Vastseliina Vallavolikogu — Vastseliina valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 262, 2414

Vastseliina Vallavolikogu 30. novembri 2005a määrus nr 1-1/ 36 Määrus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9 ja Halduskohtumenetluse seadustiku §de 9 lg 1 ja 91 lg 1 alusel. 1. Kinnitada Vastseliina valla põhimäärus uues redaktsioonis vastavalt käesoleva määruse lisale nr 1. 2. Tunnistada kehtetuks Vastseliina Vallavolikogu 27. novembri 2002a määrus nr 27 «Vastseliina valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine». 3. Käesoleva määruse peale võib esitada Vastseliina Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määrusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avalikustamist. Volikogu esimees Ivar TRAAGEL Lisa Vastseliina Vallavolikogu 30. novembri 2005. a määrusele 1-1/36 VASTSELIINA VALLA PÕHIMÄÄRUS ÜLDSÄTTED 1. Vastseliina valla põhimääruse reguleerimisala 1.1. Vastseliina valla (edaspidi valla) põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1.1.1. volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 1.1.2. valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 1.1.3. valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 1.1.4. valla ametiasutuste moodustamise kord; 1.1.5. valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 1.1.6. valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsuse (valla või linna) demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seaduste alusel talle antud pädevusse piires iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimusi rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Vastseliina vallas 3.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ning korraldamine; 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine ja vahendamine võimalikult soodsatel tingimustel. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi Põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 5.1. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada Vastseliina vallas: 5.1.1. sotsiaalabi ja –teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede ja tänavate korrashoidu; 5.1.2. koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide,raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omandis. 5.2. Lisaks käesoleva põhimääruse punktis 5.1 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 5.3. Vastseliina vald omavalitsusüksusena täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 5.4. Seaduse alusel pandud kohustuste täitmine finantseeritakse riigieelarvest. 6. Omavalitsusorganid 6.1. Vastseliina valla omavalitsusorganid on: 6.1.1. Vastseliina Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 6.1.2. Vastseliina Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 7.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 7.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 7.3. Vastseliina valla volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Vastseliina valla haldusterritooriumil. 7.4. Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. 8. Vastseliina vald avalik-õigusliku isikuna 8.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. 8.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pankades ja oma sümboolika. 9. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 9.1. Vallal on eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. 9.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 10. Vastseliina valla rahvusvaheline koostöö 10.1. Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. 10.2. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. 10.3. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindaja. 10.4. Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. 11. Vastseliina valla õiguste kaitse 11.1. Valda likvideerida või selle piire muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 11.2. Volikogul on õigus Vastseliina valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 11.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 12. Valla lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika 12.1. Vallal võib olla oma lipp, vapp, aumärgid, ametirahad, aunimetused ja muu sümboolika. 12.2 Enne valla lipu või vapi kinnitamist esitatakse lipu või vapi kavand arvamuse saamiseks Riigikantseleile. 12.3. Valla lipp või vapp ei või olla äravahetamiseni sarnane mõne teise omavalitsusüksuse lipu või vapi või muu isiku või organisatsiooni ajaloolise või kasutusel oleva vapi või lipuga. Valla lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele. 12.4. Valla vappi võib kasutada valla organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla sümbolite kasutamise korrale. 12.5. Valla lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid. 13. Asjaajamiskeel valla omavalitsusorganites 13.1. Asjaajamiskeel Vastseliina valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. 14. Valla piir 14.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 14.2. Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 15. Valla elanik 15.1. Valla elanik on isik, kelle elukoha aadressiandmetena on Eesti rahvastikuregistri andmebaasi kantud Vastseliina valla haldusterritoorium. 15.2. Täisealisel valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 16. Valla administratiivkeskus 16.1. Valla administratiivkeskus asub Vastseliina alevikus Võidu tn 14. VOLIKOGU 17. Volikogu moodustamine 17.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane. 17.2. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17.3. Volikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 18. Vallavolikogu liige, tema õigused ja kohustused 18.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 18.2. Volikogu liige juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. 18.3. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. 18.4. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 18.5. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Sellise olukorra tekkimisel on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema kirjaliku avalduse enda mitte osalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 18.6. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, komisjonide koosolekutest ja täita muid volikogu poolt antud ülesandeid. 18.7. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, milliste avaldamine on seadusega või muu õigusaktiga keelatud. 18.8. Volikogu liikmel on õigus olla informeeritud vähemalt neli päeva enne volikogu istungi toimumist istungi ajast, kohast ja arutamisele tulevatest küsimustest. 