Kehtna Vallavolikogu — Kehtna valla jäätmekava kinnitamine — KO, 263, 2417

Kehtna valla jäätmekava on läbinud jäätmeseaduses sätestatud avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Jäätmekava eelnõu on esitatud enne vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks Raplamaa Keskkonnateenistusele ning Rapla maavanemale. Avaliku väljapaneku kestel tehtud ettepanekuid ning keskkonnateenistuse ja maavanema ettepanekud on jäätmekavas arvestatud. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja juhindudes jäätmeseaduse § 59 lg 1, Kehtna Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada Kehtna valla jäätmekava (lisatud). 2. Määrus jõustub 1.juulil 2005. Volikogu esimees Märt RIISENBERG Kehtna Vallavolikogu 21. juuni 2005. a määruse nr 50 lisa 1 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus KEHTNA VALLA JÄÄTMEKAVA 2005 – 2009. a Projektijuht: Jargo Jürgens PAIDE 2005 SISUKORD Sissejuhatus * 1. KEHTNA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS * 1.1 Kehtna valla üldülevaade * 1.2 Kehtna valla rahvastik ja elamumajandus * 1.3 Kehtna valla haridus, kultuur ja tervishoid * 1.4 Kehtna valla tehniline infrastruktuur * 1.6 Kehtna valla tõmbekeskused * 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA * 3. KEHTNA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS * 3.1 Kehtna valla jäätmete kogumine * 3.2 Kehtna vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed * 3.3 Kehtna valla jäätmete taaskasutamine * 3.4 Kehtna vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine * 3.5 Kehtna valla prügila * 3.6 Kehtna valla jäätmevood * 3.7 Kehtna valla jäätmehoolduse peamised probleemid * 4. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG * 5. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID * 6. KEHTNA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS * 6.1 Korraldatud olmejäätmevedu * 6.2 Taaskasutavate jäätmete käitlus * 6.2.1 Pakendi- ja pakendijäätmed * 6.2.2 Orgaanilised jäätmed * 6.2.3 Ohtlikud jäätmed * 6.2.4 Ehitus- ja lammutusjäätmed * 6.2.5 Puidujäätmed * 6.2.6 Probleemtooted * 6.3 Segaolmejäätmete kõrvaldamine * 7. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE * 7.1 Kehtna valla seadusandlus * 7.2 Kehtna valla ülesanded * 7.3 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded * 7.4 Jäätmetekitaja ülesanded * 7.5 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine * 7.6 Jäätmevaldajate register. * 8. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks * Lisad * Lisa 1. Omavalitsuse täpsustatud ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel * Lisa 2. KEJHK piirkonna 7 jäätmeveo piirkond * Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse §42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Kehtna vald on asutanud, koostöös teiste omavalitsustega Viljandimaalt, Harjumaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt ning Pärnumaalt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi KEJHK). KEJHK on loodud omavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks, Jäätmeseadusega omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ning ühiselt piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Lähtudes eeltoodust on Kehtna valla jäätmekava koostamisel arvestatud kogu KEJHK teeninduspiirkonna jäätmehooldusalaste arendamisvajaduste ja –võimalustega. Kehtna valla jäätmekava on üks osa KEJHK piirkonna üldisest jäätmekavast. Kehtna valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Kehtna valla ja KEJHK üldised jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Riiklik Jäätmekava ja Raplamaa Jäätmekava ning koostatud jäätmekava on üheks osaks KEJHK üldisest jäätmekavast. Kehtna valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Olulisemaks muudatuseks Kehtna valla jäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine ning hajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Kehtna vallas korraldatakse korraldatud olmejäätmeveo raames segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete (pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, suuregabariidiliste jäätmete) liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, vastavalt KEJHK liikmetest omavalitsuste esindajate poolt heaks kiidetud lähteülesandele ja Kehtna Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele. Jäätmekava koostamisel osalesid: • Jargo Jürgens, KEJHK projektijuht; • Ülari Luisk, Kehtna Vallavalitsus Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Käesoleva jäätmekava uuendatakse igal aastal ning ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärast suuremaid muudatusi riiklikus ja Raplamaa maakondlikus jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Kehtna Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. 1. KEHTNA VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1. 1.1 Kehtna valla üldülevaade Kehtna vald asub Rapla maakonna lõunaosas. Naabervaldadeks on Märjamaa, Raikküla, Rapla, Juuru, Kaiu ja Käru vald Raplamaal ning Vändra ja Kaisma vald Pärnumaal. Valla pindala on 507,8 km2. Vallas on viis alevikku ja 43 küla. Valla halduskeskuseks on Kehtna alevik. Vallas on kujunenud kuus omanäolist piirkonda, mille keskusteks on Kehtna, Kaerepere (Valtu), Eidapere, Lelle ja Keava alevikud ning Ingliste küla. Kehtna valla alale jääb iseseisev omavalitsusüksus Järvakandi alev mis moodustab Järvakandi Vallavalitsuse haldusterritooriumi. Valda läbivad Tallinn-Rapla-Türi maantee ja Rapla-Järvakandi-Pärnu maantee ning Tallinn-Pärnu raudtee, mis Lelles hargneb ka Viljandi suunas. 2. 1.2 Kehtna valla rahvastik ja elamumajandus Vallavalitsuse andmetel on Kehtna vallas 5212 elanikku. Rahvastiku tihedus on 10,26 in/km2, Raplamaa keskmine asustustihedus on 12,5 in/km2 ning Eestis 33,3 in/km2. Tabel 1. Kehtna valla rahvastiku jaotus asulate kaupa Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv KEHTNA VALD Eidapere alevik 352 Kumma küla 95 Pae küla 113 Kaerepere alevik 626 Kõrbja küla 20 Palasi küla 3 Keava alevik 307 Käbiküla küla 67 Paluküla 41 Kehtna alevik 1411 Kärpla küla 38 Põllu küla 82 Lelle alevik 422 Laeste küla 15 Põrsaku küla 36 Ahekõnnu küla 56 Lalli küla 32 Reonda küla 33 Ellamaa küla 10 Lau küla 70 Rõue küla 34 Haakla küla 23 Lellapere küla 78 Saarepõllu küla 31 Hertu küla 90 Lellapere-Nurme 74 Saksa küla 47 Hiie küla 21 Linnaaluste küla 106 Saunaküla küla 43 Ingliste küla 237 Lokuta küla 168 Selja küla 16 Kalbu küla 102 Metsaääre küla 27 Sooaluste küla 18 Kastna küla 26 Mukri küla 5 Valtu-Nurme küla 28 Kenni küla 30 Nadalama küla 37 Vastja küla 18 Koogimäe küla 50 Nõlva küla 1 Koogiste küla 12 Ohekatku küla 61 KOKKU: 5212 Vallas on 01. 01. 2004.a seisuga kokku 2192 leibkonda. Leibkonnad on valdavalt 1-2 liikmelised. Tabel 2. Kehtna valla leibkondade iseloomustus . 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enama liikmega Keskmine KEHTNA VALD 872 497 318 297 136 45 27 2,36 liiget Elamumajandus Kehtna vallas on kokku 1440 elamut, milles on kokku 2308 tavaelamuruumi. Kortermaju on kokku 70 tk., milles on kokku 938 korterit. Kehtna valla asulate kortermajadest ja ühepereelamutest on ehitatud valdavalt nõukogude ajal ning hajapiirkondade talumajatüüpi elamud enne 1945. aastat. • 1919 – 1945.a ehitati 679 uut elamut • 1946 – 1960.a ehitati 146 uut elamut • 1961 – 1970.a ehitati 121 uut elamut • 1971 – 1980.a ehitati 89 uut elamut • 1981 – 1990.a ehitati 93 uut elamut • 1991 – 1998 a ehitati 84 uut elamut Tabel 3. Kehtna valla tavaelamuruumid Tavaeluruumid Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterid Eramud Muu elamud KEHTNA VALD 938 1332 38 2308 1934 374 Tabel 4. Kehtna valla asustatud elamud asulate lõikes . Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud KEHTNA VALD Eidapere alevik 94 352 12 149 82 203 Kaerepere alevik 83 626 10 427 73 199 Keava alevik 125 307 5 50 120 257 Kehtna alevik 97 1411 28 1251 69 160 Lelle alevik 154 422 5 97 149 325 Ahekõnnu küla 27 56 27 56 Ellamaa küla 8 10 8 10 Haakla küla 14 23 14 23 Hertu küla 16 90 3 36 13 54 Hiie küla 15 21 15 21 Ingliste küla 63 237 4 102 59 135 Kalbu küla 43 102 43 102 Kastna küla 19 26 19 26 Kenni küla 15 30 15 30 Koogimäe küla 21 50 21 50 Koogiste küla 22 12 22 12 Kumma küla 35 95 1 6 34 89 Kõrbja küla 14 20 14 20 Käbiküla küla 35 67 35 67 Kärpla küla 22 38 22 38 Laeste küla 13 15 13 15 Lalli küla 14 32 14 32 Lau küla 36 70 36 70 Lellapere küla 27 78 27 78 Lellapere-Nurme küla 28 74 1 17 27 57 Linnaaluste küla 44 106 44 106 Lokuta küla 32 168 32 168 Metsaääre küla 9 27 9 27 Mukri küla 6 5 6 5 Nadalama küla 18 37 1 6 17 31 Nõlva küla 13 1 13 1 Ohekatku küla 35 61 35 61 Pae küla 51 113 51 113 Palasi küla 4 3 4 3 Paluküla 39 41 39 41 Põllu küla 37 82 37 82 Põrsaku küla 20 36 20 36 Reonda küla 19 33 19 33 Rõue küla 13 34 13 34 Saarepõllu küla 18 31 18 31 Saksa küla 17 47 17 47 Saunaküla küla 20 43 20 43 Selja küla 14 16 14 16 Sooaluste küla 10 18 10 18 Valtu-Nurme küla 11 28 11 28 Vastja küla 15 18 15 18 KOKKU: 1402 5212 70 2141 1332 3071 1. 1.3 Kehtna valla haridus, kultuur ja tervishoid Haridusasutustest on vallas: • Kehtna Põhikool – asukoht Kehtna alevik • Valtu Põhikool – asukoht Kaerepere alevik • Lelle Põhikool – asukoht Lelle alevik • Eidapere Kool – asukoht Eidapere alevik • Ingliste Lasteaed-Algkool – asukoht Ingliste küla • Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – asukoht Kehtna alevik • Kehtna Lasteaed «Siller» – asukoht Kehtna alevik • Valtu Lasteaed – asukoht Kaerepere alevik • Kehtna Lasteaed «Siller» Lelle rühm – asukoht Lelle alevik • Eidapere Lasteaed – asukoht Eidapere alevik Kultuuriasutustest on vallas: Kehtna Klubi, Valtu Seltsimaja, Lelle Rahvamaja, Eidapere Kultuurikeskus, Valtu Rahvaraamatukogu, Kehtna Rahvaraamatukogu, Keava Rahavaraamatukogu, Lelle Rahvaraamatukogu, Eidapere Rahvaraamatukogu ja Ingliste Rahvaraamatukogu. Tervishoiuasutused on vallas: • Kohila Meedik OÜ – asukoht Kehtna alevik, hambaravi • Eerika Pukspuu Perearst – asukoht Kehtna alevik • Karmen Kampura Lelle Apteek • Kehtna Apteegi OÜ – asukoht Kehtna alevik • Kehtna Apteegi OÜ Eidapere haruapteek • Maret Tamme perearst, Kehtna perearstikeskus • Perearst Katrin Abel Lelles 1. 1.4 Kehtna valla tehniline infrastruktuur Reoveepuhastusseadmed Tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon on valla kõikide alevike korterelamute piirkondades. Tsentraalse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga on liitunud ka paljud eramud ja tootmishooned. Ligi 50 % valla elanikest tarbib vett tsentraalsest veevarustusest. Energeetika Kaugküttesüsteemid on olemas Kehtna ja Kaerepere alevikes. Tabel 5. Küttekoldega kortermajade arv asulate kaupa Küla Küttekoldega kortermajade arv Elanike arv Eidapere alevik 12 149 Keava alevik 5 50 Lelle alevik 5 97 Hertu küla 3 36 Ingliste küla 4 102 Kumma küla 1 6 Lellapere-Nurme küla 1 17 Nadalama küla 1 6 KOKKU: 32 463 Teedevõrk Valla territoorium on kaetud tiheda teedevõrguga (533,8 km). Sellest 179,1 km on kohalikud maanteed, 28,3 km erateed, 122,9 km määratlemata teed, 31,69 km alevike tänavad ja 171,8 km metskondade teed. Kohalikest maanteedest 4,24 km on mustkattega teed. Alevike tänavatest 16,3 km on mustkattega tänavad ja 15,4 km kruusakattega. Kohalikule omavalitsusele kuuluvate teede remonti, hooldust ja talvist lumetõrjet korraldab vallavalitsus. Läbi valla kulgeb Tallinn – Pärnu raudtee, mis Lelle alevikus hargneb lisaks Viljandi suunas. 2. 1.6 Kehtna valla tõmbekeskused Valla suurimaks tõmbekeskuseks on Kehtna alevik, mis on ühtlasi ka valla halduskeskuseks. Kehtna alevikus asuvad piirkonna teenindusasutused, töökohad, kool, Kehtna MTK, Kehtna Hoiulaenuühistu jne. Teisteks vallasisesteks tõmbepunktideks on Kaerepere, Lelle, Eidapere, kus olemas esmased teenindu-, kultuuriasutused, koolid ja lasteaiad. Väljaspool valda on tõmbekeskuseks 13 km kaugusel asuv Rapla linn, mis on ka Raplamaa keskus. Tabel 7. Kehtna valla tõmbekeskused Tõmbekeskus Külad, alevikud Kaugus tõmbekeskusest Elanike arv Majapidamised Eramajad Kortermajad Asuvad Rapla linna tõmbekeskuses Ingliste küla 8 km 237 59 4 Pae küla 4 km 113 51 KOKKU: 2 küla 350 110 4 Kaerepere aleviku tümbekeskus Kaerepere alevik Kaugus Raplast 4 km 626 73 10 Valtu-Nurme küla 2 km 28 11 Kumma küla 2,5 km 95 34 1 Hertu küla 2,1 km 90 13 3 Saunaküla küla 1 km 43 20 KOKKU: 5 asulat 882 151 14 Kehtna aleviku mõjupiirkond Kehtna aleviku tõmbekeskus Kehtna alevik Kaugus Raplast 13 km 1411 69 28 Keava alevik 4,2 km 307 120 5 Metsaääre küla 2 km 27 9 Põrsaku küla 6,4 km 36 20 Lau küla 12,5 km 70 36 Linnaaluste küla 7,2 km 106 44 Saksa küla 1,5 km 47 17 Koogimäe küla 1,5 km 50 21 Nadalama küla 1,7 km 37 17 1 Kalbu küla 2,1 km 102 43 Lellapere küla 5,3 km 78 27 Lellapere-Nurme küla 4,9 km 74 27 1 Laeste küla 6,8 km 15 13 Hiie küla 4 km 21 15 Rõue küla 3,7 km 34 13 Ohekatku küla 5 km 61 35 Kärpla küla 6,6 km 38 22 Käbiküla küla 1,5 km 67 35 Sooaluste küla 6,2 km 18 10 Vastja küla 9,1 km 18 15 KOKKU: 20 asulat 2617 608 35 Lelle aleviku tõmbekeskus Lelle alevik Kaugus Kehtnast 10 km 422 149 5 Lalli küla 1,6 km 32 14 Kastna küla 2,3 km 26 19 Põllu küla 4,5 km 82 37 Palasi küla 3,9 km 3 4 Paluküla küla 5,3 km 41 39 KOKKU: 6 asulat 606 262 5 Eidapere aleviku tõmbekeskus Eidapere alevik Kaugus Kehtnast 24 km 352 82 12 Reonda küla 2,2 km 33 19 Mukri küla 5,2 km 5 6 Saarepõllu küla 2,6 km 31 18 Lokuta küla 5 km 168 32 Haakla küla 6,5 km 23 14 Kenni küla 4,1 km 30 15 Selja küla 11,8 km 16 14 Ahekõnnu küla 11,7 km 56 27 Ellamaa küla 7,2 km 10 8 Koogiste küla 9,2 km 12 22 Kõrbja küla 13,3 km 20 14 Nõlva küla 19,5 km 1 1 KOKKU: 13 asulat 757 272 12 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus, mis jõustus 01. mail 2004 aastal. Vajaduse uue Jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Jäätmeseaduse § 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: 1. jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2. jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru mahu hinnangut; 3. jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4. kavandatavaid eesmärke; 5. eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid ning tegevuskava. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamisel tuleb juhinduda riiklikust ja maakondlikust jäätmekavast, täpsustades järgmised jäätmehooldusega seotud valdkonnad: 1. kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2. jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3. jäätmehoolduse rahastamist. Jäätmeseaduse §42 kohaselt võib kohalik omavalitsus koostada oma jäätmekava koostöös teiste omavalitsusüksustega mitme peale. Selline jäätmehoolduse planeerimine nõuab tihedat koostööd teiste omavalitsusüksustega. Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpselt kohalikule omavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antud õigused ning pandud kohustused. Omavalitsuste vahelise koostöö aluseks on ühised eesmärgid ja tegevuskava ning identsed kohalikul tasandil jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid. Kehtna valla jäätmekava on koostatud koostöös teiste MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduse liikmetest omavalitsustega. 24. märtsil 2004. aastal AS Väätsa Prügila ruumides toimunud koosolekul otsustasid MTÜ KEJHK liikmetest omavalitsuste esindajad koostada kõikidele liikmetele ühiselt jäätmekavad, kus on püstitatud ühesugused jäätmehooldusalased eesmärgid ning eesmärkide realiseerimise meetmed, arendamaks ühiselt Kesk-Eesti piirkonna jäätmehooldus vastavaks Jäätmeseaduses toodud tingimustele ning saavutamaks riiklikke jäätmehooldusalaseid eesmärke. Vastavalt omavalitsuste otsusele on iga KEJHK liikmest omavalitsuse jäätmekava iseseisev jäätmehoolduse arengut planeeriv dokument, mis üheskoos kokku moodustavad KEJHK teeninduspiirkonna jäätmekava. 3. KEHTNA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on Kehtna vallast kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud 2003. aasta andmed, Raplamaa jäätmekava, erinevate Eestis teostatud jäätmekäitlusalaste uuringute ja Kehtna Vallavalitsuse esitatud andmed. Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest ning asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid. 1. 3.1 Kehtna valla jäätmete kogumine Kehtna Vallavalitsuse andmetel tegelevad Kehtna vallas jäätmekäitlusega teenustööna OÜ Resk (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-34956), AS Ragn-Sells (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-26205), AS Vaania (jäätmeluba nr. L.JÄ.RA-10784), AS Väätsa Prügila (jäätmeluba nr L.JÄ.RA-18364). Olmejäätmevedu on korraldatud peamiselt Kehtna, Keava, Kaerepere, Lelle alevikes ja nende lähiümbruses. Segaolmejäätmete kogumisega tegelevad vallas OÜ Resk ja vähemal määral AS Ragn-Sells. Ohtlike jäätmete kogumiseks valla kodumajapidamistest on korraldanud Kehtna Vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringe. 2002.a teostas kogumisringi AS Masp, 2003.a AS Väätsa Pürgila ja 2004.a. AS Ragn-Sells. Samuti on paigaldatud valla avalikesse kohtadesse spetsiaalsed parareide kogumiskastid (vt. Tabelit) 2005.a. märtsis paigaldatakse Kehtna aleviku ohtlike jäätmete kogumis konteiner. Pakendi ja teiste taaskasutavate tavajäätmete kogumiseks on vallavalitsus, koostöös AS Vaania ja 2003.a. AS Väätsa Prügilaga paigaldatud üle Kehtna valla segapakendi ning paber- ja papi kogumiskonteinereid: SEGAPAKEND (klaas ja plastpakend) – AS Vaania o KEHTNA ALEVIK 2 tk. + 1 tk. (2004.a dets.) o KAEREPERE ALEVIK 2 tk. o LELLE ALEVIK 2 tk. o KEAVA ALEVIK 1 tk. + 1 tk. (2004.a dets.) o EIDAPERE ALEVIK 1 tk. o LOKUTA KÜLA 1 tk. o KALBU KÜLA 1 tk. (2004.a dets.) o LINNAALUSTE KÜLA 1tk. (2004.a dets.) o KUMMA KÜLA 1 tk. (2004.a dets.) o HERTU KÜLA 1 tk. (2004.a dets.) PABER- JA PAPP – AS Väätsa Prügila • KEHTNA ALEVIK 3 tk. + 1 tk+1tk. (2004.a sept. 2005.a veebr ) • KAEREPERE ALEVIK 2 tk. +1 tk. (2004.a nov.) KASUTATUD PATAREIDE KOGUMIS KONTEINERID – Kehtna vallavalitsus • KEHTNA ALEVIK 1tk • KAEREPERE ALEVIK 1tk • KEAVA ALEVIK 1tk • LELLE ALEVIK 1tk • LOKUTA KÜLA 1tk • EIDAPERE ALEVIK 1tk • INGLISTE KÜLA 1tk Lähtudes asjaolust, et liigitikogutud jäätmeid ei kaaluta nende kogumisel, vaid alles taaskasutavate materjalide edasirealiseerimisel, pärast järelsorteerimist, puudub jäätmekäitlusettevõtetel ülevaade iga omavalitsuse kohta eraldi, kust jäätmeid kogutakse. Sellest tulenevalt puudub Kehtna Vallavalitsusel ülevaade vallast kogutud segapakendi ning paberi- ja papijäätmete koguste üle. 2003.a koguti Kehtna valla majapidamistest kokku ca 971 tonni segaolmejäätmeid. Arvestades Kehtna valla elanike arvu, koguti 2003. aastal ühe inimese kohta 186,3 kg segaolmejäätmeid. Tabel 8. Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest 2003.a. kogutud jäätmekogused, t/a Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus KEHTNA VALD Resk OÜ nr L.JÄ.RA-34956 Segaolmejäätmed 20 03 01 965,000 AS Väätsa Prügila nr L.JÄ.RA-18364 Vanaõlid 13 02 05* 0,140 Õlifiltrid 16 01 07* 0,006 Pestitsiidid 20 01 19* 0,041 Luminestsentslambid 20 01 21* 0,068 Värvijäätmed 20 01 27* 0,506 Patareid 20 01 33* 5,122 Ravimijäätmed 20 01 98* 0,051 KOKKU: 970,934 Kehtna Vallavalitsuse andmetel on korraldatud jäätmeveoga liitunud ca 2500 elanikku. Seega 2003.a koguti ühe liitunud elaniku kohta ca 388,4 kg segaolmejäätmeid. Arvestades tegelikkuses ühelt elanikult hinnangulist kogutavat olmejäätmete kogust (ca 175 – 225 kg/a), võib eeldada, et tegelikkuses annavad oma jäätmeid olmejäätmete kogumissüsteemile üle ca 4400 elanikku, millest suure osa moodustavad Kehtna aleviku õpilased. 1. 3.2 Kehtna vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed AS Maves poolt koostatud ning Riigikogu 4. detsembri 2002. a otsusega heaks kiidetud Üleriigilise Jäätmekava kohaselt tekkis 2000.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 378 kg segaolmejäätmeid aastas, mis teeb ca 1 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. Hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste hindamise aluseks on võetud erinevates jäätmehooldusealastes uuringutes toodud aastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Tekkivate jäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumistest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega. Sellest tulenevalt on arvestatud ühe inimese kohta segaolmejäätmete tekkeks: • tiheasustusega piirkonna elanikud 225 kg/a • hajaasustusega piirkonna elanikud 175 kg/a Tabel 9. Kehtna valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a. Asula Elanike arv Tekkiv jäätmekogus KOKKU, t/a KEHTNA VALD TIHEASUSTUSEGA PIIRKOND Eidapere alevik 352 225 kg/a 79,200 Hertuküla 90 225 kg/a 20,250 Inglisteküla 237 225 kg/a 53,325 Kaerepere alevik 626 225 kg/a 140,850 Keava alevik 307 225 kg/a 69,075 Kehtna alevik 1411 225 kg/a 317,475 Lokuta küla 168 225 kg/a 37,800 Pae küla 113 225 kg/a 25,425 Lelle alevik 422 225 kg/a 94,950 HAJAASUSTUSEGA PIIRKOND Ahekõnnu küla 56 175 kg/a 9,800 Ellamaa küla 10 175 kg/a 1,750 Haakla küla 23 175 kg/a 4,025 Hiie küla 21 175 kg/a 3,675 Käbiküla küla 67 175 kg/a 11,725 Kalbu küla 102 175 kg/a 17,850 Kärpla küla 38 175 kg/a 6,650 Kastna küla 26 175 kg/a 4,550 Kenni küla 30 175 kg/a 5,250 Koogimäe küla 50 175 kg/a 8,750 Koogiste küla 12 175 kg/a 2,100 Kõrbja küla 20 175 kg/a 3,500 Laeste küla 15 175 kg/a 2,625 Lalli 32 175 kg/a 5,600 Lau küla 70 175 kg/a 12,250 Lellaper küla e 78 175 kg/a 13,650 Linnaaluste küla 106 175 kg/a 18,550 Metsaääre küla 27 175 kg/a 4,725 Mukri küla 5 175 kg/a 0,875 Nõlva küla 1 175 kg/a 0,175 Oheatku küla 61 175 kg/a 10,675 Palasi küla 3 175 kg/a 0,525 Paluküla küla 41 175 kg/a 7,175 Põllu küla 82 175 kg/a 14,350 Põrsaku küla 36 175 kg/a 6,300 Reonda küla 33 175 kg/a 5,775 Rõue küla 34 175 kg/a 5,950 Saarepõllu küla 31 175 kg/a 5,425 Saksa küla 47 175 kg/a 8,225 Saunaküla küla 43 175 kg/a 7,525 Selja küla 16 175 kg/a 2,800 Sooaluste küla 18 175 kg/a 3,150 Valtu-Nurme küla 28 175 kg/a 4,900 Vastja küla 18 175 kg/a 3,150 Kumma küla 95 175 kg/a 16,625 Lellapere küla 74 175 kg/a 12,950 Nadalama küla 37 175 kg/a 6,475 KOKKU: 5212 1098,400 Segaolmejäätmete liigiline koostis Segaolmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed ja nende koostis on muutuv. Jäätmete koostis muutub suuresti sõltuvalt inimeste tarbimisharjumistest, kaubandusettevõtete kaugusest, inimeste võimalusest jäätmeid ise käidelda. Isekäitlemise osakaal on oluliselt suurem maapiirkondades, kus orgaanilised toidujäätmed komposteeritakse või osaliselt kasutatakse loomatoiduks ning paberi ja papijäätmed põletatakse. Käesolevas jäätmekavas on segaolmejäätmete liigilise koostise aluseks võetud Riiklikus jäätmekavas toodud protsentuaalne koostis. 2000. aastal Tallinnas, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas läbiviidud uuringu kohaselt moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1%, paber, papp, kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, komposiitmaterjalid (k.a kartongil põhinevad joogipakendid) 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% kogutud segaolmejäätmetest. Tabel 10. Kehtna valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete koostis. Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 462,426 Paber, papp, kartong 25,3 277,895 Klaas 2,7 29,657 Metall 3,8 41,739 Plast 11,6 127,414 Puit 3,3 36,247 Püsijäätmed 6,7 73,593 Komposiitmaterjalid 3,4 37,346 Tekstiil 0,9 9,886 Ohtlikud jäätmed 0,2 2,197 KOKKU: 100 1098,400 Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmete kogused Lähtudes asjaolust, et pakendite ja pakendijäätmete käitlemisele on seoses Eesti liitumisel EL-liiduga senisest rohkem tähelepanu pööratud ning Pakendiseadusega on täpsemalt reguleeritud antud jäätmehoolduse valdkonda, on Kehtna vallas täpsemalt selgitatud pakendite klassifikatsioone ning analüüsitud tekkivaid pakendi ja pakendijäätmete koguseid. Pakendid on kõik tooted, sõltumata valmistamise materjalist või selle omadustest, mida kasutatakse kaupade hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, toormest kuni valmiskaubani, tootjast kuni kasutajani või tarbijani. Pakendiks loetakse ka sel eesmärgil kasutatavaid mittetagastatavaid esemeid . Pakendid muutuvad pakendijäätmeteks, kui nende valdaja on need ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, ehk siis, kui tarbija on visanud pakendi prügikasti või kogumiskonteinerisse. Pakendid liigitatakse lähtuvalt nende koostismaterjalidest järgmiselt: • Paber ja papppakend – moodustavad koos komposiitpakendiga (kihilisest kartongist või sellele lisaks kile, plast või foolium) ca 40% kasutatavast pakendimaterjalist . Komposiitpakend asendab toiduainetööstuses oluliselt plastpakendit joogipakendina. Peamiselt kasutatakse komposiitpakendeid mittegaasiliste karastusjookide, mahlade ja piimatoodete pakendamiseks. • Klaaspakend – kasutatakse peamiselt toiduainetööstuses (alkohoolsete- ja karastusjookide pakendamiseks), vähemal määral farmaatsia- , keemia- jt tööstusharude toodete pakendamisel. • Plastpakend – hinnanguliselt 70% plastpakendist on müügipakend. Kasutatakse peamiselt karastusjookide, lahjade ja kangete alkohoolsete jookide pakendamiseks. Osaliselt ka rühm- ja veopakendid (taara- ja muud kastid ning kanistrid, tünnid). Enamus kasutatavast plastpakendist on ühekorrapakendid, mis muutuvad jäätmeteks kodumajapidamises. Suurema osa kasutatavast plastpakendist moodustavad polüetüleen- (PE) ja polüetüleentereftaatpakend (PET). Hinnanguliselt moodustab ca 20% müügipakendist plastpakend. Lähiaastatel prognoositakse plastpakendi (sh. joogipakendi) kasutamise kümnekordset kasvu. • Metallpakend – peamiselt teras- ja alumiiniumpakendid. Kasutatakse peamiselt toiduainetööstuse toodangu pakendamiseks (karastus- ja vähealkohoolsed joogid ning pikema säilivusajaga erinevad konservid). Teiseks suuremaks kasutusvaldkonnaks on keemiatööstuse toodangu pakendamine (värvid, lakid, liimid jne). Keemiatööstuses kasutatavast pakendist moodustavad pärast nende kasutamisest kõrvaldamist suurema osa ohtlikud jäätmed, mis tuleks koguda ja käidelda väljaspool üldist pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi. • Puitpakend – on peamiselt seotud tootmises kasutatavate veopakenditega: EUR-alused, puitkastid jne. Teeninduses (kauplused) kasutatavad veopakendid tagastatakse kaupa transportivale ettevõttele reeglina uue kauba toomisel. Samuti kasutatakse puitaluseid uuesti kaubanduses või tootmises. Hindamaks Kehtna vallas tekkivate pakendite ja pakendijäätmete liike ja koguseid, on kasutatud SEI-Tallinn poolt teostatud uuringute ja Riikliku Jäätmekava ühe osana koostatud «Pakendi- ja pakendijäätmealane tegevuskava» toodud tulemusi. Tekkinud olmejäätmete liigist moodustavad vastavad pakendid ja pakendijäätmed järgmise protsentuaalse osa: • Paberist ja papist ca 50% paber ja papppakend • Klaasijäätmetest ca 100% klaaspakend • Metallijäätmetest ca 80% metallpakend • Plastijäätmetest ca 80% plastpakend • Komposiitmaterjal ca 100% pakendijäätmed Uuringute kohaselt moodustavad pakendijäätmed kaaluliselt 25-30%, mahuliselt ca 60% segaolmejäätmetest. Ühe inimese kohta tekib aastas ca 85 kg pakendijäätmeid, kogu sisetarbimises kasutatakse pakendeid ligi 190 kg ühe inimese kohta (sealhulgas veopakendid ning rühmpakendid, mis eemaldatakse enne tarbijat). Joogipakendid moodustavad kogu pakendimassist ca 15%. Pakendijäätmete