Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-2-3-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2005. a kohtuotsus M. J. süüdistusasjas KarS § 422 lg 1 järgi — RT III, 2005, 44, 430

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-3-05 Otsuse kuupäev 2. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Lea Kivi ja Peeter Vaher Kohtuasi M. J. süüdistusasi KarS § 422 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. J. kaitsja vandeadvokaadi abi Urmas Simon, teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev 2. november 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsus M. J. süüdimõistmises ja karistamises KarS § 422 lg 1 järgi jätta tühistamata. 2. Teistmisavaldus jätta rahuldamata. Asjaolud ja menetluse käik 1. M. J.le esitati süüdistus KarS § 422 lg 1 järgi selles, et juhtides 18. septembril 2003. a kella 10.30 ajal J maanteel mootorsõidukit alkoholijoobes, kaldus ta vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva sõiduautoga, mida juhtis S. B., kes sai selle tagajärjel eluohtlikke tervisekahjustusi. 2. Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabel Margus Ingver tunnistas 9. märtsi 2004. a määrusega S. B. kannatanuks ja tsiviilhagejaks. Määruse kohaselt kandis kannatanu M. J. põhjustatud liiklusõnnetuse tõttu nii varalist kui ka moraalset kahju järgmises ulatuses: uue auto soetamiskulu (vana auto maksumus 18 000 krooni on kindlustuse poolt hüvitatud, uue auto maksumus on 48 000 krooni) vahesumma 30 000 krooni; kaluri töökoha kaotusega seoses saamata jäänud töötasu 2003. aasta sügisest kuni 2004. a kevadeni summas 80 000 krooni; moraalne kahju 40 000 krooni. Määruse kohaselt esitas kannatanu tsiviilhagi kokku summas 150 000 krooni. 3. Tartu Maakohtu kohtuniku 31. mai 2004. a määrusega anti M. J. eeltoodud süüdistuses kohtu alla. Lõuna Ringkonnaprokurör Alar Häidberg tegi 13. septembril 2004. a kohtule taotluse lihtmenetluse kohaldamiseks. Nii kohtualune kui ka kannatanu nõustusid lihtmenetlusega. Lihtmenetlusega nõustumise protokollides on kirjas, et M. J. põhjustas S. B.le kuriteoga materiaalse kahju 150 000 krooni ja selles osas on ka esitatud tsiviilhagi. Juhindudes KrMK §-st 372 sõlmisid prokurör, M. J. ja tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas 13. septembril 2004. a lihtmenetluse kokkuleppe, mille kohaselt võttis M. J. õigeks talle esitatud süüdistuse KarS § 422 lg 1 järgi ja nõustus prokuröri poolt pakutud karistusega. 4. Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsusega tunnistati M. J. süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M. J.lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kaheks aastaks. Kannatanu kasuks mõisteti süüdlaselt välja 150 000 krooni kuriteoga tekitatud kahju katteks. Kohus tuli järeldusele, et lihtmenetluse kokkuleppe sõlmimine oli kohtualuse tõelise tahte avaldus ja selle sõlmimisel ei ole rikutud lihtmenetlust reguleerivaid sätteid. Kohus leidis, et kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuriteoga tekitatud kahju peab süüdlane hüvitama. Menetlus Riigikohtus 5. Tartu Maakohtu eeltoodud otsuse peale esitas M. J. kaitsja U. Simon teistmisavalduse KrMS § 366 p 5 alusel. Avaldaja käsitab teistmisalusena asjaolu, et Tartu Maakohtul ei olnud 13. septembril 2004. a kohtuotsust tehes teada oluline asjaolu tsiviilhagi õigeks lahendamiseks kohtualuse olukorra kergendamiseks. Muude oluliste asjaoludena viitab kaitsja lihtmenetlust reguleerivate sätete rikkumisele kohtu poolt. 6. Teistmisavaldusele on lisatud Tartu Maakohtu 9. mai 2005. a kohtuotsus, millega mõisteti M. J.lt välja tagaselja AS-i If Kindlustuse kasuks 125 016 krooni tema poolt 18. septembril 2003. a põhjustatud liiklusavariiga tekitatud liikluskahju katteks. Kohus luges tõendatuks S. B.le tekitatud varakahju kokku 21 023 krooni. Kohus mõistis M. J.lt hageja kasuks välja ka hageja poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumile tasutud raviteenuste kulu 74 290 krooni, Eesti Haigekassa Tartu osakonnale S. B.le ajutise töövõimetuse hüvitisena makstud 9053 krooni, abivahendite ja ravimite soetamise hüvitise ning voodipäevade- ja visiiditasude ja raviasutuse külastamiseks tehtud transpordikulude hüvitise kokku 6856 krooni, isikukahjuga seotud valu ja vaeva eest 3500 krooni, ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju 7654 krooni ning lõpuks hageja käsitluskulud 2640 krooni. Kohus tuvastas, et M. J. poolt liiklusõnnetusega tekitatud ja hageja poolt seaduse alusel hüvitatud kahju suurus on 125 016 krooni. Liikluskindlustusseaduse § 48 g 2 p 2 alusel tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista, sest kostja põhjustas liiklusavarii alkoholijoobes. 7. Kaitsja leiab, et rikkudes KrMK § 274 p 9 sätteid, ei ole Tartu Maakohus 13. septembri 2004. a otsuses põhjendanud tsiviilhagi rahuldamist. Kaitsja märgib sedagi, et kohus on rahuldanud kannatanu tsiviilhagi olukorras, kus seda pole esitatudki. Samuti ei sisaldu lihtmenetluse kokkuleppes sõnagi M. J. poolt kahju tekitamise ja selle suuruse kohta. Kaitsja hinnangul väljus kohus lihtmenetluse kokkuleppe raamidest ja otsustas kokkuleppeväliselt tsiviilhagi rahuldamise aluste ja tõendatuse üle. Kaitsja palub uuendada menetlus Tartu Maakohtus M. J. kriminaalasja süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi tsiviilhagi otsustamise osas, sest eelnimetatud otsustega on M. J.lt nõutud ühes ja samas asjas kaks korda ühe ja sama isiku kasuks kahjude hüvitamist. 8. Eeltoodu põhjal palub kaitsja Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsuse tühistada tsiviilhagi rahuldamise osas ja saata kriminaalasi samale kohtule uueks arutamiseks. 9. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kretel Tamm leiab oma vastuses, et teistmise alused puuduvad ja palub jätta teistmisavalduse rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 10. Teistmismenetluses otsustatakse küsimus sellest, kas on põhjendatud ning seaduslik uuendada menetlus jõustunud kohtulahendiga kriminaalasjas. Lähtudes õiguskindluse ning õigusrahu põhimõtetest, on seadusandja KrMS §-s 366 kehtestanud teistmise alused, mis on rangelt konkretiseeritud. Lisaks menetleja või menetlusosalise poolt toimepandud kuritegudele, mis peavad olema tuvastatud teise kohtu otsusega (KrMS § 366 p-d 1–3) näeb seadus ette veel kolme liiki teistmise aluseid. Esiteks teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse tegemisel aluseks olnud teise kohtuotsuse või kohtumääruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine (KrMS § 366 p 4). Teiseks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtuotsus teistetavas kriminaalasjas (KrMS § 366 p 6) ning lõpuks kriminaalasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mis ei olnud teistetavas kriminaalasjas otsust tehes kohtul teada ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega tooks kaasa õigeksmõistva kohtuotsuse või süüdimõistetu olukorra kergendamise (KrMS § 366 p 5). 11. Kuigi teistmisavalduses viidatakse KrMS § 366 p-le 5, ei selgu avaldusest, millised on need «muud olulised asjaolud», mis ei olnud kohtule otsuse tegemisel ajal teada. Avalduses esitatud põhjenduste kohaselt on Tartu Maakohus kriminaalasjas rahuldanud tsiviilhagi asjaoludel, millised ei põhine faktilistel andmetel ega tulene ka süüasja materjalidest. Edasi kirjeldatakse menetlusõiguse rikkumisi, mis maakohtus väidetavalt on aset leidnud, muuhulgas ka seda, et kohus on väljunud lihtmenetluse kokkuleppe raamidest. Need asjaolud võiksid vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 anda M. J.le apellatsiooniõiguse, kuid ei ole teistmise aluseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 2 p-st 4, § 373 lg-st 1 ja § 361 p-st 1 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 13. septembri 2004. a kohtuotsuse tühistamata ja teistmisavalduse rahuldamata. Jüri ILVEST Lea KIVI Peeter VAHER