18.9. Volikogu liikmel on õigus teha ettepanekuid volikogus informatsiooni kuulamiseks, õigusaktide vastuvõtmiseks, esitatud eelnõude täiendamiseks või muutmiseks. 18.10. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 18.11. Volikogu liikmed informeerivad volikogu esimeest pikemaajalisest kuni 30 kalendripäevasest vallast eemalviibimisest. 18.12. Volikogu istungil on volikogu liige kohustatud juhinduma volikogu töökorrast. 18.13. Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgituskohustusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas punktis ettenähtule ei laiene. 19. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 19.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 19.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 19.1.2. tagasiastumisega; 19.1.3. isiku püsiva elukoha muutmisega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Vastseliina vallas; 19.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 19.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 19.1.6. nimetamisega Vastseliina valla ametnikuks; 19.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest. 19.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, kui tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või kui Riigikohtus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 19.1.9. teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 19.1.10. surmaga. 19.2. Punktis 19.1.2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. 19.3. Vallasekretär saadab valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 19.3.1. punktides 19.1.1, 19.1.3, 19.1.4, 19.1.5, 19.1.5, 19.1.6, 19.1.7 ja 19.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 19.3.2. punktides 19.1.8 ja 19.1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 19.3.3. punktis 19.2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. 20. Volikogu liikme volituste peatumine 20.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 20.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 20.2.1. kui volikogu liige on Vastseliina vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 20.2.2. Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 20.2.3. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 20.2.4. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 20.2.5. kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud. 20.3. punktis 20.2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 20.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 20.4.1. punktides 20.2.1 ja 20.3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 20.4.2. punktis 20.2.2 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 20.4.3. punktis 20.2.3 sätestatud juhul vastava avalduse; 20.4.4. vastava teate pärast punktis 20.2.4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 21. Volikogu asendusliige ja volikogu liikme volituste taastumine 21.1. Volikogu asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele määratud isik. 21.2. Valla valimiskomisjon registreerib volikogu asendusliikmed lähtudes kohaliku omavalituse volikogu valimise seadusest ja edastab nende nimekirja volikogu esimehele. 21.3. Asendusliige on esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. Kui kaks või enam sama erakonna või valimisliidu kandidaati said valimistel võrdselt hääli, saab asendusliikmeks valimisringkonna kandideerijate nimekirjas tagapool olnud isik. 21.4. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. 21.5. Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on asendusliikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaadid. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat astub tagasi, on asendusliikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 21.6. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. 21.7. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21.8. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 21.9. Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 22. Vallavolikogu pädevus 22.1. Volikogu pädevusse kuulub: 22.1.1 vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 22.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.1.4. koormiste määramine; 22.1.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 22.1.6. valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 22.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 22.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.1.11. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.1.12. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 22.1.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 22.1.14. volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine; 22.1.15. vallavanema valimine; 22.1.16. valitsuse liikmete arvu ja valituse struktuuri kinnitamine; 22.1.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valituse liikme kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 22.1.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 22.1.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 22.1.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 22.1.21. volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.1.22. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 22.1.23. valla esindamise korra kehtestamine; 22.1.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning nende põhikirja kinnitamine ja muutmine; 22.1.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 22.1.26. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 22.1.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 22.1.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 22.1.29. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 22.1.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.1.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 22.1.33. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.1.34. detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 22.1.35. valla ametiasutuste ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 22.1.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 22.1.37. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 22.1.38. kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 22.1.39. koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 22.1.40. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 22.1.41. jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 22.1.42. jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 22.1.43. jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine. 22.1.44. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 22.2. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 22.3. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 23. Volikogu tööorganid ja -vormid 23.1. Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 23.2. Volikogu asjaajamise korraldamise, organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab valitsuse kantselei. 23.3. Volikogu töövorm on istung, volikogu komisjoni töövorm on koosolek. 24. Volikogu esimees 24.1. Volikogu esimees: 24.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 24.1.2. esindab volikogu ja Vastseliina valda vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu poolt antud pädevusele; 24.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrusetele ja teistele volikogu dokumentidele; 24.1.4. organiseerib koos valitsuse ja volikogu komisjonidega volikogu määruste ja otsuste projektide ettevalmistamise; 24.1.5. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nendes tõstatatud küsimuste lahendamise; 24.1.6. täidab muid talle seadusega, käesoleva põhimäärusega ja volikogu otsusega pandud ülesandeid; 24.1.7. omab õigust osaleda valitsuse istungitel; 24.1.8. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel. 24.2. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 24.3. Volikogu esimehe ja aseesimehe samaaegsel äraolekul asendab volikogu esimeest ealt vanim kohalolev volikogu liige. 25. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine 25.1. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 2. lõike alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. 25.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. 25.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15 minutilises sõnavõtus. Esinemise järjekorra otsustab volikogu. 25.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. Iga volikogu liige võib esitada kuni 3 küsimust. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 25.5. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. 25.6. Valla valimiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele esitamise järjekorras. 25.7. Salajasel hääletamisel tõmbavad volikogu liikmed joone alla kandidaadi nimele, kelle poolt nad hääletavad. 25.8. Kui joon on alla tõmmatud mitme kandidaadi nimele, loetakse sedel rikutuks. Kui hääletusedelil ei ole ühtegi joont alla tõmmatud, loetakse see erapooletuks. 25.9. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 25.10. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. 25.11. Kui häältearvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enam hääli saanud kandidaat. Kui nad saavad ka nüüd võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 25.12. Kui kandidaate on ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu poolthäälte enamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbirääkimist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälte enamuse puudumisel alustatakse volikogu esimehe valimise protseduuri uuesti nädala jooksul. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust võib esitada uuesti. 25.13. Peale volikogu esimehe valimist esitavad volikogu liikmed volikogu aseesimehe kandidaadid. Volikogu aseesimehe valimine toimub käesolevas punktis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Salajase hääletuse viib läbi volikogu poolt moodustatud vähemalt 3-liikmeline häältelugemise komisjon. Komisjon valib oma liikmete seast esimehe ja sekretäri. 25.14. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 26. Volikogu istung 26.1. Volikogu istung kutsutakse kokku ja viiakse läbi vastavalt volikogu poolt kehtestatud volikogu töökorrale. 27. Hääletamine volikogus 27.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. 27.2. Hääletamine volikogus on avalik. 27.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 27.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 22.1.2, 22.1.4 – 22.1.10, 22.1.14 – 22.1.15, 22.1.18, 22.1.24, 22.1.26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 27.5. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. 28. Volikogu komisjonid 28.1. Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. 28.2. Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 28.3. Komisjoni moodustamine, koosseis ja põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. 28.4. Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse esimehe esildise alusel. 28.5. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed 28.6. Otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. 28.7. Hääli loetakse kui seda nõuab vähemalt 1 komisjoni liige. 28.8. Komisjoni otsus on soovituslik. Kohustusliku õigusakti vastuvõtmiseks esitab komisjon selle eelnõu volikogule. 28.9. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku toimumise aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused ning eriarvamused. 28.10. Komisjoni täpsed ülesanded ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjas. 29. Revisjonikomisjon 29.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 29.2. Revisjonikomisjoni esimees ja tema liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 29.3. Revisjonikomisjoni esimees ei või olla valla ametiasutuse hallatava asutuse või valla osalusega äriühingu juht ega selle asutuse või äriühingu juhtkonna liige. 29.4. Revisjonikomisjon kontrollib oma põhimääruses sätestatud korras: 29.4.1. valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 29.4.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 29.4.3. valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigust ja valla osalusega äriühingutesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust, 29.4.4. valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 29.4.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 29.5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. 29.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki töös vajalikke dokumente ning kaasata revisjoni tööks erialaspetsialiste revisjonikomisjonile kehtestatud eelarve mahus. 29.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamise volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama kirjalikult märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 29.8. Ettepanekuid revideerimise läbiviimiseks võivad teha volikogu liikmed, komisjonid ja vallavalitsus. 30. Umbusaldusmenetlus volikogus 30.