Siseminister — Jälitustoimiku pidamise kord

21.11.2005/82 (RTL 2005, 114, 1763) 2.12.2005 Määrus kehtestatakse «Jälitustegevuse seaduse» (RT I 1994, 16, 290; 1995, 15, 173; 1996, 49, 955; 1997, 81, 1361; 93, 1557; 1998, 47, 698; 50, 753; 51, 756; 61, 981; 98/99, 1575; 101, 1663; 1999, 16, 271; 31, 425; 95, 845; 2000, 35, 222; 40, 251; 102, 671; 2001, 3, 9; 7, 17; 58, 353; 2002, 56, 350; 61, 375; 2003, 88, 591; 2004, 2, 7; 46, 329) § 10 4 lõike 2 alusel. §1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse jälitusasutustes jälitustoimikute pidamise kord ja tingimused. §2. Jälitustoimiku mõiste Jälitustoimik on jälitustoimingutega kogutud teabe süstematiseeritud digitaalne või paberkandjal vormistatud kogum. §3. Jälitustoimiku numeratsioon (1) Jälitustoimiku number koosneb 10-kohalisest numbrist, kus kaks esimest näitavad aastat, kolm järgmist jälitusasutuse koodi ning viis viimast jälitustoimiku järjekorra numbrit. Jälitustoimikutel võib kasutada tingnimetusi. (2) Jälitusasutuste koodid on: 1) Kaitsepolitseiametil – 100; 2) Politseiametil – 200; 3) Piirivalveametil – 300; 4) Kaitsejõudude Peastaabil – 400; 5) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal ja vanglal – 500; 6) Maksu- ja Tolliametil – 600. (3) Jälitusasutuse juht võib oma käskkirjaga kinnitada lõikes 2 nimetatud jälitusasutuse koodi kahe viimase numbri jaotuse oma asutuse hallatavate asutuste vahel. (4) Jälitustoimik registreeritakse ning nende üle peetakse arvestust jälitusasutuse siseselt vastavas turvalises andmekogus, mille pidamise ja töökorralduse kehtestab jälitusasutuse juht. §4. Jälitustoimiku avamine Jälitustoimik avatakse jälitusmenetluse alustamise otsusega vastavalt «Jälitustegevuse seaduse» § 101 lõikele 1. §5. Jälitustoimiku lõpetamine (1) Jälitustoimik lõpetatakse jälitusmenetluse lõpetamise otsusega «Jälitustegevuse seaduse» § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel. (2) «Jälitustegevuse seaduse» § 9 lõikes 2 nimetatud ajenditel läbiviidud jälitusmenetluse kohta koostab või kinnitab jälitusasutuse juhi volitatud ametnik kokkuvõtte, mille alusel initsiaatorile koostatud vastuse allkirjastab jälitusasutuse juht. §6. Jälitustoimiku sisu (1) Lisaks jälitusmenetluse käigus kogutud ja digitaalselt või paberkandjal talletatud teabele peab jälitustoimik sisaldama: 1) jälitusmenetluse alustamise otsust; 2) jälitustoimingute protokolle; 3) jälitustoimingute lubasid; 4) jälitustoimiku lõpetamise otsust; 5) teavet isikule teate edastamise või edastamata jätmise kohta; 6) jälitustoimikuga tutvumise registreerimislehte; 7) muud jälitustoimingute teostamise käigus koostatud ja kogutud dokumendid ning andmekandjad. (2) Esemeid, mida ei saa säilitada jälitustoimikus, hoitakse jälitusasutuse asitõendite hoidla selleks ettenähtud osas või selleks spetsiaalselt kohandatud ruumis. Esemete hoiustamise korra kehtestab jälitusasutuse juht asutusesiseselt. §7. Jälitusteabe üleandmine (1) Jälitusmenetluse käigus saadud, kuid konkreetses jälitusmenetluses tähtsust mitteomav teave, mis sisaldab informatsiooni ettevalmistatava või toimepandud kuriteo või kuritegevuse infrastruktuuri kohta, tuleb edastada pädevale jälitusasutusele järgides «Jälitustegevuse seaduse» § 6 lõike 4 ja § 8 nõudeid. Teabe edastamise saatekirja koopia säilitatakse jälitustoimikus. (2) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud teave saadi kohtueelses menetluses kohtu luba nõudva jälitustoimingu teostamise käigus, on teabe edastamise kohustus initsiaatoril, kui see ei kahjusta konkreetset jälitusmenetlust. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud jälitusteabe saanud jälitusasutus on kohustatud alustama jälitus- või kriminaalmenetlust, kui saadud jälitusteave sisaldab selleks piisavalt andmeid. (4) Jälitustoimiku üleandmisel teisele jälitusasutusele rakendatakse käesoleva määruse §-s 8 sätestatud dokumentide asjaajamise korda. (5) Jälitustoimiku materjalide hulgast jälitusteabe eraldamise ja üleandmise ning üleantud materjalide jälitustoimikuga ühendamise korra kehtestab jälitusasutuse juht. §8. Asjaajamine jälitustegevuse dokumentidega (1) Jälitustoimikuid ja nendes sisalduvat teavet käideldakse vastavalt asutusesisesele jälitustegevuse dokumentide asjaajamise korrale. (2) Asjaajamise korra jälitustegevuse dokumentidega kehtestab jälitusasutuse juht. (3) Teabe edastamisel ja käitlemisel arvestatakse teabe edastanud asutuses kehtivaid nõudeid, tagades teabe salastatuse. (4) Juhul kui jälitustoimik sisaldab riigisaladust, kohaldatakse selle suhtes «Riigisaladuse seaduse» (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147; 2004, 2, 7; 43, 300; 46, 329; 54, 387) sätteid. §9. Määruse kohaldamine tunnistajakaitse teostamisel avatud jälitustoimiku suhtes „Jälitustegevuse seaduse“ § 9 lõike 1 punktis 7 1 sätestatud ajendil alustatud jälitusmenetluse jälitustoimikute suhtes kohaldatakse „Jälitustegevuse seadust“ niivõrd, kuivõrd „Tunnistajakaitse seaduses“ ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei sätestata teisiti. [RTL 2005, 114, 1763 - jõust. 2.12.2005]