Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava kinnitamine — KO, 255, 2366

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse § 4 lõike 1, Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkt 37 ja Järva-Jaani Vallavolikogu 23.12.2004.a. määrusega nr. 17 «Järva-Jaani valla põhimäärus» paragrahvi 19 lõike 1 alusel, Järva-Jaani Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada «Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava» vastavalt lisale 87 lehel. 2. Käesolev määrus jõustub 10. novembril 2005.a. Volikogu esimees Rein KÖSTER Lisa: Järva-Jaani Vallavolikogu 03.11.2005.a. määrusele nr. 20 «Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalistasiooni arengukava kinnitamine» JÄRVA-JAANI VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENGUKAVA. Järva-Jaani 2005 ÜVK ARENGUKAVA TELLIJA: Järva-Jaani Vallavalitsus Aadress: Pikk tn. 28, Järva-Jaani, 73301, Järvamaa VEE-ETTEVÕTJA: OÜ Järva-Jaani Teenus Aadress: Lai 19, Järva-Jaani, 73301, Järvamaa ÜVK ARENGUKAVA KOOSTAJA: OÜ Vetepere (10202816) Aadress: Pudisoo k., Kolga sjk., 74602, Harjumaa Sisukord I OLUKORRA KIRJELDUS 1. Sissejuhatus 6 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed 7 2.1. Õiguslik baas 7 2.2. Järva-Jaani valla arengukava 8 2.3. Planeeringud 9 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering 9 2.3.2. Järva-Jaani valla üldplaneering 12 2.3.3. Detailplaneeringud Järva-Jaani vallas 12 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 13 2.3.5. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava 13 2.3.6. Ülevaade Pärnu alamvesikonna veemajanduskavast 15 2.3.7. Ülevaade Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamisest 18 2.4. Muud andmed 20 2.4.1. Põhjaveevarude uuringud 20 2.4.2. Tehnovõrkude joonised 20 2.4.3. Vee erikasutusload 21 2. 5. Kokkuvõte 21 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad 22 3.1. Keskkond 22 3.1.1. Üldandmed 22 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 23 3.1.3. Põhjavesi 25 3.1.4. Pinnavesi 33 3.1.5. Tehiskeskkond 35 3.2. Elanikkond 36 3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad 36 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime 38 3.2.3. Tööpuudus 39 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumine 39 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta 40 3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond 40 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid 42 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus 42 3.3.2. Järva-Jaani valla eelarve 44 3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid 45 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel 45 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid 46 4.1. Ühisveevärgi objektid 46 4.1.1. Puurkaev-pumplad 46 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid 46 4.1.3. Veetorustikud 46 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid 49 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad 49 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad 50 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid 50 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed 50 4.2.2. Purgimissõlmed 55 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud 56 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud 59 4.2.5. Reoveepumplad 59 4.2.6. Reoveepuhastid 60 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta 65 5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted 71 5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus 71 5.2. Vee-ettevõtete põhinäitajad 71 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad 71 5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta 72 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad 73 5.2.4. Ekspluatatsioon 75 5.2.5. Personal 75 II ARENGUKAVA 6. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavakoostamise põhimõtted 76 7. ÜVK arengukava tegevuste programmid 78 7.1. I programm 79 7.2. II programm 82 7.3. III programm 84 8. Kokkuvõte 84 9. Kasutatud kirjandus 86 LISAD: LISA 1. Väljavõte tööst: Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2004 - 2006. Tulevikuvisioon aastaks 2010. Järva-Jaani Vallavolikogu 18. 12. 2003. a. määrus nr. 24. LISA 2. Väljavõte tööst: Järvamaa maakonnaplaneering. Paide, 1998. LISA 3. Väljavõte tööst: Järva-Jaani vald. Üldplaneering. I etapp. RE «Eesti Maauuringud» Maaplaneeringud. Tallinn, 1994. LISA 4. Väljavõte tööst: Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. AS Entec, Dereevos OÜ. Tallinn, 2002. LISA 5. Väljavõte tööst: Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. AS Maves. Tallinn, 2003. LISA 6. Väljavõte tööst: ISPA Programme. Instrument for Structural Policies for Pre-Accession. ENVIRONMENT. Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements. ISPA Measure 2001/EE/16/P/PA/003. LISA 7. Väljavõte tööst: Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 07005901. Tallinn, 1991. LISA 8. Järva-Jaani valla Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate puurkaevude passid ja joogivee analüüsitulemused. LISA 9. Järva-Jaani Vallavolikogu 21. 12. 2000. aasta määrusega nr. 22 kinnitatud Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri. LISA 10. Järva-Jaani Vallavolikogu 21. 12. 2000. aasta määrusega nr. 24 kinnitatud Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord. LISA 11. Järva-Jaani Vallavolikogu 21. 12. 2000. aasta määrusega nr. 23 kinnitatud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord. LISA 12. Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate tehnovõrkude joonised. LISA 13. Järva-Jaani valda väljastatud veevõtu- ja saasteload. LISA 14. Järva-Jaani vallavalitsuse määrus nr. 11 21. 09. 2004. a. «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamine». LISA 15. Järva-Jaani valla 2005. a. eelarve. LISA 16. Vee-ettevõtte OÜ Järva-Jaani Teenus põhikiri ja majandusaasta aruanne. LISA 17. Heitvee analüüsitulemused. LISA 18. Järva-Jaani vallavolikogu otsus nr. 26 28. 04. 2005. a. Osalemine Ühtekuuluvusfondi projektis «Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt» ja vallale rahaliste kohustuste võtmine. LISA 19. Järva-Jaani vallavolikogu otsus 2006. ja 2007. a. vallaeelarvetes Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projektis Järva-Jaani valla omafinantseeringuks raha planeerimine. LISA 20. Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekti joonised. 1. Sissejuhatus. Käesolev töö «Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava» on koostatud OÜ Vetepere poolt kooskõlas OÜ Vetepere ja Järva-Jaani Vallavalitsuse vahel sõlmitud tööettevõtulenguga nr. 0912/2004. Vastavalt lepingule koostab OÜ Vetepere Järva-Jaani Vallavalitsusele Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kana- lisatsiooni arengukava kooskõlas seni tehtud uurimistöödega. Käesolevat arengukava täiendatakse edaspidi jätkuvalt kooskõlas muutustega seadusandluses ning valla majandustegevuses ja sotsiaalsfääris. Arengukava koostamisel ei peetud majanduslikel põhjustel vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Nimetatud tööd teostatakse arengukava programmide elluviimisel esimeses järjekorras. Vajalike veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide uurimistööde nimekiri on toodud arengukava alapunktides 4.3. ja 7. ning need on soovitatav teostada 2006. ja 2007. aastal. Koostatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava hõlmab kahte tiheasustusala Järva-Jaani alevit ja Karinu küla ning Kuksema, Metstaguse ja Paistevälja kompaktse hoonestusega külakeskust. Töös on hajaasustusalade kohta, kuhu ühisveevärki ja -kanalisatsiooni lähitulevikus ei ehitata, esitatud üldised soovitused veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. Töö teostamisel lähtuti 2004. aastal koostatud Järva-Jaani valla arengukavast aastateks 2004 – 2006 (vt. lisa 1), Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal koostatud Järvamaa maakonnaplaneeringust (vt. lisa 2), RE «Eesti Maauuringud» Maaplaneeringud poolt 1994. aastal koostatud Järva-Jaani valla üldplaneeringu I etapist (vt. lisa 3), AS Entec ja Dereevos OÜ poolt 2002. aastal koostatud Pärnu alamvesikonna veemajanduskavast (vt. lisa 4), AS Maves poolt 2003. aastal koostatud tööst Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava (vt. lisa 5), Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» seletuskirjast, tööst «ISPA Programme. Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements. ISPA Measure 2001/EE/16/P/PA/003» (vt. lisa 6) ja teistest töödest. Samuti on arvestatud juba kehtestatud ja koostatavate detailplaneeringutega. Töö autor pidas väga oluliseks ka Järva-Jaani Vallavalitsuse ja kohaliku vee-ettevõtja OÜ Järva-Jaani Teenus seisukohti ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamisel. Eelnimetatud materjalidest saadav informatsioon olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta oli sageli üldine ja aegunud, millest tulenevalt tuli teostada lisauuringuid ja elanikkonna küsitlemist. Mõningal juhul jäi ka ettevõtetest ja arhiividest saadud informatsioon küllaltki pinnapealseks, mille põhjuseks oli projektdokumentatsiooni hoidmise lõpetamine ja arhiividesse mitteüleandmine peale sovhooside, kolhooside ja muude ettevõtete likvideerimist. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigist valla territooriumil paiknevatest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemidest on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uuringuid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide paiknemise ja tehnilise seisukorra kohta, mida käesoleva töö koosseisu esialgselt ei lülitatud. Soovitatav on need tööd teostada arengukava I programmi koosseisus ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava koostas OÜ Vetepere hüdrotehnikainsener Aare Kuusik. Arengukava koostamisel osutasid suurt abi Järva-Jaani valla keskkonnaspetsialist Janne Kallakmaa telefon 3863377, 5210634 ja kohaliku vee-ettevõtte OÜ Järva-Jaani Teenus juhataja hr. Heldur Hallimäe telefon 3863345, 5033515. Sõlmprobleemide lahendamisel kasutati ka teiste Eestis tunnustatud veespetsialistide abi. 2. Arengukava koostamiseks vajalikud lähteandmed. 2.1. Õiguslik baas. 11. 05. 1994. aastal vastu võetud ja järgnevalt korduvalt täiendatud Veeseaduse ülesandeks on: - sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogude ökoloogilise tasakaalu tagamine; - reguleerida vee kasutamist ja kaitset ning maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid. 14. 06. 1993. aastal vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduvat. 