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, valitsusele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele. 30.2. Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. 30.3. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 30.4. Umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. Umbusaldushääletus on avalik. 30.5. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 30.6. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 30.7. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 31. Tagasiastumine 31.1. Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. 32. Volikogu tegutsemisvõimetus 32.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 32.1.1. ei ole kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest vastu võtnud valla eelarvet, või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud; 32.1.2. ei ole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 32.1.3. ei ole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema ametist vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 32.1.4. ei ole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 32.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 21 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 32.3. Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva põhimääruse punktides 22.1.11, 22.1.13 ning 22.2 nimetatud küsimusi valitsus. 33. Volikogu istungi ja komisjonide koosoleku protokoll 33.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja, volikogu komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 33.2. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 33.3. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. 33.4. Volikogu istungi protokollimise korraldab vallasekretär, volikogu komisjoni koosolekute protokollimise korraldab komisjon esimees. Volikogu istungi protokolli vormistab protokollija lähtudes haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetest. 33.5. Allkirjastatud protokoll pannakse vallakantseleisse üldiseks tutvumiseks hiljemalt 7ndal tööpäeval peale volikogu istungi toimumist. Volikogu komisjon on kohustatud oma koosoleku protokolli tegema kättesaadavaks kõigile soovijatele. Istungi originaalprotokollid säilitatakse vallakantseleis. Peale volikogu koosseisu volituste lõppemist antakse koosolekute protokollid üle vallakantseleisse, kes tagab nende säilimise. 33.6. Üldteatavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 34. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 34.1. Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse nende väljapanekuga Vallavalitsuse kantseleis ja Vastseliina valla raamatukogudes. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. 34.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused edastatakse Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 34.3. Volikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 34.4. Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 34.5. Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallakantseleis. 34.6. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 34.7. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 35. Õigusaktide täitmise kontroll 35.1. Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu otsuste ja määruste täitmise korra kohta volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikule. 35.2. Arupärimine esitatakse volikogu istungil suuliselt ja kirjalik tekst esitatakse volikogu esimehele. Arupärimises nähakse ette vastamise viis. 35.3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata arupärimise esitajale vastavalt avaldustele vastamise seadusele. Suulise vastuse puhul vastatakse arupärimisele volikogu nõudel koheselt käimasoleval istungil või järgmisel volikogu istungil. Arupärijal on õigus esitada kolm täpsustavat küsimust. Volikogu igal liikmel on õigus esitada üks küsimus arupärimise kohta. VALITSUS 36. Valitsus kui omavalitsuse täitev ja korraldav organ 36.1. Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes pandud ülesandeid. 36.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 36.1 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. 36.3. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 37. Vallavanema pädevus 37.1. Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 37.1.1. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 37.1.2. esindab Vastseliina valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 37.1.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 37.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 37.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 37.1.6. esitab vallavalitsusele kinnitamiseks vallale kuuluva äriühingu põhikirja ja juhatuse liikmete nimekirja või vallaasutuse põhimääruse ja selle juhi kandidaadi; 37.1.7. kinnitab valla haldusaparaadi sisekorraeeskirja; 37.1.8. esindab valda pangas, lepingute sõlmimisel ja valla osalusega äri- või mittetulundusühingus ilma erivolituseta; 37.1.9. esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 37.1.10. esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 37.1.11. täidab muid talle seaduse alusel ja volikogu ning valitsuse poolt pandud ülesandeid. 37.2. Vallavanemaks võib volikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu usaldus. 37.3. Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat valituse korraldusega määratud ametiisik. 37.4. Seaduses ja käesolevas põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valituse ametisse kinnitamise päevast. 37.5. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. 38. Vallavanema valimine 38.1. Vallavanema valib volikogu salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega neljaks aastaks. 38.2. Vallavanem tuleb valida peale volikogu esimehe valimist kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. Vajadusel kuulutab volikogu välja konkursi vallavanema kandidaadi leidmiseks. 38.3. Volikogu liikmed seavad üles vallavanema kandidaadid. 38.4. Vallavanema kandidaadid esitavad volikogule enne valimist omakäeliselt kirjutatud süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 38.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus esitada volikogule kuni 15 minutilises sõnavõtus oma valimisprogramm ja vastata esitatud küsimustele. 38.6. Igal volikogu liikmel on õigus igale vallavanema kandidaadile esitada kuni kolm küsimust. 38.7. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemis komisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 38.8. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutud häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. 38.9. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas punktis sätestatud korras. 39. Valitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 39.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 39.2. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja kuni kolm liiget. 39.3. Valitsuse arvulise suuruse ja liikmed kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema ettepanekul. 39.4. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse eelnev süümevande andmine nende poolt. 39.5. Valituse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse teenistuses oleku ajaks. 39.6. Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valituse ametisse kinnitamise päevast. 39.7. Valitus esitab lahkumispalve uue volikogu koosseisu esimesel istungil Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 40. Valitsuse kinnitamise kord 40.1. Valitsus kinnitatakse volikogu poolt ametisse vallavanema ettepanekul hiljemalt neli kuud uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates. 40.2. Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirjana. 40.3. Valitsuse liikmete kinnitamine toimub volikogu poolthäälteenamusega valitsuse liikmete nimekirja alusel salajasel hääletamisel. 40.4. Igale volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandideerijate nimekirjaga hääletussedel, kuhu hääletaja märgib iga kandidaadi nime järele oma seisukoha – poolt või vastu. 40.5. Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib endi hulgast esimehe ja sekretäri. 40.6. Hääletamistulemust kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. 40.7. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. 40.8. Kui vallavanema poolt esitatud kandidaat ei saa poolthäälte enamust, on vallavanemal aega kaks nädalat uue liikme esitamiseks. 41. Vallavalitsuse pädevus 41.1. Vallavalitsus: 41.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulenevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 41.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määrustega või põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 41.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 41.1.4. esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 41.1.5. lahendab küsimusi mis on käesoleva määruse punktis 22.2 alusel delegeeritud valitsusele; 41.1.6. moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja ametiasutuse hallatava asutuste tegevust; 41.1.7. võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. 41.2. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt ostustavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 41.3. Käesoleva määruse punktis 41.2 nimetatud juhul võib vallavalitsus volitada valla ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel valla ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil. 42. Valitsuse töökord 42.1. Valitsuse töövorm on istung. 42.2. Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. 42.3. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 42.4. Istungid on üldjuhul kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 42.5. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 42.6. Valitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 42.7. Valitsuse istungite kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 42.8. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 42.9. Istungi protokoll vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul peale istungi toimumist. 42.10. Protokolli originaaleksemplarile lisatakse vastuvõetud määruste ja korralduste esimesed eksemplarid ja lisad. 42.11. Protokollid jt dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 42.12. Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi ja ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 42.13. Kui vallavalitsuse istungil arutatud küsimuse otsustamine ei nõua vallavalitsuse õigusakti kehtestamist, fikseeritakse protokolliline otsus. 43. Valitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine 43.1. Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse nende väljapanekuga vallakantseleis. 43.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud ja piiratud või on mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 43.3. Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 43.4. Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva, ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Valitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 44. Õigusaktide algatamise õigus 44.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 44.2. Käesoleva põhimääruse punktis 44.1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Nimekirjal on kas kõigi esitajate allkirjad või kinnitab seda allkirjadega varustatud esitajate koosoleku protokoll. 44.3. Eelnõu vastuvõtmist kinnitab vallasekretär oma allkirjaga. 44.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 44.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelul volikogus või valitsuses. 45. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 45.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt kitsendatud tema õigusi. 45.2. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas valitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 45.3. Enne arutamist vallavalitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 45.4. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse vajadusel ka avaldaja või tema esindaja. 45.5. Kui lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastu võetud lahend või saadetakse küsimus uuesti läbivaatamiseks. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 46. Omavalitusteenistus 46.1. Omavalitsusteenistus on töötamine Vastseliina valla ametiasutustes. 46.2. Omavalitsusteenistus toimub vahetult valitsuses ja valitsuse struktuuriüksustes. 46.3. Valitsuse liikmed, valitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. 46.4. Omavalitsusteenistust valla ametiasutuses reguleerib avaliku teenistust käsitlev seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. 46.5. Vallavanem, abivallavanem ja vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 47. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 47.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitust kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 47.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 47.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 47.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 47.2. Käesoleva põhimääruse punktis 46.1 sätestatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 47.2.1. vabastatakse ametist tema enda algatusel, va käesoleva põhimääruse punktis 47.1.2 toodud juhul; 47.2.2. valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 48. Valla ametiasutuse poolt hallatavad asutused 48.1. Valla ametiasutuse poolt hallatavad asutused ei ole iseseisvad juriidilised isikud, üldjuhul nad ei teosta avalikku võimu ning asutustes töötavad isikud ei ole avalikud teenistujad. 48.2. Valla ametiasutuse poolt hallatavate asutuste juhid kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 48.3. Asutuse tegevust võib arutada volikogu istungil, samuti reguleerib volikogu asutuse tegevust arengukava, planeeringu ja eelarve kaudu. 49. Vallasekretär 49.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 49.2. Vallasekretär: 49.2.1. juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 49.2.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 49.2.3. korraldab volikogu ja valitsuse istungite ettevalmistamist ja protokollimist, valitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 49.2.4. esindab valda kohtus ilma erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 49.2.5. hoiab valla vapipitsatit; 49.2.6. viseerib õigusaktide eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 49.2.7. vastutab volikogu ja valitsuse õigustloovate aktide ärakirjade õiguskantslerile õigeaegse saatmise eest; 49.2.8. annab vallakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 49.2.9. registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 49.2.10. vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega. 49.2.11. täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja ametijuhendis pandud ülesandeid. 49.3. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama põhimääruse punktis 49.4 sätestatud tingimustele. 49.4. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. 49.5. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu. OSAVALLA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS 50. Osavald ja selle moodustamine 50.1. Osavald on valla maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla põhikirja alusel tegutsev üksus. 50.2. Osavalla moodustamise võivad algatada: 50.2.1. üks neljandik volikogu liikmetest; 50.2.2. taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest; 50.2.3. vallavalitsus; 50.3. Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse. 50.4. Osavalla valitsusel ja vanemal ei ole õigustloova akti andmise õigust. 50.5. Osavalla vanem võib oma volituste piires ja ülesannete täitmiseks anda üksikaktina korraldusi ning valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Korraldustele kirjutab alla osavalla vanem. 51. Aleviku- ja külavanem 51.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 51.2. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 51.3. Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku, alevi- ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese aleviku, alevi- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise aleviku, alevi- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. MAJANDUS JA EELARVE 52. Vallavara 52.1. Vallavara on Vastseliina valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning varalised õigused ja kohustused. 52.2. Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu. 52.3. Vallale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks vallal olevate ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. 52.4. Vallal on ostueesõigus valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus- tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. 53. Majandustegevus 53.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 53.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris 53.3. Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed. 53.4. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. 53.5. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 54. Maksud ja koormised 54.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest alates või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 54.2. Volikogul on õigus seaduste alusel kehtestada oma määrusega koormisi, millega kohustatakse füüsilisi või juriidilisi isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Määruses kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 54.3. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 54.4. Koormist ei ole lubatud asendada maksuga valla eelarvesse. 54.5. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makse. 54.6. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 55. Valla eelarve 55.1. Vallaeelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 55.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajatel lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 55.3. Vallaeelarve projekti koostab valitsus ja esitab selle määruse projektina läbivaatamiseks volikogule. Volikogu võtab eelarve vastu häälteenamusega. 55.4. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta. 55.5. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Vastseliina valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja kontrollimise täpsem kord on kehtestatud volikogu määrusega. 55.6. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruandega on võimalik tutvuda valla kantseleis ning raamatukogudes. 55.7. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 55.8. Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise korra kehtestab volikogu eraldi määrusega. VALLA ARENGUKAVA 56. Arengukava 56.1. Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. 56.2. Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. 56.3. Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. 56.4. Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 56.4.1. valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 56.4.2. valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 56.4.3. mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. 56.5. Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. 56.6. Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava vallavalitsuse veebilehel. 56.7. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. 56.8. Arengukava on aluseks: 56.8.1. vallaeelarve koostamisele; 56.8.2. investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 56.8.3. laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.