Haanja Vallavolikogu — Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse ning puudega inimesele täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse maksmise kord Haanja vallas — KO, 264, 2428

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punkti 5 ning Sotsiaalhoolekandeseaduse § 23 lõige 2 Haanja Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada hooldaja määramise ja hooldajatoetuse ning puudega inimesele täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse maksmise kord Haanja vallas. 2. Käesolev määrus avalikustada elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub 21. novembrist 2005.a. 4. Tunnistada kehtetuks Haanja Vallavolikogu määrus nr 5 22.03.2005. a. Volikogu esimees Rein PEEDUMÄE Kinnitatud Haanja Vallavolikogu 17. novembri 2005. a määrusega nr 15 Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse ning puudega inimesele täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse maksmise kord 1. Reguleerimisala 1.1 Määrus reguleerib perekonnaseaduse § 105 alusel määratud rahvastikuregistrisse Haanja valla elanikuna kantud 18-aastase ja vanema raske või sügava puudega või hooldust vajavale eakale inimesele, kelle alaline elukoht on Haanja vallas, hooldaja määramise ja hooldajale hooldajatoetuse ning puudega inimesele täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse maksmise korda. 2. Toetuse taotlemine 2.1. Kirjalik taotlus hooldaja määramiseks tuleb esitada Haanja Vallavalitsuse nimele. Avalduses märkida taotleja nimi ja elukoht, hooldaja nimi, isikukood ja elukoht ning pangakonto number. Avaldusele lisada arstliku ekspertiisi otsus ja olemasolul ka rehabilitatsiooniplaan. 2.2.Taotluse võib esitada hooldust vajav inimene, tema eestkostja või hooldaja. 3. Hooldaja ja hooldajatoetuse määramine 3.1. Hooldaja määratakse vallavalitsuse poolt, kuid hooldust vajava isiku ja tema hooldaja vabatahtlikkuse ja vastastikuse kokkuleppe alusel. 3.2. Hooldajat ei määrata kui inimesel puudub hooldusvajadus või seda on võimalik asendada abivahendi või elukoha kohandamisega, rehabilitatsioonile suunamisega või mõne muu teenuse osutamisega (näit. sots. toetus). 3.4. Hooldajatoetuse määramisel tuginetakse EV Sotsiaalhoolekandeseadusele, Perekonnaseadusele ning teistele seadustele ja õigusaktidele. 3.5. Hooldajatoetust makstakse raske või sügava puudega või hooldust vajava eaka isiku hooldamise korral tema kodus, kui hooldusvajaduse hindamisel selgub, et isik ei tule iseseisvalt ja abivahendeid kasutades oma igapäevatoimingutega toime. 3.6. Hooldajatoetust ei maksta juhul kui hooldatav elab peres ja ühel või mitmel pereliikmel on tema suhtes ülalpidamiskohustus vastavalt perekonnaseadusele. 3.7. Hooldajatoetust ei maksta isikule: 1) kellele on määratud raske või sügav puue; 2) kes on piiratud teovõimega või alaealine; 3) statsionaarses õppevormis õppivale isikule. 3.8. Erandkorras valla sotsiaalkomisjoni ettepanekul võidakse hooldajatoetus määrata ka määruse reeglistikust erinevatel juhtudel. 3.9. Hooldusvajadus vaadatakse üle ja vajadusel viiakse läbi uus hindamine iga aasta esimeses kvartalis. 4. Nõuded hooldajale 4.1. Hooldaja peab alaliselt elama Haanja vallas. 4.2. Sügava puudega isiku hooldaja peab elama hooldatavaga samal aadressil või naabruses. 4.3. Hooldaja peab tagama raske või sügava puudega või hooldust vajavale eakale inimesele järelvalve, juhendamise või kõrvalabi. 5. Otsuse tegemine 5.1. Taotluse vaatab läbi valla sotsiaaltöötaja ning viib läbi hindamise hoolduse vajaduse kohta ja selgitab hooldaja võimalused puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelvalve tagamiseks. 5.2. Sotsiaaltöötajal on õigus hooldusvajaduse väljaselgitamiseks külastada taotleja kodu ning küsitleda hooldust vajava isiku lähedasi ja kogukonna liikmeid. Hooldusvajaduse väljaselgitamiseks täidab sotsiaaltöötaja tema poolt valitud hindamisinstrumendi (küsimustik hooldusvajaduse väljaselgitamiseks). 5.3. Otsuse hooldaja määramise või määramisest keeldumise kohta teeb valla sotsiaalkomisjon. 5.4. Otsuse tegemisel võetakse aluseks isiku kohta täidetud hooldajavajaduse hindamise instrument. Otsus tugineb seadustele ja muudele õigusaktidele. Otsuse tegemisel võib võtta aluseks ka isiku rehabilitatsiooniplaani. 5.5. Otsus hooldaja määramise kohta tehakse asjaosalisele isikule teatavaks isiku vanust ja arengutaset arvestaval ja talle arusaadaval viisil vallavalitsuse volitatud ametniku poolt. 5.6. Otsus hooldaja määramisest keeldumise kohta tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis 10 tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast. 5.7. Otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale. 6. Hooldajatoetuse määrad ja maksmise kord 6.1. Hooldajatoetust makstakse 400.-krooni sügava puudega inimesele järelvalve, juhendamise või kõrvalabi osutamise korral . 6.2. Hooldajatoetust makstakse 240.-krooni raske puudega inimesele järelvalve, juhendamise või kõrvalabi osutamise korral. 6.3. Hooldajatoetust makstakse 240.- krooni ilma puudeta hooldust vajava eaka inimese hooldamise korral. 6.4. Hooldajatoetust hakatakse maksma taotluse esitamisele järgneva kuu 1. kuupäevast. 6.5. Hooldajatoetust makstakse jooksva kuu eest. 6.6. Hooldajatoetus kantakse üle hooldaja pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks. 6.7. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 6.8. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse kui hooldaja ei täida oma kohustusi puudega või hooldust vajava isiku hooldamisel. 7. Teatamise kohustus 7.1. Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama asjaoludest, mis toovad kaasa määratud hooldajatoetuse maksmise peatamise, lõpetamise või suuruse muutuse, 10 päeva jooksul nende asjaolude tekkimisel. 7.2. Rohkem makstud toetus nõutakse seadusega kehtestatud korras toetuse saajalt tagasi. 8. Puudega inimesele täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse maksmine. 8.1. Puudega inimese täiendavat ühekordset sotsiaaltoetust võidakse maksta hoolduse korraldamiseks 1) meditsiiniliste abivahendite ostmiseks või rentimiseks; 2) hooldusega seotud või arsti juures käimiseks transpordikulude katmiseks. 8.2. Toetust otseselt hooldamisega seotud transpordi kulude katmiseks võidakse maksta ka puudega inimese hooldajale kuludokumentide alusel. 8.3. Puudega inimese täiendavat ühekordset sotsiaaltoetust võidakse maksta isikule, kelle hooldusvajaduse hindamise tulemusena ei ole määratud hooldajat, kuid tal on puudest tingitud lisakulutused sotsiaalteenuste ja muu hooldamisega seotud abi ostmiseks. 8.4. Puudega inimesele makstava täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse suuruse ja maksmise või mittemaksmise otsustab sotsiaalkomisjon sotsiaaltöötaja poolt läbi viidud hindamise alusel. 8.5. Puudega inimesele makstava ühekordse sotsiaaltoetuse määramisel lähtutakse tegelike lisakulutuste vajadusest, kuid mitte rohkem volikogu poolt kehtestatud hooldajatoetuse määrast tulenevalt punktidest 6.1, 6.2 ja 6.3. 8.6. Puudega inimese täiendavat ühekordset sotsiaaltoetust makstakse hooldajatoetuseks eraldatud rahalistest vahenditest. 8.7. Puudega inimese täiendava ühekordse sotsiaaltoetuse maksmine lõpetatakse kui: 1) hooldajatoetuseks eraldatud eelarvevahendid ei võimalda toetust maksta; 2) puudega inimese toimetulek paraneb ja/või langeb ära põhjus toimetulekut toetavate teenuste ostmiseks; 3) puudega inimesele määratakse hooldaja.