Võru Linnavolikogu — Võru linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 10, 133

Määrus kinnitatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 9 alusel. I ÜLDSÄTTED § 1. Võru linna põhimääruse eesmärk Võru linna põhimääruses sätestatakse Võru Linnavolikogu ja Võru Linnavalitsuse, nende komisjonide, Võru linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Võru linna kohalik omavalitsus (1) Võru linna kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustest, õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Kohalikku omavalitsust teostavad linnaelanikud ja linna omavalitsusorganid. § 3. Võru linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Võru linn kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest, teistest Võru linna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ja lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Võru linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Võru linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja Võru linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Võru Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu), linnavolikogu esimees, Võru Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) ja linnapea. (4) Võru linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. § 4. Võru linna omavalitsusorganid Võru linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt seaduse alusel; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 5. Võru linna kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Võru linna kui omavalitsusüksuse ülesanneteks on juhul, kui need ülesanded ei ole seadustega antud kellegi teise täita, korraldada: 1) sotsiaalabi ja -teenuseid; 2) vanurite hoolekannet; 3) noorsootööd; 4) elamu- ja kommunaalmajandust; 5) veevarustust ja kanalisatsiooni; 6) heakorda; 7) jäätmehooldust; 8) territoriaalplaneerimist; 9) linnasisest ühistransporti; 10) teede ja tänavate korrashoidu. (2) Võru linna ülesanne on samuti korraldada linna omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogu, kultuurimaja ning teiste kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste ülalpidamine. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulutuste katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab Võru linn kui omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Võru linn kui omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seadusega pandud riiklike kohustusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 6. Võru linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Võru linna omavalitsusorganite ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. (2) Võru linna omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Linnavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. § 7. Võru linna omavalitsusorganite suhted teiste kohalike omavalitsusüksustega Võru linna omavalitsusorganid võivad Võru linna õigusaktides sätestatud korras ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele või moodustada kohaliku omavalitsuse üksuse liite, ühisasutusi ja muid ühendusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. § 8. Võru linna piir (1) Võru linna piir on kinnitatud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. detsembri 1968. a seadlusega nr 36 «Võru linna administratiivpiiri muutmine» . (2) Linna piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. § 9. Võru linna elanik Võru linna elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistris elukoha aadressiks Võru linn. § 10. Võru linna sümbolid (1) Võru linna sümbolid on linna vapp ja linna lipp. (2) Võru linna vapiks on kilp, mille kollasel väljal asetseb roheline kuusk. (3) Võru linna lipp koosneb kolmest osast. Lipu keskmine roheline laid moodustab 3/5 lipu laiusest. Ülemine ja alumine laid on kollase värvusega ning kumbki laid moodustab 1/5 lipu laiusest. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11. Lipu normaalsuurus on 105×165 cm. (4) Linnavalitsus võib kinnitada linna logo ja tunnuslause, mida saab kasutada kui kaubamärki reklaami eesmärkidel. Logo ja tunnuslause kasutamise korra kinnitab linnavalitsus. § 11. Võru linna sümbolite kasutamise kord (1) Võru linna vappi kasutatakse: 1) linnavolikogu, linnavalitsuse ja linna hallatavate asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) Võru linna autasudel, meenetel ning punktis 1 nimetatud asutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel; 3) linnavolikogu ja linnavalitsuse hoonel, linna piiritähtistel ning linna hallatavate asutuste siltidel; 4) muudel juhtudel võib kasutada linna vappi linnavalitsuse loal; 5) vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline, tasu suuruse määrab vastava loa andmisel linnavalitsus. (2) Võru linna vapi kasutamine etalonist erineval kujul kuulub igakordsele läbivaatamisele ja kinnitamisele linnavalitsuse poolt. (3) Võru linna lippu kasutatakse järgmiselt: 1) lipp heisatakse alaliselt Võru Linnavalitsuse hoonel kõrvuti riigilipuga; 2) lipu võib heisata riiklikel pühadel, linna pidupäevadel, tähtsündmustel ning suhtlemisel teiste linnadega; 3) Võru linna elanikel on õigus heisata linna lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul; 4) Võrus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata linna lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul; 5) linna lipu alalise heiskamise otsustab linnavalitsus. (4) Kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub linna lipp lippude poolt vaadatuna vasakul Eesti riigilipust või teise riigi lipust. § 12. Võru linna teenetemärk (1) Võru linna teenetemärk omistatakse füüsilisele isikule Võru linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. (2) Teenetemärk võidakse anda eesti kodanikule või välismaalasele. (3) Ettepanekuid linna teenetemärgi omistamiseks võivad esitada kõik isikud. Taotlused esitatakse kirjalikult linnavalitsusele. Ettepanek peab sisaldama soovitava teenetemärgi omaniku isikuandmeid, tegevusala ja teenete või muude põhjuste loetelu. (4) Linnavalitsus esitab nõuetekohaselt vormistatud teenetemärgi omistamise taotlused ja oma ettepanekud kandidaatide kohta linnavolikogule. Teenetemärgi omistamise otsustab linnavolikogu. (5) Linna teenetemärk võidakse anda välja igal aastal. Võru linna teenetemärk antakse Võru linna asutamise aastapäevaks (21. august). § 13. Võru Linnavalitsuse tänukiri (1) Võru Linnavalitsuse tänukiri antakse Võru Linnavalitsuse teenistujatele, Võru linna elanikele, Võru Linnavalitsuse hallatavatele asutustele, samuti Võrus tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevatele isikute ühendustele ühekordse tunnustusena Võru linna hüvanguks ning maine kujundamiseks tehtud töö eest ja tänu avaldamiseks. (2) Võru Linnavalitsuse tänukirja statuudi kehtestab linnavalitsus. § 14. Võru Linnapea tunnustuskiri ja kiituskiri (1) Tunnustuskirja annab Võru linnapea (edaspidi linnapea) Võru linna heaks ning maine kujundamiseks tehtud töö eest ning muu märkimisväärse tegevuse eest tunnustuse avaldamiseks. (2) Kiituskirja annab linnapea Võru linna õpilastele, õpetajatele ja juhendajatele ühekordse tunnustusena aineolümpiaadidel ja võistlustel eduka osalemise või muude kas oma kooli või Võru linna hüvanguks tehtud märkimist vajavate tegude eest. (3) Linnapea tunnustuskirja ja kiituskirja statuudi kehtestab linnavalitsus. § 15. Linnapea ametikett (1) Võru linnapea ametitunnuseks on linnapea ametikett. (2) Linnapea ametikett on valmistatud hõbedast ning seda kantakse kaelas. Keti esiosal on rauast valmistatud Võru vapikuusk, taustaks kuldne, hõbedane ja roheline emailpind tekstiga „VÕRU« . Ametikett koosneb kahekümnest lülist, milledest osadel on kujutatud kuppel järvesilmaga ning osadel Võru linna vapp. Ametiketi seljaosal on kuldne võru rauast pinnal (3) Linnapea ametiketi kandmise ainuõigus on Võru linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiketi üle uuele valitud linnapeale. (4) Linnapea ametiketti kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Võru linna esindusfunktsioonide täitmisel. II VÕRU LINNAVOLIKOGU § 16. Võru linna esinduskogu (1) Linnavolikogu on Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse seaduses sätestatud korras. (2) Linna pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel tegutseb linnavolikogu linnaelanike huvides ja nende nimel, juhindudes seadustest ja teistest õigusaktidest. (3) Linnavolikogu kinnitab oma reglemendi (lisa 1) ning lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Linnavolikogu esindab ja tema tööd juhib linnavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. § 17. Võru Linnavolikogu moodustamine (1) Linnavolikogu valitakse hääleõiguslike linnaelanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. (2) Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab linnavolikogu rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes linnaelanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga. § 18. Võru Linnavolikogu liige (1) Linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogu liikmel on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusakte ja teha ettepanekuid linnavolikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaati, ka iseennast, linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada linnavolikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 4) saada linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 5) saada oma kirjalikule küsimusele vastus linnavalitsuselt või linna ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale või selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene; 6) esineda linnavolikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 7) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 8) kasutada linna ruume linnaelanike vastuvõtuks ja saada tehnilist abi volikogu referendilt selle korraldamiseks; 9) saada tasu linnavolikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel linnavolikogu kehtestatud määras ja korras. § 19. Võru linnavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine Linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) linnavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiva elukoha aadress ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Võru linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Võru linna ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta linnavolikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. § 20. Võru Linnavolikogu liikme volituste peatumine (1) Linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab linnavolikogu liikme ajutist vabanemist linnavolikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui linnavolikogu liige on valitud Võru linnapeaks, kinnitatud linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 3) Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu volituste lõppemiseni; 4) kui linnavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 5) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 6) kui ta on puudunud linnavolikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal linnavolikogu istungeid ei toimunud. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti linnavolikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud linnapea ja kinnitatud või ametisse nimetatud linnavalitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse kinnitamiseni. § 21. Võru Linnavolikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub linnavolikogu liikme asemele linnavolikogu asendusliige. (2) Lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest registreerib linna valimiskomisjon linnavolikogu asendusliikmed ja saadab nende nimekirja linnavolikogu esimehele. (3) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ning asendusliikme volitused linnavolikogu liikmena algavad linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (4) Linnavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama linnavolikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Linnavolikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (5) Linna valimiskomisjoni otsused saadab linna valimiskomisjon linnasekretärile. § 22. Võru Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) linnaosa moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkonna piiride ja numbri ning valimisringkonna mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) linnavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) linnapea valimine; 16) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste linnavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 19) linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine linnavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) linnavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja linnavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) linna esindamise korra kehtestamine; 24) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse linnavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab linnavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise linnavalitsusele. (3) Linnavolikogu võib delegeerida linnavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 23. Võru linna elanike küsitluse läbiviimine (1) Linnavolikogul on õigus otsustada Võrus linnakodanike küsitluse korraldamine linnaelu olulistes küsimustes. (2) Linnavolikogu otsustab küsitluse vajaduse linnavolikogu liikmete, linnavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike linnaelanike algatusel. (3) Küsitlus korraldatakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras. § 24. Võru Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. (2) Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. (3) Linnavolikogu moodustab linnavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse linnaelu terviklike probleemvaldkondade kaupa seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Linnavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (4) Linnavolikogu asjaajamise korraldamise ning linnavolikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab volikogu referent. § 25. Võru Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) juhib linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab linnavolikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 2) esindab või volitab esindama Võru linna ja linnavolikogu vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) on õigustatud nõudma linna ametiasutuste hallatavatelt asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni linnavolikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab linnavolikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) määrab linnavolikogu õigusakti eelnõule üldjuhul linnavolikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ja kaaskomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 7) pikendab linnavolikogu õigusaktide eelnõude menetlemise tähtaega linnavolikogus; 8) esitab linnavolikogu istungile istungi päevakorra eelnõu; 9) korraldab fraktsioonide koostööd; 10) informeerib linnavolikogu liikmeid linnavolikogule saabunud kaebustest, märgukirjadest ja selgitustaotlustest; 11) teeb ettepanekuid Võru Linnavalitsuse raamatupidamise osakonnale volikogu eelarve rahaliste vahendite kasutamiseks; 12) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Juhul kui linnavolikogu esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, asendab teda aseesimees. Kui ka temal ei ole võimalik linnavolikogu esimehe ülesandeid täita, on linnavolikogu esimehe asendajaks vanim kohalolev linnavolikogu liige. § 26. Võru Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel linnavolikogu vanim liige linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (2) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval arvates linnavolikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Esimest istungit kuni linnavolikogu esimehe valimiseni juhatab linna valimiskomisjoni esimees. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb linnavolikogu liikmele saadetavas kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema linnavolikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. (4) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub linnavolikogu erakorralise istungi kokku linnapea, ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavolikogu või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ettepanekus näidatud ajaks, arvestades käesolevas põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui 7 päeva ettepaneku esitamisest. Erakorralise linnavolikogu istungi võib vajadusel kokku kutsuda ka linnavolikogu esimees omal initsiatiivil. § 27. Võru Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Käesolev paragrahv reguleerib hääletamise läbiviimist ja hääletamistulemuste kindlakstegemist linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel. Linnavolikogu esimehe valimised korraldab valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Käesolevas paragrahvis sätestatud hääletamiskomisjoni ülesandeid täidab linnavolikogu esimehe valimisel valimiskomisjon. (2) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil linnavolikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Kui linnavolikogu esimehe kohale ei esitata rohkem kandidaate kui üks, teeb linnavolikogu 15-minutilise vaheaja. Pärast vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, korraldatakse valimine ühe kandidaadiga. Oma kandidatuuri saab taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam linnavolikogu liikmeid kui vastu. (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja linnavolikogu esimehe kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele. (5) Linnavolikogu esimehe kandidaadid tutvustavad tähestikulises järjekorras ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus. Linnavolikogu esimehe kandidaadid vastavad linnavolikogu liikmete küsimustele. Linnavolikogu esimehe kandidaadid osalevad teiste kandidaatide arutamisel. (6) Linna valimiskomisjon väljastab linnavolikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid. (7) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse valimiste lisavoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. (9) Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat saavad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli kogunud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad sama arvu hääli, otsustab edasipääseja loos. (10) Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. (11) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (12) Kui kandidaate oli ainult kaks (linnavolikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest linnavolikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist linnavolikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (13) Linnavolikogu aseesimehe valimist korraldab linnavolikogu istungi juhataja ning viib läbi hääletamiskomisjon linnavolikogu esimehe valimise korra kohaselt. (14) Kui linnavolikogu esimees või aseesimees astub tagasi linnavolikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused linnavolikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel linnavolikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale eespool sätestatud korras. § 28. Võru Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus on linnavolikogu esimehele nõuandev organ, mille kutsub kokku ja mille tööd juhib linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavolikogu eestseisusesse kuuluvad linnavolikogu esimees, aseesimees, linnavolikogu alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse töövorm on koosolek. Koosolekust võtavad sõnaõigusega osa linnapea või tema asendaja ning sinna kutsutud isikud. Eestseisuse koosolekust võivad osa võtta linnavalitsuse liikmed. (4) Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul nädal enne linnavolikogu istungit istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks. (5) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollid peavad olema kättesaadavad linnavolikogu liikmetele ja linnavalitsusele. (6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui tema koosolekust võtab osa üle poole eestseisuse liikmetest. Otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete poolthäälteenamusega. § 29. Võru Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab alatised komisjonid ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. (2) Linnavolikogu võib moodustada ajutisi komisjone määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. (3) Linnavolikogu komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab linnavolikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) võib teha ettepanekuid linnaeelarve koostamise ja eelarve eelnõu kohta. (4) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib linnavolikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimine korraldatakse salajasel hääletamisel hääletamiskomisjoni poolt. Komisjoni koosseisu kinnitab ja selles teeb komisjoni esimehe esildisel muudatusi linnavolikogu. (5) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks linnavolikogu esimees. (6) Komisjoni töövorm on koosolek, mille kutsub kokku komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa üle poole komisjoni liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosolekul võib sõnaõigusega osaleda linnavalitsuse liige ja linnavolikogu liige. Teiste isikute osalemise komisjoni koosolekul otsustab komisjoni esimees, tema puudumisel aseesimees. (7) Linnavolikogu esimees määrab üldjuhul linnavolikogu õigusakti eelnõule juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjon on alatine komisjon, kes korraldab antud eelnõu menetlemist linnavolikogus. Õigusakti eelnõu menetlemiseks määratud juhtivkomisjon peab ühe nädala jooksul esitama linnavolikogu esimehele oma ettepaneku: 1) linnavolikogu õigusakti eelnõu linnavolikogu istungi päevakorda võtmiseks või 2) linnavolikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks või 3) linnavolikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (8) Komisjoni koosolekud ja otsused protokollitakse ja vormistatakse üldjuhul komisjoni koosolekule järgneva 3 tööpäeva jooksul ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda volikogu referendi juures. Linnavalitsusel, komisjonide liikmetel ja linnavolikogu liikmetel on õigus saada protokolli koopia. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha linnavolikogu esimehele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada linnavalitsuse liikmetelt ja nende kaudu linna ametiasutuse hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (10) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavolikogu määruste ja otsuste või linnavalitsuse määruste ja korralduse vastuvõtmisel. (11) Komisjoni otsus vormistatakse protokolli väljavõttena ja edastatakse juhtivkomisjonile, õigusakti eelnõu või vastava küsimuse esitajale ning isikutele, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti (asjaosalised). (12) Komisjoni asjaajamise eest vastutab komisjoni esimees. (13) Komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni koosoleku päevakorra eelnõu; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelule; 6) juhatab komisjoni koosolekut ja lahendab komisjoni töökorra rakendamisel tekkivad küsimused; 7) allkirjastab komisjoni koosoleku protokolli komisjoni koosolekule järgneva 3 tööpäeva jooksul. (14) Linnavolikogu komisjoni pädevus ja täpsem töökord määratakse kindlaks linnavolikogu reglemendis ja komisjoni põhimääruses (15) Komisjoni tegevuse võib lõpetada linnavolikogu otsusega. § 30. Võru Linnavolikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise linnavolikogu revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. Linnavolikogul on õigus teha muudatusi revisjonikomisjoni koosseisus. (3) Revisjonikomisjon kontrollib õigusaktidega sätestatud korras: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja linna äriühingutesse paigutatud linnavara kasutamise sihipärasust; 4) linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (5) Enne majandusaasta aruande kinnitamist esitab revisjonikomisjon selle kohta arvamuse linnavolikogule ning teeb ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 31. Revisjonikomisjoni poolt korraldatavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon lähtub kontrollimisel kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja teistest Eesti Vabariigi seadustest, linna põhimäärusest ja revisjonikomisjoni põhimäärusest ning linnavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaanist ja linnavolikogu ning revisjonikomisjoni otsustest. (2) Kontrollimisi korraldavad revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel kooskõlastatult linnapeaga linnavalitsuse ametnikke ja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega koosseisuväliseid eksperte ja asjatundjaid. Kontrollimiseks moodustab revisjonikomisjon oma otsusega töörühma, mida juhib revisjonikomisjoni liige. (3) Töörühma juhi ülesanne on kontrollimisülesande vormistamise, kontrollimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja linnavolikogu otsuste eelnõude ettevalmistamise korraldamine. (4) Revisjonikomisjon vaatab kontrollimise tulemuse läbi ja vormistab selle aktina. Oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (5) Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsustust. (6) Revisjonikomisjon saadab akti avastatud puudustest ja puuduste kõrvaldamise ettepanekutega linnavalitsusele. Linnavalitsus võtab 10 päeva jooksul seisukoha ja esitab selle linnavolikogule otsuse tegemiseks. Linnavolikogu õigusakti eelnõu esitab revisjonikomisjon. (7) Kontrollija vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest ega või takistada kontrollitava linna ametiasutuse hallatava asutuse tööd. (8) Kontrollimiste üksikasjalikuma korra sätestab vajadusel linnavolikogu. § 32. Võru Linnavolikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm linnavolikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või valimisliidu nimekirja järgi, võivad moodustada linnavolikogu fraktsiooni. Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsus, mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt ning milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimees ja aseesimees, edastatakse linnavolikogu esimehele. (3) Fraktsioon registreeritakse linnavolikogu otsusega. (4) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimehel on õigus osaleda eestseisuse koosolekutel. (5) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada linnavolikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi linnavolikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat linnavolikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu linnavolikogu istungil sõna; 5) võtta linnavolikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid linnavolikogu istungitel arutusele tulevate eelnõude kohta. (6) Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu referent. III VÕRU LINNAVOLIKOGU TÖÖKORD § 33. Küsimuste arutelu linnavolikogus (1) Linnavolikogu istungit juhatab linnavolikogu esimees. Linnavolikogu esimehe äraolekul või taanduse korral juhatab linnavolikogu istungit aseesimees või nende puudumisel kohal olevatest volikogu liikmetest vanim liige. (2) Linnavolikogu korralise istungi päevakorra eelnõu arutatakse eelnevalt läbi linnavolikogu eestseisuses. (3) Linnavolikogu arutab istungi päevakorra eelnõus märgitud ja nõuetekohaselt ettevalmistatud küsimusi linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (4) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (5) Videovõtteid ja helisalvestusi ning tele- ja raadioülekandeid linnavolikogu istungisaalist tehakse istungi juhataja loal. (6) Linnavolikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam linnavolikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (7) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi. (8) Pärast linnavolikogu otsust kuulutada linnavolikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad linnavolikogu istungisaalist ning katkestatakse salvestused, välja arvatud volikogu referendi poolt tehtav fonosalvestus, kui linnavolikogu ei otsusta teisiti. (9) Linnavolikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida linnavolikogu liikmed, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamise juurde kutsutud isikud ja linnavolikogu referent. (10) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (11) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel, muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik. (12) Salajase hääletamise teel otsustatakse isikuvalimised. Salajane hääletamine toimub põhimääruses ja linnavolikogu reglemendis sätestatud korras. (13) Igal linnavolikogu liikmel on õigus nõuda nimelist hääletamist vastavalt linnavolikogu reglemendi sätetele. (14) Linnavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (15)Linnavolikogu otsustused tehakse üldjuhul poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõike 1 alapunktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (16) Linnavolikogu istung protokollitakse. Protokollile kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja - linnavolikogu istungi juhataja. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Volikogu referent tagab istungi protokollide kättesaadavuse. § 34. Linnavolikogu liikme arupärimisõigus (1) Linnavolikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult linnakantseleile, kes edastab selle adressaadile. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis. (3) Arupärimisele vastamise viisid on: 1) suuline vastus volikogu istungil; 2) kirjalik vastus. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb esitada linnakantseleile kümne tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates. Linnakantselei edastab vastuse viivitamata arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine järgmise volikogu korralise istungi päevakorda. (6) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust. § 35. Võru Linnavolikogu liikme taandamine (1) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. (2) Linnavolikogu liige võib ennast erapoolikuse tõttu üksikakti arutamiselt taandada, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulase või muidu lähedase inimese isiklikke või ärilisi huve. (3) Ettepaneku taandamiseks võib linnavolikogu liikmele teha ka linnavolikogu või linnavolikogu liige. (4) Taandamisest teatab linnavolikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Vastav märge fikseeritakse linnavolikogu istungi protokollis. Selles päevakorrapunktis linnavolikogu liige sõna ei võta ja hääletamises ei osale. § 36. Umbusaldusmenetlus linnavolikogus (1) Vähemalt neljandik linnavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnapeale, linnavalitsuse liikmele, linnavolikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele või linnavolikogu komisjoni aseesimehele. (2) Umbusalduse algatamine toimub linnavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Kirjalikule umbusaldusavaldusele peavad olema alla kirjutanud kõik algatajad ja selles peab olema märgitud umbusalduse avaldamise põhjus, ning lisatud vastav linnavolikogu otsuse eelnõu. (3) Umbusalduse avaldamist kuulatakse linnavolikogus kahel lugemisel. Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt üks tööpäev. (4) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud linnavolikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (5) Umbusalduse avaldamine toob kaasa linnavolikogu esimehe ametist või komisjoni esimehe tema kohustustest vabastamise. Linnavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab linnavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni linnavolikogu aseesimees või linnavolikogu vanim liige. (6) Umbusalduse avaldamine on linnapea või linnavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse paragrahvides 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. (7) Kui linnavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 47 lõikes 3 sätestatud kvooruminõue, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamiseni. § 37. Tagasiastumine Linnavolikogu esimehe, linnavolikogu aseesimehe, linnavolikogu komisjoni esimehe, linnavolikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme või linnapea või linnavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse linnasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Linnasekretär teavitab koheselt linnavolikogu esimeest või tema asendajat. Juhul, kui tagasiastumisavalduse on esitanud nii linnavolikogu esimees ja ka linnavolikogu aseesimees, teavitab linnasekretär sellest koheselt linnavolikogu vanimat liiget. § 38. Võru Linnavolikogu tegutsemisvõimetus ja selle tagajärjed (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud linnavolikogu esimeest ja linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul linnavolikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest või tagasiastumisest arvates valinud uut linnavolikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest või tagasiastumisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub linnavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni linnavolikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. IV LINNAVALITSUS § 39. Linnavalitsuse mõiste (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Võru linnale kui omavalitsusüksusele pandud ning linnavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, korraldab linnavara valitsemist, koostab linna eelarve projekti ja korraldab eelarve täitmist. (2) Linnavalitsus täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. § 40. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis linnavolikogu määruste ja otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel on delegeeritud linnavalitsusele; 5) korraldab isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 6) otsustab linnavalitsuse komisjonide moodustamise ning kinnitab komisjonide põhimäärused; 7) kinnitab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid. (2) Aasta jooksul muudatuste tegemise Võru Linnavalitsuse (ametiasutusena) struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires otsustab linnavalitsus, millest informeeritakse linnavolikogu järgmisel istungil. (3) Linnavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone anda lepingu alusel üle kolmandatele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (4) Lepingute sõlmimise otsustab vastavalt pädevusele linnavalitsus (ametiasutus), kelle nimel kirjutab alla linnapea või teda asendav abilinnapea. (5) Linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse osutatavate teenuste hinnad. § 41. Linnavalitsuse moodustamise põhimõtted (1) Linnavalitsuse liikmete arvu, tema koosseisu struktuuri ja isikulise koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul linnavolikogu. (2) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatud linnavolikogu liikme volitused peatuvad tema linnavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (3) Linnavalitsuse liikmete vaheline tööjaotus kehtestatakse linnavalitsuse korraldusega. § 42. Linnapea Linnapea on linnavalitsuse juht, kes: 1) juhib ja korraldab linnavalitsuse tööd, linnavalitsuse istungite ettevalmistamist ja linnavalitsuse teenistust; 2) esindab Võru linna ja Võru Linnavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega antud pädevusele ning linnavolikogu poolt kehtestatud linna esindamise korrale; 3) esitab linnavolikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks linnavalitsuse koosseisu ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks; 4) kinnitab linnavalitsuse (asutusena) struktuuriüksuste põhimäärused ja ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse linnavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud linnavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 6) kuulutab välja konkursi linna teenistuse vabade ametikohtade täitmiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks ja vabastamiseks linnavalitsuse (asutusena) hallatavate asutuste juhtide kandidaadid, täidab tööandja õigusi ja kohustusi; 8) annab linnavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele; 10) kirjutab alla linnavalitsuse (ametiasutuse) dokumentidele või volitab selleks teisi isikuid; 11) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. § 43. Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. (2) Linnapea valimine korraldatakse kahe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks salajase hääletamise teel linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal istungil kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat linnavolikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad linnapea valimised uuesti algusest peale. (5) Linnapea kordusvalimise võib korraldada ka samal linnavolikogu istungil, kui selle poolt hääletab linnavolikogu koosseisu enamus. Linnapea kandidaadina võib üles seada eelmises häältevoorus kandideerinud isiku. § 44. Linnapea asendamise kord (1) Linnapead asendab tema äraolekul abilinnapea vastavalt abilinnapeade vahelisele tööjaotusele. (2) Kui abilinnapea ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), määrab linnapea enda äraoleku ajaks käskkirjaga oma ülesannete täitjaks ühe linnavalitsuse liikmetest. (3) Kui isik, kes on määratud linnapea asendajaks käskkirja alusel, ei saa linnapea ülesandeid täita edasilükkamatute asjaolude tõttu (haigus, lähetus jne), täidab linnapea ülesandeid vanim kohalolev linnavalitsuse liige. (4) Linnapead asendaval abilinnapeal või linnavalitsuse liikmel on samad õigused ja kohustused mis linnapeal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhtudel. (5) Linnapead asendav abilinnapea või linnavalitsuse liige ei või esitada linnavolikogule linnavalitsuse tagasiastumispalvet, välja arvatud linnapea surma korral. § 45. Linnavalitsuse koosseis ja moodustamine (1) Linnapea esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu hiljemalt kahe nädala jooksul pärast linnapea ametisse valimist linnavolikogu poolt. (2) Pärast linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamist on linnavalitsus töö- ja otsustusvõimeline, kui nimeliselt on kinnitatud või ametisse nimetatud üle poole linnavalitsuse koosseisust. (3) Linnavalitsusse kuuluvad linnapea, abilinnapea(d) ja linnavalitsuse liikmed. (4) Linnavolikogu otsustab linnavalitsuse liikmete ametisse nimetamise poolthäälteenamusega. § 46. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavolikogu poolt linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve linnavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist jätkab linnavalitsus oma tegevust kuni uue linnavalitsuse koosseisu ametisse kinnitamiseni. (4) Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud linnavalitsus põhimõtteliste või linnaeelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest. (5) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) umbusalduse avaldamise korral; 3) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) linnavalitsuse uue koosseisu liikmete kinnitamisel ja palgaliste linnavalitsuse liikmete nimetamisel; 5) Riigikogu liikmeks valimisel; 6) teovõimetuks tunnistamisel valimisõiguse osas; 7) surma korral. (6) Linnavalitsuse liige esitab avalduse enda tagasiastumise kohta linnasekretärile, kes teavitab sellest kohe linnavolikogu esimeest või tema asendajat. Avalduse esitanu loetakse tagasiastunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. (7) Kui linnavalitsuse liikmele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 47 lõikes 3 sätestatud kvooruminõue, ei ole linnavalitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute linnavalitsuse liikmete ametisse kinnitamiseni. § 47. Linnavalitsuse töökord (1) Linnavalitsuse töövorm on istung, mille toimumise, ettevalmistamise ja läbiviimise üksikasjaliku korra sätestab linnavalitsus istungi reglemendiga. (2) Linnavalitsuse istungid on kinnised, kui linnavalitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. (3) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui selle istungist võtab osa üle poole linnavolikogu poolt kinnitatud linnavalitsuse koosseisust, sealhulgas linnapea või tema asendaja. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (4) Linnavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. § 48. Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab linnavalitsus korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab linnavalitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (3) Komisjoni põhimääruses sätestatakse komisjoni ülesanded ning komisjoni järelduste ja ettepanekute tegemise kord. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole komisjoni koosseisust. Komisjon teeb otsused poolthäälte enamusega. Komisjoni otsused protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja või tema asendaja ja protokollija. (5) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga linnavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib linnavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu, ülesanded ja tähtaja kinnitab linnavalitsus korraldusega. V VÕRU LINNA ÕIGUSAKTID § 49. Linna omavalitsusorganite õigusaktid (1) Linnavolikogul ja linnavalitsusel on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Linnavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Võru linna haldusterritooriumil seadusega ja Võru linna õigusaktidega sätestatud korras, samuti Võru linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Võru linna haldusterritooriumi. § 50. Õigusaktide normitehnika Linnavolikogu ja linnavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsuse üksuse õiguslikust seisundist. § 51. Linnaelanike õigustloovate aktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava õigusakti eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub linnavolikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul linnavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. (4) Igaühel on õigus taotleda linnavolikogult või linnavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende kehtetuks tunnistamist, kui õigusaktidega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. § 52. Linna omavalitsusorganite õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Linnavolikogu määrustele ja otsustele ning istungi protokollidele kirjutab alla linnavolikogu esimees või tema asendaja. (2) Linnavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (3) Õigusaktides ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (4) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (5) Linnavalitsuse õigusaktide vormistamist, avalikustamist, avaldamist ja nende saatmist täitjatele ja asjaosalistele korraldab linnakantselei. § 53. Linna omavalitsusorganite õigusaktide jõustumine (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (2) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (3) Linnavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. § 54. Linna omavalitsusorganite õigusaktide avalikustamine (1) Linnavolikogu ja linnavalitsuse määrused avalikustatakse Võru linna veebilehel ja saadetakse Võrumaa Keskraamatukogusse. (2) Linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktid loetakse avalikustatuks nendele juurdepääsu võimaldamisega linnavalitsuses. (3) Ei avalikustata neid õigusakte, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud. VI