Kaarma Vallavolikogu — Kaarma valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 263, 2416

Juhindudes Jäätmeseaduse § 71 lg1 ja lg 2, Pakendiseaduse § 15 lg 1 ja lg 2, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg1 ja § 22 lg 1 punkt 365 ning tulenevalt vallavalitsuse seisukohast, Kaarma Vallavolikogum ä ä r a b : 1. Kehtestada Kaarma valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 01.jaanuaril 2006. Volikogu esimees Urmas LEHTSALU Kehtestatud Kaarma Vallavolikogu 12.10.2005 määrusega nr 8 KAARMA VALLA J Ä Ä T M E H O O L D U S E E S K I R I 1 ÜLDSÄTTED 1.1. Käesolev eeskiri määrab jäätmekäitluse üldise korra Kaarma valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku elukeskkonna säilitamine Kaarma vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise soodustamine. 1.3. Eeskiri on vastavalt Jäätmeseaduse § 71 lg 2 p 3 kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad alaliselt või ajutiselt Kaarma valla haldusterritooriumil. 1.4. Jäätmehooldust Kaarma vallas korraldab ja kontrollib Kaarma Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele. 1.5. Eeskirjaga lahendamata küsimusi lahendab vallavalitsus juhindudes jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. 1.6. Käesoleva eeskirja reguleerimisalasse ei kuulu: 1.6.1 välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 1. 1.6.2 reovesi ja koos reoveega käitlemisele või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; 1.6.3 radioaktiivsed jäätmed; 1.6.4 lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 1.6.5 loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 1.6.6 mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud põllu- ja metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 1.6.7 maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. 2 MÕISTED 2.1. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 2.1.1 Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille nende valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.2 Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 2.1.3 Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagunevad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele; 2.1.4 Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp; 2.1.5 Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale, mis vastavalt Jäätmeseaduse § 6 nõuavad erimenetlust nende käitlemisel (vanad õlid, lahustid, vanad värvid, vanad ravimid, televiisorite kineskoobid, külmkapid jne); 2.1.6 Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 2.1.7 Aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud taimsed jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; 2.1.8 Taaskasutatavad jäätmed on jäätmed, mida saab kasutada toorainena (teisene toore), kütusena või muuks otstarbeks; 2.1.9 Ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav äraveetav pinnas; 2.1.10 Korraldatud jäätmete vedu - olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast jäätmeluba omavatesse jäätmekäitluskohtadesse Kaarma vallavolikogu poolt korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 2.1.11 Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 2.1.12 Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed (Jäätmeseaduse § 66-69 tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum); 2.1.13 Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 2.1.14 Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 2.1.15 Jäätmehooldusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja või Kaarma Vallavalitsuse vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja või Kaarma Vallavalitsus võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja või Kaarma Vallavalitsus muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 2.1.16 Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 2.1.17 Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskoht on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks; 2.1.18 Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel; 2.1.19 Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segu koostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 2.1.20 Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel, või seda ettevalmistav tegevus; 2.1.21 Jäätmete korduskasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmeid kasutakse nende esialgsel otstarbel, see tähendab samal otstarbel kui tooteid, millest nad on tekkinud; 2.1.22 Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); 2.1.23 Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse; 2.1.24 Jäätmete ringlussevõtt on jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus; 2.1.25 Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan. Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks; 2.1.26 Jäätmete energiakasutus on jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse; 2.1.27 Jäätmetekke vältimine on meetmete kompleks, mis on suunatud jäätmete ning nende koostises olevate ainete ja materjalide koguse või jäätmete keskkonna- ja terviseohtlikkuse vähendamisele; 2.1.28 Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted; 2.1.29 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupu; 2.1.30 Keskkonnahäiring käesoleva eeskirja tähenduses on arvulise normiga reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine; 2.1.31 Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad: patareid, akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; 2.1.32 Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik; 2.1.33 Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügila ei ole ehitis, kus jäätmed maha laaditakse, et neid ette valmistada veoks mujal asuvasse töötlemis-, taaskasutamis- või kõrvaldamiskohta, jäätmete ladustamise koht enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates, jäätmete ladustamise koht enne nende kõrvaldamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed kõrvaldatakse aasta jooksul nende ladustamisest arvates; 2.1.34 Prügila liigid sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest mis jagunevad: ohtlike jäätmete prügilateks, tavajäätmeprügilateks ja püsijäätmeprügilateks; 2.1.35 Nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis voolab prügilast välja või jääb prügilasse; 2.1.36 Prügilagaas on igasugune gaas, mis tekib prügilasse ladestatud jäätmetest; 2.1.37 Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje; 2.1.38 Kompostor on orgaaniliste jäätmete lagundamiseks kasutatav mahuti; 2.1.39 Kompostimine on orgaaniliste jäätmete segamine ning käitlemine maapinnal või kompostoris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel; 2.1.40 Vanaõli on mistahes mineraal-, taimsel või sünteetilisel õlil põhinev määrdeaine, kütte- või tööstusõli või muu õli, emulsioonid kaasa arvatud, mis on muutunud kõlbmatuks sellele algselt ettenähtud otstarbeks ning mille selle valdaja on kasutuselt kõrvaldanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2.1.41 Ökoloogilised kuivkäimlad on kuivkäimlad, milles fekaalide lagundamiseks ja stabiliseerimiseks kasutatakse tugiainet. 3 JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDPRINTSIIBID 3.1. Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. 3.2. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu (ka mahuti ümbruse) eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmehooldeleping ei näe ette teisiti. 3.3. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. 3.4. Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega ja omavahel, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. 3.5. Kõik Kaarma valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. 3.6. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. 3.7. Ülaltoodud eesmärkide saavutamiseks tuleb iga tegevuse juures võimaluse piires: 3.7.1 rakendada loodusvarade ja toorme säästlikku kasutamist võimaldavat tehnoloogiat, sealhulgas tehnoloogiat, milles võimalikult suures ulatuses taaskasutada jäätmeid; 3.7.2 valmistada ja kasutada eeskätt selliseid tooteid, mis on pikaealised ja korduvalt kasutatavad ning mille kasutuselt kõrvaldamisel tekkivad jäätmed on taaskasutatavad võimalikult suurel määral. 3.8. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Kaarma Vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse määratud kogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, metall, klaas, tekstiil jne) koguda olmejäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. 3.9. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetava jäätmeliiki, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kontaktaadressi sisaldava informatsiooniga. 3.10. Jäätmed tuleb pakkida jäätmekottidesse nii, et need ei levitaks haisu, ei põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendeid. 3.11. Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. Risu ja oksad võib vähesel määral vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid häirimata oma kinnistu (krundi) piires põletada; 3.12. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 3.12.1 Rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 3.12.2 Korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3.12.3 Pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. 3.13. Füüsilisest isikust jäätmetekitaja ülesanne on võimaluse piirides vähendada kodumajapidamises jäätmete tekkimist ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (koguma, sorteerima, ära vedama, taaskasutama) või andma need käesoleva eeskirjaga kindlaks määratud korras üle olmejäätmete kogumisettevõttele. 4 JÄÄTMETE KOGUMINE JA SORTEERIMINE 4.1. Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. 4.2. Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või nad peavad jäätmekäitluslepingu alusel kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele. 4.3. Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule naaberkinnistust vähemalt 1 meetri kaugusele (kui naabrid ei lepi kokku teisiti) välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult Kaarma vallavalitsuse loal ja tingimustel. 4.4. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab jäätmemahutid Kaarma vallavalitsus või territooriumi haldav juriidiline või füüsiline isik. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema prügikast või prügikonteiner (spetsiaalselt selleks valmistatud) mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab ettevõte. Avalike ürituste toimumise kohad varustab prügikastide või prügikonteineritega ürituse korraldaja, kes likvideerib vastavalt kehtestatud heakorraeeskirjadele kogu ürituse käigus tekkinud jäätmed. 4.5. Jäätmete kogumise mahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada jäätmemahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. 4.6. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahuteid puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui 1 kord kvartali jooksul. Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning metallmahutid värvitud. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või rentnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. 4.7. Piirkondades, kus jäätmevedu ei ole korraldatud, on jäätmevaldajad ja territooriumi haldajad kohustatud kas ise või volitatud esindaja vahendusel sõlmima jäätmekäitlusettevõttega jäätmekäitluslepingu või vedama neile kuuluvad või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta oma jõududega või taaskasutama neid vastavalt Jäätmeseaduse nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja territooriumi haldaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või jäätmekäitluslepinguga. 4.8. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutitesse paigaldamata, ei ole lubatud. Mahukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, tuleb ajutiselt ladustada oma krundile ja kevadel toimuva suuremahuliste jäätmete kogumise ajal anda üle jäätmeid koguvale ettevõttele. Mahukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid jne.. Mahukate jäätmetena ei käsitleta muuhulgas autovrakke, autoosi, s.h. autorehve, ehitus-lammutusjäätmeid ja alates 2005.a. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h. külmikud, pesumasinad ja telerid. 4.9. Jäätmetekitaja peab maksimaalselt vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist nende tihendamise ja kokkupressimise teel, jälgides, et tema poolt täidetud jäätmekonteineri mass ei ületa piirnormi: 25 kg 0,1m3 kohta kui jäätmevedajaga pole kokkulepitud teisiti. 4.10. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 4.11.1 käsitsi teisaldatavaid ratastel, põhiliselt 80, 140, 240, 360, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid spetsiaalselt selleks otstarbeks valmistatud väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 4.10.2 kaanega varustatud konteinereid mahtuvusega 1500, 2500, 3500 ja 4500 liitriseid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 4.10.3 suletavate luukidega varustatud teisaldatavad konteinerid mahutavusega 12 m3 ja 16 m3, mida tühjendatakse spetsiaalse autoga. 4.11. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. Kergestiriknevad ja halvastilõhnavad segunenud olmejäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. 4.12. Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: 4.12.1 ohtlikke jäätmeid; 4.12.2 lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; 4.12.3 vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; 4.12.4 käimlajäätmeid; 4.12.5 kogumiskaevude setteid; 4.12.6 nakkusttekitavaid jäätmeid; 4.12.7 radioaktiivseid jäätmeid; 4.12.8 erikäitlust vajavaid jäätmeid; 4.12.9 jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; 4.12.10 aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 4.12.11 taaskasutatavaid jäätmeid; 4.12.12 ehitus- ja lammutusjäätmeid. 