Paikuse Vallavolikogu — Jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 9, 101

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22. paragrahvi 1. lõike punkti 365, jäätmeseaduse 71. paragrahvi 1. lõike ja pakendiseaduse 15. paragrahvi 1. lõike alusel Paikuse Vallavolikogu määrab: § 1. Kinnitada ja kehtestada Paikuse valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). § 2. Määrus jõustub 23. septembril 2005. Volikogu esimees Hans SIBRITS Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 19. septmebri 2005. a määrusega nr 14 PAIKUSE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI 1. Üldsätted 1.1. Paikuse valla jäätmehoolduseeskiri reguleerib jäätmehoolduse korraldust Paikuse valla haldusterritooriumil. Eeskirja lisa 1 sätestab ehitus- ja lammutusjäätmete ning lisa 2 tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra. 1.2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele Paikuse valla haldusterritooriumil. 1.3. Jäätmehooldust korraldab Paikuse Vallavalitsus (edaspidi kohalik omavalitsus) oma haldusterritooriumi piires. 2. Terminid ja mõisted 2.1. Eeskirjas kasutatakse mõisteid ja termineid järgmises tähenduses (toodud tähestikulises järjekorras): 2.1.1. Aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne 2.1.2. Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp; 2.1.3. Ehitus- ja lammutusjäätmed on ehitus- ja lammutustegevuse ning ehitiste renoveerimise käigus tekkivad jäätmed; 2.1.4. Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse §-s 2 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.5. Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.6. Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks kogumiskonteinerid sh. ohtlike jäätmete kogumiseks; 2.1.7. Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.8. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 2.1.9. Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtja, kui töövõtja, vahel või läbi vahendaja sõlmitud leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.10. Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, pakendijäätmed jms) ning piiratud valikus ohtlike jäätmete (vähemalt akud, patareid ja õlised jäätmed) kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid 2.1.11. Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.12. Jäätmevedaja on korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõte. 2.1.13. Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.14. Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 2.1.15. Jäätmete ladestamine on jäätmete kõrvaldamistoiming, kus jäätmed viiakse keskkonda, paigutades need maa alla või maa peale; 2.1.16. Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusse toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.17. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed 2.1.18. Kogumispunkt on sorteeritud taaskasutatavate jäätmete kogumise koht, kus on kogumiskonteinerid vähemalt vanapaberile ja pakendile;2.1.19. Kompostimine on biolagunevate jäätmete looduslik biokeemiline lagundamine mikroorganismide toimel maapinnal või kompostimisnõus (kompostris); 2.1.20. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt; 2.1.21. Loomsed jäätmed on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid. 2.1.22. Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 2.1.23. Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. 2.1.24. Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; 2.1.25. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 2.1.26. Probleemtooted on patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 2.1.27. Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 2.1.28. Segaolmejäätmed on olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlike jäätmeid; 2.1.29. Suuremõõtmelised jäätmed on olmejäätmed, mis oma suurte mõõtmete tõttu ei sobi segaolmejäätmete kogumismahutisse (nt vana mööbel jmt); 2.1.30. Taaskasutatavad jäätmed on vanapaber ja kartong ning pakendijäätmed; 2.1.31. Taaskasutusorganisatsioon on pakendiettevõtjate poolt pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamise eesmärgil loodud keskkonnaministeeriumi poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 2.1.32. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 3. Jäätmekäitluse üldnõuded 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu jäätmete asukohajärgse kinnistu või krundi omanik. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu omanik kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 3.2. Jäätmetekitaja peab iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid, et vältida või vähendada jäätmeteket ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.3. Jäätmevaldaja peab iga tegevuse juures rakendama kõiki võimalikke meetmeid vältimaks ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 3.4. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik, muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas või mõnel muul põhjusel õigustatud. 3.5. Et võimaldada olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses, tuleb jäätmeid nende tekkekohas liigiti koguda. Liigiti kogutud jäätmed ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega seguneda. Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, suurjäätmed, püsijäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed. 3.6. Alates Paikuse Jäätmekeskuse valmimisest tuleb eraldi kogutud taaskasutatavad jäätmed enne edasisse käitlusse suunamist sorteerida Paikuse Jäätmekäitluskeskuse taaskasutuskeskuse sorteerimisliinil, Raba 39, Pärnus, või läheduse põhimõtet arvestades mõnes teises sarnases jäätmekäitluskohas. 