LINNAMAJANDUS § 55. Munitsipaalomand (1) Võru linna munitsipaalomandiks on Võru linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi linnavara). (2) Linnavara kuulub registreerimisele ühtses linnavara registris. (3) Linnavararegister asutatakse ja registripidaja määratakse linnavolikogu poolt sätestatud korras. (4) Linnavara kasutatakse linna valitsemise otstarbel ja linnale tulu saamiseks. (5) Linnavara valitsemine sätestatakse Võru linnavara eeskirjas. (6) Majandustegevuses toimub lepingute sõlmimine vastavalt Võru linnavara eeskirjale ja muudele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele. (7) Linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus sõlmida Võru linna nimel lepinguid juhul kui see on ette nähtud linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktis. Linnavalitsuse hallatava asutuse poolt sõlmitavale lepingule kirjutab alla vastava asutuse juht või tema asendaja. § 56. Linna majandustegevus Linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna ametiasutuse hallatavate asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud linnavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 5) muu Võru linna õigusaktidega sätestatud majandustegevus. § 57. Kohalikud maksud (1) Linnavolikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus). (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (3) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on kohalike maksude maksuhalduriks linnavalitsus. (4) Kohalikud maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (5) Vastutus maksumääruse rikkumise eest sätestatakse seaduse alusel maksumääruses. § 58. Koormised (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse linnavolikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (4) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on linnavolikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. Linnavolikogu poolt vastava loa andmisel määratakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (5) Koormise täitmist kontrollib linnavalitsus. (6) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (7) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (8) Koormis ei või olla lepingu objektiks. VII LINNA AMETIASUTUSTE MOODUSTAMINE § 59. Linna ametiasutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linna ametiasutused on linnaeelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. (2) Võru Linnavalitsuse kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses ja teistes Võru linna õigusaktides . (3) Linna ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu. (4) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab linnavolikogu. (5) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnapea käskkirjaga. (6) Linna ametiasutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 60. Linna ametiasutuse hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhiülesanded (1) Linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Linna ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Linna ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi linnavolikogu või linnavolikogu volitusel linnavalitsusel, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Linna ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab ning muudab asutuse juht kooskõlastatult ametiasutusega (v.a. munitsipaalharidusasutused). (4) Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab linnapea ettepanekul linnavalitsus. Linna ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib töölepingu linnapea. (5) Linna ametiasutuse hallataval asutusel on oma eelarve, arveldusarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid. (6) Linna ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (7) Linnavolikogu võib kehtestada Võru linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra. VIII LINNAEELARVE § 61. Linnaeelarve koostamine (1) Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ning linnavolikogu ja linnavalitsuse haldusaktid. (2) Linnaeelarve sisuks on eelarveaastal linnale laekuvate tulude ning linna ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. (3) Linnavolikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud majandusliku sisu artikligruppide, tegevusalade ja asutuste lõikes üldsummadena. (4) Majandusliku sisu järgi liigitatakse eelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kinnitatud eelarveklassifikaatorile artikligruppideks (s.t. kahekohaline kood ), artikliteks (s.t. kolmekohaline kood) ja artiklite alajaotisteks (s.t. nelja ja enamakohaline kood ). (5) Kulude eelarves moodustatakse reservfond ettenägematuteks kuludeks (vähemalt 1% eelarve kuludest). Reservfondi käsutab linnavalitsus vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale. (6) Linna eelarveaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. (7) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab linnavolikogu eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara kasutab linnavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada linnavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. (8) Linnaeelarve projekti koostamist korraldab linnavalitsus. (9) Eelarve koostatakse täiskroonides. (10) Linnavalitsus teatab kirjalikult linnavalitsuse hallatavatele asutustele ja linnavalitsuse struktuuriüksustele eelarve projekti koostamise tingimused hiljemalt 01. septembriks. (11) Lasteaia eelarve koostamiseks määrab linnavalitsus: 1) lasteaiakoha arvestusliku kulu ja kulukoefitsiendi lähtudes õpilaste lubatud arvust rühmas; 2) juhataja personalikulu suuruse; 3) hoonete kütte-, vee- ja elektrikulu eelarve. (12) Huvialakoolide eelarve koostamiseks määrab linnavalitsus: 1) õpilaste arvu huviringides; 2) õpilaskoha arvestusliku kulu; 3) huvikooli direktori personalikulu; 4) hoonete kütte-, vee- ja elektrikulu eelarve. (13) Linnavalitsuse hallatavad asutused ja linnavalitsuse struktuuriüksused esitavad eelarve projekti koos seletuskirja ja tegevuskavaga linnavalitsusele jooksva aasta 1.oktoobriks. Hallatavate asutuste eelarvete projektid on aluseks linnaeelarve koostamisel. Nõuetekohase eelarve projekti esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht või struktuuriüksuse juht. (14) Eelarveaasta lõpul laekunud, kuid kasutamata jäänud ning tuleva aasta eest ettelaekunud omavahendid ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid on lubatud kasutada järgmisel aastal selleks otstarbeks, milleks need olid määratud ja suurendada antud asutuse eelarvet selle summa võrra. (15) Linna eelarvest toetuse saamiseks esitavad juriidilised ja füüsilised isikud taotlused linnavalitsusele 01. oktoobriks. (16) Alaeelarvete projektide ja toetuse taotluste läbivaatamisel kontrollib linnavalitsus eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ja nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda. (17) Linnavalitsuse poolt heakskiidetud linnaeelarve projekti koos lisadega esitab linnavalitsus haldusakti eelnõuna vormistatult linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust, s.t. hiljemalt 1. detsembriks. Haldusakti eelnõule lisatakse linnavalitsuse poolt : 1) seletuskiri kavandatud tulude põhjenduse ja kulude otstarbekuse kohta; 2) võrreldavad andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta, tuues välja summalised hälbed ja protsendiliselt muutused eelmise eelarveaastaga võrreldes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste (objektiliselt) ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi s.h. omavalitsuse omaosaluse summad eelarves objektide lõikes; 4) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või programmile, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehituse sisustamise ja majandamise kohta; 5) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes. § 62. Linnaeelarve vastuvõtmine (1) Linnavolikogu komisjonid ja linnavolikogu liikmed vaatavad 20 päeva jooksul pärast esimest lugemist eelarve haldusakti eelnõu läbi ja esitavad oma ettepanekud volikogu referendi kaudu linnavalitsusele ja eelarvekomisjonile kirjalikult. (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. (4) Eelarvekomisjon vaatab esitatud ettepanekud läbi, annab arvamuse ja teeb vastavalt otsusele ettepaneku linnavalitsusele teisele lugemisele esitatava eelnõu muutmiseks. (5) Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. (6) Linnavolikogu võtab vastu eelarve teisel lugemisel haldusaktina. (7) Linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha 1/12 ulatuses eelarvest neid kulutusi, mis on ette nähtud eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (9) Kui linnavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on linnavolikogu tegutsemisvõimetu. (10) Peale eelarve vastuvõtmist linnavolikogus kinnitab linnavalitsus alaeelarved artiklite alajaotiste lõikes linnavalitsuse korraldusega. § 63. Eelarve muutmine ja lisaeelarve (1) Eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine toimub käesolevas määruses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras. (2) Eelarves määratud kulude otstarvet on võimalik muuta kuni eelarveaasta lõpuni. (3) Linna hallatavate asutuste eelarvete muutmine toimub asutuse juhi taotluse alusel. (4) Lisaeelarve koostamise aluseks on tulude enamlaekumine või täiendavate tulude ilmnemine, mis võimaldab lülitada eelarvesse uusi täiendavaid kulutusi või tulude planeeritust oluliselt vähemas mahus laekumine, mis tingib planeeritud kulutuste vähendamise või ärajätmise. (5) Lisaeelarve projekti esitab linnavalitsus linnavolikogule haldusakti eelnõuna ja sellele lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed lisatulude kohta, millega lisakulud kaetakse või andmed võimalike kulude kokkuhoidmise kohta alalaekumise korral. (6) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel lisab linnavalitsus laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt linnavolikogu. § 64. Eelarve täitmise arvestus ja majandusaasta aruanne (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus seadustes ja õigusaktides sätestatud korras. (2) Eelarve täitmise käigu arutamiseks ja analüüsimiseks esitab linnavalitsus kord kvartalis linnavolikogule eelarve täitmise aruande seisuga 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober kvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks. Aruanne koos seletuskirjaga esitatakse samas liigenduses, milles eelarve kinnitati. (3) Kui linnavalitsuse hallatava asutuse eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on ilmnenud kulude mahu ületamist, on linnavalitsusel õigus vähendada finantseerimist informeerides sellest linnavolikogu. Ülekulu eest vastutab vastava asutuse juht. (4) Linnavalitsus koostab majandusaasta konsolideeritud aruande ning esitab selle koos audiitori järeldusotsusega linnavolikogule hiljemalt 31. maiks. Eelarve täitmise aruande koos seletuskirjaga esitab linnavalitsus linnavolikogu poolt määratud liigenduses linnavolikogule hiljemalt 01. maiks. (5) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele. 2) ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 3) eelarve täitmise aruanne koos seletuskirjaga linnavolikogu poolt kinnitatud eelarve liigenduses järgmiste näitajate lõikes: kinnitatud eelarve, täpsustatud eelarve, eelarve täitmine, täitmise % täpsustatud eelarvest; 4) reservfondi kasutamise aruanne koos seletuskirjaga. (6) Majandusaasta aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni ja eelarvekomisjoni vastava arvamuse. (7) Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitab linnavolikogu Võru Maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul. § 65. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks linna veebilehel. IX VÕRU LINNA ARENGU KAVANDAMINE § 66. Võru linna arengukava (1) Võru linna arengukava on linna pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel Võru linnale kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, Võru linna arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui linnal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu linna territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksustega omavahelisel kokkuleppel. (5) Linnavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja Võru linna veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitab linnavalitsus maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast linnavolikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast vastuvõtmist linnavolikogu poolt avalikustatakse arengukava Võru linna veebilehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab linnavolikogu läbi linna arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava ja selle muutmise projekti koostamiseks esitavad linna hallatavad asutused ning linnavolikogu komisjonid hiljemalt 1. maiks linnavalitsusele oma ettepanekud. Nende alusel koostab linnavalitsus arengukava eelnõu või valmistab ette kehtiva arengukava muudatusettepanekud ning esitab vastava eelnõu hiljemalt 15. augustiks linnavolikogule. (9) Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist linnavolikogus linnavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. (10) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. § 67. Linnaplaneerimine (1) Linnaplaneerimine on linna ruumilise arengu kavandamine eesmärgiga tagada Võru linnas võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. (2) Linna planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks, linnasiseste ülesannete jaotuse ja tähtaegade määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel, ehitiste arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste, projekteerimistingimuste avalikustamise korra, ajutise ehitise ehitamise korra ja alade, miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtete ja nõuete määramiseks kehtestab linnavolikogu Võru linna ehitusmääruse. § 68. Võru linna üldplaneering Võru linna üldplaneering on seadusele ja linnavolikogu õigusaktidega sätestatud tingimustele vastav planeering, mis koostatakse kogu linna territooriumi kohta ning mille eesmärk on linna territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine ning aluste ettevalmistamine detailplaneeringute koostamiseks. § 69. Kultuurimälestiste kaitse (1) Võru linn kui kohalik omavalitsusüksus korraldab linna haldusterritooriumil asuvate kultuuriväärtusega objektide väljaselgitamist ning kultuurimälestiste kaitset Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. (2) Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse muinsuskaitselised ülesanded muinsuskaitsealal määratakse Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ning Võru linna ja Muinsuskaitseinspektsiooni vahel sõlmitud lepinguga. § 70. Keskkonnakaitse (1) Võru linna kui kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne on järgida looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtteid ning tagada inimesi rahuldav terviklik elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Keskkonnaseisundi, samuti keskkonnaekspertiiside, keskkonnaauditi ja kohaliku keskkonnaseire tulemuste avalikustamine tagatakse Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. (2) Looduskaitse eesmärk Võru linnas on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtusliku maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine. (3) Kaitset vajav loodusobjekt võetakse kaitse alla riigi ja Võru linna õigusaktidega sätestatud korras. X LINNA AVALIK TEENISTUS § 71. Linna avaliku teenistuse mõiste (1) Linna avalik teenistus on palgaline teenistus- või töösuhe linna eelarvest finantseeritavas ametiasutuses, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linna ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega. (3) Linna avalikud teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. (4) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Kui seaduses või käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud teisiti, võib ametnikuna teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil. (5) Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. (6) Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. Koosseisuvälise teenistuja nimetab ametisse ametiasutuse juht. (7) Linnavalitsuse (asutusena) struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused kinnitab linnavolikogu. Linnavalitsuse ametnikele rakendatakse avaliku teenistuse seaduses riigiametnikele ette nähtud lisatasusid. (8) Linna teenistus toimub vastavalt personaalsele tööjaotusele ja ametijuhenditele. § 72. Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning kellel on akadeemilise kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon. (3) Linnasekretär ei kuulu linnavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa linnavalitsuse istungitest. (4) Linnasekretär juhib linnakantseleid ja täidab talle seadusega ja linnavolikogu ning linnavalitsuse õigusaktidega pandud ülesandeid. XI SOTSIAALSED GARANTIID § 73. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale linnavolikogu esimehele või aseesimehele, linnapeale ja linnavolikogu poolt ametisse nimetatud linnavalitsuse liikmele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Hüvitust ei maksta, kui linnavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel (v.a käesoleva §i lõike 1 punktis 2 toodud juhul); 2) valitakse või nimetatakse linnavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. § 74. Linnavalitsuse ametnike sotsiaalsed garantiid Linnavalitsuse teenistuses olevate ametnike sotsiaalsed garantiid kehtestab linnavolikogu eraldi määrusega. XII TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE § 75. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on linnavalitsuse poolt oma struktuuriüksuste ja nende ametnike ning linnavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve korras on linnavalitsusel õigus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud tingimustel: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada akti täitmine ja toimingu sooritamine kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks; 3) tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning Võru linna õigusaktidega. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Ebaotstarbekaks loetakse akti või toimingut juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab linnavara ja eelarvevahendite ebaratsionaalset kasutamist. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. XIII VÄLISSUHTED § 76. Võru linna välissuhete korraldamise alused (1) Võru linnal on õigus astuda rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste ja regionaalsete organisatsioonide liikmeks astumise ja nendest lahkumise otsustab linnavolikogu. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Võru linna linnavalitsus või viimase poolt määratud esindaja kui vastava organisatsiooni põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. (3) Linnavolikogul, linnavalitsusel ja Võru linna hallataval asutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi linnade ja teiste kohaliku omavalitsuse üksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Linna hallatavad asutused informeerivad sellisest koostööst linnavalitsust. (4) Võru linna esindavad välissuhtlemisel vastavalt oma pädevusele linnavolikogu esimees ja linnapea, kui linnavolikogu ei ole otsustanud teisiti. (5) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused linna eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. § 77. Võru linna suhted partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega (1) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna hallatavad asutused osalevad linna arenguga seotud kohaliku omavalitsuse üksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste linnade ja teiste omavalitsusüksustega. (2) Linnavolikogu, linnavalitsus ja linna hallatavad asutused arendavad vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd ajalooliselt väljakujunenud partnerlinnade ja muude koostööpartneritega, otsivad ja sõlmivad uusi koostöösidemeid linna arengu ja linnaelanike huvides. (3) Linna nimel partnerlinnade, teiste kohalike omavalitsusüksuste ja nende liitudega sõlmitud lepingud kuuluvad läbivaatamisele ja heakskiitmisele linnavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad Võru linnale täiendavad kulutused linna eelarvest või neis nähakse ette kulutused järgnevateks eelarveaastateks. XIV PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE VÕI KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 78. Põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine (1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu (2) Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse, kui linnavolikogu istungitel on läbi viidud kaks lugemist. Vaheaeg iga järgneva lugemise vahel peab olema vähemalt üks tööpäev, välja arvatud juhul, kui muudatus tuleneb seadusest. Põhimäärus või selles tehtud muudatus kinnitatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt sätestatud tähtajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast avalikustamist. § 79. Rakendussätted (1) Võru Linnavalitsusel valmistada ette õigusaktide eelnõud viimaks Võru Linnavolikogu ja Võru Linnavalitsuse õigusaktid kooskõlla käesoleva põhimäärusega 01.veebruariks 2006. (2) Tunnistada kehtetuks: 1) Võru Linnavolikogu 25.10.2000 määruse nr.20 «Võru linna põhimääruse uue redaktsiooni ja Võru Linnavolikogu reglemendi kinnitamine» punktid 1 ja 2. 2) Võru Linnavolikogu 16.05.2001 määrus nr.36 «Võru linna põhimääruse muutmine» ; 3) Võru Linnavolikogu 09.10.2002 määrus nr.61 «Võru linna põhimääruse ja Võru Linnavolikogu reglemendi muutmine» ; 4) Võru Linnavolikogu 12.02.2003 määrus nr.5 «Võru linna põhimääruse ja Võru Linnavolikogu reglemendi muutmine» ; 5) Võru Linnavolikogu 14.05.2003 määrus nr.16 «Võru Linnavolikogu reglemendi muutmine» ; 6) Võru Linnavolikogu 17.10.2005 määrus nr. 72 «Võru linna põhimääruse muutmine» ; 7) Võru Linnavolikogu 12. 03.2003 määruse nr 8 «Võru linna eelarve koostamise korra kinnitamine» punkt 1; 8) Võru Linnavolikogu 11.05.2005 määrus nr.66 «Võru linna eelarve koostamise korra muutmine» . (3) Määrus jõustub 01.jaanuaril 2006. Volikogu esimees Tõnu ANTON Võru Linnavolikogu määruse nr 1 14.12.2005 LISA 1 VÕRU LINNAVOLIKOGU REGLEMENT § 1. Linnavolikogu reglemendi ülesanne Linnavolikogu reglement määrab kindlaks linnavolikogu töökorralduse lähtudes Eesti Vabariigi kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja linna põhimäärusest. § 2. Linnavolikogu istungi kokkukutsumine (1) Linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul arvates linnavolikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest (koosolekut juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valimiskomisjoni esimees). (2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees linnavolikogu poolt kehtestatud korras vähemalt kümme korda aastas. Juulis või augustis linnavolikogu korralisi istungeid ei peeta. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata istungi aeg ja koht ning arutusele tulevad küsimused. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsutud isikutele saadetakse kutse välja vähemalt neli päeva enne linnavolikogu istungit. (4) Linnavolikogu esimees või aseesimees kutsub erakorralise linnavolikogu koosoleku kokku linnapea, ühe komisjoni või fraktsiooni, linnavalitsuse või vähemalt neljandiku linnavolikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Erakorralise linnavolikogu istungi võib vajadusel kokku kutsuda ka linnavolikogu esimees omal initsiatiivil. (5) Erakorralise istungi kokkukutsumise nõue esitatakse linnavolikogu esimehele. Nõudele lisatakse erakorralise istungi päevakord ja õigusakti eelnõu. Linnavolikogu esimees kutsub erakorralise linnavolikogu istungi kokku hiljemalt seitsme päeva jooksul nõude esitamisest. (6) Linnavolikogu korralised istungid toimuvad iga kuu teisel kolmapäeval, juhul kui eelmisel istungil ei otsustata teisiti. (7) Linnavolikogu esimees ei kutsu kokku korralist istungit, kui selle päevakorda ei ole reglemendis ettenähtud korras esitatud ühtegi küsimust, ning teatab istungi ärajäämisest linnavolikogu liikmetele ja linnapeale. (8) Kui arutluse all olnud küsimus jääb linnavolikogu istungi lõppedes lahtiseks, siis lepitakse kokku arutamise jätkamise uus tähtaeg. (9) Linnavolikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, teatavad sellest volikogu referendile. Mitteteatamist loetakse põhjuseta puudumiseks. § 3. Istungi päevakord (1) Linnavolikogu istungi lõpus fikseeritakse soovituslikud ettepanekud järgmisel istungil arutusele tulevate küsimuste osas koos põhi- ja kaasettekandjatega. (2) Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu koostab linnavolikogu esimees (tema äraolekul aseesimees) laekunud ettepanekute ja avalduste põhjal. Linnavolikogu istungi päevakorra eelnõu arutatakse läbi linnavolikogu eestseisuses. (3) Ettepanekuid küsimuste päevakorda võtmise kohta võivad esitada: 1) linnavolikogu esimees; 2) linnavolikogu liige või fraktsioon; 3) linnapea või linnavalitsuse liige; 4) linnavolikogu komisjonid; 5) Võru linna elanikud ja linna territooriumil tegutsevad juriidilised isikud linnavolikogu liikme kaudu. (4) Ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks tuleb esitada kirjalikult, märkides ära eelnõu algataja ja sisu, ettekandja ja kaasettekandja ees- ja perekonnanime ning ametikoha ja antud eelnõu arutamisele kutsutavate inimeste nimekirja. (5) Linnavolikogu võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei ole nõuetekohaselt eelnevalt arutatud. Sellises küsimuses võib volikogu eelnõu läbi arutada ning seda muuta ja täiendada ning esitada vastuvõtmiseks samale või järgmisele istungile. (6) Päevakorra kinnitab linnavolikogu istung. § 4. Istungi ettevalmistamine (1) Õigusaktide eelnõusid valmistavad üldjuhul ette linnavalitsus või linnavolikogu komisjonid. (2) Kui eelnõud ei ole esitanud linnavalitsus, siis annab linnavolikogu esimees selle läbivaatamiseks ka valitsusele. (3) Linnavolikogu liikmete poolt päevakorda esitatud küsimuse valmistab ette küsimuse tõstatanud linnavolikogu liige (liikmed), volikogu komisjon või linnavalitsus. (4) Linnavolikogu määruse või otsuse eelnõu peab olema eelnevalt läbi vaadatud volikogu vastavas komisjonis või eestseisuses, kui istung ei otsusta teisiti. (5) Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse eelnõu peab olema esitatud volikogu referendile hiljemalt üksteist kalendripäeva enne istungi algust. Eelnõu peab sisaldama järgmisi andmeid või vastama järgmistele tingimustele: 1) eelnõu peab olema kooskõlas seadusandlusega; 2) eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne; 3) kulutusi nõudvatele eelnõudele peab olema lisatud katteallikate loetelu; 4) linnavolikogu liikme poolt algatatud eelnõul on algataja nimi ja allkiri; 5) komisjoni või fraktsiooni poolt algatatud eelnõule on lisatud vastava otsuse kohta tõendatud väljavõte või koopia. (6) Linnavalitsuse poolt algatatud eelnõu on viseeritud järgmiste ametiisikute poolt: 1) eelnõu koostaja; 2) eelnõu koostaja vahetu ülemus; 3) linnavalitsuse liige vastavalt tööjaotusele; 4) juriidilise osakonna ametnik; 5) linnasekretär. (7) Kui linnavolikogu esimees leiab eelnõu või selle lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. (8) Volikogu referendi poolt registreeritud eelnõu suunab linnavolikogu esimees vajadusel läbivaatamiseks linnavolikogu komisjonile, linnavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha linnavolikogu esimehe poolt määratud tähtajaks, kuid mitte hiljem kui kuus tööpäeva enne istungi algust. Kui ühte eelnõu peab läbi vaatama mitu komisjoni, siis määrab linnavolikogu esimees nende hulgast juhtivkomisjoni, kes juhib eelnõu menetlemist. (9) Küsimuse lahendamise eesmärgil võib eelnõu koos nende juurde kuuluvate materjalidega esitada asjatundjatele ekspertiisiks. Eksperdi või asjatundja arvamus antakse volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks kirjalikult. Linnavolikogu võib kasutada asjatundja või komisjoni abi eelnõu läbi vaatamiseks ka istungi ajal või selle vaheajal. (10) Linnavolikogu esimehe, linnavalitsuse, asjatundjate või komisjonide arvamuse ja otsuse peale, mis on tehtud linnavolikogule esitatud eelnõude või nende juurde kuuluvate materjalide kohta, võib eelnõu esitaja avaldada protesti, mis vaadatakse läbi linnavolikogu istungil üldises korras. (11) Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate eelnõudega on linnavolikogu referendi poolt tutvumiseks välja pandud vähemalt neli päeva enne istungi algust. § 5. Kohalolijate registreerimine (1) Linnavolikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Linnavolikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. (2) Istungi juhataja võib kohalolekut kontrollida ka vahetult hääletamise eel. § 6. Kodukord (1) Linnavolikogu istungid algavad üldjuhul kell 13.00. (2) Vaheaeg töös tehakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja pikkus on kuni 20 minutit. (3) Istungi töö lõpetatakse hiljemalt kell 17.00. Kui istungi lõpuks ei ole kõik päevakorraküsimused läbi arutatud, otsustab linnavolikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkumisest informeeritakse kirjalikult volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. (4) Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, repliigid, lõppsõnad. (5) Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks - kuni 15 min; 2) kaasettekandeks - kuni 8 min; 3) ettekandja lõppsõnaks - kuni 5 min; 4) kaasettekandja lõppsõnaks - kuni 3 min; 5) sõnavõttudeks - kuni 5 min; 6) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks - kuni 2 min; 7) arupärimise esitamiseks - kuni 3 min; 8) arupärimisele vastamiseks - kuni 10 min; 9) küsimustele vastamiseks - kuni 5 min. (6) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. (7) Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kaheks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kaheks repliigiks. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. (8) Küsimusi võib esitada ettekandjale ja kaasettekandjale. (9) Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. (10) Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema poolt esitatud täienduste ja paranduste selgitus. (11) Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning eelnõust ja päevakorrapunktist arusaamiseks. (12) Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. (13) Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jne parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja eelnõu kohta). § 7. Linnavolikogu istungi juhataja õigused ja kohustused Linnavolikogu istungi juhataja: 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu; 2) jälgib istungi päevakorrast kinnipidamist; 3) vastutab käesoleva reglemendi järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab üldjuhul sõna taotlemise järjekorras, teeb sellest erandeid sõna taotlejate soovil; 5) kutsub päevakorrast kõrvalekalduva kõneleja teema juurde tagasi, lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat päevakorraküsimust või kui seda ei tehta volikogu reglemendile vastavalt, ja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused; 6) märgates saadikutöös sobimatuid väljendeid, nõuab sõnavõtjatelt väljendite parandamist või vabandamist, keeldumise korral lõpetab sõnavõtu; 7) korraldab hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 8) kuulutab volikogu otsuste vastuvõtmise, vaheajad ja istungi lõppemise; 9) ei juhi istungit päevakorrapunktides, mis puudutavad teda isiklikult. § 8. Istungi avamine (1) Istungi avab ja seda juhatab linnavolikogu esimees või aseesimees. Mõlema puudumisel juhib istungit vanim kohalolev volikogu liige. (2) Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete arvu fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorra eelnõu, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. § 9. Istungi läbiviimine (1) Linnavolikogu istungid on üldjuhul avalikud. (2) Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (3) Linnavolikogu istungil peab korda istungi juhataja. (4) Linnavolikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär samuti linnavolikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Teistele isikutele sõna andmise otsustab istungi juhataja. (6) Kui istungil tuleb ette korrarikkumisi kuulajate või linnavolikogu liikmete poolt või istungi segamist, nõuab istungi juhataja kuulajate või linnavolikogu liikme lahkumist ruumist teistkordsel korralekutsumisel