Halinga Vallavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord — KO, 3, 14

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lg 1 p 5 ja «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 23 lg 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega sätestatakse Halinga valla hooldajatoetuse maksmise tingimused ja kord. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) hooldajatoetus on puudega isiku hooldajale antav rahaline toetus; 2) hooldajana käsitletakse teovõimelist isikut, kes on seatud osutama raske või sügava puudega inimesele kõrvalabi ja juhendamist või teostama järelvalvet ja kes on perekonnaseaduse alusel määratud hooldust vajava isiku hooldajaks või eestkostjaks; 3) hooldatav on isik, kelle hooldusvajadus on välja selgitatud hindamisinstrumendi abil ning tal on ajutiselt või püsivalt vajalik kasutada kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet; 4) hindamisinstrument on ekspertide poolt väljatöötatud küsimustik, mille alusel selgitatakse välja hooldusvajadus; 5) hooldajatoetuse määr on volikogu poolt kehtestatud suurus ühe isiku hooldamise eest kuus. Hooldajatoetuse määra suurus sõltub eelarve vahenditest, kuid ei või olla väiksem kehtivast määrast. 2. peatükk HOOLDAJATOETUSE SAAJAD, NENDE KOHUSTUSED NING TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD DOKUMENDID § 3. Hooldajatoetuse saaja (1) Hooldajatoetust on õigus saada: 1) täisealisel teovõimelisel isikul, kes on perekonnaseaduse alusel määratud raske või sügava puudega isiku hooldajaks; 2) teovõimelisel isikul, kes on kohtuotsusega määratud 18-aastase või vanema isiku eestkostjaks; 3) hooldajal, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Halinga vallas või Halinga vallaga piirnevas vallas ja kes hooldab isikut, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Halinga vallas; 4) mittetöötava (v.a. toetatud töö) raske või sügava puudega isiku hooldajal. § 4. Isikud, kellel hooldajatoetust ei maksta (1) Hooldajatoetust ei maksta: 1) isikule, kellele on määratud raske või sügav puue; 2) isikule, kellel perekonnaseaduse § 21, § 60, § 64 alusel on raske puudega hooldatava ülalpidamiskohustus (abikaasa, vanem, täisealine laps, vanavanem, lapselaps jne); 3) statsionaarses õppevormis õppivale isikule. § 5. Hooldajatoetuse taotlemise aluseks olevad dokumendid (1) Taotluse hooldajatoetuse saamiseks koos taotlust põhjendavate dokumentidega esitab hooldaja sotsiaalametnikule. (2) Taotlust põhjendavateks dokumentideks on: 1) vallavalitsuse korraldus hooldajaks määramise kohta; 2) kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta; 3) arstliku ekspertiisi otsus hooldatava kohta; 4) isikut tõendava dokumendi koopia; 5) rehabilitatsiooniplaan; 6) omakäeline kinnitus mittetöötamise või töötamise kohta; 7) geriaatrilise hindamise dokument. 3. peatükk HOOLDUSTOETUSE SAAJA KOHUSTUSED, HOOLDUSVAJADUSE VÄLJASELGITAMINE NING HINDAMINE § 6. Hooldajatoetuse saaja kohustused (1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud: 1) tagama piisava kõrvalabi ja juhendamise hooldatavale, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise ja suhtlemisega; 2) tagama hooldatava järelevalve ja ohutuse, kui hooldatav oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale; 3) teavitama valla sotsiaalametnikku hooldusega seoses tekkinud probleemidest; 4) teavitama sotsiaalametnikku hooldusvajaduse lõppemisest, edasist hooldust võimatuks muutvatest asjaoludest, hooldatava surmast; 5) tegema koostööd sotsiaalametnike, vajadusel arstide, õdede jt. spetsialistidega kliendi paremaks hooldamiseks; 6) võtma osa talle pakutavatest koolitustest ja enesetäiendamisvõimalustest. § 7. Hooldusvajaduse väljaselgitamine (1) Hooldusvajadus selgitatakse välja hindamisinstrumendi abil. (2) Hooldusvajaduse väljaselgitamisel võib aluseks võtta isiku arstliku ekspertiisi otsuse, rehabilitatsiooniplaani või geriaatrilise hindamise dokumentatsiooni. § 8. Hooldusvajaduse hindamine (1) Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaalametnik hindamisinstrumendi. (2) Hindamine võib toimuda kliendi kodus, senise hooldaja kodus, sotsiaalasutuses vm., kus viibivad klient ja tema hooldusvajaduse objektiivseks hindamiseks vajalikud isikud. (3) Hindamise läbiviimiseks ja otsustamiseks on aega 30 päeva alates vastavasisulise avalduse saamisest pöördujalt. (4) Hindamisinstrumendi täitjal on õigus konsulteerida hinnangu saamiseks teiste eriala spetsialistidega. (5) Vajadusel võib hindamise ja otsustamise läbiviimise aega pikendada. See võib toimuda vaid juhul, kui objektiivseks hindamiseks on vajalik eksperdi arvamus ja selle saamine viibib. Sotsiaalametnik on kohustatud sellest pöördujat koheselt informeerima. 