Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-125-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2005. a määrus Kahtlustatava Vladimir Razumovski ametist kõrvaldamise kohta KrMS § 141 lg 1 p 2 alusel — RT III, 40, 393

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-125-05 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartu, 14. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Lea Kivi Kohtuasi Kahtlustatava Vladimir Razumovski ametist kõrvaldamine KrMS § 141 lg 1 p 2 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a kohtumäärus, millega tühistati Tallinna Linnakohtu 26. augusti 2005. a kohtumäärus V. Razumovski vabastamise kohta Veterinaar- ja Toiduameti nõuniku ametikohalt Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Laura Feldmanis, määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Laura Feldmanise määruskaebus läbi vaatamata ja tagastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Asjaolud ja menetluse käik 1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör L. Feldmanis esitas 28. augustil 2005. a Tallinna Linnakohtule taotluse KarS § 294 järgi kahtlustatava Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja V. Razumovski ametist kõrvaldamiseks KrMS § 141 lg 1 p 2 alusel. Tallinna Linnakohtu 26. augusti 2005. a määrusega andis eeluurimiskohtunik loa kõrvaldada kahtlustatav V. Razumovski Veterinaar- ja Toiduameti nõuniku kohalt, sest kahtlustatav võib nimetatud ametis jätkamisel kahjustada kriminaalmenetlust. Määruse lõpposas selgitas eeluurimiskohtunik, et määrusele võib esitada kümne päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Linnakohtu kaudu. 2. V. Razumovski kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg esitas määruskaebuse, milles palus eeltoodud määruse tühistada ja V. Razumovski ametisse tagasi lubada. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 15. septembri 2005. a kohtumäärusega tühistati Tallinna Linnakohtu 26. augusti 2005. a kohtumäärus, millega kõrvaldati V. Razumovski Veterinaar- ja Toiduameti nõuniku ametikohalt. Kaitsja määruskaebus rahuldati. Ringkonnakohus ei tuvastanud asjaolusid, mis õigustaksid V. Razumovski ametist kõrvaldamist KrMS § 141 alusel. Ringkonnakohus märkis muuhulgas, et kohtumäärus, millega kahtlustatav ametist kõrvaldatakse, ei ole oma olemuselt menetlustoiminguks kohtuloa andmise määrus ja selle vaidlustamine kõrgemas kohtus on seaduslik. Enda määruse kohta märkis ringkonnakohus, et see on lõplik. Menetlus Riigikohtus 4. Prokurör L. Feldmanis esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles leiab, et ringkonnakohtu määrus on ebaseaduslik ja palub see tühistada järgmistel põhjustel. Ametikohalt kõrvaldamise määrus on käsitatav menetlustoiminguks loa andmise määrusena ja selle vaidlustamine kõrgemas kohtus ei ole võimalik (KrMS § 383 ja § 385 p 6). Prokurör leiab sedagi, et ringkonnakohtul puudus õiguslik alus V. Razumovski kaitsja määruskaebuse sisuliseks lahendamiseks. Ringkonnakohtu poolt tehtud uus sisuline lahend olukorras, kus seadus seda ei võimalda, ei saa olla käsitatav lõpliku lahendina KrMS § 191 mõttes. Seega on ringkonnakohus rikkunud põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe printsiipi ja seadusandja rolli asudes oma volituspiire laiendanud. Prokurör leiab, et kohtulahend, millega sisuliselt luuakse uusi õigusnorme ja tehakse uus lahend volitusi ületades, peab olema vaidlustatav Riigikohtus õiguskorra ühtsuse ja võimude lahususe tagamise huvides. 5. V. Razumovski kaitsja A. Luberg esitas kirjaliku seisukoha, milles palus jätta määruskaebus läbi vaatamata. Juhul kui Riigikohus peab võimalikuks määruskaebust sisuliselt läbi vaadata, palub kaitsja jätta Tallinna Ringkonnakohtu seaduslik ja põhjendatud lahend muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamine KrMS § 141 lg 1 p-des 1 ja 2 toodud alustel on menetlustoiming, sest selle toimingu eesmärgiks on takistada kahtlustataval või süüdistataval jätkuvalt kuritegude toimepanemist (p 1) ja/või kriminaalmenetluse kahjustamist (p 2). Seda menetlustoimingut ei ole võimalik teostada ilma eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse olemasoluta. Kohus (eeluurimiskohtunik) peab prokuratuuri kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamise taotluse lahendamisel hoolikalt kontrollima prokuratuuri taotluse põhjendatust ja seejärel esitama määruses motiivid taotlusega nõustumise (mittenõustumise) kohta. Põhistatud määrusega aktsepteerib (ei aktsepteeri) kohus prokuratuuri taotlust isiku ametist kõrvaldamiseks, mis teisisõnu tähendabki kohtu luba kõnesolev menetlustoiming läbi viia. Seega tuleb eeluurimiskohtuniku määrust ja kohtumäärust, mille alusel isik ametist kõrvaldatakse, käsitada loana menetlustoimingu tegemiseks KrMS § 385 p 6 mõttes ja neid määrusi ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Eeltoodust tulenevalt oli ekslik Tallinna Linnakohtu eeluurimiskohtuniku seisukoht, et kahtlustatava ametist kõrvaldamiseks loa andmise määrus on määruskaebe korras vaidlustatav ringkonnakohtus. Samuti on ekslikud ja ei tulene kehtivast seadusest ringkonnakohtu põhjendused KrMS § 141 lg-s 1 sätestatud asjaoludel tehtud kohtumääruse määruskaebeõiguse kohta. 7. Kuna Tallinna Ringkonnakohus ei pidanud eeluurimiskohtuniku määrust KrMS § 385 p-s 6 nimetatud menetlustoiminguks loa andmise määruseks ja menetles seda määruskaebuse lahendamise menetluses, siis on ringkonnakohtu määruse näol tegemist määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumäärusega, mille vaidlustamine kõrgema astme kohtus on tulenevalt KrMS §-st 391 välistatud. Seetõttu puudub prokuröril KrMS § 391 kohaselt õigus esitada selle ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust. 8. Riigikohtu varasemas praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, kuid seda üksnes olukorras, kus ebaseadusliku kohtulahendiga rikuti isiku põhiseaduslikke õigusi (näit õigust vabadusele). Käesolevas asjas puudub Riigikohtu kriminaalkolleegiumil alus sellise erandi tegemiseks, sest ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa kahtlustatava põhiseaduslike õiguste kahjustamist. 9. Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes KrMS § 350 lg 2 p-st 2, § 388 lg-st 4 ja §-st 391 jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium prokuröri määruskaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale. Ott JÄRVESAAR Jüri ILVEST Lea KIVI