Legislator Case Law & Legislation
961568 EE

Keskkonnaminister — Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid

1 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (1 Articles)

Keskkonnaminister — Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid

Muudetud järgmise määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 7.11.2005 nr 68 (RTL 2005, 112, 1720) 20.11.2005 Määrus kehtestatakse «Kemikaaliseaduse» § 12 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Ohtlike ainete sisalduse piirnormid (1) Ohtlike ainete sisalduse piirnormid on aluseks pinnase ja põhjavee seisundi hindamisel ning pinnase ja põhjavee seisundi parandamiseks vajalike meetmete kavandamisel. (2) Ohtlike ainete sisalduse piirnormid selle määruse tähenduses väljendatakse nende ainete sisalduse piirarvu ja sihtarvuga. Pinnases ohtlike ainete sisalduse piirnormid antakse milligrammides pinnase kuivmassi kohta. Põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid antakse mikrogrammides põhjavee mahuühiku kohta. [RTL 2005, 112, 1720 - jõust. 20.11.2005]. § 2. Piirarv (1) Piirarv on selline ohtliku aine sisaldus pinnases või põhjavees, millest suurema väärtuse korral on pinnas või põhjavesi reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. (2) Ohtlike ainete rühma kuuluvate ainete sisalduse piirarv on selle rühma üksikute ainete ühendite summaarseks maksimaalseks piirarvuks, kui pole määratud teisiti. (3) Nende ohtlike ainete sisaldust, mille piirarvusid määrus ei kehtesta, hinnatakse pinnase ja põhjavee seisundi eksperthinnangu põhjal. Eksperthinnang antakse, kui uuritava ala senine kasutamine on tekitanud selliste ohtlike ainetega reostumise ohu. (4) Sõltuvalt maakasutuse otstarbest rakendab määrus tööstus- ja elutsoonis eri piirarvusid. Maakasutuse otstarbe määramisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusest nr 36 «Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine». (5) Selle määruse mõistes kuulub tööstustsooni: 1) tootmishoonete maa, v.a külmhoonete, teraviljahoidlate, juurviljabaaside ja laokomplekside maa; 2) põllumajanduslike tootmishoonete maa hulka kuuluv põllumajandusmasinate remonditöökodade ja sepikodade maa; 3) mäetööstusmaa; 4) jäätmehoidla maa; 5) transpordimaa; 6) riigikaitsemaa, v.a majutuse ja inimeste teenindamisega seotud hoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa; 7) sihtotstarbeta maa hulka kuuluvad rikutud tehnogeensed pinnased ja teised inimtegevuse tagajärjel tekkinud jäätmaad; 8) ärimaa hulka kuuluv bensiinijaamade maa; 9) massikommunikatsioonide ja tehnorajatiste maa. (6) Lõikes 5 nimetamata katastriüksuse sihtotstarvete liigid kuuluvad elutsooni. (7) Põhjavee kõlblikkust joogiveeallikana ei saa hinnata selle määruse piirarvude alusel. § 3. Sihtarv Sihtarv on pinnase või põhjavee ohtliku aine sisaldus, millega võrdse või väiksema väärtuse korral on pinnase või põhjavee seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu. § 4. Pinnase või põhjavee rahuldav seisund Pinnase või põhjavee seisund on rahuldav, kui ohtlike ainete sisaldus jääb pinnase või põhjavee piirarvu ja sihtarvu vahele. II. PINNASES JA PÕHJAVEES OHTLIKE AINETE SISALDUSE PIIRNORMID Nr Ohtlik aine CAS nr Piirnormid Pinnases, mg/kg põhjavees, µg/l Sihtarv Piirarv elutsoonis Piirarv tööstustsoonis Sihtarv Piirarv I RASKMETALLID 1. Elavhõbe (Hg) – 0,5 2 10 0,4 2 2. Kaadmium (Cd) – 1 5 20 1 10 3. Plii (Pb) – 50 300 600 10 200 4. Tsink (Zn) – 200 500 1500 50 5000 5. Nikkel (Ni) – 50 150 500 10 200 6. Kroom (Cr) – 100 300 800 10 200 