Riigikogu — Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühise arengukava aastateks 2006-2008 heakskiitmine — RT I, 1, 2

Vastavalt ringhäälinguseaduse §-le 351 Riigikogu otsustab: Kiita heaks juurdelisatud Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio ühine arengukava aastateks 2006–2008. Riigikogu esimees Ene ERGMA EESTI TELEVISIOONI JA EESTI RAADIO ÜHINE ARENGUKAVA AASTATEKS 2006–2008 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Eesti Televisioon ja Eesti Raadio (ETV ja ER) kuuluvad Eesti rahvale ja teenivad Eesti rahvast. 1.2. ETV ja ER tegevus keskendub saadete tootmisele ning nende saadete sidumisele tervikprogrammideks. Avalik-õiguslike juriidiliste isikutena ei ole ETV ja ER kasumile orienteeritud meediaorganisatsioonid. 1.3. ETV ja ER on ainsad meediaorganisatsioonid Eestis, kelle seadusjärgne ülesanne on eesti rahvuskultuuri edendamine ja propageerimine ning selle parimate saavutuste salvestamine, säilitamine ja tutvustamine, samuti maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine ning vähemusgruppide huvidega arvestamine. ETV ja ER on ka ainsad meediaorganisatsioonid Eestis, kelle seadusjärgne ülesanne on olla ühiskonnale oluliste mõttevahetuste toimumise foorumiks ning tagada mis tahes kriisiolukordades ühiskonnale olulise info liikumine. 1.4. ETV ja ER lähtuvad oma tegevuses ringhäälinguseadusest, teistest Eestis kehtivatest seadustest ning Euroopas üldtunnustatud avalik-õigusliku ringhäälingu põhimõtetest. Nende põhimõtete kohaselt on avalik-õigusliku ringhäälingu olemasolu ja tegevuse kõige tähtsamaks tingimuseks sõltumatus, mis tähendab: 1.4.1. ajakirjanduslikku vabadust ja toimetuslikku sõltumatust; 1.4.2. poliitilist sõltumatust; 1.4.3. majanduslikku sõltumatust, mis omakorda tähendab: • eesmärgipärast, arenguks piisavat ja stabiilset rahastamist; • sõltumatust kasumile orienteeritud teenusepakkujatest; • kontrolli saadete ja programmide tootmiseks vajalike põhiliste tehniliste ja muude vahendite üle. 1.5. ETV ja ER peavad tagama oma programmide kõrge kvaliteedi, usaldusväärsuse ning innovaatilisuse, tegutsema Eesti ühiskonna nimel ja hüvanguks, mis eeldab programmide kõrget kuulatavust ja vaadatavust elanikkonna erinevate gruppide poolt ning kasutama temale usaldatud ressursse säästlikult ehk tagama tehtavate kulutuste mõistliku efektiivsuse. 1.6. ETV ja ER lähtuvad oma tegevuses rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatliku ajakirjanduse põhiprintsiipidest, mis sätestavad objektiivsuse, erapooletuse ning tasakaalustatuse tagamise kohustuse üksik- ja sarisaadetes ning programmides tervikuna. 2. ETV JA ER MISSIOON, STRATEEGILISED EESMÄRGID NING ÜLESANDED 2.1. ETV ja ER ühise missiooni aluseks on sotsiaalne vastutus avaliku huvi realiseerimise eest ringhäälingumeedias. ETV ja ER missioon on hoida ja arendada elu Eestis, panustades kommunikatsioonikanalina rahvusriigi, kodanikuühiskonna ning rahvuskultuuri väärtuste kaitsmisse ja arendamisse. 2.2. ETV ja ER missioonist tulenevad strateegilised eesmärgid on: 2.2.1. täita põhiseaduslikku kohustust ja olla kaasvastutaja eesti rahvuse, keele ning kultuuri kestmise eest läbi aegade; 2.2.2. olla rahvusliku identiteedi kandja ja taaslooja, rahvuskultuuri arendaja, rahvuse mälu ning traditsiooni hoidja; 2.2.3. kaitsta demokraatiat, kodanikuühiskonna arengut, suurendada sotsiaalset sidusust ühiskonnas ja avaliku sfääri toimimise efektiivsust; 2.2.4. kaitsta ja arendada rahvuslikku infovälja; 2.2.5. tagada avaldamise vabadus, avaliku info mitmekesisus, objektiivsus, tasakaalustatus ja erapooletus ning programmide ja saadete kõrge professionaalne tase; 2.2.6. olla avatud diskussioonifoorum, väljund aruteludeks Eesti elu puudutavates olulistes küsimustes; 2.2.7. tegutseda kui vaataja- ja kuulajakeskne organisatsioon, olla oma auditooriumi teenindaja ja partner, kes võtab arvesse erinevate vanusegruppide, sotsiaalsete gruppide ning vähemusgruppide huvid ja vajadused. 2.3. ETV ja ER missioonist tulenevad olulisemad ülesanded on: 2.3.1. pakkuda mitmekesiseid ja kvaliteetseid tele- ja raadioprogramme kogu ühiskonnale ning hoida seejuures sobivat tasakaalu informatiivsete, harivate, meelelahutuslike, kultuuri- ja sündmuslike programmide vahel; 2.3.2. tagada avaliku ringhäälinguteenuse sisulise pakkumise mitmekesisus Eesti ringhäälingumaastikul; 2.3.3. tagada arvamuste ja veendumuste spektri võimalikult mitmekesine avaldamine, mis tähendab ka vähemuste huvide ja arvamuste pääsu avalikkuseni; 2.3.4. kanda, vahendada ja luua avalikku arvamust, olla toeks kodanikuvastutuse avaldumisele; 2.3.5. olla rahvuskultuurilises arengus partneriks kõigile Eesti kultuuri- ja haridusorganisatsioonidele; 2.3.6. siduda Eesti ringhäälinguruum Euroopaga ja ülejäänud maailmaga; luua, arendada ja hoida info- ning kultuurisidet ja professionaalset vahetust ning koostööd teiste riikide ringhäälingu-, meedia- ja kultuuriorganisatsioonidega; 2.3.7. tegutseda innovaatiliselt, et kindlustada avalik-õigusliku ringhäälinguvaldkonna jätkusuutlikkus ja arendada professionaalseid standardeid; 2.3.8. tagada ringhäälinguvaldkonna tehniline areng ja uuenduslikkus, info kättesaadavus kõigil konvergeeruva meedia platvormidel ning osaleda uute ringhäälinguteenuste arendamises. 3. ETV JA ER ÜLDINE ARENG NING TEGEVUSED 3.1. Programmide mitmekesistamine ja diferentseerimine ETV ja ER jaoks on oluline saavutada edastatavate sõnumite mõjuks vajalik kriitiline kuulajate ning vaatajate hulk kogu ühiskonnas. Lähtuvalt auditooriumi muutuvatest ootustest mitmekesistavad ETV ja ER oma programme ning diferentseerivad teenuste pakkumist erinevatele sihtgruppidele. 3.1.1. Arendatakse kättesaadavuse uusi võimalusi ehk väljundeid: • 2006. aastal käivitatakse olemasoleva analoogkanali täiendusena ETV24, mis muutub tulevikus rahvusringhäälingu 24-tunniliseks uudisteväljundiks; 2008. aastal loodetakse käivitada ETV2 kanal; • muudetakse programmi Raadio Tallinn formaati ja sihtgruppi. 3.1.2. Investeeritakse rohkem püsiväärtusega saadete tootmisse, sealhulgas telefilmide ja lastelavastuste tootmisse. 3.1.3. Süvendatakse uudistetoimetajate professionaalsust, võttes suuna omatoodetud uudiste osakaalu suurendamisele, et muutuda uudiste ostjast ka uudiseid müüvaks organisatsiooniks. 3.1.4. Suurendatakse lastele mõeldud saadete osakaalu Vikerraadio, Raadio 4 ja ETV programmides. 3.1.5. Täiendatakse Klassikaraadio programmi saadetega, mis pakuvad huvi süvakultuurist huvitatud kuulajatele ning suurendatakse üldkultuurilisi teemasid käsitlevate saadete mahtu. 3.2. Kultuurilise identiteedi hoidmine 3.2.1. Jäädvustatakse ja vahendatakse Eesti olulisi kultuurisündmusi ning kunstiteoseid. 3.2.2. Vahendatakse, jäädvustatakse ja mõtestatakse Eesti kultuuri arengut mõjutavaid protsesse osaledes avalikus kultuuridiskussioonis. 3.2.3. Et jäädvustada eesti näitlejate hääli arhiivi, salvestatakse ja antakse kogu 2006. aasta jooksul eetrisse «Eesti Teater 100» raames üle 200 erineva eesti näitleja poolt Raadioteatris sisse loetud lühiloo. 3.2.4. Raadioteatris arendatakse Eesti algupärast dramaturgiat, jätkatakse selle propageerimist Eestis ja välismaal; eetrisse antakse 10–12 uut kuuldemängu aastas. 3.2.5. Televisioon toob «Eesti Teater 100» raames ekraanile 12 dokumentaalfilmi Eesti teatritest ja teeb näitlejate portreesaateid. 3.2.6. Televisioon jätkab eesti teatrite parimate lavastuste salvestamist ja vahendamist laiale teleauditooriumile mahus 10–15 lavastust aastas. Selle eesmärgi täitmiseks püüab ETV sõlmida iga lavastuse kohta lepingu, mis annab õiguse näidata neid salvestisi korduvalt ehk igavesti. 3.2.7. Vahendatakse Eesti kultuuri suurteoseid ja tippsündmusi Euroopa ringhäälinguorganisatsioonidele. 3.2.8. Vahendatakse Eestisse maailmakultuuri suurteoseid ja tippsündmusi (Euroradio, Eurosonic). 3.2.9. Toetatakse rahvusvähemuste identiteedi säilimist Eesti ühiskonnas. 3.3. Elukestev õpe 3.3.1. Jätkatakse ja võimalusel laiendatakse harivate saadete tootmist («Raadio Ööülikool», mitte-eestlaste keeleõppe saated raadioprogrammides, «Osoon», «Dilemma», «Suured mõtlejad», puuetega inimeste toimetulekut nõustavad saated televisioonis jne). 3.3.2. Populariseeritakse sotsiaalselt, ühiskondlikult ja tehniliselt innovaatilist mõtlemist ning käitumist ja tutvustatakse keskkonnasäästlikku mõtteviisi. 3.3.3. Eesti Televisioon alustab 2006. aastal konsultatsioone Haridus- ja Teadusministeeriumi, «Õpetajate Lehe» ja kõrgkoolidega, et ühiselt arendada välja pärastlõunase programmivööndi ja internetikeskkonna vastavus õppekavadele. 3.4. Eesti- ja venekeelse kogukonna lähendamine ühises meediaruumis 3.4.1. Toimuvad arutelu- ja vestlussaated mõlema kogukonna esindajate osavõtul. 3.4.2. Operatiivse, kvaliteetse ja mitmekülgse informatsiooni edastamise eesmärgil integreeritakse eesti- ja venekeelsed uudistetoimetused. 