kogumassist moodustavad erinevast materjalist pakendid: • Puitpakend – 10% • Metallpakend – 8% • Plastpakend – 17% • Klaaspakend – 20% • Paber ja papppakend – 43% • Muu pakend– 2% Pakendijäätmete tekkivad kogused Täpsemate andmete saamiseks, on koguste arvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatud pakendijäätmete massiprotsenti: • Massiprotsent 1 – aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa. • Massiprotsent 2 – segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist pakendijäätmete osa. Tabel 11. Kehtna vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, t/a. Pakendijäätmeliik Massiprotsent 1 Kogus Massiprotsent 2 Kogus Paber ja papppakend 43 141,694 50 138,948 Metallpakend 8 26,362 80 33,391 Plastpakend 17 56,018 80 101,932 Klaaspakend 20 65,904 100 29,657 Komposiitpakend 12 39,542 100 37,346 KOKKU: 329,520 341,273 3.3 Kehtna valla jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on nende korduskasutamine toodetena, taaskasutamine materjalina või jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. Kehtna vallas on kõik eramajapidamised ning 32 kortermajad (v.a Kaerepere ja Kehtna alevikes, kus on kaugküttevõrgustik) lokaalkütte peal, kus kasutatakse peamiselt puidukütet. Puiduküttena kasutatakse peamiselt küttepuid ning puidujäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks on väga vähene. Mitteametlikult võib lugeda jäätmete taaskasutamiseks olmestekkivate paberi ja papijäätmete põletamist eramajade küttekolletes. Arvestades, et Kehtna vallas elab eramajades, mis ei ole ühendatud tsentraalküttega 3071 elanikku ning lokaalse küttekoldega kortermajades 463 elanikku, võib järeldada, et kodumajapidamistes taaskasutatakse soojusenergia ca 110 tonni paberi ja papijäätmeid aastas. Samuti taaskasutatakse eramajades bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aias tekkivaid haljastusjäätmeid ning hajaasustusega piirkondade majapidamistes kasutatakse toidujäätmeid loomasöödana. Samuti on rajatud Kehtna alevikku orgaaniliste jäätmete kompostimisplats, kus kompostitakse peamiselt haljastusjäätmeid. Hinnanguliselt taaskasutatakse Kehtna vallas ca 145 tonni kodumajapidamistes kompostitavaid orgaanilisi jäätmeid. Osaliselt toimub joogipakendi korduskasutamine läbi pakendikogumise konteinerite taara kokkuostu Kehtna vallas asuvates kauplustes. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et Kehtna vallas suunati 2003.a taaskasutusse ca 255 tonni kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid. 1. 3.4 Kehtna vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete maapeale või maaalune ladestamine, tahkete jäätmete heitmine veekogudesse, põletamine ilma tekkivat soojusenergiat kasutamata jt teised jäätmekäitlustoimingud, mille käigus jäätmed kõrvaldatakse e. viiakse keskkonda olme neid taaskasutamata. Kehtna vallast kogutud segaolmejäätmed ladestatakse kas otse keskkonnanõuetele vastavas Väätsa prügilas või läbi Rapla jäätmete ümberlaadimisjaama, mida haldab Ragn-Sells AS, kokku pressitult Väätsa prügilas. Kuni 30.04.2004.a ladestati veel jäätmeid keskkonnanõuetele mittevastavas Mäepere prügilas, Rapla linna vahetusläheduses, kuhu ladestati 2003.a ca 965 tonni Kehtna valla kodumajapidamistest tekkinud segaolmejäätmeid. Mäepere prügilas lõpetati jäätmete ladestamine 30.04.2004.a. 3.5 Kehtna valla prügila Prügila registri järgi oli Kehtna vallas neli prügilat: • Kokuta prügila (prügila kood 2567 02) • Ellamaa prügila (prügila kood 6937 06) • Kaerepere prügila (prügila kood 2498 01) • Lelle (Piirisilla) prügila (prügila kood 4250 05) Kõik prügilad suleti enne 2002.aastat. Prügilate jäätmelade tihendati ja kaeti pinnasega. Prügilate ümber kaevati ligipääsu tõkestamiseks kraavid. 3.6 Kehtna valla jäätmevood Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a Kogumisviis Käitlusviis Biolagunevad jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub. Eramajades kompostitakse koos muude aiajäätmetega oma majapidamise piires. Paberi- ja papijäätmed - Kogu valla territooriumile on paigutatud 7 (2,5 m3) kogumiskonteinerit Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Väätsa prügilas ning suunatakse taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub. Suuregabariidilised jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Puidujäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Klaas- ja plastpakendijäätmed - Kogu valla territooriumil on 15 kogumiskonteinerit Kogutud jäätmed sorteeritakse AS Vaania käitluskeskuses ning antakse edasi erinevatele taaskasutusettevõtetele (n. Järvakandi Klaas AS, Plastitehas OÜ) Plastijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Tekstiilijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Ohtlikud jäätmed 5,934 Üks kord aastas toimub ohtlike jäätmete kogumisring. Osaliselt annavad elanikud jäätmeid üle Järvakandis asuvasse kogumiskonteinerisse Kogutud OJ sorteeritakse AS Väätsa Prügila käitluskeskuses Järvamaal ning antakse üle käitlemiseks OÜ Kesto. Elektroonikajäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Segaolmejäätmed 964,900 Ühiskonteinerid kortermajade juures ning eramutel individuaalkonteinerid. Kogutud jäätmed ladestatakse Väätsa prügilas või Rapla jäätmejaamas ümberlaaditult Väätsa prügilas. Reoveesete - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Metallijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub. Osaliselt antakse jäätmed otse Rapla linnas tegutsevatele vanametalli kokkuostuettevõtetele. Käitlussüsteem puudub Meditsiinijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Vanarehvid - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub KOKKU: 970,834 NIMETATUD KOGUS SISALDAB AINULT KODUMAJAPIDAMISEST KOGUTUD JÄÄTMEID 3.7 Kehtna valla jäätmehoolduse peamised probleemid • Vallavalitsuse andmetel on vallas jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate arv ainult ca 55% valla elanikkonnast (peamiselt suuremad külad). Probleemiks on eramajapidamiste vähene liitumine korraldus olmejäätmeveo süsteemiga. • Taaskasutatakse ca 29% kogutud jäätmetest, mille moodustavad peamiselt kodumajapidamistes põletatud paberi- ja papijäätmed ning kompostitud orgaanilised jäätmed. • Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest ning kogutud jäätmekogustest. • Vallas puudub võimalus taaskasutavate suurjäätmete (elektroonikaseadmed, kodumasinad, metall jne) ja plasti, tekstiili jne jäätmete igapäevased üleandmise võimalused. • Jäätmehooldusega ei ole liitunud veel kõik Kehtna valla ettevõtted. 4. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. • OTSENE KESKKONNAMÕJU - loodusliku keskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhu saastamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine; • KAUDNE KESKKONNAMÕJU - prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Jäätmehooldusest tulenev suurimaks negatiivset keskkonnamõju omavaks tegevuseks on keskkonnanõuetele mittevastavate kohtade kasutamine jäätmete ladestamiseks. Kehtna vallas kasutati jäätmete ladestamiseks 4 piirkondlikku prügilat: Kokuta, Ellamaa, Kaerepere ning Lelle prügilat. Prügilates puudus nende käitamise ajal pidev kontroll jäätmete ladestamise üle, mistõttu on prügilasse ladestatud nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. Sõltumata asjaolust, et prügilad on suletud ja pinnasega kaetud, toimuvad jäätmelademes jäätmete lagunemisprotsessid edasi. Sellest tulenevalt tekib orgaanilise aine lagunemisprotsesside käigus nõrgvett ja prügilagaasi. Täpsemad andmed nõrgvee ja prügilagaasi tekkimise kohta puuduvad ning puuduvad ka prügila seiresüsteemid. Tulevikus tuleb prügila seirele suuremat tähelepanu pöörata. Kui uuringutest tulemused näitavad prügila mõju piirkonna põhjavee kvaliteedile, tuleb kasutusele võtta võimalikud abinõud. Keskkonnamõju vähendamise seisukohalt on vajalik prügilatesse ladestavate jäätmete koguste ja selles sisalduva orgaanilise materjali osakaalu vähendamine. See on võimalik läbi jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamise. Kehtna valla seisukohalt on otstarbekas jäätmeid sorteerida nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis võimaldab väiksemate kulutustega neid järelsorteerida ning loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid suuremas koguses kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab otsest keskkonnamõju jäätmete transport. Samas ei ületa tekkiv keskkonnamõju üldise transpordi mõju välisõhu kvaliteedile. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ajutine ladustamine kodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult osaline kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral, ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Isekäitlemisel tuleb vältida erinevate plastijäätmete põletamist ning kompostimisel tekkiva haisu tekkimist. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID Kehtna valla ja KEJHK üldisteks jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks, on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäeva elu loomulikuks osaks. Korraldatud olmejäätmeveo laiendamine • Korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamine hiljemalt 01.03.2005. a. • Rakendada koostöös KEJHK jäätmevaldajate registri ja lepinguhaldussüsteem hiljemalt 01.03.2005.a. • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine hiljemalt 01.08.2005.a. • Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90% jäätmetekitajatest 31.12.2005. aastaks. • Koguda 80% hinnanguliselt hajaasustusega piirkondades ja 90% tiheasustusega piirkondades tekkivatest segaolmejäätmetest 31.12.2006. aastaks. • Liita 31.12.2005. aastaks kõik piirkonna ettevõtted korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmete tekkekoguse vähendamine • Korduvkasutatavate materjalide kogumissüsteemi, sh. tagatisrahaga kaetud joogipakendi, käivitamine hiljemalt 01.07.2005.a. • Elanikkonna pidev teavitamine jäätmehoolduse korraldusest ja sõltuvusest jäätmetetekitajate suhtumisest ja tarbimisharjumustest. • Keskkonna ja jäätmehooldusalaste projektide läbiviimine kooliõpilastele. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumise edendamine ja finantseerimine. • Soetada Kehtna alevikku spetsiaalne ohtlike jäätmete kogumiskonteiner, hiljemalt 31.12.2005.a • Soetada Kaerepere ja Lelle alevikke väiksemad ohtlike jäätmete kogumiskonteinerid • Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas. • Ettevõtetes tekkinud ohtlike jäätmete üleandmiseks lepingu sõlmimise kohustuse määratlemine. • Integreerida asutuste ja ettevõtete ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga. • Kontroll põllumajanduskemikaalide kasutamise ja hoidmise üle. • Kontroll meditsiinijäätmete käitlemise üle. Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine • Osaleda Rapla piirkonna jäätmejaama edasiarendamises. • Rajada Kehtna alevikku jäätmete liigitikogumiseks ja sorteerimiseks kogumispunkt, hiljemalt 31.12.2005.a • Rajada jäätmete kogumispunktid Kaerepere, Lelle ja Eidapere alevikkudesse 2009. aastaks. • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (liigitikogumise integreerimine) – võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda valla kogumispunktis; • Kehtestada kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates 01.01.2008. a. • Saavutada kontroll metallijäätmete kogumise ja üleandmise üle. Läbi taaskasutussüsteemi arenduse soovitakse saavutada 2010. aastaks: • Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% • Metallijäätmete taaskasutamine vähemalt 70% • Plasti taaskasutamine vähemalt 55% • Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine kogumassist: o alates 2005. aastast 50% haljastusjäätmetest; o alates 2006. aastast 80% haljastusjäätmetest ja 50% toidujäätmetest; o alates 2009. aastast vähemalt 75% toidujäätmetest ja 90% haljastusjäätmetest. Pakendijäätmete taaskasutamine Pakendi taaskasutussüsteemi ülesehitamisel on Kehtna Vallavalitsus pannud pakendiettevõtele järgmised pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid: • Pakendite ja pakendijäätmete tekke vältimine ja tekkivate koguste stabiliseerimine 2009. aastaks 2005. aasta tasemele. Alates 01.05.2005 tuleb: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 50%, sh ringlussevõtuna vähemalt 25% • Iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas Alates 01.01.2010 tuleb: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 60%, sh ringlussevõtuna vähemalt 45% • Iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas. Pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisel tuleks pakendijäätmeteliigist sõltuvalt kokku koguda ja taaskasutusse suunata: • KLAASPAKEND 60% • PABER JA PAPP 60% • METALL 50% • PLAST 22,5% • PUIT 15% Kehtna vallas korraldatava pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi täpsem kirjeldus on toodud käesoleva jäätmekava peatükis 6.2.3. Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • Alates 01.01.2006.a tuleb koguda väiksemates kogustes (kuni 5 tonni) rajatavas Kehtna aleviku jäätmete kogumispunktis. • Propageerida korduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamist ehitustegevuses. • Puidujäätmete taaskasutamise edendamine soojusenergia tootmiseks. • Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamise eelistamine jäätmete kõrvaldamisele. • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõue ja korraldus ehitusdokumentatsiooniga. Probleemtoodete taaskasutamine • Probleemtoodete vastuvõtmise võimaldamine rajatavas Rapla piirkonna jäätmejaamas ja Kehtna aleviku jäätmekogumispunktis. • Probleemtoodete kogumiseks elanikkonnalt kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine • Kehtna valla jäätmete ladestamine otse või läbi Rapla Jäätmejaama Väätsa prügilas. • Tavajäätmete prügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt 01.01.2008. a, et vähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemine neid eesmärke ei saavutaks, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda; • Prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: o üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; o üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; o üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. • Keelatakse vedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete ja määratlemata ainete ladestamine; • Keelatakse vanarehvide ladestamine, keeld ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele: o alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. 6. KEHTNA VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Jäätmehoolduse efektiivse korraldamise eelduseks on, et Kehtna Vallavolikogu delegeerib Jäätmeseaduses kohalikule omavalitsusele pandud jäätmehooldusalased kohustused MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele, milliseid on võimalik lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest delegeerida. Selleks sõlmivad Kehtna Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus halduskoostöölepingu või halduskoostöölepingud. Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest: • terviklikkuse põhimõte – jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutust võimaldava tehnoloogia rakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis; • «saastaja maksab» põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; • elutsükli põhimõte – kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselised kulutused kogu toote elutsükli jooksul (sealhulgas hilisemalt tootest tekkinud jäätmete käitlemise kulud); • «tootja vastutuse» põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; • läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; • jagatud vastutuse põhimõte – jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse; Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik Kehtna valla jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Seepärast on Kehtna valla jäätmehoolduse planeerimisel suuremat tähelepanu pööratud hajaasustusega piirkondade kaasamisele korraldatud jäätmekogumissüsteemiga. Kehtna vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand – jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, st. kodumajapidamistes, orgaaniliste jäätmete kompostimine koduaias ning põletatavate jäätmete (paber, papp, puit) põletamine lokaalsetes küttekolletes. Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (n. pakendikonteinerid), kust need suunatakse edasi otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub taaskasutatavate jäätmete liigilise puhtuse saavutamiseks järelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus. Samuti arendatakse piirkondlikku orgaaniliste jäätmete kompostimist. Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Kehtna vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete kõrvaldamisel Väätsa prügila ning taaskasutatavate jäätmete osas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted. Arvestades Kehtna valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kahes erinevas kogumissüsteemis: 1. Korraldatud olmejäätmete kogumissüsteem 2. Taaskasutatavate jäätmete liigitikogumise süsteem sh. pakendijäätmete kogumissüsteem 6.1 Korraldatud olmejäätmevedu Jäätmeseaduse § 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Korraldatud olmejäätmevedu korraldatakse järgmist ülesehitust järgides: 1. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab jäätmevaldajatele MTÜ KEJHK, kes hakkab korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveoga ning haldama jäätmevaldajatega sõlmitud lepinguid. 2. Jäätmete kogumisega jäätmevaldajatelt ja vedamisega prügilasse hakkab tegelema avaliku konkursi korras välja valitud jäätmekäitlusettevõte. 3. KEJHK hakkab tasuma jäätmekäitlusettevõttele jäätmete kogumise ja vedamise eest vastavalt kogutud ja prügilasse üleantud jäätmekogustele. Kogumise ja vedamise teenustasu aluseks on 1 kg segaolmejäätmete kohta kehtestatud jäätmeveoteenustasu piirmäär. 4. Jäätmevaldajate poolt KEJHK-le tasutava jäätmekogumistasu arvestamise aluseks on jäätmeteke ning arvestades jäätmekogumiskonteineritele kehtestatud ühekordset tühjendamise piirhinda (vt. peatükk 6.1.8). Kehtna valla peamiseks korraldatud jäätmeveo korraldamise eesmärgiks KÕIKIDE JÄÄTMEVALDAJATE LIITMINE JÄÄTMEKOGUMISSÜSTEEMIGA. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud kahele aspektile: 1. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused oma jäätmete üleandmiseks kogumissüsteemile; 2. Jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma ainult jäätmete tekkekogusest. 6.1.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Kehtna valla kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Segaolmejäätmetena käsitletakse käesolevas jäätmekavas Vabariigi Valitsuse määruses nr 102, 6.04.2004 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» jäätmekoodiga 20 03 01 prügi segaolmejäätmeid. Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja liigitikogutud tavajäätmete sh. pakendijäätmete kogumist ja vedu. 6.1.2 Korraldatud olmejäätmeveo piirkond Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud omavalitsuse territooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. Kehtna vald moodustab koos Vändra alevi, Vändra valla ja Kaisma valla ning Kaiu vallaga ühtse olmejäätmeveo piirkonna. KEJHK piirkonna omavalitsustes moodustatakse kokku 7 korraldatud olmejäätmeveo piirkonda: 1. PIIRKOND – Lehtse, Ambla, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vald; 2. PIIRKOND – Põltsamaa linn, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald; 3. PIIRKOND – Koigi, Imavere, Paide, Väätsa, Kõue vald; 4. PIIRKOND – Paide linn; 5. PIIRKOND – Türi linn ja Türi ning Kabala vald; 6. PIIRKOND – Võhma linn, Kõo, Olustvere ja Suure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn; 7. PIIRKOND – Kaiu, Kehtna, Vändra ja Kaisma vald ning Vändra alev. Kehtna vallas korraldatakse segaolmejäätmete vedu kogu omavalitsuse haldusterritooriumil. 6.1.3 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus Kehtna vald ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus avalikustavad väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedaja, kes omab Kehtna vallas ainuõigust segaolmejäätmete vedamiseks. Kehtna valla kõik jäätmevaldajad (segaolmejäätmete tekitajad või muud füüsilised ja omavalitsustele vallale kuuluvad juriidilised isikud või valla allasutused kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Kehtna valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas) loetakse Jäätmeseaduse §69 lõige 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas, pärast omavalitsuste volikogude määruse, millega määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga haaratud - jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus, vedamise aeg ning teenustasu piirmäär vastuvõtmist. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteri- või mõnda muud elamuühistut, selle puudumisel kinnisasja, millel asub elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik. 6.1.3.1 Jäätmeveolepingu sõlmine Jäätmeveolepingu sõlmimine on jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning MTÜ KEJHK vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel Jäätmeseadusest, omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjadest ning teistest omavalitsuse poolt kehtestatud korraldatud olmejäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveoleping tuleb sõlmida kindlasti nendel jäätmevaldajatel, kes: • soovivad kasutada jäätmete kogumiseks rendikonteinerit; • soovivad kasutada jäätmete kogumiseks ühiskonteinerit; • soovivad kogumiskonteineri tühjendamist harvemini kui seda on jäätmehoolduseeskirjas (vt. peatükk 6.1.9) sätestatud üldine tühjendussagedus; Jäätmeveoleping - kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). Korraldatud jäätmeveo leping sõlmitakse kolmepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmeveolepingute sõlmimine algab pärast korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste selgumist, jäätmekäitlusettevõtte ja MTÜ KEJHK vahelise lepingu sõlmimist ning vastavasisuliste muudatuste tegemisest omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjades. 6.1.4 Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmetevaldajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist või kogumiskonteineri harvemat tühjendamist, kui seda nõuab omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri (vt. peatükk 6.1.9), esitades selleks oma elu- või asukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik avaldus peab sisaldama: 1. andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2. korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused; 3. ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4. soovitav kogumiskonteineri tühjendamissagedus, koos harvema tühjendamisvajaduse põhjendusega. 6.1.5 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused Segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt nagu hetkel toimivas segaolmejäätmete kogumissüsteemis Kehtna valla tiheasustusega aladel. Kõigi kortermajade ja eramajade juurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt, erineva suurusega jäätmemahutid: kortermajade juurde ca 0,6 - 5 m3 ja eramajade juurde 80 – 340 l. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse. Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühise konteineri. Kortermajade juures võib kasutada ka mitme majapidamise, sh. kortermaja peale ühiskonteinereid. Ühiskasutatavate konteinerite asukohad tuleb kooskõlastada, vastavalt asukohajärgse linna- või vallavalitsustega. Ühiskasutatavate konteinerite kasutamisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. Arvestades ühe elaniku kohta tekkivaks segaolmejäätmete koguseks ca 100 kg/a ja arvestuslikuks tühjendussageduseks kaks korda kuus kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi. Eramajas, hinnanguline segaolmejäätmete tekkekogus ca 80 kg/a, tühjendusega üks kord kuus, 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. Teenuse eest tasumise aluseks on ühekordne kogumiskonteinerite tühjendamise teenustasu piirmäär (vt. peatükk 6.1.8). 8.1.5 Korraldatud olmejäätmeveoettevõtte kohustused Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: • sõlmima vajadusel lepingud oma veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega; • varustama kõik jäätmevaldajad nõuetekohase jäätmetaaraga. Selleks paigaldatakse iga kortermaja juurde 0,6 - 5 m3 kogumiskonteiner ning eramaja juurde 0,8 – 0,34 m3 plastkonteinerid; • vahetama välja ilma lisatasuta jäätmetekitaja poolt välja ostetud, mitte standardse jäätmete kogumiskonteineri standardse 0,8 – 0,34 m3 suuruse plastkonteineri vastu; • tühjendama segaolmejäätmete konteinereid vastavalt vajadusele, kuid tiheasustusega aladel mitte harvem kui 1 kord kuus. • annab KEJHK-le vähemalt kord kuus andmeid liitunud jäätmevaldajate ning kogutud jäätmekoguste kohta (täpne andmete sisu ja edastamise korraldus sätestatakse KEJHK-ga sõlmitavas lepingus). 8.1.6 Jäätmevaldajate kohustused. • liituma omavalitsuse poolt korraldatud olmejäätmeveoga; • vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte poolt pakutava jäätmekogumiskonteineri; • andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid vähemalt üks kord kuus; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest KEJHK-le vastavalt kogumiskonteineri tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel ning kehtestatud konteineri tühjendamise teenustasule. Kehtna valla kohustused: • võtma vastu volikogu määruse, kus on määratud kindlaks: veopiirkond, veetavad, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, jäätmeveo teenustasu piirmäär); KEJHK kohustused: • korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveosüsteemiga; • vastutama korraldatud olmejäätmeveo nõuetekohase toimumise eest; • pidama arvestust kogutud jäätmekoguste üle; • pidama jäätmevaldajate registrit; • arveldama jäätmevedajatega. 6.1.7 Korraldatud olmejäätmeveo hinnangulised jäätmekogused Hinnanguliselt tekkib segaolmejäätmeid tiheasustusega aladel ca 225 kg/a ja hajaasustusega aladel 175 kg/a ühe elaniku kohta. Tegelikkuses segaolmejäätmete kogumissüsteemile üleantav jäätmetekogus sõltub jäätmetetekitajate võimalusest ise jäätmeid käidelda ning taaskasutatavate jäätmeliikide kogumissüsteemi korraldusest ja efektiivsusest. Minimaalsete üleantavate segaolmejäätmete koguste hindamisel on arvestatud KEJHK piirkonnas korraldatava pakendite ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete jt liigitikogutavate jäätmete kogumissüsteemi eeldatavat kogumisefektiivsust järgmisel 3 aastal. Käesoleva töö koostamisel on võetud arvestuslikuks segaolmejäätmete koguseks tiheasustusega aladel 10 kg kuus, ehk 120 kg aastas ühe inimese kohta. Koos isikliku tagaõue, kinnistu (v.a. vaid mõttelise osa) olemasoluga, avarduvad ühepereelamutes elavatele inimestele oluliselt suuremad võimalused omaenda jäätmekäitluse efektiivsemaks korraldamiseks. Teades, et ca 40% olmejäätmetest on biolagunevad ning ka kodustes tingimustes edukalt komposteeritavad, ja eeldades elanikkonna tahet jäätmekäitluse kulutusi kärpida, võib maapiirkonna elanikkonna üldisest jäätmekäitlejale antavast jäätmekogusest nimetatud osa maha arvata. Selline jäätmekoguse vähendamine on küll kohati ebaõige ning lausa väär, kuid kavandades jäätmekäitluseks vajalikke struktuure ning neile tehtavaid kulutusi, on õigem üledimensioneerimist pigem vältida. Lisaks biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluse kasutamisele, ei saa kõrvale jätta ka põlevjäätmete (eelkõige paberi) põletamist soojusenergia enda tarbeks tootmise eesmärgil. Jääb üle loota, et keskkonnateadlikkuse tõusuga lõpeb plasti ja sellega analoogsete jäätmete koduahjudes põletamine ning piiratakse ka selleks otstarbeks keskkonnaohtlike või majanduslikult mittesobivate paberite tuletoitena kasutamist. Täiendavalt tuleb arvestada pakendijäätmetega ning pakendiga, millele kehtestatakse kohustuslik pakendi tagatisraha. Seega, eeltoodut arvestades, tuleb jäätmekäitlejani jõudvast olmejäätmete kogusest lisaks maha arvata jäätmekogus suurusjärgus 15…20% kogu jäätmemassist . Võttes kokku eeltoodut, on käesolevas töös arvestatud ühepereelamus elava ühe inimese poolt jäätmekäitlejale potentsiaalselt üleantavaks jäätmekoguseks ca 6,7 kg kuus. Aastane jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus oleks seega 80 kg inimese kohta. Ühe elaniku poolt hajaasustusega piirkondades jäätmekogumissüsteemile hinnanguliseks üleantavaks segaolmejäätmete koguseks on ca 45 kg aastas. Tabel 12. Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt kogutavad jäätmekogused, t/a Asula Kortermajad Eramajad Jäätmed kokku, t/a Elanikud kokku Arv Elanikud Jäätmed, kg/a Arv Elanikud Jäätmed, kg/a KEHTNA VALD I TASANDI KOGUMISPIIRKOND Eidapere 12 149 23840 82 203 24360 48,2 352 Hertu 3 36 5760 13 54 6480 12,24 90 Ingliste 4 102 16320 59 135 16200 32,52 237 Kaerepere 10 427 68320 73 199 23880 92,2 626 Keava 5 50 8000 120 257 30840 38,84 307 Kehtna 28 1251 200160 69 160 19200 219,36 1411 Lokuta 32 168 20160 20,16 168 Pae 51 113 13560 13,56 113 Lelle 5 97 11640 149 325 39000 50,64 422 KOKKU: 67 2112 334040 565 1614 193680 527,72 3726 II TASANDI KOGUMISPIIRKOND Ahekõnnu 27 56 5040 5,04 56 Ellamaa 8 10 900 0,9 10 Haakla 14 23 2070 2,07 23 Hiie 15 21 1890 1,89 21 Käbiküla 35 67 6030 6,03 67 Kalbu 43 102 9180 9,18 102 Kärpla 22 38 3420 3,42 38 Kastna 19 26 2340 2,34 26 Kenni 15 30 2700 2,7 30 Koogimäe 21 50 4500 4,5 50 Koogiste 22 12 1080 1,08 12 Kõrbja 14 20 1800 1,8 20 Laeste 13 15 1350 1,35 15 Lalli 14 32 2880 2,88 32 Lau 36 70 6300 6,3 70 Lellapere 27 78 7020 7,02 78 Linnaaluste 44 106 9540 9,54 106 Metsaääre 9 27 2430 2,43 27 Mukri 6 5 450 0,45 5 Nõlva 13 1 90 0,09 1 Oheatku 35 61 5490 5,49 61 Palasi 4 3 270 0,27 3 Paluküla 39 41 3690 3,69 41 Põllu 37 82 7380 7,38 82 Põrsaku 20 36 3240 3,24 36 Reonda 19 33 2970 2,97 33 Rõue 13 34 3060 3,06 34 Saarepõllu 18 31 2790 2,79 31 Saksa 17 47 4230 4,23 47 Saunaküla 20 43 3870 3,87 43 Selja 14 16 1440 1,44 16 Sooaluste 10 18 1620 1,62 18 Valtu-Nurme 11 28 2520 2,52 28 Vastja 15 18 1620 1,62 18 Kumma 1 6 540 34 89 8010 8,55 95 Lellapere 1 17 1530 27 57 5130 6,66 74 Nadalama 1 6 540 17 31 2790 3,33 37 KOKKU: 3 29 2610 767 1457 131130 133,74 1486 NB! Eeltoodud hinnangulised jäätmekogused on AINULT aluseks korraldatud olmejäätmeveoteenuse piirhinna arvutamisel. 6.1.8 Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär on ühe kilogrammi segaolmejäätmete maksimaalne hind jäätmete üleandmisel korraldatud olmejäätmevedu teostavale jäätmekäitlusettevõttele ning mille võtab KEJHK aluseks jäätmete kogumise teenustasu arvutamisel. Teenustasu piirmäära arvutamisel ei ole arvestatud segaolmejäätmete kogumiskonteineri rendimaksumust ja tingimusi. Lähtudes asjaolust, et Kehtna ning Kaiu vald ja Vändra piirkonna omavalitsused moodustavad ühtse jäätmeveopiirkonna ning jäätmeveoring ei piirdu ainult ühe omavalitsuse haldusterritooriumiga, kehtestatakse jäätmeveoteenuse piirhind kogu jäätmeveopiirkonna kohta. NB! Teenustasu kehtestatakse ühe kg jäätmete üleandmisele jäätmekogumissüsteemile. Korraldatud olmejäätmeveo konkursile pakkumise esitamisel peavad jäätmekäitlusettevõtted esitama teenustasu hinna 1 kg ja 1 m3 kohta, tuues eraldi põhjendatud ümberarvutuse kg-lt m3-le. Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumiskonteineri rendihinda. Jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõte vahel sõlmitavas lepingus fikseeritakse teenustasu piirmäär mahulise koguse (m3) järgi, aluseks võttes kasutatava jäätmekonteineri suurust. Lisaks teenustasule, fikseeritakse lepingus konteineri rendihind. PIIRKONDA ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: KOV ELANIKE ARV JÄÄTMEKOGUS MAJAPIDAMISED TEEPIKKUS VÄNDRA ALEV 2773 206,48 455 16 VÄNDRA VALD 2770 293,68 392 127 KAISMA VALD 597 45,69 121 57 KAIU VALD 1676 137,05 177 60 KEHTNA VALD 5134 496,36 1458 150 Jäätmeveoteenustasu arvutus (ilma käibemaksuta 18 %): • Piirkonnas hinnanguliselt kogutav jäätmekogus kokku 1179 tonni /aastas • Tühjendamiskordade arv 26 Jäätmeveoringe kuus 6 tk. Teepikkus prügilasse 50 km • Jäätmeveo piirkonna teepikkus (sh. vedu prügilasse) 1058 km • Aastas läbitud kilomeetrid 27 507 km Kütusekulu (l /km) 0,40 Kütuse hind (kr /l) 13,00 Kütusekulu kokku (kr /km) 6,00 Õli kulunorm (% kütusest) 12,00 Õli kulunorm (kr /km) 0,55 Rehvide arv 6 Rehvide hind (kr /tk) 4600 Rehvide läbijooks (km) 35000 Rehvide kulunorm (kr /km) 0,79 Varuosad, remont (kr /km) 1,40 Auto soetusmaksumus 2000000 Aastane amortisatsioon (%) 10 Aastane läbisõit (km) 100000 Auto soetuskulud (kr /km) 2,00 Palgakulud (kr /km) 1,80 Lisakulud (24 %) 3,50 Transpordikulud kokku (kr /km) 15,31 • Transportteenuse maksumus 15 kr /km • Transpordi maksumus kokku 421 195 kr • Konteinerite arv piirkonnas 930 tk • Konteinerite tühjendamisele kulunud aeg (3 min /tk) 1209 h • Tühjenduse maksumus kokku (150 kr /h) 181 285 kr • Segaolmejäätmete veokulud (koos tühjendusega) 0,511 kr /kg • Jäätmete vastuvõtuhind prügilas 0,496 kr /kg TEENUSTASU PIIRMÄÄR 1,007 kr /kg JÄÄTMEVALDAJA TEENUSTASU PIIRMÄÄR Jäätmevaldaja jaoks teenustasu piirmäära kehtestades peaks arvestama kahte väga olulist põhimõtet: 1. Jäätmeveo teenustasu peaks olema võrdne kõigile KEJHK teeninduspiirkonnas elavatele jäätmevaldajatele; 2. Teenustasu piirmäära kehtestades tuleb arvestada suuremate kuludega, kui välja arvutatud jäätmeveo hind. Sellest tulenevalt ühtlustab KEJHK kõikide piirkondade jäätmete veohindadest tulenevalt kogu KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeteveohinna jäätmevaldaja jaoks ühtlaseks ning kehtestatakse ühtlane jäätmeteveo teenustasu. Ühtlustatud kg hinna põhjal kehtestatakse erinevate konteinerite ühekordse tühjendamise hind. Ühtlustamisel võetakse aluseks jäätmete transpordi maksumuse jagunemist erineva suurusega kogumiskonteinerite tühjendamisele, erineva suurusega kogumiskonteinerite tühjendamise aega ning omavalitsuste poolt kinnitatud MTÜ KEJHK aasta eelarvet (mis katab omavalitsuse poolt KEJHK-le pandud ülesannete täitmise maksumuse). Ühtlustatud jäätmeveo teenustasu kehtestab Kehtna Vallavolikogu ning sätestab selle oma jäätmehoolduseeskirjas. Võimalikud jäätmekonteinerite ühekordsed tühjendamise maksumused (ilma käibemaksuta 18 %) I tasandi kogumispiirkonnas võiksid olla järgmised, arvestades 1 m3 segaolmejäätmete massiks 100 kg ja ühtlustatud teenustasuks 1,35 kr/kg: Konteineri tüüp Konteineri maht, m3 Konteineri mass, kg Teenustasu, kr 80 liitrine plastkonteiner 0,080 8 28 140 liitrine plastkonteiner 0,140 14 39 240 liitrine plastkonteiner 0,240 24 50 340 liitrine plastkonteiner 0,340 34 58 600 liitrine plastkonteiner 0,600 60 73 800 liitrine plastkonteiner 0,800 80 88 1500 liitrine metallkonteiner 1,500 150 154 2500 liitrine metallkonteiner 2,500 250 249 4500 liitrine metallkonteiner 4,500 450 438 6.1.9 Jäätmeveo tehnilised tingimused Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Veosageduse kindlaks määramisel peab jälgima, et konteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pooltühjad. Samuti ei tohiks jäätmed olla konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema, tekib hais ning talvel külmuvad jäätmed konteineris ära, mis raskendab nende tühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid ühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kui reegliks. TIHEASUSTUSEGA KOGUMISPIIRKOND • Kortermajade kogumiskonteinerid 0,6 – 5,0 m3 - tühjendus 2 korda kuus • Ühepereelamute kogumiskonteinerid 80 – 340 l - tühjendus 1 kord kuus • Individuaalkonteinerid - tühjendus vastavalt vajadusele Kogumiskonteineri suurus: • Kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi • Eramajas 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. HAJAASUSTUSEGA KOGUMISPIIRKOND • Kokkukandepunktides - tühjendus 1 kord kvartalis • Individuaalkonteinerid - tühjendus vastavalt vajadusele 6.1.10 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldab Kehtna koostöös teiste KEJHK omavalitsuste ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega avaliku konkursi Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. 6.2 Taaskasutavate jäätmete käitlus Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Samuti planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem selliselt, et oleks tagatud Jäätmeseaduse § 35 tingimuse, et prügilasse ei tohi ladestada töötlemata jäätmeid. Sama seaduse § 16 kohaselt on jäätmete töötlemine muuhulgas nende sorteerimine, mis hõlbustab nende taaskasutamist. Tabel 13. Erinevate kogumisviiside hinnanguline efektiivsus. Kogutavad jäätmeliigid Jäätmete kogumisviis Efektiivsus Kõik taaskasutatavad jäätmeliigid kokku 90% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kogumispunkt, jäätmejaam 12 – 20% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Keskne sorteerimisjaam 20 – 30% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kohtkogumine 25% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kogumispunktide võrgustik 75% Segapakend Kogumispunkt, jäätmejaam 10 - 20% Segapakend Keskne sorteerimisjaam 10% Segapakend Kohtkogumine 60% Joogipakend Tagatisrahasüsteem 80% Klaas Kogumispunkt, jäätmejaam 10 – 20% Klaas Keskne sorteerimisjaam 2 – 5% Klaas Kogumispunktide võrgustik 50% Klaas Kohtkogumine 70% Plast Jäätmejaam 10 – 20% Plast Keskne sorteerimisjaam 2 – 5% Plast Kogumispunktide võrgustik 50% Plast Kohtkogumine 60% Metall Keskne sorteerimisjaam 5% Metall Jäätmejaam 10 – 20% Metall Kogumispunktide võrgustik 50% Metall Kohtkogumine 70% Paber ja papp Kogumispunktide võrgustik 30% Paber ja papp Kohtkogumine 60% Paber ja papp Keskne sorteerimisjaam 10% Eeltoodud tabelist selgub, et suurema efektiivsuse tagab eelkõige jäätmete sorteerimine nende tekkekohal e. kohtsorteerimine jäätmevaldaja poolt, mille puhul võib eeldada ca 60-70% kogumisefektiivsust. Kehtna vallas ehitatakse välja viieosaline taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem: 1. Rapla piirkondlik jäätmejaam. 2. Jäätmete liigitikogumise punktid Kehtna, Kaerepere, Lelle ja Eidapere alevikes. 3. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid pakendi müügipunktide juures. 4. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid suuremate elamugruppide juures Eidapere, Kaerepere, Keava, Kehtna, Lelle alevikes ja Hertu, Ingliste, Lokuta, Kumma, Linnaaluste, Kalbu külades. 5. Liigitikogumise konteinerid, sh pakendijäätmete kogumiskonteinerid hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktides Jäätmete liigitikogumise punkt Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: 1. Igas vallas kus ei ole jäätmejaama on kogumispunkt + ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakse ajutised varjualused (selle vajadust näitab probleemtoodete käitlemise praktika tulevikus). 2. Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele), kus on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt võib olla rajatud osaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhu paigutatakse liigitikogumiskonteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. 6.2.1 Pakendi- ja pakendijäätmed Pakendiseadusest tulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis koordineeriv roll. Kohalik omavalitsus peab kindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas. Pakendid liigitatakse nende kasutusotstarbest tulenevalt järgmiselt: • Müügipakend – on pakend, mis moodustab ühe osa tarbijale müügipunktis müüdavast kaubast, ilma milleta kauba müümine on lähtuvalt tervisekaitsenõuetest raskendatud. • Rühmapakend – on pakend, mida kasutatakse mingi liigi ja hulga kauba rühmitamiseks müügikohas. Rühmapakendi kasutamise eesmärgiks võib olla muuta kaupa lihtsamini käsitletavaks, selle kaitsmine või esitlemine. Rühmapakend ei ole kaubaartikli lahutamatu osa ning selle eemaldamine ei muuda kauba omadusi. • Veopakend – veopakendi eesmärk on kaitsta kaupa transportimisel võimalike tekkivate füüsiliste kahjustuste eest. Veopakendite hulka ei loeta transportkonteinereid. Pakendid ja pakendijäätmed liigitatakse nende omadusest ja taas- või korduskasutusvõimalikkusest tulenevalt järgmiselt: • Korduskastuspakend – on pakend, mis selle tootmisel on mõeldud ja oma olemuselt võimaldab seda kasutada samal otstarbel, niikaua kui selle omadused võimaldavad seda korduskasutada. Eelkõige klaasist ja plastist joogipakend. • Ühekorrapakend – on pakendid, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. • Taaskasutuspakend – on pakend, mida on võimalik taaskasutada. Kehtna valla haldusterritooriumil määratakse kindlaks vastavalt rühma, veo ja müügipakendi ning eraldiseisvana tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumissüsteemid. Pakendikogumissüsteeme ei eraldata üksteisest pakendi materjali liigist tulenevalt. Kui pakendiettevõtted on korraldanud erinevate pakendi materjaliliikide kogumise erinevate organisatsioonide läbi, tuleks elanikkonnalt koguda pakendit võimalikult ühtse kogumissüsteemi läbi. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevate osapoolte kohustustega jäätmekäitluses ning üldpõhimõtetega: • Ennetamine – tõstes tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, suunata pakendite kasutamist selliselt, et pakendid ei muutuks jäätmeteks, vähendada pakendite kasutamist, vähendada ohtlikke aineid sisaldavate pakendite kasutamist. • Tootja-vastutus – pakendite tootjad ja riiki importijad vastutavad enda poolt toodetud ja imporditud pakendite koostise ning kasutamise ja käitlemise eest kogu pakendi elutsükli jooksul. • Saastaja-maksab – jäätmetekitaja katab hiljem kõik pakendijäätmete hooldusega seotud kulud (lisatud toote hinna sisse). Pakendi kogumis- ja taaskasutussüsteemi keskne roll on riiklikul pakendi taaskasutusorganisatsioonidel, selle puudumisel kõikidel pakendiettevõtetel. Pakendiettevõtted on kohustatud korraldama kõikide oma poolt toodetud ja turustatud kaupade pakendid ja pakendijäätmed ning pidama arvestust pakendite ja pakendijäätmete üle. Kehtna valla pakendi taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud eelkõige piirkondlike erinevustega, senise jäätmekäitluspraktikaga, pakendikogumise majandusliku tasuvusega ning kogu süsteemi maksimaalse rakendumisega. Pakendite ja pakendijäätmete efektiivse kogumise ja taaskasutamise rakendamiseks on otstarbekas integreerida pakendi kogumissüsteem kokku teiste liigitikogutud olmejäätmete kogumissüsteemiga. Samuti tuleb lähtuda kogumisvõimaluste arendamisel, et pakendi ja pakendijäätmete loovutamine oleks tarbijale võimalikult mugav. Samuti oleks minimiseeritud võimalikud negatiivsed tervise- ja keskkonnamõjud. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi osapooled: • PAKENDIETTEVÕTE – on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; • TAASKASUTUSORGANISATSIOON – Keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb teatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega. • MÜÜGIPUNKT v. MÜÜGIETTEVÕTTED – ettevõtja või ettevõtte tegevuskoht, kus müüakse pakendatud kaupa; • TARBIJA – pakendeid tarbiv ning pakendijäätmeid tekitav isik; • KOV – kohalik omavalitsus. • KEJHK – MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Majanduslikult tasuva süsteemi põhialuseks on piisavalt suured jäätmekogused ning võimalikult puhas liigitikogutud materjal. Sellest lähtuvalt ehitatakse Kehtna vallas välja kolmetasandiline sorteerimissüsteem: • Sorteerimine tarbija juures ehk kodumajapidamistes • Liigitikogumine elamupiirkondades, kogumispunktides ja müügipunktide vahetus läheduses • Järelsorteerimine jäätmekäitleja poolt Pakendijäätmete taaskasutusel tuleb lähtuda järgmisest taaskasutusmeetodite prioriteedist: • Pakendi taaskasutamine ringluspakendina e. korduskasutus • Pakendimaterjali taaskasutamine materjalina • Pakendijäätmete bioloogiline töötlemine e. kompostimine • Pakendijäätmete põletamine energia tootmiseks Pakendi taaskasutussüsteem moodustub neljast erinevast kogumissüsteemist: 1. Tagatispakendi kogumissüsteem 2. Segapakendi kogumissüsteem 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem 4. Tootmisettevõtete pakendi kogumissüsteem 1. Tagatispakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Kogumiskoht: MÜÜGIPUNKT Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimub müügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteem on kehtestatud õigusaktiga joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus. Tarbijale tagastatakse raha pakendi üleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinud tagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja-vastustusel ning jäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakendite tagastusprotsent suurem ja kvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral. Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendi kasutust. Tagatisraha süsteemi rakendamine on kindlaks määratud Pakendiseadusega. • Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon – korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides, korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele); • Kaubandus e. müügipunktid – võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile; • Tarbija – tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik; • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks müügikohad, millistes võetakse vastu tagatisrahaga kaetud pakendit ning pakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepingute olemasolu taaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustuse jagamisel koostöölepingute olemasolu.. 2. Segapakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: KOGUMISKONTEINERID (müügikohas, elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides, kogumispunktides ja jäätmejaamades) Konteinerite võrgustiku kaudu kogutakse elanikkonnalt peamiselt segapakendit ja paber-papppakendit. Konteinerid peavad olema müügikohtade vahetus läheduses (ca 100 m). SEGAPAKENDI KOGUMISKONTEINER: • Rapla piirkonna jäätmejaama • Kehtna, Kaerepere, Lelle ja Eidapere liigitikogumise punktid • Kõik Kehtna valla müügipunktid • Eidapere, Kaerepere, Keava, Kehtna, Lelle alevikes ja Hertu, Ingliste, Lokuta, Linnaaluste, Kalbu külades suuremad elamugrupid PABER- JA PAPPPAKENDI KOGUMISKONTEINER: • Rapla piirkonna jäätmejaama • Kehtna, Kaerepere, Lelle ja Eidapere liigitikogumise punktid • Kõik Kehtna valla müügipunktid • Kehtna, Kaerepere, Keava, Eidapere, Lelle alevike suuremad elamugrupid Pakendikogumiskonteinerid tuleks paigaldada järgmiselt: 1. Müügipunktide juurde – alates 01.06.2005.a 2. Elamugruppide juurde – alates 01.06.2005.a 3. Hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide juurde – alates 01.01.2006.a 4. Jäätmete liigitikogumise punktidesse – alates nende valmimisest Pakendi taaskasutussüsteemi osapooled: • Pakendiettevõtted või taaskasutusorganisatsioon – kohustus korraldada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist. Finantseerivad kogu pakendijäätmete kogumist ning paigaldavad selleks ettenähtud kohtadesse pakendikonteinerid. Kohustatud tegelema koostöös KOV-ga müügikohtade ja tarbijate teavitustööga: pakendikoguste vähendamine ja vältimine, pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pidada arvestust pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle ning esitama kord poole aasta jooksul KOV andmeid kogutud pakendikoguste ja -liikide kohta. Pakendi taaskasutusorganisatsiooni olemasolul on kohustus sõlmida sellega leping ning pakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamine toimub läbi organisatsiooni. • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjas kindlaks pakendikonteinerite täpsed asukohad ning korraldab nende paigaldust ettenähtud kohtadesse (administratiivne korraldus – kokkulepped maaomanikega jne) • Tarbijad – kasutavad pakendi ja pakendijäämete kogumissüsteemi vabatahtlikkuse alusel. Pakendi ja pakendijäätmete äraandmine on tarbijatele tasuta. 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE Kogumiskoht: OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINER Ohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad pakendid ja pakendijäätmed, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, kogutakse Rapla jäätmejaamas, Kehtna, Lelle ja Kaerepere alevikes asuvates ohtlike jäätmete kogumiskonteinerites. Pakendiettevõte paigaldab KOV ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse täiendavad pakendijäätmete kogumiskonteinerid ning kannab nende jäätmete käitlemise kulud. Jäätmekäitlusettevõte kogub ohtlike ainetega saastunud pakendijäätmed koos teiste ohtlike jäätmetega ning suunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi. Annab taaskasutusorganisatsioonile aru kogutud pakendijäätmete koguste ja liikide kohta. OHTLIKE AINETEGA SAASTUNUD PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE EELTOODUD VIISIL HAKKAB TOIMUMA PÄRAST VASTAVASISULISE TAASKASKASUTUSORGANISATSIOONI TEKKIMIST, KUID MITTE HILJEM KUI 01.01.2006.a. 4. Ettevõtete pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: ETTEVÕTTE TOOTMISTERRITOORIUM Ettevõtete all mõeldakse kõiki Kehtna vallas tegutsevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid, kes oma tegevuses kasutavad erinevat liiki pakendeid ning pakendatud kaupu. Ettevõtete e. Tarbija poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub Tarbija ja pakendiettevõtte vahelisel kokkuleppel, arvestades Pakendiseaduses reguleeritud pakendiettevõtte kohustusi. Pakendiseaduse § 16 kohaselt on pakendiettevõttel kohustus kokku koguda ja taaskasutada enda poolt pakendatud või imporditud kauba pakendid ja nendest tekkinud pakendijäätmed ning kanda eelnimetatud tegevusega seotud kulud. Pakendiettevõttel või organisatsioonil on enda poolt toodetud või imporditud pakendi kogumiseks järgmised võimalused: • Kogumine iga ettevõtte territooriumil – ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse selleks rajatud kogumiskohas iga ettevõtte territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele ning kandma ettevõtte otsesed kulud pakendi kogumisega seoses. • Kogumine suuremate ettevõtete territooriumil – ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse ainult suuremate sama tegevusalaga ettevõtete territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama suuremad ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele, kandma otsesed pakendikogumisega seotud kulud ettevõttele ning teavitama väiksemaid ettevõtteid kogumiskoha paiknemiskohast. Kehtna valla ettevõtted, kes kasutavad pakendeid, peavad kokku leppima pakendiettevõttega, kelle pakendeid nad kasutavad, pakendijäätmete kogumise viisis ning nõustuma pakendiettevõtte sooviga nende territooriumile pakendikonteinerite paigaldamisega. Ettevõtted, kes ei tee pakendiettevõttega koostööd, peavad ise enda poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kokku koguma ja transportima pakendiettevõtte territooriumile ning kandma sellega seonduvad kulud. Spetsiaalseid ettevõtete poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumispunkte, väljaspool «tarbija ettevõtete» territooriume Kehtna valda ei rajata. Kehtna valla pakendiettevõtted ja vajalikud pakendikonteinerid Pakendiettevõte Tegevusala Asukoht Dardanus OÜ Viktoria kauplus Kaubandus Kehtna OÜ VaHa Valtu ujula baar Toitlustus Kaerepere Hepa OÜ Kehtna Tankla Toidukaupade müük Kehtna Kehtenel OÜ Kauplus Luigepesa Kaubandus Kehtna Kehtna Mõisa OÜ Tiigi kauplus Kaubandus Kehtna Lelle Põllumajanduse OÜ Rukki kauplus Kaubandus Lelle Madis Schmidt OÜ Madise pood Kaubandus Eidapere Raes AS Karmani Äri Kaubandus Kaerepere Raes AS Karmani Äri Kaubandus Lelle Rapla Tarbijate Ühistu Ingliste kauplus Kaubandus Ingliste Rapla Tarbijate Ühistu Kaerepere kauplus Kaubandus Kaerepere Rapla Tarbijate Ühistu Keava kauplus Kaubandus Keava Rapla Tarbijate Ühistu Lelle kauplus Kaubandus Lelle Rapla Tarbijate Ühistu Õie kauplus Kaubandus Kehtna Rautsiku OÜ Rautsiku pood Kaubandus Keava Toometid OÜ Pargi pood Kaubandus Lokuta Triger-E OÜ Ehitusmaterjalide pood Kaubandus Kehtna Triger-E OÜ Techo kauplus Kaubandus Kehtna Ergu OÜ (Cafe Olee) Toitlustamine Kehtna Ilona Emberg FIE (Lelle söökla) Toitlustamine Lelle Asulates, kus on mitu pakendiettevõtet kõrvuti ei ole otstarbekas kõikide ettevõtete juurde segapakendi kogumiskonteinereid paigaldada. Sellisel juhul peavad ettevõtted omavahel kokku leppima. Tabel 14. Kehtna vallas paigutatavad pakendikonteinerid Alev, küla Konteinerite arv, erinevate objektide juures Müügipunktid Elamugrupid Kogumispunkt Kokkukandepunkt KEHTNA VALD Eidapere alevik 1+1 2+2 1+1 Hertu küla 1 (segapakend) Ingliste küla 1+1 1 (segapakend) Kaerepere alevik 2+2 2+2 1+1 Keava alevik 1+1 1+1 Kehtna alevik 3+3 3+3 1+1 Lokuta küla 1+1 1 (segapakend) Pae küla 1 (segapakend) Lelle alevik 1+1 1+1 1+1 Ahekõnnu küla 1(segapakend) Kalbu küla 1(segapakend) Kumma küla 1(segapakend) Linnaaluste küla 1(segapakend) KOKKU: 22 tk. 25 tk. 8 tk. 1 – SEGAPAKENDIKONTEINER 1+1 – SEGAPAKENDI JA PABER-PAPPPAKENDI KONTEINERID Müügipunktide, elamugruppide ja kogumispunktidesse paigutatakse nii paber- ja papijäätmete kogumiskonteinerid kui ka segapakendi kogumiskonteinerid. Jäätmete kokkukandepunktidesse paigutatakse ainult segapakendi kogumiskonteinerid 6.2.2 Orgaanilised jäätmed Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberi- ja papijäätmed (ka. pakend) on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Paberi- ja papijäätmed suunatakse taaskasutusse läbi pakendijäätmete kogumissüsteemi. Samuti põletatakse suurem osa paberijäätmetest kodumajapidamistes. Paberi ja papppakendi konteinerid paigaldatakse Kehtna, Kaerepere, Keava, Eidapere ning Lelle alevike kortermajade juurde koos segapakendi kogumiskonteineritega. Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks, tuleb propageerida nende kohapealset komposteerimist. Kehtna kalmistule paigutatakse segaolmejäätmete ja haljastusjäätmete kogumiskonteinerid. Haljastusjäätmete kompostimine toimub Kehtna aleviku kompostimisplatsil või Rapla jäätmejaamas. Orgaanilised toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed kompostrid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele. Orgaaniliste jäätmete käitlemine alates 01.01.2008 Alates 01.01.2008 muudetakse orgaaniliste jäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus on vähemalt 4 korterit. Eraldikogutud orgaaniliste jäätmete kogumine muudetakse korraldatud olmejäätmeveo I tasandi piirkonnas korraldatud olmejäätmeveo lahutamatuks osaks. Orgaanilisi jäätmeid hakkab koguma korraldatud olmejäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. Samuti rajatakse alates 01.01.2008.a kõikide Kehtna vallas asuvates reoveepuhastites reoveesette eraldikogumise võimalused ning käideldakse koos teiste orgaaniliste jäätmetega. Orgaanilised toidujäätmed, mis kogutakse korraldatud olmejäätmeveo kogumissüsteemiga ning reoveepuhastusest tekkinud setted (jääkmuda) transporditakse otse käitluskohta, n. Rapla jäätmejaama või Väätsa prügila kompostväljakule (toidujäätmete kompostimise käigus võib tekkida nõrgvett ja mitte komposteeruvaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust). TÄPSEM ORGAANILISTE JÄÄTMETE KOGUMISE JA KÄITLEMISE SÜSTEEM TÖÖTATAKSE VÄLJA PÄRAST RIIKLIKU KONTSEPTSIOONI VÄLJA TÖÖTAMIST 2005. AASTAL. 6.2.3 Ohtlikud jäätmed Jäätmeseaduse §65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus ei pea korraldama oma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. Kehtna valla ohtlikud jäätmed kogutakse Kehtna, Kaerepere ja Lelle alevike ohtlike jäätmete kogumiskonteineris, mis paigaldatakse 2005 – 2009. aastal. Lisaks ohtlike jäätmete kogumiskonteinerile, korraldab Kehtna Vallavalitsus vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselt hajaasustusega piirkondades tekkinud ohtlike jäätmete kogumisele. Ohtlike jäätmete kogumisringi peatumispunktideks on II tasandi korraldatud olmejäätmeveo piirkonna jäätmete kokkukandepunktid. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted (sh. meditsiiniasutused) peavad sõlmima ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega jäätmete üleandmiseks vastavasisulise lepingu. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Samuti peavad eelnimetatud ettevõtted vastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmise tõestamise aluseks on vastavasisuline ohtlike jäätmete saatekiri. 6.2.4 Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamist ning vanade lammutamist. Eesmärgiks peab olema ehitusjäätmete eraldi kogumine. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorralduse ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • Vähendada ohtlike ainete kasutamist; • Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • Lammutusjäätmete hulgast võimalusel eraldada turuväärtust omavad materjalid; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust; • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlussüsteemi kirjeldus ehitusloa dokumentatsiooniga. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumisvõimalused rajatakse alates 01.01.2006 Kehtna alevikus ja Rapla jäätmejaamas. Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi». Ehitusjäätmete kogumisel, tuleb alates 01.01.2006.a eraldi koguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed: • Asbesti sisaldavad materjalid • Värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms) • Puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestel käsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlema Jäätmeseadusega sätestatud korras. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites ning tekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käidelda Keskkonnaministri määrusega nr 22, 21.04.2004 „Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded« kehtestatud korras ning üle anda selleks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.2.5 Puidujäätmed Puidujäätmete taaskasutamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele läbi soojusenergia tootmise. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine väljaspool spetsiaalset jäätmekäitluskohta või prügilat on lubatud üksnes Jäätmeseadusega sätestatud korras ja Raplamaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatult. Tavajäätmetest puidujäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Raplamaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 „Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi«. Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6.2.6 Probleemtooted Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt, tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtooted on: • patareid ja akud • PCB-sid sisaldavad seadmed • mootorsõidukid ja nende osad • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad Jäätmeseadusest tulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatud korraldama enda poolt toodetud ja edasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ning kandma nimetatud tegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh. ka müüjad) korraldama vastavate probleemtoodete kogumise. Patareid Patareide kogumiseks tuleks paigutada koolidesse, vallamajja, poodidesse jne spetsiaalsed patareide kogumiskastid. Mootorsõidukid ja nende osad sh akud Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta, peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite materjali aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. Akude kogumine võiks toimuda happekindlates kogumiskonteinerites: • ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Kehtna alevikus; • Kehtna ja Kaerepere kütuse tanklatesse paigutatud happekindlates konteinerites. Vanarehve tuleks koguda üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus ning Rapla piirkonna jäätmejaamas. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogutakse üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus. Lähtuvalt asjaolust, et Kehtna vallas elektri- ja elektroonikaseadmete müügiga tegelevaid ettevõtteid ei ole, võetakse neid Rapla Jäätmejaamas alates 01.01.2006.a Kehtna aleviku jäätmekogumispunktis. Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise korraldamist EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas PROBLEEMTOODETE KOGUMISE JA KÄITLEMISE KORRALDAB ALATES 01.09.2005.A PROBLEEMTOOTEID TOOTVAID ETTEVÕTTEID ÜHENDAV ORGANISATSIOON. 6.3 Segaolmejäätmete kõrvaldamine • Kehtna vallast kogutud segaolmejäätmed kõrvaldatakse Väätsa prügilas või Rapla ümberlaadimisjaama kaudu Väätsa prügilas või teistes keskkonnanõuetele vastavas prügilas. 7. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE 7.1 Kehtna valla seadusandlus Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisem jäätmehoolduseeskiri. Kehtna valla jäätmehoolduseeskiri uuendatakse enne korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamist. Kuni jäätmekäitlusettevõttele jäätmeloa väljastamiseni toimub korraldatud olmejäätmevedu samadel tingimustel nagu 2004. aastal ning seniste jäätmekäitluslepingute alusel. Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71 toodule, täpsustada: 1. Korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkondade täpsed piirid; 2. Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett korraldatud olmejäätmeveosüsteemile üleantavate jäätmekoguste osas; 3. Segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 4. Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 5. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 6. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse; 7. Pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 8. Ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks ja rakendamiseks peavad Kehtna Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1. Korraldatud olmejäätmeveo tingimuste kindlaks määramine. 2. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseaduse nõuetele, järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse § 14 lõige 2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» . 3. Jäätmevaldajate registri pidamise kord. 4. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. Lisaks eeltoodud õigusaktidele peaks Kehtna Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus sõlmima lepingu, mis võimaldaks KEJHK-l arendada Kehtna valla jäätmehooldust. 7.2 Kehtna valla ülesanded Kehtna Vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: • osaleb aktiivselt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse töös. • rahastab MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse jäätmehooldusalast tegevust, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale ning MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse eelarvele. • osaleb oma rahalise osalusega MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduse poolt taotletavates jäätmehooldusalastes projektides, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale. • määratleb ning viib läbi vajalikud planeeringulised protseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel. • kindlustama korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. 7.3 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Jäätmehoolduse korraldamine regionaalsel tasandil on korraldatakse koostöös MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetest kohalike omavalitsustega. Selleks delegeerib Kehtna Vallavalitsus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele järgmised Jäätmeseadusest tulenevad Kehtna valla jäätmehooldusealased ülesanded: • omavalitsuse territooriumil optimaalse ja põhjendatud jäätmekäitlushinna kujundamine • olmejäätmete ja taaskasutavate jäätmete käitlemiseks konkursside korraldamine • jäätmealaste andmebaaside ning registrite haldamine • ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine • jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmise kontrollimine • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkondade, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine • kompostitavate -, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine • teeninduspiirkonnas olmejäätmete ja vajadusel muude jäätmete kogumine ja vedu • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine • teeninduspiirkonnas korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest olmejäätmete valdaja vabastamine • jäätmete kogumiskohtade määramine, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada Lisaks omavalitsuse poolt delegeeritud Jäätmeseadusest tulenevatele omavalitsuse jäätmehooldusalastele ülesannetele, on KEJHK ülesandeks oma liikmetest omavalitsuste jäätmehooldusalaste eesmärkide saavutamiseks teostada järgmiseid tegevusi : • koostab jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks projekte ja rahataotlusi • töötab välja ja viib ellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme • korraldab jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist ja haldamist • korraldab jäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkuse tõstmise alast propagandat • edendab ja propageerib jäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist • annab välja jäätmehooldusalaseid trükiseid • korraldab omavalitsuste jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist ja aktualiseerimist • korraldab omavalitsustes jäätmete taaskasutamist • korraldab omavalitsuse jäätmehoolduse arendamiseks ühingu kasutusse antud vahendite, kinnis- või registrisse kantavate vallasasjade kasutamist. 7.4 Jäätmetekitaja ülesanded Lisaks Jäätmeseaduses ja selle alamõigusaktides toodud üldistele jäätmehooldusalasetele nõuetele peavad Kehtna vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmiseid täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid (n. kasutama puidu immutus- ja kaitsevahendeid ainult valmistoodangul, mitte toormaterjalil). • Jäätmetekitajad, millised tekivad aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele, aasta lõpul aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Autoremondi, -hoolduse või lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, alates 01.09.2005.a. tekkinud ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu. • Meditsiiniasutused ja -ettevõtted peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseks spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse kirjeldus, töötajate tegevus ja vastus, jäätmekäitlusettevõte millisele jäätmed üle antakse. Nõue rakendub alates 01.09.2005.a. • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 21, 21.04.2004.a «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded» . • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Raplamaa keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi». • Ettevõtted millised alustavad oma tegevust Kehtna vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud omavalitsusest tegevus- või kauplemisluba taotledes esitama lisaks muudele dokumentidele ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavatsetavast jäätmehooldusest ettevõttes. • Ettevõtted, millised juba tegutsevad Kehtna valla haldusterritooriumitel, peavad koostama oma ettevõtte jäätmekava hiljemalt 01.01.2006.a ning esitama selle kooskõlastamiseks oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele. 7.5 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Kehtna valla jäätmehoolduse arendamine toimub läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine toimub järgmiselt: 1. Kehtna valla liikmemaks KEJHK-le 2. Kehtna valla sihtotstarbelised eraldised KEJHK-le 3. Kehtna valla omaosalus KIK-i projektides 4. Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest Alates korraldatud olmejäätmeveo ning KEJHK lepinguhaldussüsteemi rakendumisest, toimub Kehtna valla jäätmehoolduse arendamise rahastamine järgmiselt: 1. Kehtna valla liikmemaks KEJHK-le 2. Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest 3. KEJHK lepinguhaldussüsteemist saadavast tulust Vastavalt Saastetasu seadusele 10.02.1999, jõustunud 21.03.1999.a on saastetasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimaliku kahju. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses. Saastetasu seaduse § 7 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Saastetasu seadusega kehtestatud saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised: • Tavajäätmed – alates 2004. aasta 01. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 01. jaanuarist 30,0 krooni; • Olmejäätmed – alates 2004. aasta 01. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 01. jaanuarist 30,0 krooni; Tabel 15. Hinnanguliselt omavalitsustele laekuv saastetasu Jäätmetekitaja Prognoos Kogus Saastetasu KEHTNA VALD Kodumajapidamised (I tasand) 528 t 14 256.00 Kodumajapidamised (II tasand) 134 t 3 618.00 Ettevõtted ja asutused 60 t 1 620.00 KOKKU: 19 494.00 7.6 Jäätmevaldajate register. Jäätmeseaduse §69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks tekitada omavalitsusel ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt jäätmeliikidest ja kogustest. Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed: • Jäätmetekitaja nimi • Jäätmetekitaja aadress • Eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp • Jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning piirkonna tasand (I või II tasand) • II tasandi piirkonna puhul jäätmete kokkukandepunkti asukoht • I tasandi piirkonna jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp • Jäätmeveo sagedus • Kogutud jäätmekogus • Andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtade järgi. Kehtna valla jäätmevaldajate register moodustakse koostöös teiste KEJHK omavalitsustega ning ühildatakse KEJHK lepinguhaldussüsteemiga. 8. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Nr. Tegevuse / projekti nimi Teostamise aeg Teostaja , rahastaja Maksumus Kommentaar 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 1.1 Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldatud olmejäätmete konkursi läbi viimine 15.07 – 30.11.2005 KOV ja KEJHK 7 000.00 Konkursi tulemusel sõlmitakse leping segaolmejäätmete veoks parima pakkumise teinud jäätmekäitlusettevõttega 1.2 Segaolmejäätmete kogumiseks konterivõrgustiku rajamine Hiljemalt 01.01.2006 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõte rajab kogu Kehtna valda katva segaolmejäätmete konteinerivõrgustiku. 1.3 Kõikide jäätmetekitajatega lepingute sõlmimine Hiljemalt 01.01.2006 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Jäätmetekitajate määratlemise aluseks on jäätmevaldajate register ja jäätmekava. 1.4 Jäätmevaldajate registri sisseseadmine Hiljemalt 15.07.2005 KOV, KEJHK 21 073.00 7000.00 + 2,7 krooni ühe elaniku kohta 2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 2.1 Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine Iga aasta Jäätmekäitlusettevõte, KOV, KIK, KEJHK 15 000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Kehtna valla külad. 2.2 Kehtna aleviku ohtlike jäätmete kogumiskonteineri soetamine 2005 KOV, KEJHK, KIK 50 000.00 2.3 Kaerepere ja Lelle aleviku ohtlike jäätmete kogumiskonteinerite soetamine 2006-2007 KOV, KEJHK, KIK 60 000.00 KEJHK töötab väljaväiksemates kogustes ohtlike jäätmete kogumiseks sobiliku konteineri standardi 2.4 Ohtlike jäätmete kogumine ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Iga aasta KOV, KEJHK, KIK 20 000.00 Pärast Kaerepere ja Lelle konteinerite soetamist ca 30 000.00 aastas 3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE 3.1 Rapla piirkonna jäätmejaama arendustegevus 2006 - 2009 KOV, KEJHK, KIK - 3.2 Kehtna aleviku jäätmekogumispunkti rajamine 2005 KOV, KEJHK, KIK 50 000.00 3.3 Kaerepere, Lelle ja Eidapere jäätmekogumispunktide rajamine 2006 - 2009 KOV, KEJHK, KIK 150 000.00 3.4 Orgaaniliste jäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku paigaldamine kortermajade juurde 2008 - 2009 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Alates orgaaniliste jäätmete eraldikogumise kohutuse rakendamist. 3.5 Pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku väljaehitamine 2005 - 2006 KEJHK, Pakendiettevõtted või TKO - Vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1. 3.6 Tagatisrahaga kaetud pakendikogumissüsteemi rakendamine 2005 KEJHK, Pakendiettevõtted või TKO 23 - Alates vastavasisulise KKMm vastuvõtmist ning vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1 3.7 Ehitusjäätmete kogumisvõimaluste rajamine 2005 - 2006 KOV, KEJHK, KIK - 3.8 Suuregabariidiliste jäätmete kogumisringide korraldamine Iga aasta KOV, KEJHK, KIK 15 000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Kehtna valla külad. 3.9 Probleemtoodete kogumise rakendamine Patareide kogumiskastide paigaldamine 2005 KOV, TVO 2 500.00 Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 Akude kogumiskastide paigaldamine 2005 KOV, TVO 24 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 Elektri- ja elektroonikaseadmete, vanarehvide kogumine 2005 KOV, TVO 24 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 3.10 Probleemtoodete kogumise rahastamine 2005 - 2009 TVO 26 - «Tootja vastuse printsiip» 4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE ja KOV JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 4.1 Keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi rakendamine 2006- 2009 KOV, KEJHK - Iga aasta valitakse keskkonnasõbralikum ettevõte 4.2 Infovoldikute koostamine ja levitamine ning vallalehtedes jäätmehooldusalaste artiklite avaldamine 2005 – 2009 KOV, KEJHK - Teostab ja rahastab KEJHK oma eelarvelistest vahenditest. KOV roll on olla partneriks KEJHK-le tegevuste läbiviimisel 4.3 Jäätmehooldusalaste seminaride korraldamine 2005 – 2009 KOV, KEJHK - 4.4 Jäätmekava uuendamine 2005 - 2009 KOV, KEJHK - 4.5 Jäätmehoolduseeskirjade uuendamine 2005 KOV, KEJHK - 4.6 Orgaaniliste jäätmete käitlussüsteemi ülesehitus 2005 KOV, KEJHK - 4.7 Jäätmehoolduse korraldamiseks seadusandlike aktide ettevalmistamine 2005 - 2009 KOV, KEJHK - 5. EBASEADUSLIKE JÄÄTMELADESTUSPAIKADE LIKVIDEERIMINE NING JÄRELHOOLDUS 5.1 Kehtna valla ebaseaduslike ladestuspaikade korrastamine 2005 - 2009 KOV, KEJHK, KIK - Maksumused tuleb täpsemalt välja selgitada 5.2. Suletud Kehtna valla prügilates järelseire teostamine 2006 - 2009 KOV, KEJHK - Peamiselt veeproovide ja analüüside teostamine 6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 6.1 Ettevõtete jäätmekavade ja jäätmekäitluseeskirjade koostamine 2005 KEJHK, ettevõtted - Jäätmekava koostamise nõude aluseks on Jäätmeseaduse § 44, lg 4 6.2 Ettevõtetes taaskasutatavate jäätmete lahuskogumise rakendamine 2005 - 2009 KEJHK, ettevõtted - 6.3 Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitus- ja tegevuslubadega 2005-2006 KOV, KEJHK, ettevõtted - Saavutamaks kontrolli ja suunamaks ettevõtteid oma jäätmeid käitlema Lisad Lisa 1. Omavalitsuse täpsustatud ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel Õigusakt Õigus või kohustus Jäätmeseadus 01.04.2004.a. §12, lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. § 43, lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44, lg 4 Kohaliku omavalitsuste organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44, lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seadusega sätestatud korras. § 46, lg 2 Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamisele kaasatakse asjakohaste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste organite, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjast huvitatud isikud. § 47, lg 2 Maakonna jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks vastava maakonna maavanemale ning seisukohavõtuks kohaliku omavalitsuse organile, kelle haldusterritooriumi jäätmekava käsitleb. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. § 56, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. § 56, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. § 56, lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. § 56, lg 4 Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. § 57, lg 1 Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. § 57, lg 2 Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. § 57, lg 3 Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. § 58 Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. § 59, lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. § 65, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud Jäätmeseaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. § 66, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66, lg 4 Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. § 67, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67, lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 67, lg 8 Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. § 69, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69, lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 69, lg 6 Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71, lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 72 Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. § 79 Jäätmekäitleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 85, lg 3 Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetuks sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loa märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks. § 117, lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelvalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 127, lg 2 Jäätmeseaduse §-des 120-126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ning kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. § 128, lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida Jäätmeseaduse § 128, lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 128, lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. § 135, lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist. § 135, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus Jäätmeseaduse §-de 66-69 tähenduses ei laiene. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm § 10, lg 3 Litsentsi taotlemiseks esitab taotleja litsentsi andjale järgmised dokumendid: 3) taotleja jäätmekäitluskohajärgse või kui jäätmekäitluskoht puudub, ettevõtte registreerimiskohajärgse maakonna Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse ja valla- või linnavalitsuse arvamus kavandatava tegevuse kohta. Saastetasu seadus § 7, lg 1 Saastetasu makstakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras. § 7, lg 2 Saastetasu seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Pakendiseadus § 15, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. § 26, lg 1 Teostada pakendijäätmete käitlemise üle järelvalvet vastavalt Keskkonnajärelvalve seadusega sätestatud korras. § 33, lg 2 Valla- või linnavalitsus on kohustatud teostama Pakendiseaduse § 27 – 32 nimetatud väärtegude kohtuvälist menetlust. Keskkonnajärelevalve seadus § 3, lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet, ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. § 6, lg 1 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- või linnavalitsus. § 6, lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. § 6, lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnaabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seostud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimese elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumistest. § 6, lg 4 Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuste korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnainspektoriga. § 7, lg 1 Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse keskkonnakaitse- ja -kastusalaste üksikaktide seaduslikkust, Maa-ametil on õigus kontrollida toiminguid maakorralduse, maade eraldamise, arvestuse ja kasutuse valdkonnas ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse vastavate üksikaktide seaduslikkust. § 7, lg 2 Keskkonnainspektsioonil ja Maa-ametil on õigus nõuda kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse poolt antud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksikakti ärakirja, Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda antud keskkonnaloa ärakirja. § 7, lg 3 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ärakirja esitama hiljemalt seitsmendal päeval, alates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku nõude saamisest. § 7, lg 4 Kui Keskkonnainspektsioon või Maa-amet leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse üksikakt või antud keskkonnaluba ei vasta kas täielikult või osaliselt seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitab ta kirjaliku ettepaneku viia akt nendega vastavusse. Kui omavalitsusüksuste volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul, arvates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon või Maa-amet halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse. § 11 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor on linna- või vallavalitsuse või muu omavalitsuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete asutusesisese jaotuse või volikogu otsusega. § 12, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektoril on tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. § 13, lg 2 Omavalitsuse keskkonnakaitseinspektori tõendi vormi ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. § 14, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririietus kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras ja kujunduses. § 16, lg 1 Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganit või -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimese elu, tervist või vara. § 16, lg 2 Keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires: 1) kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; 2) peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja õiguspärase tegevuse, kui see ohustab inimese elu, tervist või vara; 3) võtab keskkonnakaitsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimisel kontrollproove ja teeb mõõtmisi ning nõuab keskkonna kaitsega seotud dokumentide esitamist; 4) ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. Lisa 2. KEJHK piirkonna 7 jäätmeveo piirkond