3.7. Jäätmete ladustamine või ladestamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügilasse ladestamisele suunatud jäätmed tuleb viia Rääma prügilasse. Paikuse jäätmekeskuse ja prügila valmimise järel tuleb jäätmed viia Paikuse prügilasse 3.8. Kõik omavalitsuste haldusterritooriumil maaüksust omavad juriidilised ja füüsilised isikud on olmejäätmete osas kohustatud sõlmima jäätmeveolepingu omavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveokonkursi võitnud jäätmevedajaga. 3.9. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima omavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud kogumisvahenditesse või omavalitsuse poolt määratud jäätmejaama, jäätme- ning kogumispunktidesse. 3.10. Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud: 3.10.1. oma tegevuse käigus tekkinud jäätmed jäätmekäitlusettevõttele nende taaskasutamise, käitlemise või ladustamise eesmärgil üle andma; 3.10.2. pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 3.10.3. säilitama jäätmekäitlust tõestavat dokumentatsiooni vähemalt 1 aasta; 3.11. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes pole jäätmekäitlejana registreeritud Pärnumaa Keskkonnateenistuses. 4. Jäätmete kogumine ja sortimine 4.1. Jäätmete kogumise nende tekkekohas korraldab jäätmevaldaja. 4.2. Jäätmevaldaja on kohustatud ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed ülejäänud jäätmetest eraldi koguma ning selleks ette nähtud jäätme- või kogumispunktidesse üle andma. 4.3. Taaskasutatavate jäätmete kogumiseks peab tiheasustusalal hoonestatud kinnistutel olema alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest eraldi kogumismahuti, kui kinnistul on enam kui 5 korterit ning kaugküte või ainult vedel- või gaasikütust kasutav lokaalküte. Vanapaberi ja kartongi kogumiseks peab elamumaa sihtotstarbega kinnistul olema eraldi kogumismahuti, kui kinnistul on 10 või enam korterit. 4.4. Hajaasustusalal ja kui tiheasustusalal on kinnistul vähem kui 5 korterit või tahkekütust kasutav lokaalküte, peab taaskasutatavad jäätmed koguma eraldi ning viima selleks ette nähtud jäätme- või kogumispunkti. Vanapaberit ja -pappi võib põletada küttekoldes. Soovi korral võib kinnistule paigutada ka eraldi kogumismahuti taaskasutatavate jäätmete tarbeks. 4.5. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada liigiti selleks ettenähtud jäätmemahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. 4.6. Jäätmete, mida ei ole võimalik nende suuruse või kaalu tõttu paigutada konteinerisse, äravedu tuleb jäätmevedajalt eraldi tellida. Alates Paikuse Jäätmekäitluskeskuse jäätmejaama valmimisest saavad eraisikud suuremõõtmelisi jäätmeid üle anda jäätmejaamas. 4.7. Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisav kogus piisava suurusega kogumismahuteid. Segaolmejäätmete kogumismahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke, aga üldjuhul mitte harvemini kui kord nelja nädala tagant, korterelamutes mitte harvemini kui kord kahe nädala tagant. 4.8. Hajaasustusaladel võib kogumismahutit tühjendada kord kvartalis, kui eraldi kogutakse biolagunevaid jäätmeid. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete kogumismahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. 4.9. Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada mitme naaberkinnistu peale ka ühiseid kogumismahuteid, seejuures peavad ühises jäätmekäitluslepingus olema fikseeritud kõik ühist kogumismahutit kasutavad jäätmevaldajad. 4.10. Kogumismahutid võivad olla jäätmevaldaja omand või kasutusel lepingu alusel. 4.11. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 4.12. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) paigutab jäätmete kogumismahutid kohalik omavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon. Kaupluste, ametiasutuste ja teenindusettevõtete sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal olema jäätmete kogumismahuti. 4.13. Taaskasutatavate jäätmete kogumispunktide paigaldamise oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus. 4.14. Omavalitsuse territooriumile paigutatud kogumispunktide asukohad tuleb paigutajal eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. 5. Jäätmete vedu ja kõrvaldamine 5.1. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse olmejäätmed korraldatud jäätmeveoga liitunud piirkonnas ja veetakse jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 5.2. Jäätmete vedu teenustööna, taaskasutamist ja kõrvaldamist omavalitsuste haldusterritooriumil võib läbi viia ainult jäätmeloa alusel ning õigusaktidega sätestatud korras. 5.3. Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need viia omavalitsuste poolt määratud jäätmekäitluskohta. 5.4. Jäätmete vedu tuleb korraldada elanikke vähim häirivamal viisil. Jäätmete vedu elumajade juurest on keelatud kell 22.00 kuni 07.00. 5.5. Jäätmevedaja on kohustatud koristama jäätmemahutite tühjendamisel ning jäätmete veol keskkonda sattunud jäätmed 5.6. Omavalitsuste haldusterritooriumil asuva jäätmekäitluskoha haldaja kooskõlastab omavalitsusega eeskirjad, kus reguleeritakse jäätmete vastuvõtu ja käitlemise või ladestamise tingimused, järelhooldus ja seire.5.7. Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmetoojate lõikes. 6. Korraldatud jäätmevedu 6.1. Kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil korraldatakse korraldatud jäätmevedu. Paikuse valla haldusterritoorium moodustab ühise jäätmeveo piirkonna Sindi linna, Tori valla, Surju valla ja Tahkuranna valla haldusterritooriumiga. 6.2. Korraldatud jäätmeveoga haaratavad jäätmeliigid, veopiirkonnad, jäätmeveo sagedus ja aeg, korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse omavalitsuste poolt eraldi määrusega. 6.3. Korraldatud jäätmeveo korral kogutakse ja veetakse jäätmed määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud jäätmevedaja poolt. Korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud jäätmevedaja omab kehtestatud veopiirkonnas, määratud jäätmeliikide osas jäätmeveo ainuõigust kuni kolm aastat. 6.4. Jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo määruse jõustumisest ja korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. 6.5. Jäätmevaldaja maksab korraldatud jäätmeveo eest teenustasu vastavalt jäätmevedaja poolt esitatud arvetele alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest. 6.6. Jäätmevaldaja sõlmib kahe kuu jooksul alates korraldatud jäätmeveoga liitumisest lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga. Lepingus sätestatakse jäätmete kogumismahuti kasutus, kogumismahuti suurus ja jäätmeveo sagedus ning aeg. 6.7. Erandkorras võib kohalik omavalitsus kuni kolmeks aastaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. 6.8. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud esitama üks kord aastas kohalikule omavalitsusele, viimase määratud tähtajal, kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 7. Jäätmete põletamine 7.1. Lahtises tules võib oma kinnistu või krundi piires tuleohutusnõudeid järgides põletada aiakoristusjäätmeid. Muude jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete põletamine on keelatud. 7.2. Paikuse valla haldusterritooriumi tiheasustusega aladel võib aiakoristusjäätmeid põletada vaid ajaperioodidel 15. aprill kuni 15. mai ja 15. september kuni 15. oktoober. 7.3. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool oma kinnistu või krundi piire on keelatud. Erandina võib aiakoristusjäätmeid põletada õiguslikul alusel kasutataval aiamaal. 7.4. Ohtlikke aineid mittesisaldavaid paberi-, kartongi- ja keemiliselt töötlemata puidujäätmeid on lubatud põletada katlamajades ja küttekolletes. 7.5. Ülejäänud juhtudel on jäätmete põletamine lubatud ainult selleks vastavat jäätmeluba ja välisõhu erisaasteluba omavas ettevõttes. 7.6. Kõik jäätmete põletamisega seotud erandjuhud tuleb eelnevalt kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 8. Kogumiskaevude setete ja reovee käitlus ning jäätmete kompostimine 8.1. Kogumiskaevude setted ja reovesi tuleb anda käitlemiseks üle vastavat luba omavale käitlusettevõttele. 8.2. Kogumiskaevude setteid ja reovett võib reovee vastuvõtu sõlme vedada ainult tegutsemis- ja jäätmeloa alusel. 8.3. Heitvee kogumis- ja settekaevude setete ning käimlajäätmete kasutamine komposti valmistamiseks ja territooriumile laotamine on keelatud. 8.4. Kogumiskaevusid ja püüdureid tühjendatakse vastavalt vajadusele. Tühjendamist teostab paakautoga vastavat tegevusluba omav ettevõte. Tühjendusprodukte võib ladustada ja käidelda vaid selleks ette nähtud kohtades. 8.5. Majapidamises ja ettevõtluse käigus tekkivad biolagunevad jäätmed tuleb võimaluse korral eraldi koguda ja kompostida. 8.6. Füüsilised isikud võivad biolagunevad jäätmed kompostida oma kinnistul või krundil, kusjuures tiheasustusalal tuleb kõik biolagunevad jäätmed ja hajaasustusalal toidujäätmed kompostida spetsiaalses kinnises, kahjurite eest suletud, ainult selleks ette nähtud kompostimisnõus või -kastis. Hajaasustusalal võib aiajäätmeid kompostida ka lahtiselt aunas. 8.7. Lahtine kompostiaun peab asuma vähemalt 5 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Lahtise kompostiauna paiknemine krundil peab vastama veekaitse nõuetele. 8.8. Kortermajades tekkinud biolagunevad jäätmed tuleb eraldi koguda ja vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta alates teisest korraldatud jäätmeveoperioodist. 8.9. Ettevõtluses tekkinud biolagunevad jäätmed tuleb anda kompostimiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida selleks tehniliselt ettevalmistatud ja omavalitsusega kooskõlastatud väljakutel. 8.10. Ettevõtetes tekkinud toidujäätmed võib võimaluse korral taaskasutada loomasöödana. 8.11. Avalikel haljasaladel tekkinud haljastusjäätmed tuleb kompostimiseks üle anda vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või kompostida selleks tehniliselt ettevalmistatud ja omavalitsusega kooskõlastatud väljakutel. 8.12. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. 9. Ohtlikud jäätmed ja probleemtooted 9.1. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale isikule 9.2. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi vältides erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või teiste jäätmeliikidega. Kui see on vajalik tervise- või keskkonnaohu vähendamiseks ning tehnoloogiliselt võimalik ja mitte ülemäära kulukas, tuleb juba segunenud ohtlikud jäätmed enne edasist käitlust lahutada. 9.3. Probleemtooted tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi. 9.4. Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja probleemtoodete jäätmed peab jäätmevaldaja viima jäätmepunktidesse või jäätmejaama, andma üle ohtlike jäätmete kogumisringi raames või vastavat litsentsi omavale isikule. Jäätmepunktides ja jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. 9.5. Ohtlike jäätmete kogumispunktide täpsed asukohad ning ohtlike jäätmete kogumisringi marsruudi ning toimumisajad määrab kohalik omavalitsus. 9.6. Ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud jäätmepunktide paigaldamise korraldab kohalik omavalitsus. Probleemtoodete kogumiseks mõeldud kogumispunktide paigaldamise korraldavad probleemtoodete tootjad kooskõlastades asukohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega. 9.7. Probleemtoodete tootja on kohustatud tagama tema poolt valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemise. 9.8. Ohtlike jäätmete kogumispunktis peab nähtavas kohas olema hõlbustavad tegevusjuhised ning nõuded kogumispunkti kasutamisel. Infotahvlite paigaldamise tagab ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik. 9.9. Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumise ise ning on kohustatud tekkinud ohtlikud jäätmed üle andma otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 9.10. Juriidiline isik on kohustatud pidama arvestust oma tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete täpse koostise ja koguste kohta ning märgistama tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale 9.11. Ohtlike jäätmete üleandmisel vastavat litsentsi omavale ettevõttele peab juriidiline isik vormistama igakordselt nõuetekohase saatekirja ohtlike jäätmete üleandmise kohta. 9.12. Ohtlike jäätmete saatekiri sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. Saatekirja vorm on kehtestatud keskkonnaministri määrusega. 9.13. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete litsentsi omav ettevõte. 10. Pakendid ja pakendijäätmed 10.1. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise, veo vastuvõtupunktist käitluskohta ning taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 10.2. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda ülejäänud jäätmetest eraldi ning viia selleks ettenähtud jäätme- ja kogumispunktidesse. Pakendid ja pakendijäätmed peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 10.3. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või pakendijäätmed pakendiseaduses ette nähtud korras. Kohustus kehtib nende pakendite osas, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. 10.4. Tagatisrahaga koormatud pakendid võetakse vastu müügikohtades või nende läheduses 11. Loomsed jäätmed 11.1. Loomsete jäätmete käitlemise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, jahiseadus, loomatauditõrje seadus ja neist tulenevad õigusaktid. 11.2. Loomsed jäätmed tuleb käitlemiseks üle anda Toidu- ja Veterinaarameti poolt tunnustatud loomsete jäätmete käitlusettevõttele. Loomsete jäätmete matmine on keelatud. Oma kinnistul või krundil võib matta üksikuid lemmikloomi. 11.3. Lõpnud põllumajandusloomade käitlemise kulud kaetakse riigi poolt. Põllumajandusloomade hulka mitte kuuluvate lõpnud loomade käitluskulud tuleb katta jäätmevaldajal ise. 12. Jäätmekäitluse tehnilised nõuded 12.1. Jäätmete kogumiseks kasutatav mahuti peab jäätmete kogumisel võimaldama vältida jäätmete ning ebameeldiva haisu levikut, tuleohtu ja jäätmetest nõrguvate vedelike sattumist keskkonda. 12.2. Üldjuhul tuleb jäätmemahutitena kasutada mahuteid, mida on võimalik jäätmeautode tõstemehhanismiga tühjendada. Lubatud on kasutada kaanega suletavaid metallist või plastist väikekonteinereid mahuga 80, 100, 120, 140, 240, 360, 600 ja 800 liitrit, kaanega suletavaid metallist konteinereid mahuga 2,5 ning 4,5 m3 või presskonteinereid. Segaolmejäätmete konteiner peab olema halli ja taaskasutatavate jäätmete konteiner rohelist värvi. Teist värvi konteinerite kasutamisel peavad konteinerid olema märgistatud selliselt, et oleks võimalik kindlaks teha, millise jäätmeliigi konteineriga on tegemist. 12.3. Üldkasutatavates kohtades (pargid, parklad, ühissõidukite peatuskohad jm) võib kasutada ka teist tüüpi konteinereid 12.4. Jäätmemahutid peavad asetsema kinnistu piirides tasasel alusel ja olema ligipääsetavad tühjendamiseks. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema talvel lumest puhastatud. Jäätmemahutite kaugus naaberkinnistu piirist peab olema vähemalt 3 meetrit kui naaberkinnistute omanikud ei ole kokku leppinud teisiti. 12.5. Jäätmete kogumismahuteid tohib paigutada väljapoole oma kinnistut ainult vastava kinnistu või krundi omanikuga kooskõlastatult. Omavalitsusele kuuluvale krundile või kinnistule kogumismahuti paigutamise kooskõlastab kohalik omavalitsus. 12.6. Jäätmemahutid peavad olema terved ja puhtad ning suletavad. Mahutite tehnilise korrasoleku ning puhastamise ja desinfitseerimise eest vastutab mahutite omanik. Mahutite säilimise, õige kasutamise, ligipääsetavuse ja selle ümbruse korrashoiu eest vastutab jäätmemahutite valdaja. Mahutile peab olema nähtavasse kohta kantud märge kogutava jäätmeliigi kohta ning kogumismahutit tühjendava ettevõtte nimi ja kontaktaadress. 12.7. Olmejäätmete mahutisse on keelatud panna: 12.7.1. Ohtlikke jäätmeid; 12.7.2. Radioaktiivseid jäätmeid; 12.7.3. Kuuma tuhka; 12.7.4. Vedelaid jäätmeid; 12.7.5. Käimlajäätmeid; 12.7.6. Kogumiskaevude setteid; 12.7.7. Ehitus- ja lammutusjäätmeid; 12.7.8. Taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on eraldi korraldatud; 12.7.9. Aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmekäitlejat või mahutite hooldajat või mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokit või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. 12.8. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis või muul viisil, mis hoiab ära jäätmete ja neist nõrguvate vedelike sattumise keskkonda. 12.9. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kinnistes kogumismahutites, mis välistab nende sattumise atmosfääri, veekogudesse, maapinnale või kanalisatsiooni. 13. Lõppsätted 13.1. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele. 13.2. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt jäätmeseadusele. 13.3. Käesoleva eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse jäätmeseadusega ettenähtud abinõusid. 13.4. Järelvalve käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle toimub keskkonnajärelvalve seaduses sätestatud korras. 13.5. Korraldatud olmejäätmeveo rakendamiseni on jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neid tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavad nad vallavalitsuse ametniku nõudmisel esitama isikustatud igakuised jäätmete üleandmise dokumendid jäätmekäitluskohast. Abivallavanem Ain JAKOBSON Lisa 1 Paikuse Vallavolikogu 19. septembri 2005. a määrusega nr 14 kinnitatud «Paikuse valla jäätmehoolduseeskirjale» EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Käesolev kord määrab kindlaks ehitus- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete, sh. saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnase (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise Paikuse valla haldusterritooriumil. 1.2. Käesolev kord reguleerib ehitusjäätmete käitlust, juhul kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi jooksul. Muudel juhtudel tuleb jäätmekäitluse korraldamisel lähtuda jäätmehoolduseeskirjaga sätestatud nõuetest. 2. Terminid ja mõisted 2.1. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid ja termineid järgmises tähenduses (toodud tähestikulises järjekorras): 2.1.1. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba; 2.1.2. Ehituse suurjäätmed on suuremõõtmelised ja rasked ehitamisel tekkinud jäätmed (vannid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne); 2.1.3. Ehitusjäätmed on puidu, metalli, betooni, telliste, plaatide ja keraamikatoodete, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas asbesti, bituumeni ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad jäätmed ning pinnas, mis tekib ehitus-, lammutus- ja remonttööde, tee-ehituse ja pinnasetööde käigus (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitustööde tegemiseks ei kasutata; 2.1.4. Ehitusjäätmete valdaja on üldjuhul ehitusettevõtja, kui tema ja ehitise omaniku vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 2.1.5. Jäätmekava on ehitusjäätmete käitlust kirjeldav dokument, milles esitatakse tekkivate jäätmete prognoositav maht ja liigiline koosseis kehtiva jäätmenimistu järgi, pinnasetööde mahtude bilanss, jäätmete kogumismahutite tüüpide ja paiknemise kirjeldus ehitusplatsil ning tegevusjuhised tekkinud jäätmete liigiti kogumise, taaskasutamise ja edasise käitlusesse suunamise kohta; 2.1.6. Jäätmeõiend on dokument, kus enne ehitustegevuse algust näidatakse prognoositav jäätmete kogus liigiti ning ehitustööde lõppedes näidatakse tööde käigus tekkinud jäätmete kogused liigiti ja nende käitlemine; 2.1.7. Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud jäätmete, sh ohtlike jäätmete nimistu alusel; 2.1.8. Saastunud pinnas on pinnas, milles leidub ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 3. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded 3.1. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise korraldab ehitusjäätmete valdaja. 3.2. Ehitusjäätmete paigutamine segaolmejäätmete konteinerisse on keelatud. Ehitusjäätmete kogumine tuleb korraldada muude jäätmete kogumisest eraldi. 3.3. Käesoleva korra kohaselt tuleb ehitustegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemine kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. 3.4. Kui ehitustegevuse käigus tekib jäätmeid üle 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud jäätmeõiend ning seletuskiri jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vormi kinnitab kohalik omavalitsus käesoleva korra lisana. 3.5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 100 m3, tuleb ehitusloa taotlemisel lisada loataotlusele ka nõuetekohane jäätmekava. 3.6. Ehitiste lammutamiseks peab olemas olema kehtivatele nõuetele vastav ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ning lammutusluba. Lammutustegevuse lõpetamisel tuleb kohalikus omavalitsuses vormistada jäätmeõiend. 3.7. Ehitusjäätmeid tohib anda üle käitlemiseks isikule, kellel on nende käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents või ta on registreeritud Pärnumaa Keskkonnateenistuses jäätmekäitlejana. 3.8. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas. 4. Ehitusjäätmete valdaja kohustused ehitusjäätmete käitlemisel 4.1. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks ja liigiti kogumiseks nende tekkekohas.4.2. Ehitusjäätmed tuleb taaskasutada kohapeal või anda üle vastavat jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud või ohtlike ehitusjäätmete korral ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 4.3. Liigiti tuleb koguda: 4.3.1. puidujäätmed; 4.3.2. metallijäätmed; 4.3.3. kiletamata paberi ja papijäätmed; 4.3.4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne); 4.3.5. raudbetoon ja betoondetailid; 4.3.6. plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed; 4.3.7. ohtlikud ehitusjäätmed; 4.3.8. muud jäätmed. 