Torgu Vallavolikogu — Torgu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 265, 2436

Aluseks võttes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 36 5 ja Jäätmeseaduse § 71 lg 1 ning lähtudes vallavalitsuse ettepanekust Torgu vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kehtestada Torgu valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud) 2. Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist elektroonilises Riigi Teatajas 3. Käesoleva määruse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates määruse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud määrusest teada saama või esitada kaebuse Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. Volikogu esimees Mihkel UNDREST Lisa 1 KINNITATUD Torgu vallavolikogu määrusega nr.1-1/9 02.09.2005 Torgu valla jäätmehoolduseeskiri I ÜLDSÄTTED 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Torgu vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Torgu valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõikidele asutustele, juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tekitavad või käitlevad jäätmeid. 3. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumise, sorteerimise ja veo territooriumi valdaja, kui jäätmehooldusleping ei näe ette teisiti. 4. Jäätmehooldust Torgu vallas korraldab ja kontrollib Torgu Vallavalitsus, teostades seda alljärgnevalt: 4.1 nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 4.2 kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist elamumaa sihtotstarbega kinnistutel; 4.3 teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist; 4.4 kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu või dokumente, mis tõendavad jäätmete üleandmist jäätmekäitlejale; 4.5 teostab järelvalvet jäätmehoolduseeskirjas kehtestatud nõuete täitmise üle . II MÕISTED 5. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: jäätmed – mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; aiajäätmed - risu, oksad, rohi, lehed ja muud taolised taimsed jäätmed; biolagundatavad jäätmed - jäätmed, mis on anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad; ehitusjäätmed - ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav väljaveetud pinnas; jäätmehooldus - jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; jäätmekäitlusleping – on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; jäätmekäitlusettevõte - ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; jäätmekäitluskoht - tehniliselt varustatud või sisustatud rajatis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; jäätmekogumisvahendid - kotid, konteinerid, mahutid jm anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed; jäätmetekitaja - isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; jäätmenõustamine – jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu,teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; jäätmete kogumine- jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; majapidamine – antud eeskirjas hõlmab kõiki vallaelanikke( füüsilisi isikuid ), kes on kinnistute omanikud, maa-ala haldavad füüsilised ja juriidilised isikud; ettevõte – hõlmab kõiki vallas tegutsevaid asutusi ja ettevõtteid ( juriidilisi isikuid) ning füüsilisest isikust ettevõtjaid; kompostor - orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; suurjäätmed - suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, WC-potid , vannid, kraanikausid, pliidid, jne). ohtlikud jäätmed - oma omadustelt inimeste tervisele ja keskkonnale kahjulikud jäätmed, mis vastavalt jäätmeseaduse paragrahvile 8 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel; olmejäätmed - kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tavajäätmeid kui ka ohtlikke jäätmeid; pakend- mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba , toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid; pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; vanapaber ja papp – puhas ja kuiv tarbimiset kõrvaldatud paber ja papp; püsijäätmed - jäätmed, mis ei allu mingitele olulistele füüsikalistele, keemilistele ja bioloogilistele muutustele. Nad ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt ega keemiliselt, ei ole biolagundatavad või ebasoodsalt mõjutatavad muu nendega kontakti sattuva aine poolt nii, et suureneks keskkonna reostus või kahju inimese tervisele. Nõrgvee teke ja reoainete sisaldus jäätmetes ning nõrgvee ökotoksilisus peavad olema tähtsusetud; riskijäätmed - lõikavad, torkavad, haisevad ja tolmavad jäätmed, tavajäätmed, mis nõuavad erikäitlust; taaskasutatavad jäätmed (teisene toore) - jäätmed, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks; tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; ökoloogilised kuivkäimlad - kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet; vanametall - kasutusest kõrvaldatud metallpakend ja muud metallijäätmed; probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnale keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. III JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED 6. Iga tegevuse juures tuleb jäätmetekitajal rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. 7. Tekkinud jäätmed tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole üleliia kulukas. 8.Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 8.1. rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutatakse jäätmeid; 8.2. valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 9. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Kinnisasja omanik ja ehitise kui vallasasja omanik on edaspisises tekstis territooriumi haldaja. 10. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. 11. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 12. Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega. 13. Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. 14. Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. IV JÄÄTMEVALDAJA JA TERRITOORIUMI HALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMETE KÄITLEMISEL 15. Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele või Saaremaa Keskkonnateenistuses registreeritud ettevõttele eeskirjaga määratud korras. 16. Jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad on kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama ise neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. 17. Jäätmevaldaja ei tohi sõlmida jäätmekäitluslepingut ega anda jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba või kes ei ole registreeritud Saaremaa Keskkonnateenistuses. Kõigil jäätmetetekitajatel Torgu vallas peavad olema kas isiklikud või lepingu alusel kasutatavad jäätmete kogumisvahendid. 18. Üldkasutatavatesse kohtadesse paigutab prügikonteinerid Torgu Vallavalitsus või territooriumi haldav organisatsioon vastavalt võimalusele ja vajadusele. Avalike ürituste paigad varustab prügiurnidega ürituse korraldaja, kes likvideerib järgmiseks päevaks kogu ürituse käigus tekkinud prügi. 19. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. 20. Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. 21. Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 22. Ajutine konteineriväline ladustamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist. 23. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Torgu Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. V JÄÄTMETE KOGUMINE 24. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja. 25. Kinnistul või krundil tekkinud jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada,tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud konteinerisse. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada konteinerisse, on võimalik üle anda Torgu vallavalitsuse poolt korraldatud kogumisringil. Kogumisauto peatuskohad teatatakse külavanemate kaudu ja kohalikus ajalehes. 26. Mahutitesse paigutada ja prügilasse vedada võib liiva, tuhka ja pühkmeid kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. 27.Vanametall tuleb (vt lisa 1) üle anda vanametalli kogumisega tegelevale metallijäätmeluba omavale ettevõttele või viia Kudjape prügilasse. 28. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 29. Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse. 30. Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Kui turustajast 10 km raadiuse ulatuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab turustaja tasuta tagasi võtma rohkem kui arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. 31. Taaskasutatavate ja prügilasse viidava olmejäätme kogumisvahenditesse ei tohi koguda: - ohtlikke jäätmeid; - üle 40 kraadi C kuuma tuhka; - tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; - vedelaid jäätmeid; - käimlajäätmeid; - jäätmeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; - aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist. - taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; - ehitus- ja lammutusjäätmeid; 31.1 ehitus-ja lammutusjäätmete käitlemine peab toimuma lisas 2 esitatud nõuete kohaselt; 31.2 tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutaja peab oma jäätmete käitlemisel juhinduma lisas 3 esitatud korrast. 32. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: - ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; - spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid; - muud eraldi määratavad vastuvõtukohad (vt lisa 1). VI PAKENDITE JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE 33. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 34. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. 35. Pakendiettevõtja on kohustatud alates 2005.a.maist tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. 36. Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, va tagatisrahaga pakendid , vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimusel. 37. Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete (välja arvatud tagatisrahaga pakendid) vastuvõtupunktid. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused peab kooskõlastama vallavalitsusega. 38. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. VII OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 39. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. 39.1 ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik; 39.2 mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad; 39.3 ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 39.4 kõlbmatuid ravimeid saab üle anda ka üldapteekidesse ja veterinaarravimite osas veterinaarapteekidesse; 39.5 vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni; 39.6 koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid , õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse. 39.7 ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele; 39.8 ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele; 39.9 ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. VIII JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 40. Jäätmete äravedu korraldab jäätmetekitaja kokkuleppel jäätmekäitlusettevõttega või viib ise jäätmed ladestus-, kogumis- või taaskasutuskohta. 41. Jäätmete ladestamine Torgu valla territooriumil on keelatud. Jäätmed tuleb ladestamiseks üle anda Kudjape prügilasse. 42. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud suurjäätmete äraveo või paigutama kogutavad jäätmed kinnistu valdaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 43. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud suurjäätmete äraveo või paigutama kogutavad jäätmed kinnistuvaldaja konteineri juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. 44. Suurjäätmeid on võimalik üle anda Torgu Vallavalitsuse poolt korraldatud kogumisringidel 1 kord aastas ( kevadel). Kogumisauto peatuskohad ja ajad teatatakse külavanemate kaudu ja kohalikus ajalehes. 45. Kogutud jäätmeid tohib transportida ainult vastavat jäätmeluba omavasse jäätmete vastuvõtu- ja käitluskohtadesse (vt lisa 1). 46. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 46.1 vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 46.2 koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 46.3 oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 46.4 paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 46.5 korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. 47. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinereid, kui: 47.1 konteineri mass ületab sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks jäätmete valdaja poolt tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud sõiduk; 47.2 konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse vm põhjusel tühjendada nn vabapuistemeetodil; 48. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 48.1 kandma enda poolt tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 48.2 jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktide ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid. 49. Korterelamud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates- kompostorites, kuhu ei pääse linnud ega loomad. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. Üksikmajapidamistes võib oma krundil kompostida orgaanilise päritoluga jäätmeid. Kompostimiskoht ei tohi asuda kaevu sanitaarkaitsetsoonis (kaevudel 15m), veekogude kaitsevööndis (10m) ega või paikneda kinnistul lähemal kui 5m selle piirist. 50. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee ja fekaalide kogumiskaevud ning püüdurid peavad pinnase- või pinnasevee reostuse vältmiseks olema vettpidavad. Ligipääs kaevudele, mahutitele ja püüduritele peab olema vaba. 51. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekaevude tühjendamiseks sõlmib jäätmevaldaja vastavat teenust osutava isikuga lepingu. 52. Sõnnikut, vedelsõnnikut , virtsa ja mineraalväetisi ei tohi põllule laotada 1.nov.-31.märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud , perioodiliselt üleujutatud või veega küllastunud maale. 53. Immutamata puidujäätmeid, paberit ja pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemis, suuregabariidilised puidujäätmed võib vedada jaanituleplatsidele. 54. Kaks nädalat pärast lume sulamist vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides on lubatud põletada lahtises tules kuivi oksi ja risu. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool maaeralduse piire on keelatud. 55. Torgu Vallavalitsus korraldab valla territooriumil tekkivate ohtlike jäätmete kogumist kogumispunktides ja nende üleandmist litsenseeritud jäätmekäitlusettevõttele (vt lisa 1 ). IX JÄÄTMEKÄITLUSE TEHNILISED NÕUDED 56. Jäätmemahutid peavad olema korras, terved, pestavad (va. jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. 57. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 57.1 põhiliselt 100-, 120-, 140-, 190-, 200-, 240-, 600-, 800-, liitrised kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 57.2 kaanega varustatud 1,5; 2,5; 3,5 ja 4,5 m3 konteinerid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse. 58. Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk jäätmeveofirma nimega, kontaktandmed . 59. Jäätmeid tohib paigutada: 59.1 jäätmekottidesse mitte üle 10 kg; 59.2 väikekonteineritesse ja konteineritesse vastavalt jäätmeveolepingule. 60. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 61. Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. 62. Kuni 800 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega ( betoon, asfalt, kruus jms.) alusele,mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 4 m.Käsitsi teisaldatava ratastel väikekonteineri korral määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga. 63. Suuremad kui 800 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega ( betoon, asfalt, kruus jms.) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt. 64. Väljas paiknevad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval alusel. 65. Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased, puhastatud lumest ja jääst, ning peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. 66. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. X JÄRELVALVE JA VASTUTUS 67. Territooriumi valdaja on kohustatud tagama käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise. Eeskirjaga reguleerimata juhtudel tuleb juhinduda seadusest. 68. Järelvalvet käesoleva eeskirja nõuete täitmise üle teostavad vallavalitsus, vallavolikogu poolt määratud ametiisikud ning teised seaduses sätestatud ametiisikud. 69. Jäätmetest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt Jäätmeseadusele, mis kehtestab: 69.1 ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi reostuse tekitaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel; 69.2 reostuse tekitaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses; 69.3 kui reostuse tekitaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust ei täida, korraldab reostuse likvideerimise reostuse tekitaja kulul reostatud kinnisasja omanik; 69.4 kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostatud kinnisasja omanik reostuse likvideerimise omal kulul; 69.5 kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise asendustäitmise korras kohalik omavalitsus reostatud kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Lisa 1 Litsenseeritud jäätmekäitlusettevõtted ja jäätmete vastuvõtukohad. OÜ PRÜGIMEES - olmejäätmete vedu, tavajäätmete ladestamine, konteinerite rent, fekaalide vedu ja jäätmekäitlusalane nõustamine. Aadress: Kuressaare linn Tallinna 61e tel. 4531602 OÜ O.J. PROJEKT - ohtlike jäätmete kogumine ja vedu. Aadress: Kuressaare linn Tallinna 61e tel. 4531 601 Kudjape ohtlike jäätmete kogumiskeskus - Saare mk Kaarma vald Kudjape Kudjape õlidega saastunud pinnase kompostimise väljak - aadress sama. Kudjape prügila - Kaarma vald Kudjape Vanametalli vastuvõtupunktid asuvad - Kudjape prügilas Kaarma vald Kudjape; FIE Janno Piht, Pihtla tee 2. km; Kärla vald Mõnnuste k; Kaarma vald Kellamäe. Ehitus– ja lammutusjäätmete purustamine - AS Level, Pikk tn. 69 Kuressaare. Biolagunevate jäätmete kompostimine - Kärla reoveepuhasti kõrval, kokku leppida Kärla Vallavalitsusega tel. 4542065 Vanapaberi ja papi kogumine - OÜ Prügimees, Pikk 79 b Kuressaare Lisa 2 Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise kord I ÜLDSÄTTED 1. Käesolev jäätmeeeskirja lisa määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) käitlemise nõuded Torgu vallas. 2. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetud pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 3. Käesoleva lisaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 4. Kui ehitamise käigus tekib käesoleva lisa mõistes jäätmeid, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 4.1 jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 4.2 pinnasetööde mahtude bilanss; 4.3 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 4.4 jäätmete edasine suunamine. 5. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 10m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada Torgu Vallavalitsuses kinnitatud õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 6. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Torgu Vallavalitsusega ja lammutusluba. Lammutustööde lõpetamisel tuleb vormistada vallavalitsuses jäätmeõiend. 7. Ehitusjäätmeid vedav isik peab olema registreeritud Saaremaa Keskkonnateenistuses. 8. Torgu vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes. 9. Ehitusjäätmed ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. II EHITUSJÄÄTMETE VALDAJA KOHUSTUSED JÄÄTMEKÄITLUSEL 10. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt käesoleva lisa nõuetele vastutab jäätmevaldaja. 11. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. 12. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. 13. Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoone, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaazi omanikust ehitaja. 14. Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. 15. Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. 16. Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 16.1 rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 16.2 korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 16.3 rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 16.4 võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 16.5 valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 16.6 kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite ajutise paigutamise teedele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse või haljasaladele; 16.7 teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. III MITTEOHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 17. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisevõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 17.1 puit; 17.2 kiletamata paber ja papp; 17.3 metall ; 17.4 mineraalsed jäätmed ( kivid, ehituskivid . tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne.); 17.5 raudbetoon- ja betoondetailid ; 17.6 tõrva mittesisaldav asfalt; 17.7 kiled. 18. Juhul kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. 19. Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi, taaskasutada või anda taaskasutamisks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. 20. Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed ( vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid , puittalad jne). 21. Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid, mis ei leia taaskasutamist materjalina, tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. IV OHTLIKE EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 22. Ohtlikud ehitusjäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 22.1 asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmterjalid jne; 22.2 värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 22.3 naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 22.4 saastunud pinnas. 23. Pinnas loetakse saastunuks ,kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. 24. Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. 25. Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatud või valve all. 26. Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne. ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. 27. Ohtlikud ehitusjäätmed, sh ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 28. Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vastava jäätmeloa ja teenustöö korral ohtlike jäätmete litsentsi olemasolul. Lisa 3 Tervishoiu-ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 1. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad on: 1.1 üldarstiabiasutused (s.h perearst); 1.2 kiirabiasutused; 1.3 hambaraviasutused; 1.4 loomakliinikud ja loomaarstid; 1.5 laboratooriumid ja apteegid. 2. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud nakkusohtlikud ja bioloogilised, lõikavad ja torkivad jäätmed (edaspidi haiglajäätmed) tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 3. Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas ,sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed. 4. Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituna teenuse osutaja hoiukohta. 5. Teravad ja torkivad jäätmed nagu nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, muud teravad osad, tuleb tekkekohas paigutada mitteläbitorgatavast materjalist valmistatud suletavatesse nõudesse ja üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, mis on märgistatud kirjaga «Nakkusohtlikud jäätmed». Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 7. Radioaktiivsed jäätmed, mis on kasutusest kõrvaldatud ,ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse märgistatud säilituspakendisse ning hoida hoidlas lukustatult või koheselt korraldada nende üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitlejale. 8. Ravimijäätmed, milleks on vananenud või riknenud ravimid, pakitakse märgistatud plastikkotti või purki ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9. Alates 1. märtsist 2005 võib lisaks punktis 78 sätestatule ravimijäätmeid üle anda üldapteegile, veterinaarravimeid ka veterinaarapteegile sotsiaalministri kehtestatud korras. 10. Elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse märgistatud plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse nii, et vesi katab elavhõbeda. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmete hoiukohas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 11. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele.