Laheda Vallavolikogu — Laheda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005-2017 kinnitamine — KO, 257, 2379

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 7 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. Kinnitada Laheda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2005 – 2017 vastavalt käesoleva määruse lisadele. 2. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Aare KALLAS Laheda Vallavalitsus Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava 2005 – 2017 Annotatsioon Laheda valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava Lähteandmed Kehtivus Märkused Viru-Peipsi veemajanduskava Maakonna planeering Laheda valla arengukava Laheda valla üldplaneering Laheda valla ehituseeskiri ÜVK rajatiste asukohad (kaart) Tehnovõrkude joonised Põhjaveevarude kinnitamine Uuringud Analüüsid Vee-ettevõtted Vee-erikasutusload ettevõtete kaupa Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise eeskiri Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise eeskiri Sissejuhatus Laheda vald asub Põlva maakonna lõunaosas ning piirneb Võru maakonnaga. Põhjast piirneb Laheda vald Põlva, lõunas Lasva, Võru ja Sõmerpalu vallaga. Idas asub Veriora ja läänes Kanepi vald. Valla pindala on 91,5 km2, mis moodustab 4,2% Põlvamaa pindalast. Sellest on haritavat maad 4800 ha, looduslikku maad 450 ha ning metsamaad 2900 ha. Vallakeskusest Tilsist on Põlvasse ja Võrru ligikaudu 15 km. Tartu on 60 km. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 4 sätestab vajaduse koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava (edaspidi ÜVK), mille alusel toimub kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine. ÜVK kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12-aastase perioodi kohta, Laheda vallale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostakse aastani 2017. ÜVK Arendamise kava sisaldab: 1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud ala ulatuse piiritlemist; 2. hinnangut ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise maksumuse kohta; 3. üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; 4. sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. Omavalitsus koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja. Nimetatud eeskiri sisaldab: 1. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimusi; 2. kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja liitumistaotluse läbivaatamise korda; 3. liitumistasu arvutamise aluseid; 4. liitumistasu tasumise korda. Liitumise taotlust ei rahuldata, kui liituda soovija: 1. veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata; 2. tahab juhtida ühiskanalisatsiooni heitvett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele; 3. heitvee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata. Omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada liitumistasu ülempiir. Liitumistasuga tagatakse: 1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendus; 2. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete vastavus nõuetele; 3. keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4. põhjendatud tulukus. Vee-ettevõtja määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja normatiividest. Samuti on arvestatud Euroopa Liidu direktiividega ning rahvusvahelistest lepetest tulenevate kohustustega. Olemasoleva olukorra iseloomustus Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Piirkonna ülevaade Põhjavesi Põhjavesi on maapõues sisalduv vesi. Põhjaveekiht on vett sisaldav ja andev maapõue osa. Põhjavee kasutamise ja kaitsega seotud õigused ja kohustused tulenevad vastavalt veeseaduses sätestatule. Eestis leiavad joogi- ja olmevee allikatena kasutamist mitmed põhjaveekompleksid. Veekompleksid erinevad üksteisest nii leviku, lasumistingimuste, hüdrauliliste kui ka keemiliste näitajate poolest. Eestis saadakse suurem osa põhjaveest settekivimite ülemistest kihtidest, sealt, kus on soodsad tingimused sademe- ja pinnavee maasse imbumiseks, see tähendab, kus toimub intensiivne veevahetus. Intensiivse ehk vaba veevahetuse vöö, eriti aga selle ülemine veerikkaim osa (paksus ca 50-100 m), on ühtlasi ka kõige rohkem mõjutatav inimtegevusest. Kvaternaari veekompleks (Q) toitub peamiselt sademeteveest, suurvee ajal ka pinnaveest. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise aastased muutused) sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast. Kvaternaari veekompleks hõlmab setteid, mis sisaldavad enamasti surveta vett. Kohaliku survega vett leidub vaid paiguti jõgede orgudes ja kõrgendike nõlvadel piiratud levikuga savikihtide all. Vesi allub kergesti igasugusele reostumisele. Kesk-Devoni veekompleks (D2) levib kogu Lõuna-Eestis Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel alal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning -läätsedega. Üldse hõlmavad ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole senini veel küllaldaselt tõestatud. Kesk-Devoni veekompleksi põhjapoolseks piiriks on ligikaudu Häädemeeste – Mustvee mõtteline joon. Veekompleks paljandub vaid kohati sügavamates jõeorgudes, mujalt katavad teda Kvaternaarisetted, mille paksus muutub valdavalt vahemikus 5–80 m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3 – Ca – Mg või HCO3 – Mg – Ca tüüpi. Probleemiks on Fe kõrge üldsisaldus, kuni 7 mg/l, mineraalainete sisaldus ulatub kuni 0,6 g/l. Narva regionaalne veepide (D2nr) koosneb savika aleuroliidi, domeriidi, mergli ja savi kihtidest kogupaksusega kuni 100 m. Need moodustava kogu Lõuna-Eestis ja ka Tartu-Mustvee vahemikus ülalt esimese tõhusa aluspõhja veepideme. Lademe ülemise osa kivimid annavad vett Tartu-Mustvee vahemikus ja Ruhnu saarel, moodustades seal lokaalse vettandva kihi. Narva veepide eraldab Kesk-Devoni veekompleksi lamavatest vettandvatest kihtidest. Kesk-Alam-Devoni veekompleks (D2-1). Narva veepideme all lamavad vettandvad peeneteralised nõrgalt tsementeerunud liivakivid ja aleuroliidid savikate ning dolomiidistunud liivakivi vahekihtidega. Lõuna-Eestis ulatub kuni 100 m paksuse Kesk-Alam-Devoni veekompleks lasumissügavus rohkem kui 200 m allapoole merepinda. Vesi on enamasti surveline, kusjuures survepind ulatub madalamatel aladel üle maapinna, põhjustades kaevude ülevoolu. Vesi on valdavalt mage, mineraalainete sisaldusega 300-500 mg/l. Pinnavesi Valla territooriumile jääb 5 järve: Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Tilsi Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vana-Koiola Soojärv (1,6 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. Kokku peaaegu 50 hektarit. Valla territooriumi läbib Ahja jõkke suubuv Orajõgi ning lisaks on veel väikesi ojasid: Karioja, Koiola oja, Tilsi oja. Ükski vooluveekogu pole sobilik vesiharrastusteks. Vabariigi Valitsuse määrusega avalikult kasutavateks veekogudeks on neist Tilsi Pikkjärv, Tilsi Kõrbjärv, Vana-Koiola järv, Vana-Koiola Soojärv, Orajõgi, Karioja. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid. Laheda vallas ei kasutata joogivee saamiseks pinnavett. Laheda vallas on heitveesuublana kasutatavate reostustundlike veekogude või nende osade nimekiri alljärgnev: Kood Veekogu või selle osa nimi 10488 Orajõgi Laheda vallas ei kasutata pinnaveekogusid reovee ja heitvee suublatena. Märgaladest ja madalsoodest asuvad Laheda vallas Nimetus Lahe turbasoo Joosu savikarjäär Elanike arv ja territoriaalne jaotus Laheda valla asulad ja rahvastik Laheda vallas on elanikke 1478 (seisuga 01.11.04, Laheda valla arengukava). Asustustihedus on 16 in/km2, see on kaks korda väiksem kui Eesti keskmine asustustihedus. Laheda vallas on 11 küla: Tilsi, Himma, Vardja, Lahe, Vana-Koiola, Suurküla, Joosu, Pragi, Mustajõe, Roosi ja Naruski. Rahvaarvult suurim küla on Tilsi 477 elanikuga (Laheda valla arengukava). Allpool on esitatud ülevaade Laheda valla asulate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeolukorrast (seisuga 2004.a., Laheda valla arengukava) Asula nimetus Elanike arv Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Tilsi 477 335 Tilsi (Tilsi Küla Taluperede Veeühistu, edaspidi TVÜ) 25 Himma 155 30 30 Vardja 129 Lahe küla 109 49 49 Vana-Koiola 106 Suurküla 101 20 20 Joosu 97 Pragi 89 Mustjõe 82 Roosi küla 73 Naruski 60 Kokku 1478 459 99 Tööpuudus Laheda vallas on ametlikult registreeritud töötute arv on 50. Arvete laekumine Arvete laekumise % on 75. Teenuse hind (sisaldab käibemaksu): Asula Teenuse pakkuja Joogivesi kr/m3 Reovee kanaliseerimine kr/m3 Tilsi UÜ Madesaare 3.90 puudub Tilsi Tilsi TVÜ tasuta puudub Suurküla Vardja MÜ 4.0 puudub Lahe küla Lahe MÜ 4.0 puudub Himma Himma-Vardja VÜ 5.0 puudub Vardja Himma-Vardja VÜ 5.0 puudub Tehniline infrastruktuur Elamud ja hoonestus Suuremates asulates paiknevad korterelamud järgnevalt: Asula Korterelamute arv Korterite arv Tilsi 6 94 Tisli (Tilsi TVÜ) 10 10 Suurküla 1 8 Lahe küla 3 20 Himma ja Vardja 1 12 Kokku 21 144 Vallas on 15 suvilat. Asula Suvilaühistute arv Suvilate arv Pragi Ei ole 15 Kokku 15 Soojavarustus Vallas on 5 katlamaja: Asula Valdaja Tilsi Laheda vallavalitsuse katlamaja Tilsi UÜ Madesaare kaugkütte katlamaja Tilsi Korteriühistu (edaspidi KÜ) katlamaja Lahe küla Lahe maja katlamaja Himma A/S Suvem katlamaja Vee tarbimine ja veekadu Ühisveevärk Laheda vallas ühisveevärki pumbatud vesi 2004 aastal (m3): Nimetus Elanikkonnale Asutustele Kokku Tilsi UÜ Madesaare 7257 5863 13120 Tilsi TVÜ 1460 1460 Vardja MÜ 446 12021 12467 Lahe MÜ 1000 2000 3000 Himma-Vardja 5240 260 5500 Kokku 15403 20144 35547 Ühiskanalisatsioon Ühiskanalisatsioon Laheda vallas on kasutusel järgmiselt: 1. Tilsis - osaliselt eraomandis, toimib aga ei hallata ega majandata. Kanaliseeritav vesi suubub biotiiki ja sealt edasi Tilsi Pikkjärve. 2. Lahe külas – haldab Lahe MÜ. Kanaliseeritav vesi suubub biotiiki. 3. Himma ja Vardja külad – haldab Himma-Vardja VÜ. Kanalisatsioon suubub settekaevudesse. Veekadu Asula nimetus Kirjeldus Tilsi (UÜ Madesaare) Üldine trassileke 220 m3 aastas Tilsi (Tilsi TVÜ) Ei ole Vardja (Vardja MÜ) Üldine trassileke 200 m3 aastas Lahe küla (Lahe MÜ) Üldine trassileke 200 m3 aastas Himma ja Vardja (Himma-Vardja VÜ) Üldine trassileke 120 m3 aastas Kokku Üldine trassileke 740 m3 aastas Reostusohu allikad Laheda vallas on alljärgnevad potentsiaalsed reostuse allikad: Farmid Nimetus Asukoht Olukord Keerbergi farm Suurküla Rahuldav (biotiik, sõnnikuhoidla) Lahe MÜ farm Lahe küla Biotiik Reoveepuhastid Nimetus Asukoht Olukord Tilsi Tilsi Ei tööta Vardja MÜ Suurküla Olemas biotiik Lahe MÜ Lahe küla Olemas biotiik Karjäärid Nimetus Asukoht Olukord Joosu savikarjäär Joosu Ei ole kasutusel Kütusemahutid Nimetus Asukoht Olukord UÜ Madesaare Tilsi korras Vardja MÜ Vardja korras Olemaoleva vee- ja kanalisatsiooni olukorra kirjeldus Lokaalveevarustuse ja -kanalisatsiooni kasutajad/alad Asula nimetus Tilsi Tilsi (Tilsi TVÜ) Suurküla Lahe küla Himma Vardja Laheda valla detailplaneeringud Laheda vallas oli seisuga 01.06.2005 algatatud detailplaneeringuid 1, nendest kehtestatud planeeringuid oli sama kuupäeva seisuga 0. Asula Algatatud planeeringuid Kehtestatud planeeringuid Kruntide arv Tilsi Looritsa kinnistu detailplaneering Ei ole kehtestatud Ühest krundist moodustakse kaks Vee-ettevõtete arv ja territoriaalne jaotus Asula Ettevõte Veetarbimine Alus Tilsi UÜ Madesaare Müük tarbijatele Vee luba Tilsi Tilsi TVÜ Tasuta ühistu liikmetele Vee seadus Suurküla Vardja MÜ Oma tarbeks Vee luba Lahe küla Lahe MÜ Müük tarbijatele Vee luba Himma Himma-Vardja VÜ Müük tarbijatele Vee luba Vardja Himma-Vardja VÜ Müük tarbijatele Vee luba Vee erikasutusload Vastavalt kehtivale Veeseadusele peab vee kasutajal olema vee tähtajaline erikasutusluba juhul, kui: 1. võetakse vett pinnaveekogust, sh ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ ööpäevas; 2. võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/ ööpäevas; 3. võetakse mineraalvett; 4. juhitakse heitvett ja teisi saastavaid aineid suublasse: 5. toimub veekogu tõkestamine, paisutamine, veetaseme alandamine või hüdroenergia kasutamine; 6. toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine; 7. uputatakse tahkeid aineid veekogusse; 8. toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine; 9. vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi. Isikliku majapidamise heitvee pinnasesse juhtimiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba. Laheda vallas on seisuga 01.06.2005 Põlvamaa Keskkonnateenistuse poolt väljastatud kehtivate vee erikasutuslubade valdajateks: Valdaja nimi Asula Loa number Kehtivus kuni UÜ Madesaare Tilsi M.L.VV.PÕ-25918 29.04.2009 Vardja MÜ Suurküla L.VV.PÕ-35415 07.02.2010 Lahe MÜ Lahe küla L.VV.PÕ-12984 03.12.2007 Himma-Vardja VÜ Himma Joogivee käitlejad Vastavalt joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuete ning analüüsimeetodite määrusele loetakse joogivee käitlejaks ettevõtja, kelle tegevuseks on joogivee tootmine, varumine ning muud toimingud, mille tulemusel joogivesi on kättesaadav tarbijatele või teistele käitlejatele tasu eest või tasuta. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse Alljärgnevaga on esitatud ülevaade vee-ettevõtetest nende tarbijate arvu, vee erikasutuslubade ja joogivee kontrolli kavade olemasolu lõikes (seisuga 01.01.2005): Ettevõtte nimi Tarbijate arv Erikasutusluba Kontrollkava UÜ Madesaare Kuni 250 olemas olemas Tilsi TVÜ Kuni 25 Ei ole vaja Ei Vardja MÜ Kuni 20 olemas olemas Lahe MÜ Kuni 50 olemas olemas Himma-Vardja VÜ Kuni 30 Joogivee käitleja ei pea koostama ega kooskõlastama Tallinna Tervisekaitsetalitusega joogivee kontrolli kava juhul, kui ta varustab joogiveega alla 50 inimese. Ettevõtte põhikirjas on joogi- ja heitvee teenuse osutamise nimetanud ettevõtted 3. Sotsiaalministeeriumi poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele ning esitama joogivee kvaliteedi kohta teavet tarbijale ning piirkondlikule Tervisekaitsetalitusele. Joogivee käitleja peab omama vee erikasutusluba ning juhul, kui ta toodab joogivett üle 10 m³/ ööpäevas või varustab sellega rohkem kui 50 inimest, koostama ja Tervisekaitsetalitusega kooskõlastama joogivee kontrolli kava vähemalt kolmeks aastaks. Tallinna Tervisekaitsetalitusele on seisuga 01.01.2005 joogivee kontrolli kava esitanud järgmised joogivee käitlejad: Kava esitaja nimi Asula UÜ Madesaare Tilsi Lahe MÜ Lahe küla Kvaliteedinõuetele mittevastava kuid tervisele ohutu vee müümiseks tuleb taotleda Tervisekaitseinspektsioonist joogivee müügiluba. Loa taotlemisel tuleb näidata kavandatud abinõud joogivee kvaliteedinäitajate mittevastavuse likvideerimiseks järgnevateks aastateks. Veeproovid Proovi tellija nimi Asula Juurdepääs UÜ Madesaare Tilsi Lisas Tilsi TVÜ Tilsi Lisas Vardja M.