3.4.3. ETV2 väljaarendamisel tõstetakse venekeelsete originaalsaadete mahtu televisioonis ning suurendatakse eestikeelse programmi tiitrite abil vene keelde tõlkimist. 3.5. Rahvusvahelisus ja regionaalsus 3.5.1. ETV ja ER, olles kindlad ühtse ringhäälinguorganisatsiooni loomisest tekkivale sünergiale, arendavad ühist regionaalstuudiote ja korrespondentide võrku Eestis, et avardada saadete geograafilist ulatust ning vähendada pealinnakesksust. 3.5.2. Regionaalstuudiote ja korrespondentide ülesanded on järgmised: • mitmekesistada ETV ja ER programme saadete ning infomaterjalidega; • tugevdada Eesti erinevate piirkondade kohalikku identiteeti ja toetada riigi kui terviku toimimist; • toota raadioprogrammides piirkondlikke uudiste- ja muid saateid. 3.5.3. ETV ja ER arendavad jätkuvalt olemasolevaid tele- ja/või raadiostuudioid Tartus, Narvas, Pärnus ning korrespondendipunkte Jõhvis, Kuressaares, Valgas ja Viljandis. Eesmärk on luua kõiki maakonnakeskusi haarav korrespondentide võrk ning luua korrespondendipunktid ka Hiiumaale, Järvamaale ja Läänemaale. 3.5.4. ETV ja ER kasutavad efektiivselt ära ühinemisest tekkiva sünergia ning arendavad edasi oma korrespondendipunkte Brüsselis ja Ameerika Ühendriikides, arendavad välja ning hoiavad kaastööliste võrku eelkõige Eesti naabermaades Lätis, Venemaal, Soomes ja Rootsis ning kasutavad senisest aktiivsemalt erinevaid võimalusi oma reporterite saatmiseks Euroopa Liidu liikmesmaadesse ja teistesse riikidesse, et otseallikast vahendada oma auditooriumile Eesti jaoks tähtsaid sündmusi või teemasid. 3.5.5. ETV ja ER planeerivad kakskeelse korrespondendipunkti avamise 2007. aastal Moskvas ning 2008. aasta lõpuks teise Euroopa korrespondendipunkti Berliinis või Prahas. 3.5.6. ETV ja ER lõimuvad Euroopa Ringhäälingute Liiduga (EBU) uuel tehnilisel ning sisulisel tasemel tihedama programmivahetuse ja pikaajaliste koostööprojektide kaudu. Seejuures vajavad EBU vahendusel välisriikidesse edastatavad kultuuriprojektid (Euroraadio, Eurovisioon jne) ja rahvusvaheliste spordisündmuste ülekanded rahastamiskindlust vähemalt viieks aastaks ette. 3.6. ER salvestus- ja säilitustegevus 3.6.1. Jätkub heliarhiivi analoogsalvestiste digiteerimine ja restaureerimine mahus 1500 tundi aastas, võttes digiteerimise algkriteeriumiks ligipääsu arhiivimaterjalidele (taaskasutus) ning nende unikaalsuse. 3.6.2. Ühtlustatakse heliarhiivi andmekirjete (metadata) elektrooniline esitusviis ning püütakse see ühitada teiste avalik-õiguslike andmekogudega. Andmebaasi andmekirjed muudetakse avalikkusele kättesaadavaks 2008. aasta lõpuks. 3.6.3. Jätkub Eesti heliloojate ja interpreetide loomingu fondisalvestuste tegemine eesmärgiga salvestada aasta jooksul vähemalt 30 tundi puhast materjali. 3.6.4. Jätkub Eesti interpreetide kontserttegevuse ja Eesti heliloojate kontserdiesituste salvestamine ning nendelt kontsertidelt otseülekannete tegemine aastase mahuga vähemalt 200 tundi. 3.7. Kirjastustegevus 3.7.1. ETV ja ER levitavad oma tooteid audio-, audiovisuaalsetes ning muudes vormides, vahendades neid nii digitaalsetel kui ka traditsioonilistel kandjatel, samuti trükistena. 3.8. Erapooletuse ja tasakaalustatuse tagamine 3.8.1. ETV ja ER moodustavad 2006. aasta jooksul ühise uuringuüksuse, mis muuhulgas tegeleb ka programmide ja üksikute saadete tasakaalustatuse ning erapooletuse pideva analüüsimisega. Selle uuringuüksuse koosseisus võetakse tööle ombudsman, kelle kohus on vahendada ja lahendada nii era- kui ka juriidiliste isikute kaebusi ning jälgida programmide tasakaalustatuse nõude täitmist. 4. RAADIOPROGRAMMID 4.1. ER toodab ja edastab analooglevis nelja täismahulist ööpäevaringset üleriigilist raadioprogrammi ning ühte regionaalprogrammi. Vikerraadio, Klassikaraadio ja Raadio 2 täidavad ühiselt eestikeelse kuulajaskonna põhivajadused vanuselise ja temaatilise mitmekesisuse ning eri muusikaliikide lõikes. Kuulajate huvide diferentseerumine, eriti haritud ja nõudlikuma maitsega inimeste kultuurivajaduste rahuldamine ning euroopaliku kultuuritraditsiooni eeskuju põhjendavad vajaduse kõrgkultuurilise Klassikaraadio järele. Põhiliselt venekeelne programm Raadio 4 tagab Eestis elavate vähemuste info- ja kultuurivajaduste rahuldamise, aidates neil paremini sulanduda Eesti ühiskonda. 4.1.1. Vikerraadio sihtrühm on kõik need, kes eelistavad traditsioonilist ja pigem konservatiivset, kuid alati usaldusväärset rahvaraadio-tüüpi formaati. Vaadeldava perioodi üks eesmärke on olla jätkuvalt kuulaja esimene valik eestikeelsete raadiojaamade seas, rahuldada ühiskonna vajadust temaatiliselt ja geograafiliselt mitmekesiste info- ja arutelusaadete osas, aidata suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust, olla vajadusel kiire reageerija mis tahes kriisiolukorras või suurte ühiskondlike sündmuste puhul ning lisaks rohkearvulisele vanemale kuulajaskonnale senisest enam köita ka inimesi vanusegrupis 35–49 aastat. 4.1.2. Raadio 2 on alates 2005. aastast reklaamivaba ja uuenenud, täies ulatuses noortele suunatud (sihtrühm 15–29 aastased), tempokas ja vaheldusrikas, sportlikku ja tervet eluhoiakut propageeriv üldhuviprogramm, mis sisaldab formaadile sobivas vahekorras uudiseid, sõnasaateid ja muusikat. Uuenenud Raadio 2 eesmärk on olla kõige sisukam ja parima mainega noorteraadio Eestis, saavutada liidripositsioon oma sihtrühma kuulajate seas ning edastada ühiskonna jaoks olulisi sõnumeid ja hoiakuid noortele nende poolt kuulatavas kanalis ning neile sobivas vormis. 4.1.3. Klassikaraadio on kvaliteetset klassikalist ja nüüdismuusikat ning sõnalisi kõrgkultuurisaateid pakkuv programm igas vanuses ja erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvatele inimestele, keda ühendab vajadus süveneda Eesti ja maailmakultuuri püsiväärtustesse. Klassikaraadiol on oluline roll kogu rahvusliku muusikakultuuri väljundina, kuna ta kannab üle ja salvestab igal aastal üle saja Eestis toimuva kontserdi ning vahendab Euroraadio kaudu Eesti heliloomingut Euroopasse. 4.1.4. Raadio 4 on põhiliselt venekeelne üldhuviprogramm, mille ülesanne on olla jätkuvalt olulisim ja kuulatavaim raadiokanal mitte-eestlastest elanikkonna jaoks, pakkuda võimalikult mitmekesist raadiot Eestis elavatele ja vene keelt esimese keelena kasutavatele inimestele, aidates neil seeläbi paremini sulanduda Eesti ühiskonda ning toetades ühiskonna stabiilsust. Võimaluste piires on programmis saateid ka muude suuremate Eestis elavate rahvusgruppide (ukraina, valgevene jt) keeltes või spetsiaalselt neile suunatuina. Vaadeldaval perioodil on teravdatud tähelepanu all haridustemaatika, mida käsitletakse mõlema kogukonna eriala ning valdkonnaga seotud inimeste osavõtul ja teema kõige erinevamatel tasanditel. 4.1.5. Raadio Tallinn on praegu regionaalprogramm Tallinnas ja selle lähiümbruses, mis edastab teiste Euroopa avalike ringhäälingute toodetud uudiste- ning muid saateid inglise, saksa, prantsuse ja teiste Euroopa rahvaste keeltes. 2006. aasta jooksul täpsustatakse Raadio Tallinn programmi formaati eesmärgiga oluliselt suurendada kuulajate arvu, suurendamata seejuures märkimisväärselt programmi kulusid. Vaadeldava perioodi lõpuks kujuneb Raadio Tallinn ehk Eesti Raadio viies programm praeguse kava kohaselt täisformaadiliseks ja iseseisvaks programmiks, mis on suunatud eelkõige 30–45 aastasele eestlasest kuulajale ja koostatud valdavas osas teiste programmide parimatest saadetest ning uudistest. 5. TELEPROGRAMMID 5.1. ETV programmistruktuur areneb ER näidatud diferentseerumise suunas, kus ühe Vikerraadio kõrval on enda avalikku huvi tõestanud ka Klassikaraadio, Raadio 2 ja Raadio 4. Antud perioodi vältel televisioon veel ei jõua Eesti Raadio tasemele programmi mitmekesisuse osas. ETV toodab ühte lineaarset üldhuvi-teleprogrammi ja selle alusel kahte digitaalset eriteleprogrammi: 5.1.1. ETV1 on nii analoog- kui ka digitaalvõrgus edastatav üldhuviprogramm, mille olulisemaks eristuvaks jooneks on eestikeelsete originaalsaadete suur maht ja sotsiaalne suunitlus. Tegemist on suunitluselt üldrahvaliku programmiga, mille eesmärk on pakkuda ühendavaid saateid kogu rahvale. Programmi maht on 24 tundi ööpäevas. Öötundidel, kui muu programm on lõppenud, kannab ETV1 üle ETV24 uudiseid. 5.1.2. ETV24 on peamiselt digitaallevis ning internetis edastatav programm, mis edastab 24 tundi uudiseid teksti ja pildi kujul ning annab võimaluse sündmustele kiiresti reageerida. Selles programmis on võimalik väga operatiivselt edastada uudiseid ka eriolukordadest, andes eetrisse monteerimata ja/või kommentaarideta videopilti. 5.1.3. ETV2 on digitaallevis ja kaabelvõrgus edastatav programm, mille eesmärk on võrreldes ETV1-ga rahuldada rohkem ühiskonna erinevate sihtrühmade vajadusi. Eelkõige tähendab see parimate saateaegade andmist kultuuri- ja haridussaadetele ning rahvusvähemustele suunatud saadete mahu suurendamist. Kanali arengu esimeses etapis kasutatakse ETV1 programmis olevaid kultuuri-, haridus- ja venekeelseid saateid, mis teisel kanalil saavad paremad saateajad. Seega toimib see kanal esimeses järgus minimaalsete kuludega, kus suurendatakse juba valmistoodetud saadete kättesaadavust vaatajale. Tulevikus peaks ETV2 pakkuma ka originaalprogrammi. ETV2 programmi kogumaht võiks olla vähemalt 3000 tundi aastas ning tulevikus (alates 2009) võiks originaalsaadete maht olla kuni 500 tundi aastas (antud arengukava aastatel 2006–2008 originaalsaadete tootmist ETV2 jaoks ei võimalda). Seni on Eesti ainus Euroopa Liidu riik, kus avalik-õiguslik ringhääling toimib turunduslikult aegunud ühe kanali süsteemis. Enamasti on esimene kanal rahvust ühendav kanal ja teine kanal on suunatud prioriteetselt mingile sihtgrupile. ETV2 sihtgrupiks on planeeritud praegu elektroonilise meedia poolt alateenindatud õppurid ja kõrgema haridusega vaatajad, samuti ka muukeelne elanikkond. ETV2 aitab lahendada nelja peamist probleemi: • võimaldab kultuuri- ja haridussaateid paigutada parematele vaadatavusaegadele; • üheaegselt toimuvate sündmuste puhul ei teki ajalisi konflikte (Vabariigi aastapäev ja olümpiamängud; laulupidu ja jalgpalli MM); • võimaldab digitaallevis tiitrite ja/või dubleerimise kaudu tõlkida programme vene või muusse keelde; • võimaldab tiitritega varustada programme kuulmispuudega inimestele. Levikulud hoitakse minimaalsed, kuna programmi edastatakse kaabeltelevisiooni erinevates võrkudes ja digitaallevis. 5.2. Teleprogrammide olulisemad sündmused ja arengud aastatel 2006–2008: 5.2.1. 2006. ja 2008. aasta on suurte spordivõistluste aastad – jalgpalli EM ning MM ja olümpiamängud. Seega on 2006. aastal vaja spordiülekannetega seotud kulude katteks leida täiendavaid vahendeid. ETV on kõigi ülaltoodud spordisündmuste näitamisõigused arengukava esitamise ajaks omandanud. 5.2.2. ETV käivitab 2006. aastal ETV24 kanali, mille arendamist jätkatakse 2007. aastal. Tegemist on väga madala tootmiskuluga programmiga, mille sisu toodetakse peamiselt uudistetoimetuste ühendamisest tekkiva sünergia baasil. ETV24 tagab üldsuse huvile oluliste, kõige värskemate uudiste eetrisoleku ööpäevaringselt. 5.2.3. Toodetakse kaks oma lastelavastust aastas. Hetkel on ETV-s vaid ühel päeval nädalas kodumaine värske lastesaade. Sellisel kujul on praeguse programmi võrdlus nõukogudeaegse programmiga tänapäeva kahjuks. 5.2.4. ETV jätkab «Õnne 13» tootmist ja alustab uue eesti draamasarjaga, mille stsenaariumi valikul on määravaks laste või kogupere auditoorium. Sari on eetris läbi terve hooaja kord nädalas või siis vastavalt stsenaariumile toodetud arvu osadega. See draamasari oleks kantud nn «haridusliku meelelahutuse» kontseptsioonist, kus meelelahutusliku sisu kaudu käsitletakse sotsiaalselt olulisi teemasid. 5.2.5. ETV käivitab 2008. aastal ETV2 kanali, mis on planeeritud eetrisse anda kaabelvõrgus ning digitaallevis. Nimetatud kanali loomise peamine idee tuleneb turunduslikust vajadusest diferentseerida oma pakkumist ajal, mil kogu ülejäänud meedias annavad tooni just spetsialiseerunud temaatilised telekanalid. (Ühe kanali loogikaga ei saa iial kõikidele võrdselt meeldida). 5.2.6. Aastas toodetakse 1–3 väikese eelarvega telefilmi ning 2–4 dokumentaal- või muusikafilmi. Oluline on see, et just meie tõsise muusika- ja tantsufilmid on Eesti audiovisuaalkultuuri kõige potentsiaalsem ekspordiartikkel rahvusvahelisel turul. Tele- ja dokumentaalfilme levitatakse ka DVD-del. 6. UUS MEEDIA 6.1. ER edastab internetikeskkonnas kõiki raadioprogramme reaalajas, koos dünaamilise lisainformatsiooniga. Sellega on tagatud ka ER raadioprogrammide vastuvõtuvõimalus väljaspool Eestit. 6.2. ETV ja ER arendavad välja veebipõhise, omatoodetud saadete hilisema (n.ö vajadusel) vaatamise/kuulamise võimaluse, arvestades piirangutega, mis tulenevad omandatud autori- ja tootjaõiguste iseloomust. 6.3. ETV ja ER loovad põhiprogrammide baasil erineva suunitlusega veebipõhiseid rakendusi (Internetiraadiod ja -TVd), et haarata ning siduda noori ETV ja ER põhikanalitega. 6.4. ETV ja ER haldavad ning toimetavad mitmekülgseid ja operatiivseid veebilehekülgi, mis põhinevad uudistetoimetuse reaalajas uudistel, saatetutvustustel, hilisema vaatamise-kuulamise viidetel, auditooriumi interaktiivsel tagasisidel, omatoodete ostukeskkonna tutvustustel jne. 6.5. ETV ja ER jätkavad juba käivitatud veebilehekülgede sport.etv.ee ja 2005. aastal käivitatud Interneti lastelehekülje www.meieoma.ee tegevust. 7. ETV JA ER TEGEVUSTE KRITEERIUMID NING ARUANDLUS 7.1. ETV ja ER tegevuste hindamisel jälgitakse kogumina järgmisi aspekte: 7.1.1. missiooni, strateegiliste eesmärkide ja ülesannete täitmine; 7.1.2. programmidele arengukava jt kokkulepetega võetud sisuliste kohustuste järgimine; 7.1.3. auditooriumi suurus (programmide vaadatavus/kuulatavus, mis tagab programmide piisava mõju ühiskonnas); 7.1.4. usaldusväärsus ja auditooriumi rahulolu; 7.1.5. majandusliku ja organisatsioonilise tegevuse efektiivsus; 7.1.6. tehnoloogiline areng ja uuenduslikkus; 7.1.7. ringhäälinguvaldkonna professionaalse arengu ja jätkusuutlikkuse tagamine. 7.2. Töötatakse välja mõõdikute süsteem ETV ja ER tegevuste erinevate aspektide hindamiseks. 7.3. Auditooriumi uurimiseks ja tagasiside saamiseks tellivad (korraldavad) ETV ja ER katkematult kuulatavuse ja vaadatavuse uuringuid ning vähemalt kord aastas ulatusliku arvamusuuringu. 7.4. Ülevaade avalikkusele ETV ja ER tegevusest antakse seadustest ja lepingutest tulenevate aruannete ning muude tegevuste kaudu: 7.4.1. ETV ja ER aastaaruanded (sh erinevad mõõdikud, saatemahud, auditooriumi suurus ja rahulolu, eksperthinnangud jne); 7.4.2. kvartali jm jooksvad aruanded; 7.4.3. teadusuuringud ja eksperthinnangud; 7.4.4. avalikud arutelud, konverentsid jne. 8. TEHNOLOOGIA ARENG 8.1. ETV ja ER jätkavad programmide tootmise ja väljastamise tehniliste vahendite uuendamist, et tagada saadete professionaalne, Euroopa avalik-õigusliku meedia standarditele vastav tehniline kvaliteet ja tootmise efektiivsuse tõus, ning töötavad välja ja rakendavad talitluspidevuse kava. 8.2. Tehnoloogiline areng jaguneb neljaks omavahel seotud osaks: 8.2.1. ETV ja ER tootmis- ning väljastusprotsessi erinevates etappides ja erinevates tele- ning raadioprogrammides kasutatavate tehnoloogiate ja standardite ühtlustamine; 8.2.2. tele- ja raadiouudiste, arhiivide, fonoteekide ning teiste salvestus- ja säilitusüksuste, samuti ka personaliarvestuse, raamatupidamise jt tugiteenuste üleminek ühistele andmebaasidele ning tarkvaralahendustele; 8.2.3. üleminek digitaalsele tootmisele ja väljastusele ning valmisolek kõigi väljundite ühildamiseks uue meedia võimalustega, investeerides ainult sellistesse lahendustesse, mis on leidnud laia rahvusvahelist tunnustust ja kasutust; 8.2.4. arhiivides olevate filmi-, video-, foto- ja fonodokumentide digiteerimiseks ning uute digitaalsete dokumentide arhiveerimiseks vajaliku tehnoloogia soetamine. 8.3. Arengukavas ettenähtud ER raadioprogrammide, ETV1, ETV24 ja ETV2 digitaallevis edastamise eelduseks on, et ETV ja ER kasutada on antud üks, üleriigilise leviga digitaalringhäälingu multipleks ehk sagedusvahemik, mille tulemusena saavad ETV ja ER korraldada avaliku hanke digitaallevi ühise võrguoperaatori leidmiseks. Lähtuvalt digitaalkanalite ning -teenuste mahust võivad ETV ja ER hallata ise või vajadusel korraldada avaliku hanke digitaallevi operaatori leidmiseks. Arengukavas ei ole kirjeldatud digitaalplatvormidel levitamise kulusid, sest Eestis puudub sarnaste teenuste turg ning hinnakogemus. 8.4. ETV ja ER tehniliseks arenguks vajalik investeeringute kava sõltub ennekõike rahalistest võimalustest ja valitud tempodest. Uude ringhäälingumajja kolimisel on mõistlik oluline osa põhiprotsessides kasutatavast tehnoloogiast täielikult uuendada ja vanadest majadest tuleks kaasa võtta ainult selline tehnika, mis ei ole füüsiliselt ja/või moraalselt vananenud. Täpsem tehnoloogiasse ja tehnikasse investeerimise plaan on alles koostamisel ja valmib koos uue ringhäälingumaja täpsustatud ruumiprogrammi ja funktsioonide kirjeldusega. Ülejärgmises, finantseerimise peatükis on võetud esialgsete arvutuste põhjal optimaalseks investeerimise mahuks tehnilisse arengusse arengukavas hõlmatud perioodil kuni 170 mln krooni. See summa ei võimalda kohest ja täielikku üleminekut digitaalsele salvestusele, töötlemisele ja väljastusele, aga tagab 2008. aastaks täielikult amortiseerunud tehnika ja tehnoloogia osalise asendamise uuega. Seejärel on plaanitud seoses uude majja kolimisega investeerida veel täiendavalt 150–175 mln krooni, mis peaks tagama kogu avalik-õigusliku ringhäälingu tehnilise taseme jõudmise enam-vähem kaasaegsele tasemele. 9. ARHIIVIDE DIGITALISEERIMINE 9.1. ETV ja ER seadusest tulenev kohustus on salvestada ning säilitada see salvestatud materjal tulevastele põlvedele ehk tegeleda ka mitmesuguste filmi-, heli-, video- ja fotodokumentide arhiiviga. Väga suur hulk arhiivides leiduvaid materjale on muutumas kasutamiskõlbmatuks ja vajavad kiiret ümbervõtmist ehk koopiate tegemist. Ümbervõtmise käigus on erakordselt praktiline korrastada ja ühtlustada kõik andmekirjed ning viia ümbervõetud materjal kaasaegsele tehnoloogilisele alusele ehk digitaalsesse keskkonda. 9.1.1. ETV säilitusfondis on erinevatel kandjatel 22 700 tundi filmi- ja videomaterjali, 1300 tundi helilinte, 590 000 fotot, 90 000 slaidi ja 15 000 lehekülge materjale. ER heliarhiivi maht on 32 000 tundi helilinte ja 11 000 tundi DAT-kassette. 9.1.2. Arhiivides olevate filmi-, video-, heli- ja fotodokumentide andmekirjete korrastamine, osaline restaureerimine ning ümbervõtmine ehk salvestamine digitaalsesse keskkonda on väga aja- ja ressursimahukas töö, mis nõuab täiendavat investeeringut. Selle töö tulemusena paraneb oluliselt arhiiviväärtuste kättesaadavus, väheneb vanade arhiivimaterjalide kasutuskõlbmatuks muutumise oht ning kokkuvõttes muutuvad ETV ja ER arhiivides leiduvad arhiiviväärtused ristkasutatavaks ning meil avaneb võimalus arhiivides leiduvad kultuuriväärtused anda avalikku käibesse. 9.1.3. ETV ja ER otsivad koos Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud arhiivide digiteerimise töögrupiga jätkuvalt võimalusi arhiiviväärtuste restaureerimise ja digiteerimise protsessi oluliseks kiirendamiseks. ETV ja ER on seisukohal, et arhiivide digiteerimise protsessi edukaks ja ressursse säästvaks kulgemiseks on vaja käivitada riiklik programm, mida osaliselt finantseeritakse eelarvest ja osaliselt Euroopa Liidu struktuurfondidest taotletavate vahendite arvelt. Kuni pole käivitunud riiklik programm ja/või saadud täiendavaid investeeringuid struktuurifondidest, saab arhiivide digiteerimine toimuda suhteliselt aeglases tempos. 9.1.4. Mõistmaks paremini riikliku programmi loomise vajadust, tuleb rõhutada, et kõik Eestis tegutsevad arhiivid ja muuseumid peavad oma kogudes leiduvad filmi-, video-, heli- ja fotodokumendid viima digitaalsesse keskkonda. Et need kogud oleksid tulevikus ristkasutatavad, tuleb kehtestada ühtne andmekirjete tegemise standard ja otsustada, millisele digitaalsele andmekandjale kõik dokumendid salvestatakse. Samuti tuleb kokku leppida digitaalsete koopiate arv ja erinevate koopiate kvaliteedi tase. Veelgi olulisem on digiteerimiseks ostetavate seadmete optimaalne ehk ühishange, sest nende ülikallite seadmete soetamine igasse arhiivi ja muusemi ei ole majanduslikult otstarbekas. 9.1.5. ETV ja ER arhiivide täielikuks digiteerimiseks vajaliku tehnoloogilise baasi loomine nõuab investeeringut, mis oleks ca 30–35 miljonit krooni ning digiteerimisega seotud kuludeks (tööjõu-, riist- ja tarkvara hoolduskulud, koolitus-, meediakandjate- ja digiteerimisteenuse kulud ning praeguste arhiivisäilikute konserveerimiskulud) on arvestatud ligi 40 miljonit krooni. 9.1.6. Ühtse riikliku programmi korral oleks võimalik vähese täiendava kuluga, põhiliselt tööjõukuludega, kasutada soetatavaid seadmeid ning omandatud teadmisi ka teistes arhiivides ning muuseumides leiduvate dokumentide digiteerimiseks. 10. FINANTSEERIMINE 10.1. ETV ja ER finantseerimine peab olema sõltumatu poliitilistest hetkeotsustustest, piisav organisatsioonidele antud ülesannete täitmiseks ning stabiilne, st igal aastal uuesti määratud vähemalt järgnevaks kolmeks aastaks. 10.2. Tabelis 1 ning joonisel 1 on toodud ETV ja ER rahastamisvajadused miljonites kroonides aastateks 2006–2008. Lisatud on projektsioon aastateks 2009–2011.

JOONIS 1. Eelarvemahu muutus aastate lõikes

10.3. Tänaste amortisatsioonieraldiste juures ei ole võimalik tagada tehnoloogia uuendamist. 2005. aastal on ETV ja ER eelarvetes kokku amortisatsiooniks arvestatud 20 mln krooni, aga valdav osa nendest vahenditest kulutatakse vanade laenude kustutamiseks. Et tagada tehnoloogia uuenemine, on vajalik investeeringute mahu oluline kasvatamine juba aastast 2006. Arengukava lisas toodud investeeringute kava eeldab täiendavate laenuvahendite kaasamist juba lähiaastatel. ETV vajab seoses tehnilise mahajäämusega ning digitaalsele tootmisformaadile üleminekuga investeeringuid aastatel 2006–2008 kokku 133 miljonit krooni. Antud investeeringute teostamiseks soovib ETV laenata kahe aasta jooksul kokku riigigarantiiga 70 miljonit krooni. See eeldab järjepidevat riigitoetuse kasvu. Riigitoetuse kasvu arvelt kaetakse amortisatsioonikulu suurenemine ning antud vahendid suunatakse samuti investeeringuteks. 2008. aasta lõpuks on ETV laenuportfell kasvanud 86 miljoni kroonini. Laenude tagasimaksmine toimub rahvusringhäälingu moodustamise ja uude hoonesse kolimise järgselt olemasolevate kinnistute müügist laekuvatest vahenditest. 10.4. Tabelis 2 on toodud ER ja ETV investeeringute koondsummad ning sellest tulenev laenukoormuse muutumine.

1 – eeldusel, et pankadega saavutatakse kokkulepe võetavate laenude tagasimaksmise osas alates 2009. aastast. 10.5. 2006. aasta riigieelarve on koostatud lähtuvalt Rahandusministeeriumi prognoosist, et Eesti 2006. aasta majanduskasv on 6,6%. Hansapanga oktoobrikuu lõpul avaldatud prognoosi kohaselt on Eesti võimalik majanduskasv 2006. aastal 7,4% ehk 0,8% kõrgem Rahandusministeeriumi prognoosist. Seega on võimalik, et 2006. aastal koostatakse riigi lisaeelarve. Riigigarantiiga laenamisele on alternatiiviks investeeringute rahastamine lisaeelarvest. 10.6. ETV ja ER uue hoonekompleksi ehituse maksumus koos projekteerimise, tehnoloogilise eriehituse ja kolimiskuludega on tänaste kalkulatsioonide kohaselt 400 kuni 450 miljonit krooni. Lisades sellele maa maksumuse ning pangalt võetava laenu intressikulud, tuleb kahekümneaastase väljaostutähtaja korral arvestada kuni 700 mln krooni suuruse väljaminekuga, mis teeb ühe aasta kuluks 35 mln krooni. Seda kulu tuleb arvestada tõenäoliselt alates 2009. aastast. Uue hoonekompleksi ehitamisel n.ö riigile kuuluvale maale oleks lõplikku maksumust võimalik vähendada ca 70–80 mln krooni. Ringhäälingunõukogu on esitanud ka vastava taotluse Kaitseministeeriumile, kellele kuulub täna sobilik kinnistu aadressil Rahumäe tee 3. Ringhäälingunõukogu on palunud sellest 10 hektari suurusest kinnistust eraldada 3 hektarit uue ringhäälingukompleksi ehitusaluseks pinnaks. Teisi sobiva suuruse ja asukohaga kinnistuid, mis oleksid reformimata riigimaa või kinnistatud riigimaa staatuses, hetkel teada ei ole. 11. LÕPPSÄTTED 11.1. Käesolev ETV ja ER arengukava on 18. juunil 2002. aastal Riigikogus heakskiidetud «Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2003–2005» loogiline jätk ja edasiarendus. 11.2. Arengukava on kinnitanud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatused oma otsustega selliselt, et Eesti Raadio juhatus ei ole arutanud ega muutnud Eesti Televisiooni arengut sõnastavaid punkte, alapunkte või lauseid ja vastupidi, Eesti Televisiooni juhatus ei ole mõjutanud Eesti Raadio arenguvisiooni. Lisa 1 ETV ja ER programmides planeeritud olulisemad eriprojektid aastatel 2006–2008 Ühiskonnaelu: Vabariigi presidendi valimised (sügis 2006) Riigikogu valimised (kevad 2007) Laste- ja noorte laulu- ja tantsupidu (suvi 2007) Eesti teatriaasta tähistamine (2006) Riikliku tähtsusega eriprojektid (kultuuriaastate tähistamised) (2006–2008) Sport: Suusatamise MK etapid Otepääl (2006–2008) Torino Taliolümpiamängud (veebruar 2006) Kergejõustiku EM Göteborgis (suvi 2006) Jalgpalli MM-finaalturniir Saksamaal (suvi 2006) Korvpalli MM Jaapanis (sügis 2006) Murdmaasuusatamise MM Sapporos (kevad 2007) Kergejõustiku MM Osakas (sügis 2007) Korvpalli EM Hispaania (sügis 2007) Pekingi Suveolümpiamängud (sügis 2008) Jalgpalli EM-finaalturniir (suvi 2008) Suured teatri- ja filmifestivalid Eestis: Talveöö unenägu (2006–2008) Oma dramaturgia festival (2006, 2008) PÖFF (2006–2008) Pärnu Antropoloogiliste Filmide Festival (2006–2008) Draama 2007 Suured muusikafestivalid Eestis: Festival NYYD 2007 Eesti Muusika Päevad 2006, 2007, 2008 Jazzkaar 2006, 2007, 2008 Oistrahhi Festival 2006, 2007, 2008 Viljandi Folk (2006–2008) Rahvusooper Estonia – 100 (2006) Osavõtt rahvusvahelistest raadiokonkurssidest: International Rostrum of Composers (heliloomingu konkurss) 2007 New Talent 2006, 2007, 2008 (EBU noorte interpreetide konkurss) Let’s The People Sing 2006, 2007, 2008 (Euroraadio amatöörkooride konkurss) Prix Europa 2006, 2007, 2008 (Rahvusvaheline raadiokuuldemängude võistlus) Osavõtt rahvusvahelistest teleprojektidest: Eurovisiooni lauluvõistlus (2006–2008) Laste Eurovisiooni lauluvõistlus (2006–2008) Klassika Eurovisioon (2006, 2008) Tantsu Eurovisioon (2007) 24 tundi Mozartit (2006) Osavõtt Euroraadio projektidest: Wolfgang Amadeus Mozart – 250 (2006) Euroradio Concert Season 2007 Euroradio Christmas Music Day 2007

Lisa 3 Eesti Televisiooni arengukava aastateks 2003–2005 täitmise aruanne (väljavõte arengukavast) Punkt Sisu Täitmine 2.7. Ringhäälinguvaldkonna arengut tuleb toetada teaduslike uuringute abil. ETV tellib regulaarselt tarbimisuuringuid firmalt TNS EMOR (telemõõdikuuring vaatajakäitumise uurimiseks ja TeleRisc programmivalikute aluseks olevate väärtusorientatsioonide uurimiseks), kuid laialdasem süvauuring vaatajahuvide, -hoiakute ja ootuste selgitamiseks on seni läbi viimata. 3.3.3. Avalik-õiguslik ringhääling ei suuda panustada raadio- ja teleajakirjanike koolitusse ja professionaalsuse tõusu. 2004. a. sept./okt. algas eetrikeele ja saatestuudioalane eetrieetika nõustamine läbi saadete analüüside ja eetriesinejate individuaalõppuste. 2004. a. dets./2005. a märts toimus mitteajakirjandusliku haridusega inimestele tasuline teleajakirjanike koolituskursus. Koolitused: «Euroopa Liit läbi ajakirjaniku vaatenurga», «Lugude loomine ja saadete analüüs», osalemised EBU seminaridel. 3.3.3. ETV ei suuda tagada oma töötajatele vähemalt elukalliduse kasvu arvestavat palgatõusu ja ei suuda olla atraktiivne tööandja. ETV ei ole suutnud aastate 2003–2005 jooksul korrigeerida kõikide töötajate palkasid. 1. Programmi arendamine Punkt Sisu Täitmine 1.1. Taastada lasteekraan iga päev kell 19.00. Täidetud. Lastesaated on igal argipäeval parimal vaadatavuse ajal alates 2002. aasta sügisest. 1.1.1. 2003. aasta jaanuaris moodustada iseseisev lastesaadete toimetus. Seoses struktuurimuudatusega aprillis 2005. a jagunesid lastesaated kahe programmitellija vahel. 1.1.2. Taastada laste infosaade, mis katkes 2002. aasta algul Täitmata. 1.1.3. Alustada uue iganädalase mängulis-hariva lastesaate tootmist. Täidetud. Iganädalane lavastuslik lastesaade «Buratino» oli ETV ekraanil alates 2002. a. detsembrist. Sügisel 2005 tõi ETV ekraanile uue lastelavastuse «Lumejänesed». 1.1.4. Sügishooajast käivitada uus iganädalane lavastuslik koguperesaade. Täitmata. 1.1.5. Alustada iganädalase põhikooliealiste haridussaate tootmist (1.1.5.). Täitmata. 1.1.6. Jätkata noortespordi sarja «ETV 10 olümpiastarti» (1.1.6.). Täidetud. 1.1.7. Korraldada traditsiooniline noorte lauljate konkurss «Kaks takti ette» (1.1.7.). Täidetud. 1.1. 2004. aastal jätkata traditsioonilise lastelaulude konkursiga «Laulukarussell». Täidetud. 1.1. 2005. aastal lisandub lavastuslike elementidega sari väikelastele. Täidetud osaliselt, «Tweenie põngerjad» alustas 2002. aasta märtsis (tegu ei ole omatoodangu vaid hankesaate helidublaažiga). 1.2. Taastada produtsendiüksus «Eesti Telefilm». Täitmata, kuid 2005. aastal tõi ETV ekraanile kaks telemängufilmi. 1.2.1. 2003. aastal taaskäivitada «Õnne 13», mis külmutati 2002. aasta kevadel. Täidetud. 1.2.2. Alustada ettevalmistusi uue draamasarja tootmiseks, mis läheb eetrisse 2004. aasta kevadel. Täitmata. 1.2.3. Alustada uue komöödiasarja tootmist. Täidetud 2004. aasta osas. Kodumaine sketšisari «Teeveejahutaja» oli eetris alates 31.12.2003–31.12.2004. 1.2.4. Käivitada dokumentaalsari «Elu Eestimaal». Täidetud. «Eesti Lood» on ETV ekraanil alates 29.09.2003. 1.2. Toota 2 süvamuusikasaadet sarjast Eesti muusika kullafond. Täitmata. 1.2.6. Alustada ettevalmistusi originaaltelelavastuste tootmiseks, mis lähevad eetrisse 01.01.2005. Täidetud 2004. aastal, kui seoses ETV 50. aastapäevaga valmistati 2 telemängufilmi. 1.01.2005 oli eetris Urmas Vadi–Jaak Kilmi telemängufilm «Kohtumine tundmatuga», 24.02.2005 Ilmar Raagi film «August 1991». 1.3. Taastada reedeõhtuse teatrietenduse traditsioon. Täidetud osaliselt. 2002. aasta sügishooajal teatriõhtu käivitati, kuid katkes 2004. aasta sügisel salvestiste vähesuse tõttu. Teatrietendusi oleme salvestanud vastavalt ETV ja teatrite võimalustele (3–6 aastas), mis kahjuks ei kata iganädalase teatriõhtu vajadusi – vaja oleks kuni 20 etendust aastas. Probleemid on nii vahendite puudus kui ka õiguste küsimus. Teatrid annavad kahekordse näitamisõiguse, kuid kuna tootmiskulud on väga kõrged, siis ei ole ETV jaoks mõttekas salvestada antud programmi, kui seda hiljem näidata ei ole võimalik. 1.3.1. 2003. aastal taastada koostöös Eesti Teatriliiduga teatrietenduste televersioonide tootmine. Täidetud väga väikeses osas. Teatrietenduste televersioonide tootmine käib, maht sõltub peamiselt teatrite võimalustest. ETV ja Teatriliidu koostöös on teatrite kulutusi etenduste salvestamisel asunud toetama Eesti Kultuurkapital. 1.3.2. Kultuuriajaloolisel eesmärgil jäädvustada ja säilitada suures mahus Eesti teatrite lavastuste lavaversioone, eriti Eesti autorite teoseid. Täitmist alustatud väikses mahus. ETV alustas teatrietenduste arhiiviversioonide tootmist 2005. aasta kevadel. 1.4. Parandada uudisteprogrammi regionaalse ja globaalse hõlmatuse kvaliteeti. Täidetud osaliselt. 2003. aastal. Kevadel suurendas ETV õhtuste uudiste mahtu, tuues ekraanile lisaks põhiuudistele lühiuudised kell 17, 19 ja 20. 2005. aasta jaanuaris alustas tööd ETV New Yorgi korrespondentpunkt. Arengukava nägi ette ka Pärnu ja Moskva korrespondentpunktide avamise, kuid seda teostada ei suudeta. 1.4.2. 2004. a. on planeeritud luua Moskva korrespondentpunkt. Täitmata. 1.5. Luua uusi informeerivaid saateformaate, sh venekeelsele vaatajale. Täidetud osaliselt. Lisaks «Unetusele» tõi ETV ekraanile kakskeelseid venekeelsele vaatajale suunatud hariva sisuga saateid. 1.5.1. Senise lühisaate asemel arendatakse 2003. aastal välja uus venekeelse AK formaat. Täidetud. 1.5.2. Eesti vaatajate paremaks informeerimiseks taasluuakse 2003. aastal nädalasündmusi kokkuvõttev ja kommenteeriv nädalalõpumagasin. Täidetud. Saade «Aeg Luubis» alustas 2003. aasta kevadel. 1.5.3. 2005. aastaks tõuseb AK uudisväljaannete esmaesituste maht 450 tunnilt aastas 566 tunnile. 2004. a. uudiste maht 542 tundi. 2005. a. planeeritud 573 tundi. 1.6. Tagada ööpäevaringne infovoog (1.6.). Täitmata. ETV alustas 2005. aastal ettevalmistusi 24 tundi toimiva uudistekanali «ETV 24» loomiseks, millel oleks uudisteväljund eetris, Internetis ja teletekstis. Käivitatakse 2006. aasta algusest. 1.7. Hoida ja arendada kultuurilist identiteeti. Täidetud. 1.7.1. 2003. aastaks luuakse 2 uut saateformaati: regulaarne filmisaade ja laiemale üldsusele suunatud diskussioonisaade kultuuriteemadel. Osaliselt täidetud. 2002–2004 oli ETV ekraanil saade «Vita Brevis», 2005. aastal sari «Suured mõtlejad». Regulaarne filmisaade tegemata. 1.7.2. Koostöös Eesti Kontserdiga salvestatakse 10 kontserti. Täidetud. 1.7.3. Toodetakse 5 keerulisema kategooria süvamuusikaprojekti. Täidetud osaliselt: «Tormise ring», tantsufilm «Fluxus», dok.film «Tubin». 1.7.4. Tehakse ülevaatesaateid Eestis toimuvatest kultuurifestivalidest. Täidetud. 1.7.4. Jätkatakse religioonisaadete tootmist koostöös EKN-iga. Täidetud. 1.7.7. 2004. a. luuakse regulaarne teatrisaade. Täitmata. 1.7.6 Suurendatakse kontserdisalvestuste arvu 12le Täidetud. 1.7.7. Arendatakse välja uus meelelahutuslik kvaliteetformaat (mälumäng). Täitmata. 1.7.8. 2005. a. on taastatud süsteemne kultuuriprogramm. Täidetud osaliselt. 1.8.1. 2003. a. kahekordistatakse haridussaadete mahtu, töötades välja uued formaadid lisaks olemasolevatele. Loodud on vaid iganädalane populaarteaduslike dokumentaalfilmide rubriik «AegRuum». 1.9.1. 2003. a. arendatakse välja uus interaktiivne diskussiooniformaat. Täidetud. Saade «Foorum», mis uuenes 2005. aastal. 1.9.2. Alustatakse 2-aastast portreesaadete sarja. Kultuuriportreede sari täitmata. Muusikas tehtud üksikuid portreesaateid. 1.9.3. Luuakse sisepoliitilise kommentaari formaat. Täidetud. Saated «Aeg Luubis», «Tegelikkuse KesKus», «Pehmed ja karvased». 1.9.4. Jätkatakse sissetöötatud temaatiliste ajakirjade tootmist, sh saateid vanuritele ja puuetega inimestele. Täidetud. «Prillitoos» alustab 22. hooaega, 2005. a. sügisel alustab uus puuetega inimeste saade «Puutepunkt». 1.9.5. Jätkatakse aktuaalset intervjuusarja. Täidetud ühe saate baasil. AK põhiuudistes päevakajaline intervjuu ja saates «Aeg Luubis» nädala intervjuu. 1.9.6. Arendatakse edasi saateid Riigikogust. Täidetud. 2004. a. tõi ETV parimal vaadatavuse ajal ekraanile saate «Parlament», mis muutus 2005. a. iganädalaseks. 1.9.7. Panustatakse uurivasse ajakirjandusse ja kaasatakse ajakirjandusliku programmi tootmisse taustauurijaid ning ühiskonnaelu eksperte. Täidetud. Lisaks «Pealtnägijale» taaskäivitus 2005. a. sügisest saatesari «Teated tegelikkusest». 1.10.1. 2003. a. arendatakse diskussioonisaate «Unetus» kõrval välja uus kakskeelset suhtlust kasutav saateformaat. Täidetud. ETV näitas kakskeelseid saateid «Dilemma» ja «See olen mina». 1.10.2. Jätkatakse portreesarja ja probleemsaadete tootmist. Täidetud. Erinevad portreesaadete tsüklid nagu «Üks silmapilk», «Mõtõlus», 2005. a. sügisest taaskäivitati saatesari «Teated tegelikkusest». 1.10.3. Jätkatakse talkshowde tootmist. Täidetud. «Unetus», «Meie». 1.11.1. Aastatel 2003–2005 tuuakse Eesti televaatajani suuremad rahvusvahelised suusatamise-, kergejõustiku- ja jalgpallivõistlused, Ateena olümpiamängud ja autoralli MM-võistlused Täidetud osaliselt. Autoralli MM ETV ei kajasta. 1.11.2. Luuakse uus analüütiline saateformaat. 2003. a. käivitus spordipublitsistika saade «Spordifookus». 1.11.3. Toodetakse rahvusvahelist telepilti suusatamise Otepää MK etapist. Täidetud. 1.11.4. Toodetakse igapäevaseid spordiuudiseid. Täidetud. 1.11.4. Toodetakse reportaaže Eestis toimuvatest spordisündmustest. Täidetud. 1.11.6. Seoses olümpiamängudega suureneb spordisaadete eelarve igal teisel aastal tunduvalt. Selle tasakaalustamiseks tuleb luua spetsiaalne fond, et mitte mõjustada teiste programmide järjepidevust. Täitmata seoses sellega, et ETV-d ei ole finantseeritud piisavalt. 2. Tehniline areng Punkt Sisu Täitmine 2.1.1. Videosalvestustehnika digitaliseerimisse investeeritakse aastatel 2003–2005 kokku 32 mln krooni, millest 12,8 mln on planeeritud katta RIP-i vahenditest. Aastatel 2003–2004 on soetatud digitaalset videomontaaži- ja salvestustehnikat (mittelineaarsed videomontaažisüsteemid, DVCAM ja XDCAM formaadis salvestid ning kantavad kaamerakomplektid) 4,9 mln krooni ulatuses. RIP-i vahendeid eraldatud ETV-le ei ole. 2.1.2. Säilitusfondi säilikute digitaliseerimisse investeeritakse 3-aastase projekti käigus kokku 79 mln krooni, mis on planeeritud täielikult katta RIP vahendite arvel. Eelarvevahendite puuduse tõttu säilikute digitaliseerimisse investeeringuid tehtud ei ole. Vajadus digitaliseerimise järele üha kasvab. Analoogformaadis kultuuripärandi kvaliteet järjest halveneb ning materjal muutub järk-järgult kasutamiskõlbmatuks. 2.2.1. 2003. a. alustatakse Uudistestuudio ja jätkatakse väljastusosakonna tehnika digitaliseerimist. Kokku antud investeering 8,5 mln krooni. Alustatud väljastusosakonna tehnika digitaliseerimist 1,03 mln ulatuses, kuid see on lõpetamata. Uudistestuudio tehnika süsteemse digitaliseerimisega ei ole alustatud, soetatud on vaid üksikuid seadmeid 0,47 mln ulatuses. 2.2.2. Aastatel 2003–2004 uuendatakse valgustehnikat ja helisalvestusaparatuuri. Kokku antud investeering 2,9 mln krooni. Valgustehnikat on uuendatud 0,64 mln ulatuses. Heliaparatuuri on uuendatud 4,94 mln ulatuses. 2.2.3. 2004. a. viiakse ETV ülekandejaam rahvusvahelise telepildi tootmiseks vajalikule tasemele. Kokku antud investeering 22,1 mln krooni. Ülekandejaama tehnikat on uuendatud 3,63 mln ulatuses. 2.3.1. 2004. a. soetatakse liikuv satelliitside maajaam, mille maksumus 3 mln krooni kaetakse RIP-i investeeringutest. Liikuvat satelliitside maajaama ei ole soetatud; RIP investeeringuid ETV-le eraldatud ei ole. 2.4.1. 2003. a. teostatakse ETV ühtse infosüsteemi loomise projekt. Investeeringu kogumaksumus on 10 mln krooni, milleks RIP-lt taotletakse 7 mln krooni. Projekt töös. 2005. aastasse planeeritud investeering 3,5 mln krooni. 2.4.2. Aastatel 2003–2005 vahetatakse välja olemasolevat riist- ja tarkvara 7,2 mln krooni ulatuses. Aastatel 2003–2004 on olemasoleva tarkvara ja riistvara väljavahetamiseks investeeritud 2,96 mln (tööjaamad, üldotstarbeline tarkvara, serverid, võrguseadmed). 2.5.1. Taastatakse täismahuline Teksti TV; 2003. a. käivitatakse ETV24 projekt, mis garanteerib Teksti TV-põhise uudistevoo edastamise ööpäev läbi. Teksti TV käivitatud. ETV24 projekt käivitub 2006. a. 2.5.2. Arendatakse välja Interneti-ETV, Eesti Televisiooni virtuaalne keskkond Internetis, mis pakub mis tahes maakera geograafilises punktis paiknevale vastuvõtjale telepildi lähedase kvaliteediga ETV uudiseid ja saateid. ETV virtuaalne keskkond Internetis on arendatud vaid tekstipõhiseks keskkonnaks. Videomaterjalid on kättesaadavad väga piiratud ulatuses (vaid lõigud spordiuudistest ja spordipublitsistikasaated). 3. Säilitusfondi areng Punkt Sisu Täitmine 3.1. Muuta säilitusfond kasutajasõbralikuks. Projekt antud osas on koostamisel. 4. Inimressursi areng Punkt Sisu Täitmine 4.1.1. Korrastatakse ETV struktuuri ja juhtimismudelit. Antud osas tegevused pooleli. Tellijate süsteem käivitunud. 4.1.2. Võetakse kasutusele 2003. a. ühtne infosüsteem. Programmitootmise infosüsteem on juurutamisel ning juurutamine lõpeb 2005. aasta augustis. 4.2.2. Projektide teostamiseks angažeeritakse loomingilised töötajad kuni 3-aastaste tähtajaliste lepingutega. Tööseadusandlus piirab antud tegevust. 4.3.1. Korrastatakse palgasüsteemi ja arendatakse välja motivatsioonisüsteem. Palgaastmestik kinnitati 2004. aasta lõpul. Tulemustasu süsteemi rakendamiseks puuduvad rahalised vahendid. 4.3.2. 2003. a. taastatakse teleajakirjanike koolitusprogramm. 2004. aasta lõpul korraldati koolitus. 5. Tugiteenused Punkt Sisu Täitmine 5.1.1. 2003. a. algatatakse ja muudetakse iga-aastaseks traditsiooniks audiovisuaalse meedia kvaliteeti analüüsiv konverents. ETV korraldab iga-aastaselt meediakonverentsi. 5.3. Muuta ETV tegevus avatumaks ja läbipaistvamaks. Täidetud, v.a ei ole läbi viidud ETV arengut analüüsivat ümarlauda. Küll aga kohtutakse ETV sotsiaalsete partneritega jooksvalt. Lisa 4 Eesti Raadio arengukava aastatel 2003–2005 täitmise aruanne (väljavõte arengukavast) Arvestatakse täpsemalt sihtgruppide vajadusi • Jätkatakse tööd elanikkonna ja erinevate sihtrühmade vajaduste tundmaõppimisel – aastaringsed kuulatavuse uuringud. Täidetakse. Neli korda aastas tellitakse kuulajate arvu ja kuulatavuse mahtu kirjeldav päevik-uuring. Saadud andmed võimaldavad kirjeldada kuulajate käitumist erinevatel nädalapäevadel ja erinevatel kellaaegadel sihtgruppide kaupa. • Alates 2003. aastast korraldab Eesti Raadio auditooriumi arvamusuuringuid kord aastas. Täidetakse. Esimene uuring tehti siiski alles 2004. aasta sügisel. Tõsi, ka 1999. aastal viidi läbi sarnane uuring, aga väärtuslikuks muutuvad need uuringud alles siis, kui neid tehakse igal aastal. On veel teinegi probleem, Euroopas puudub raadio kvalitatiivuuringute ühtne ja väljakujunenud traditsioon. Lihtsalt arvamusuuringut – nice to know – pole mõistlik korraldada. Sama tulemuse annab kuulatavusuuringu detailsem analüüs. Vaja on uurida raadio usaldusväärsust, tasakaalustatust, sõltumatust, innovatiivsust jms kirjeldavaid hinnanguid. Mõned aastad kuluvad veel metoodika täpsustamisele. • Aastal 2004 põhjalikum laste- ja noorteuuring. Täidetud, uuriti noorte inimeste kuulamisharjumusi, väärtushinnanguid, ootusi raadio suhtes jne. Selgus, et noorteseltskond jaguneb kaheks arvuliselt enam-vähem võrdseks kogukonnaks. Ühed on n.ö kodukana tüüpi inimesed ja teised on trendijärgijad ning nende gruppide põhilised huvid ja väärtushinnangud on diametraalselt erinevad. • Laiendatakse regionaalstuudiote osa programmide ettevalmistamisel, et avardada saadete geograafilist ulatust ja vähendada pealinnakesksust. Täitmata, eesmärk vajab täpsustamist. Pealinna-kesksust saab vähendada toimetajate suurema liikuvusega. Eesti geograafilist väiksust arvestades ei ole mingit põhjust regionaalstuudiote arvu suurendamiseks. Helitöötlust võimaldava arvuti, korraliku internetiühenduse ja digitaalse salvestusseadmega ehk reportermagnetofoniga varustatud toimetaja töökohti tahame 2006. aasta jooksul erinevatesse Eesti piirkondadesse juurde luua, aga neid kohti ei saa nimetada regionaalstuudioteks. • Raadio 4 programmis pööratakse praegusest enam tähelepanu väikesearvulistele vähemusgruppidele. Täidetud. Saated «Hõbeniit», «Minu teine elu», «Mešpahha» jt. Programmide formaadimuutused • Arvestades reklaami väljaviimisega 1. jaanuarist 2005, muudetakse Raadio 2 programm nooruslik-uudislik-sportlikuks ja suurendatakse sisulis-ajakirjanduslikku osa. Täitmisel. On teada, et sellega seoses väheneb kuulajaskonna suurus. Oleme kvantitatiivsed eesmärgid sõnastanud selliselt, et tahame olla vanusegrupis 15–29 eluaastat kõige kuulatavam raadiojaam. Share – 20% ja Weekly Reach – 120 000. Programm on oluliselt muutunud. • Arvestades reklaami väljaviimisega 1. jaanuarist 2005, suurendatakse arutlevate ja harivate noortesaadete ning info- ja publitsistikasaadete osakaalu Raadio 4 programmis. Täitmisel. Haridusprobleeme käsitlev sari «Eluvalemid», eestlaste ja mitte-eestlaste ühistegutsemise võimalikkust käsitlev sari «Kontakt», Narva Stuudio baasil valminud sari «Koos erinevatel lainepikkustel», sarjad «Siin ja praegu», «Parlamendi argipäev», «Elu keskkond». • Võõrkeelne uudisteprogramm Raadio Tallinn muudetakse iseseisvaks; suurendatakse selles võõrkeelsete Eesti uudiste mahtu. Eesmärk muutmisel. Interneti ajastul on sellise eesmärgi püstitamine mõneti küsitav. Eesti uudiste võõrkeeltes edastamine eetri vahendusel oleks mõistlik ja praktiline ainult lühilainete alas ehk kauglevi tagavatel sagedustel. Selle arvestatavaks ja piiramatuks alternatiiviks on kujunenud Internet. Seoses on-line uudiste portaali käivitamisega 2006. aasta alguses, kaalume olulisemate uudiste tõlkimist vähemalt inglise keelde ja nende tõlgitud uudiste levitamist internetikeskkonnas. Raadio Tallinna eesmärk on täpsustamisel. Programmide mitmekesistamine • Investeeritakse püsiväärtusega saadete tootmisse ja suurendatakse nende osakaalu programmides. Täitmisel, sõltub ressursist. Muusika fondisalvestused, raadioteater, järjejutud, ööülikool, dokumentaaldraamad