4.13. Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 4.13.1 ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt; 4.13.2 muud eraldi määratud vastuvõtukohad.(kui need on olemas) ; 4.13.3 andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale; 4.14. Liiva, jahtunud tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse jäätmekottides ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele. 4.15. Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. 4.16. Jäätmemahuti (konteiner) tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta, mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (mahuti käsitsi teisaldamise vahemaa kuni 5 m). Juurdesõidutee jäätmemahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. Jäätmevaldaja on kohustatud talvel puhastama lumest juurdesõidutee jäätmemahutini ja selle ümbruse. 4.17. Klaaspakendid ja plastikpudelid tuleb paigutada valla territooriumil asuvatesse üldkasutatavatesse klaaspakendite ja plastikpudelite kogumise mahutitesse või viia vastavasse klaastaara vastuvõtupunkti. Klaasimahutitesse paigaldatavatelt pudelitelt ja purkidelt tuleb eemaldada metallist korgid ja kaaned, paberetikettide eemaldamine ei ole kohustuslik. Lehtklaasi jäätmete paigutamine klaaspakendite mahutitesse ei ole lubatud. 4.18. Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. 4.19. Ehitus- ja lammutusjäätmete jaoks tuleb jäätmevaldajal tellida eraldi mahuti ja korraldada äravedu jäätmekäitluskohta. 4.20. Vanapaber ja papp tuleb teisese toorme kogumisvahendite olemasolu korral paigutada vastavasse kogumismahutisse või toimetada selleks rajatud jäätmekäitluskohta. Suuremate pakkekartongi koguste (üle 100 kg) puhul tuleb jäätmevaldajal tellida kohapealne üleandmine jäätmekogujale. 5 JÄÄTMETE VEDU JA KÄITLEMINE 5.1. Olmejäätmete korraldatud kogumist ja vedu Kaarma vallas tohib teostada ainult konkursi korras vallavalituse poolt valitud ettevõtja 5.2. .Kaarma valla haldusterritooriumil asuvad ja tegutsevad olmejäätmete valdajad loetakse liitunuks korraldatud olmejäätmeveoga alates kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. 5.2.1 Olmejäätmete valdaja on kohustatud sõlmima lepingu konkursi korras vallavalitsuse poolt valitud ettevõtja või Kaarma Vallavalitsusega. 5.2.2 Kõik ettevõtjad on kohustatud sõlmima lepingud jäätmevedajaga. 5.2.3 Tihehoonestuse alal asuvad korterelamud on kohustatud sõlmima lepingud jäätmevedajaga. 5.2.4 Hoonestatud kinnistu omanik, kes ei ole Kaarma valla elanik, on kohustatud sõlmima lepingu konkursi korras vallavalitsuse poolt valitud ettevõtja või Kaarma Vallavalitsusega. 5.2.5 Jäätmeveo piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik (§71 punkt 2, lõige 3) lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu seisukorrast ning eripärast on toodud lisas nr 2. Konkreetsed veograafikud kooskõlastab jäätmevaldaja või Kaarma Vallavalitsusega veopiirkonnas ainuõiguse saanud veoettevõttega lepingu vormis. 5.2.6 Kaarma Vallavalitsusega sõlmitava jäätmete äraveo lepingu tasu kinnitab Kaarma Vallavolikogu. 5.3. Olmejäätmete mahutite suurused ja äraveo sagedused jäätmetekitajatele määratakse vallavalitsuse poolt kogemuslikult kogutud andmete põhjal, kuid mitte harvemini kui eeskirja punktis 5.7.1. toodud. 5.4. Kaarma Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada erandkorras teatud tähtajaks olmejäätmete valdaja tema kirjaliku avalduse alusel (kui eramus või suvilas ei elata mingil perioodil, kui hajaasustusega aladel on jäätmekogused väikesed, jne.) kui ta ise korraldab jäätmekäitluse, mille kohta jäätmevaldaja esitab Kaarma Vallavalitsusele määratud tähtajal kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta 5.5. Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 5.5.1 Vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 5.5.2 Ära vedama kogumisvahenditesse toodud jäätmed lepingus kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevale territooriumile; 5.5.3 Koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 5.5.4 Oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5.5.5 Paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 5.5.6 Korraldama jäätmevedu vallakodanikke vähimal häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja jäätmete äravedu elamute juurest on keelatud ajavahemikus 23.00–6.00. 5.6. Jäätmete veoettevõte ei ole kohustatud tühjendama konteinerit, kui: 5.6.1 Konteineri mass ületab punktis 4.10 sätestatud piirväärtust või sisaldab lubamatuid jäätmeid. Sellistel juhtumitel tuleb kogunenud jäätmete äraveoks tellida spetsiaalne mahukate või ohtlike jäätmete veoks kohaldatud veok; 5.6.2 Konteinerit ei saa jäätmete kokkupressimise, kättesaamatuse või muul põhjusel tühjendada nn. vabapuistemeetodil. 5.7. Jäätmetekitaja või kinnistu valdaja on kohustatud: 5.7.1 Tellima jäätmemahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. Sõlmides reaalses mahus (mahuti suurus, veosagedus) lepingu jäätmeluba omava ettevõttega jäätmete äraveoks, kuid üldjuhul korterelamute juurest mitte harvemini, kui üks kord nädala jooksul. Tiheasustuses üksikelamute juures omama vähemalt 80 l mahuti juhul, kui on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja punktidele 5.10, 5.11, 5.12, 5.13 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on lubatud tühjendada sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid mitte harvemini kui üks kord kuu jooksul, samadel tingimustel hajaasustuses üks kord kvartali jooksul; 5.7.2 Organiseerima oma tegevuse tulemusel tekkinud, jäätmekäitlusettevõtte tavapäraste jäätmekogumisvahendite jaoks sobimatute mahukate jäätmete äraveo mitte hiljem kui 5 ööpäeva jooksul peale jäätmete paigutamist õue; 5.7.3 Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab tal olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta; 5.7.4 Kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud; 5.7.5 Jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid; 5.7.6 Tagasi võtma enda poolt jäätmekäitluskohta veetud, kuid seal mitte vastuvõetud jäätmed; 5.8. Füüsilised ja juriidilised isikud võivad orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostihoidlates – kompostorites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Lahtistes kompostiaunades võib eravalduses olevate kinnistute territooriumil kompostida taimse päritoluga jäätmeid (aiajäätmed). Eravalduses olevale kinnistule rajatud kompostihunnik peab asuma vähemalt ühe meetri kaugusel kinnistu piirist, kui naabrite vahel ei lepita( kirjalikult) kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis takistavad komposteerumist. 5.9. Toidujäätmeid tohib aastaringselt kompostida ainult soojustatud kompostorites. 5.10. Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata eramute heitvee- ja fekaalide kogumiskaevude tühjendamine toimub vastavalt omaniku ja jäätmekäitlusettevõtte vahelisele lepingule. 5.11. Ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjali võib kasutada komposti valmistamiseks. 5.12. Puidujäätmeid, mis ei sisalda liimi, lakki, värvi ega immutusaineid, samuti taaskasutamiseks kõlbmatut jääkpaberit ja -pappi võib põletada väikestes kogustes tugikütusena majavalduste küttesüsteemides. Põletada on keelatud autokumme, plastmassesemeid, õlisid ja teisi taolisi ohtlikke jäätmeid, v.a. vastavat tähistust omavaid plastmassesemeid. 5.13. Vahemikus 1. septembrist 1. maini on vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides (ei tohi jätta tuld järelvalveta) ning naabreid mitte häirides lubatud oma kinnistul põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. Omavoliline jäätmete põletamine väljaspool kinnistu piire on keelatud. 5.14. Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine ja pinnase täitmine inertse ehitusprahiga kinnistul) on keelatud. 6 OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 6.1. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele korraldab valla territooriumil Kaarma vallavalitus. 6.2. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist. 6.3. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 6.4. Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks. 6.5. Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed või nende pakendid, peab jäätmevaldaja kehtiva korra kohaselt märgistama. 6.6. Ohtlike jäätmete kogumist, vedu ja edasist käitlemist tohib korraldada ainult Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud ohtlike jäätmete käitlemislitsentsi omav ettevõte. 6.7. Iga ohtlike jäätmete saadetise üleandmisel juriidiliselt isikult vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele vormistab üleandja ohtlike jäätmete saatekirja. 6.8. Ohtlike jäätmete saatekiri on dokument, mis sisaldab andmeid üleantavate jäätmete valdaja, tekitaja, vedaja, vastuvõtja ja vedamiseks üleantud isiku kohta, samuti andmeid ohtlike jäätmete liigi, koostise, koguse ja põhiomaduste kohta. 6.9. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik tagab jäätmete valve ning abinõud, mis välistavad ohtlike ainete sattumise välisõhku, maapinnale, veekogusse või kanalisatsiooni. 6.10. Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele või ohtlike jäätmete kogumispunkti. 6.11. Füüsiline isik annab üle oma majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (vanaõli, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, kasutatud süstlad jne) ja probleemtooted (vanad televiisorid, külmkapid, akud, patareid, kraadiklaas-elavhõbe jne) Kaarma Vallavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete kogumispunkti, aadressil Kaarma vald Kudjape küla Kudjape prügilas ohtlike jäätmete vastuvõtu punktis. Vanad patareid saab ära anda kõigis Kiratsi külas Saksa kaupluse juures, Aste külas Sulase kaupluse juures. 6.12. Ohtlike jäätmete ajutiseks säilitamiseks võivad juriidilisest isikust jäätmetekitajad omada ettevõttesiseselt ohtlike jäätmete kogumismahuteid, mille asukoht kooskõlastatakse Kaarma vallavalitsusega. 6.13. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike pinnasesse imbumist. 6.14. Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 6.15. Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise- ja tulekustutusvahenditega. 6.16. Kinnistu valdaja peab üles panema selged juhised ohtlike jäätmete säilituspaiga kasutuse kohta. 6.17. Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel. 6.18. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb pakkida nõuetekohaselt ning säilitada sügavkülmkirstus või selleks kohaldatud ruumis (soovitavalt keldrikorrusel eraldi väljapääsuga, ruum jahe või külm, ventileeritav ja desinfitseeritav ning lukustatav) kuni üleandmiseni vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele (lisa 3). 6.19. Alates 13. augustist 2005 on elektroonikaromude valdaja kohustatud need viima vastava seadme turustajalr või ettenähtud kogumiskohtadesse (info turustuskohtades). 7 PROBLEEMTOODETEST TEKKIVATE JÄÄTMETE KÄITLEMINE 7.1. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohutus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus. 7.2. Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist. 7.3. Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud punktis 7.1. toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja. 7.4. Endisaegsetest probleemtoodetest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda Kaarma vallas Kudjape külas Kudjape prügilas ohtlike jäätmete vastuvõtu punktis ( välja arvatud romusõidukid ja vanarehvid). 8 PAKENDI – JA PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMISE JA TAASKASUTAMISE KORRALDAMINE 8.1. Pakendijäätmed on mis tahes pakendid või pakendimaterjalid, mis on jäätmed jäätmeseaduse § 2 mõistes, välja arvatud tootmisjäägid. 8.2. Pakendi puhul rakendatakse: 8.2.1 pakendi korduskasutust (mistahes toiming mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse algselt mõeldud otstarbeks) kasutatakse õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi korduskasutuspakendi puhul. 8.2.2 pakendi taaskasutamist: 8.2.2.1 pakendijäätmete ringlussevõtt - mille puhul jäätmetes sisalduv materjal töödeldakse selliselt, et materjali saab kasutada esialgsel või muul otstarbel – õlle ja karastusjookide metallpakend , mitmesugune klaas- ja plastpakend; 8.2.2.2 pakendijäätmete energiakasutus - põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks põletamise teel. 8.3. Pakendiettevõtja (isik kes majandus – või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu) kohustused: 8.3.1 peab tagama pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise vastavalt Pakendiseadusele. 8.3.2 on kohustatud lõppkasutajalt ja tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit , mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üle antud kauba pakendile; 8.3.3 postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale; 8.3.4 on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemise teiste jäätmetega; 8.4. Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tagastatakse lõppkasutaja või tarbija poolt müügikohta või selle vahetus läheduses selleks ettenähtud kohta. 9 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE 9.1. Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. 9.2. Käesolevaga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda eeskirja nõuetest. 9.3. Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid ülalnimetatud mahus, tuleb nende käitlemine kooskõlastada Kaarma Vallavalitsusega. Ehitusprojektides peab olema näidatud: 9.3.1 jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile; 9.3.2 pinnasetööde mahtude bilanss; 9.3.3 selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; 9.3.4 jäätmete edasine suunamine. 9.4. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada Kaarma Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. 9.5. Ehitiste lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav Kaarma Vallavalitsusega kooskõlastatud lammutusprojekt ja ehitusluba ehitise lammutamiseks. Ehitusjäätmed taaskasutatakse või antakse üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9.6. Ehitusjäätmeid ei tohi anda kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. 9.7. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Sorteeritavate liikide arv lähtub jäätmete taaskasutus võimalustest. Eraldi tuleb sorteerida: 9.7.1 puit; 9.7.2 kiletamata paber ja papp; 9.7.3 metall (eraldi must- ja värviline metall); 9.7.4 mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 9.7.5 raudbetoon- ja betoondetailid; 9.7.6 tõrva mittesisaldav asfalt; 9.7.7 kiled. 9.8. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimiseks üle anda vastavale jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. 9.9. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada võimalusel samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada Kaarma Vallavalitsusega anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9.10. Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 9.11. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 9.12 Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 10 JÄÄTMELUBA JA ARUANDLUS 10.1. Juriidilised isikud peavad taotlema jäätmeluba vastavalt jäätmeseadusele. 10.2. Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. 10.3. Jäätmetekitaja on kohustatud säilitama jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist kajastavad dokumendid 2 aasta jooksul ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 11 JÄRELEVALVE JA VASTUTUS 11.1. Kaarma Vallavalitsus kontrollib jäätmeloaga ettevõtete jäätmekäitlustingimuste täitmist vähemalt üks kord aastas ja füüsiliste ja juriidiliste isikute jäätmehoolduslepingute olemasolu. 11.2. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse paragrahvist 120, 121, 122, 124, 125, 126 ja pakendiseaduse paragrahvist 29, 31, 32, 33, 34. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. 11.3. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel.(Jäätmeseadus § 128 lõige 1) 11.4. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik, kandes reostuse likvideerimisega seotud kulutused.(Jäätmeseadus § 128 lõige 3 ja 4) 11.5. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida käesoleva eeskirja punktis 10.4 nimetatud kohustusi, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul Kaarma Vallavalitsus (Jäätmeseadus § 128 lõige 5). Lisa nr 1 Kaarma valla 10jäätmehoolduseeskiri Kaarma Vallavolikogu 12.10.2005 määrus nr 8 Piirkondade loetelu, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik 1 Tiheasustusalad: 1.1 Aste alevik 1.2 Kudjape küla 1.3 Nasva küla 1.4 Mändjala küla 1.5 Keskranna küla 1.6 Aste küla 1.7 Eikla küla 1.8 Laheküla küla 1.9 Tamsalu küla 1.10 Koidu küla 1.11 Põlluküla küla 1.12 Pähkla küla 2 Hajaasustusaladel lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teedevõrgu seisukorrast ning eripärast 2.1. Anijala küla 2.2. Ansi küla 2.3. Asuküla küla 2.4. Aula-Vintri küla 2.5. Endla küla 2.6. Haamse küla 2.7. Hakjala küla 2.8. Hübja küla 2.9. Irase küla 2.10. Jootme küla 2.11. Jõe küla 2.12. Kaarma küla 2.13. Kaarmise küla 2.14. Kaisvere küla 2.15. Kasti küla 2.16. Kaubi küla 2.17. Kellamäe küla 2.18. Keskvere küla 2.19. Kiratsi küla 2.20. Kirikuküla küla 2.21. Koidu küla 2.22. Kuke küla 2.23. Kungla küla 2.24. Käku küla 2.25. Kärdu küla 2.26. Laadjala küla 2.27. Laoküla küla 2.28. Lilbi küla 2.29. Maleva küla 2.30. Meedla küla 2.31. Metsaküla küla 2.32. Mullutu küla 2.33. Muratsi küla 2.34. Mõisaküla küla 2.35. Nõmme küla 2.36. Paimala küla 2.37. Parila küla 2.38. Piila küla 2.39. Praakli küla 2.40. Pärni küla 2.41. Randvere küla 2.42. Saia küla 2.43. Sepa küla 2.44. Sikassaare küla 2.45. Tahula küla 2.46. Tamsalu küla 2.47. Abruka küla 2.48. Tõlli küla 2.49. Tõrise küla 2.50. Tõru küla 2.51. Uduvere küla 2.52. Unimäe küla 2.53. Upa küla 2.54. Vantri küla 2.55. Vatsküla küla 2.56. Vestla küla 2.57. Viira küla 2.58. Õha küla 2.59. Abruka küla Lisa 2 Kaarma valla jäätmehoolduseeskiri Kaarma Vallavolikogu 12.10.2005 määrus nr 8 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD 1 Üldsätted 1.1. Käesolev lisa määrab kindlaks tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra ning on kohustuslik kõikidele Kaarma valla tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena». 1.2. Käesoleva lisaga ei käsitleta heitgaasidega ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke. 2 Jäätmete käitlemine 2.1. Segaolmejäätmed 2.1.1. Segaolmejäätmed käesoleva lisa mõistes on sellised tervishoiuasutustes tekkinud olmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada, sh koristusjäätmed. 2.1.2. Segaolmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Jäätmekotid asetatakse konteineritesse, mida tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitlusettevõte. 2.2. Taaskasutatavad jäätmed 2.2.1. Pakendite ja pakendijäätmed 2.2.1.1. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. 2.2.2. Vanapaber ja papp 2.2.2.1. Vanapaberit ja pappi tuleb koguda eraldi ja suunata taaskasutusse, kui seda tekib tervishoiuasutuses üle 50 kg nädalas. 2.2.2.2. Vanapaber tuleb sortida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. 2.2.3. Diskreetne vanapaber 2.2.3.1. Diskreetne vanapaber on paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. 2.2.3.2. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas (lukustatud ruumis, kapis jne). 2.2.3.3. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. 2.2.3.4. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. 2.2.3.5. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.3. Bioloogilised jäätmed 2.3.1. Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed. 2.3.2. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 2.3.3. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.4. Teravad ja torkivad jäätmed 2.4.1. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. 2.4.2. Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. 2.4.3. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt «Teravad ja torkivad jäätmed». Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.5. Nakkusohtlikud jäätmed 2.5.1. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. 2.5.2. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. 2.5.3. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele kahe nädala jooksul. 2.6. Muud ohtlikud jäätmed 2.6.1. Ravimijäätmed 2.6.1.1. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. 2.6.1.2. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (va jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 2.6.2. Elavhõbedajäätmed 2.6.2.1. Elavhõbedajäätmed tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed. 2.6.2.2. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmeliik. 2.6.2.3. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.6.3. Kemikaalide jäätmed 2.6.3.1. Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid. 2.6.3.2. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 2.6.3.3. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. 2.6.3.4. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.6.4. Kasutatud elavhõbedalambid 2.6.4.1. Kasutatud elavhõbedalambid on kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. 2.6.4.2. Kasutatud (sh katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 2.6.4.3. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.. 2.6.5. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid 2.6.5.1. Vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.6.6. Kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid 2.6.6.1. Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 2.6.6.2. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi. 2.6.7. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed 2.6.7.1. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed on seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. 2.6.7.2. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. 2.6.7.3. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. 2.6.7.4. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 3 Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale 3.1. Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 3.1.1. jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 3.1.2. jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 3.1.3. jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 3.1.4. põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 3.1.5. juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 3.1.6. jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 3.1.7. jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 3.1.8. jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 3.1.9. jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. 3.2. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutavad isikud peavad järgima kõiki seadustest tulenevaid nõudeid oma tööprotsessis tekkivate jäätmete ohutuks ja nõuetekohaseks kõrvaldamiseks.