1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele: - rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon (ÜVK) kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVKA) alusel; - ÜVKA koostatakse vähemalt 12 aastase perioodi kohta ja see peab sisaldama: - ÜVK –ga kaetud ala ulatuse piiritlemist; - hinnangut ÜVK rajamise maksumuse kohta; - üldistes huvides kasutatavaid ja tulekustutusvee võtmise kohti ning muid avalikke veevõtukohti; - sademete- ja drenaazivee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja ühiskanalisatsiooni vahelisi seoseid. - ÜVK –ga kaetaval alal peab ÜVK omanik või valdaja seda arendama selliselt, et oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Järva-Jaani vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste Järva-Jaani valla territooriumil kehtivate õigusaktidega: 1. Järva-Jaani Vallavolikogu 21. 12. 2000. aasta määrusega nr. 22 kinnitatud Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri (vt. lisa 9). 2. Järva-Jaani Vallavolikogu 21. 12. 2000. aasta määrusega nr. 24 kinnitatud Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord (vt. lisa 10). 3. Järva-Jaani Vallavolikogu 21. 12. 2000. aasta määrusega nr. 23 kinnitatud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord (vt. lisa 11). 2.2. Järva-Jaani valla arengukava. Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2004 – 2006 ja tulevikuvisioon aastaks 2010 võeti vastu Järva-Jaani Vallavolikogu 18. detsembri 2003. a. määrusega nr. 24 (vt. lisa 1). Arenguvisioon aastaks 2010. Valla elanike arv on stabiilne, väljaränne on peatunud ning valda on töövõimaluste ja hea elukeskkonna tõttu juurde tulnud uusi elanikke. Vallas on elanike ja ettevõtluse eksisteerimiseks vajalikud heal tasemel infrastruktuurid: muu hulgas ka korras vee- ja kanalisatsioonivõrgustik koos puhastusseadmetega. Järva-Jaani piirkond on ilusa ja ökoloogiliselt puhta elukeskkonnaga. Elanikkond ise on keskkonnateadlik ja käitub enamuses säästva arengu printsiipide järgi. Jäätmekäitlus on kaasajastatud ja vastab nõuetele. Olemasolev olukord. Veevarustus ja kanalisatsioon. Suurem osa Järva-Jaani alevi uuematest vee- ja kanalisatsioonitorustikest on ehitatud 1980-ndate aastate keskel. Alevi korterelamud ja aastaks 2006. suurem osa individuaalelamutest on ühendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Alevis on üks uus reoveepuhasti, milles puhastatakse terves alevis tekkiv reovesi. Karinu ja Paistevälja külade korterelamutel on ühisveevärk ja –kanalisatsioon, Metstaguse ja Kuksema külade korterelamutes on ühisveevärk. Karinu külal on reovee rõngaspuhasti MRP 135. Ülejäänud külades reoveepuhasteid ei ole, reovesi juhitakse pinnasesse, millest tingituna on kohati ohustatud põhjavee kvaliteet. Pärnu jõe valgala veemajanduskava projekti raames toimub Järva-Jaani alevi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine. Arengustrateegia aastani 2010. Jälgida pidevalt keskkonnaseisundi olukorda lähtuvalt praegustest valupunktidest: õrnal karstialal paiknevates Metstaguse ja Paistevälja külades ühiskanalisatsiooni puudumisest tingitud võimalik põhjavee reostumise oht jne. Vaja on tõsta valla kodanike keskkonnateadlikkust ja tegevuses lähtumist säästva arengu printsiipidest. Kanalisatsiooniprojektide koostamine ja Järva-Jaani alevis ühiskanalisatsiooni väljaehitamine (tehnilise infrastruktuuri peatüki all). Pärnu jõe valgala veemajanduskava projektist lähtuvalt teostada Järva-Jaani alevi ja PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei reoveepuhasti, kanalisatsioonisüsteemide ja veevarustussüsteemi rekonstrueerimine. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamine. Tegevuskava aastateks 2005 – 2006. Tabel 1. Tegevus 2005 2006 Summa Vastutavad organisatsioonid või ametiisikud Finantseerimise allikas Olemasolevate tualettide korrastamine (bussijaama, keskväljaku ja järve juures) X X 30000 OÜ Järva-Jaani Teenus Valla eelarve, KIK, muud fondid Kanalisatsioonisüsteemide ehitamise jätkamine X X 8000000 keskkonnaspetsialist, ehitus- ja majandusnõunik Valla eelarve, KIK, EL ÜF Jääkreostuskollete kaardistamine X keskkonnaspetsialist Valla eelarve, KIK, projektid Põhjaveevarude uuringud X 112100 keskkonnaspetsialist Valla eelarve, KIK, projektid .2.3. Planeeringud 2.3.1. Järvamaa maakonnaplaneering. Järvamaa maakonnaplaneering koostati Järva Maavalitsuse poolt 1998. aastal (vt. lisa 2). Maakonna arengustrateegia määrab kindlaks maakonna arengu soovitavad suun-dumused. Strateegia on suunatud maakonna elanike stabiilselt kõrge elukvaliteedi - turvaliste ja heade elutingimuste, sissetulekute, eneseteostuse võimaluste - kindlustamisele. Selle eesmärgi suunas liikumisel järgitakse tulevikuvisiooni Järvamaast, mida iseloomustab: • konkurentsivõimelisus; • väljakujundatud piirkonnakeskused; • korrastatud asustussüsteem; • tasakaalustatud majanduse areng; • üldine jätkusuutlik, keskkonna- ja ressursisäästlik areng. Järva maakonna arengueeldused on: • olemasolev inimressurss; • geograafiline asend; • Tallinna lähedus, hea ühendus naabermaakondadega; • loodusressursid - viljakas põllumaa, mets, maapõuevarad (lubjakivi, kruus, liiv, turvas); • puhas looduskeskkond; • väljakujunenud teedevõrk; • tugevad piirkonnakeskused (Paide, Türi jt.); • hästi väljakujundatud sotsiaalne infrastruktuur; • pikaajalised põllumajandustootmise traditsioonid; • turvalisus. Järva maakonna arengustrateegia põhiülesanded on järgmised: • arendada välja optimaalne tehniline infrastrutuur; • maksimaalselt soodustada ettevõtluse arengut ja teket; • kaasajastada kutsekoolituse süsteem; • erilist tähelepanu pöörata infotehnoloogia arendamisele ja juurutamisele ning sellealasele koolitusele; • rakendada ressursi- ja keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid; • tagada elanike sotsiaalne turvalisus sotsiaalse infrastruktuuri optimaalse väljaarendamisega; • tutvustada kõigile ja kõikjal Järvamaa arengueeldusi; • laiendada Järvamaa arengule soodsalt mõjuvat koostööd nii kodu- kui välismaal. Veevarustus. Järvamaal on üle üheksakümne arvestatava ettevõtte-veetarbija, kelle tegevuse kohta on olemas konkreetne informatsioon. Lisaks neile tarbib põhjavett teadmata arv üksiktarbijaid nii maapiirkonnas kui ka linnades ja asulates. Hinnang olukorrale: • Summaarselt ei ole veevarude defitsiit takistuseks asulate edasiarendamisel. • Veevõtt ja tarbimine jaotuvad piirkonniti väga erinevalt: Paide ja Türi linnas paiknevad maakonna suurimad tööstus- ja teenindusettevõtted ning tarbitakse ca 45 % kogu maakonnas tarbitavast põhjaveest. • Vee tarbimine näitab viimastel aastatel vähenemist, kuid probleemiks on tarbitava põhjavee kvaliteet. Vee kvaliteedi parandamise eesmärgil tuleb • kõikidesse asulatesse rajada lokaalsed veevõtukohad; • asulate veetarbe kasvades rajada täiendavaid puurkaeve, veemahuteid ja veejuhtmeid; • jõuda selleni, et kogu tarbitav põhjavesi mõõdetakse. Kanalisatsioon. Maakonnas tekib ca 33 tuh. m3 reovett ööpäevas, millest ca 24 tuh. m3 ei vaja puhastamist (kalakasvatus). Ülejäänud 9 tuh. m3 reovett puhastatakse, puhastamata reovee juhtimine looduslikesse veekogudesse on lõpetatud. Kokku töötab Järvamaal 63 bioloogilist reoveepuhastit või eraldiseisvat biotiiki. Eesmärgid: • Jätkuvat rekonstrueerimist ja laiendamist vajavad Paide ja Türi linnade reoveepuhastid. • Suur osa maa-asulate reoveepuhastitest vajab rekonstrueerimist või laiendamist. Tiheasustusalad. Planeerimisprojekti mahus on määratletud tiheasustusega aladeks linnade ja alevike territooriumid, külaosad mis oma tiheduse ja olemuse seisukohalt vajavad detailplaneeringut, mõisaansamblid ja eraldiseisvad kirikud koos sinna juurde kuuluva hoonestuse ja kalmistutega. Tiheasustusalad on määratletud omavalitsuste seisukohtade, kehtestatud üldplaneeringute ja üldplaneeringutena kehtima jäetud vallaosa planeeringute alusel. Tiheasustusalad. Tabel 2. Linn, vald Küla Asula Liik Pindala ha Mõis Kirik Järva-Jaani Järva-Jaani alev 211.00 Järva-Jaani kirik Järva-Jaani Karinu külaosa 80.62 Karinu mõisaansambel 2.3.2. Järva-Jaani valla üldplaneering. Järva-Jaani valla üldplaneeringu I etapi koostas 1994. aastal RE «Eesti Maauuringud» Maaplaneeringud (vt. lisa 3). Järva-Jaani vald asub Järvamaa kirdeosas piirnedes Lääne-Virumaa Tamsalu ja Väike-Maarja valdadega ning Järvamaa Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru valdadega. Vald tervikuna asub Pandivere veekaitsealal, Pandivere kõrgustiku lõunanõlval keskmiselt kõrgusvahemikus 85 – 115 m üle merepinna. Aluspõhja moodustavad põhjaosas alamsiluri juuru ja lõunaosas raiküla lademete lubjakivid. Pinnakate koosneb valdavalt saviliivmoreenist. Turvast esineb Järva-Jaanist läänes Kuksemast Jalalõpe-Metstaga vahelisel alal 1,0 – 2,5 m paksuse kihina. Aluspõhi on suhteliselt karstunud. Alvareid esineb Seliküla ja Metstaguse külade ümbruses. Karstinähteid esineb suuremal osal valla territooriumil, eriti aga Karinu, Ramma, Liutsalu, Jalgsema ja Kuksema-Kagavere ümbruses. Pinnavee äravool toimub kraavituse kaudu karstilehtritesse. Valla üldsuurus on 130,8 km2 ja elanike arv oli 01. 08. 2003. aasta seisuga 1947. Valla keskus asub valla keskosas Järva-Jaani alevis, kus elab ca 60 % valla elanikest. Tihehoonestusalasid on Järva-Jaani vallas kaks Järva-Jaani alev ja Karinu küla keskus, milledele on koostatud ka tsoneerimisskeemid M 1 : 10000. 2.3.3. Detailplaneeringud Järva-Jaani vallas. Järva-Jaani vallas on koostatud järgmised detailplaneeringud: 1. Järva-Jaani vald. Järva-Jaani alev. Koeru tee äärse maa-ala detailplaneering. Töö nr. 04-2003-1. OÜ Prestron. Paide, 2003. Tellija – OÜ Arctic Finland House. Koeru tee 19a veevarustuse tagamiseks rajatakse Kalda tänavalt uus veetorustik. Koeru tee 19a ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga rajatakse tänava äärde kanalisatsioonitorustik ja reoveepumpla. Reovesi juhitakse Kalda tänavale. Sademevesi puhastatakse muda-õlipüünises ja juhitakse Koeru tee äärsesse kraavi. 2. Järva-Jaani Tehisjärve maa-ala detailplaneering. IBG – Ehitus OÜ. Töö nr. 24 – 01. Detsember 2001. a. Tellija - Järva-Jaani Vallavalitsus. Kasutatakse teisaldatavaid konteinerkäimlaid. Statsionaarseid elanikke detailplaneeringualal ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ei ole. Koostamisel on vastavalt Järva-Jaani vallavolikogu otsusele nr. 25 28. 04. 2005. a. detailplaneeringu algatamise kohta Järva-Jaani alevis Jaani tn. 3 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu koostab RR Lektus AS. 2.3.4. Naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad. Järva-Jaani valla naabervaldadeks on Lääne-Virumaal Tamsalu ja Väike-Maarja vallad ning Järvamaal Ambla, Albu, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vallad. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad on Ambla, Albu ja Koeru valdadel. Ülejäänud valdadel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavad koostamisel. Käesolevas töös on arvestatud kõigis kehtivates ja koostamisel olevates naabervaldade ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavades esitatud seisukohtadega. Järva-Jaani vallas paiknevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektid ei mõjuta oluliselt naabervaldade territooriumil pinnavee kvaliteeti. Vallas on ainult üks vooluveekogu – Järva-Jaani peakraav, mis suubub valla territooriumil karsti. Järva-Jaani valla territoorium paikneb Pandivere põhjavee toitealal ja reovee juhtimise korral karsti võib see mõjutada põhjavee kvaliteeti Järva-Jaani vallas ja ka naabervaldades. Järva-Jaani vallal naabervaldadega ühiseid veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteeme ei ole. 2.3.5. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. Vabariigi Valitsus kehtestas 3. aprilli 2001. a. määrusega nr. 124 «Vesikondade ja alamvesikondade nimetamine» Pandivere põhjavee alamvesikonna, mis kattub mõnevõrra vähendatud piirides Pandivere Riikliku Veekaitsealaga. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a. määrusega nr. 17 kehtestati Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala ja kaitse-eeskiri. Pandivere põhjavee alamvesikond moodustab selle nitraaditundliku ala Pandivere nitraaditundliku piirkonna. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekt valmis 2002. a. juunis. Pandivere põhjavee alamvesikonna faktiline andmestik on koondatud geograafilisse infosüsteemi GIS ja andmetabelite teave on kasutatav koos teiste keskkonnaandmetega digitaalkaardil. Veemajanduskava projektiga on võimalik tutvuda AS Maves koduleheküljel aadressil www.maves.ee. Pandivere alamvesikonna veemajanduskava keskkonnaeesmärgid. Eelkõige vajame puhast joogivett, seejärel on oluline vee-elustiku kaitse, veekogude kalamajanduslikud kasutusvõimalused, aktiivse puhkuse võimaldamine ja maastiku esteetilise väärtuse säilitamine. Samas on oluline tagada majanduse arenguks vajalikud ressursid (nagu mullaviljakus) looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Joogivesi. Lähiperioodi (2006) esmane eesmärk on ohutu joogivee tagamine kogu Pandivere elanikkonnale: joogivesi ei tohi sisaldada haigustekitajaid ega ülenormatiivselt keemilisi toksilisi ühendeid. Kaugemas perspektiivis (2013) peab joogiveevarustussüsteemide (mida kasutavad enam kui 50 inimest) vesi vastama kõigile kvaliteedinõuetele: peab olema nähtavalt puhas ja hea maitsega; vastama nõuetele indikaatornäitajate osas, peab olema tehnilistele normidele vastav. Põhjavesi. Eesmärgiks on regionaalse põhjavee toiteala kaitse ja joogivee säilitamine piirkonna elanikele – maapinnalähedase veekihi põhjavesi piirkonnas, ka põllumajandusaladel peab lämmastikuühendite osas olema kasutatav joogiks. Ülemise vööndi allikate vee nitraatioonisisaldus peab olema alla 50 mg/l. Suurte allikate nitraatioonisisaldus alla 25 mg/l. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostamise eest, keskkonnaohtlike objektide vastavus keskkonnanõuetele, olemasolevate reostuskollete kontroll ning põhjavee reostuse lokaliseerimine. Heitvee juhtimine põhjavette ei ole oluliselt kahjustanud põhjavee kvaliteeti. Enamuse veehaarete ja erakaevude vesi väljaspool suuremaid asulaid peab vastama ilma töötlemata joogivee nõuetele. Pinnavesi. Eesmärgiks on pinnaveekogude hea seisund, et veekogud oleksid hapnikurikkad ning sobiksid väärtuslike kalaliikide elupaikadeks ja kalakasvatuste rajamiseks. Joogiveeks kasutatav pinnavesi peab vastama joogiveeks kasutatava pinnavee nõuetele. Suuremate allikajärvede vesi peab vastama suplusvee nõuetele (nitraatiooni sisalduse osas joogivee nõuetele). Reoveepuhastitest veekogudesse juhitav heitvesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2001. a. määrusele nr. 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord». 38 väikeasula ja 21 hajaasustusobjekti reoveepuhastite heitvesi peab vastama vee erikasutusloas toodud nõuetele. Pandivere alamvesikonna veemajanduskava meetmekavas aastateks 2003 – 2014 on toodud järgmised tegevused: - Veevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavade väljatöötamine omavalitsustes 3,0 milj. krooni. - Veevarustussüsteemide korrastamine 93,5 milj. krooni. - Uute kaevude rajamine. - Põhjaveevarude uuringud 1,0 milj. krooni. - Veehaarete kaitse reostuse eest, sanitaarkaitsealade rajamine 0,3 milj. krooni. - Jääkreostuse lokaliseerimine ja likvideerimine 5,0 milj. krooni. - Olemasolevate kütusehoidlate korrastamine 0,7 milj. krooni. - … - Reoveepuhastusseadmete ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstru- eerimine 80,1 milj. krooni. - Fosforiärastusseadmete paigaldamine Kadrina reoveepuhastile 0,1 milj. krooni. 2.3.6. Ülevaade Pärnu alamvesikonna veemajanduskavast. Vastavalt Veepoliitika raamdirektiivi tuleb igale vesikonnale koostada veemajanduskava, mis kujutab endast täpseid juhiseid, kuidas saavutada kindla aja jooksul (esialgu aastaks 2015 ja edaspidi iga kuue aasta jooksul) vesikonnale seatud eesmärke. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava koostasid 2002. aastal AS Entec ja Dereevos OÜ (vt. lisa 4). Pärnu alamvesikonna pindala on 11130 km2 (maismaa-ala 8413 km2 ja rannikumeri 2717 km2). Pärnu alamvesikond kattub põhjaosas Pandivere kõrgustiku tuumala hõlmava põhjavee alamvesikonna edelaosaga. Veehaarded ja heitveepuhastid. Enim kasutatavad veehaarded alamvesikonnas on Pärnu linna, Reiu ja Vaskrääma, Viljandis Paala ning Paides ja Türil linna veehaarded. Käivitatud 17 linna projekti kuulub Sindi, Viljandi, Türi ja Võhma linnade veevarustuse parandamine. Ettevalmistamisel on projektid millede raames arendatakse joogiveevarustust Vändras, Kilingi-Nõmmel, Karksi-Nuias, Paikusel, Abja-Paluojal, ja Pärnu-Jaagupis. Suuremad reoveepuhastid alamvesikonnas on Pärnu, Paide ja Türi linnadel. Viljandis