selle päevakorrapunkti arutamise lõpuni. (7) Linnavolikogu liikmed, kes ei ole rahul istungi juhatamise või protokollimisega, võivad esitada linnavolikogule sellekohase kaebuse, mis lahendatakse päevakorraväliselt otsekohe või samal istungil selleks avaneval esimesel võimalusel, kui kaebuse sisu ei vaja põhjalikumat uurimist. (8) Väljaspool järjekorda käsitletakse ainult järgmisi küsimusi: 1) protestid protseduurireeglite kohta; 2) teadete edasiandmine; 3) töökorda käsitlevad küsimused istungi juhataja ettepanekul; 4) ettepanekud päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks. (9) Linnavolikogu istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. (10) Kohustuslikus korras kuulatakse kahel lugemisel järgmisi küsimusi: 1) eelarve vastuvõtmine ja muutmine; 2) arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 3) kohalike maksude kehtestamine; 4) linna põhimääruse kinnitamine ja muudatuste tegemine, kehtetuks tunnistamine (v. juhul, kui muudatus tuleneb seadusest); 5) umbusalduse avaldamine. (11) Vaheaeg iga järgmise lugemise vahel peab olema vähemalt üks tööpäev. § 10. Läbirääkimised ja muudatusettepanekute menetlemine (1) Päevakorrapunkti arutamisel avatakse läbirääkimised. Sõnavõtuks läbirääkimistel registreerib linnavolikogu istungi juhataja. (2) Linnavolikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile arutamisel oleva eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon võib ise sõnastada muudatusettepanekuid. (3) Kui juhtivkomisjon muudatusettepanekut ei arvestanud, võib muudatusettepaneku esitaja oma ettepaneku tagasi võtta enne selle linnavolikogus hääletamisele panemist. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut, siis ei saa seda tagasi võtta. (4) Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest: 1) arvestada täielikult; 2) arvestada osaliselt; 3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni; 4) jätta arvestamata. (5) Juhtivkomisjoni toimingud muudatusettepanekutega: 1) muudatusettepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta; 2) kui juhtivkomisjon arvestab volikogu liikme muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu linnavolikogu liikme muudatusettepaneku järele ka ettepaneku juhtivkomisjoni redaktsiooni; 3) kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst eelnõust välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus esitatud; 4) muudatust, mis on eelnõus tehtud hääletamise tulemusena linnavolikogus, ei või juhtivkomisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Linnavolikogu poolt eelnõus hääletatud muudatust võib muuta ainult linnavolikogus hääletamise teel; 5) juhtivkomisjon valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, milles on tehtud muudatused, lähtudes juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest. (6) Oma otsuse lõplikuks sõnastamiseks võib linnavolikogu moodustada redaktsioonikomisjoni, kes vaatab läbi ja formuleerib asja arutamise käigus tehtud ettepanekud. (7) Redaktsioonikomisjoni esitatud teksti kohta läbirääkimisi ei avata. Kõik redaktsioonikomisjoni formuleeringud kuuluvad hääletamisele. (8) Istungi juhataja lõpetab läbirääkimised antud päevakorrapunktis, kui sõnasoovijaid enam ei ole või linnavolikogu sellekohase otsuse põhjal. (9) Linnavolikogu võib küsimuse arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel: 1) kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või juhtivkomisjon, katkestatakse arutamine hääletamiseta; 2) kui katkestamise ettepaneku teeb linnavolikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele; 3) kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut; 4) kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, määrab linnavolikogu arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui kaks kolmandikku kohalolijatest on selle poolt). (10) Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst oluliselt muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised. § 11. Hääletamine (1) Enne küsimuse hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks, ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. (2) Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile linnavolikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. (3) Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldaks ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «ja» või «ei». (4) Enne hääletamist teatab istungi juhataja hääletamise järjekorra ja korra. (5) Enne lõppsõna või küsimuse hääletamisele panekut võib linnapea, komisjoni või fraktsiooni esimees nõuda kuni viis minutit vaheaega. (6) Linnavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu linnavolikogu koosseisu poolthäälte enamusega, välja arvatud seadustega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. (7) Linnavolikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste tegemisel: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine, 3) linnavara valitsemise korra kehtestamine; 4) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 5) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamine; 6) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 7) linnapea valimine; 8) umbusalduse avaldamine linnavolikogu esimehele, linnavolikogu aseesimehele, linnavolikogu komisjoni esimehele, linnavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmetele; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 11) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 12) põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmine; 13) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine. (8) Poolthäälte enamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. Erapooletute ja hääletamisest mitteosavõtjate arv ei ole oluline. (9) Kui määruse või otsuse eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval hulgal hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine, eelnõu muutmine või täiendamine. (11) Hääletamisele asumisest annab istungi juhataja märku vasaraga pärast sõnu «Asun hääletamisele». (12) Muudatusettepanekute hääletamine: 1) muudatusettepanekud paneb linnavolikogu esimees hääletusele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist; 2) enne muudatusettepaneku hääletamist on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti kestel; 3) eelnõu loetakse muudetuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem linnavolikogu liikmeid kui vastu. (13) Muudatusettepanekute konkureeriv hääletamine: 1) kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele; 2) konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse häälte arvu korral on otsustav juhtivkomisjoni seisukoht; 3) pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb linnavolikogu esimees eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul. (14) Hääletatakse üksnes kirjalikult esitatud ettepanekuid ja otsuse eelnõu teksti olulisi muudatusi. Hääletamise järjekord on järgmine: 1) protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud; 2) sisulised muudatusettepanekud; 3) redaktsioonilised ettepanekud; 4) eelnõu tervikuna. (15) Linnavolikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks linnavolikogu liige seda nõuab. (16) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. (17) Hääletamine linnavolikogus on avalik. (18) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (19) Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal linnavolikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad linnavolikogu liikmed. (20) Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga linnavolikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel. (21) Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks linnavolikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. (22) Kui olulisi ettepanekuid ja parandusi on mitu, siis: 1) kõigepealt hääletatakse need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teiste hääletamise; 2) ettepanekud, parandused, mis erinevad algettepanekust kõige rohkem; 3) radikaalsemad ettepanekud (arvude hääletamisel alustatakse suurest arvust, tähtaegade puhul hääletatakse hilisemad tähtajad). (23) Linnavolikogu võib oma otsusega moodustada ka kooskõlastuskomisjoni, kes esitab oma ettepaneku arutelu jätkamisel. (24) Arutelu jätkumisel linnavolikogu otsustab, kas ta asub kohe hääletamisele ja millises korras toimub hääletamine, jätkatakse läbirääkimistega või lükatakse arutelu edasi. (25) Salajase hääletamise puhul moodustab linnavolikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. (26) Kui linnavolikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. (27) Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (28) Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. (29) Määruse või otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga pärast sõnu «Määrus/otsus on vastu võetud» . § 12. Istungi protokoll (1) Kõik linnavolikogu istungid protokollitakse, protokollile kirjutab alla istungi juhataja. Protokollilise teenindamise tagab volikogu referent. Protokollija puudumisel määrab protokollija linnavolikogu. (2) Protokollis fikseeritakse istungi käik ja sõnavõttude sisu. (3) Protokollijal on õigus saada repliigiks ja küsimuseks sõna igal istungi etapil, kui see on vajalik protokolli täpsustamiseks. (4) Pärast ettepaneku hääletamist, kui on selgunud, et ettepanek võeti vastu või lükati tagasi, antakse ettepaneku tekst protokollijale. (5) Linnavolikogu istungi protokoll peab volikogu referendi juures olema välja pandud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. (6) Kuue tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu on linnavolikogu liikmel õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Selle nõude põhjendatuse otsustab istungi juhataja. Linnavolikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus. (7) Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ja eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. (8) Kui linnavolikogu istungi protokoll on alla kirjutamata järgmise istungi alguseni, lahendatakse allakirjutamise küsimus linnavolikogu otsusega. (9) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (10) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (11) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (12) Kui linnavolikogu istungist tehakse fonosalvestus, siis säilitatakse seda vähemalt kuus kuud. § 13. Kinnine istung (1) Linnavolikogu kinnisel istungil osaleb ainult linnapea ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud ning volikogu referent. (2) Linnavolikogu võib otsustada ka kutsutud isikute mitteosalemise teatud osas istungi ajast. (3) Kinnisel istungil koostatud protokolli ei avalikustata. § 14. Linnavolikogu reglemendi vastuvõtmine ja muutmine Linnavolikogu reglemendi võtab vastu või seda muudab linnavolikogu analoogselt linna põhimääruse vastu võtmise ja muutmisega.