Sillamäe Linnavalitsus — Sillamäe Eesti Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 2, 9

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31 lõike 3 ja Sillamäe Linnavolikogu 30. oktoobri 2001. a määrusega nr 32/70-m kinnitatud Põhikoolide, gümnaasiumide ja koolieelsete lasteasutuste arengukavade kinnitamise korra punkti 1.4 alusel linnavalitsus m ä ä r a b: 1. Kinnitada Linnavalitsuse hallatava asutuse Sillamäe Eesti Põhikool arengukava aastateks 2005-2008 (lisatud). 2. Määrus jõustub 01. oktoobril 2005. a. Linnapea Ain KIVIORG Linnasekretär Tõnu UUSTALU Lisa Sillamäe Linnavalitsuse 28.09.2005. a määrusele nr 14 SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2005-2008 SISUKORD I SISSEJUHATUS II ÜLDANDMED 2.1. Asend ja teeninduspiirkond 2.2. Ülevaade ajaloost 2.3. Juhtimisskeem III KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED IV MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID V HETKEOLUKORD 5.1. õpetajad 5.2 õpilased 5.3 õppetöö korraldus 5.4 materiaalne baas 5.5 arengueeldused ja nõrkused (SWOT analüüs, sisehindamine) VI ÜLESANDED JA TEGEVUSED 6.1 Arengukava valdkonnad VII TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2005-2008 VIII ARENGUINDIKAATORID VII ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD I. SISSEJUHATUS Sillamäe Eesti Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ja arengukava uuendamise korra. Sillamäe Eesti Põhikooli arengukava koostamise aluseks on Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 3, kooli põhimäärus ja Sillamäe linna arengukava. Arengukava koostamisel on arvesse võetud kooli hetkeseisu, ressursse ja vajadusi aga samuti kooliarenduse rühmatöid, hoolekogu ja õpilasomavalitsuse ettepanekuid. Muutused arusaamades ja hinnangutes, üldises eesmärgiseades, haridus- ja õppimise-õpetamise eesmärkides toovad kaasa vajaduse arendada kooli lähtuvalt riiklikule õppekavale. Kaasaegne õpikäsitlus näeb õppijat aktiivse teadmiste ja oskuste loojana, kes püstitab endale eesmärke ning kavandab ja viib elle tegevust nende eesmärkide täitmiseks. Tänapäeva kooli olulisem eesmärk on suunata õpilasi õpioskusi omandama. Tänu oma tegevuse teadvustamisele õppeprotsessis suureneb iseseisvus õppimisel, kujuneb oskus õppida. Suutlikkus õppida maksimaalselt võimalikult minimalsete pingutustega, vähese jõu- ja ajavaruga. Kool kui terviklik organisatsioon, toimib efektiivselt ja tulemuslikult, kui personal käitub üksmeelselt, moodustab koostöös tugeva meeskonna. Kool saab toimida edukalt, kui ta seab endale selged eesmärgid, esitab kõrged nõudmised, omab turvalist keskkonda, tugevat pedagoogilist juhtimist, piisavalt tegevust õpitegevusest, häid suhteid kodu ja kooli vahel ning on ise võimalikult avatud üldsusele. Hästi toimiva kooli kujundamise objektiks on kooli arengu- ja õppekava, mis piiritlevad koolist saadava hariduse ja koolikultuuri. II ÜLDANDMED 2.1 Asend ja teeninduspirkond Ida-Viru maakond on selline piirkond, mis oma rahvusliku koosseisu poolest ei ole võrreldav ühegi maakonnaga Eesti Vabariigis. On kindel, et eestlaste ja muulaste suhe ei muutu oluliselt eestlaste kasuks pikema aja jooksul. Sillamäe kuulub Kirde-Eesti kaasaaegsete linnade hulka. Linn paikneb Sõtke jõe suudmes. Linnas elab 17553 elanikku, nendest 488 eestlast. Linnas töötab kolm vene õppekeelega keskkooli ja üks Eesti Põhikool. Sillamäe Linnavolikogu otsusega on kooli teeninduspiirkond Sillamäe linn. Õpilaskond on kujunud Sillamäe linnas elavatest õpilastest, kuid on õpilasi ka Sillamäega piirnevatest omavalitsustest. 