alustati reoveepuhastite rekonstrueerimist (kahe asendamist ühe uuega) 2002. aasta oktoobris. Üldse on alamvesikonna asulates, tööstus- ja põllumajandusettevõtetes 174 töötavat reoveepuhastit. Põhjavesi. Pärnu alamvesikond jääb valdavalt alamsiluri ja keskdevoni kivimite avamusalale. Põhja pool Pärnu, Tori-Jõesuu ja Navesti jõgede joont on alamsiluri karbonaatsete kivimite (lubjakivid – dolomiidid) avamusala. Suuremaks aluspõhjaliseks pinnavormiks alamvesikonnas on Pandivere kõrgustiku alamvesikonda jääv lõunanõlv. Paeses aluspõhjas leidub rohkesti karstilehtreid ja –lõhesid. Karsti tõttu on Pandivere kõrgustik hea loodusliku drenaažiga. Neeldunud lumesulamis- ja sademeveed väljuvad suurte ja veerikaste allikatena kõrgustiku jalamil. Mitmetest allikatest saavad alguse Eesti tähtsamad jõed. Kvaternaari veeladestik ehk pinnakattega seotud veekiht levib üle kogu Pärnu alamvesikonna. Veekvaliteet on muutlik, sõltudes paljus kohalikust majandustegevusest. Leidub lokaalseid, valdavalt lämmastikuühenditega reostunud piirkondi. Hajaasustuses laialdaselt kasutuses olev (salvkaevud) veeladestik. Kesk-alamdevoni-siluri veeladestik on Pärnu alamvesikonnas enim ekspluateeritav veekiht. Siluri-ordoviitsiumi regionaalse veeladestiku vesi levib lõhelistes karbonaatkivimites kuni 250 m sügavusel maapinnast põhjarannikust kuni Mõisaküla-Pikassilla-Elva-Mehikoorma jooneni. Siluri-ordoviitsiumi karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Kivimikihtide vahel on nii horisontaalseid kui ka vertikaalseid lõhesid. Viimased on seotud tektooniliste rikkevöönditega ning paiknevad pindalaliselt ebaühtlasemalt. Ordoviitsiumi-kambriumi liivakividega seotud veeladestik levib peaaegu kogu Eestis. Pärnu jõe ülemjooksul on veekiht ca 200 m sügavusel. Ladestiku paksus on 25 – 30 m. Veeladestik on olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest veevõtu läbi. Vee kvaliteet ei vasta üle kogu alamvesikonna organoleptiliste omaduste ja rauasisalduse osas nõuetele. Asulates jääb individuaalkaevude probleemiks lokaalne reostus (ammoonium, bakterioloogiline reostus). Lisaks toorvee kvaliteedile halvendab vee kvaliteeti suuresti ka torustike kehv seisund. Maapiirkondade puurkaevude osas puudub süsteemne ülevaade. Nitraaditundlikud alad. Nitraaditundlikud on kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alad. Pärnu alamvesikonda jääv nitraaditundlik ala ühtib Pandivere põhjavee alamvesikonnaga. Pandivere alamvesikonna veemajanduskavas sätestatu on arvestades probleemi tähtsust ülimuslikum Pärnu alamvesikonna veemajanduskavas sätestatust. Keskkonnaeesmärgid. Keskkonnaprobleemide lahendamisel on kõige tähtsamaks tagada inimeste tervis, eluterve keskkond ja loodusvarad, mis on vajalikud majandustegevuseks, põhjustamata pöördumatuid negatiivseid tagajärgi loodusele. Oluliseimad on säästva arengu seadus ja Eesti keskkonnastrateegia. Euroopa Liidu Veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EC (ETÜ L 327, 22.12.2000) tulenev vesikonnapõhine veemajandussüsteem seab üldeesmärgiks veekogu kaitse arvestades veekogu terviklikkust ja kõiki veekogu mõjutavaid tegureid. Alamvesikondade veemajanduskavade eesmärkide seadmisel tuleb arvestada järgmiseid põhieesmärke: - kogu elanikkonna varustamine ohutu joogiveega; - pinnaveekogude võimalikult looduslähedane seisund sõltuvalt veekogu tüübist ja kasutamisest; - veekeskkonnaga seotud vee-elustiku mitmekesisuse säilitamine; - rannikumere ja ranniku väärtuse säilitamine; - veevarude kasutamisvõimalused ja –piirangud on selgelt määratletud ning toetavad säästlikku majandusarengut. Veemajanduskava rakendamine. Veemajanduskava ja sellele järgnevate planeeringute rakendamine toimub kahel tasandil: - veemajanduskava kui programmdokumendi koostamine ning järgimine; - veemajandusplaneeringute elluviimine. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava elluviimine toimub Pärnumaa Keskkonnateenistuse poolt. Väljavõte Pärnu alamvesikonna investeeringute tabelitest. Tabel 3. Tegevus Omavalitsus Teostuse tähtaeg Vastutaja Maksumus milj. EEK Võimalik rahastaja Lühiajaline kuni 2004 Pikaajaline kuni 2015 Pinnaveekvaliteedi kaitse investeeringud Valdade ühis- veevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavade koostamine Üldine meede 2008 KOV 6,0 RE, KOV, VA 6,0 Kohalike omavalitsuste reoveepuhastite rajamine J-Jaani vald (E-Piim Piimatööstus J-Jaanis) -2004 KOV 15,0 KOV,ETT 15,0 Keskkonnakaitse investeeringud Jõesängi puhastamine, vanade kasu- tute biotiikide likvideerimine -2010 KKM 30,0 KM, KOV, ETT 30,0 Tabel 3 järg. Tegevus Omavalitsus Teostuse tähtaeg Vastutaja Maksumus milj. EEK Võimalik rahastaja Lühiajaline kuni 2004 Pikaajaline kuni 2015 Joogivee kaitse investeeringud Hajaasustuse veevarustuse pilootprojektide rakendamine 2004 KKM, PM 10,0 RE, KK 10,0 Kohalike omavalitsuste joogiveevarustuse korrastamine J-Jaani vald -2015 6,9 6,9 Põhjavee kaitse investeeringud Kõikide alamvesi- konda jäävate väikeprügilate sul- gemise II etapp 2010 KOVL 55,0 KOV, KK, RE 55,0 2.3.7. Ülevaade Viru-Peipsi alamvesikonna veemajanduskava koostamisest. Viru-Peipsi veemajanduskava koostamiseks käivitati 2002.a rahvusvaheline LIFE-Environment projekt «Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan» (LIFE00ENV/EE/00025), mida rahastavad Euroopa Liit (LIFE-Environment), Prantsusmaa Keskkonnafond, Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Keskkonnaministeerium. Projekti I etapi käigus koguti