Viimsi Vallavolikogu — 13. detsembri 2005. a määrus nr 38 "Viimsi valla põhimäärus" — KO, 2, 11

Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9, § 8 (sõnastus alates 17.10.2005) ja § 71 ning Viimsi valla põhimääruse § 18 lg 1 p 9, § 121 lg 1, lg 2 ja lg 3 alusel. VIIMSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I ptk ÜLDSÄTTED § 1. Viimsi valla põhimääruse eesmärk Viimsi valla (edaspidi: «vald») põhimääruses sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse, nende komisjonide, haldusaparaadi ja valla hallatavate asutuste (edaspidi: «vallaasutuste») moodustamise kord, õigused, kohustused ning töökord ja Viimsi vallale kuuluva vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord. § 2. Valla kohalik omavalitsus (1) Valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus teostub valla esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) valla elanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma tööülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; 6) avalike teenuste võimalikult soodsatel tingimustel osutamine ja vahendamine; 7) tegevuse avalikkus. § 4. Valla kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Vald kohaliku omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, muudest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning lepingutest täidesaatva riigivõimu asutuste, teiste kohalike omavalitsuste või nende liitudega. (2) Vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. (3) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. § 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, jäätmehooldust, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu ning territoriaalplaneerimist, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada valla omanduses olevate lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, spordibaaside, raamatukogude, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmine riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Valla ülesandeks on valla arengukava väljatöötamine ning valla elu juhtimine vastavuses valla arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega ning säästva arengu põhimõtetega. (4) Valla ülesandeks on tema valduses, kasutuses ja käsutuses oleva vara heaperemehelik valitsemine viisil, mis on võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. (5) Lisaks käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald kui omavalitsusüksus kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (6) Vald täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahel sõlmitud lepingust. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole täielikult riigieelarvest kaetud, otsustab vallavolikogu. § 6. Valla eelarve Vallal on käesolevast põhimäärusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. § 7. Valla omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla hääleõiguslike elanike poolt valitav esinduskogu. (2) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 8. Valla omavalitsusorganite suhted riigi valitsusasutuste, kohtute ja omavalitsusüksustega (1) Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingutel. (2) Vallavolikogu valib Harju Maakohtu rahvakohtunikukandidaadid kohtute seaduses sätestatud korras. (3) Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste ja kohalikke omavalitsusi ühendavate organisatsioonidega ning kuuluda kohalikesse omavalitsusliitudesse. § 9. Valla vapp ja lipp (1) Valla sümbolid on tema vapp ja lipp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Valla lipp on sinine ristkülik, mille keskel valges raamistuses asub valla vapi kujutis. Lipu normaalmõõtmed on 100 x 160 cm, laiuse ja pikkuse suhe 7,5 :12. (3) Lippu kasutatakse valla ajaloolistel pidupäevadel ja muudel tähtsündmustel. Lippu kasutatakse kõrvuti riigilipuga. Lipu heiskamise otsustab vallavalitsus. (4) Valla vapp kujutab endast Eesti Vabariigi rahvuslipu värvidega kilbil olevaid laineharju, mis sümboliseerivad valla seotust merega. Kilbi ülaservast lähtuv allasuunatud hõbedane teravik viitab vallanimele Viimsi ja valla seotusele laevadega. (5) Valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. (6) Peale käesoleva paragrahvi 5. lõikes sätestatud juhtudel võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus. (7) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on kilbita vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitsati läbimõõt on 3,5 cm. § 10. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks vallavolikogus ja vallavalitsuses on eesti keel. § 11. Valla piir ja valla asustusüksused (1) Valla piir kantakse riigi maakatastri kaardile vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Valla haldusterritooriumi koosseisus on järgmised saared: Prangli, Naissaar, Kumbli, Aksi, Kräsuli, Keri, Pandju ning muud väikesaared. (2) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras, piirikirjelduse kinnitab vallavolikogu. (3) Valla piiri muutmise algatab seadusega sätestatud alustel ja korras vallavolikogu või Vabariigi Valitsus. Piiri muutmise otsustab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud valitsusasutus seadusega sätestatud alustel ja korras. (4) Valla asustusüksused on asulad, mis jagunevad vastavalt kehtivatele õigusaktidele alevikeks ja küladeks. Asulate nimed, liigid ja lahkmejooned määratakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. (5) Valla haldusterritooriumil on järgmised asulad: 1) alevikud - Haabneeme, Viimsi; 2) külad - Idaotsa, Kelnase, Kelvingi, Laiaküla, Leppneeme, Lubja, Lääneotsa, Metsakasti, Miiduranna, Muuga, Naissaare, Pringi, Pärnamäe, Püünsi, Randvere, Rohuneeme, Tammneeme, Äigrumäe. (6) Aleviku- või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem, kelle valimise korra, õigused ja kohustused kehtestab vallavolikogu aleviku- või külavanema statuudis. (7) Väikesaare üldkogu valib saarevanema, kelle valimise korra ja üldkogu reglemendi kehtestab vallavolikogu valla põhimääruse lisana (lisa). § 12. Valla elaniku mõiste Valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri aadressiandmetel asub Viimsi vallas. § 13. Valla elaniku hääletamis- ja kandideerimisõigus Valla elanikul on hääletamis- ja kandideerimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. § 14. Valla tunnustusavaldused (1) Vald avaldab tunnustust nimetuse Viimsi Valla Aukodanik, autasude Viimsi Valla Vaal, Viimsi Vaalapoeg või tänukirja andmisega. (2) Vallale osutatud väljapaistvate teenete eest või vallapoolse erilise austusavaldusena võib anda üksikisikule nimetuse Viimsi valla aukodanik. (3) Autasud Viimsi Valla vaal ja Viimsi Vaalapoeg antakse isikule vallale osutatud eriliste teenete eest. (4) Valla tänukiri antakse isikule, kes on edukalt esinenud valla korraldatud konkursil, toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseerinud üritust või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (5) Aukodanike ning autasude Viimsi Valla Vaal ja Viimsi Vaalapoeg saajate nimed kantakse valla auraamatusse. (6) Valla tunnustusavalduste andmise täpsema korra sätestab vallavolikogu. II ptk VALLAVOLIKOGU § 15. Valla omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Vallavolikogu on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valla elanike poolt valitud esinduskogu. (2) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu ning tegutseb valla elanike huvides ja nende nimel. Vallaolikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia vallaelanike küsitlusi. (3) Vallavolikogu määrab seaduses sätestatud korras kindlaks oma struktuuri ja võtab oma tegevuse täpsemaks korraldamiseks vastu töökorra. § 16. Vallavolikogu moodustamine (1) Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) (Kehtetu - Vallavolikogu 13.12.2005 määrus nr 38 - jõust. 01.01.2006) (3) Vallavolikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. § 17. Vallavolikogu liige (1) Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. (3) Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest vallavolikogus. (4) Vallavolikogu liikmele hüvitatakse vallavolikogu tööst osavõtt ja tema ülesannete täitmisel tehtud kulutused vallavolikogu kehtestatud määras ja korras. (5) Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Vallavolikogu liikme arupärimisele on vallavanem või vallavalitsuse liige kohustatud vastama hiljemalt järgmisel vallavolikogu istungil, kui arupärija seda nõuab. Arupärimine esitatakse vallavolikogu istungi alguses kirjalikult vallavolikogu esimehele, kes edastab selle adressaadile. Vallavanem või vallavalitsuse liige vastab esitatud arupärimistele istungi lõpus või vajadusel järgmisel korralisel istungil vastava päevakorrapunkti raames. Kui vallavolikogu liige nõuab arupärimisele kirjalikku vastust, tuleb see saata kümne tööpäeva jooksul. Dokumendid ja muu teave esitatakse vallavolikogu liikmele hiljemalt kolme nädala jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (6) Vallavolikogu liikme valimisel vallavanemaks, kinnitamisel vallavalitsuse liikmeks, nimetamisel vallaametnikuks või muudel seadusega sätestatud juhtudel tema volitused peatuvad. (7) Vallavolikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt seaduses sätestatud juhtudel. Valla valimiskomisjon teeb otsuse asendusliikme määramise kohta kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud juhul. (8) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Vallavolikogu liige ei tohi osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahv 25 lg 1. § 18. Vallavolikogu pädevus (1) Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja vallaeelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla vara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla halduspiiri või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonna-komisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja asendusliikmete määramine; 14) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 15) vallavanema valimine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) vallavolikogu esimehe või aseesimehe töötasu või hüvituse määramine; 22) vallavolikogu liikmetele vallavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja või esindajate valimine; 29) (Kehtetu - Vallavolikogu 13.12.2005 määrus nr 38 - jõust. 01.01.2006) 30) valla või linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) vallaasutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning vallaasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 401) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 402) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 403) jäätmeliikide, milledele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 41) rahvahääletuste ja elanike küsitluste läbiviimine; 42) muud seaduse alusel vallavolikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Vallavolikogu võib võtta lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatutele enda pädevusse teiste kohaliku elu küsimuste reguleerimise, mis pole seadusega või vallavolikogu poolt kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada või korraldada. § 19. Valla elanike küsitluse läbiviimine (1) Vallavolikogul on õigus valla territooriumil korraldada oma ülesannete täitmiseks olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (2) Küsitluse läbiviimise otsustab vallavolikogu oma liikmete, vallavalitsuse või vähemalt 1% hääleõiguslike vallaelanike algatusel. (3) Elanike küsitlus viiakse läbi vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud korrale. § 20. Vallavolikogu struktuur (1) Vallavolikogu töötab täiskoguna, samuti vallavolikogu eestseisuse, komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vallavolikogu kehtestab oma töökorra. (2) Vallavolikogu moodustab kohustuslikult vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alalised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. (3) Vallavolikogul on kantselei, mille koosseisu kinnitab vallavolikogu. Vallavolikogu kantseleis korraldatakse vallavolikogu asjaajamist vastavalt vallavolikogu töökorrale ja vallavolikogu kasutuses oleva vara valitsemist. § 21. Vallavolikogu esimees (1) Vallavolikogu esimees: 1) korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seaduse, käesoleva põhimääruse ning vallavolikogu õigusaktidega antud pädevusele ja annab volituse valla esindamiseks kohtus; 3) koostab vallavolikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 5) juhatab eestseisuse koosolekuid; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavolikogu kantselei teenistujad, kohaldab ergutusi ja distsiplinaarkaristusi ning annab käskkirju vallavolikogu kantselei töö korraldamiseks; 7) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 8) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe koht võib vallavolikogu otsusel olla palgaline. § 22. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (2) Vallavolikogu valib vallavolikogu liikmete seast salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Aseesimehe kohale asutakse kandidaate üles seadma alles pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Vallavolikogu esimees või aseesimees, kelle ametikoht on palgaline, ei tohi töötada samal ajal veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik või pedagoogiline töö. (3) Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse eraldi nimekirjad vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide kohta. Nimekirjade sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. (4) Vallavolikogu esimehe ning esimehe asetäitja valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (5) Valla valimiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab valla valimiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (9) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, otsustab vallavolikogu, kas jätkata hääletamist vallavolikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, viiakse samal istungil läbi veel üks kordushääletus. (10) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil läbi viia ühe kordushääletuse. § 23. Vallavolikogu komisjon (1) Vallavolikogu moodustab alalisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevuse valdkonnad ning kinnitab alaliste komisjonide põhimäärused. (2) Vallavolikogu komisjonide ülesanne on valla poolt lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, tegevuskavade väljatöötamine, vallavolikogu õigusaktide eelnõude algatamine ja koostamine, arvamuse andmine vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõude kohta ning vallavolikogu õigusaktide täitmise kontrollimine. (3) Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel vallavolikogu poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul vallavolikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (4) Vallavolikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni liikmetest. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (5) Komisjoni otsustused on vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmisel nõuandva iseloomuga. (6) Vallavolikogu liikmete, va. vallavalitsuse ametnike osalemine komisjoni koosolekul, hüvitatakse vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (7) Kui vallavalitsuse ametnikele tehakse kohustuslikuks osalemine vallavolikogu komisjoni töös väljaspool tööaega, hüvitatakse neile seal osalemine vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (8) Vallavolikogu komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks vallavolikogu töökorras ja komisjoni põhimääruses. (9) Kõik vallavolikogu komisjonid annavad vallavolikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. § 24. Revisjonikomisjon (1) Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni vallavalitsuse tegevuse ning valla majandustegevuse kontrollimiseks. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja revisjonikomisjoni liikmed valitakse vallavolikogu liikmete seast lähtuvalt demokraatlikest põhimõtetest. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt üks kord aastas tööplaani alusel või vallavolikogu ülesandel: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon teatab avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus tagastab kümne päeva jooksul revisjoniakti koos omapoolsete seisukohtade ja abinõude plaaniga revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuste tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada oma tööks vajalikku teavet ja dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. § 25. Vallavolikogu fraktsioon (1) Vallavolikogu liikmed võivad moodustada vallavolikogu fraktsioone. Vallavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsiooni moodustamise otsustab vallavolikogu. Fraktsioon loetakse moodustatuks tema registreerimise momendist alatest. Fraktsiooni moodustamise aluseks on vähemalt nelja vallavolikogu liikme allkirjaga varustatud kirjalik avaldus. (3) Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. (4) Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. § 26. Vallavolikogu istung (1) Vallavolikogu töövorm on istung, mis toimub vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud töökorrale. (2) Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees või tema asendaja. Vallavolikogu esimehe äraolekul juhatab vallavolikogu istungit vallavolikogu aseesimees. Juhul kui esimees või esimehe kohustusi täitev aseesimees enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu ei saa oma ülesandeid istungil täita, siis määrab ta asendaja suuliselt. Kui nii vallavolikogu esimees kui ka aseesimees on ära, juhatab vallavolikogu istungit sellel viibiv kõige vanem vallavolikogu liige. Vallavolikogu koosseisu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. (3) Vallavolikogu istungi päevakord koostatakse vallavolikogu esimehe või aseesimehe poolt, arutatakse läbi vallavolikogu eestseisuses ning kinnitatakse vallavolikogu istungil poolthäälteenamusega. Päevakorda saab enne kinnitamist muuta ainult mõne päevakorrapunkti väljajätmisega. (4) Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras ettevalmistatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist ei tohi seda enam muuta. (5) Vallavolikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 18 lõike 1 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse paragrahvis 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. (6) Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallavolikogu kantselei tagab istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse vallavolikogu töökorras ettenähtud korras. (7) Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses ja vallavolikogu töökorras sätestatud korras. § 27. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine (1) Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu töökorrale ning nende algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavolikogu eestseisusel; 5) vallavalitsusel; 6) vallavanemal; 7) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest. (2) Vallavolikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks välja töötada õigusaktide eelnõusid. III ptk VALLAVALITSUS § 28. Vallavalitsus kui omavalitsuse täitevorgan (1) Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes täidab õigusaktides valla omavalitsusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva põhimääruse paragrahvis 5 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus juhib oma struktuuriüksuste ja vallaasutuste ning äriühingute, millel ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (4) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse liikmed, vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt kehtivatele õigusaktidele. § 29. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted (1) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja abivallavanemad ning sinna võivad kuuluda vallavanema ettepanekul vallavalitsuse liikmeteks nimetatud isikud. Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu. (2) Vallavalitsuse kinnitab ametisse vallavanema ettepanekul vallavolikogu oma volituste ajaks. (3) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatud vallavolikogu liikme volitused peatuvad tema vallavalitsuse liikmeks oleku ajaks. (4) Vallavolikogu uue koosseisu valimiste järel, samuti vallavalitsuse tagasiastumisel lõpevad endise vallavalitsuse ning algavad uue vallavalitsuse volitused vallavolikogu poolt uue vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 30. Vallavanem (1) Vallavanem on vallavalitsuse juht. Ta esindab valda kui omavalitsusüksust ja vallavalitsust suhetes riiklike ja mitteriiklike asutuste, teiste juriidiliste isikute ja üksikisikutega nii vallas, Eesti Vabariigis kui ka välismaal vastavalt seaduse, valla põhimääruse ning vallavolikogu poolt antud pädevusele ning juhib vallavalitsuse ja selle haldusaparaadi tööd. (2) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja esitab vallavolikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 3) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 4) nimetab kooskõlastatult vallavalitsusega ametisse vallavalitsuse struktuuriüksuste juhid; 5) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 6) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab nende täitmist; 7) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu poolt antud pädevusele; 8) täidab muid talle seaduste ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (3) Vallavanema ametitunnus on vallavanema ametiraha, mida ta kannab vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud korrale. (4) Vallavanema äraolekul asendab teda kõige vanem abivallavanem. § 31. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb vallavolikogu kokku kutsuda hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogu tööle rakendamisest. (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Vallavanema kandidaatide ülesseadmisel esitatakse iga kandidaadi ülesseadmise kohta kirjalik ettepanek. Kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. (4) Pärast nimekirja sulgemist valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab vallavolikogu poolthäälteenamusega lahtisel hääletamisel. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. (10) Kui kumbki kandideerima jäänud kandidaatidest ei saanud kordushääletusel nõutavat häälteenamust, otsustab vallavolikogu, kas jätkata hääletamist vallavolikogu järgmisel korralisel või erakorralisel istungil, kus toimub kordusvalimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatule. Kui kandidaadid said kordushääletusel võrdselt hääli, viiakse samal istungil läbi veel üks kordushääletus. (11) Kui ainus esitatud kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust, võib samal istungil läbi viia ühe kordushääletuse. § 32. Vallavalitsuse kinnitamise kord (1) Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. (2) Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse ametisse poolthäälteenamusega vallavalitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. (3) Vallavanema poolt kinnitamiseks esitatud vallavalitsuse liikmete nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Igale vallavolikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletaja märgib hääletussedelile vallavalitsuse kogu koosseisu kohta «poolt» või «vastu». (4) Hääletamise läbiviimiseks valitakse lahtisel hääletamisel poolthäälteenamusega häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri. (5) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletussedelid ja viib läbi salajase hääletamise. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokoll esitatakse vallavolikogule kinnitamiseks poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (8) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. Vallavolikogu kinnitab vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse liikme ametisse poolthäälteenamusega. (9) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise aluseks on talle vallavolikogus avalikul hääletusel poolthäälteenamusega umbusalduse avaldamine. § 33. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette vallavolikogus arutusele tulevaid küsimusi lähtuvalt vallavalitsuse seisukohtadest või vallavolikogu määrustest ja otsustest ning teistest õigusaktidest; 2) organiseerib valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja muud vallavolikogu määruste ja otsuste projektid ning korraldab eelarve ning vallavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis on vallavolikogu määruste või otsuste või käesoleva põhimäärusega pandud täitmiseks vallavalitsusele; 4) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 5) annab üldaktidena oma pädevuse piires määrusi ning võtab üksikaktidena vastu korraldusi; 6) esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus; 7) moodustab oma ülesannete täitmiseks vallakantselei, mille tegevust juhib vallasekretär; 8) korraldab vallavalitsuse haldusaparaadi ja vallaasutuste ülalpidamist, tegevust ning määrab kindlaks vallavalitsuse ja vallakantselei töökorra; 9) teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsuse haldusaparaadi ja vallaasutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ning otstarbekuse üle, tunnistab osaliselt või täielikult kehtetuks nimetatud asutuste juhtide haldusakte ja kohustab neid teostama puuduste kõrvaldamiseks vajalikke toiminguid; 10) lahendab küsimusi, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse ja mida vallavolikogu otsustab delegeerida vallavalitsusele. (2) Vallavalitsusel on õigus vallavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus aasta jooksul muudatusi teha vallavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatut. (4) Vallavalitsus on väärtegude kohtuväline menetleja väärteomenetluse seadustikust tulenevate ülesannete täitmisel. § 34. Vallavalitsuse töökorra põhimõtted (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem. Vallavanema äraolekul juhatab istungit kõige vanem abivallavanem. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust. Vallavalitsuse otsused võetakse vastu istungil osalejate poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotuse korral otsustab istungi juhataja hääl. (4) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. Vallavanem või tema asendaja võib kutsuda istungile ka teisi inimesi. (5) Vallavalitsuse istungi protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Protokoll peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (6) Istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär kaheksa päeva jooksul pärast istungi toimumist. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad protokolli õigsuse eest. (7) Vallavalitsus võib talle pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille moodustamine ja koosseis kinnitatakse vallavalitsuse korraldusega, millest informeeritakse vallavolikogu esimeest. (8) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab vallavolikogu. § 35. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid; 2) esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab vallavolikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus erivolituseta või volitab teisi isikuid valda esindama; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 91) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 92) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega 10) informeerib vallavalitsust ja vallavolikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekud vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste sisseviimise kohta; 11) viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta ja taotleb ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 12) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses, vallavalitsuse töökorras ja ametijuhendis talle pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 35 lõikes 2 sätestatud tingimustele. § 36. Vallavalitsuse haldusaparaadi struktuur (1) Vallavalitsus moodustab vallavolikogu poolt kinnitatud vallavalitsuse struktuuris ette nähtud haldusaparaadi, mille koosseisu kuuluvad vallakantselei ja vallavalitsuse teised struktuuriüksused. (2) Vallakantselei ja teiste vallavalitsuse struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. (3) Vallakantselei on vallavalitsuse struktuuriüksus, kelle põhiülesandeks on vallavalitsuse töö funktsionaalne kindlustamine. Vallavalitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitva ja korraldava võimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks vallavalitsuses ja vallavolikogus. IV ptk KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 37. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Töötamine vallavalitsuses on kohaliku omavalitsuse teenistus. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult vallavalitsuses, vallavalitsuse struktuuriüksustes ja vallavolikogu kantseleis. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. § 38. Valla teenistujate sotsiaalsed tagatised (1) Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele võib vallavolikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud hüvitust ei maksta vallavalitsuse liikmele, kes astub ametist tagasi umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. (4) Kohaliku omavalitsuse teenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ette nähtud sotsiaalsed tagatised. V ptk VALLA ÕIGUSAKTID § 39. Valla omavalitsusorganite õigusaktid (1) Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Vallavolikogu võtab vastu üksikaktidena otsuseid, vallavalitsus annab korraldusi. Vallavanem ja vallavolikogu esimees annavad oma volituste piires käskkirju. (3) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide algatamise, nende vormistamise, jõustumise ja täitmisele pööramise kord sätestatakse vallavolikogu ja vallavalitsuse töökorras. (4) Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide muutmine ja tühistamine toimub seadustes ning vallavolikogu ja vallavalitsuse töökorras ettenähtud korras. Seaduse ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate vallavalitsuse õigusaktide muutmiseks või tühistamiseks on vallavolikogul õigus teha vallavalitsusele ettepanekuid. Vallavalitsus võib taotleda vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. § 40. Õigusaktide algatamine valla elanike poolt (1) Vähemalt 1% hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse nimede, isikukoodide, aadresside ja allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul vallavolikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogu või vallavalitsuse istungil. § 41. Vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (2) Vallavolikogu määrustele ja otsustele ning istungite protokollidele kirjutab alla vallavolikogu esimees või teda vastavalt käesolevale põhimäärusele ning vallavolikogu töökorrale asendanud vallavolikogu liige. (3) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vastavalt käesolevale põhimäärusele ning vallavalitsuse ja vallavanema poolt kehtestatud korrale asendavad isikud. Istungi protokollidele kirjutab alla istungit juhatanud vallavanem või teda asendav isik ning vallasekretär. § 42. Vallavolikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavolikogu määrused ja otsused avalikustatakse mitte hiljem kui seitse päeva pärast nende vastuvõtmist väljapanekuga vallavolikogu kantseleis. Vallavolikogu määrused avalikustatakse avaldamisega valla veebilehel enne nende jõustumist. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilisel kujul Riigikantseleile poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (2) Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (3) Vallavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (4) Vallavolikogu määrused ja otsused saadab vallavolikogu kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. Vallakantselei saadab vallavolikogu poolt vastuvõetud määrused ja otsused vallavalitsuse struktuuriüksustele. (5) Vallavolikogu kantselei korraldab vallavolikogu õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. § 43. Vallavalitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustab vallakantselei. (2) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse nende väljapanekuga vallakantseleis või avaldamisega valla veebilehel enne nende jõustumist. (3) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist vallakantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (4) Vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist õiguskantslerile. Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadab vallakantselei seitsme päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Vallakantselei korraldab vallavalitsuse õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele. § 44. Informatsiooni kättesaadavus (1) Vallavolikogu määrused ja otsused ning vallavolikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad vallavolikogu kantseleis. (2) Vallavalitsuse määrused, korraldused ja vallavalitsuse istungi protokollid on kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. VI ptk EELARVE JA MAJANDUS § 45. Valla eelarve koostamine ja vastuvõtmine (1) Valla eelarve koostatakse seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava. (2) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve projekti muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud tulude või kulude muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega. (3) Valla eelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus, kes teatab eelseisva eelarveaasta majandusliku ja sotsiaalse arengu prognoosi põhjal igale eelarveliste vahendite kasutajale tema kulude piirsumma. Vahendite kasutajad esitavad oma täpsustused ja vastulaused koos valla arengukava vastava osa täpsustamise või muutmise ettepanekutega. (4) Valla eelarve tulude ja kulude tasakaalustamiseks võib vallavalitsus teha vallavolikogule ettepaneku laenu võtmiseks, valla vara müügiks enampakkumisel või valla võlatähtede (obligatsioonide) emiteerimiseks. (5) Valla eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarvemuudatused ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse Viimsi Teatajas üldiseks teadmiseks valla elanikele. (6) Vallavolikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud vallavolikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. Eelarve täitmise aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. (7) Vallavolikogu kehtestab valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra. § 46. Viimsi valla majandustegevus (1) Vald võib teenuste osutamiseks: 1) asutada vallaasutusi, mis ei ole juriidilised isikud; 2) olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus; 3) asutada sihtasutusi; 4) olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub vallavolikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, ja muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Valla nimel sõlmivad lepinguid vallavolikogu esimees või vallavanem vastavalt neile seaduse ja valla õigusaktidega antud pädevusele, samuti nende poolt selleks volitatud isikud. § 47. Valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestab seaduse alusel vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja need rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise üle kontrolli teostamise kord. VII ptk VALLA VARA VALITSEMISE KORD I jagu Üldsätted ja mõisted § 48. Korra eesmärk (1) Valla vara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord (edaspidi: «kord») sätestab valla omandis oleva vara (edaspidi: «valla vara») valitsemise, kasutamise ja käsutamise üldised alused. (2) Korda kohaldatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, erastamisseaduse, asjaõigusseaduse, võlaõigusseaduse ja teiste vara valitsemist, kasutamist ja käsutamist reguleerivate õigusaktidega. § 49. Valla vara