2.2 Ülevaade kooli ajaloost Ajalooliselt on Sillamäe lähedal Vaivaras tegutsenud eestikeelne kool 1918. aastast. 1963. a. tuldi kogu kooliga Sillamäele vastvalminud koolimajja, kus venekeelses 2. 8-klassilises koolis avati eesti osakond. Jälgides kooli elu läbi aastate võib teha järgmised järeldused: 1963. aastast hakkas õpilaste arv koolis kasvama ja seitsmekümnendatel aastatel oli Sillamäe eesti kooli õitseaeg. Klassides oli palju õpilasi, aktiivselt tegeleti näitemängu, koorilaulu ja muusikaga. Kaheksakümnendatel aastatel vähenes õpilaste arv koolis. Õpilased hakkasid õppima liitklassides. Mõnel aastal ei olnud üldse esimest klassi. Selle peamine põhjus oli, et vanemad hakkasid oma lapsi panema vene kooli. Arvati, et eesti koolil ei ole Sillamäe linnas tulevikku. 1993. aastal avati Sillamäe Eesti Põhikool. Eesti osakonna õpilased said endale eraldi koolimaja. Kooli tuli esimesel aastal 33 õpilast. 1994. aastal avati koolihoone kõrval eesti - keelne lasteaed .Sellest ajast hakkas suurenema kooli tulevate õpilaste arv. Koolis õpivad õpilased eesti, eesti-vene ja vene perekondadest. 26. novembril 1999. a pandi paika kooli juurdeehituse nurgakivi. 2000. aasta sügiseks valmis kolmekorruseline õppekorpus. 2001. aasta sügiseks spordisaal ja 2002. aasta sügiseks söökla, aula ja teised ehituses olnud ruumid. 2.3. Kooli juhtimisskeem HOOLEKOGU DIREKTOR Õppealajuhataja huvijuht majandusjuhataja klassijuhataja sekretär psühholoog kokk raamatukoguhoidja klassiõpetaja aineõpetaja ppr kasvataja laborant ringijuhid majahoidja koristajad remonditööline III KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED Strateegia - pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja otsustamist suunavate põhimõtete kogum, millega juhitakse kooli käitumist.Strateegia määratleb tegevused, mis aitavad püstitatud eesmärke saavutada. Visioon - on tulevikupilt sellest, millisena on soovi kooli tulevikus näha. Missioon – püsiväärtused, traditsioonid haridusasutuses. Eesmärk - visioonist lähtuv seisundi kirjeldus, mis on realistlik, juhitav, defineeritav. Ülesanded ja tegevused - täpsed ja konkreetsete tegevuste tulemused, mida peame vaheetappidena saavutama liikudes oma eesmärgi poole (tegevus, indikaator, ajavahemik, maksumus). Seire ja kontroll – plaanipärane kavandatu elluviimine (tähtaegadest kinnipidamine). Hiliskeelekümblus – kakskeelset haridust rikastav õppevorm – üks selle eesmärke on anda õplasele võrdselt head oskused nii emakeeles kui ka teises keeles. Algab 6. klassis. Õpikeskond – on õpilaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ning õpimotivatsiooni tõstmiseks loodud vahendid ( füüsiline, pedagoogiline ja psühholoogiline). IV MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID SILLAMÄE EESTI KOOL ON EESTI KEELE JA KULTUURI KESKUS LINNAS Missioon – kooli õpilastele mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskond võimaldab kujundada haritud inimest ja täisväärtuslikku ühiskonnaliiget, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga, on suuteline eluga kaasas käima, selleks end pidevalt täiendades. Visioon – arenevas ja avatud koolis on parimad võimalused, et saavutada võimetekohane haridus ja olla elus toimetulev inimene ja lojaalne kodanik riigile. Eesmärk- on tagada kooli õppetöö ja kasvatuse vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ja ühiskonna taotlusele. V HETKEOLUKORD 5.1 õpetajad Sillamäe Eesti Põhikoolis töötab 33 töötajat. Pedagoogidena töötab 18 inimest. Õpetajate jagunemine vanuse järgi: VANUS ARV OSAKAAL % Kuni 30.a. 5 27,8 % 31–40 5 27,8 % 41–50 4 22,2 % 51–60 1 5,5 % Üle 60 3 16,7 % Õpetaja jagunemine haridustaseme järgi: VANUS ARV OSAKAAL % Kõrgharidus 15 83,3 % Keskeriharidus ped. 2 11,2 % Keskeriharidus -õpib 1 5,5 % Õpetajate jagunemine kvalifikatsiooni järgi: AMETINIMETUS ARV OSAKAAL % Pedagoog 17 94,5 % Vanempedagoog 1 5,5 % Probleemid seoses õpetajaskonnaga: * 2006/07 õa on vaja füüsika-, matemaatika ja informaatikaõpetajat; * Meesõpetajate vähesus; * Saavutada olukord, kus kõik õpetajad oleksid kõrgharidusega. 5.2. õpilased 2004/2005 õppeaasta lõpus õppis koolis 142 õpilast, neist lõpetasid klassi 142 õpilast (100%) Õppeaasta oli pikendatud 10 õpilasel. Kiituskirjaga lõpetas klassi 12 õpilast (8,45 %). «4» ja «5» õppis 52 õpilast (36,6%). 9.klassi lõpetas kiituskirjaga 1 õpilane. Sillamäe Eesti Põhikoolis on 2005/2006 õppeaasta algul 145 õpilast. Sillamäe Eesti Põhikooli 145 õpilasest õpib õppeaasta algul I kooliastmes 42 õpilast. II kooliastmes õpib 43 õpilast. III kooliastmes 60 õpilast. Klassikomplekte on 10, neist 1 hiliskeelekümblusklass. Lähiaastatel prognoositav õpilaste arv Õa I klass Õpilaste arv Klassikomplekte Lõpetajaid 9.kl 2005 / 06 14 146 10 13 2006 / 07 15 148 10 14 PK Gümn Kokku 2007 / 08 15 149 20 169 10 + 1 ( 10 kl.) 32 2008 /09 15 132 40 172 9 + 2 10.11. kl.) 15 2009/ 10 15 132 60 192 9+ 3 (10.11.12.kl 11 Probleemid seoses õpilaskonnaga: * Süvenev laste sotsiaalne ebavõrdsus; * distsipliiniprobleemid tunnis (ükskõiksus, hoolimatus). 5.3 Õppetöö korraldus Õppe– ja kasvatuskorraldus koolis toimub riikliku õppekava järgi välja töötatud õppenõukogu poolt kooskõlastatud Sillamäe Eesti Põhikooli õppekava alusel. Konkreetsed tegevused valdkonniti esitatakse õppeaasta üldtööplaanides. Õpilaste põhikooli vastuvõtt toimub vastavalt kooli teeninduspiirkonnale, vabade kohtade olemasolul ka väljastpoolt teeninduspiirkonda. Koolis on õppeaasta jaotatud veeranditeks. Põhikooli algastme ülesandeks on õpetada lapsi lugema, kirjutama ja arvutama, anda teadmisi ümbritseva maailma kohta, kujundada õpioskusi, käitumisnorme ja tervislikke eluviise, mis loovad eelduse õppimiseks järgmises kooliastmes.1.-4. klassini toimub õppetöö põhiliselt koduklassides. Alates 3. klassist algab A– võõrkeele õppimine, milleks on inglise keel. Põhikooli vanema astme ülesandeks on lõpule viia põhihariduse andmine ja valmistada õpilased ette õpinguteks järgmises kooliastmes või kutseõppeasutuses. Alates 6.klassist algab B– võõrkeele õppimine, milleks on vene keel. Alates 4. klassist lisandub arvutiõpe. 2. klassis algab majandusõpe. Alates 1. septembrist 2004. a töötab koolis hilise keelekümbluse klass. Õpilased tulid 6. klassi vene õppekeelega koolidest. 6. klassis oli neil eesti keeles loodusõpetuse ja kunsti tunnid. 7. ja 8. klassis on kõik õppeained eesti keeles. 9. klassis on matemaatika ja ajalugu vene keeles. Vene keelt õpivad nad vene õppekeelega kooli programme järgi. Klassiväline tegevus koolis lähtub kooli pikaajalistest traditsioonidest, arenguruumi on uute ürituste ja mitmesuguste konkursside-võistluste korraldamiseks. Ringitundide maht nädalas on 16,5 tundi. Arvestades seda, et eesti keelsed ringid linnas on ainult koolis, peaks tundide arv olema suurem Tradisioonilised üritused Esimese koolipäeva aktus, õpetajate päeva tähistamine, kooli aastapäeva tähistamine, kodanikupäeva üritused, jõulupeod, sõbrapäev, Eesti Vabariigi aastapäev –vastuvõtt lastevanematele, perepäev, vastuvõtt parimatele õppuritele, emadepäeva kontsert, viimase koolikella aktused, kooli lõpuaktus, õpilastööde näitused. 5.4. materiaalne baas Koolihoone on 3 korruseline. Koolis on 18 klasssiruumi. I korrus - administratsioon, töökojad, raamatukogu, söökla ja algklassid II korrus - aula, spordisaal, konverentsiruum ja klassiruumid III korrus - kodunduse klass, arvutiklass, jõusaal ja klassiruumid Klassiruumides on tagatud normaalne temperatuur ja valgustus. Ventilatsioon töötab kõigis kooli ruumides. Raamatukogu on piisavalt varustatud teatmeteostega ja videofilmidega. Arvutiklassis on 10 arvutit, skanner ja printer. Õpetajate käsutuses on 2 arvutiga varustatud töökohta õpetajate toas ja 1 arvuti konverentsiruumis koos videoprojektoriga, mida on võimalik kasutada ainetundide läbiviimiseks. Administratsiooni varustatus infotehnoloogia vahenditega on piisav. Vajalik oleks enam arvutiga töötamise töökohti õpetajatele. Koolil on võimla. Kevadel ja sügisel kasutame Spordikompleksi basseini, staadioni ja Vanalinna Kooli staadioni. Huvijuhi ja õpilasomavalitsuse kasutada on 1 ruum. Seoses juurdeehituse ja kapitaalremondi valmimisega sisustati kõik ruumid uus mööbliga. osas. Erilist tähelepanu vajab klassimööbel algklasside osas, kus mööbel peab vastama õpilase kasvule. Probleemid materiaalse baasi osas: * Vajalik uuendada ja täiendada õppematerjalide ja õppevahendite baasi. * Täiendada ja mitmekesistada ilukirjanduse (kohustusliku kirjanduse) fonde raamatukogus * Keelekümblusklassile koopiamasin * Eesti keele klassi magnetofon * Inglise keele klassi magnetofon * Jõusaali sisustamine * Videomagnetofon, televiisor * Köögi pliidi vahetamine 5.5. arengueeldused ja nõrkused Lähtudes kooli sisehindamise korrast ja sisehindamise läbiviimise aktist ja ning SWOT analüüsist (aprill 2005) tulenevad arengueeldused ja nõrkused. Arengueeldused 1) Kogemustega kvalifitseeritud kaader viib õppeprotsessi läbi professionaalselt ja kvaliteetselt. 2) Kõrgkoolist tulnud noored õpetajad on sulanud õpetajate kollektiivi, õpetajad on koostöövalmid. Õpetajate potentsiaalset taset hoiab täienduskoolitustes osalemine ja juhtkonna igakülgne abi selles tegevuses. 3) Kooli materiaalse baasi pideva kaasajastamise protsess. Selles protsessis saab kool toetuda hoolekogu tõhusale abile. 4) Sillamäe Eesti Põhikool on ainus eesti keelset haridust andev kool Sillamäel ja asub soodsas asukohas. Koolil on väljakujunenud traditsioonid ja vilistlaskond. 5) Positiivne tagasiside kooli tegevusest tervikuna ning mitmesugustest küsitlustest õpilaste ja õpetajate seas peegeldab arusaadavat töökorraldust ja turvalist keskkonda koolis. 6) Positiivne tagasiside lastevanematelt ja üldsuselt tervikuna. 7) Kooli hea asukoht – kesklinn, bussijaama läheduses. 8) Väikesed klassid- õpetaja jõuab tegeleda iga õpilasega. 9) Head põhikooli lõpueksamite tulemused – suurem osa lõpetanuid jätkab õpinguid gümnaasiumis. 10) Kaasaegne koolihoone ja materiaal- tehnilise baasi olemasolu. Arengut takistavad tegurid ja ohud 1) Probleemsete laste vanemate vähene huvi oma lapse ja kooli vastu. 2) Distsipliiniprobleemid (õpilaste ükskõikne suhtumine õppetöösse,vähene motiveeritus). 3) Massimeedia (televisioon, ajakirjandus) osaliselt agressiivne mõju kujunevale isiksusele. 4) Ebapiisava turvatunde ja narkootikumide leviku oht koolis ning ühiskonnas tervikuna. 5) Vähene võimalus vaba aja veetmiseks eesti keelekeskkonnas, linnas ja ka koolis. 6) Ebapiisav õpiabi osutamine mahajäänud õpilastele õppetöös. 7) Logopeedilise ja psühholoogilise abi ebapiisavus, sotsiaalpedagoogi puudumine. 8) Eesti rahvusest laste vähene osakaal koolis. VI ÜLESANDED JA TEGEVUSED 1) Õppetöö taseme tagamiseks pidevalt täiendada õpetajate professionaalseid oskusi täiendkoolituste näol. Õppekava, võõrkeelte, infotehnoloogia, motivatsiooni ja hindamise, õpikeskkonna loomise, arenguvestluste läbiviimise, toimetulek stressiga ning juhtimisalased koolitused. 2) Õpivõimaluste mitmekesistamine, iseseisev õppe ja koostööl põhinev õpe kaasaegses raamatukogus. Kooli arvutipargi pidev arendamine vastavalt arenguplaanile, arvutiõpetaja pidev enesetäiendamine vastava kvalifikatsiooni saamiseks. 3) Erivajadustega lastega tõhusam tegelemine, parandusõpe, logopeediline õpe, õpiraskustega õpilased, individuaalõppega seonduvad probleemid, koolikohustuse täitmine. Tihedam koostöö linnavalitsusega ja teiste antud probleemidega seonduvate asutustega. 4) Koostöö tõhustamine hoolekogu ja õpilasomavalitsusega kui koolielu juhtimist ning korraldamist abistavate struktuuridega, nende kaasamine kooli turvalisusega seotud probleemide lahendamisele. 5) Õppetöö pidev analüüs, individuaalsete lahenduste leidmine, klassijuhatajate, aineõpetajate ning lastevanemate koostöö tõhustamine probleemsete laste aitamiseks ja «koolivägivalla» vältimiseks, koolikohustuse täitmine. 6) Säilitada ja arendada kooli traditsioone, mitmekesistada klassivälist tegevust, pöörata enam tähelepanu ringide tegevusele, tunnustada õppetöö väliselt saavutatut, täiendada huvijuhti pädevusi täiendkoolituste näol. 7) Pidevalt on vajalik täiendada õppemateriaalset baasi (õppematerjalid erinevates õppeainetes, kaasaegsed teatmikud, leksikonid, metoodiline materjal, õppeotstarbeline inventar). Amortiseerunud koolimööbli väljavahetamine vastavalt nõudmistele. 8) Jätkata ja arendada välissidemeid ning projekte teiste koolidega nii Eestis kui välismaal. 9) Huvitegevuse planeerimisel ja korraldamisel tuleb arvestada õpilaste huve. 10) Sillamäe Eesti Põhikooli arengutee on jätkata organisatsioonina, kus on loodud õpikeskkond nii õpilastele, õpetajatele ja teistele täiskasvanutele. 11) Õpetajaskond kõrgelt kvalifitseerituna ja arenemisvõimelisene peab andma oma panuse kogu piirkonna hariduse edendamisse. Kooli õppe ja kasvatustöö toetavate abisüsteemide (majanduslik, meditsiiniline, toitlustamine, raamatukogu, arvutibaas jms.) kaudu tagab kool heatasemelise, nõuetele vastava turvalise õpi-ja töökeskkonna. Omavalitsuse ja kooli koostöö kaudu lastevanematega on vaja saavutada jätkuvalt kooli maine tõus piirkonnas, maakonnas, vabariigis. See on üks faktoritest, mis tagab koolile õpilaskontingendi kasvu ja arengu. 6.1 Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1. koolisisene juhtimine 2. kooli töö planeerimine 3. õpetajate professionaalsuse saavutamine, kooli personali koolitus 4. õpilastele võimetekohase hariduse andmine 5. koolikohustuse täitmine 6. keelekümblusklass 7. põhikooli reorganiseerimine gümnaasiumiks 8. kaasaaegne õpikeskkond 9. klassi ja kooliväline töö 10. personal 11. raamatukogu 12. turvaline keskkond 13. töö lastevanematega, hoolekogu 14. koostöö teiste asutustega 15. töö õpilasomavalitsusega 16. avalikud suhted ja reklaam 17. projektid, programmid VII TEGEVUSKAVA Tegevuskava on jaotatud õppeaastateks I Koolisisene juhtimine 2005/2006 2006/2007 2007/2008 Finantseerija Vastutaja Ametijuhendite uuendamine * direktor Sisehindamise läbiviimine ja analüüs * * * direktor Arenguvestlused kooli töötajatega * * * direktor Ainekomisjonide ja metoodilise töö planeerimine ja läbiviimine * * * õppealajuhataja Koolielu puudutavate otsuste kooskõlastamine hoolekoguga * * * direktor 2 Kooli töö planeerimine Ainekomisjonide töö sidumine õppekava ja õppeaasta eesmärkidega * * * õppeala-juhataja Kooli kodukorra täiendamine * * * direktor Kooli kodukorra täitmise pidev kontroll ja kokkuvõtted klassides * * * õppeala klassijuh E - kool * direktor 3 Koolitus Koolitusplaani koostamine * * * direktor 4 Koolikohustuse täitmine Pidada arvestust üksikutest tundidest puudumise kohta * * * klassijuh 5 Õpilastele võimetekohase hariduse andmine Individuaalne lähenemine * * * õppealaj Õpioskuste arendamine kõigis tundides * * * õpetajad 6 Hiliskeelekümblus Pikapäevarühma avamine * direktor Suudab õppida eesti keeles kõiki aineid * * * õpetajad Paljundustööd 5000 5000 4000 7 Põhikooli reorganiseerimine gümnaasiumiks Vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamine * direktor Taotluse esitamine maavalitsusele * direktor Taotluse esitamine ministeeriumile * direktor 10. klassi avamine * direktor 8 Kaasaegne õpikeskkond Õppemateriaaltehnilise baasi kaasajastamine 5000 5000 5000 KOV direktor Inglise keele seinatabelid,magnetofonid * * * Televiisor, videomakk, koopiamasin * Kaks õmblusmasinat * Jõusaali sisustus * * * projekt Köögi pliidi vahetamine 30000 Laserprinter , arvutid * * * 9 Klassi- ja kooliväline töö Õpilaste vaimse, kultuurilise ja füüsilise tegevuse arendamine õpilasürituste kaudu * * * huvijuht 10 Personalitöö Personalivajaduste planeerimine * * * direktor Kohtumised kõrgkooli lõpetajatega * * * direktor 11 Raamatukogu Sisse viia raamatukogu elektrooniline kartoteek * raamatu-kogujuh. Suurendada kohustusliku ilukirjanduse fondi 5000 5000 5000 KOV direktor 12 Turvaline keskkond Koolirahu väljakuulutamine * * * direktor Koolivägivallaga seotud küsitlused * * * õppeala Õpilaste instrueerimine ohutusnõuetest * * * klassijuh Instrueerida töötajaid tuleohutus, töö- ja tervisekaitsest * * * maj.juh direktor 13 Töölastevanematega, hoolekogu Soodustada vastastikust avatust, arengut ja mõistmist * * * õpetajad Jätkata projekti «Kooli koostöö ümarlaud» * * * direktor 14 Koostöö teiste asutustega Koostöö lasteaiaga Pääsupesa * * * direktor Koostöö teiste koolidega Sillamäel ja väljaspool linna * * * direktor Ettevõtjad, fondid, kultuuriseltsid jne * * * direktor Koostöö Sillamäe Linnavalitsusega * * * direktor 15 Töö õpilasomavalitsusega Kohtumised kooli juhtkonnaga * * * huvijuht 16 Avalikud suhted ja reklaam Vormistada koolile uus kodulehekülg 3000 direktor Kujundada kooli logoga esemeid 2000 2000 2000 projekt direktor Suunata õppe- ja huvitegevus kooli ja linna maine kujundamisele * * * direktor huvijuht 17 Projektid, programmid Suitsuprii klass * * * Hiliskeelekümblus * * * Tervislik toit - võti edukasse tulevikku * VII ARENGUINDIKAATORID Juhtimine Kool on õppiv organisatsioon, mis suudab end kohandada muutuva keskkonna vajadustega, suudab ajaga kaasas käia. Kool on ise aktiivne keskkonna kujundaja, kes suudab ümbruskonna elu väärtuslikumaks muuta. Avatus Koolis on loodud süsteem, mille kaudu küsitakse lastevanematelt nende arvamusi, arvamused kuulatakse ära ja küsimustele leitakse vastused. Kooli arengukava, õppekava ja teised olulised õppekasvatusega seotud dokumendid on soovijatele kättesaadavad. Õpetajad ja kooli töötajad Kõikidel õpetajatel on vastav ainealane ja pedagoogiline ettevalmistus. Kõik töötajad on pädevad ja teevad oma tööd kohusetundlikult, olles eeskujuks õpilastele. Keskkond Kool ja selle ümbrus on puhas ja hoolitsetud, vaimset ja füüsilist tervist mittekahjustav ning turvaline. Õppimine ja edasiõppimine Õpilastel on head tulemused õppimises ja huvitegevuses. Lõpetajatest võimalikult paljud jätkavad oma haridusteed. Klassiväline tegevus toetab noorte edasiõppimist. IX ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava uuendamine toimub samas korras kui arengukava kinnitamine