ja süstematiseeriti olemasolev info Viru-Peipsi piirkonna veekogude seisundi, joogivee kvaliteedi, inimmõju ja teiste veemajanduse valdkondade kohta. Koostatakse piirkonna veemajandust puudutav meta-infosüsteem ja geograafiline infosüsteem. Põhjavee ja pinnaveekogude ning kalastiku seisundi hindamiseks tehti lisaks riiklikule seirele märkimisväärses mahus täiendavat seiret. I etapi tulemusena anti hinnang piirkonna veekogude keemilisele ja ökoloogilisele seisundile ning põhjaveekogumite kvantitatiivsele ja keemilisele seisundile. Projekti II etapina koostatakse veekeskkonna seisundi ja inimmõju hinnangul ning majandusanalüüsil põhinev meetmeprogramm, mille eesmärgiks on veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine ning elanikkonna kvaliteetse joogiveega varustamine. Et tagada erinevate seisukohtade arvestamine ning seeläbi ka veemajanduskava eesmärkide saavutamine, on veemajanduskava väljatöötamisse kavas kaasata kõik asjahuvilised ja erinevate veemajanduslike huvidega osapooled. Seetõttu on projektis ette nähtud laialdane avalikkuse teavitamine nii maakondades toimuvate nõupidamiste kui ajakirjanduse, trükiste, veemajanduskavade koostamist käsitleva videofilmi, kui ka projekti kodulehekülje kaudu (www.envir.ee/viru.peipsi). Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab 38 % Eesti territooriumist (ilma rannikumereta), olles seega Eesti suurimaks, kuid kahjuks ka kõige teravamate keskkonnaprobleemidega veemajanduspiirkonnaks. Tegemist on ka rahvusvahelise vesikonnaga, mis saab ühtlasi Euroopa Liidu üheks idapoolsemaks veemajanduspiirkonnaks ning mille veevarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada koostöös Venemaaga. Viru-Peipsi veemajanduspiirkond hõlmab kas osaliselt või tervikuna 19 linna ja 89 valda kümnes maakonnas (vt. tabel 4). Viru-Peipsi veemajanduskavaga hõlmatud haldusüksused. Tabel 4. Maakond Viru-Peipsi veemajanduspiirkonda jäävad omavalitsused Ida-Virumaa Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Kohtla-Nõmme, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallad; Jõhvi, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu, Narva, Püssi, Sillamäe linnad Lääne-Virumaa Tervikuna kuuluvad Avanduse, Vihula, Viru-Nigula, Haljala, Kadrina, Sõmeru, Rägavere, Rakvere, Rakke, Vinni, Väike-Maarja ja Laekvere vallad ning Rakvere, Kunda ja Tamsalu linnad. Välja jäävad suurem osa Tamsalu ja Saksi vallast ning Tapa linn. Järvamaa Enamik Koeru vallast, Koigi valla idapool ning Järva-Jaani valla kagunurk. Jõgevamaa Tervikuna kuuluvad Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Saare, Tabivere ja Torma vallad, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa linnad. Välja jääb Põltasmaa valla äärmine lääneserv. Tartumaa Alatskivi, Haaslava, Kambja, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallad ning Elva, Kallaste ja Tartu linnad. Välja jääb enamik Rannu ja Rõngu vallast ning Konguta valla lääneosa Põlvamaa Ahja, Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mikitamäe, Mooste, Orava, Põlva, Räpina, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska vallad ning Põlva ja Räpina linnad. Valgamaa Enamik Palupera vallast ja Otepää valla põhjaosa. Võrumaa Meremäe, Lasva ja Võru vallad ning Võru linn tervikuna, enamus Vastseliina vallast, Haanja ja Sõmerpalu valdade põhjaosa ning Urvaste ja Rõuge valdade kirdeosad, mis kokku moodustavad veidi alla poole maakonna territooriumist. Viljandimaa Ligi pool Kolga-Jaani vallast. Harjumaa Loksa valla äärmine idaosa ja n-ö mõtteline osa Kuusalu vallast. Kuna vesi voolab ja paraku levib ka reostus sõltumata halduspiiridest, eeldab valglakeskne veemajandus erinevate maakondade ja valdade head koostööd. Ühiselt tuleb jõuda kokkuleppele, millises keskkonnas soovitakse 15 aasta pärast elada – nt. millised jõed tuleks kalajõgedena säilitada võimalikult puutumatutena, millistel jõgedel võib paise ja hüdroelektrijaamu säilitada, millist vett millise hinnaga tarbitakse, kus on vajalik tõhustada reovee puhastamist, kas veevarudest piisab majanduse arendamiseks jne. 2.4. Muud andmed. 2.4.1. Põhjaveevarude uuringud. Järva-Jaani valla territooriumil põhjaveevarude põhjalikke uurimistöid viimastel aastatel teostatud ei ole. Viimane tõsisem uurimistöö teostati 1991. aastal, kui RPUI «Eesti Maaparandusprojekt» teostas enamuse kaevude veekvaliteedi kontrollproovide võtmise ja koostas analüüsitulemustest lähtuvalt töö nr. 07005901 «Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem» (vt. lisa 7). Pandivere kõrgustiku põhjavee varu ja kvaliteeti on peale seda uuritud põhjavee seire läbiviimise käigus. Uurimistulemused on piisava täpsusega esitatud AS Maves poolt 2003. aastal koostatud töös «Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava» (vt. lisa 5). Järva-Jaani valla tähtsamate asulate puurkaevude veekvaliteedi uuringud teostatakse Eesti Geoloogiakeskuse poolt 2005. aasta suvel koos põhjaveevaru määramisega. Uurimistöö tulemused on toodud lisas 8. 2.4.2. Tehnovõrkude joonised. Järva-Jaani vallas paiknevate Järva-Jaani alevi ning Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema külade ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide vanu tööjooniseid praktiliselt ei ole säilinud. Lisas 12 on toodud viimasel ajal koostatud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide skeemid. Järva-Jaani vallamajas on olemas kõik Järva-Jaani alevikus alates aastast 2002. teostatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide ja reoveepuhasti rekonstrueerimistööde ja uute süsteemide ehitamise projektid ja teostusjoonised. Vanade skeemide täpsus on väike ja sageli ei vasta skeemidel toodu tegelikule situatsioonile, millest tulenevalt on soovitatav lähitulevikus koostada vastavalt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise järjekorrale uued geodeetilised alusmaterjalid, milledele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Käesoleva töö koostamisel olid kasutada AS Eesti Projekt poolt koostatud Järva-Jaani aleviku uue reoveepuhasti tööprojekt ja PÜ E-Piim tootmisreovee kohtpuhastusseadme tööprojekt ning OÜ Paide EKE Projekt poolt koostatud Järva-Jaani aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise tööjoonised. Samuti OÜ GEORAM ja OÜ GPP Maamõõdistus poolt koostatud Järva-Jaani aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise teostusjoonised. Arhiividest õnnestus leida ainult mõningaid tehnovõrkude plaanide tähtsusetuid fragmente, mis tehnovõrkude hooldajate ja käesoleva töö autori hinnangul ei vasta suures osas tegelikule olukorrale ja ei oma arengukava koostamisel lähtematerjalina tähtsust. 2.4.3. Vee erikasutusload. Järva-Jaani valda Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulatesse on väljastatud järgmised veevõtu- ja saasteload (vt. lisa 13): 1. Järva-Jaani Teenus OÜ (Järva-Jaani alevik, Kuksema, Paistevälja ja Karinu külad). Vee erikasutusluba nr. 70. Aadress: Järva-Jaani, Lai 19, 73301, Järva-Jaani vald. Vastutav isik: Heldur Hallimäe tel.: 3863345; 5033515. Kehtivusaeg: 01. 01. 2002. a. – 01. 01. 2007. a. 2. Piimandusühistu E-Piim Järva-Jaani Meierei. Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-28556. Aadress: Pikk 2, Järva-Jaani, 73301, Järva-Jaani vald. Vastutav isik: Avo Oismann tel.: 3838305. Kehtivusaeg: 01. 07. 2004. a. – 01. 07. 2009. a. 3. Nordkalk AS (Karinu karjäär). Vee erikasutusluba nr. L.VV.JÄ-12237. Aadress: Vasalemma Harjumaa. Vastutav isik: Hannes Arraste tel.: 3291346; 5037058. Kehtivusaeg: 06. 09. 2002. a. – 01. 09. 2007. a. 4. OÜ Karinu PM. Vee-erikasutusluba nr. 68. Aadress: Karinu küla. 73302, Järva-Jaani vald. Vastutav isik: Heinar Lessing tel.: 3865543; 5185316. Kehtivusaeg: 01. 08. 2002. a. – 01. 07. 2007. a. 2.5. Kokkuvõte. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamiseks vajalikud materjalid ja lähteandmed on osaliselt ebapiisavad: - suures osas puuduvad asulate (välja arvatud Järva-Jaani alevi uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid) tehnovõrkude täpsed joonised ning veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste joonised, mingil määral on olemas tehnovõrkude skemaatiline materjal; - väiksemates külade tootmisettevõtetes ei mõõdeta tarbitava vee hulka ning tekkivat reovee hulka ja reostuskoormust; - joogivee kvaliteedi analüüsiandmed on lünklikud ja kohati puudulikud. Planeeringute ja arengukavade informatsioonisisaldus on piisav. Täiendada ja nüüdisajastada tuleb valla üldplaneeringut. Üldjuhul oli saadav informatsioon olemasolevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta siiski üldine ja sageli aegunud. Mõningal juhul jäi ka vee-ettevõttest saadud informatsioon küllaltki pinnapealseks, mille põhjuseks oli arhiivimaterjalide puudumine ja kohati informatsiooni vähesus kohapeal. Kahjuks on suur osa arhiivimaterjalidest reformide käigus kaduma läinud või hävinenud. Tööde teostamise käigus selgus, et adekvaatse ülevaate saamiseks kõigi valla territooriumil paiknevate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehnilise seisukorra kohta on vaja teostada küllaltki suures mahus täiendavaid uurimistöid – peamiselt veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ja nende armatuuri tehnilise seisukorra kohta ja joogivee kvaliteedi kohta (viimasest tõsisemast uurimistööst on mõõdunud 14 aastat). Soovitatav on need tööd teostada esmajärjekorras ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. 3. Sotsiaal-majanduslikud ja keskkonna näitajad. 3.1. Keskkond. 3.1.1. Üldandmed. Järva-Jaani vald asub Kesk-Eestis Järvamaa kirdeosas. Järva-Jaani valla territooriumi suurus on 125,54 km2, moodustades 5 % Järvamaa pindalast. Valla maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 14,6 km ja läänest itta 16,3 km. Vald paikneb tervikuna Pandivere veekaitsealal ning Pandivere kõrgustiku lõunaserval absoluutkõrgustel 85 kuni 115 m. Järva-Jaani vald paikneb Pärnu jõe valgalal. Valla territoorium on valdavalt lainjal moreentasandikul, millel paiknevate kõlvikute mullad on viljakad. Vetevõrk on hõre. Valla territooriumil paiknevad kaks suuremat tehisjärve: Järva-Jaani tehisjärv (5,8 ha) ja Karinu tehisjärv (8,5 ha). Vallas esineb palju karstialasid ja ajutisi karstijärvi: Kagavere-Kuksema karstiala, Kuksema suur kurisu, Jalgsema järv ja karstivormid. Üle viiendiku valla territooriumist on kaetud metsaga. Eesti keskmise metsasusega võrreldes (ligikaudu 50 %) on siiski metsaalade osatähtsus suhteliselt väike, mis tuleneb kõlvikute suurest osatähtsusest. Sood ja rabad hõlmavad valla territooriumist väikese osa. Valla territooriumil paiknevad kruusa-, liiva- ning lubjakivivarud, mis on osaliselt ka kasutusel. 3.1.2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus. Järva-Jaani vald paikneb Pandivere kõrgustiku äärealal ning Pärnu jõe valgalal. Valla territoorium on valdavalt lainjal moreentasandikul. Järva-Jaani alev ja enamus küladest on künklikul moreenreljeefil. