Haridus- ja teadusminister — Orissaare Internaatkooli põhimäärus — RTL, 115, 1788

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 12 lõike 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Nimi Kooli nimi on Orissaare Internaatkool (edaspidi kool). § 2. Haldusala ja kooli liik Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi põhikool hariduslike erivajadustega psüühikahäiretega õpilastele. Koolis on põhikooli 4.–9. klass. § 3. Asukoht ja aadress Kool asub Saare maakonnas Orissaare vallas. Kooli aadress on Kuivastu mnt 35, Orissaare, Saare maakond, postiindeks 94601. § 4. Pitsat ja sümboolika Koolil on oma nimega pitsat ja sümboolika. § 5. Õppekeel ja asjaajamise keel (1) Kooli õppekeel on eesti keel. (2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. 2. peatükk TEGEVUSE EESMÄRGID JA ÜLESANDED § 6. Tegevuse eesmärk Kooli eesmärkideks on: 1) luua õpilastele tingimused ja võimalused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks, põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks; 2) toetada õpilase isiksuse arengut ning luua eeldused õpilase sotsiaalse pädevuse tõstmiseks õppijale sobiva tugivõrgustiku kaudu. § 7. Kooli ülesanded Kooli ülesanded on: 1) luua tingimused koolikohustuse täitmiseks ja põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilaste hariduslikele erivajadustele ja võimetele; 2) koostada õppematerjale ja -vahendeid ainetunni kvaliteedi parandamiseks; 3) luua ja tagada õpilastele soodsad tingimused ning võimalused riiklikul õppekaval põhineva kooli õppekava täitmiseks lapsesõbraliku ja toetava õppe-, kasvatus- ning õppetöövälise huviharidustegevuse, sh ka erinoorsootöö korraldamise kaudu; 4) luua tingimused õpilaste huviala- ja sporditegevuseks; 5) korraldada õppemetoodilist tööd, sh koostada ja arendada õppekavasid, täiendada ja arendada õppebaasi; 6) tagada õpilaste vaimse ja füüsilise tervise häireteta areng; 7) tagada õpilastele vajalik sotsiaalne kaitse ja hooldus; 8) tagada õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohane päevakava, õppekorraldus ja -koormus ning toitlustamine; 9) luua tingimused töökasvatuslikuks arendustegevuseks, milles rõhuasetus on õpilaste loovuse arendamisel; 10) innustada õpilasi määratlema end täisväärtuslike ühiskonnaliikmetena; 11) rakendada pedagoogilist mõtteviisi (kannatlikkus, jõukohased ülesanded õpilastele, julgustamine, motiveerimine) ja sotsiaalse kasvatustöö meetodeid (koostegutsemine, üksteise toetamine, vastastikuse mõju tähtsustamine); 12) kaasata õpetajatena kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjaid; 13) luua töötajatele kaasaegsed töö- ja olmetingimused ning võimalused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks; 14) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, lapsevanematega (eestkostjatega, edaspidi lapsevanem), tööandjatega; 15) arendada siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd teiste õppeasutustega; 16) kasutada koolile eraldatud ressursse (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne) sihipäraselt ja ratsionaalselt koolituse kvaliteedi kindlustamiseks; 17) tutvustada oma tegevust üldsusele. 3. peatükk ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDAMINE KOOLIS § 8. Õppe- ja kasvatustegevuse meetodid Koolis kasutatakse õppe-, kasvatus- ja huviharidustöö valdkonnas eri- ja sotsiaalpedagoogilisi strateegiaid/meetodeid. § 9. Õppekava (1) Õpingute alusdokumendiks on direktori poolt kinnitatud ning õppenõukogu ja kooli nõukoguga kooskõlastatud kooli õppekava. (2) Kooli õppekava on koostatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel. (3) Koolil on õigus koostada käesoleva paragrahvi teises lõikes nimetatud kooli õppekava alusel individuaalsed õppekavad. § 10. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (1) Õpilaste õppe- ja kasvatustegevus korraldatakse tunniplaani, päevakava, ainetundide jaotuse, klassijuhataja, kasvatusrühma ja huvialategevuse tööplaanide alusel. (2) Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest. Õppeaasta algab 1. septembril. (3) Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand. Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva, s.o 35 nädalat. Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on 10 minutit. Söögivahetunni pikkus on üldjuhul 30 minutit. (5) Õpilaste nädalakoormus õppetundides, õppeainete loendid ja õppetundide arv on määratud kooli õppekavaga. (6) Koolis toimub õpetamine päevases õppevormis. § 11. Õpilaste õpitulemuste hindamine Õpilaste õpitulemuste hindamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud hindamiskorrast lähtuva kooli hindamisjuhendi alusel. § 12. Huvitegevuse korraldus Kooli juures töötavad vastavalt võimalustele aine- ja huvialaringid. § 13. Raamatukogu (1) Koolil on raamatukogu. (2) Raamatukogu ülesandeks on: 1) õpilaste ja pedagoogide varustamine õppe-, kasvatus- ja huvialatööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega ja muude infokandjatega; 2) õpilastes lugemisharjumuse kujundamine; 3) õpilaste vaba aja sisustamine. § 14. Õpilaskodu (1) Koolil on õpilaskodu. (2) Õpilaste elukorraldus õpilaskodus määratakse direktori käskkirjaga kinnitatud kodukorra ja päevakavaga. 4. peatükk ÕPILASED JA NENDE VANEMAD § 15. Kooli vastuvõtmine (1) Õpilaste kooli vastuvõtmine toimub nõustamiskomisjoni otsuse ja lapsevanema kirjaliku avalduse alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (2) Kooli vastuvõtmine toimub üldjuhul aastaringselt. (3) Kooli vastuvõtmisel on nõutavad järgmised dokumendid: 1) nõustamiskomisjoni otsus; 2) lapsevanema kirjalik avaldus; 3) lapsevanema kirjalik avaldus õpilaskodu koha taotlemiseks; 4) koopia õpilase sünnitunnistusest või passist; 5) koopia haigekassa liikmekaardist; 6) klassitunnistus viimasest koolist väljavõttega õppeveerandi kestel saadud hinnetest; 7) õpilase vaatluskaart; 8) väljavõte õpilasraamatust; 9) õpilase tervisekaart; 10) lapsevanema panga arveldusarve number ja panga nimi (sõidusoodustusest tuleneva tagasimakse teostamiseks). § 16. Koolis õppimise aeg Koolis õpivad õpilased 17-aastaseks saamiseni või põhihariduse omandamiseni. § 17. Koolist väljaarvamine Õpilase koolist väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 18. Õpilaste arvestus Õpilaste arvestust peetakse kooli õpilasraamatus ja Eesti Hariduse Infosüsteemi õppurite registris. § 19. Õpilase õigused Õpilasel on õigus: 1) nõuda vajalike tingimuste ja võimaluste loomist võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks, põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks; 2) elada ja õppida õpilaste arengut toetavates tingimustes; 3) saada koolist teavet koolikorralduse, õpilaste õiguste ja kohustuste kohta; 4) pöörduda oma õiguste kaitseks ning abi saamiseks kooli pedagoogide, kooli nõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveametnike, lastekaitsespetsialistide ja -organisatsioonide poole; 5) saada sõidusoodustust vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale; 6) kasutada vastavalt kooli kodukorrale kooli ruume, rajatisi ja vahendeid õppe- ja huviharidustegevuseks; 7) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalse õppekava alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; 8) saada ainelist abi ettenähtud korras selleks eraldatud summadest või fondidest; 9) asutada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ning eesmärgid ei ole vastuolus kooli ja kodu õppe- ja kasvatustaotlustega, moodustada õpilasesindus ning osaleda selles; 10) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu korraldamise küsimuste ja probleemide lahendamises; 11) kasutada kooli õpilaskodu; 12) saada õppimise perioodiks õpilaspilet; 13) kasutada muid õpilaste õigusi, mis tulenevad õigusaktidest. § 20. Õpilase kohustused Õpilasel on kohustus: 1) osaleda õppetöös ja õppida vastavalt oma võimetele, arendades järjepidevalt oma teadmisi ja oskusi; 2) suhtuda lugupidavalt kaasinimestesse, hoida ühisvara, ümbritsevat elu- ja looduskeskkonda ning osaleda vastavalt oma võimetele kooli heaks tehtavas töös; 3) osaleda õppe- ja kasvatusüritustes; 4) hoida kooli mainet, käituda väärikalt nii koolis kui ka väljaspool kooli; 5) järgida ja täita kooli kodukorda ning teisi koolis kehtivaid eeskirju; 6) hoida kooli vara, hüvitada koolile tekitatud aineline kahju seadusega kehtestatud korras; 7) järgida tervislikke eluviise; 8) täita muid seadustest ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevaid õpilastele pandud kohustusi. § 21. Tunnustuse avaldamine (1) Õpilastele avaldatakse tunnustust või laitust haridus- ja teadusministri määruses, kooli põhimääruses, sisekorraeeskirjas ja kodukorras sätestatud korras. (2) Õpilastele avaldatakse tunnustust: 1) suulise kiitusega; 2) kirjaliku kiitusega õpilaspäevikus; 3) direktori käskkirjaga; 4) õppenõukogu otsusega; 5) kooli kiidutahvlile kandmisega. § 22. Laituse avaldamine (1) Õpilastele avaldatakse laitust juhtudel, kui nad ei järgi üldtunnustatud ja kehtivaid moraalinorme, ei täida tahtlikult koolikohustust ja kooli kodukorda, kahjustavad tahtlikult kooli vara. (2) Laitust avaldatakse: 1) suulise või kirjaliku märkusega; 2) klassijuhataja kirjaliku märkusega lapsevanemale; 3) noomitusega direktori käskkirjana; 4) käitumise mitterahuldavaks hindamisega. § 23. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus tegutseb käesoleva põhimääruse ning õpilasesinduse põhimääruse alusel. (2) Õpilasesinduse põhimääruse kiidab heaks kooli nõukogu ja kinnitab kooli direktor. § 24. Lapsevanemad (1) Lapsevanemad osalevad kooli juhtimises lapsevanemate üldkoosolekul kooli nõukogu liikmeiks valitud lapsevanemate kaudu. (2) Kooli ja kodu koostööks kutsub kooli juhtkond vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas kokku lapsevanemate üldkoosoleku. (3) Koosolek arutab õppe-, kasvatus- ja huvihariduse valdkonda puudutavaid küsimusi ning teeb ettepanekuid lapsevanematele, kooli juhtkonnale ja nõukogule töö paremaks korraldamiseks koolis. (4) Klassi lapsevanemate koosoleku kutsub klassijuhataja kokku vähemalt üks kord õppeperioodi jooksul. 1/3 klassi lapsevanemate nõudmisel on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma klassi lapsevanemate erakorralise koosoleku. (5) Lapsevanematel on õigus: 1) nõuda lastele vajalike tingimuste ja võimaluste loomist võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks, põhihariduse omandamiseks ning koolikohustuse täitmiseks; 2) pöörduda õppenõukogu otsusega mittenõustumisel, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral kooli nõukogu, kõrgemalseisva organi või kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku poole. (6) Lapsevanematel on kohustus: 1) kindlustada laps vajalike kooliriiete ning õppevahendite ja -varustusega õppetöös osalemiseks; 2) hüvitada tema lapse poolt koolile tekitatud rahaline kahju seadusega kehtestatud korras. 5. peatükk KOOLI TÖÖTAJAD § 25. Kooli personal (1) Kooli töötajad on pedagoogid ja teised töötajad, kes koos moodustavad kooli personali. (2) Kooli personali koosseisu määrab direktor, lähtudes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisudest. § 26. Töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine (1) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud direktor vastavalt töölepingu seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud tingimustele. (2) Õpetajate, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute vabade ametikohade täitmiseks korraldab kooli direktor konkursi kooli nõukogu kinnitatud korra alusel. § 27. Töötajate ametiülesanded, õigused, kohustused ja vastutus (1) Töötajate ametiülesanded, õigused, kohustused ja vastutus reguleeritakse kooli põhimääruse, töösisekorraeeskirja, ametijuhendite, töölepingute ja töösuhteid reguleerivate õigusaktidega. (2) Kooli personalil on õigus täiendada oma teadmisi täiendusõppes osalemisega tulenevalt kooli personali koolituse korraldamise kavast. § 28. Pedagoogid (1) Pedagoogid on õpetajad, direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatusalal ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. (2) Pedagoogilise personali ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine tulenevalt eri- ja sotsiaalpedagoogilistest meetoditest. § 29. Pedagoogide atesteerimine Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse nende atesteerimine haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 30. Kooli teenindava ja abipersonali ülesanded Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on tagada häireteta töö koolis, heaperemehelik majandamine ja kooli vara korrasolek. 6. peatükk KOOLI JUHTIMINE § 31. Direktor (1 ) Kooli juhib direktor. (2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja haridus- ja teadusminister. (3) Konkursi läbiviimise korra kinnitab haridus- ja teadusminister määrusega. (4) Direktoriga sõlmitakse tööleping konkursil väljakuulutatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. (5) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu haridus- ja teadusminister. § 32. Direktori õigused, ülesanded ja vastutus (1) Direktori õigused, ülesanded ja vastutus on määratud kindlaks «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse», teiste õigusaktide, käesoleva põhimääruse, töölepingu ja ametijuhendiga. (2) Direktoril on õigus teha kooli kasuks tehinguid ulatuses, mis on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. (3) Direktori