mõiste (1) Valla varaks on valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. Vallale kuuluvad võlaõigused ja muud isiklikud varalised õigused, samuti vallale kuuluvad aktsiad, osad ja muud väärtpaberid kuuluvad valla vallasvara hulka. Valla vallasvaraks on ka intellektuaalne omand, mis on loodud valla teenistuses olevate isikute ametialase tegevusega või omandatud valla vara arvel. (2) Valla vara valitsemisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, samuti tulu, mida saadakse valla teenistuses olevate isikute tegevuse läbi lepingu alusel ning selle töö vili kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (3) Raamatupidamises, registrites, plaanides, skeemides ja aruannetes või muus vormis informatsioon, mille materiaalne kandja on munitsipaalomandis, on valla vara. § 50. Valla vara valitsemine, kasutamine ja käsutamine (1) Valla vara valitsemine on valla vara valitseja õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste valla õigusaktide alusel korraldada valla vara valdamist, kasutamist ja käsutamist, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Valla vara valitsejad on: 1) vallavolikogu; 2) vallavalitsus; 3) valla hallatav asutus tema valdusse antud vara suhtes. (3) Valla vara valitsejateks on need vallaasutused, millel on oma eelarve ning vallavolikogu poolt kinnitatud põhimäärus. (4) Valla vara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. (5) Valla vara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega, st hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga. § 51. Valla vara valitsemise jaotus (1) Valla vara valitsemise jaotuse ja üleandmise vallaasutuste vahel otsustab vallavalitsus. (2) Valla vara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valla vara valitsejalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja, vara koosseisu, seisukorra, bilansilise väärtuse ja kasutamisviisi kohta. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavalitsuse raamatupidamisele. Üleandja ja vastuvõtja korraldavad vastavate kannete muutmise andmekogudes. (3) Valla vara valitsejad on kohustatud nende valitsemisel olevat valla vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuste võimaliku kasvu eest. Sooritades valla varaga mistahes tehinguid, peavad valla vara valitsejad juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mida vald võib nendest tehingutest saada. § 52. Valla vara register (1) Valla vara kohta peetakse valla vara registrit. (2) Valla vara registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab vallavolikogu. (3) Registri pidamine, registrisse andmete esitamine, kannete muutmine või kustutamine ning registrist väljaarvamine toimub vastavalt registri põhimäärusele. II jagu VALLA VARA OMANDAMINE JA VARALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 53. Valla vara omandamine (1) Valla vara omandatakse vallaelanike huvides seaduse või tehingu alusel. (2) Valla vara omandamise või teenuse (hanke) tellimise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sellega võetakse vallale rahaliselt hinnatavaid kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes; 2) vallaasutuse juht jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 60 000 krooni ja valla vara omandamine on vajalik asutuse põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks; 3) vallavanem jooksva eelarve kuludeks ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 200 000 krooni; 4) muudel juhtudel vallavalitsus. (3) Riigilt saadava vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. (4) Valla vara omandamise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui valla vara omandamine kuulub vallaasutuse pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastava asutuse juht või tema poolt volitatud isik. § 54. Ostueesõiguse kasutamine (1) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus. (2) Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale varalisi kohustusi, milliseid ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks vallavolikogu. § 55. Pärandi või kingi vastuvõtmine (1) Pärandi või kingi vastuvõtmise ja kasutamise üle otsustab vallavalitsus. (2) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale pärandatud pärandi või vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Pärandvara ja kingi kasutajaks jääb vallaasutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on vald, määrab pärandi või kingi kasutaja vallavalitsus. § 56. Riigihange (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise riigihanke korras korraldab valla nimel vallavalitsus, otsustades ka pakkumise edukaks tunnistamise. (2) Hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale täiendavaid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab vallavalitsusele lepingu sõlmimiseks loa vallavolikogu. § 57. Laenu võtmine (1) Laenu võtmise otsustab vallavolikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab vallavalitsus. III jagu VALLA VARA KASUTAMINE § 58. Valla vara kasutamise otstarve (1) Valla vara kasutatakse: 1) avalikuks otstarbeks; 2) valla valitsemiseks; 3) tulu saamiseks. (2) Valla vara kasutusotstarbe muutmise otsustab vallavalitsus. § 59. Valla vara kasutamine avalikul otstarbel (1) Avalikuks otstarbeks kasutatakse valla omandis olevat avalikku asja, mida iseloomustab kättesaadavus kõigile. Need on tänavad, väljakud, pargid, avalikud veekogud, rannad jms. Seaduses sätestatud juhtudel kasutatakse avalikuks otstarbeks ka valla omandis olevat eraasja. (2) Avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutamise tingimused määravad kindlaks vallavolikogu ja tema volitusel teised vallaasutused ja ametiisikud. (3) Vallavalitsus korraldab avalikul otstarbel kasutatava valla vara kasutamise tingimuste ja piirangute avalikustamise. § 60. Valla vara kasutamine valla valitsemise otstarbel (1) Valla valitsemise otstarbel kasutatakse valla omandis olevat vara, mis on vajalik valla kui omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. (2) Valitsemise otstarbel kasutatava valla varana käsitatakse vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuste valduses olevat valla vara, mis on vajalik nende põhimäärusejärgsete ülesannete täitmiseks. § 61. Valla vara kasutamine tulu saamiseks (1) Vallale tulu saamiseks kasutatakse valla vara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks või valla valitsemiseks ja mida ei ole otsustatud võõrandada. (2) Tulu saamiseks paigutatakse valla vara ettevõtlusse, antakse rendile, üürile, koormatakse hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (3) Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osadelt ja väärtpaberitelt. § 62. Valla vara majandamise kava (1) Vallavalitsus koostab ja esitab vallavolikogule kinnitamiseks valla arengukava koosseisus tulu saamiseks kasutatava valla vara majandamise kava. (2) Valla vara majandamise kavas näidatakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad ja valla varast laekuvad tulud. § 63. Teenistuja vastutus (1) Vallavolikogu, vallavalitsuse ja vallaasutuse teenistuja õigused, kohustused ja vastutus valla vara valdamisel ja kasutamisel on sätestatud käesoleva korra ja muude õigusaktidega. (2) Valla vara valitseja määrab kindlaks teenistuja, kes on valla vara eest vastutav. Kui valla vara eest vastutavat teenistujat ei ole määratud, on selle vara eest vastutav valla vara valitseja. (3) Teenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud teenistujale. IV jagu VALLA VARA KASUTUSSE ANDMINE § 64. Vara tasu eest kasutusse andmine (1) Vara võib anda tasu eest teisele isikule rendile, üürile või koormata seda hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõigusega. (2) Vallale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse vallavolikogu kehtestatud korras. Vallale kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusse. (3) Vara antakse teiste isikute kasutusse avaliku enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (4) Vara rendi-, üüri-, kasutamise ja teenuste osutamise tariifid kehtestab vallavalitsus. (5) Vara kasutamisest laekuv tasu jääb vastava vara valitseja käsutusse, kui ei otsustata teisiti. § 65. Vara kasutusse andmise otsustamine (1) Vallavolikogu otsustab valla vara kasutusse andmise, kui: 1) vara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta; 2) vara maksumus on suurem kui 1 000 000 krooni; 3) kasutusse antakse kinnisvara; 4) valla vara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (2) Vallaasutuse juht otsustab vallaasutuse valitsemisel oleva vara kasutusse andmise, välja arvatud kinnisvara kasutusse andmine. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetlemata juhtudel otsustab valla vara kasutusse andmise vallavalitsus. § 66. Valla vara kasutusse andmise tähtajad (1) Valla vara teistele isikutele kasutusse andmise tähtaeg on: 1) ruumide või muu vallasasja puhul mitte üle kümne aasta; 2) kinnisasja puhul mitte üle 50 aasta, välja arvatud juhul, kui pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (2) Valla vara antakse kasutusse tähtaega määramata, kui on tõenäoline, et vara on tulevikus vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vaja jätta endale õigus lepingut igal ajal lõpetada. § 67. Valla vara hindamise alused (1) Vara hindamisel määratakse vara turuväärtus. (2) Vara turuväärtuse kindlakstegemisel võetakse aluseks vara senisest kasutamisest saadav tulu, samalaadse vara kasutusse andmise eest saadav tulu, samalaadse vara rentimise eest tulevikus eeldatavalt saadav tulu ja muud olulised asjaolud. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 68. Vara kasutusse andmise lepingu sõlmimine (1) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmib vallavanem või vallavanema poolt volitatud isik. Kui vara kasutusse andmine kuulub vallaasutuse kui vara valitseja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastava vara valitseja või tema poolt volitatud isik. (2) Vallavalitsus on kohustatud kontrollima varakasutuse lepingute täitmist ja vajadusel kasutama seaduslikke meetmeid vältimaks vallale kahju tekitamist. § 69. Vara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vara võib anda otsustuskorras kasutusse tasuta või tavalisest väiksema tasu eest: 1) hoolekandeasutustele; 2) heategevuslikele organisatsioonidele; 3) valla osalusega äriühingutele, kus vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 4) Eesti Vabariigi riigivõimu- ja kohaliku omavalitsuse asutustele; 5) mittetulundusühingutele ja sihtasutustele; 6) ühiskondlike ürituste läbiviimiseks; 7) eluruumideks sotsiaalhoolekannet vajavatele vallaelanikele; 8) juhul kui rendile või üürile antakse üksik asi, kui kasutamise tasu on kindlaks määratud kehtestatud tariifidega; 9) juhul kui selle vara suhtes või mille abil rentnik (üürnik) on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning sellise töö tegemiseks või teenuse osutamiseks on vaja eriteadmisi; 10) juhul kui selle vara suhtes on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei ole andnud soovitud tulemusi. 11) muudel juhtudel vallavolikogu otsuse alusel, lähtudes valla huvidest. (2) Vara otsustuskorras kasutusse andmisel kehtestab tasu suuruse vara kasutusse andmise otsustaja, kui tasu ei ole kindlaks määratud kehtestatud tariifidega. § 70. Valla vara paigutamine ettevõtlusse (1) Vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohalt olulises äriühingus, asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Valla vara ettevõtlusse paigutamise otsustab: 1) vallavolikogu, kui sissemakse suurus ületab 50 000 krooni; 2) vallavalitsus, kui sissemakse suurus on kuni 50 000 krooni. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab vallavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise vallavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. V jagu VARA KASUTUSSE ANDMINE ENAMPAKKUMISE KORRAS § 71. Enampakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse valla vara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega. (2) Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suurema rendi- ja/või üüritasu saamine. § 72. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustava organi poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja ajalehes Viimsi Teataja ja vajadusel ka üleriigilises ajalehes vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama: 1) enampakkumise läbiviijat; 2) rendile/üürile antava valla vara nimetust, asukohta ja lühiiseloomustust; 3) enampakkumise läbiviimise kohta ja aega; 4) rendi/üüri alghinda; 5) enampakkumise viisi; 6) enampakkumise ja rendi/üürilepingu tingimustega tutvumise aega ja kohta; 7) osalemise osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. § 73. Alghinna määramine (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) vara senisest kasutamisest saadud rendi/üüri suurus; 2) samalaadse vara rentimise eest saadud rendi/üüri suurus; 3) rendi/üüri suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus; 4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks. (2) Alghinda ei määrata, kui renditava või üüritava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu. § 74. Enampakkumise läbiviimine (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult, kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. (2) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 75. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks, seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjana. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantiide olemasolu, maksuvõlgnevuste puudumist, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja rendi/üürilepingu tingimustest. Esindajad esitavad vastava volikirja. Kui osavõtutasu ja tagatisraha oli lubatud tasuda ka kohapeal, siis antakse osa võtta soovijatele võimalus osavõtutasu ja tagatisraha tasumiseks enne enampakkumise algust. (3) Isikud, kes ise või kelle volitatud esindajad ei nõustu andma käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, enampakkumisele ei lubata. 4) Enampakkumisele lubatud isik registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning nende elu- ja asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. (5) Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise reegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu, nende registreerimise numbrid ja enampakkumise sammu (minimaalse pakkumise määra). (6) Pakkumist alustatakse alghinnast. Enampakkumisest osavõtja annab läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast läbiviijalt selleks vastava loa saamist. Pakkumised tehakse täiskroonides. Läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. (7) Kõik osalejad ja saalis viibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda korrarikkujate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise reegleid või ei ole täitnud läbiviija korraldusi. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida enam pakkumise läbiviija korraldusi. (8) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendi/üürihinna kolmekordset teatamist. (9) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis fikseeritakse minimaalse pakkumise määr, pakkumisel väljakujunenud rendi/üürihind ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isiku nimi. Kui enampakkumise nurjumist põhjustav asjaolu leiab aset enampakkumise läbiviimisel, kantakse see protokolli. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. (10) Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik, kinnitades sellega oma kohustust võtta rendile/üürile enampakkumisel olnud vara. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks ning vara antakse rendile/üürile osavõtjale, kes tegi suuruselt järgmise pakkumise, kusjuures tagatisraha talle ei tagastata. (11) Mittevõitnud isikutele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata. § 76. Suulise enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Kaebused enampakkumise läbiviimise kohta esitatakse enampakkumise päevale järgneva tööpäeva jooksul kirjalikult vallavalitsusele. (2) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata vara kasutusse andja 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise korda; 2) enampakkumine loeti komisjoni poolt nurjunuks. (4) Enampakkumine loetakse nurjunuks, kui: 1) on rikutud enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumisel viibivad isikud ei allu komisjoni esimehe korraldustele, eiravad läbiviimise korda; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku; 4) pärast enampakkumise läbiviimist selgub, et rendi/üürilepingu sõlmimise õiguse omandanud isik on esitanud valeandmeid ning suuruselt teise pakkumise teinud isik ei ole enam huvitatud rendi/üürilepingu sõlmimisest; 5) enampakkumisel ei olnud osalejaid. § 77. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti aadress või nimetus. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi, elukoht või asukoht; 2) nõusolek osalemiseks enampakkumises esitatud tingimustel; 3) tõendid ettenähtud osavõtutasu ja vajadusel tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega kirjutatud pakutud rendi/üürisumma; 5) tegevusalad, millega rendi/üüripinnal kavatsetakse tegelda; 6) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku esindaja puhul volikiri. (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta kehtestatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumiste esitamise ja nende avamise tähtaegade vahe peab olema piisavalt suur, et tagada kõigi, ka posti teel saabuvate pakkumiste osalemine enampakkumises. (3) Pakkumiste kinnised ümbrikud registreerib enampakkumise läbiviija vastavalt nende saabumise järjekorrale kuupäevaliselt ja kellaajaliselt. (4) Varem väljakuulutatud kuupäeval ja kellaajal avab komisjon ümbrikud vastavalt nende saabumise järjekorrale. Komisjoni esimees viseerib kõik pakkumised ning kannab nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad ja nende esindajad. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kes tegi suurima pakkumise rendi/üürisumma kohta. (5) Kui mitmes nõuetekohaselt vormistatud kirjalikus pakkumises esitatud rendi/üürisummad on võrdsed, antakse võrdsete pakkumiste tegijaile võimalus teha täiendav pakkumine. Rendi/üürileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendav pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse komisjon muude asjaolude põhjal. § 78. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab vara kasutusse andja. (2) Tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma 30 kalendripäeva jooksul alates enampakkumise päevale järgnevast päevast. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) on rikutud enampakkumise ettevalmistamise ja läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjaks osutus vara kasutusse andmise läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja või nimetatud isikute lähisugulane või -hõimlane (vanavanem, vanem, õde, vend, laps, lapselaps, abikaasa, tema vanem, vend, õde või laps); 3) enampakkumise võitjaks osutus maksuvõlglane; 4) enampakkumine loetakse nurjunuks. (4) Kui enampakkumise tulemusi ei kinnitata või rendi/üürilepingut mingitel põhjustel ei sõlmita, otsustab vara kasutusele andja, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul viisil. (5) Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (või kinnitamata jätmisest) tähitud kirjaga või muul sobival viisil, teatades samas rendi/üürilepingu sõlmimise kuupäeva. (6) Teate vastuvõtmisest keeldumisel või mõjuva põhjuseta määratud tähtajal rendi/üürilepingu sõlmimisele mitteilmumisel kaotab enampakkumise kinnitatud võitja õiguse rendi/üürilepingu sõlmimiseks. Tagatisraha sellisel juhul kinnitatud võitjale ei tagastata. (7) Rendi/üürilepingu sõlmimisel muutub tagatisraha rendi/üürilepingujärgseks makseks ja selles ulatuses tehakse tasaarvestus rendi/üüri tasumisel. VI jagu VALLA VARA KASUTUSSE ANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 79. Eelläbirääkimistega pakkumise korras teiste isikute kasutusse antav valla vara (1) Eelläbirääkimistega pakkumise korras antakse teiste isikute kasutusse valla vara, mille kasutusse andmisel teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui rendi/üüritasu. (2) Lisatingimuseks on üldjuhul kasutaja kohustus teha kasutatava vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutusse antava valla varaga. § 80. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi valla vara kasutusse andmist otsustav organ, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja valib komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama: 1) rendi/üüritava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust; 2) eelläbirääkimiste korraldaja nime; 3) lisatingimusi ja rendi/üüritasu algsuurust; 4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta; 5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega; 6) millal ja kus saab rentimise tingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda; 7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi. (3) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva. § 81. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendi/üüritasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid. (2) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. (3) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale. (4) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja seda, mitu neist vastas nõuetele. (5) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada. § 82. Valla vara kasutamise lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on komisjon tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu. Sobivate pakkumiste puudumisel on vara kasutusse andmise organil komisjoni ettepanekul õigus tunnistada pakkumine nurjunuks. (2) Lepingu sõlmimise aluseks on vara kasutusse andja poolt vormistatav korraldus või otsus. (3) Kui parima pakkumise teinud isik ei ole 15 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud õigusakti kättesaamisest arvates sõlminud rendi/üürilepingut, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. VII jagu VARA KOORMAMINE § 83. Vara koormamise mõiste Vara koormamine on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse (servituudi), reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 84. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub: 1) isiku, kellel on selleks seadusest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse vallavalitsus. (3) Vara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 85. Isikliku kasutusõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub vallavalitsuse otsusega selleks seaduslikku õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub vallavolikogu otsusega ja avalikes huvides; 3) see seatakse vallavolikogu otsusega vallale erilisi teeneid osutanud isiku kasuks. (2) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine võib toimuda eriliste teenete eest. Isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus. § 86. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. (2) Hoonestusõiguse seadmise otsustuskorras otsustab: 1) vallavolikogu - hoonestamata munitsipaalmaa koormamisel; 2) vallavalitsus - hoonestusõiguse seadmisel munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. § 87. Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise hoonestamata munitsipaalmaale algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse sõltuvalt katastriüksuse sihtotstarbest: ärimaa 5%, tootmismaa 4%, transpordimaa 4% ja katastriüksuse muude sihtotstarvete puhul 2% maa maksustamishinnast või maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest (harilikust väärtusest). (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavolikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitis(t)e lubatud suurim ehitusalune pind, ehitis(t)e lubatud kõrgus ja hoonestamise tähtaeg); 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik) ja avalduste esitamise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks nädalat teate ilmumise päevast arvates; 7) osavõtutasu ning tagatise suurus ja tasumise kord; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise läbiviija nimi. (4) Teadaanne hoonestusõiguse seadmisest enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise korras avaldatakse ajalehes Viimsi Teataja vähemalt 15 päeva enne avalduste esitamise tähtpäeva. (5) Hoonestusõiguse seadmise kuulutus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) pakkumise läbiviija nimi; 2) pakkumise viis; 3) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht ja sihtotstarve; 4) hoonestusõiguse aastatasu algsuurus ja hoonestusõiguse tähtaeg; 5) hoonestamise tingimused ja hoonestamise tähtaeg; 6) avalduste esitamise koht, aeg ja viis; 7) osavõtutasu ja tagatisraha suurus ning tasumise kord; 8) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tingimustega tutvumise aeg ja koht. § 88. Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine (1) Enampakkumisel või konkursil võivad osaleda kõik isikud, kes on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha, on oma kirjalikus avalduses nõustunud hoonestusõiguse tingimustega. (2) Enampakkumisel või konkursil osalemiseks esitab taotleja pakkumise korraldajale kirjaliku avalduse kuulutuses märgitud tähtajaks. Avalduses peab olema kirjutatud: 1) taotleja nimi ja isikukood, juriidilise isiku nimi, asukoht ja registrikood; 2) selgesõnaline nõusolek hoonestusõiguse tingimustega; 3) pakutava hoonestusõiguse aastatasu suurus. (3) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumine viiakse läbi kas suulise või kirjaliku enampakkumisena. Enampakkumise läbiviimisel kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahve 71-78, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse tasu; 2) alghind tehakse osavõtjale teatavaks; 3) nii suulise kui kirjaliku enampakkumise korral on osavõtjatel õigus tutvuda enampakkumise protokolliga. § 89. Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras Hoonestusõiguse seadmisel eelläbirääkimistega pakkumisse korras kohaldatakse käesoleva põhimääruse paragrahve 71-78, arvestades järgmisi erisusi: 1) pakkumise objektiks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) alghind tehakse pakkujatele teatavaks; 3) kui pakkumisest osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta; 4) pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele; 5) parima pakkumise väljaselgitamisel arvestatakse peale hoonestusõiguse tasu suuruse pakkujate poolseid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, pakkujate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ja iseloomu. § 90. Enampakkumise ja konkursi tulemuste kinnitamine (1) Hoonestusõiguse seadmise enampakkumise ja eelläbirääkimistega pakkumise tulemused kinnitab vallavalitsus kümne tööpäeva jooksul pärast pakkumise tulemuste väljaselgitamist. (2) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt selle läbiviimise korda; 2) enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks osutub pakkumise korraldamisega (läbiviija, alghinna määraja, tulemuste kinnitaja) seotud isik. § 91. Hoonestusõiguse leping (1) Enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise järel või pärast otsuse või korralduse vastuvõtmist hoonestusõiguse seadmiseks otsustuskorras sõlmib vallavanem või vallavalitsuse volitatud esindaja hoonestusõiguse seadmise lepingu ja reaalkoormatise seadmise lepingu ning vajadusel hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud hoonestusõiguse, reaalkoormatise ja hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse. (2) Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) vajadusel kindlustamiskohustus; 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. (3) Kui hoonestusõigus seatakse eelläbirääkimistega pakkumise korras, tuleb lepingus täiendavalt kindlaks määrata: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuse teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) hoonestusõiguse tasu arvutamise alused, kui vald on õigustatud saama osa hoonestaja tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) valla poolt hoonestajale ettenähtud toetused (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. VIII jagu VARA VÕÕRANDAMINE § 92. Vara võõrandamine (1) Vara võõrandamine on valla vara tasu eest või tasuta teise isiku omandisse andmine. (2) Vara võõrandamise peamiseks viisiks on valla vara müük. (3) Vara võib võõrandada, kui: 1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks ning selle muul viisil valla varana kasutamine ja käsutamine ilma võõrandamiseta ei ole võimalik, põhjendatud ega otstarbekas; 2) vara on antud vallale üle erastamise kohustusega; 3) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) tegu on kinnisasjaga, mis on vajalik välisriigile diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks; 5) muudel seaduses või vallavolikogu poolt ettenähtud juhtudel. (4) Vara võõrandatakse: 1) avaliku enampakkumise korras; 2) eelläbirääkimistega pakkumise korras; 3) otsustuskorras; 4) erastamiskorras. (5) Munitsipaalmaa võõrandamise korraldajaks on vallavalitsus. Vallavalitsusel on õigus sõlmida füüsiliste ja/või juriidiliste isikutega lepinguid võõrandamisega seotud maakorraldustööde ja muude toimingute tegemiseks. 6) Taotlused munitsipaalmaa võõrandamiseks esitatakse vallavalitsusele, kes algatab võõrandamismenetluse. Vallavalitsus esitab vallavolikogule võõrandamise taotluse koos põhjendusega. Taotlusele peavad olema lisatud vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning eelarve- ja arengukomisjoni seisukohad. § 93. Vara mittevajalikkuse väljaselgitamine Enne valla vara valitsemiseks mittevajalikuks tunnistamist teavitab valla vara valitseja sellest teisi valla vara valitsejaid, kes võivad taotleda nimetatud vara oma valitsemisele. Vara võõrandatakse juhul, kui ükski valla vara valitseja ei taotle seda enda valitsemisele või kui esitatud taotlus ei ole põhjendatud. Kui vara on ilmselt kõlbmatu või tarbetu või kui vara võõrandamisega viivitamine võib viia vara riknemise või hävimiseni, siis teisi valla vara valitsejaid ei teavitata. § 94. Vara võõrandamise otsustamine (1) Valla vara võõrandamise otsustab vallavolikogu, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 50 000 krooni; 2) võõrandatav vara on vallasasjana käsitatav ehitis; 3) võõrandatav vara on kinnisasi; 4) vara võõrandatakse enampakkumiseta ning selle bilansiline jääkväärtus on suurem kui 30 000 krooni; 5) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse ja vara bilansiline jääkväärtus on suurem kui 5000 krooni. (2) Valla vara võõrandamise otsustab vallavalitsus, kui: 1) võõrandatava vara bilansiline jääkväärtus ei ole suurem kui 50 000 krooni; 2) vara võõrandatakse ilma enampakkumiseta ning selle vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 30 000 krooni; 3) vara võõrandatakse tasuta või alla hariliku väärtuse, kui sellise vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 5000 krooni. (3) Valla vara võõrandamise otsustab vallaasutus: 1) kui võõrandatakse väheväärtuslikke kuluartikleid, välja arvatud hooned, rajatised ja sõidukid; 2) muudel käesolevas lõikes nimetamata juhtudel vastavalt vallaasutuse põhimäärusele või põhikirjale. § 95. Vara hindamine (1) Vara võõrandamisel tehakse kindlaks selle turuväärtus. (2) Hindamist korraldab vara valitseja. Vara väärtuse kindlakstegemiseks kasutatakse vajadusel eksperthinnangut. § 96. Vara võõrandamise leping (1) Vara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib vallavanem või tema poolt volitatud esindaja. Kui valla vara võõrandamise otsustamine kuulub vallaasutuse juhi pädevusse, sõlmib valla vara võõrandamise lepingu vastava valla vara valitseja. (2) Vallavalitsus korraldab võõrandamise lepingute täitmise kontrolli ja vajadusel kasutab seaduslikke meetmeid, vältimaks vallale kahju tekitamist. § 97. Munitsipaalmaa võõrandamine (1) Munitsipaalmaa võõrandamine toimub kooskõlas valla üldplaneeringuga. Tiheasustusega paikades on munitsipaalomandis olevate maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine lubatud ainult kehtestatud detailplaneeringu alusel. (2) Munitsipaalmaa võõrandamisest laekunud raha kantakse valla eelarvesse ning selle käsutamise otsustab vallavolikogu. § 98. Otsus munitsipaalmaa võõrandamise kohta Vallavolikogu otsuses munitsipaalmaa võõrandamise kohta märgitakse: 1) võõrandatava maaüksuse asukoht, katastritunnus, kinnistu number, pindala, sihtotstarve ja maksustamishind; 2) võõrandatava maatüki olulised osad; 3) võõrandamise viis; 4) kinnisomandi kitsendused; 5) maa võõrandamise toimingutega seotud kulud; 6) muud võõrandamise tingimused; 7) maa müügihind ja omandaja, kui maa võõrandatakse tasuta või alla selle turuväärtust. IX jagu VARA VÕÕRANDAMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS § 99. Avalik enampakkumine (1) Avalik enampakkumine on valla vara müügi viis, kus müügileping sõlmitakse isikuga, kes on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna ja nõustub kehtestatud lisatingimustega, kui need on kehtestatud. (2) Avalikul enampakkumises võivad osaleda kõik isikud. (3) Avalik enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. (4) Enampakkumise alghinna ja maksetingimuste määrajaks on valla vara müügi otsustaja § 100. Avaliku enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi vara müügi otsustaja poolt moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. (2) Lähtudes müügiotsusest, avaldatakse teade enampakkumise kohta massiteabevahendites vähemalt 15 tööpäeva enne enampakkumise toimumist. (3) Avaliku enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht; 2) aktsiate ja osade müügi korral aktsiaseltsi nimi, asukoht, registrikood, müüdavate aktsiate arv, liik, nimiväärtus ja protsent aktsiate koguarvust; osaühingu puhul osade arv ja suurus, osa suurus ja osakapitali suurus. Ostueesõiguse korral ka ostueesõiguse kasutamise tähtaeg; 3) munitsipaalmaa võõrandamisel maaüksuse asukoht, pindala ja sihtotstarve ning võõrandamise lisatingimused; 4) vara mõttelise osa müümisel kaasomaniku õigused; 5) müügi korraldaja; 6) enampakkumise läbiviimise vorm (suuline, kirjalik); 7) müügi alghind; 8) suulise enampakkumise korral selle toimumise aeg ja koht; 9) kirjaliku enampakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord ning pakkumiste avamise päev ja kellaaeg; 10) osavõtutasu ja tagatisraha (vajadusel tagasivõtmatu pangagarantii) suurus, tasumise kord ja rekvisiidid; 11) millal ja kus saab vara müügitingimustega tutvuda; 12) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral nõutavad lepingu täitmise tagatised. (4) Pärast teate avaldamist tagab vallavalitsus informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. Munitsipaalmaa müümisel annab vallavalitsus infot müüdava maaüksuse ja selle oluliste osade kohta, vajadusel näitab kätte maatüki piirid looduses. (5) Enampakkumisest osavõtutasu suurus on kuni 1% alghinnast. Tagatisraha või tagastamatu pangagarantii suurus on kuni 10% alghinnast. (6) Osavõtutasu arvatakse enampakkumise korraldamise ja läbiviimise kulude katteks ja tagastamisele ei kuulu. (7) Enampakkumine viiakse läbi, kui selles osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja. § 101. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja protokollijat ning teeb ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (2) Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad käesoleva korra paragrahvi 28 lõikes 2 märgitud dokumentide ärakirjad ja volikirjad ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja vara müügi tingimustest. (3) Enampakkumine viiakse läbi käesoleva põhimääruse paragrahvides 28 ja 29 sätestatud korra kohaselt. (4) Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. (5) Enampakkumise käik ja tulemused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja enampakkumise võitnud osaleja, kinnitades sellega, et ta on nõus pärast tulemuste kinnitamist maksma vara eest pakutud hinna ning täidab kõik kehtestatud tingimused. Osaleja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt teise pakkumise teinud osaleja. Mittevõitnud osalejatele tagastatakse tagatisraha. Osavõtutasu ei tagastata. (6) Munitsipaalmaa võõrandamisel on pakkumise summaks 10 000 krooni. § 102. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjalikus enampakkumises osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud enampakkumisele pandud objekti nimetus ja asukoht. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. (2) Pakkumine peab sisaldama: 1) täielikke andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul nimi, isikukood või sünniaeg, elukoht ja aadress; juriidilise isiku puhul nimi, registrikood ja asukoht) ja kontaktisiku sidevahendi numbrit; 2) nõusolekut müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) dokumenti osavõtutasu ja tagatisraha või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud arvulist pakkumissummat; 5) pakkumise tegemise kuupäeva, esitaja allkirja, esindaja puhul volikirja; 6) juriidilise isiku puhul kandeotsuse ja registriosa kehtivaid koopiaid; 7) maksuameti tõendit maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kohta (3) Enampakkumiskomisjon avab enampakkumisele saabunud ümbrikud vastavalt saabumise järjekorrale enampakkumisteates märgitud kohas ja kellaajal ning kannab need enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad või nende esindajad. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkumisi, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta teates sätestatud tingimustele, arvesse ei võeta. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge arvesse võtmata jätmise põhjuste kohta. (5) Enampakkumise võitjaks on pakkumises kõrgeima summa pakkunud osaleja. Kui kaks või enam osalejat on teinud võrdse pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul täiendav enampakkumine, mille viib kirjalikult läbi sama komisjon. Täiendavate pakkumiste alghinnaks on varem pakutud kõrgeim summa. Kui üks varem pakkumises osalejatest ei osale täiendavas pakkumises, on võitja teine võrdse pakkumise teinud osaleja. Kui ka täiendav pakkumine ei selgita võitjat, korraldatakse täiendavaid pakkumisi kuni võitja väljaselgitamiseni. (6) Pakkumise võitja annab allkirja selle kohta, et ta pärast pakkumise tulemuste kinnitamist maksab pakutud hinna vastavalt kehtestatud tingimustele ja tähtajale. § 103. Kirjaliku enampakkumise tulemuste kinnitamine (1) Enampakkumise tulemused tehakse kirjalikult (kui ei lepita kokku muul viisil teatamise võimalusest) teatavaks kõigile osalejatele pärast tulemuste kinnitamist Vallavalitsuse poolt järgneva tööpäeva jooksul. (2) Kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel õigus esitada vallavalitsusele kaebus (protest) enampakkumise läbiviimise kohta. Vallavalitsus teeb kahe tööpäeva jooksul otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. (3) Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab need kinnitamata vallavalitsus 15 päeva jooksul. (4) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui: 1) oluliselt rikuti enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise võitjal puudus õigus osaleda enampakkumises; 3) osavõtjatevahelised kokkulepped on mõjutanud enampakkumise käiku. (5) Tulemuste kinnitamata jätmise põhjused tuleb formuleerida ja kirjalikult vormistada ning teatada parima pakkumise teinud isikule. (6) Tulemuste kinnitamata jätmise või nurjunuks tunnistamise korral müügilepingut ei sõlmita. Isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata. (7) Mittevõitnud osalejatele tagastatakse makstud tagatisraha viie tööpäeva jooksul tulemuste kinnitamise päevast arvates. Enampakkumise võitja makstud tagatisraha tasaarvestatakse müügihinna tasumisel. (8) Enampakkumise võitja peab müügihinna tasuma vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele ühe kuu jooksul, arvates tulemuste kinnitamisest, kui ei ole otsustatud teisiti. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse müügileping ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamise päevast arvates. Kui enampakkumise võitja ei ole mingitel põhjustel (või müüja ei aktsepteeri neid) selle tähtaja jooksul müügilepingut sõlminud, on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine. Võitja poolt sissemakstud tagatisraha sellisel juhul ei tagastata. X jagu VALLA VARA VÕÕRANDAMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS § 104. Eelläbirääkimistega pakkumine (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on vara müügi viis, mida rakendatakse siis, kui teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui müügihind. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) vara tähtajaline või tähtajatu sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud tingimused. (3) Müügi otsustajal on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi munitsipaalmaa müümisel. § 105. Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamine (1) Eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab korraldaja vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab esimehe. (2) Eelläbirääkimistega pakkumise teade peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvides 80-81 sätestatule, sisaldades täiendavalt eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimusi ja esitamise tähtaega. § 106. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise kord (1) Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. (2) Pakkumised esitatakse kirjalikult ümbrikus, mis peab sisaldama käesolevas põhimääruse paragrahvi 53 lõikes 2 loetletud andmeid ja dokumente. (3) Pakkumised avatakse vastavalt saabumise järjekorrale pakkumise esitamisele järgneval tööpäeval. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja protokollija. (4) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Läbirääkimistele kutsutakse kõik nõuetekohase pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja lisatingimuste kohta. (5) Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. Avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu neist vastab nõuetele. (6) Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja selgitamiseks pakkujatele võimaluse oma pakkumisi viie tööpäeva jooksul täiendada. Munitsipaalmaa võõrandamisel on võimalus pakkumisi täiendada kümne tööpäeva jooksul. (7) Osavõtutasu, mis on kuni 1% alghinnast, ei tagastata ühelegi isikule ja arvestatakse eelläbirääkimistega pakkumise kulude katteks. Tagatisraha suurus on kuni 10% vara turuhinnast. § 107. Müügilepingu sõlmimine (1) Müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on korraldaja tunnistanud parimaks, arvestades nii lisatingimusi kui ka hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks. (2) Võitja peab müügihinna tasuma vallavalitsuse arveldusarvele või notari deposiitarvele ühe kuu jooksul, arvates tulemuste kinnitamisest, kui ei ole otsustatud teisiti. Müügileping sõlmitakse parimaks pakkumiseks tunnistatud isikuga ühe kuu jooksul tulemuste kinnitamisest arvates, kui ei ole otsustatud teisiti. Kui parima pakkumise teinud isik ei ole mõjuvate põhjusteta selle aja jooksul ilmunud lepingut sõlmima, on korraldajal õigus tühistada oma otsus ja korraldada uus pakkumine. XI jagu VALLA VARA VÕÕRANDAMINE OTSUSTUSKORRAS § 108. Valla vara võõrandamine otsustuskorras (1) Otsustuskorras võib võõrandada vallasvara, kui: 1) vara võõrandatakse avalik-õiguslikule juriidilisele isikule avalikes huvides; 2) vara võib rikneda või hävida enne enampakkumise lõpuleviimist; 3) enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Valla vara võõrandamise otsustuskorras otsustab: 1) vallasvara puhul turuväärtusega üle 50 000 krooni - vallavolikogu; 2) vallasvara puhul turuväärtusega kuni 50 000 krooni - vallavalitsus. 3) kinnisasja võõrandamise otsustab vallavolikogu. (3) Võõrandamise otsustaja määrab vara võõrandamishinna ja muud -tingimused valla huvidest lähtudes. XII jagu VALLA VARA VÕÕRANDAMINE TASUTA VÕI ALLA TURUVÄÄRTUST § 109. Valla vara võõrandamine tasuta või alla turuväärtust (1) Valla vara võib tasuta või alla turuväärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras; 3) vara võõrandatakse heategevuslikel, tervishoiu, hariduse, hoolekande ja muudel eesmärkidel; 4) vara on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, väärtus on tühine ning sellise ettepaneku teeb vallavalitsus. 5) kinnisasi võõrandatakse maakasutusõiguse lõpetamise ja maa äravõtmise või sundvõõrandamise hüvitamiseks või muu maasuhtes tekitatud kahju hüvitamiseks; 6) kinnisasi võõrandatakse avalikes huvides eriliste teenete, muude silmapaistvate saavutuste eest või olulise sündmuse tähistamiseks. (2) Valla vara tasuta võõrandamise otsustab vallavolikogu. (3) Munitsipaalmaa tasuta või alla turuväärtuse võõrandamise põhjendus peab sisalduma vallavolikogu otsuses XIII jagu VARA MAHAKANDMINE § 110. Vara kõlbmatuks tunnistamine (1) Vara tunnistatakse kõlbmatuks, kui: 1) vara ei ole kasutatav avalikul, valla valitsemise või tulu saamise otstarbel ja vara pole õnnestunud võõrandada; 2) on tõestatud vara säilitamise ebaotstarbekus; 3) vara on osaliselt või täielikult hävinud. Enne valla vara kõlbmatuks tunnistamist peab olema lahendatud selle varaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste üleandmise küsimus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel moodustab vara valitseja komisjoni vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kohta akti koostamiseks. Komisjoni koosseisu kuulub vallavalitsuse poolt määratud esindaja. § 111. Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt Vara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise akt sisaldab: 1) vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid, asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust; 2) vara osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral selle lühikirjeldust, osakaalu tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid aruandeaasta ümberhindluse kohta; 4) põhivara remontide, paranduste ja ümberehituste maksumust; 5) infot, millest nähtub, et vara pole õnnestunud võõrandada ega kasutusse anda. Asja säilimise ebaotstarbekuse puhul seda tõendatavat infot; 6) vara osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 7) vara kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle vara hävitamise tegevuskava; 8) vara hävitamiseks vajalike tööde, sh ehitiste lammutamise eelarvet; 9) varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 10) kinnisasja oluliseks osaks oleva ehitise puhul andmeid kinnisturaamatu kande kohta; § 112. Valla vara mahakandmise otsustamine (1) Valla vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise otsustab: 1) valla vara valitseja, kui vara bilansiline jääkväärtus on väiksem kui 10 000 krooni; 2) muudel juhtudel vallavalitsus. (2) Kui valla vara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada: 1) vallavalitsus kui nõue on alla 30 000 krooni, või kui nõue on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud; 2) muudel juhtudel vallavolikogu. § 113. Raamatupidamine ja registrikanded (1) Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega. (2) Vara valitseja korraldab registritesse kantud vara mahakandmise registreerimise. (3) Vara valitseja on kohustatud korraldama inventuurid 1 kord aastas vastavalt raamatupidamisseadusele. VIII ptk VALLA ARENGUKAVA § 114. Valla arengukava mõiste (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Pärast vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides läbi arutamist esitatakse Arengukava projekt vallavolikogule. Vallavolikogu teeb arengukava projekti vallaelanikele kättesaadavaks vallavolikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallaelanikud esitavad arengukava puudutavad ettepanekud vallavolikogu kantseleisse vallavolikogu poolt kehtestatud ajaks. (4) Pärast esitatud ettepanekute läbiarutamist vallavalitsuses ja vallavolikogu komisjonides kinnitab vallavolikogu valla arengukava ning teeb selle kõigile kättesaadavaks. (5) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada vallavolikogus arengukava muutmise menetlus. (6) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava täitmise ja vajadusel muutmise kohta. § 115. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatut arvestades. (2) Valla üldplaneering ja arengukava peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. § 116. Planeerimine ja ehitamine vallas (1) Üldiste ehitus- ja maakasutustingimuste seadmiseks hajaasustuses, valla omavalitsusasutuste ülesannete jaotamiseks ning planeerimisseaduse ja ehitusseadusega kehtestatud nõuete täpsustamiseks kehtestab vallavolikogu valla ehitusmääruse. (2) Vald korraldab planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalast tegevust valla elanike huvidele vastava keskkonna kujundamiseks ja arendamiseks. Valla omavalitsusorganid tagavad maakasutuse ja ehitamise aluseks olevad planeeringud, projekteerimistingimused ning nende järgimise, samuti korraldavad ehitusjärelevalvet. (3) Valla planeerimis- ja ehituspoliitikat ning üldist ehituskorraldust kujundab ja suunab vallaolikogu ning viib ellu vallavalitsus. § 117. Valla kultuuriväärtuste kaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada valla territooriumil asuva mistahes isiku omandis või valduses olevate ajaloo-, ehitus-, arheoloogia-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamise ja kaitse alla võtmine ning nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub seadusega sätestatud alustel ja korras. § 118. Keskkonnakaitse (1) Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Vald peab oma arengueelistuseks säästvat arengut. IX ptk VALLA VÄLISSUHTED § 119. Valla välissuhete korraldamise alused (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. (3) Valla omavalitsusorganitel on õigus vabalt arendada vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõikide välisriikide omavalitsusüksustega. § 120. Valla suhted sõprusomavalitsustega ja regionaalne koostöö (1) Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd väljakujunenud sõprusomavalitsustega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. (2) Valla omavalitsusorganid oma struktuuriüksustega osalevad valla arenguga seotud omavalitsusüksuste regionaalses koostöös, arendavad sidemeid ja teevad koostööd teiste riikide omavalitsusorganitega. (3) Valla omavalitsusorganitega või nende poolt volitatud esinduste või isikute poolt sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest. X ptk VALLA PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE § 121. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavolikogu. (2) Põhimäärus ja selle muutmise määruse eelnõu peavad vallavolikogu istungitel läbima kaks lugemist. Põhimäärus ja selle muutmise määrus kehtestatakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus ja selle muutmise määrus avalikustatakse ja jõustub vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale. XI ptk RAKENDUSSÄTTED § 122. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine Tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavolikogu 10. juuni 2003 määrus nr 24 «Viimsi valla põhimäärus» ja Viimsi Vallavolikogu 13. septembri 2005 määrus nr 30 «Viimsi Vallavolikogu 10. juuni 2003 määruse nr 24 »Viimsi valla põhimäärus" muutmine". § 123. Valla põhimääruse avalikustamine ja jõustumine (1) Lugeda valla põhimääruse § 11 lõikes 7 nimetatud «Saarevanema valimise kord ja üldkogu reglement» valla põhimääruse lisaks nr 1. (2) Valla põhimäärus avalikustatakse ajalehes Viimsi Teataja, Viimsi valla veebilehel ja elektroonilises Riigi Teataja andmebaasis. (3) Valla põhimäärus jõustub 01. jaanuaril 2006.a. Volikogu esimees Aarne JÕGIMAA LISA nr 1 Viimsi Vallavolikogu 13.12.2005 määrusele nr 38 «Viimsi valla põhimäärus» Käesolev «Viimsi valla põhimääruse» lisa kehtestatakse «Püsiasustusega väikesaarte seaduse» § 5 lg 3 alusel. SAAREVANEMA VALIMISE KORD JA ÜLDKOGU REGLEMENT 1. Üldsätted 1.1. Viimsi valla saarevanem (edaspidi - Vanem) on vähemalt 18-aastane aus, sõnapidaja ja aktiivne püsiasustusega saareelanik, kes kaitseb ja esindab saareelanike huve. 1.2. Vanema kulude kompenseerimise korra kinnitab Viimsi Vallavalitsus (edaspidi - Vallavalitsus). 1.3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine Vanema poolt sätestatakse Vanema ja Vallavalitsuse vahelise lepinguga. 1.4. Vanema ning tema asendaja kohuseid võib täita ainult sellel saarel oma elukoha registreerinud isik. 1.5. Vanema äraolekul kauemaks kui 3 kuuks määrab Vanema asendaja, Vanema ettepanekul, Vallavalitsus. 1.6. Vanema volitused lõpevad: 1.6.1. uue Vanema valimisel; 1.6.2. Vanema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas; 1.6.3. Vanema loobumisel ametist; 1.6.4. Vanema elama asumisel teise asukohta; 1.6.5. Vanema nimetamisel Vallavalitsuse ametnikuks; 1.6.6. Vanema surma korral. 2. Vanema kohustused 2.1. Korraldada infovahetust Viimsi Vallavolikogu (edaspidi - Vallavolikogu), Vallavalitsuse ning saareelanike vahel. 2.2. Esitada kirjalikult probleemid ja küsimused Vallavolikogule või -valitsusele arutamiseks. 2.3. Teavitada Vallavalitsust saarel elavatest abivajajatest ning võimalusel korraldada nende abistamist. 2.4. Olla saareelanikele ja Vallavalitsusele alati sidevahendite kaudu kättesaadav. 2.5. Näidata üles aktiivsust ja propageerida saareelanike omaalgatusvõimet, organiseerida saarel üritusi ja ühistegevust. 2.6. Olla kursis valla, maakondlike ja üleriigiliste saarte ja kodukandi liikumist puudutavate õigusaktide, päevakajaliste probleemide ja üritustega. 2.7. Koostada saare arengukava projekti või esitada arengukava muudatused Vallavalitsusele läbivaatamiseks hiljemalt iga aasta 01. aprilliks. 2.8. Jälgida Viimsi valla avaliku korra eeskirjast, heakorra eeskirjast ning koerte ja kasside pidamise eeskirjast kinnipidamist ning korraldada heakorratöid saarel. 2.9. Teatada saarel ilmsiks tulnud korrarikkumistest ja kuritegudest valla konstaablile ning toimunud olulistest sündmustest vallavanemale või abivallavanematele. 2.10. Toimetada isikutele kätte teateid koormiste määramise kohta. 2.11. Kutsuda üks kord aastas kokku saare üldkogu Vanema tööaruande ärakuulamiseks. 2.12. Teavitada eelnevalt Vallavalitsust oma kavatsusest asuda elama teise asukohta vähemalt kaks kuud ette. 2.13. Vanema kohalt tagasi astumisel kutsuda kokku üldkogu uue Vanema valimiseks. 2.14. Läbi vaadata saarel asuvate munitsipaalasutuste eelarveprojektid ja anda oma seisukohad Vallavalitsusele hiljemalt iga aasta 15. augustiks. 3. Vanema õigused 3.1. Osaleda sõnaõigusega Vallavolikogu istungitel. Osaleda Vallavalitsuse istungitel, Vallavolikogu komisjonide koosolekutel ning nõupidamistel, kus arutatakse ja otsustatakse saare, mille Vanem ta on, eluolu ja arengut oluliselt puudutavaid küsimusi, sealhulgas valla arengukava koostamises. 3.2. Saada ning vahendada Vallavolikogult ja -valitsuselt oma tegevuseks vajalikku informatsiooni. 3.3. Esitada Vallavolikogule (sh. Vallavolikogu komisjonidele) ja -valitsusele kirjalikke järelepärimisi, millele Vallavolikogu (sh. Vallavolikogu komisjonid) ja -valitsus on kohustatud vastama õigusaktides sätestatud korras. 3.4. Kutsuda kokku saare üldkogu. 3.5. Korraldada saare ajaloo jäädvustamist. 3.6. Teha ettepanekuid valla eelarve projekti koostamise käigus antud saart, mille Vanem ta on, puudutavate probleemide lahendamisele orienteeritud projektide rahastamiseks, vastavalt saare arengukavale. 4. Vanema ametimärk 4.1. Ametikohuste täitmisel kannab Vanem või tema asendaja ametimärki. 4.2. Ametimärk antakse välja Vanema ja Vallavalitsuse vahel lepingu sõlmimisel. 4.3. Vanem võib ametimärki kanda ainult oma volituste kehtivuse ajal. 4.4. Volituste lõppemise korral, kui need kestavad vähemalt 3 aastat, Vanem ametimärki ei tagasta. 4.5. Volituste kestuse korral alla 3 aasta peab Vanem ametimärgi tagastama Vallavalitsusele. 5. Vanema vastutus 5.1. Vanem vastutab isiklikult oma ametikohustuste täitmise eest, mis on käesolevas korras ette nähtud. 5.2. Vanem kannab vastutust süütegude eest õigusaktides sätestatud korras. 6. Vanema valimine 6.1. Vanem valitakse demokraatlikul viisil saare üldkogul 3 aastaks. 6.2. Üldkogu kokkukutsumisi korraldab Vallavalitsus. 6.3. Üldkogu on Rahvastikuregistris oma elukoha antud saarel registreerinud hääleõiguslike isikute üldkoosolek. 6.4. Vanema kandidaadiks võib olla iga antud saare aadressil registreeritud hääleõiguslik isik, kes vastab käesolevas statuudis toodud tingimustele. Vanema kandidaadiks ei saa esitada Vallavalitsuse ametnikku. 6.5. Vanemaks kandideerija peab andma enne valimistel kandideerimist Vallavalitsusele kirjaliku nõusoleku kandideerimise kohta. 6.6. Vanema kandidaadid registreeritakse Vallavalitsuses, kandidaatide registreerimine lõpeb 1 (üks) nädal enne üldkogu toimumist. 6.7. Kandidaatide nimekiri avaldatakse vastava saare teadetetahvlil ja muudes avalikes kohtades ning Viimsi valla elektroonilisel kodulehel 1 (üks) nädal enne valimiste toimumist. 6.8. Vanema valimised viib läbi vähemalt 5-liikmeline komisjon, kes valitakse saare üldkogul vahetult enne Vanema valimiste algust. 6.9. Vanema valimiste tulemused fikseeritakse protokollis ja sellele lisatakse üldkogul osalenute registreerimisleht ning esitatakse Vallavalitsusele 10 (kümne) kalendripäeva jooksul, arvates koosoleku toimumise päevast. 6.10. Protokolli ja üldkogul osalenute registreerimislehe esitab Vallavalitsusele saarevanema valimise komisjon. 6.11. Vanema valimisi jälgib Vallavolikogu esimees või tema poolt määratud isik ja üks Vallavalitsuse liige. 7. Vanema umbusaldusmenetlus 7.1. Vanema umbusaldamise algatamiseks on tarvis vähemalt 20% vastava saare täisealiste elanike kirjalik nõusolek. 7.3. Umbusalduse avaldamine Vanemale peab olema motiveeritud, vormistatud kirjalikult ja allkirjastatud umbusaldajate poolt. 7.4. Umbusalduse avaldamise algatamise kirjalik ettepanek esitatakse Vallavalitsusele. 7.5. Vanema umbusaldamiseks kutsub Vanem kokku üldkogu ning lisab umbusaldamise üldkogu päevakorda. 7.6. Vanem loetakse umbusaldatuks, kui selle poolt on vähemalt 2/3 üldkogul osalenutest, kusjuures mitte vähem, kui 40% vastava saare elanikest. 8. Saareelanike üldkogu 8.1. Saareelanike üldkogul arutatakse saare seisukohalt olulisi küsimusi, samuti kuulatakse 1 (üks) kord aastas Vanema tööaruannet ja vajadusel avaldatakse umbusaldust Vanemale ning valitakse uus Vanem. 8.2. Saareelanike üldkogu toimumise aeg, koht ja päevakorrapunktid peavad olema ette teatatud vähemalt 1 (üks) kuu. 8.3. Koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorrapunktid teatab Vallavalitsusele antud saare Vanem või tema asendaja ning Vallavalitsus korraldab vastava info avaldamise ajalehes «Viimsi Teataja» ja Viimsi valla elektroonilisel koduleheküljel. 8.4. Päevakorda saab punkte lisada kuni 1 (üks) kuu enne koosoleku toimumist ning päevakorrast saab punkte maha võtta kuni koosoleku toimumiseni. 8.5. Saare üldkogu otsus on vastuvõetud, kui selle poolt on vähemalt 50% + 1 koosolekul osalenutest, kusjuures mitte vähem kui 20% antud saare täisealistest elanikest. 9. Rakendussätted 9.1. Saarevanema valimise päevast alates lõpevad saarel valitud küla (külade) vanema volitused. 9.2. Käesolev kord avaldatakse ajalehes «Viimsi Teataja» ja Viimsi valla elektroonilisel kodulehel. 9.3. Käesolev kord jõustub 10. päeval pärast avaldamist ajalehes Viimsi Teataja.