Jõelähtme Vallavolikogu — Hooldajatoetuse määramise ning maksmise kord Jõelähtme vallas — KO, 252, 2341

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6 lõike 1, sotsiaalhoolekandeseaduse paragrahv 23 lõige 2 alusel ja arvestades sotsiaalkomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekuid, Jõelähtme Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Hooldajatoetuse määramise ning maksmise kord Jõelähtme vallas» (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub tagasiulatuvalt 01. aprillist 2005.a. Volikogu esimees Tiit KOLLO Lisa Kinnitatud Jõelähtme Vallavolikogu 26. aprilli 2005. a määrusega nr 68 HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMISE NING MAKSMISE KORD JÕELÄHTME VALLAS I ÜLDOSA 1. Hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord sätestab sotsiaalhoolekande seaduse alusel raske ja sügava puudega isikute hooldajatele Jõelähtme valla eelarvest hooldajatoetuse määramise ja maksmise tingimused ning korra. 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid alljärgnevalt: 2.1. raske puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet igal ööpäeval; 2.2. sügav puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelvalvet ööpäevaringselt; 2.3. hooldaja on – perekonnaseaduse alusel puudega inimesele määratud hooldaja, kes vabatahtlikkuse ja vastastikuse kokkuleppe alusel hooldab ja abistab sügava või raske puudega isikut; 2.4. hooldusvajaduse hindamine on raske või sügava puudega isiku funktsionaalse võimekuse hindamine temale kõrvalabi võimaldamiseks ja/või hooldusteenuste osutamiseks; 2.5. hooldusteenus on isiku hooldusvajadusest sõltuvalt tema isiklik pikaajaline abistamine mitte meditsiiniliste tegevuste ja protseduuride sooritamisel (nt riietamine, ihu pesemine, toitmine, abistamine liikumisel jms.); 2.6. avahooldusteenus on oma loomulikus keskkonnas iseseisvalt või pere toetusel elava isiku kvalifitseeritud toetamine või abistamine; 2.7. hooldamine hoolekandeasutuses on hooldusteenuse osutamine isikule, kes oma hooldusvajaduse tõttu ei ole suuteline iseseisvalt elama, sest vajab hooldamist ja abistamist ööpäevaringselt; 2.8. hooldajatoetus – Jõelähtme valla eelarvest 18-aastase või vanema teovõimelise isiku hooldajale makstav täiendav sotsiaaltoetus. 3. Hooldajatoetuse maksmise eesmärgiks on raske ja sügava puudega isikute iseseisva toimetuleku toetamine ja abistamine, arvestades võimalusel nende soove. 4. Hooldajatoetuse maksmise võib hooldusvajaduse hindamistulemustest lähtuvalt asendada sobiva hooldusteenuse osutamisega kas avahoolduse või hoolekandeasutuses hooldamise korras. 5. Hooldajatoetuse arvutamise aluseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määr, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. II HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE ALUSED 6. Hooldajatoetust makstakse teovõimelisele isikule, kes perekonnaseaduse alusel on määratud raske või sügava puudega isiku hooldajaks, juhul kui puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt on tema hooldamine mitteformaalse hooldaja poolt õigustatud ja sobivaim hooldamise viis. 7. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt hooldajale, kes tagab: 7.1. 18-aastasele ja vanemale sügava puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve ööpäevaringselt; 7.2. 18-aastasele ja vanemale raske puudega inimesele kõrvalabi, juhendamise või järelevalve igal ööpäeval. 8. Hooldajatoetust võib maksta raske või sügava puudega isiku tööl käivale hooldajale juhul kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on võimalik puudega isikut ka hooldaja töötamise korral vajalikul määral hooldada ning kui hooldaja töö seda võimaldab. 9. Hooldajatoetust võib maksta raske või sügava puudega isiku ühele pereliikmele juhul kui puudega isiku tegelik hooldusvajadus saab tema pereliikmete poolt osutatava abi näol täielikult kaetud. 10. Hooldustoetust ei maksta isikule, kellele endale on puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel määratud raske või sügav puue. III HOOLDAJATOETUSE TAOTLEMINE 11. Hooldajatoetust on õigustatud taotlema isikud, kes on perekonnaseaduse alusel vallavalitsuse korraldusega määratud Eesti rahvastikuregistrisse Jõelähtme valla elanikena kantud raske või sügava puudega isikute hooldajateks. 12. Kui üks hooldaja on määratud ühe leibkonna kahe raske või sügava puudega isiku ja lisaks veel ühe eraldi elava raske või sügava puudega isiku hooldajaks, on tal õigus taotleda toetust kuni kahekordse hooldajatoetuse määra ulatuses. Ühele hooldajale võib korralduse vormistada kuni kolme raske või sügava puudega hooldatava kohta. 13. Hooldajatoetuse taotlemiseks esitavad puudega isiku hooldajaks sobiv isik ning raske või sügava puudega hooldajat taotlev isik ühise kirjaliku taotluse vallavalitsusele. 14. Taotluses märgitakse ära hooldaja nimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber ja rekvisiidid hooldajatoetuse ülekandmiseks, samuti esitatakse taotluses andmed hooldust vajava raske või sügava puudega isiku kohta. Taotlusele lisatakse täiendavate dokumentidena koopia puudega isiku arstliku ekspertiisi otsusest, väljavõte puudega isiku rehabilitatsiooniplaanist selle olemasolu korral ning isikut tõendavate dokumentide seaduse paragrahv 2 lõikes 2 nimetatud dokument. 15. Hooldajatoetuse taotlemise päevaks loetakse taotluse ja sellele lisatud dokumentide vastuvõtmise päev. Kui taotlus on saadetud posti teel, loetakse hooldajatoetuse taotlemise päevaks taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. 16. Vallavalitsus registreerib taotlemise päeval hooldajatoetuse maksmise taotlused ning sotsiaalosakond kontrollib vajalike andmete ja dokumentide olemasolu. Kui taotluses ei kajastata hooldajatoetuse määramiseks piisavalt andmeid või ei esitata kõiki vajalikke dokumente, siis teatab sotsiaalosakonna vastutav spetsialist taotlejale esimesel võimalusel, milliseid andmeid või dokumente on vajalik juurde esitada. 17. Hooldajatoetuse taotlemise päevast alates viib sotsiaalosakond kahe nädala jooksul läbi raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamise. Hindamise tulemustest lähtuvalt vormistatakse puudega isikule hooldusplaan. 18. Kui puudega isiku hooldusvajadus on ulatuslik ja selle hindamine on raskendatud, võib vallavalitsus tegeliku hooldusvajaduse väljaselgitamiseks pöörduda eakate puudega isikute korral geriaatrilise hindamise komisjoni poole ning tööealiste puudega isikute korral taotleda isikule rehabilitatsiooniplaani koostamist riikliku rehabilitatsiooniteenuse raames. 19. Raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse selgumise järgselt edastatakse hindamistulemuste saamisele järgnevale vallavalitsuse istungile puudega isiku hooldajale hooldajatoetuse maksmise taotlus korralduse tegemiseks. IV HOOLDAJATOETUSE MÄÄRAMINE VÕI SELLEST KEELDUMINE 20. Hooldajatoetuse määrab vallavalitsus, kes tegutseb põhimääruse alusel, hiljemalt 14 päeva jooksul arvates taotluse ja täiendavate dokumentide sh ka raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hinnangu saamise päevast. 21. Hooldajatoetuse määramiseks hindab vallavalitsus raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hindamise tulemusi, vallavalitsuse käsutuses olevat faktilist tõendusmaterjali, hooldaja iga ja tervislikku seisundit ning hooldusvajadusest tulenevalt vajalike hooldusteenuste olemasolu. Kui raske või sügava puudega isikule on koostatud rehabilitatsiooniplaan või geriaatriline hinnang, arvestab vallavalitsus ka nendes esitatud ettepanekuid. 22. Kui raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus on laiaulatuslik, võib vallavalitsus enne hooldajatoetuse üle otsustamist kaasata oma töösse perearsti või hooldusravi- ja rehabilitatsiooni spetsialisti. 23. Hooldajatoetuse määramisest võib keelduda kui: 23.1. taotleja on hooldajatoetuse saamiseks esitanud valeandmeid; 23.2. taotleja pole täitnud oma hooldajakohustusi, mis on faktiliselt leidnud tõendamist; 23.3. raske või sügava puudega isiku hooldusvajaduse hinnangust ei tulene vajadus talle hooldaja määramiseks ega viimasele hooldajatoetuse maksmiseks; 23.4. puudega isiku hooldusvajadusest tingituna peab vallavalitsus raske või sügava puudega isiku enam sobivamaks hooldamise viisiks talle hooldusteenuste osutamist. 24. Hooldajatoetuse määramata jätmisest teatatakse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul vallavalitsuse korralduse tegemisest, milles on ära toodud keeldumise põhjendus. V HOOLDAJATOETUSE MAKSMINE 25. Hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest. Hooldajatoetust hakatakse arvestama toetuse taotlemise avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. 26. Hooldajatoetust makstakse järgmistes suurustes: 26.1. 18-aastase ja vanema sügava puudega inimese hooldajale 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. 26.2. 18-aastase ja vanema raske puudega inimese hooldajale 60 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. 27. Hooldajatoetus kantakse taotleja pangakontole hiljemalt jooksva kuu 10 kuupäevaks. 28. Vallavalitsus maksab sotsiaalhoolekande seaduse alusel hooldajatoetust saava isiku eest sotsiaalmaksu seaduses kehtestatud korras kuni toetust saava isiku jõudmiseni vanaduspensioni ikka. VI HOOLDAJATOETUSE MAKSMISE PEATAMINE JA LÕPETAMINE 29. Hooldajatoetuse maksmine võidakse peatada mõjuval põhjusel, hooldaja või hooldatava pikaajalisel äraolekul üle ühe kuu. 30. Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgnevast kuust. 31. Hooldajatoetuse lõpetamist tingivateks asjaoludeks loetakse: 31.1. kui hooldusvajaduse hinnangust tulenevalt on raske või sügava puudega isiku hooldusvajadus muutunud määral, et tingib puudega isikule hoolduse osutamist teistsugusel, talle enam sobivamal viisil; 31.2. kui lõpeb isikule puude raskusastme määramise tähtaeg ja arstliku ekspertiisi komisjon isikule puude raskusastet enam uuesti ei määra või määrab isikule keskmise puude; 31.3. kui raske või sügava puudega isiku hooldaja esitab kirjaliku taotluse ja soovib hooldajaks määramist lõpetada; 31.4. kui raske või sügava puudega isik esitab taotluse temale hooldaja määramise otsus lõpetada; 31.5. raske või sügava puudega isiku või tema hooldaja surma korral; 31.6. kui on selgunud, et hooldaja on kuritarvitanud hooldatava usaldust; 31.7. kui hooldamisel esineb füüsilise, vaimse või majandusliku vägivalla ilminguid hooldatava suhtes. 32. Kulutused käesoleva määrusega sätestatud hooldajatoetuseks kaetakse riigieelarvest vallaeelarvesse üleantud vahenditest.