ülesanded: 1) viib ellu riiklikku hariduspoliitikat; 2) tagab häireteta ja tulemusliku töö ning sisekorra koolis; 3) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks; 4) annab oma pädevuse piires välja käskkirju; 5) kinnitab kooli koosseisunimestiku, kinnitab käskkirjaga personali ametijuhendid, sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepingud; 6) esitab Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole kooli eelarveprojekti; 7) tagab kooli eelarve täitmise; 8) juhatab kooli õppenõukogu; 9) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 10) kinnitab koolielu korraldavad eeskirjad ja juhendid; 11) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 12) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 13) esitab kooli tegevust kajastavad andmed ja dokumendid Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 14) lahendab talle õigusaktidega ja töölepinguga pandud muid küsimusi. (4) Direktor kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (5) Direktor on aruandekohustuslik kooli nõukogu ees. § 33. Õppenõukogu (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesanne on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. (2) Õppenõukogu liikmed on kõik kooli pedagoogid, esimees on kooli direktor, aseesimees direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal. (3) Õppenõukogu pädevuse ja tegutsemise korra määrab haridus- ja teadusminister määrusega. § 34. Kooli nõukogu (1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab haridus- ja teadusminister spetsialistidest ja lapsevanematest üheksaliikmelise kooli nõukogu. (2) Kooli nõukogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. (3) Kooli nõukogu töötab haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 35. Õpilaskonna osavõtt kooli juhtimisest Kooli juhtimisest võtab osa õpilaskonna poolt valitud õpilasesindus. 7. peatükk KOOLI VARA, RAHASTAMINE, EELARVE JA JÄRELEVALVE § 36. Kooli vara (1) Kooli vara on riigi omand. (2) Kooli vara moodustavad talle Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, inventar ja muu vara. (3) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ja valduses olevat vara vastavalt «Riigivaraseadusele» ja sellest tulenevatele ning muudele õigusaktidele. § 37. Kooli rahastamine Kooli eelarve tulud moodustuvad riigieelarve eraldistest, sihtasutustelt laekumistest ja annetustest. § 38. Kooli eelarve ja arveldusarve (1) Koolil on oma eelarve, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. (2) Koolil võib olla pangas oma konto rahandusministri loal tema määratud tingimustel. § 39. Järelevalve Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeeriumi järelevalveametnikud seaduses sätestatud alustel ja korras. 8. peatükk ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE § 40. Asjaajamine (1) Asjaajamine toimub vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele ning nende alusel koolis kehtestatud asjaajamise korrale. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide pidamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. § 41. Aruandlus Kool esitab oma tegevuse kohta statistilised ja eelarve täitmise aruanded õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras. 9. peatükk KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE § 42. Ümberkorraldamine ja ümberkujundamine (1) Kooli ümberkorraldamine ja ümberkujundamine toimub «Vabariigi Valitsuse seaduse» alusel, arvestades «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses» sätestatud erisusi. (2) Kooli korraldab ja kujundab ümber Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Kooli ümberkorraldamine või ümberkujundamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. (4) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada lapsevanemaid ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. § 43. Kooli tegevuse lõpetamine (1) Kooli tegevuse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. (2) Kooli tegevuse lõpetab Haridus- ja Teadusministeerium. (3) Kooli tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu. (4) Kooli tegevuse lõpetamise otsus tehakse arvestusega, et sellest on võimalik teavitada lapsevanemaid ja õpilasi vähemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. (5) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridus- ja Teadusministeerium õpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises koolis. Minister Mailis REPS Kantsler Jaan KALLAS