Kiviõli Linnavolikogu — Linna põhimääruse kinnitamine — KO, 256, 2370

Lähtudes Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 9, Kiviõli Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kiviõli linna põhimäärus (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kiviõli Linnavolikogu 02.11.2000. a määrus nr 11 «Linna põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 17. oktoobril 2005. a. Volikogu esimees Rein KAARET KIVIÕLI LINNA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk Kiviõli linna põhimääruse eesmärk § 1. Põhimääruses sätestatakse: (1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; (2) valitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; (3) linna sümbolid ja nende kasutamise kord; (4) linna ametiasutuste moodustamise kord; (5) linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; (6) linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. 2. peatükk Volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord § 2. Kiviõli Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord (1) Volikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni Kiviõli linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletusel. (2) Volikogu esimehe valimised korraldab ja hääletamise viib läbi Kiviõli linna valimiskomisjon. (3) Volikogu aseesimehe või aseesimeeste valimised korraldab ja hääletamise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon. (4) Õigus seada üles kandidaate on volikogu liikmel, volikogu fraktsioonil. (5) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks. (6) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (7) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälteenamusega. Enne nimekirja sulgemist võivad fraktsioonid nõuda kuni 5-minutilist vaheaega. (8) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid ülesseadmise järjekorras. (9) Valmistel on hääletussedelite väljaandmise aluseks volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab Kiviõli linna valimiskomisjonilt, aseesimehe või aseesimeeste valimise korral häältelugemiskomisjonilt, allkirja vastu linna vapipitsati jäljendiga hääletussedeli. (10) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib Kiviõli linna valimiskomisjon, aseesimehe või aseesimeeste valmise korral häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle. (11) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse. (12) Igal volikogu liikmel on üks hääl. Salajasel hääletamisel teeb volikogu liige hääletamiskabiinis või selleks kohaldatud ruumis otsustuse kriipsutades läbi mittesobiva kandidaadi. Seejärel laseb Kiviõli linna valimiskomisjoni, aseesimehe või aseesimeeste valimise korral häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna linna vapipitsati jäljendi ja laseb hääletussedeli isiklikult valimiskasti. (13) Kehtetuks tunnistatakse hääletussedel, millel on läbi kriipsutatud kõik kandidaatide nimed või jäetud läbi kriipsutamata rohkem kui ühe kandidaadi nimi või kui sedel on täidetud selliselt, et sellest pole võimalik aru saada. (14) Kui volikogu liige võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, siis loetakse see sedel rikutuks ja arvesse ei võeta. (15) Kui hääletamissedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada Kiviõli linna valimiskomisjonilt, aseesimehe või aseesimeeste valimise korral häältelugemiskomisjonilt, uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja. Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppu. (16) Hääletamistulemuste kohta koostab Kiviõli linna valimiskomisjon, aseesimehe või aseesimeeste valimise korral häältelugemiskomisjon, hääletamistulemuste protokolli, millele kirjutab alla komisjoni esimees. (17) Hääletamistulemuste protokolli alusel võtab Kiviõli linna valimiskomisjon, aseesimehe või aseesimeeste valimise korral volikogu, vastu otsuse valimistulemuste kohta. Otsus jõustub allakirjutamisel. (18) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Kui ka teises voorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. (19) Uued kandidaadid esitatakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe. 3. peatükk Volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord. Revisjonikomisjon § 3. Volikogu komisjonide moodustamise kord (1) Linnavolikogu võib moodustada oma töö korraldamiseks nii alatisi kui ka ajutisi komisjone (2) Volikogu alatised komisjonid on: 1) eelarvekomisjon; 2) majanduskomisjon; 3) kultuuri-, hariduse- ja sotsiaalkomisjon; 4) revisjonikomisjon. (3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus (4) Üle poole komisjoni liikmetest peavad olema volikogu liikmed (välja arvatud revisjoni-komisjon, mille koosseis valitakse ainult volikogu liikmete hulgast). Komisjoni esimehe esildise alusel kinnitab komisjoni koosseisu ja teeb selles muudatusi volikogu. (5) Kui komisjoni liige ei ole osalenud komisjoni koosolekul kolmel järjestikusel kuul, arvestamata kuid, millal komisjoni koosolekuid ei ole toimunud, võib komisjoni esimees teha volikogule ettepaneku arvata liige komisjoni koosseisust välja. (6) Volikogu liige võib kuuluda kahte alatisse komisjoni. (7) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. § 4. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord (1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse paragrahvis 2 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. § 5. Volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused (1) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra, kusjuures komisjoni esimehel on õigus võtta lisaks volikogu esimehe poolt määratutele komisjoni menetlusse teisi eelnõusid; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema komisjoni koosolekul päevakorra küsimuste arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut; 7) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru; 8) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele. (2) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees või komisjoni esimehe määratud komisjoni liige. (3) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu küsimused ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 3) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude ja nende kohta enne komisjoni istungit esitatud muudatusettepanekute kohta; 4) kontrollib vajadusel volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (5) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub reeglina üks kord kuus. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või vähemalt ühe neljandiku komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Komisjonil on õigus: 1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid; 2) saada linnavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet. (7) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse 3 tööpäeva jooksul. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokolli kantakse arutusel olnud teemad, nende kohta tehtud otsused ning esitatud küsimused ja eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokolliga on võimalik tutvuda linnakantseleis. (8) Komisjoni otsustused linna õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud. § 6. Volikogu revisjonikomisjon (1) Linnavolikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni (edaspidi revisjonikomisjon). (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse linnavolikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust linnavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust Kiviõli linna eelarvele; 3) Kiviõli Linnavalitsuse kui ametiasutuse raamatupidamise õigsust ja äriühingutesse paigutatud Kiviõli linna vara kasutamise sihipärasust; 4) Kiviõli linna sõlmitud lepingute täitmist; 5) linnavolikogu ülesandel linnavalitsuse kui ametiasutuse ja linnaasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades esitatud dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne Kiviõli linna eelarve täitmise aruande kinnitamist linnavolikogule oma töötulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. (7) Revisjonikomisjoni tegevus kontrollimisel: 1) kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates vajadusel, kooskõlastatult linnapeaga, linnavalitsuse ametnikke ja, kooskõlastatult linnavolikogu esimehega, koosseisuväliseid eksperte või erialaspetsialiste. (8) Kontrollimised toimuvad ühekordse kirjaliku kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon või revisjonikomisjoni ettepanekul paneb linnavolikogu esimees selle ettevalmistamise mõnele linnavolikogu teisele komisjonile. Kirjalik kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrolli läbiviimise aega. Kontrolliülesande kinnitab linnavolikogu. Kontrolliülesanne saadetakse teadmiseks kontrollitava asutuse juhile. (9) Kontrollijal on temale kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus: 1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega, saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi; 2) pääseda koos kontrollitava asutuse juhi määratud teenistuja või töötajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse. (10) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale vajalikud töötingimused ning vajadusel määrama teenistuja või töötaja, kes osutab kontrollijatele kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse teenistujad või töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Teenistujal või töötajal, kelle vastutusel olevat vara kontrollitakse, on õigus esitada täiendavaid seletusi ja lisadokumente, mis lisatakse aktile. (11) Kui kontrollitavas asutuses on kontrollimine takistatud, võib kontrollija oma tegevuse katkestada ning esitada asutuse juhile ettepaneku takistuse kõrvaldamiseks. Tekkinud takistusest teatab kontrollija linnavolikogu esimehele. (12) Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides. Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd ega avaldada kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kolmandatele isikutele. (13) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastava otsuse vormistamist. (14) Kontrollija läbi viidud kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Oluliste õiguserikkumiste ilmnemisel võib kontrollija esitada ülesande andjale vaheakti. (15) Vaheakti koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile, kes on kohustatud esitama oma seletuskirja akti kohta kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Kontrollitud asutuse juhil on õigus taotleda revisjonikomisjoni esimehelt seletuskirja esitamise tähtaja pikendamist. (16) Revisjonikomisjon vormistab kontrollitud asutuse juhi seletuskirja alusel akti lõplikult ja esitab selle linnavolikogule ning saadab teadmiseks kontrollitud asutuse juhil. (17) Kontrollija vastutab kontrollitulemuste kajastamise õigsuse eest aktis. 4. peatükk Valitsuse moodustamise kord, linnapea valimise kord, valitsuse pädevus § 7. Linnapea valimise kord (1) Linnavolikogu valib linnapea ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates. Linnapea võidakse valida konkursi korras, mille läbiviimise üksikasjalikuma korra kehtestab linnavolikogu. (2) Linnapeaks võib linnavolikogu valida teovõimelise ja vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma linnapea ülesandeid. Linnapeal peab olema kõrgharidus. (3) Linnapea valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 2 sätestatud korras, kusjuures volikogu istungit juhatab volikogu esimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Valimistulemused kinnitatakse linnavolikogu otsusega. § 8. Linnapea (1) Linnapea: 1) juhib ning korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) käsutab linnavolikogu kinnitatud Kiviõli linna eelarve alusel linnavalitsuse eelarvelisi vahendeid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 3) korraldab Kiviõli linna aastaeelarve ning vajadusel lisaeelarve projekti ettevalmistamist; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele linnavalitsuse dokumentidele; 5) korraldab linnavalitsuse määruste ja korralduste täitmise kontrolli; 6) esitab linnavolikogule kinnitamiseks linnavalitsuse arvulise koosseisu ja linnavalitsuse liikmete kandidaadid; 7) esitab linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 8) teeb linnavalitsusele ettepaneku Kiviõli Linnavalitsuse hallatava asutuse juhi kandidaadi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks; 9) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju, kinnitab linnavalitsuse sisekorraeeskirja, raamatupidamise sisekorraeeskirja ja linnavalitsuse teenistujate ametijuhendid; 10) otsustab vajadusel avaliku konkursi väljakuulutamise mõne ametniku vaba ametikoha täitmiseks linnavalitsuses vastavalt Avaliku teenistuse seadusele; 11) nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsuse kui ametiasutuse koosseisu kuuluvad ametnikud ning sõlmib ja lõpetab töölepingud linnavalitsuse abiteenistujatega; 12) valvab talle alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle seaduses sätestatud korras; 13) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke ja teisi teenistujaid, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alustel ja korras; 14) moodustab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks ja üksikküsimuste lahendamiseks komisjone; 15) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu Kiviõli Linnavalitsuse hallatava asutuse juhiga; 16) esindab KIviõli linna ja linnavalitsust vastavalt seadustele, käesolevale põhimäärusele ning linnavolikogu antud pädevusele ning sõlmib linnavalitsuse nimel lepinguid; 17) korraldab Kiviõli linnavara kasutamist seadustes ettenähtud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 18) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea volitused, välja arvatud paragrahvi 10 1. lõikes sätestatud, algavad linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. (3) Linnapea volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumise korral; 2) temale või linnavalitsusele volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 3) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 4) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 5) tema surma korral. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel vabastab volikogu linnapea ametist kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast. Linnapea surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast. § 9. Linnapea asendamise kord (1) Linnapea äraolekul asendab teda üks abilinnapeadest, kes määratakse linnapea käskkirjaga. (2) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 8 3. lõike punktides 3-5 nimetatud juhtudel määrab asendaja volikogu. § 10. Linnavalitsuse moodustamine ja koosseis (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. Valitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed. (2) Linnapea esitab kuu aja jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu, linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja palgaliste linnavalitsuse liikmete (abilinnapead) ametisse nimetamise kohta. Kõigi linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud. (3) Eelnõu arutamine algab linnapea kuni 10 minutilise ettekandega. Esitatud linnavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3 minutilise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse. (4) Linnapeal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele. (5) Linnavalitsuse liikmete kinnitamise ja ametisse nimetamise otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälteenamusega. (6) Volikogu kinnitab linnavalitsuse liikmed ja nimetab ametisse palgalised linnavalitsuse liikmed (abilinnapead) linnapea volituste ajaks. (7) Kui mõni linnavalitsuse liige vabastatakse linnavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus linnavalitsuse liige linnapea esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras. § 11. Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused linnavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui linnapea esitab vähem linnavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud linnavalitsuse liikmete arv, saab linnavalitsus oma volitused, kui lisaks linnapeale on kinnitatud vähemalt pool linnavalitsuse koosseisust. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid kuni uue linnavalitsuse ametisse kinnitamiseni. (3) Linnavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) tema tagasiastumisel; 2) linnapea ettepanekul; 3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral; 4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; 5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramise korral; 6) tema surma korral; 7) linnavalitsuse tagasiastumisel. (4) Linnavalitsuse liige esitab tagasiastumisavalduse volikogule linnapea kaudu. (5) Linnapeal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada linnavalitsuse liige ametist. (6) Linnavalitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast. (7) Linnavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema volitused linnavalitsuse liikmena. § 12. Linnavalitsuse pädevus (1) Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või linnavolikogu otsustest; 2) koostab Kiviõli linna eelarve projekti, korraldab Kiviõli linna eelarve täitmist ja koostab selle täitmise aruande; 3) käsutab Kiviõli linna eelarve reservfondi linnavolikogu kehtestatud korras; 4) esindab avalik-õigusliku isikuna Kiviõli linna kohtus; 5) kinnitab ametisse Kiviõli Linnavalitsuse hallatavate asutuste juhid; 6) moodustab Kiviõli Linnavalitsuse hallatavate asutuse hoolekogud; 7) nimetab sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Kiviõli linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Kiviõli linn, nõukogu liikmed ning teostab muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab osaühingu juhatuse liikmed; 8) valdab, kasutab ja käsutab Kiviõli linnavara seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 9) kontrollib Kiviõli linnavara kasutamist seaduses sätestatud ja linnavolikogu kehtestatud korras; 10) lahendab ja korraldab muid kohaliku elu küsimusi, mis seaduste või muude õigusaktide, linnavolikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 11) on õigustatud ja kohustatud otsustama, korraldama ja lahendama kõiki linna jaoks vajalikke küsimusi, mis riigi ja linnavolikogu õigusaktide ning linna põhimäärusega pole antud riigi või linnavolikogu ainupädevusse; 12) linnavalitsus võib teha muudatusi aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus linnavolikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires; 13) võib taotleda linnavolikogu ees linnavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 5. peatükk Kiviõli linna sümbolid ja nende kasutamise kord § 13. Kiviõli linna sümbolid (1) Kiviõli linna sümbolid on vapp ja lipp. (2) Kiviõli linna vapiks on hõbedane kilp, millel laiub heletsüaansinine triip laiusega 2/5 kilbi kõrgusest, mis asub 42 kraadise nurga all suunaga alt paremalt ülemisse vasakpoolsesse nurka kilbikandja poolt vaadatuna. Heletsüaansinise triibu keskel asub kaheksanurkne hõbedane täht teravikuga üles. Vapi etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 1. (3) Kiviõli linna lipp on heletsüaansinine, valge ja helemarspruun horisontaalne trikoloor, värvilaidude suhtega vastavalt 3/7, 1/7 ja 3/7 lipu pindalast. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 1:2 ning normaalsuurus 80×160 cm. Linna lipu etalonkujutis on toodud põhimääruse lisas 2. § 14. Kiviõli linna sümbolite kasutamise kord (1) Heisatav ja väljapandav linnalipp peab vastama käesoleva põhimääruse paragrahvi 13 3. lõikes toodud kirjeldusele ning olema terve ja puhas. (2) Linnalipp heisatakse alaliselt linnavalitsuse ja linnavolikogu hoonel. (3) Linnalipu võib heisata ettevõtete, asutuste ja ühenduste hoonetel ning elamutel riigilipu heiskamise päevadel. Linnalippu võib heisata avalikel üritustel, samuti perekondlike sündmuste puhul. (4) Leina tähistamiseks heisatakse linnalipp leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde lipumasti. (5) Linnalipp heisatakse üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp ei asenda teist. (6) Linnalipp heisatakse ja langetatakse riigilipuga samadel kellaaegadel. (7) Linnalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga (vastavasse hoidjasse) või lipumasti. (8) Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus on vähemalt kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on vähemalt kolm korda suurem lipu laiusest. Heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. (9) Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linnalipp vasakul. Kui linnalipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade, linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi, seejärel linnade ja valdade lipud linnade ja valdade nimede järjekorras eesti tähestiku järgi ja seejärel linnalipp vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, iga lipp heisatud eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele. (10) Linnavapi kujutist võivad värvilisena või must-valgena kasutada oma pitsatitel ja kirjaplankidel ainult linnavolikogu ja linna ametiasutused. (11) Linnavappi võivad vimplina kasutada kõik Kiviõli linna asutused, ettevõtjad ja ühendused. (12) Loa müügi eesmärgil vimplite valmistamiseks linnavapi või linnalipu alusel annab igakordselt linnavalitsus. Vimplite müügitulust kantakse 20% Kiviõli linna eelarvesse. Linnavalitsus võib anda loa linnavapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. (13) Linnavalitsus võib anda loa linnalipu värvikombinatsiooni kasutamiseks ettevõtjate või asutuste ja ühenduste kirjablankettidel, reklaamplakatitel jne lepingu alusel. (14) Linnalippu ja linnavappi võib vimpli kujul kasutada pidustustel, miitingutel ja demonstratsioonidel. (15) Kasutamiskõlbmatuks muutunud linnalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 6. peatükk Linna ametiasutuste moodustamise kord § 15. Linna ametiasutuste moodustamise kord (1) Linna ametiasutused on linneelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Linnavalitsuse täpsema töökorra kehtestab volikogu. (3) Linna ametiasutuse (välja arvatud linnavalitsus) asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Linna ametiasutuse juhi nimetab ametisse volikogu. (4) Linna ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (5) Linnavalitsuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab linnavalitsus korraldusega. 7. peatükk Linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord § 16. Eelarve (1) Kiviõli linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. Eelarve võtab vastu volikogu. (2) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linnaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (3) Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruandega on igaühel õigus tutvuda linnavalitsuse kantseleis. (4) Linna eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 17. Eelarve koostamine ja jõustumine (1) Kiviõli linna eelarve koostatakse valla- ja linnaeelarve seaduses, käesolevas põhimääruses ja teistes seadustes sätestatud korras, arvestades Kiviõli linna arengukava. (2) Eelarve projekti koostamiseks esitavad linnavalitsuse hallatavad asutused, alaeelarvete kasutajad ja volikogu komisjonid linnavalitsusele kirjalikud ettepanekud eelarveaastale eelneva aasta 15. septembriks. (3) Eelarve esialgse variandi koostab linnavalitsus 15. oktoobriks ja esitab selle tutvumiseks volikogu komisjonidele. (4) Komisjonide seisukohti arvestades koostab linnavalitsus tasakaalustatud eelarveprojekti ja esitab selle volikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 1. detsembriks. (5) Eelarve projektile lisatakse: 1) eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjustega. (6) Täiendus- ja muudatusettepanekud tuleb hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast eelarve esimest lugemist esitada volikogu eelarvekomisjonile. Eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata linnavalitsuse arvamus. Parandusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teisel lugemisel. Pärast teist lugemist parandusettepanekuid enam vastu ei võeta. (7) Linnavalitsus viib eelarveprojekti sisse teisel lugemisel tehtud parandused ja esitab lõpliku eelarveprojekti volikogu eelarvekomisjonile, kelle poolt heakskiidetud eelarveprojekt esitatakse volikogule kolmandale lugemisele vastu võtmiseks. (8) Volikogu võtab eelarve vastu poolthäälte enamusega. Linna eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (9) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib linnavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. (10) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. § 18. Eelarve muutmine. Lisaeelarve (1) Eelarves määratud kulude ümberjaotamiseks esitab linnavalitsus volikogule eelarve muutmise otsuse eelnõu. Eelarve muutmise otsus võetakse vastu samas korras kui eelarve. (2) Eelarve muutmise ettepanekule, mis toob kaasa nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata volikogu vastavate komisjonide ja linnavalitsuse arvamus. (3) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib linnavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. (4) Lisaeelarve projektile lisatakse:1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (5) Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub käesolevas põhimääruses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi. § 19. Eelarve täitmise aruanne (1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus. (2) Eelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus ning esitab selle volikogule hiljemalt järgneva eelarveaasta 1.juuniks. Aruandele peab olema lisatud audiitori arvamus aruande kohta. (3) Eelarve täimise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva aasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) linna reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. (4) Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma tööst aru andma ning esitama arvamuse aruande kohta. (5) Eelarve täitmise aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu poolthäälte enamusega hiljemalt 30. juuniks. § 20. Avalikustamine (1) Linna eelarve projekt avalikustatakse linnaraamatukogus. (2) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused, lisaeelarve avalikustatakse linna kodulehel ja linnaraamatukogus (3) Kinitatud eelarve täitmise aruanne avalikustatakse linnaraamatukogus. 8. peatükk Linna õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord § 21. Linna õigusaktid on: (1) Volikogul ja linnavalitsusel on õigus anda üldaktina määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, linnavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid kehtivad Kiviõli linna haldusterritooriumil, samuti Kiviõli linnale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Kiviõli linna haldusterritooriumi. (4) Volikogu ja linnavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul peale nende vastuvõtmist õiguskantslerile. § 22. Volikogu ja valitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist linnavalitsuse kantseleis või Kiviõli linnaraamatukogus. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas kahe nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Kiviõli linnaraamatukogus või linnavalitsuse kantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu määrusele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja - volikogu istungi juhataja. (6) Linnavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Linnavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist linnavalitsuse kantseleis või linnaraamatukogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla linnapea ja linnasekretär või neid linnavalitsuse istungil asendavad isikud. (8) Volikogu ja linnavalitsuse määrused ja volikogu otsused ning istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad linnavalitsuse kantseleis. (9) Volikogu ja linnavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (11) Linnavalitsus korraldab õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele ja asjaosalistele. Lisa 1 Kiviõli Linnavolikogu 29. septembri 2005. a määrusele nr 30 KIVIÕLI LINNA VAPP

Lisa 2 Kiviõli Linnavolikogu 29. septembri 2005. a määrusele nr 30 KIVIÕLI LINNA LIPP