kaitse seadusele». Teistel isikutel on kriminaalhooldusdokumentidega tutvumise õigus vastavalt «Avaliku teabe seadusele». (2) Kriminaalhooldusaluse dokumenditoimik väljastatakse kohtuniku korralduse alusel. Märge dokumenditoimiku väljastamise kohta tehakse kriminaalhooldusregistrisse. Resolutsiooni toimiku väljastamiseks kirjutab kriminaalhooldusosakonna juhataja või -talituse juhataja. (3) Kui kriminaalhooldusaluse elukoht muutub ja talle määratakse uus kriminaalhooldaja teises kriminaalhooldusosakonnas või -talituses, saadetakse toimik teise kriminaalhooldusosakonda või -talitusse posti teel tähitud panderollina või käskjalaga. Resolutsiooni toimiku väljastamiseks kirjutab kriminaalhooldusosakonna juhataja või -talituse juhataja. 3. jagu KRIMINAALHOOLDUSOSAKONNA PITSATID § 15. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine (1) Kriminaalhooldusosakonnas on kasutusel järgmised pitsatid: 1) väikese riigivapiga värvipitsat; 2) lihtpitsat. (2) Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtudirektori käskkirjaga määratud ametiisikud. (3) Kriminaalhooldusosakonnal võib olla rohkem kui üks asutuse nimetusega ja riigivapiga pitsat. (4) Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga ette nähtud. (5) Lihtpitsati kasutusele võtmise otsustab kohtudirektor, kehtestades lihtpitsati kasutamise korra. § 16. Pitsatite tellimine, registreerimine ja hävitamine (1) Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile. (2) Pitsati registreerimisel ja hävitamisel järgitakse «Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorras» sätestatut. 4. jagu KRIMINAALHOOLDUSOSAKONNA TÖÖKORRALDUS § 17. Kriminaalhooldusosakonna töö planeerimine ja aruandlus (1) Kriminaalhooldusosakonna juhataja töötab välja osakonna arengukava viieks aastaks, lähtudes üleriigilisest kriminaalhoolduse arengukavast ning kooskõlastab selle Justiitsministeeriumi vastava talitusega. (2) Kriminaalhooldusosakonna juhataja koostab osakonna iga-aastase tööplaani, lähtudes osakonna arengukavast ning kooskõlastab selle Justiitsministeeriumi vastava talitusega. (3) Kriminaalhooldusosakonna juhataja koostab iga-aastase koolitusplaani, lähtudes osakonna vajadustest ning arengukavast ja tööplaanist ning kooskõlastab selle Justiitsministeeriumi vastava talitusega. (4) Kriminaalhooldusosakonna juhataja esitab vastava perioodi möödumisel Justiitsministeeriumile aruande arengukava, tööplaani ja koolitusplaani täitmisest. § 18. Kriminaalhooldusametnike täiendkoolitus (1) Kriminaalhooldusametnike täiendkoolituseks vajalikud vahendid eraldab Justiitsministeerium. (2) Kriminaalhooldusametnike täiendkoolituse korraldab kriminaalhooldusosakond ja Justiitsministeerium vastavalt koostatud koolitusplaanile. (3) Kriminaalhooldusosakonna ja -talituse juhatajad ning kriminaalhooldusametnikud on kohustatud osalema Justiitsministeeriumi ja kriminaalhooldusosakonna korraldatavas täiendkoolituses. § 19. Kriminaalhooldusametnike spetsialiseerumine (1) Kriminaalhooldusosakonnas soodustatakse konkreetsele valdkonnale spetsialiseerumist, luuakse vastavaid töörühmi ja võimaldatakse spetsiaalseid koolitusi ning spetsiaalteabe saamist ja levikut spetsialiseerunud ametnike vahel. (2) Kriminaalhooldusosakonna spetsialiseerumise üldised suunad tulenevad piirkondlikest vajadustest, osakonna kriminaalhooldusaluste erisustest ja kriminaalhooldusametnike soovidest ning sisalduvad kriminaalhooldusosakonna arengukavas. (3) Kriminaalhooldusosakonnas ja suuremas -talituses peab olema vähemalt üks spetsialiseerunud kriminaalhooldusametnik iga valdkonna kohta, mis sisalduvad osakonna arengukavas ja üleriigilises kriminaalhoolduse arengukavas. § 20. Kriminaalhooldusametnike suhtlemine meediaga (1) Kriminaalhooldusosakonda esindab meediaga suhtlemisel kriminaalhooldusosakonna juhataja või -talituse juhataja, kes informeerib sellest igakordselt osakonna juhatajat. (2) Kriminaalhooldusosakonna või -talituse juhataja võib anda suhtlemiseks meediaga erandkorras loa või panna vastava ülesande kriminaalhooldusametnikule. 4. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 21. Määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 12. augusti 2002. a määrus nr 50 «Maa- ja linnakohtu kriminaalhooldusosakonna kodukord» (RTL 2002, 93, 1444; 2004, 110, 1751). § 22. Määruse jõustumine Määrus jõustub tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuaril. Minister Rein LANG Asekantsler kantsleri ülesannetes Priit KAMA