4. peatükk HOOLDAJATOETUSE SUURUS, SELLE MÄÄRAMINE JA MAKSMINE § 9. Üldpõhimõtted (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt kuni hooldusvajaduse muutumiseni või hooldusvajaduse äralangemiseni. (2) Hooldusvajaduse hindamise sagedus ja kord selgitatakse välja pärast hindamisinstrumendi täitmist. (3) Hooldajatoetus võib olla määratud täismääras või osalises määras konkreetsete hooldustoimingute läbiviimiseks. (4) Hooldajatoetust makstakse, kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik vajab hooldajat, kas ööpäevaringselt, igal ööpäeval või harvem. § 10. Hooldajatoetuse suurus (1) Sügava puudega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 400 krooni kuus. (2) Raske puudega isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust 240 krooni kuus. § 11. Hooldajatoetuse määramine (1) Sotsiaalametniku ettepanekul otsustab hooldajatoetuse määramise või sellest keeldumise vallavalitsuse pereabikomisjon, kes teeb ettepaneku vastavasisulise otsuse tegemiseks vallavalitsusele. (2) Otsuse tegemisel lähtutakse „Haldusmenetluse seaduses» § 4 ja § 6 sätestatud uurimispõhimõttest ja kaalutlusõiguse põhimõttest. (3) Vallavalitsuse korraldus hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta tehakse teatavaks vastavalt haldusmenetluse seadusele. (4) Hooldajatoetuse asemel võib vallavalitsus määrata ka koduhooldusteenuse. § 12. Hooldajatoetuse määramise algtähtaeg Hooldajatoetus määratakse toetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. § 13. Hooldajatoetuse maksmine (1) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest alates vallavalitsuse vastavasisulise korralduse jõustumisele järgnevast kuust. (2) Määratud hooldajatoetus kantakse taotleja kirjalikus taotluses näidatud pangakontole hiljemalt hooldajatoetuse maksmise kuu 25. kuupäeval või makstakse sularahas vallavalitsuse kassast alates hooldajatoetuse maksmise kuu 25. kuupäevast. (3) Hooldajatoetusega kaasnevad riiklikud maksud tasub vallavalitsus. (4) Hoolekandeasutuses elava või üle ühe kuu haiglas hooldusravil viibiva isiku hooldajale hooldajatoetust ei maksta. 5. peatükk MÄÄRATUD HOOLDAJATOETUSE SUURUSE MUUTMINE VÕI MAKSMISE LÕPETAMINE § 14. Määratud hooldajatoetuse suuruse muutmine Määratud hooldajatoetuse suuruse muutmist tingivate asjaolude tekkimisel arvestatakse hooldajatoetus ümber nende asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. § 15. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine (1) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse vallavalitsuse motiveeritud otsuse alusel järgmistel juhtudel: 1) määratud hooldajatoetuse saamiseks puudus seaduslik alus hooldajatoetuse saaja teadlikult valeandmete esitamise või hooldajatoetuse saamiseks õiguslikke aluseid mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu; 2) hooldajatoetus on määratud seadusliku aluseta vallavalitsuse süül; 3) hooldaja ei täida oma kohustusi hooldatava hooldamisel. (2) Otsus hooldajatoetuse maksmise lõpetamise kohta tehakse hooldajatoetust saanud isikule teatavaks hiljemalt viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel hooldajatoetuse maksmise lõpetamisel peab hooldajatoetuse saaja alusetult saadu tagastama. (4) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. § 16. Hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivad asjaolud (1) Hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivateks asjaoludeks loetakse: 1) hooldatava või hooldaja sellekohane kirjalik avaldus; 2) hooldatava soovil teise hooldaja määramine; 3) hooldatava elama asumine hoolekandeasutusse; 4) hooldusvajaduse ümberhindamisel selgunud hooldusvajaduse puudumine; 5) kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, et tingib puudega isikule hoolduse osutamist teistsugusel, talle enam sobivamal viisil; 6) kui lõpeb isikule puude raskusastme määramise tähtaeg ja arstliku ekspertiisi otsusega isikule puude raskusastet enam uuesti ei määrata või määratakse isikule keskmine puue. § 17. Erandid (1) Erandkorras võidakse toetust eraldada vallavalitsuse pereabikomisjoni otsusel ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel. (2) Teisest omavalitsusest hooldajatoetust saanud ja Halinga valda elama asunud isik esitab kõik antud määruses nõutavad dokumendid ja seni kehtinud hindamisinstrumendi vallavalitsuse sotsiaalametnikule, kes hooldusvajaduse määramisel ja maksmisel võib arvesse võtta eelnevalt koostatud hindamisinstrumenti. Vajadusel teostab sotsiaalametnik isiku hooldusvajaduse korduvhindamise. § 18. Teatamiskohustus Hooldajatoetuse saaja on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teatama vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või suuruse muutmise. § 19. Vaidlustamine Toetuse taotleja võib toetuse määramise või mittemääramise vaidlustamiseks esitada vaide vastavalt haldusmenetluse seadusele. 6. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 20. Rakendussätted (1) Hooldajatoetuse maksmine enne käesoleva korra jõustumist määratud hooldajale: 1) hooldajatoetust makstakse enne käesoleva korra jõustumist määratud hooldajale alates hooldatava kordushindamise läbiviimist hindamistulemuste põhjal käesolevas korras sätestatud tingimustel; 2) hooldajale, kellele seni on makstud hooldajatoetust isiku hooldamise eest, kelle suhtes on hooldajal perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus, kuid kellele käesolevas korras sätestatud erandite järgi hooldajatoetus maksmisele ei kuulu, hooldajatoetust ei maksta, 3) enne 01.02.2006.a. määratud hooldajatele, kelle hooldatava hooldusvajaduse kordushindamine toimub peale 01.02.2006.a. ja kes on õigustatud saama hooldajatoetust, võidakse määrata hooldajatoetust tagasiulatuvalt kuni kolme kuu hooldajatoetuse määras. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01. veebruaril 2006. a. Volikogu esimees Raul PEETSON