Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-3-2-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 5. detsembri 2005. a kohtumäärus XXXXXX XXXXX (XXXXX) kaebuses Pärnu Linnavalitsuse 7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p, 2. mai 1997. a korralduse nr 660-p, 10. novembri 1997. a korralduse nr 1695-p ja 2. aprilli 2001. a korralduse nr 429 peale ning tekitatud kahju hüvitamise nõudes — RT III, 45, 443 (xxxxx)

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Väljavõte Kohtuasja number 3-3-3-2-05 Määruse kuupäev 5. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi XXXXXX XXXXX (XXXXX) kaebus Pärnu Linnavalitsuse 7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p, 2. mai 1997. a korralduse nr 660-p, 10. novembri 1997. a korralduse nr 1695-p ja 2. aprilli 2001. a korralduse nr 429 peale ning tekitatud kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-49/2002 Menetluse alus Riigikohtus XXXXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada XXXXXX XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks. 2. Tühistada Pärnus Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus haldusasjas nr 3-49/2002 ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 12. mai 1997. a otsusega nr 4 loeti omandireformi objektiks Pärnus Aisa 70 kinnistu nr 664 ja õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku Karl Antoni õetütar XXXXXX XXXXX. ÕVVTK Pärnu linnakomisjoni 11. detsembri 1997. a otsusega nr 8 loeti omandireformi objektiks Pärnus Aisa 72 (endine Aisa 70A) kinnistu nr 628 ja õigustatud subjektiks tunnistati endise omaniku K. Antoni õetütar X. XXXXX. 2. Majavaldused Pärnus Aisa 70 ja Aisa 72 omandas K. Antoni pärijana tema abikaasa Maria Anton 1954. a. Samal aastal ostis Arseni Maripuu pool mõttelist osa majavaldusest. 1955. a omandas M. Antoni pärijana pool mõttelist osa majavaldusest tema õde Helene Mandre. 1957. a jagati majavaldused kaasomanike vahel – H. Mandre omandiks jäi majavaldus Aisa 70 ja A. Maripuu omandiks majavaldus Aisa 70A (uus aadress Aisa 72). Aisa 70 majavalduse omandas H. Mandre pärijana Matti Mandre 1969. a ja samal aastal ostis majavalduse Hilda Sepp. Aisa 72 majavalduse omandas A. Maripuu pärijana Arvo Maripuu 1985. a. 3. Pärnu Linnavalitsuse 7. veebruari 1997. a korralduse nr 165-p alusel erastati ostueesõigusega Aisa 70 maa 976 m2 H. Sepale ja kanti kinnistusraamatusse. Pärnu Linnavalitsuse 2. mai 1997. a korralduse nr 660-p alusel erastati ostueesõigusega Aisa 72 maa 732 m2 A. Maripuule ja kanti kinnistusraamatusse. 4. Pärnu Linnavalitsuse 10. novembri 1997. a korraldusega nr 1695-p otsustati mitte tagastada X. XXXXXle Aisa 70 maad ja määrati talle 1263 m2 eest kompensatsioon. Mittetagastamise põhjusena märgiti, et krundil asuvad teise isiku hooned ja maa kuulub hoonete juurde krundina. Pärnu Linnavalitsuse 2. aprilli 2001. a korraldusega nr 429 otsustati mitte tagastada X. XXXXXle Aisa 72 maad ja määrati talle 1715 m2 maa eest kompensatsioon. Mittetagastamise põhjusena märgiti, et krundil asuvad teise isiku hooned ja maa kuulub hoonete juurde krundina. 5. X. XXXXX esitas 4. septembril 2001. a kaebuse Pärnu Halduskohtule, paludes tühistada kinnistusraamatu kanded Pärnus Aia 70 ja 72 kruntide kohta ning taastada tema õigused; välja mõista maksmata maarent ja tasu viljapuuaia kasutamise eest; hüvitada loomalauda, kuuride ja lehtlate maksumus. Kaebaja leidis, et tema onu K. Antoni naine päris nõukogude seaduste järgi kogu vara ja pärandas oma õele lahusvara. Õige pärija ja omanik on tema. Ta on tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks onule kuulunud kinnistu suhtes. Ta soovib õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist. Maa tagastamata jätmiseks ja kompenseerimiseks ei ole alust, maa erastamine on õigustühine. Ta palus määrata advokaat riigi kulul ning vabastada ta riigilõivust ja kohtukuludest. Pärnu Halduskohtu 22. jaanuari 2002. a määrusega jäeti taotlus riigilõivu ja õigusabi eest tasumisest rahuldamata. Halduskohtu 23. jaanuari 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg. Halduskohtu 8. veebruari 2002. a määrusega kaebus tagastati, sest puudusi ei kõrvaldatud tähtajaks. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15. märtsi 2002. a määrusega tühistati halduskohtu määrus ja asi saadeti tagasi kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohus peab välja selgitama, milliseid haldusakte või toiminguid kaebaja soovib vaidlustada. Ringkonnakohtu arvates soovis kaebaja vaidlustada Pärnu Linnavalitsuse korraldusi, millega talle maad ei tagastatud, vaid kompenseeriti, ja erastati ostueesõigusega H. Sepale ja A. Maripuule. Samuti taotleb ta kahju hüvitamist. Kaebaja maksejõuetuse korral tuleb kaaluda riigi arvel advokaadi määramist. Pärnu Halduskohtu 23. aprilli 2002. a määrustega selgitati kaebajale kaebuse vastuvõetavuse tingimusi, anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, vabastati ta õigusabi eest tasumisest ja määrati esindajaks advokaat riigi kulul. Tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud, sest X. XXXXX saatis advokaadi koostatud ja X. XXXXX allkirjastatud kaebuse kohtule pärast tähtaja möödumist. Kaebuses taotleti Pärnu Linnavalitsuse korralduste tühistamist. Halduskohtu 17. juuni 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti uus tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Advokaat taotles kohtult tähtaja pikendamist, sest tal ei ole olnud võimalik esindatavaga kokku saada. 12. juulil 2002. a saatis X. XXXXX kohtule uue, advokaadi koostatud, kuid X. XXXXX paranduste ja täiendustega kaebuse. Halduskohtu 23. augusti 2002. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg. 27. augustil 2002. a tegi advokaat taotluse kutsuda X. XXXXX kohtusse, et saada asja lahendamiseks vajalikke selgitusi, sest ta ei ole esindatavaga kokku saanud. Halduskohus kutsus X. XXXXX kohtusse 6. septembriks 2002. X. XXXXX saatis kohtule 4. septembril 2002. a enda koostatud avalduse-kaebuse ning 5. septembril 2002 ja 10. septembril 2002. a kirjad selgitustega. 6. Pärnu Halduskohtule sai teatavaks, et Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsusega on X. XXXXX tunnistatud teovõimetuks, ta ei tohi iseseisvalt tehinguid teostada ja talle on määratud eestkostjaks Tallinna linn. Halduskohus saatis Tallinna linnale haldusasja materjalid seisukoha võtmiseks ning esitas nõude, et eestkostja kaaluks tühistamiskaebuste esitamise tähtaja võimalikkust ja kui on rikutud X. XXXXX õigusi ja piiratud vabadusi, siis esitada uus terviklik kaebus või kaaluda menetluse lõpetamist. Halduskohus viitas TsÜS § 11 lg-le 1, mille kohaselt piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab, ning §-le 113, mille kohaselt kui tehing on heaks kiidetud, kehtivad heakskiidu õiguslikud tagajärjed alates tehingu tegemisest, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Tallinna linn teatas halduskohtule 1. oktoobril 2002, et juhindudes TsÜS §-st 11 ei kiida ta heaks X. XXXXX tehinguid, mida viimane on teinud seoses Pärnu Halduskohtus menetletava haldusasjaga ja juhindudes HKMS § 21 lg-st 1 loobub ta X. XXXXX nimel kaebusest Pärnu Linnavalitsuse korralduste ning Pärnu Linnavalitsuse tegevuse peale vara tagastamisel ja erastamiskorralduste tühistamise nõudes. 7. Pärnu Halduskohus lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel 1. oktoobri 2002. a määrusega haldusasja menetluse, kuna võttis Tallinna linna kui X. XXXXX eestkostja loobumise vastu. Halduskohus leidis, et HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Loobumise vastuvõtmisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kahjustaksid teiste isikute õigusi või vabadusi. 8. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2005. a otsusega tsiviilasjas nr 3-2-3-3-05 (RT III 2005, 12, 127) rahuldati X. XXXXX avaldus kohtuvigade parandamiseks ning tühistati Tallinna Linnakohtu 6. märtsi 2001. a otsus, millega oli tunnistatud X. XXXXX teovõimetuks ja tema eestkostjaks määratud Tallinna linn. Asi saadeti linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Linnakohtu 15. septembri 2005. a määrusega lõpetati menetlus Tallinna linna avalduses X. XXXXX teovõimetuks tunnistamises, kuna Tallinna linn loobus avaldusest ja linnakohus võttis loobumise vastu. Kohus leidis, et X. XXXXX on tulnud toime määratud eestkostja abita. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 9. X. XXXXX esitas Riigikohtule avalduse kohtuvigade parandamiseks, milles palub tühistada Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määruse tema kaebuse menetluse lõpetamise kohta ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et tema ei ole kaebusest loobunud, vaid soovis asja edasist menetlemist. Kohus ei kaasanud teda loobumisavalduse läbivaatamisse, loobumisest sai ta teada alles hiljem Maa-ameti vastusest. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 10. HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. HKMS § 81 lg 1 p 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsuses või -määruses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud, kuid kelle suhtes tehti kohtuotsus, või sama lõike punkti 2 kohaselt isik, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustas, kuid keda asja ei kaasatud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt (nt haldusasjades nr 3-3-3-1-04 ja 3-3-3-1-05) märkinud, et see säte on imperatiivne ega anna kohtule võimalust kaaluda, kas isik menetlusse kaasata või mitte. Seega tuleb käesoleva kohtuvigade parandamise avalduse lahendamiseks selgitada, kas vaidlustatud Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrusega võidi otsustada X. XXXXX õiguste üle. 11. X. XXXXX esitas Pärnu Halduskohtule kaebuse, milles ta ei nõustunud sellega, et Pärnu Linnavalitsus ei tagastanud temale kui omandireformi õigustatud subjektile tema onult õigusvastaselt võõrandatud vara, sh maad, vaid otsustas selle talle kompenseerida ja erastas maa ostueesõigusega H. Sepale ja A. Maripuule. Asjas toimus kohtuliku läbivaatamise ettevalmistav menetlus, kaebuses puuduste kõrvaldamine ja kohus määras X. XXXXXle ka esindaja – advokaadi riigi kulul. Tallinna linn kui X. XXXXX eestkostja aga teatas kohtule, et loobub X. XXXXX nimel kaebusest. HKMS § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil. Halduskohus võtab loobumise vastu, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi. Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määruses leiti, et eestkostja kaebusest loobumise vastuvõtmisel ei ole tuvastatud asjaolusid, mis kahjustaksid teiste isikute õigusi ja vabadusi. Õiguste ja vabaduste kahjustamise tuvastamiseks oleks kohus pidanud kaasama kaebusest loobumise menetlusse ka X. XXXXX ja tema esindaja. Pärnu Halduskohtu toimikust ei nähtu, et X. XXXXXle ja tema esindajale oleks saadetud Tallinna linna loobumisavaldust ja nad oleks kaasatud menetlusse. Seadusest ei tulene, et X. XXXXXle ja tema esindajale ei oleks tulnud teatada Tallinna linna avaldusest kaebusest loobumise kohta. Seega otsustas halduskohus loobumist vastu võttes X. XXXXX õiguste üle, jättes samas tema õigused ja huvid kaitseta. 12. Pärnu Halduskohus selgitas 1. oktoobri 2002. a määruses tulenevalt HKMS § 21 lg-st 3 enne kaebusest loobumise vastuvõtmist, et sama nõuet samal alusel protsessiosalised ega nende õigusjärglased enam esitada ei saa. HKMS § 97 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ja nende õigusjärglastele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei tohi protsessiosalised ega nende õigusjärglased esitada kohtusse sama nõuet samal alusel. Kui jõustunud kohtulahend on jätnud isiku õigused ja huvid kaebuse menetlemisel kaitseta, ei välista see kohtuvigade parandamise avalduse esitamist kaasamata isiku poolt, sest vastasel juhul oleks HKMS § 81 lg 1 p 2 sisutu. 13. Kolleegium leiab, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Pärnu Halduskohtu 1. oktoobri 2002. a määrus tuleb tühistada ja asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Tõnu ANTON Jüri PÕLD Harri SALMANN