Ü. Suurküla Lisas Lahe MÜ Lahe Lisa Himma-vardja V.Ü Himma-Vardja Lisas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeerimise ja realiseerimise õiguslik baas Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni õiguslik korraldamine, planeerimine ning arendamine tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja Euroopa Liidus kehtivatest direktiividest. Seadused ja määrused 1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 2. Veeseadus Nimetud seaduse ülesandeks on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine, samuti reguleerib seadus vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. Veeseaduse § 8 alusel määratakse vee erikasutusloa omamise vajadus tegevuste lõikes. Vee erikasutusloa üheks omamise vajaduseks on põhjavee võtt rohkem kui 5 m3/ööpäevas ja heitvee juhtimine suublasse olenemata heitvee kogusest. 3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus Nimetatud seadus reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Tulenevalt seadusest on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada oma haldusalas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist. 4. Jäätmeseadus Käesolev seadus sätestab üldnõuded jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks ning jäätmehoolduse korralduse jäätmete ohtlikkuse ja koguse vähendamiseks, samuti vastutuse kehtestatud nõuete rikkumise eest. Käesoleva seaduse reguleerimisalasse ei kuulu: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed; 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise, töötlemise ja ladustamise tulemusena tekkivad jäätmed ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud muude seadustega. Käesolev seadus reguleerib pakendijäätmete käitlemist niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud pakendiseadusega. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 nimetatud tegevusloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise ja muutmise ning jäätmekavade koostamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 5. Saastetasu seadus Käesolev seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I 2002, 61, 375 – jõust. 1. 08. 2002] 6. Ehitusseadus Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele niivõrd, kuivõrd seda ei ole reguleeritud teiste seadustega. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Käesolevas seaduses käsitletud ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning nende nõuetele vastavuse hindamisele ja nendega seotud isikutele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. 7. Kemikaaliseadus Käesolev seadus annab õigusliku aluse kemikaali käitlemise korraldamiseks ja kemikaali käitlemisega seotud majandustegevuse piiramiseks ning sätestab käitlemise põhilised ohutusnõuded ja kemikaalist teavitamise korra. Käesoleva seaduse sätteid kohaldatakse ka muu seadusega reguleeritud kemikaali käitlemise valdkondades niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud muu seadusega. Nõuded kemikaali käitlemise seadme valmistamisele, kasutamisele ja tehnilisele kontrollile tulenevad surveseadme ohutuse seadusest, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 8. Päästeseadus Käesolev seadus reguleerib päästeala korraldamist ning sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute (edaspidi isikud), kohalike omavalitsuste ning riigiasutuste kohustused, õigused ja vastutuse selles valdkonnas. Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 9. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid Määrus kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. 10. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded Määrusega kehtestatakse kvaliteedi- ja kontrollinõuded joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetavale pinna- ja põhjaveele, võttes arvesse vee looduslikku koostist, nõuetekohaseid veetöötlusmeetodeid, vee kogust ja kaitstust reostuse eest. 11. Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetus tunnistamise kord Käesoleva määrusega kehtestatakse kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord ning loa vorm. 12. Veehaarade sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimisekorra ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. 13. Põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse korra ning puurkaevude projekteerimise, puurimise, konserveerimise ja likvideerimise korra kehtestamine Veeseaduse paragrahvi 12 lõike 3 ja paragrahvi 30 alusel 14. Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormistamine Määrusega kehtestatakse vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid. 15. Vee erikasutuse tasu määrad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 111 lõike 9 alusel. 17. Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistu 1 ja 2 Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» § 265 lõike 2 alusel. 18. Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele Käesolev määrus kehtestab tuletõrjehüdrandi tüübi valiku, paigaldamise, tähistamise ja korrashoiu nõuded. 19. Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord Määrusega kehtestatakse heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise nõuded ja nõuete täitmise kontrollimise meetmed. 20. Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid Määrus kehtestab reoveekogumisala määramise kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. 21. Heitveesuublana kasutavate veekogude või nende osade nimekirja reostustundlikkuse järgi kinnitamine Veeseaduse paragrahvi 15 lõike 4 alusel määran: Kinnitada «Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» (juurde lisatud). 22. Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta Määrusega kehtestatakse piirväärtused ühiskanalisatsiooni juhitavas heitvees olevate ohtlike ainete kohta 23. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded Määrusega kehtestatakse reovee kogumiseks, puhastamiseks või suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustiku, reoveepuhasti (välja arvatud kohtpuhasti ehk reovee eelpuhasti), pumpla või muu reovee kogumise, puhastamise ja heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatise (edaspidi kanalisatsiooniehitis) veekaitsenõuded. Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded on kanalisatsiooniehitiste planeerimis-, ehitus- ja ekspluatatsiooninõuded. 24. Avalikult kasutavate veekogude nimekiri Määrusega kehtestatakse avalikult kasutatavate veekogude nimekiri (järved, paisjärved, vooluveekogud) Direktiivid Euroopa Nõukogu direktiiv inimeste joogivee kvaliteedi kohta (98/83/EC); Euroopa Nõukogu direktiiv pinnaveest eraldatava joogivee kvaliteedi nõuete kohta (75/440/EEC); Euroopa Nõukogu direktiiv joogivee võtmiseks mõeldud pinnavee mõõtmise meetodite ja proovide võtmise ja analüüside tegemise sageduse kohta liikmesriikides (79/869/EEC); Euroopa Nõukogu direktiiv asulareovee puhastamise kohta (91/271/EEC); Euroopa Nõukogu direktiiv keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (86/278/EEC); Euroopa Nõukogu direktiiv põhjavee kaitsmisest ohtlike ainetega reostamise vastu (80/681/EEC); Helsingi komisjoni soovitused ja EÜ Nõukogu direktiiv 92/271/EEC «Asulate reovee puhastamine» ja sellest tuleneva Euroopa Komisjoni juhend ekstensiivsete reoveepuhastusprotsesside kohandamiseks väikeste ja keskmise suurusega (500 kuni 5000 inimühikuga) asulatele. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostamise lähtealused Vee kaitse ja kavandamise alused Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas, mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Vesikond või alamvesikond käesoleva seaduse tähenduses on valgalade majandamise põhiüksuseks määratud üht või mitut valgala koos põhjavee või rannikuveega hõlmav ühes ringpiiris maismaa- või veeala. Veemajanduskavaga hõlmatavad vesikonnad ning alamvesikonnad nimetab ja vesikondade veemajanduskavad kinnitab Vabariigi Valitsus. Alamvesikondade veemajanduskavad kinnitab keskkonnaminister. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja põhjaveekvaliteedi, hulga ja režiimi hoidmine inimtegevusest võimalikult rikkumatuna, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: • Lääne-Eesti vesikond; • Ida-Eesti vesikond; • Koiva vesikond. Eesti territooriumil asuvad alamvesikonnad on: • Viru alamvesikond; • Peipsi alamvesikond; • Võrtsjärve alamvesikond; • Harju alamvesikond; • Matsalu alamvesikond; • Pärnu alamvesikond; • Läänesaarte alamvesikond; • Pandivere põhjavee alamvesikond. Viru-Peipsi veemajanduskava LIFE-Environment projekti eesmärk on tagada Viru-Peipsi veemajanduskavade koostamine vastavalt EL veepoliitika raamdirektiivile ja Eesti seadustele. Selleks koondatakse ja toodetakse vajalikku infot, sh: korrastatakse olemasolevaid andmestikke ja luuakse GIS-kihid (sh kaardistatakse punktreostusallikad ja hinnatakse nende mõju keskkonnale); inventeeritakse ja seiratakse Viru-Peipsi alamvesikondade mere-, pinna- ja põhjavee seisundit ning antakse sellest lähtuvalt hinnang veekogude seisundile; koostatakse aruanne veeressursside seisundi kohta; tehakse alamvesikondade veekasutuse majandusanalüüs; tugevdatakse vee erikasutus- jm keskkonnalubade süsteemi. Põlva maakonnaplaneering Põhja- ja pinnavesi Strateegiline eesmärk • Loodusvarade säästlik kasutamine • Tagada puhas, nõutava kvaliteediga vesi Olukorra kirjeldus Põhjavesi. Põlva maakonnas tarbitakse põhiliselt Tartu põhjaveekompleksi põhjavett. Tartu veekompleksi all lasub keskdevoni naroova lade, mis on vett pidav ning isoleerib Tartu veekompleksi allpool lasuvast pärnu-siluri kompleksist. Pärnu-siluri põhjaveekompleksi kasutatakse Kiomas ja Värskas. Põlva maakonna prognoositavad tarbevee ressursid on 117 tuh.m3/d. Praegune põhjavee tarbimine oluliselt põhjaveevarusid ei vähenda. Summaarne veevõtt 1999. aastal oli 1523 tuh.m3, sellest 23,8 tuh.m3 moodustas pinnavesi ja 6,53 tuh.m3 mineraalvesi. Põhjavett võeti 1999.a. 1499 tuh. m3, millest enamus on devoni veeladestust. Olulise hüdrogeoloogilise info allikaks on puurkaevud. Kokku on maakonnas puurkaeve 340. Kuna kvaternaari kompleksi vesi on üldiselt halvasti kaitstud, on probleeme sellest kihist võetava vee nitraatide sisaldusega. Seevastu enamkasutatava kompleksi (ülemdevon) looduslik reostuskaitstus on hea ning seetõttu ka vee kvaliteet rahuldav. Puuduseks on aga kohati kõrge rauasisaldus. Lokaalset põhjavee reostust esineb halvas tehnilises olukorras, kasutuseta ja järelvalveta olevate puurkaevude läheduses, enamasti endiste majandite mahajäetud tootmishoonete juures. Praeguse ajani annavad tunda 80-ndate aastate põllumajandusliku üleväetamise tagajärjed. Devoni platool ja mujal paksu pinnakattega aladel on põhjavee lämmastikreostuse uurimine raskendatud, kuna põhjavee toitumistingimused on väga erinevad. Maaelanikkond kasutab valdavalt pinnakattesse rajatud salvkaevude vett. Aeglane veevahetus ei taga pinnavee kiiret läbipesemist ning moreenist pestakse nitraate välja väga pika aja jooksul. Seetõttu paranebki kaevuvee kvaliteet paksu pinnakattega aladel ka pärast reostuse vähenemist Pinnavesi. Põlva maakonna kõik veekogud kuuluvad Peipsi-Pihkva järve vesikonda. Maakonnas on 130 järve ja 40 vooluveekogu. Need pinnaveekogud on peamiseks ressursiks kalandusele, turismile, transpordile. Veekogu kvaliteedi määravad suures osas suured kontsentreeritud reostusallikad - linnad, asulad. Reostunud jõelõigud on reeglina allpool asulaid, millel on halvasti töötav puhasti. 1995.a. kehtima hakanud Ranna ja kalda kaitse seadus määratleb olenevalt järvede veepeegli ja jõgede valgala suurusest ranna ja kalda ulatuse, kus kehtivad teatud majandustegevuse piirangud. Peipsi järvel (Lämmijärv) on rand, teistel veekogudel on kaldad. Kõigil ülejäänud veekogudel on kalda laius veepiirist 10-25 meetrit ja veekaitsevöönd 10 m. Probleemid • Põhjavee ebaühtlane kvaliteet ja kohati mittevastavus joogivee nõuetele • Endiste majandite puurkaevude halb veekaitseline olukord • Toorvee töötlemist on vähe rakendatud • Joogivee reostatust põhjustab veetorustike halb seisukord • Veekogude eutrofeerumine heitvee ebapiisava puhastuse tõttu Arengueeldused • Piisavad põhjaveevarud Visioon Asulates on kaasaegsed joogivee varustussüsteemid. Põhjavee tarbimise arvestus toimub veemõõduseadmetega, tagatud on elanike kvaliteetse joogiveega varustamine. Omanikuta puurkaevud on tamponeeritud, likvideeritud on põhja- ja pinnavett ohustavad jääkreostuskolded. Eesmärgid Analüüsida ja hinnata veemajanduse olukorda valgala veemajanduskavade koostamise käigus ning välja töötada vastavad strateegiad Renoveerida ja panna toimima veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid vähendades veevarustussüsteemide lekkeid Likvideerida ja mitte rajada uusi reostusohtlikke objekte nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel Tõhustada põhjavee kaitset, likvideerida lokaalsed jääkreostuskolded Tõhustada arvestust põhjavee tarbimise üle kõigil veehaaretel, tarbimisega üle 5 m3/h. Parima võimaliku tehnika evitamine ressursside kokkuhoiu ja saastekoormuste vähendamise eesmärgil, keskkonnakorralduse täiustamine ettevõtte tasemel. Võimaldada avaliku teabe kättesaadavus reostusallikate ohtlikkusest Vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse valgala veemajanduskavas, mida tuleb arvestada KOV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ning üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Kohalikel omavalitsustel tuleb välja töötada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad edasiste tegevusplaanide elluviimiseks. Vee erikasutajad peavad tagama veemajanduskava täitmise. Läbi keskkonnalubade süsteemi tõhustada ettevõtteseire («reostaja maksab printsiip») ning reostuse mõjupiirkonna seire osa ning seireandmete analüüsil põhinevate prognooside koostamist. Rakendada neil veekogudel, mis pole haaratud riikliku seirega rotatsiooniseiret (st. teatud perioodi tagant ) ning kohaliku seire parameetrite valikul võiks piirduda indikaatornäitajatega, mida võib ühildada bioloogilise seirega. Tagada lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavatel veekogudel kvaliteedi ja seirenõuded. Reoveepuhastus ja kanalisatsioon Strateegiline eesmärk • Ökoloogiliselt puhta, inimsõbraliku elukeskkonna loomine • Keskkonnateadlikkuse edendamine Olukorra kirjeldus Põllumajandustootmise languse, heitveepuhastite valmimise ja rekonstrueerimise tulemusena on reostuskoormus vähenenud. Aasta-aastalt on vähenenud veekasutus ning reovee teke ning emissioonid pinnasesse ja põhjavette. Põlva maakonnas oli 1999. aasta lõpuks 40 reoveepuhastit. Ebaefektiivselt töötavate puhastite osakaal on pidevalt suurenenud. 80-ndate aastate esimesel poolel oli mittetöötavaid seadmeid 20 - 30%, 80-ndate lõpuks 45 - 50% ning käesolevaks ajaks on nende osatähtsus tõusnud 62% ni. Maakonna puhasteil pole ei lämmastiku- ega fosforiärastust, mistõttu eesvoolu juhitavas heitvees sisalduvad toiteained põhjustavad veekogude eutrofeerumist. Looduslik tasakaal on rohkem rikutud neis veekogudes, mis asuvad kultuurmaastikus ning kuhu on juhitud ja juhitakse mittepiisavalt puhastatud heitvett. Vee kvaliteet jõgedes ongi reostuse suure kontsentratsiooni tõttu halvim peale asulaid ja linnu. Et saavutada heitvee puhastusaste vastavalt HELCOM-ile maakonna puhasteil, on vaja järgida järgnevaid tehnoloogilisi abinõusid ja ettepanekuid. Kuna BIO- tüüpi puhastite ekspluatatsiooniiga on 10...20 a., tuleb kasutusele võtta nüüdisaegsed energiasäästlikud ja töökindlad puhurid. Tänu omaaegsele biotiikide rohkele ehitamisele on nad ära hoidnud viimase 2...3 aasta mitteefektiivselt puhastatud reovee sattumise vahetult suublasse ja sellest tuleneva ohu pinnaveekogudele. Seoses ülekoormusega on viimastel aastatel eriti intensiivne olnud mudastumisprotsess. 80% biotiikidest tuleb puhastada settest ja torustikud ning sisse- ja väljavoolud remontida Probleemid • kanalisatsioonisüsteemide amortiseerituse tõttu imbub reovett pinnasesse ning liigniisketel aladel tungib pinnavesi kanalisatsiooni • toitainete eemaldamine heitveest on kallis ning olemasolevatel väikepuhastitel ebaefektiivne • reostusohtu kujutavad endast prügimäed, loomade matmispaigad, mittekorras väetiste ja mürkkemikaalide laod • puudub ülevaade ohtlike ainete emissioonidest kanalisatsiooni ning leketest pinnasesse ja põhjavette lokaalsetest jääkreostuskolletest. Arengueeldused • reostuskoormuse vähenemine Visioon Renoveeritud on suuremad kanalisatsioonisüsteemid vältimaks reovee imbumist pinnasesse ja põhjavette, reoveepuhastite rekonstrueerimise ja uute rajamisega väheneb reostuskoormus veekogudesse. Reostustundlikesse suublatesse juhitava heitvee toitainete sisaldused vastavad normidele. Informatsioon on kättesaadav, suureneb elanikkonna keskkonnateadlikkus. Omavalitsustel on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad, üldplaneeringutega on määratud reovee kogumisalade piirid. Eesmärgid • Heitveele lubatud reostuskoormus viia sõltuvusse eesvoolu tingimustest • Vähendada taimetoitainete (lämmastiku ja fosfori) ja orgaaniliste ainete juhtimist veekogudesse. • Määrata üldplaneeringutega reovee kogumisalade piirid, kus KOV peab tagama kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse. Laheda valla arengukava Valla arengukavas on esile toodud infrastruktuuri nõrkusena amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitrasse, mis ei võimalda elanikkonnale pakkuda kvaliteetset joogivett ja reovee puhastamist. Samuti on viidatud ÜVK arengukava puudumisele ning sellele, et puudub täpne ülevaade puurkaevudest ja nende omanikest. Suurim probleem vallas on aga amortiseerunud Tilsi reoveepuhasti (biotiigid). Vananenud on kanalisatsioon. Reoveepuhastid on avariilises seisukorras ning vajaksid kiiret lahendust. Seetõttu on halvenenud Pikkjärve vee kvaliteet. Reostus kandub Orajõe kaudu Põlvasse ja sealt edasi Peipsi vesikonda. Vallal puuduvad nimetatud probleemi lahendamiseks rahalised vahendid. Korduvalt on taotletud raha Keskkonna Investeeringute Keskusest (KIK), kuid siiani on vastus olnud eitav. Probleemid • Tuletõrje veevõtukohti ebapiisavalt ning ei vasta nõuetele; • Vananenud ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Eesmärgid Laheda valla üheks strateegiliseks eesmärgiks on arenenud infrastruktuur. Arengusuund: Koostöö naabervaldadega, jäätmekava ning ÜVK koostamine mitme valla peale Meede Aasata Vastutus Maksumus Allikas Tilsi ühisveevärgi ja -kanalisatsioon, reoveepuhasti rekonstrueerimine 2005-2010 Vallavalitsus 5 000 000 Valla eelarve ja projektid Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide iseloomustus Ühisveevärgi objektid Puurkaev-pumplad Valdaja: Vardja MÜ‘ Nr Asukoht Ehitus- aasta Kogus m3/h Pump Pass Seisukord 1 Vardja, 57057´ põhjalaiust ja 27010´ idalaiust 6.11.1967 Nr.2075 Valdaja: UÜ Madesaare Nr Asukoht Ehitus- aasta Kogus m3/h Pump Pass Seisukord 1 Tilsi, 58058´ põhjalaiust ja 27000´ idalaiust 1996 6,5 IF 55 Nr.93/96 Rahuldav Valdaja: Tilsi Küla Taluperede Veeühistu Nr Asukoht Ehitus- aasta Kogus m3/d Pump Pass Seisukord 1 Tilsi, 57058´ põhjalaiust ja 27000´ idalaiust 1996 5,0 Hea Tuletõrje hüdrandid ja tuletõrje veevõtukohad – hetkel ei ole. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide analüüs (tugevused, nõrkused ja ohud) Analüüs Tugevused Määratletud tiheasustusalade puudumine. Puurkaevud (Puurkaevusid on 6, neist 4 on erasektoris). Joogivee kvaliteet on rahuldav ning see saadakse järgmistest puurkaevudest: Himma pumbajaamast, Vana-Koiola kooli; Keerbergi; Lahe MÜ; Tilsi Lastekodu ning Tilsi Veeühistu puurkaevudest. Nõrkused Trasside omandiküsimused. Maaomandiga seotud küsimustering. Täielikult puudub reovee kogumise lahendus. Amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tilsi Pikkjärve kunagi ehitatud heitvete kanalisatsioonitrass. Tilsi põhikooli territooriumi tulvavete küsimus lahendamata. Biopuhasti ei tööta – eraomandis. Tilsis veetrassid seisavad tühjad, vett antakse soojavee varustuse kaudu Ohud Hetkeolukorra jätkumine ja negatiivsete arengute süvenemine. Kaasaegsete ja kvaliteetsete elamuehituspiirkondade väljaehitamise võimatus. Valla konkurentsivõime alanemine. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide muutusvajadused Piirkond Muutusvajadus Tilsi – reovee lahendus - ühine kanalisatsioon, ühise puhastusjaamaga - majade gruppide viisi väikeste jaamade jne. - maaomandi lahendid Lastekodu puurkaev (UÜ Madesaare) - veetorustik (läbilaskevõime, kvaliteet) - uuring tehtud Tilsi keskus - kanalisatsiooni lahend Lahe – veetrassid - kanalisatsiooni lahendus (kaevud olemas aga ei tööta) – Lahe MÜ (trassid läbi) omandis Vardja – Suurküla farm (eriluba 1000 m)- veetrass, kanalisatsioon Vardja, Himma – Külaühistu Suurküla – biotiigid (puhastamine ja töökorda seadmine) Puurkaevude tamponeerimine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni planeeringud Arendusprojektid (programmid) I Tilsi ühiskanalisatsioon II Tuletõrje veevõtu kohad Laheda vallas III Ühisveevärgi lahendid Laheda vallas Nendes: - ühisveevärgi planeeringud: Tilsi ühisveevärk 2. Lahe ühisveevärk 3. Himma ühisveevärk 4. Vardja ühisveevärk - ühiskanalisatsiooni planeeringud: 1. Tilsi ühiskanalisatsioon 2. Lahe ühiskanalisatsioon 3. Himma ühiskanalisatsioon 4. Vardja ühiskanalisatsioon Üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ning muud avalikud veevõtukohad: Plaanitava tuletõrje veevõtu kohad: 1. Tilsi Pikkjärve mõlemasse nurka 2. Vana-Koiola järve äärde (kooli territooriumile) 3. Pragi küla (külaplatsi juurde) Võimalusel: 4. Joosu savikarjääri 5. Orajõe äärde 6. Himma puidutööstuse juurde Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed: 1. Tilsi lastekodu territooriumi sadevete lahend. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektide investeeringud Tilsi Hetkeolukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijad Asula nimetus Elanike arv Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Tilsi 477 335 Ei Tilsi TVÜ 25 Ei Teenuse hind (sisaldab käibemaksu) Asula Teenuse pakkuja Joogivesi kr/m3 Reovee kanaliseerimine kr/m3 Tilsi UÜ Madesaare 3.90 puudub Tilsi Tilsi TVÜ tasuta puudub Korterelamud Asula Korterelamute arv Korterite arv Tilsi 6 94 Tisli (Tilsi TVÜ) 10 10 Suurküla 1 8 Ühisveevärki pumbatud vesi 2004 aastal (m3): Nimetus Elanikkonnale Asutustele Kokku Tilsi UÜ Madesaare 7257 5863 13120 Tilsi TVÜ 1460 1460 Veekadu Asula nimetus Kirjeldus Tilsi (UÜ Madesaare) Üldine trassileke 220 m3 aastas Tilsi (Tilsi TVÜ) Ei ole Algatatud detailplaneeringud Asula Algatatud planeeringuid Kehtestatud planeeringuid Kruntide arv Tilsi Looritsa kinnistu detailplaneering Ei ole kehtestatud Ühest krundist moodustakse kaks Puurkaev-pumplad Valdaja: UÜ Madesaare Nr Asukoht Ehitus- aasta Kogus m3/h Pump Pass Seisukord 1 Tilsi, 58058´ põhjalaiust ja 27000´ idalaiust 1996 6,5 IF 55 Nr.93/96 Rahuldav Valdaja: Tilsi Küla Taluperede Veeühistu Nr Asukoht Ehitus- aasta Kogus m3/d Pump Pass Seisukord 1 Tilsi, 57058´ põhjalaiust ja 27000´ idalaiust 1996 5,0 Hea Reostusohu allikas Nimetus Asukoht Olukord Kütusemahuti UÜ Madesaare Tilsi korras Vee-ettevõtted Asula Ettevõte Veetarbimine Alus Tilsi UÜ Madesaare Müük tarbijatele Vee luba Tilsi Tilsi TVÜ Tasuta ühistu liikmetele Vee seadus Vee erikasutusluba Valdaja nimi Asula Loa number Kehtivus kuni UÜ Madesaare Tilsi M.L.VV.PÕ-25918 29.04.2009 Joogivee kontrolli kava Ettevõtte nimi Tarbijate arv Erikasutusluba Kontrollkava UÜ Madesaare Kuni 250 olemas olemas Tilsi TVÜ Kuni 25 Ei ole vaja Ei Veeproovid Proovi tellija nimi Asula Juurdepääs UÜ Madesaare Tilsi Lisas Tilsi TVÜ Tilsi Lisas Hinnang Ühisveevärgina toimivatest süsteemidest hetkel Tilsi TVÜ (25 tarbijaga) on alles väljaehitatud ja töötab laitmatult. Tegemist on eraomanduses oleva veevärgiga ja hetkel täiendavaid investeeringuid ei vaja. Kõne alla võib tulla tarbijate juurde toomine vastavalt ühistu põhikirjale. UÜ Madesaare (335 tarbijaga) rendib hetkel Lastekodu puurkaevu ja pumpa. Kasutatav torustik on amortiseerunud ja kuulub kindlasti väljavahetamisele. Torustiku kogupikkus on umbes 3 km (osaliselt väljub Tilsi piiridest). Uue puurkaevu puurimine ei ole vajalik, sest lähiümbruses on 4 vaba puurkaevu. Oluliseks takistuseks arengule on hetkel omandiküsimused. Ühiskanalisatsioon kogu on osaliselt eraomandis, toimib aga ei hallata ega majandata. Samuti kuulub osa kanalisatsioon Tilsi Lastekodule ja koolile. Kanaliseeritav vesi suubub biotiiki ja sealt edasi Tilsi Pikkjärve. Tilsi TVÜ ei oma kanalisatsiooni. Järeldused Planeeritavad tööd kuuluvad I programmi – Tilsi ühiskanalisatsioon ja III programmi – Ühisveevärgi lahendid Laheda vallas Ühisveevärgi arenguks on vajalik renoveerida UÜ Madesaare hallata olev veetrass ja välja ehitada uus pumpla, koos vajaliku tehnilise sisseseadega (pump + hüdrofoor). Samas tuleb soosivalt suhtuda eraomandis oleva Tilsi TVÜ arendusalgatustesse. Ühiskanalisatsiooni renoveerimisprojekti koostamisel Tilsis on kriitiliseks teguriks maaressurss olemasolu reovee puhastamiseks. Lahend nõuab suhteliselt suurt pindala ja selle leidmine võib osutud keeruliseks. Olemasolev biotiik on eraomandis ja selle vallale tagasiostmine on kindlasti kallis. Teise võimalusena oleks uue kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine nüüd juba valla omandina aga ka see nõuab maaresusi olemasolu. Teiseks on vajalik isevoolulahendi kasutamiseks ka vastavat pinnareljeefi. Kui seda ei leia, tuleb kasutada reoveepumplat, mis omakorda tõstab projekti maksumust. Mõlemad lahendid nõuavad läbirääkimiste käivitamist maaomanikega. Nende tulemuste määramatuse tõttu nii ajas kui ka rahas on hetkel võimatu hinnata renoveerimisprojekti investeeringut muud moodi kui prototüüp lahendina. Eksperthinnangute põhjal saab väita, et majanduslikku eelist renoveerimisel ei ole, kui arvestada, selle ekspluatatsioonis olnud aega ja veel tagasiostmise maksumust. Vajalik on otsida lahendusi ja koostööd ka Tilsi TVÜ vee kanaliseerimiseks. Kõik kavandatavad planeeringud tuleb konkretiseerida lähtudes vastavatest alusuuringutest ning projektlahenditega. Uuringud on seotud geodeetilise lähteinformatsiooni kogumisega, olemasoleva tehnilise seisukorra täpsustamisega ja kasutajapotentsiaali määratlemisega. Kanalisatsioonisüsteemi väljatöötamine nõuab ka omandiküsimuste lahendamist. Lahe Hetkeolukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijad Asula nimetus Elanike arv Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Lahe küla 109 49 49 Teenuse hind (sisaldab käibemaksu): Asula Teenuse pakkuja Joogivesi kr/m3 Reovee kanaliseerimine kr/m3 Lahe küla Lahe MÜ 4.0 puudub Korterelamud Asula Korterelamute arv Korterite arv Lahe küla 3 20 Ühisveevärki pumbatud vesi 2004 aastal (m3): Nimetus Elanikkonnale Asutustele Kokku Lahe MÜ 1000 2000 3000 Veekadu Asula nimetus Kirjeldus Lahe MÜ Üldine trassileke 200 m3 aastas Puurkaev-pumplad Valdaja: Lahe MÜ Nr Asukoht Ehitus- aasta Kogus m3/d Pump Pass Seisukord 1 Hea Reostusohu allikad Nimetus Asukoht Olukord Lahe MÜ farm Lahe küla Biotiik Reoveepuhastid Nimetus Asukoht Olukord Lahe MÜ Lahe küla Olemas biotiik Vee-ettevõtete arv ja territoriaalne jaotus Asula Ettevõte Veetarbimine Alus Lahe küla Lahe MÜ Müük tarbijatele Vee luba Vee erikasutusluba Valdaja nimi Asula Loa number Kehtivus kuni Lahe MÜ Lahe küla L.VV.PÕ-12984 03.12.2007 Joogivee kontrolli kava Ettevõtte nimi Tarbijate arv Erikasutusluba Kontrollkava Lahe MÜ Kuni 50 olemas olemas Veeproovid Proovi tellija nimi Asula Juurdepääs Lahe MÜ Lahe Lisas Hinnang Lahe külas haldab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni Lahe MÜ. Veega varustatakse farmi, korrusmajade elanikke ja ka mõnda eramaja omanikku. Olemasolev veetorustik, pikkusega umbes 4 km on täies ulatuses amortiseerunud, halb on olukord just tekkivate lekete osas. See nõuab pidevat remonti ja tekitab palju veekadusid. Pumbamaja on varustatud uue pumbaga, millega probleeme ei ole. Kanalisatsioonitorustik on samuti vananenud ja nõuab väljavahetamist (1 km). Biopuhasti tiik vajab puhastamist ja kaldad taastamist ja kindlustamist, samuti on oma funktsiooni kaotanud biotiigi ees olev eeskaev. Järeldused Planeeritavad tööd kuuluvad III programmi – Ühisveevärgi lahendid Laheda vallas Ühisveevärgi arenguks vajalik renoveerida Lahe MÜ hallata olev veetrass. Tuleb läbi viia uuring ja arvutused selgitamaks kas pumpla vajab kaas-ajastamist. Ühiskanalisatsiooni renoveerimiseks tuleb välja vahetada torustik, mille kogupikkus on 1 km, taastada biotiigi eeskaev ning puhastada ja korrastada biotiik. Ettepanek on viia Lahe küla ühiskanalisatsiooni lahend täiendavalt I programmi alla. Kõik kavandatavad planeeringud tuleb konkretiseerida lähtudes vastavatest alusuuringutest ning projektlahenditega. Uuringud on seotud geodeetilise lähteinformatsiooni kogumisega, olemasoleva tehnilise seisukorra täpsustamisega ja kasutajapotentsiaali määratlemisega. Himma ja Vardja Hetkeolukord Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse tarbijad Asula nimetus Elanike arv Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Himma ja Vardja 155 30 30 Teenuse hind (sisaldab käibemaksu): Asula Teenuse pakkuja Joogivesi kr/m3 Reovee kanaliseerimine kr/m3 Himma Himma-Vardja VÜ 5.0 puudub Vardja Himma-Vardja VÜ 5.0 puudub Korterelamud Asula Korterelamute arv Korterite arv Himma ja Vardja 1 12 Ühisveevärki pumbatud vesi 2004 aastal (m3): Nimetus Elanikkonnale Asutustele Kokku Himma ja Vardja 5240 260 5500 Veekadu Asula nimetus Kirjeldus Himma ja Vardja (Himma-Vardja VÜ) Üldine trassileke 120 m3 aastas Vee-ettevõtete arv ja territoriaalne jaotus Asula Ettevõte Veetarbimine Alus Himma Himma-Vardja VÜ Müük tarbijatele Vee luba Vardja Himma-Vardja VÜ Müük tarbijatele Vee luba Vee erikasutusluba Valdaja nimi Asula Loa number Kehtivus kuni Himma-Vardja VÜ Himma Joogivee kontrolli kava Ettevõtte nimi Tarbijate arv Erikasutusluba Kontrollkava Himma-Vardja VÜ Kuni 30 Veeproovid Proovi tellija nimi Asula Juurdepääs Himma-vardja V.Ü Himma-Vardja Lisas Hinnang Kaks küla - Himma ja Vardja - omavad ühte puurkaevu ja ekspluateerivad seda koos. Veevärk kuulub vallale ja see on tasuta kasutamiseks üle antud Himma-Varda VÜle. Veetorustiku kogupikkus on 3 km ja need on amortiseerunud. Pumpla on vana ja samuti on seal kasutatavad pumbad. Varuks on ostetud üks pump, et avarii korral seda kasutada. Vee kvaliteet on madal, joomiseks siiski kõlbab. Normidest on kõige rohkem kõrvalekallet rauasisalduses. Kanalisatsioon on toiminu rahuldavalt ja settekaevud on samuti rahuldavas olukorras. Nende puhastamine toimub väljaveoga. Järeldused Planeeritavad tööd kuuluvad III programmi – Ühisveevärgi lahendid Laheda vallas Veevärgi arendamiseks on vaja renoveerida Himma-Vardja VÜ hallata olev veetorustik, planeerida uus pumbamaja ja planeerida ning osta uus pump koos vajaliku lisavarustusega. Veevärgi väljaarendamisel tuleb planeerida vastavad filtrid tagamaks vee kvaliteedi paranemine. Kanalisatsioonisüsteemi arenguks on vajalik läbi viia uuring, määramaks selle tegelikku olukorda ja keskkonnanõuetest lähtuvalt tuleb kaas-ajastada kasutusel olevad settekaevud. Kõik kavandatavad planeeringud tuleb konkretiseerida lähtudes vastavatest alusuuringutest ning projektlahenditega. Uuringud on seotud geodeetilise lähteinformatsiooni kogumisega, olemasoleva tehnilise seisukorra täpsustamisega ja kasutajapotentsiaali määratlemisega. Kanalisatsioonisüsteemi väljatöötamine nõuab ka omandiküsimuste lahendamist. Üldistes huvides kasutatavad ja tulekustutusvee võtmise kohad ning muud avalikud veevõtukohad Plaanitava tuletõrje veevõtu kohad: 1. Tilsi Pikkjärve mõlemasse nurka 2. Vana-Koiola järve äärde (kooli territooriumile) 3. Pragi küla (külaplatsi juurde) Perspektiivsed tuletõrje veevõtu kohad: 4. Joosu savikarjääri 5. Orajõe äärde 6. Himma puidutööstuse juurde Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seosed 1. Tilsi lastekodu territooriumi sadevete lahend. Järeldused Planeeritavad tööd kuuluvad II programmi – Tuletõrje veevõtukohad Laheda vallas. Tuletõrje veevõtukohtade rajamisel lähtutakse looduse poolt pakutavatest võimalustes. See võimaldab esimeste lahenditena hoida kokku vastavate tuletõrjeveemahutite ja hüdrantide projekteerimisest ja ehitamisest/renoveerimisest. Kindlasti tuleb need planeerida keskkonna arengut järgides tulevikus. Sademete ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelised seoseid tuleb arvestada Tilsi piirkonnas, kus funktsionaalse toimimise käigus võib tekkida saastatud jääkide sattumisel põhjavette. Arvestades hetkeolukorra prioriteete oleks mõistlik käivitada need lahendid natuke hiljem. Hetkeolukorra kokkuvõte Laheda vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengud on jaotatud kahte etappi. Esimene etapp sisaldab neid vältimatud arendustegevusi, millised lahendavad looduskeskkonnast ja elukeskkonnast tulenevaid konkreetseid valupunkte. Nendeks on: 1. Tilsi Pikkjärve reostumise pidurdamine ja puhastumisprotsessi käivitamine 2. Keskkonna turvalisuse nõuete tagamine 3. Elanikele kvaliteetse joogi- ja tarbevee tagamine Teine etapp on esimese etapi edasiarendus, mis seisneb iseseisvate veevärkide ja kanalisatsioonisüsteemide võimalikus ühendamises (eesmärgiga alandada teenuse omahinda) ning vee ja reoveepuhastamise kvaliteedi tõstmises. Samuti sisaldab teine etapp meetmeid, mida vald saab teha, et pakkuda teenust eramajapidamiste reovee äravedamisel või siis väiksemate puhastussüsteemide väljaehitamise. Ka tuleb teises etapis lahendamisele lahendused, mis tagavad sadevetega seotud probleeme. Esimene etapi iseseisvad kuid omavahel tihedalt seotud arendusprojektid (programmid) on: I Tilsi ühiskanalisatsioon II Tuletõrje veevõtu kohad Laheda vallas III Ühisveevärgi lahendid Laheda vallas Esimese etapi läbiviimiseks tuleb Laheda vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisega seoses läbi viia järgmised uuringud: 1. Geodeetilise lähteinformatsiooni kogumine (Tilsi, Lahe, Himma, Vardja) 2. Olemasolevate lahendite tehnilise seisukorra täpsustamine (Tilsi veevärgi ja kanalisatsiooni terviklahendid; Lahe vee- ja kanalisatsioonitorustike olukord, ja biotiigi ja pumpla kaasajastamine; Himma ja Vardja vee- ja kanalisatsioonitorustike olukord, uue pumba vajadus ja settekaevude keskkonnanõuetele vastavus) 3. Kasutajapotentsiaali laiendamise võimaluste täpsustamine (Tilsi, Lahe, Himma, Vardja) Planeeringud Üldised lähtekohad • Hõre asustatud piirkondades ei ole soovitav rajad pikki trasse, lahendina on soovitav kasutada väikeseadmeid ja heitvee osalise äravedu. • Planeeritavate veevärgi ja kanalisatsiooni torustike ja rajatiste paigutamisel ruumi tuleb arvestada maaomanikega. Kõige lihtsam oleks kasutada valla omandis olevaid maid. See aga on praktiliselt võimatu ja lahendid peavad olema valmis enne kui käivitada suurte kuludega seotud tegevused. • Veekvaliteedi parandamine tehniliste vahenditega on väga kallis. Siin oleks üheks lahendiks vana puurkaevu tamponeerimine ja uue rajamine. • Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel on kõige suuremaks kuluartikliks kaevetööd. • Sellepärast pole mõtet ÜVK arengukavas väga täpset hinnata eri läbimõõduga torude muksumust, need täpsustuvad iga juhul eelarvestamise ja pakkumise käigus. • Võimalusel tuleks otsida võimalust paigutada vee- ja kanalisatsioonitorustik ühte kaevikusse. See annab ekspertide hinnangul kokkuhoidu 25%. • Veetrasside renoveerimist tuleb alustada puurkaev-pumpla renoveerimisest (seisukorra hindamist), sest puhastamata joogivett ei ole soovitav juhtida uutesse trassidesse, see kiirendaks trasside amortisatsiooni. Kiireloomulised renoveerimised tuleb muidugi viia läbi piirkondades kus on esinenud lekkeid ja muid kahjustusi (näiteks torude nihkumine jms.) • Märgalapuhasti käitlemiskulud on väiksemad kuid heitvee näitajad ei pruugi alati vastata kehtivatele normidele. • Biotiikide puhastamine peab toimuma regulaarselt vähemalt 3 aastase perioodi vältel Projektid Laheda vallas tuleb ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arenguga seoses käivitada järgmise plaani alusel projektid: 1. UÜ Madesaare hallata olevate veetrasside renoveerimise projekteerimine 2. UÜ Madesaare veevärgile sobiva puurkaevu valik ja korrastamine 3. UÜ Madesaare hallata oleva veevärgi uue pumpla projekteerimine 4. UÜ Madesaare hallata oleva veevärgi väljaehitamine 5. Tilsi ühiskanalisatsiooni terviklahendi projekteerimine 6. Tilsi ühiskanalisatsiooni haldaja leidmine (UÜ Madesaare) 7. Tilsi ühiskanalisatsiooni väljaehitamine 8. Lahe MÜ hallata olevate veetrasside renoveerimise projekteerimine 9. Lahe MÜ hallata olevate veetrasside väljavahetamine 10. Lahe MÜ hallata olevate kanalisatsioonitorude renoveerimise projekteerimine 11. Lahe MÜ hallata oleva biotiigi renoveerimise ja kaas-ajastamise projekteerimine 12. Lahe MÜ hallata oleva kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 13. Himma-Vardja VÜ hallata oleva veetrasside renoveerimise projekteerimine, sisaldab ka vee kvaliteedi parandamise meetmeid. 14. Himma-Vardja VÜ hallata oleva veevärgi uue pumpla projekteerimine (sisaldab vee kvaliteeti parandavaid filtreid) 15. Himma-Vardja VÜ hallata oleva veevärgi ja pumpla väljaehitamine 16. Tuletõrje veevõtukohtade projekteerimine (Tilsi Pikkjärve mõlemasse nurka; Vana.Koiola järve äärde; Pragi külasse) 17. Tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamine (Tilsi Pikkjärve mõlemasse nurka; Vana.Koiola järve äärde; Pragi külasse). Investeeringud Üldised lähtekohad ÜVK arengukava strateegilise investeeringuvajaduse määramisel toetuti Eesti juhtivate projekteerimisfirmade ja hulgimüüjate hinnaarvestuste võrdlusanalüüsil, kontrolliks on kasutatud avalikustatud ÜVK-des pakutud lahendeid (täpsusega kuni 20%; kasutatud on keskmisi lahendeid nii torude läbimõõtudele, materjalile kui ka mahtudele ja võimsustele) järgmiselt: • Hinnanguline maksumus veetrasside vahetamiseks koos projekteerimisega on 1,1 miljonit krooni kilomeeter. • Hinnanguline maksumus reoveetrasside vahetamiseks koos projekteerimisega on 1,2 miljonit, survetrasside loomisel koos reoveepumplaga 1,3 miljonit krooni kilomeeter. • Geodeetilise alusmaterjali tellimine 6000 krooni hektari kohta. • Uue pumpla rajamine koos pumba ja hüdrofooriga 150 000 krooni • Raua-ärasti maksumus 50 000 krooni • Uue biotiigi rajamine umbes 50 000 krooni. Uue biotiigi rajamisel on mõttekas vanad puhastada ja jätta kasutusse järelpuhastitena. • Puurkaevu tamponeerimine 10 000 krooni • Projekteerimine 100 000 krooni • Olemaolevate tuletõrje veemahutite ülevaatus, veepidavuse kontroll, täitetorustike ja juurdepääsude korrastamine 30 000 krooni • Tuletõrje veevõtukoha (kaldakaevu rajamine, täitetorustikuga järvest, plats tuletõrjeauto ümberpööramiseks), koos uuringute ja projekteerimisega 50 000 krooni • 200 m³ tuletõrje veemahuti rajamine 300 000 krooni • Kogumiskaev 10 m³ plassmassist 35 000 krooni ÜVK projektide maksumust alandavad meetmed: • Lähteinformatsiooni kvaliteet ja planeeringute täpsus on üks olulisemaid faktoreid, mis lõppkokkuvõttes vähendavad projekti maksumust. Ei tohi karta eeluuringud ja loota, et selliselt saab kulutusi kokku hoida. • Üheks oluliseks omahinna alandamise viisiks on kasutada võimlikult palju kohalikku tööjõudu (allhanget). Lisaks hinna alanemisele on lisaefektiks veel ka tööhõive kasv ja kohaliku ostujõu paranemine. Probleemideks on siin riigihanke seadusega seotud asjaolud aga ka kohaliku tööjõu saadavus ja kvaliteet. • Kuna kaevetööde maksumus on kogu antud töödekompleksis kõige suurema osakaaluga siis tuleks eriti hoolikalt planeerida just trasside rajamist (kergemas pinnases, veetrassid ja reoveetrassid ühes süvendis, tuletõrje veevõtu vajaduse (mahu) arvestamine jms.). • Projektides püüda kasutada võimalikult terviklike lahendusi ja otsida naabritega koostööd. See annab aluse projekt ja teostusfirmadele sobivate allahindluste tegemiseks. Ka on üheks hinnakomponendiks vastava masinapargi kohaletoimetamine ja kui kaugelt seda tuleb teha. Tilsi Vastavalt planeeringute kujuneks Tilsi piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeering järgmiselt (ei sisalda omandiküsimuse lahendamisega seotud investeeringuid): Projekt Hind (krooni) Uuringud 100 000 Terviklahendi projekteerimine ja planeerimine 200 000 Pumpla väljaehitamine (pumpla, pump, hüdrofoor, filtrid) 150 000 Veetrasside vahetamine (4 km, sisaldab ka projekteerimist) 4 400 000 Kanalisatsioonitrasside väljavahetamine (2,5 km, sisaldab ka projekteerimist) 3 120 000 Biotiigi renoveerimine 50 000 Puurkaevude tamponeerimine (3 tk) 30 000 Tuletõrje veevõtukohad (2 tk, Tilsi Pikkjärv, kaldakaevu rajamine, täitetorustikuga järvest, plats tuletõrjeauto ümberpööramiseks, koos uuringute ja projekteerimisega) 100 000 Kokku (krooni) 8 150 000 Lahe Vastavalt planeeringute kujuneks Lahe piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeering järgmiselt: Projekt Hind (krooni) Uuringud 100 000 Veetrasside vahetamine (4 km, sisaldab ka projekteerimist) 4 400 000 Pumpla kaas-ajastamine 50 000 Kanalisatsioonitrasside väljavahetamine (1 km, sisaldab ka projekteerimist) 1 200 000 Biotiigi renoveerimine, eeskaevu taastamine 60 000 Kokku (krooni) 5 810 000 Himma ja Vardja Vastavalt planeeringute kujuneks Himma ja Vardja piirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni investeering järgmiselt: Projekt Hind (krooni) Uuringud 100 000 Veetrasside vahetamine (3 km, sisaldab ka projekteerimist) 3 300 000 Pumpla väljaehitamine (pumpla, pump, hüdrofoor, filtrid, rauaärastaja) 200 000 Kanalisatsioonitrasside tehnoloogilise seisundi uuring 100 000 Settekaevude olukorra hindamine ja renoveerimine 50 000 Kokku (krooni) 3 750 000 Tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamine Täiendavalt on tuletõrje veevõtukohad planeeritud: 1. Vana-Koiola järve äärde 2. Pragi külasse Vastavalt planeeringute kujuneks tuletõrje veevõtukohtade väljaehitamise investeering järgmiselt: Projekt Hind (krooni) Tuletõrje veevõtukohad (kaldakaevu rajamine, täitetorustikuga järvest, plats tuletõrjeauto ümberpööramiseks, koos uuringute ja projekteerimisega) 50 000 Pragi külasse (külaplatsi ääres, veevõtukoha puhastamine ja süvendamine, juurdepääsu tagamine) 20 000 Kokku (krooni) 70 000 Investeeringute kokkuvõte Esimene etapiga seotud arendusprojektide komplekseks teostuseks vajalik investeering: Projekt Hind (krooni) Tilsi 8 150 000 Lahe 5 810 000 Himma jaVardja 3 750 000 Veevõtukohad (Vana-Koiola järv ja Pragi küla) 70 000 Kokku (krooni) 17 780 000 Kokkuvõttes tuleks 12 aasta lõikes aasta koormus investeeringuna ümmardatult 1,5 miljonit krooni. Tulemuseks oleks neljas piirkonnas täielikult renoveeritud ja kaasajastatud veevärk ja kanalisatsioon, loodud 4 tuletõrje veevõtukohta ja sellega täidetud esimesele etapile püstitatud eesmärgid. Täiendavalt kasutatud materjalid Ambla valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Ambla 2004 Kernu valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Kernu 2002 Kiili valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Tartu 2004 Põlva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. (Interneti variant). 2004 Valgjärve valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. 2004 Ridala valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava. Keskkonna Ministeeriumi Info- ja tehnokeskus. Eesti veemajanduse ülevaade aruande veekasutus alusel. 2002.