Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-36-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 18. novembri 2005. a kohtuotsus KÜ Raatuse tn 111 kaebuses Tartu maavanema 27. veebruari 2004. a vaideotsuse nr 2.1-1/257 peale — RT III, 41, 408

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-36-05 Otsuse kuupäev 18. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Kohtuasi KÜ Raatuse tn 111 kaebus Tartu maavanema 27. veebruari 2004. a vaideotsuse nr 2.1-1/257 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-22/05 Menetluse alus Riigikohtus Tartumaa Päästeteenistuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Jätta Tartumaa Päästeteenistuse kassatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. septembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-181/04, muuta Tartu Ringkonnakohtu 23. märtsi 2005. a otsust haldusasjas nr 2-3-22/05 ja tühistada Tartumaa Päästeteenistuse 19. detsembri 2003. a ettekirjutuse p 2. 3. Mõista Tartumaa Päästeteenistuselt välja KÜ Raatuse tn 111 kasuks kohtukulud 520 krooni. 4. Arvata kautsjon riigituludesse. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartumaa Päästeteenistuse 19. detsembri 2003. a ettekirjutusega kohustati KÜ Raatuse tn 111 taastama ruumide ehitusprojektijärgne otstarve ja planeering (p 1), keelati sõidukite parkimine lähemal kui 4 m ehitise välisseinast (p 2) ning keelati paigaldada jäätmete hoiukohta mis tahes tulepüsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast lähemale kui 2 m kaugusele (p 3). Ettekirjutus saadeti posti teel lihtkirjana KÜ Raatuse tn 111 esindaja Kaie Päikese postiaadressile ning viimane sai ettekirjutuse kätte 8. jaanuaril 2004. a. 3. veebruaril 2004. a esitas KÜ Raatuse tn 111 vaide Tartu maavanemale, milles palus tühistada ettekirjutuse sõidukite parkimist käsitlevas osas (p 2). KÜ Raatuse tn 111 leidis, et siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» §-s 21 sätestatakse kohustus – «sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest». Nõue parkida sõidukid vähemalt 4 m kaugusele hoonest ei kehti parkimisel «määratud kohas». Kuna tänaval on lubatud parkida hoonest 2,5 m kaugusele, on põhjendamatu nõuda, et kinnistul pargitaks sõidukeid kõikjal vähemalt 4 m kaugusele hoone välisseinast. Tartu maavanema 27. veebruari 2004. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata ning leiti, et ettekirjutus on kooskõlas siseministri määrusega ning «määratud koht» sõidukite parkimiseks peab olema reeglina 4 m kaugusel välisseinast. Parkimiseks «määratud koht» võib olla hoonele lähemal kui 4 m üksnes seal, kus on tulemüür või muu tuletõkketarind. 2003. a on Tartumaal toimunud 47 sõidukitulekahju ning 4 m nõudest kinnipidamine on vajalik hoone tuleohutuse tagamiseks. Tänaval parkimise osas tuleb KÜ-l Raatuse tn 111 pöörduda Tartu Linnavalitsuse liikluskorraldusteenistuse poole. 2. KÜ Raatuse tn 111 palus Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses vaideotsus tühistada. Põhjendamatu on nõuda maja hoovis sõidukite parkimist hoonest vähemalt 4 m kaugusele, kui sõiduteel võib parkida sõidukeid lähemale. Siseministri määrus on põhiseadusega vastuolus, kuna see piirab kinnisasja omanike õigust oma omandit vabalt vallata ja kasutada. Päästeteenistuse ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine, kuna korteriühistu ei saa kirjutada korteriomanikele ette, kuidas nemad oma omandit valdavad. Ettekirjutus ei ole seetõttu täidetav. Tartu maavanem palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. PS § 32 lõike 2 teise lause kohaselt ei tohi omandit kasutada üldiste huvide vastaselt. Objekti valdaja on kohustatud tagama objekti ohutuse. Parkimist reguleeriv tuleohutusnõue on tehnilist ja korralduslikku laadi ega piira seetõttu põhiõigust omandit vallata ja kasutada. Vaides ei taotletud haldusakti tühisuse tuvastamist. Tühisuse tuvastamise taotlus esitati tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamise alused puuduvad. Tartumaa Päästeteenistus palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Parkimist reguleeriv tuleohutusnõue ei piira omandi kasutamist, vaid sätestab parkimisele esitatavad nõuded. Kuna tuleohutusjärelevalve ametnik tuvastas tuleohutusnõuete rikkumise, siis oli ta PäästeS § 281 lg 2 p 2 alusel kohustatud tegema ettekirjutuse. Liikluskorraldus, millega lubatakse parkida sõidukeid tänavale hoonest 2,5 m kaugusele, on vastuolus tuleohutusnõuetega. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu ülesanne korteriomandite mõtteliste osade ühine majandamine, mis hõlmab ka tuleohutuse tagamist. Tühisuse tuvastamise taotluse osas on kaebetähtaeg mööda lastud ning puuduvad tähtaja ennistamise alused. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et PS § 32 kohaselt ei tohi korterivaldajad kasutada oma omandit üldiste huvide vastaselt ning peavad KOS § 12 lg 1 kohaselt leppima kokku kaasomandi seadusega kooskõlas oleva kasutamise korra. Tähtaja küsimust halduskohus ei käsitlenud. 3. KÜ Raatuse tn 111 palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning päästeteenistuse ettekirjutuse p 2. Apellatsioonkaebuses väideti, et halduskohtu otsus on põhjendamatu ning kohus ei ole võtnud seisukohta asjaolu suhtes, et korteriühistul ei ole võimalik täita ettekirjutuse p 2. Siseministri määruses on sätestatud kaks alternatiivset võimalust sõidukite parkimiseks ning «määratud koha» suhtes 4 m nõue ei kehti. Siseminister on ületanud PS §-st 94 tuleneva volitusnormi piire. Tartu maavanem palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebus oli esitatud vaideotsuse peale, samas apellatsioonkaebuses on taotletud ettekirjutuse tühistamist. Ettekirjutuse peale tühistamiskaebuse esitamise tähtpäev on apellatsioonkaebuse esitamise ajaks möödunud ja ennistamise alused puuduvad. Tartumaa Päästeteenistus palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Autodes hoitakse põlevmaterjali ning seetõttu tuleb tagada, et sõidukeid ei hoitaks hoonetele lähemal kui 4 m. Tartu Ringkonnakohtu otsusega tühistati halduskohtu otsus, tuvastati päästeteenistuse ettekirjutuse p 2 tühisus ning tühistati maavanema vaideotsus. AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomandi valdamine ja kasutamine üksnes kaasomanike õigus. Korteriühistu ei ole pädev tegema otsuseid maatüki valdamise ja kasutamise osas, vaid üksnes ühise majandamise küsimustes (KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4). Seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik ettekirjutust täita. Vaideotsuse esemeks oleva ettekirjutuse tühisuse tõttu tühistas ringkonnakohus ka vaideotsuse. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 4. Tartumaa Päästeteenistus palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus. KÜS § 151 järgi on elamu ja selle ümbruse hooldus ja korrashoid korteriühistu pädevuses. Kuna sõidukites hoitakse põlevmaterjali, on need tuleohtlikud. Tuleohtlike seadmete kõrvaldamine on hõlmatud ümbruse korrashoiust. 5. Tartu maavanem leiab vastuses, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, palub tühistada haldus- ja ringkonnakohtu otsused ning lõpetada menetlus. Tartu maavanem nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kui tühistatakse vaideotsuse esemeks olnud ettekirjutus, tuleb tühistada ka vaideotsus sellele sisulist hinnangut andmata. KÜ Raatuse tn 111 leiab vastuses, et sõiduki parkimist ei saa samastada põlevmaterjali hoidmisega. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 6. Kaebus esitati maavanema vaideotsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on taotletud nii päästeteenistuse ettekirjutuse tühistamist kui ka selle akti tühisuse tuvastamist. Ringkonnakohtu otsusega tuvastati päästeteenistuse ettekirjutuse tühisus ja tühistati maavanema vaideotsus. Kassatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas korteriühistule võib teha ettekirjutust tuleohutusnõuete tagamiseks (I) ja kas siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 21 on põhiseadusega kooskõlas ning kas nende nõuete alusel tehtud ettekirjutus on seaduslik ja mõõdukas (II). I. 7. Ringkonnakohus leidis, et korteriühistu ei ole volitatud otsustama maatüki valdamise ega kasutamise küsimusi ja seetõttu ei ole korteriühistul objektiivselt võimalik päästeteenistuse ettekirjutust täita. Sellel põhjusel leidis ringkonnakohus, et päästeteenistuse ettekirjutus on HMS § 63 lg 2 p 5 alusel tühine. Tartumaa Päästeteenistus leiab, et korteriühistu on volitatud tegema otsuseid elamu ja selle ümbruse korrashoiu ja hooldamise küsimustes (KÜS § 151) ning ettekirjutus on tehtud õigele adressaadile. 8. HMS § 63 lg 2 p-s 5 on sätestatud: «Haldusakt on tühine, kui: /—/ 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.» Õiguskindluse põhimõtte alusel võivad isikud usaldada haldusaktide kehtivust ja oma tegevuses neile tugineda. Üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis tingivad selle kehtetuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 7. märtsi 2003. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-21-03 leiti, et kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, hoolimata tema võimalikust õigusvastasusest, seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. 9. PäästeS § 285 kohaselt on tuleohutusalase ettekirjutuse adressaadiks «isik, kes oma tegevusega põhjustab tuleohtu» või «isik, kelle omandist tuleoht lähtub». Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 3, § 4 ja § 11 kohaselt vastutab tuleohu eest ka asja valdaja. Seega vastutab korteriühistu tuleohu eest lähtuvalt oma tegevusest, valdusest või omandist. 10. Korteriühistu on mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1). Korteriühistu on pädev tegema otsuseid korteriomandite mõtteliste osade ühise majandamise küsimustes (KÜS § 2 lg 1 ja § 13 lg 4). Kui korteriomanikud on moodustanud korteriühistu, ei korralda nad kaasomandi valitsemist ühiselt ega korteriühisuse üldkoosoleku, valitseja ega majandusnõukogu kaudu, vaid läbi korteriühistu vastavate organite (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04). Kaasomandi valitsemisega tuleb tagada selle ohutus ja korrashoid ning õigusaktide nõuetest tulenevate piirangute järgimine (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04). 11. Kolleegium leiab, et korteriühistu on pädev täitma päästeteenistuse ettekirjutust ning tal on selle korralduse täitmise tagamiseks vajalikud volitused (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. veebruari 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-9-04 ja 14. juuni 2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-04). Päästeteenistuse ettekirjutus on kehtiv ja tehtud õigele adressaadile. II. 12. Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 21 sätestab: «Põlevmaterjali hoitakse ehitisest mitte lähemal kui 4 m ja koresööta mitte lähemal kui 15 m. Sõiduk pargitakse selleks määratud kohas või vähemalt 4 m kaugusel ehitisest.» KÜ Raatuse tn 111 leidis, et selle sättega piiratakse PS §-ga 32 sätestatud igaühe õigust oma vallasasja (sõiduk) või kinnisasja (maatükk) vabalt kasutada. Põhiõiguse piirang on kehtestatud ministri määrusega, ilma seaduse sõnaselge volituseta ning seetõttu on see piirang vastuolus põhiseadusega. Tartu maavanem leidis, et omandit võib PS § 32 kohaselt kasutada üksnes ohutult. Tuleohutusnõue määrab kindlaks omandi ohutu kasutamise tingimused ega ole seetõttu põhiõiguse piiranguks. Riigikohtu halduskolleegium nõustub, et põhiõiguste piirangud peavad eelkõige tulenema seadusest. Määrusega võib volitusnormi olemasolul täpsustada seadusega kindlaksmääratud piiranguid. Kohus saab hinnata õigusnormi põhiseadusele vastavust üksnes siis, kui norm on asjassepuutuv. Asjassepuutuv on norm, millel on kohtuasja lahendamisel otsustav tähtsus, st kui normi põhiseaduspärasusest sõltub kohtu otsustus konkreetses asjas. 13. Vastustajad ja kohtud on tõlgendanud siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 21 teist lauset selliselt, et määratud parkimiskoht peab üldjuhul olema vähemalt 4 m kaugusel hoone välisseinast. Riigikohtu halduskolleegiumi 17. märtsi 2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-11-03 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. juuni 2004. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-9-04 leiti, et kaalutlusõiguse puudumine on põhiseadusevastane ainult siis, kui seetõttu tuleb teha üksikjuhtumil ülemäära koormav otsus. Kohustus parkida sõiduk kõikjal vähemalt 4 m kaugusele hoonest võib olla ülemäära koormav. Siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 21 teises lauses sätestatud parkimise piirangu eesmärk on tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks, samuti takistada tule levikut. See säte ei reguleeri parkimiskohtadele esitatavaid nõudeid, vaid tuleohutusnõudeid. Parkimiskohtade määramisel tuli arvestada Eesti Projekteerimisnormi nr EPN 10.1 «Ehitiste tuleohutus» osa 1 «Üldeeskirja» p-dega 6.7 ja 7.1–7.3. Eesti Projekteerimisnormi kehtestamise eesmärk oli tagada juurdepääs hoonele päästetööde läbiviimiseks. Samast eesmärgist lähtub ka Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määruse nr 315 «Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded» § 2 lg 1 p 7 ja § 28 lg 1 p 2. Juurdepääs tähendab eelkõige vajaliku ruumi tagamist põhi- ja tööliinide hargnemiseks, redelite püstitamiseks ning ehitistest väljatoodud või evakueeritud inimeste, loomade ja vara paigutamiseks ja muudeks päästetöödeks. Seega ei tulene siseministri 8. septembri 2000. a määruse nr 55 «Tuleohutuse üldnõuded» § 21 teisest lausest ega teistest õigusaktidest, et määratud parkimiskoht peaks igal juhul paiknema vähemalt 4 m kaugusel ehitisest. 14. Tartumaa Päästeteenistuse 19. detsembri 2003. a ettekirjutuse p-ga 2 kohustati korteriühistut tagama, et sõidukeid ei pargitaks lähemal kui 4 m ehitise välisseinast. Päästeteenistus on tõlgendanud tuleohutusnormi vääralt, jätnud välja selgitamata olulised asjaolud ega ole kaalunud erinevate võimaluste vahel. Seega on päästeteenistuse ettekirjutus õigusvastane. III. 15. Käesolevas kohtuasjas esitas KÜ Raatuse tn 111 halduskohtule kaebuse maavanema vaideotsuse tühistamiseks. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt esitatakse kaebus vaideotsuse peale siis, kui vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi vaidlustatud haldusaktist sõltumata. Muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Kaebuse põhjendusest ning kaebaja kohtuistungil antud seletusest nähtub, et KÜ Raatuse tn 111 pidas oma õigusi rikkuvaks siiski päästeteenistuse ettekirjutuse p 2. Seetõttu pidi halduskohtul tekkima kahtlus, et kaebaja on sõnastanud taotluse ekslikult. Halduskohus pidi selgitama kaebajale, milline taotlus tuleks eesmärgi saavutamiseks esitada, ning andma võimaluse kaebuse täpsustamiseks. Halduskohus ei ole selgitanud KÜ Raatuse tn 111 kaebuse täpsustamise vajalikkust ega andnud selleks tähtaega. Sellega on halduskohus rikkunud protsessinorme. 16. Kuna Riigikohtu halduskolleegium teeb asjas ise uue sisulise otsuse, tuleb lahendada kohtukulude jaotuse küsimus menetlusosaliste vahel. Sisuliselt on KÜ Raatuse tn 111 kaebus Tartumaa Päästeteenistuse ettekirjutuse p 2 tühistamiseks rahuldatud. HKMS § 93 lg 1 alusel tuleb seepärast Tartumaa Päästeteenistuselt välja mõista KÜ Raatuse tn 111 kasuks põhjendatud kohtukulud. KÜ Raatuse tn 111 on esimeses astmes maksnud riigilõivu 10 krooni ja õigusabikulusid 500 krooni, teises astmes tasunud riigilõivu 10 krooni. Kassatsiooniastmes ei ole KÜ Raatuse tn 111 kohtukulude hüvitamist taotlenud. Seega tuleb Tartumaa Päästeteenistuselt mõista välja KÜ Raatuse tn 111 kasuks kohtukulud 520 krooni. Tõnu ANTON Julia LAFFRANQUE Jüri PÕLD