ehk olemuslood ehk feature’d – kõik need on erakordselt kallid tegevused. Üks tund püsiväärtusega saadet maksab 6 kuni 30 korda rohkem tavalisest saatetunnist. Tänase rahastamise juures on võimalik ainult väga aeglaselt suurendada püsiväärtusega saadete mahtu. Maksimaalne kasv on 4 kuni 10 tundi aastas. • Suurendatakse Euroopa Liidu ja NATO-teadlikkuse-alaste saadete hulka, sealhulgas programmis Raadio 4 käivitatakse vastav rahvusvaheline projekt. Täidetud. Saatesarjad «Galopiga mööda Euroopat», «Elame-näeme», «Vaateväljas»; 2004 apr. oli «NATO päev», 1. mail – «Euroopa päev», mis valmis koostöös kõigi uute liikmesriikide avalik-õiguslike raadiotega. • Raadioteatris jätkatakse 10–12 uue kuuldemängu lavastamist igal aastal. Täidetud osaliselt (5–6), sõltub ressursist. Kehtib sama jutt, mis püsiväärtusega saadete puhul. Samas on raadioteatri puhul võimalik oskusliku ja vähem ambitsioonika repertuaarivalikuga püstitatud eesmärk,10–12 uut kuuldemängu, täita. Ainult raadioteatrile kirjutatud, tõlgitud või suurt toimetajatööd nõudvate tekstide kasutamisel peaks raadioteatri eelarvet kahekordistama, et püstitatud eesmärk täita. • Mitmekesistatakse Vikerraadio programmi žanrilist valikut. Täidetakse (pidev). Lavastuslik kirjandussaade «Litter», igapäevane järjejutt-kuuldemäng lastele «Mina lood», interaktiivsed mälumängud lastele («Miniturniir») ja täiskasvanutele («6pakk») suviti igal pühapäeval 2-tunnised otsereportaažid Eestimaa erinevaist paigust, 3–4 korda aastas 2-tunnised debatid aktuaalsetel teemal. • Suurendatakse lastele mõeldud saadete osakaalu Vikerraadios ja Raadio 4 programmis. Täidetud. Vikerraadio kavas on alates 2004. aasta märtsist iga päev lastesaated. «Mina lood» (raadiole kirjutatud järjejutt-kuuldemäng 9 a tüdruku elust), septembris 2004 algas mälumäng 5.–7. klassi õpilastele «Miniturniir», iga päev kell 20.45 on kavas «Õhtujutt». Raadio 4-s on alates 2005. aastajaanuarist igal tööpäeval eetris uus lastesaade «Väike uudishimutseja» (kl.10.10), öhtuti 20.30–21. sama saate kordus + õhtujutt. Pühapäeviti kl 11.30 saade «Suur vahetund». • Suurendatakse Klassikaraadio programmi kommunikatsiooni loovintelligentsiga ja üldkultuurilisi teemasid käsitlevate saadete mahtu ning alustatakse igapäevaste kultuuriuudiste tootmist aastast 2004. Osaliselt täidetud. 2003. aastast eetris diskussioonisaade «Räägivad», 2004. aastast kunstisaade «kunst.er», folkloristikasari «Varavedaja», ajaloosari «Veel üks ajalugu» jm. Kultuuriuudised tulevad 2006. aasta kevadest. • Laiendatakse saadete ja programmide lisainformatsiooni ning uue meedia võimaluste kasutamist Internetis. Täitmisel. Planeeritud saatekava on kodulehel. Vajab ressurssi, et lisada dünaamiline, reaalajas toimiv, kõigi saadete multimeedialik lisainformatsioon ning teema-, esineja-, koha- jm põhine otsimissüsteem ja sidusus järelkuulamisvõimalusega. • Süvendatakse Eesti Raadio uudiste programmiformaadijärgset valikut, esitust ja väljastust (Raadio 2 aastal 2003, Klassikaraadio aastal 2004). Osaliselt täidetud. Raadio 2 eesmärk täidetud, Klassikaraadiosse kultuuriuudiste tegemine vajab täiendavat rahastamist, aga plaanime seda teha 2006. aasta kevadel. • Laiendatakse Eesti maakonnakorrespondentide võrku. Täitmisel, sõltub ressursist. On sõlmitud mõned koostöölepingud kohalike raadiotega (Kuma Raadio) ja kohalike lehtede toimetajatega. • Laiendatakse Brüsseli korrespondendipunkti ja taastatakse Moskva korrespondendipunkt aastal 2003. Täitmata. Alates 2005. aastast on korrespondendipunkt New Yorgis. Moskva korrespondendipunkti avamine oli planeeritud 2006. aastaks, aga sõltub eelarvesse lisanduvatest vahenditest. Ilmselt lükkub veelgi kaugemasse aega. • Arendatakse kaastöötajate võrku naaberriikides. Täitmisel. On sõlmitud mõned koostöölepingud ja tasutakse vastavalt tehtud kaastööle, aga need on asjad, mis ei vääri esiletõstmist. Korraliku kaastöölise leidmine on väga kulukas ja sellele puudub eelarves kate. • Integreeritakse uudiste- ja sporditoimetus aastal 2004. Täidetud. Tegelikult on ühendatud ka eesti- ja venekeelsete uudiste toimetused. 2005. aasta juunis kolisid uuendatud tehnilise sisustusega toimetuse ruumidesse. Täiesti uued on ka uudiste eetrisse andmise stuudiod ja foonikad. Kultuurilise identiteedi hoidmine • Jäädvustatakse ja vahendatakse Eesti olulisi kultuurisündmusi ja kunstiteoseid. Täidetakse (pidev). Klassikaraadio salvestab aastas üle kahesaja kontserdi ja muusikasündmuse ning 40 tundi fondivõtteid eesti muusikast. • Jälgitakse, vahendatakse, jäädvustatakse ja mõtestatakse Eesti kultuuri arengut mõjutavaid protsesse. Täidetakse (pidev). • Osaletakse avalikkust hõlmavas kultuuridiskussioonis. Täidetakse (pidev). • Raadioteatris arendatakse Eesti algupärast dramaturgiat, jätkatakse selle propageerimist Eestis ja välismaal. Täidetakse (pidev), aga võiks parema rahastamise korral teha oluliselt rohkem. • Vahendatakse Eesti kultuuri suurteoseid ja tippsündmusi Euroopa ringhäälinguorganisatsioonidele. Täidetakse (pidev). Klassikaraadio pakub EBU muusikavahetusprojekti Euroradio 20 kontserti aastas ning osaleb EBU konkurssidel «New Talent», «Let’s The People Sing», «Rostrum» jm. • Vahendatakse Eestisse maailmakultuuri suurteoseid ja tippsündmusi (Euroradio, Eurosonic). Täidetakse (pidev). Klassikaraadio vahendab otseülekande- või salvestisena aastas 600 kontserti erinevatest Euroradio projektidest. • Toetatakse vähemusrahvuste identiteedi säilitamist eesti ühiskonnas. Täidetakse (pidev). «Tšervona kalõna» ja «Peeglike» (ukraina); «Batkovštšina» (valgevene); «Tsitsernak» (armeenia); «Šolom aleihhem!» (juudi); «Hõbeniit» ja «Minu teine elu» (erinevad rahvused). • Jätkatakse kodumaise originaalmuusika arengu toetamist, pannes rõhu eestikeelsele laululoomingule. Täidetakse (pidev). Eesti Raadio noorteprogramm Raadio 2 avalik-õiguslikku funktsiooni täites mängib oma prime-time’i vööndi ühes saatetunnis vähemalt 2 eestikeelset muusikapala. Eraldi on välja töötatud nädalas 1 saatepäev, mil kutsutakse eesti ansambleid live sessioone andma (R2 Live). Raadio 2 tegeleb aktiivselt noorte tundmatute muusikute aitamisega: igal nädalal valitakse välja üks ansambel või üksikesineja, kelle loomingut läbi nädala tutvustatakse (Nädala Demo). Raadio 2 alternatiivmuusika vöönd on underground muusikutele ning tundmatutele artistidele, kollektiividele loonud võimaluse oma loomingut salvestada Eesti Raadio 1. stuudios. Laulud kogutakse kogumikule, mis hiljem välja antakse. Elukestev õpe • Lähtudes kuulajate erinevate gruppide haridusvajadusest, arendatakse välja süstemaatiline haridusprogramm aastaks 2005; alustatakse ettevalmistusi koolitusraadio loomiseks aastal 2006. Täitmata. Avalik-õigusliku kanali üks missioone – haridus, heade väärtushinnangute kujundamine, on väga oluline, mida näitavad ka kõik elanikkonna- ja auditooriumiuuringud. Süstemaatiline haridusprogramm on avatud (rahva)ülikooli sarnane, kus vastavalt kanali eripärale (FM ja Internet) on võimalik kiiresti ja mugavalt ning süsteemselt kätte saada vajalik valdkond, näit. keeleõpe, ajalugu, loodusteadus, psühholoogia jne. Interneti-kanali tarvis tuleb vastavat raadiosaadet täiendada multimeedialiku materjaliga, kujundama, looma paindliku otsingusüsteemi jms, sõnaga, loomise-toimetamise tegevus, mis on varustatud vajalike tootmisvahenditega. Ressursi puudusel ei ole seda ülesannet senini täidetud. • Populariseeritakse teaduse ja tehnoloogia saavutusi ning keskkonnasäästlikku mõtteviisi. Täidetakse (pidev) Vikerraadio kavas on igal hommikul teadusuudis, alates 2004. aasta septembrist 1 kord nädalas keskkonnasaade «Roheline Värav», R4-s saated «Spekter» (teadlastega), «NLO» (uusi huvitavaid avastusi teadusemaailmas); «Elu kaaslased» (tehnika meie ümber); «Elu keskkond»; «Mööda mägesid ja orge»; «Roheline värav». Koht avalikuks demokraatlikuks aruteluks • Arendatakse interaktiivseid ja kuulajate tagasisidega saatevorme. Täidetakse (pidev), Raadio 2-s on arendanud magasini tüüpi saadete puhul interaktiivseid suhtlusvorme kuulajatega mõne konkreetse teema kommenteerimisega Raadio 2 koduleheküljel, kus omakorda tekib kuulajate omavaheline teemaarendus. Üheks õnnestunud interaktiivseks saatevormiks Raadio 2 programmis on koostöös internetiportaaliga Rate.ee loodud tutvumissaade. R4-s: «Vox populi» igas Hommikuprogrammis; «Kontakt!?», «Asja tuum» (laupäeviti); «Saared ookeanis» (narkomaania ja HIV ennetus). • Kaasatakse ajakirjandusliku programmi tootmisse taustauurijaid ja ühiskonnaelu eksperte. Osaliselt täidetud. Sügisest 2004 on programmis regulaarsed kommentaarid ühiskonnaelu ekspertidelt. Eesti ja vene kogukonna lähendamine ühises meediaruumis • Laiendatakse kodanikuühiskonna põhimõtete levitamist mitte-eestlaste seas (Raadio 4). Täidetakse (pidev). Sari «Meie jõud». • Arendatakse kakskeelset suhtlust kasutavaid interaktiivseid žanre (Raadio 4). Eesmärk muudetud. Arendatakse kogukondade suhtlust toetavaid interaktiivseid žanre. Salvestus- ja säilitamistegevus • Jätkatakse helivaramu kriitilises seisukorras olevate analoogsalvestiste restaureerimist koos neid kirjeldava andmebaasi loomisega aastaks 2004. Täitmisel. Andmebaasi osas eesmärk seni täitmata; töö käib ühilduva andmekirjetesüsteemi loomisega Kultuuriministeeriumi vastava töögrupi eestvedamisel, mis saab aluseks kõigile eesti mäluasutustele ja R-TV-le. Rakendamine nõuab investeeringuid. Helivaramu ei ole kriitilises seisus. Analoogmaterjalide restaureerimise ja digiteerimisega tegeletakse pidevalt. • Aastaks 2004 juurutatakse muusikasalvestuste kõrgtihedustehnoloogia ja tagatakse Euroradio toodete kvaliteedi vastavus Euroopas kehtivatele nõuetele. Põhilises osas täitmata, eesmärgi täitmise tempo sõltub ressursist. • Aastaks 2004 koostatakse otsingusüsteemi ja eelkuulamise riist- ning tarkvara. Täitmata, sõltub ressursist. • Aastaks 2005 tagatakse andmebaaside ühildumine teiste sarnaste avalik-õiguslike andmekogudega. Täitmata, osaletakse Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste digitaalse säilitamise nõukogu töörühmade töös, nõuab väga suurt investeeringut. • Aastaks 2005 ehitatakse välja tänapäeva nõuetele vastav helihoidla. Osaliselt täidetud, helihoidla on kolitud tehniliselt väga heas seisus olevasse n.ö valgesse saali. • Eesti heliloojate ja interpreetide loomingu fondisalvestuste aastane maht viiakse aastaks 2005 vähemalt 50 tunnini. Täitmisel, aga olemasoleva rahastamise korral üle 45 tunni pole võimalik salvestada. • Aastaks 2005 muudetakse helivaramu andmebaas avalikkusele kättesaadavaks. Täitmata, ühilduva meta-andmebaasi loomine osutus komplitseeritumaks kui esialgu tundus, kuid tööd jätkuvad. Juurutamine vajab täiendavaid ressursse. Tehniline areng • Hiljemalt aastaks 2003 tagatakse kõigile Eesti kuulajatele võimalus kuulata Klassikaraadio programmi FM 100 MHz lainealas ja parandatakse programmide levi kvaliteeti Tartus, Rakveres ja Hiiumaal. Olulises osas täidetud, Rakveres abisaatjate kasutamise vajadus vajab täpsustamist. Klassikaraadiot edastatakse nüüd Valgejärve mastist ja abisaatja on paigaldatud Tartu kesklinna. Sellega on valdav osa Lõuna-Eestist kaetud. Valgas ja Võrus alustasid tööd uued saatjad Raadio 4 programmi edastamiseks. • Programmi Raadio Tallinn levi laiendatakse lisaks Tallinnale ka Tartus (aastal 2004) ja teistes Eesti suuremates linnades (Pärnu ja Narva 2005). Laienemine on tehniliselt võimalik pärast digitaallevile üleminekut, praegu pole Tartus, Pärnus ega Narvas vaba sagedust. • Renoveeritakse programmi Raadio 4 ja Klassikaraadio toimetuse, saadete ettevalmistamise ja väljastamise infrastruktuur, uuendatakse tehnoloogia ja vahetatakse välja amortiseerinud seadmed (vastavalt 2003 ja 2004). Täitmisel. Raadio 4 tehnika on osaliselt uuendatud, väljastuskompleks on remonditud. Klassikaraadio tehnika uuendamine jätkub. 2005. aasta suvel kolis Klassikaraadio avaramatesse ja suhteliselt heas korras olevatesse ruumidesse vanas raadiomajas. Mõlema programmi tehnika uuendamine on pidev tegevus. • Aastaks 2004 luuakse talitluspidevuse süsteem ja töötatakse välja tegevusplaanid kriisi- ja eriolukorras töötamiseks. Täidetud tegevusplaanide osas, tehniline pool vajab olulist investeeringut. Amortisatsiooni arvelt ja olemasoleva eelarve juures ei ole võimalik mingit otsustavat sammu teha. Vaja oleks raadiomaja varustada elektrikatkestuste puhuks diiselgeneraatoritega, luua reservstuudio väljapoole raadiomaja ning dubleerida programmide transmissioon saatemastideni. Saatemastid saavad vastavalt lepingule 2009. aasta lõpuks varustatud diiselgeneraatoritega ehk kaitstud elektrikatkestuste vastu. • Jätkatakse ER tervikliku infosüsteemi väljaarendamist, pöörates erilist tähelepanu baasarvutivõrgu töökindlusele ja infoedastuse turvalisuse tagamisele. Täitmisel. Riskide maandamiseks on loodud kolm sõltumatut Gigabit-tuumikvõrguosa: saadete väljastamise, operatiivserverite varunduse (back-up) ja üldvõrgusegment. Süsteemi töökindluse ja turvalisuse arendus nõuab täiendavaid investeeringuid. • Aastaks 2004 luuakse Intranetis toimiv andmete turvamise süsteem. Täitmisel. Toimetajate tekstiliste materjalide, Interneti ja organisatsiooni dokumendihalduse turvamise süsteemi vananenud ja «auklik» sisseseade vajab uuendamist, s.o ressursse. • Laiendatakse Interneti avalike teenuste hulka ja mahtu. Täitmisel. Tööd on alustanud põhiprogramme toetavad ja Internetis levivad Raadio 2.2 ja «Fora» (Raadio 4.4) Kõikide programmide kodulehed on saanud uue visuaali ja paranenud on kodulehel kajastatava informatsiooni operatiivsus. Samuti on suurenenud Internetis järelkuulatavate saadete maht. • Uuendatakse heliserverite ja toimetaja arvutipõhise töökoha riist- ning tarkvara; luuakse kohalike stuudiote ja korrespondentide heli- ning andmevahetuse ühildatav süsteem. Täitmisel. Pilootprojektina toimib Tartu Stuudio ja Pärnu Stuudio heli- ja andmevahetuse süsteem, mis ühildub Vikerraadio väljastusega. Edasiarendus nõuab ressurssi. • Kvaliteedi tõstmiseks digitaliseeritakse aastaks 2005 programmide tootmine ja väljastamine. Täitmata ja jääb tähtajaks täitmata, vajab olulist investeeringut. • Aastaks 2005 moderniseeritakse kommutatsioonikeskus, digitaalheli sünkroniseerimis- ja jaotussüsteem. Täitmata ja jääb täitmata, vajab olulist investeeringut. • Aastaks 2005 renoveeritakse programmi Raadio Tallinn väljastussüsteem. Täidetud. • Aastail 2004 ja 2005 hangitakse digitaaltehnikaga heliülekandebussid. Täidetud ühe bussi osas, teise bussi osas puudub vajadus. • Jätkatakse stuudiote remonti ja helisalvestusaparatuuri uuendamist. Täidetakse (pidev). Personaliareng • Täiustatakse palgasüsteemi ja arendatakse välja töötulemusi arvestav motivatsioonisüsteem. Täitmisel. Ühegi palgasüsteemi kohta pole mõistlik väita, et see on saanud valmis. Palgasüsteem peab olema pidevalt arenev ja muutuvaid vajadusi arvestav dokument. Sellega juhatus tegeleb pidevalt. • Lähtudes tööseadusandlusest, otsitakse võimalusi loominguliste töötajatega tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks. Vajab seaduse muutmist. • Aastaks 2005 püütakse Eesti Raadios saavutada 1,2-kordne keskmine palgatase võrreldes Eesti keskmise palgatasemega. Täidetud. Samas ei ole Eesti Raadio keskmine palk jätkuvalt konkurentsivõimeline tuntud ja tunnustatud ajakirjanike värbamiseks ja olemasolevate vääriliseks tasustamiseks. Samuti on keeruline palgata kompetentseid IT ja raadiotehnilise eriharidusega spetsialiste. • Aastatel 2003–2005 jääb Eesti Raadio töötajate arv 2001. aasta tasemele, kuid suureneb loominguliste töötajate osakaal Täidetud. • Suurendatakse vastutava toimetaja ja peatoimetaja institutsioonide rolli ja vastutust. Eesmärk muudetud. Seoses juhatuse struktuuri muutusega on suurendatud juhatuse vastutust. Üks juhatuse liige vastutab programmide üldise arengu eest ja tagab nelja erineva programmi integreerumise ühtseks avalik-õiguslikuks tervikuks. • Laiendatakse töötajate erialast täienduskoolitamist, rakendatakse ER oskusteavet kõrgkoolide (TÜ, TPÜ, EMA) õppetöös Eesti raadiomaastiku jätkusuutliku arengu tagamiseks. Täidetakse (pidev). Tugivaldkonnad • Järjekindlalt informeeritakse avalikkust rahaliste vahendite kasutamisest. Täitmisel. • Jätkatakse otsustusõiguste delegeerimist allüksustele, varade ja finantsvahendite kasutamise detsentraliseerimist, sätestades juhtide vastutuse neile antud õiguste piires. Eesmärk muudetud. Seoses vajadusega tõhustada kontrolli varade hankimise, kasutamise ja käsutamise üle, on suuremate tehingute tegemise õigus toodud juhatuse pädevusse. Samas on üksuste juhid täielikult vabad otsustama ja vastutavad neile eraldatud eelarve täitmise eest. • Optimeeritakse tootmiskulusid ning laiendatakse osutatavate teenuste valikut. Täidetakse (pidev). • Otsitakse aktiivselt lisafinantseerimise võimalusi sihtasutuste, rahvusvaheliste fondide jt eriprojektide kaudu. Täidetakse (pidev). • Analüüsitakse koostöös Eesti Televisiooniga ER ja ETV ühendamise otstarbekust. Täidetud. Analüüs tõi välja ühinemise positiivsed ja negatiivsed tahud. Leiti, et ühinenud organisatsioon on tõhusam, mõju ühiskonnale suurem, avalik-õigusliku ülesande täitmine efektiivsem, aga ühinemise eelduseks on suuremahuline investeering. Vaja on ehitada ühinenud organisatsioonile kaasaegne stuudiote, foonikate ja toimetuste kompleks ning kaasajastada kõigi programmide tootmiseks ja väljastamiseks vajalikud tehnilised seadmed. Nende eesmärkide täitmiseks taotletakse Eesti Raadio tegevuskulude katteks: •105,9 mln krooni 2003. aastaks, Eraldati 85,4 mln krooni. •120,2 mln krooni 2004. aastaks, Eraldati 89,0 mln krooni. •143,8 mln krooni 2005. aastaks. Eraldati 106,3 mln krooni. ning investeeringuteks •30,2 mln krooni 2003. aastaks, Eraldati 0,0 krooni. •27,1 mln krooni 2004. aastaks, Eraldati 0,0 krooni. •24,1 mln krooni 2005. aastaks. Eraldati 0,0 krooni.