4.4. Jäätmete kogumismahutid, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, peavad olema tähistatud vastavalt käesoleva korra punktis 4.3. nimetatud jäätmeliikidele. 4.5. Juhul kui liigiti kogumiseks puudub jäätmete tekkekohas võimalus või see pole majanduslikult otstarbekas tuleb jäätmed sorteerimiseks ja käitlemiseks üle anda vastavat jäätmeluba omavale teenusepakkujale. 4.6. Ehitusjäätmete valdaja peab tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks ning objektil tegutsevad töölised oleksid teadlikud käesolevast korrast ja eeskirjast tulenevatest kohustustest. 4.7. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 4.8. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama meetmeid tolmu ja jäätmete leviku ärahoidmiseks ehitusjäätmete paigutamisel jäätmemahutisse, jäätmete laadimisel jäätmeveokitele ja jäätmete veol. 4.9. Ehitusjäätmete kogumismahutite paigutamisel tänavatele, parklatesse või haljasaladele tuleb nende asukohad eelnevalt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. 5. Ehituse tavajäätmete käitlemine 5.1. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või võimaluse korral anda üle purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavat tegevuslitsentsi omavale isikule. 5.2. Raudbetooni- ja betoonijäätmed ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb võimaluse korral üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale isikule. 5.3. Puhtaid puidujäätmeid tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale luba omavale isikule. 5.4. Kohapeal ehitamiseks taaskasutatavad ehitusjäätmed paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks. 5.5. Kui ehituse tavajäätmete üleandmine purustamiseks ja taaskasutamiseks ei ole läheduse põhimõtet arvestades võimalik, siis tuleb raudbetooni- ja betoonijäätmed, tõrva mittesisaldav asfalt, eelsorteeritud ehituskivid ja tellised ning puidujäätmed taaskasutada selleks ettenähtud pinnasetäitekohtades. 5.6. Ehituse tavajäätmed, mida ei saa taaskasutada, s.h saastumata pinnas, tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas ladestuspaigas või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. 5.7. Ehituse tavajäätmete (s.h saastumata pinnase) ja ehitusjäätmete sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatult. Kooskõlastamise kohustust ei ole kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul või krundil ning kokku vähem kui 10 m3. 5.8. Ehituse suurjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada jäätmete kogumismahutisse, võib hilisema jäätmekäitluskohta äraveo eesmärgil koguda krundi piires selleks eraldatud maa-alale, kui need ei kujuta seal ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. 5.9. Betoonijäätmete (va. raudbetoonijäätmete), tõrva mittesisaldava asfaldi, eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidujäätmete ladestamine prügilasse on keelatud. 6. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine 6.1. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi kogumismahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei ole lubatud valada vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 6.2. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad kogumismahutid peavad olema kinnised. 6.3. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 6.3.1. asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, isolatsioonmaterjalid, asbesttsementtooted jne; 6.3.2. värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, nende pakendid ning nendega immutatud või saastunud materjalid; 6.3.3. naftatooteid sisaldavad ning nendega saastunud ehitusmaterjalid - tõrvapapp, tõrva sisaldav asfalt jne; 6.3.4. saastunud pinnas. 6.4. Asbesti ja asbesti sisaldavate jäätmete eri liigid tuleb koguda eraldi mahutitesse kasutades vajadusel kotte, või muid pakendeid asbestikiu ja –tolmu keskkonda sattumise vältimiseks. 6.5. Kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb säilitada originaalpakendis või koguda vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse, vältides nende omavahelist segunemist. 6.6. Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb käitlemiseks üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 6.7. Vastava jäätmeloa ja litsentsi olemasolul võib saastunud pinnast õigusaktidega kehtestatud korras käidelda kohapeal kooskõlastades selle kohaliku omavalitsusega. 6.8. Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud kohalikule omavalitsusele viimase nõudmisel aru oma tegevuse kohta. Lisa 2 Paikuse Vallavolikogu 19. septembri 2005. a määrusega nr 14 kinnitatud «Paikuse valla jäätmehoolduseeskirjale» TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 1. Üldsätted 1.1. Käesoleva korraga sätestatakse nõuded tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja ametitegevuse käigus tekkivate jäätmete käitlemisele ning käesoleva korra järgimine on kohustuslik kõikidele Paikuse valla haldusterritooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 1.2. Lisaks käsitletakse teisi tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeliike osas, mis pole sätestatud käesoleva määruse teistes punktides. 1.3. Igat liiki tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavad asutused peavad välja töötama asutusesisesed juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Jäätmete liigiti kogumise ja edasisse käitlusse suunamise eest vastutav personal peab omama piisavalt informatsiooni koostatud juhiste nõuetekohase täitmise kohta. 2. Terminid ja mõisted 2.1. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid ja termineid järgmises tähenduses (toodud tähestikulises järjekorras): 2.1.1. Elavhõbedajäätmed on purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning elavhõbedat sisaldavatest regentidest tekkivad elavhõbedat sisaldavad jäätmed. Elavhõbeda jäätmete hulka kuuluvad muu hulgas ka amalgaami jäätmed; 2.1.2. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed on jäätmed, mis sisaldavad tõenäoliselt mikroorganisme diagnostika-protsessist ja patsientide ning loomade ravist ja katsetes kasutatud loomadelt ja meditsiinitarbed, mis sisaldavad verd ja/või kehavedelikke; 2.1.3. Erikäitlust vajavad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on teravad-torkivad jäätmed, inimveri, vereproduktid, muud kehavedelikud, ekskreedid ja sekreedid ning nendega küllastunud materjalid, patoloogilised jäätmed ning mikrobioloogia ja immunoloogialaborite jäätmed; 2.1.4. Fotojäätmed on kasutusest kõrvaldatud röntgenfilmide ilmutus- ja kinnituslahused ja aegunud röntgenfilmid; 2.1.5. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid; 2.1.6. Mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed on kasutamata elusvaktsiinid, nakkusohtlike mikroorganismide kultuurid ja tüved ning kultuuride kasvatamiseks, külvamiseks või segamiseks kasutatavad vahendid; 2.1.7. Patoloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (koed, amputeeritud kehaosad ja elundid, v.a hambad, luu ja igeme tükid), katseloomade jäänused; 2.1.8. Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jmt); 2.1.9. Ravimijäätmed on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud või mille kasutamine on Eesti Vabariigis keelustatud. Ravimijäätmed on ohtlikud jäätmed; 2.1.10. Teravad-torkivad jäätmed on kasutamata terariistad ning terariistad, mida on kasutatud loomade või inimeste ravimisel, meditsiinilistel uuringutel või kliinilistel, farmakoloogilistel töödel (nt süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullikillud ja purunenud klaasijäätmed, saastunud vere või kehavedelikega pipetid ning laboratooriumide klaasijäätmed jmt.); 2.1.11. Tervishoiu- ja veterinaarasutused on tervishoiuteenuse ja veterinaarteenuse osutajad ning nende laboratooriumid ja uurimisasutused; 2.1.12. Tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on jäätmed, mis tekivad inimeste või loomade haiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või haiguste ärahoidmisel, sellesuunalise uurimistöö käigus või bioloogiliste preparaatide testimisel ja tootmisel; 2.1.13. Tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed on sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad jmt., mis on protseduuri käigus kokku puutunud tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimitega. 3. Tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmete käitlemise üldnõuded 3.1. Tervishoiu- ja veterinaarasutuste jäätmed tuleb alljärgnevate jäätmeliikide osas koguda liikide kaupa eraldi: 3.1.1. teravad-torkivad jäätmed; 3.1.2. erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed; 3.1.3. patoloogilised jäätmed; 3.1.4. mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed; 3.1.5. ravimijäätmed; 3.1.6. muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa; 3.1.7. olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed; 3.1.8. taaskasutatavad jäätmed; 3.2. Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad pidama arvestust oma tegevuse käigus tekkivate jäätmekoguste kohta eraldi kogutud jäätmeliikide kaupa. 4. Erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemine 4.1. Erikäitlust vajavate jäätmete hulka ei kuulu fotojäätmed, ravimijäätmed, kemikaalide jäätmed, elavhõbedajäätmed, radioaktiivsed jäätmed ning tsütotoksiliste ja -staatiliste ravimite jäätmed. Nimetatud jäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena 4.2. Erikäitlust mittevajavad ja ohtlikke jäätmete hulka mittekuuluvad tervishoiu- ja veterinaarjäätmed on kõik muud tervishoiu- ja veterinaarasutustes tekkivad jäätmed, mida käsitletakse tervishoiu- ja veterinaarasutuste olmejäätmetena. 4.3. Teravad-torkivad jäätmed, erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed ja patoloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas liigiti jäätmeid käitlemiseks vastu võtva isiku poolt kehtestatud nõuete kohaselt. 4.4. üldjuhul tuleb: 4.4.1. teravad ja torkivad jäätmed pakkida raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, mis on tähistatud «Teravad ja torkivad jäätmed»; 4.4.2. erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed pakkida jäätmekotti, mis on tähistatud «Nakkusohtlikud jäätmed»; 4.4.3. patoloogilised jäätmed pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis on tähistatud «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel on lubatud kasutada ka muud pakendit, mis on tähistatud «Bioloogilised jäätmed». 4.5. Jäätmepakenditele tuleb märkida jäätmeliik, jäätmete tekitaja nimi ning pakkimiskuupäev. Pakendid tuleb hoolikalt sulgeda. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendi välispinna saastumise või purunemise korral tuleb pakend asetada koos sisuga uude samadele nõuetele vastavasse pakendisse. 4.6. Teravate-torkivate jäätmete, erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete ja patoloogiliste jäätmete pakendid tuleb viia jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, kus need tuleb asetada vastavate jäätmete jaoks ette nähtud kogumismahutitesse. 4.7. Eriolukorras, nt epideemia piirkondades tuleb erikäitlust vajavate tervishoiu- ja veterinaarjäätmete käitlemisel toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele. 4.8. Mikrobioloogia, immunoloogia- ning veterinaarlaborites tekkinud erikäitlust vajavad jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal järgides vastavas laboris kehtestatud eeskirja. Autoklaavitud jäätmeid käideldakse edasi olmejäätmetena. 5. Ohtlike jäätmete käitlemine 5.1. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse. Kogumismahutid peavad asuma jäätmehoidlas või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumis. Ohtlikud jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule.5.2. Ravimijäätmed tuleb:5.2.1. tekkekohal ülejäänud jäätmetest eraldada ning koguda eraldi raviminimetuste kaupa. Tekkinud ravimijäätmete koguste tuleb pidada detailset arvestust; 5.2.2. pakkida plastikkotti või –purki, mis omakorda pakitakse lukustatud kastidesse. Plastikkotile või purgile märgitakse ravimi nimetus ja asutuse nimi. Lukustatavatele kastidele märgitakse asutuse nimi ja jäätmeliik. Tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed pakitakse ja tähistatakse eraldi. Muud toksilised või ohtliku toimega ravimijäätmed peavad olema märgistatud vastava hoiatussildiga. Võimaluse korral tuleb ravimijäätmed pakkida originaalpakendites. 5.2.3. anda käitlemiseks üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele, hävitada tekkekohas või tagastada tarnijale või tootjale. Tekkekohal hävitamiseks tuleb taotleda luba Riigi Ravimiametist, mis määrab kõlbmatute ravimite ohtlikkuse astme ja käitlemismeetodi igal üksikul juhul eraldi. Ravimijäätmete üleandmisel korral koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus ja üleandmise kuupäev. Ravimijäätmete üleandmise hetkest läheb vastutus nende edasise käitlemise eest vastuvõtjale. 5.3. Radioaktiivsed jäätmed tuleb: 5.3.1. pakendada vastavalt tähistatud kiirguskindlasse säilituspakendisse, millele märgitakse tervishoiuasutuse nimi ja osakond, kus jäätmed tekkisid, pakkimiskuupäev ning nähtavale kohale radioaktiivse aine ohumärk; 5.3.2. hoiustada jäätmehoidlas või spetsiaalses, selleks spetsiaalselt ette nähtud hoiukohas, omaette lukustatavas ruumis. 5.3.3. suunata jäätmehoidlast või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumist eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, mille kiirgus ei ületa kiirgusohutuse nõudeid, võib peale kiirguskontrolli anda üle jäätmekäitlusettevõttele prügilasse ladestamiseks. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike edasi jäätmetena. 5.4. Tsütotoksilised ja -staatilised jäätmed tuleb pakendada eraldi, kahekordsesse musta prügikotti ja seejärel hoolikalt suletavasse pappkasti. 5.5. Elavhõbedajäätmete käitlemisel tuleb erineval kujul elavhõbedat sisaldavad jäätmed eraldi koguda. Elavhõbedajäätmed tuleb pakkida tihedalt suletavatesse plastik- või klaaspurkidesse, millele on märgitud jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse ja osakonna nimi, pakkimiskuupäev ning mis on tähistatud «Elavhõbedajäätmed». Tervisele ohtlike aurude vältimiseks tuleb metalliline elavhõbe pakkimisel veega katta. Pakendatud elavhõbedajäätmed tuleb kuni käitlemiseks üleandmiseni hoida jäätmehoidlas või selleks spetsiaalselt ette nähtud hoiuruumis. 5.6. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb märkida kemikaali nimetus, valmistaja või importija nimi, aadress, ohutunnus, riski kirjeldus, ohutusnõuete kirjeldus ning jäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarasutus ja pakendamise kuupäev. 5.7. Fotojäätmete käitlemisel tuleb kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavatesse, vastava tähistusega kanistritesse. Aegunud filmijäätmed tuleb koguda eraldi kogumismahutisse. 5.8. Kemikaalide jäätmeid ja fotojäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas ning anda käitlemiseks üle vastavat käitlusluba omavale isikule. 6. Olmejäätmete, taaskasutatavate jäätmete ja muude jäätmete käitlemine 6.1. Olmejäätmed ja taaskasutatavad jäätmed (klaasijäätmed, vanapaber ja papp, pakendijäätmed jt) tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule järgides nõudeid, mis on kehtestatud jäätmehoolduseeskirjaga. 7. Tehnilised nõuded tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidlale 7.1. Tervishoiuasutuse jäätmehoidla või jäätmete kogumisruumi all mõistetakse ruumi või ruumide kompleksi (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 7.1.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutusse, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 7.1.2. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 7.1.3. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7.1.4. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 7.1.5. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. 7.2. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Tartumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele. Abivallavanem Ain JAKOBSON