7. Vask (Cu) – 100 150 500 15 1000 8. Koobalt (Co) – 20 50 300 5 300 9. Molübdeen (Mo) – 10 20 200 5 70 10. Tina (Sn) – 10 50 300 3 150 11. Baarium (Ba) – 500 750 2000 50 7000 12. Seleen (Se) – 1 5 20 5 50 13. Vanaadium (V) – 50 300 1000 – – 14. Antimon (Sb) – 10 20 100 – – 15. Tallium (Tl) – 1 5 20 – – 16. Berüllium (Be) – 2 10 50 – – 17. Uraan (U) – 20 50 500 – – II MUUD ANORGAANILISED ÜHENDID 18. Fluoriid (F---ioonina, üldine) – 450 1200 2000 1500 4000 19. Arseen (As) – 20 30 50 5 100 20. Boor (B) – 30 100 500 500 2000 21. Tsüaniidid (CN---ioonina, vaba) – 1 10 100 5 100 22. Tsüaniidid (CN-üldine) – 5 50 500 100 200 III AROMAATSED SÜSIVESINIKUD 23. Benseen 71-43-2 0,05 0,5 5 0,2 5 24. Etüülbenseen 100-41-4 0,1 5 50 0,5 50 25. Tolueen 108-88-3 0,1 3 100 0,5 50 26. Stüreen 100-42-5 1 5 50 0,5 50 27. Ksüleenid – 0,1 5 30 0,5 30 28. Aromaatsed süsivesinukud (kokku) – 1 10 100 1 100 29. Ühealuselised fenoolid (kresoolide ja dimetüülfenoolide summaarne kontsentratsioon) – 1 10 100 1 100 30. Kahealuselised fenoolid (pürokatehhooli, resortsinooli ja hüdrokinooni summaarne kontsentratsioon) – 1 10 100 1 100 31. Fenoolid (iga järgnev ühend) 0,1 1 10 0,5 50 o-kresool 95-48-7 m-kresool 108-39-4 p-kresool 106-44-5 2,3-dimetüülfenool 526-75-0 2,4-dimetüülfenool 105-67-9 2,5-dimetüülfenool 95-87-4 2,6-dimetüülfenool 576-26-1 3,4-dimetüülfenool 95-65-8 3,5-dimetüülfenool 108-68-9 pürokatehhool 120-80-9 resortsinool 108-46-3 beeta-naftool 135-19-3 hüdrokinoom 123-31-9 32. Klorofenoolid (iga ühend) – 0,05 0,5 5 0,3 30 33. MTBE 1634-04-4 1 5 100 0,5 10 34. Naftasaadused kokku – 100 500 5000 20 600 IV POLÜTSÜKLILISED AROMAATSED SÜSIVESINIKUD (PAH) 35. Antratseen 120-12-7 1 5 50 0,1 5 36. Krüseen 218-01-9 0,5 2 20 0,01 1 37. Fenantreen 85-01-8 1 5 50 0,05 2 38. Naftaleen 91-20-3 1 5 100 1 50 39. Püreen 129-00-0 1 5 50 1 5 40. α-metüülnaftaleen 90-12-0 1 4 40 1 30 β-metüülnaftaleen 91-57-6 41. Dimetüülnaftaleen (iga järgnev ühend) 1 4 40 1 30 1,2-dimetüülnaftaleen 573-98-8 1,3-dimetüülnaftaleen 575-41-7 1,4-dimetüülnaftaleen 571-58-4 1,5-dimetüülnaftaleen 571-61-9 1,6-dimetüülnaftaleen 575-43-9 1,7-dimetüülnaftaleen 575-37-1 1,8-dimetüülnaftaleen 569-41-5 2,3-dimetüülnaftaleen 581-40-8 2,6-dimetüülnaftaleen 581-42-0 2,7-dimetüülnaftaleen 582-16-1 42. Atsenafteen 83-32-9 1 4 40 1 30 43. Benso(a)püreen 50-32-8 0,1 1 10 0,01 1 44. PAH (kokku) – 5 20 200 0,2 10 V KLOORITUD ALFILAATSED SÜSIVESINIKUD 45. 1,2-dikloroetaan 107-06-2 0,1 2 50 0,1 5 46. Kloroform 67-66-3 0,1 1 25 0,1 2 47. Heksakloroetaan 67-72-1 1 10 100 1 10 48. Klooritud alifaatsed süsivesinikud, iga ühend, välja arvatud käesolevas nimekirjas toodud ühendid 0,1 5 50 1 70 VI KLOORITUD AROMAATSED SÜSIVESINIKUD 49. PCB 1336-36-3 0,1 5 10 0,5 1 50. Kloororgaanilised aromaatsed üksikühendid (iga ühend, välja arvatud käesolevas nimekirjas toodud ühendid) – 0,1 0,5 30 0,1 5 51. Kloororgaanilised aromaatsed ühendid (kokku) – 0,2 5 100 0,5 5 VII AMIINID 52. Alifaatsed amiinid (kokku) – 50 300 700 1 20 VIII TAIMEKAITSEVAHENDID 53. 2,4-D 94-75-7 0,05 0,5 2 0,05 1 54. Aldriin 309-00-2 0,1 1 5 0,01 1 55. Dieldriin 60-57-1 0,05 0,5 2 0,01 1 56. Endriin 72-20-8 0,1 1 5 0,005 0,5 57. Isodriin 465-73-6 0,1 1 5 0,005 0,5 58. DDT 50-29-3 0,1 0,5 5 0,1 1 59. Heksaklorotsükloheksaanid (iga isomeer) – 0,05 0,2 2 0,01 1 60. Triklorobenseen – 2 5 50 0,01 5 61. Heksaklorobenseen 118-74-1 2 5 25 0,5 5 62. Taimekaitsevahendid (kokku) – 0,5 5 20 0,5 5 [RTL 2005, 112, 1720 - jõust. 20.11.2005]

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →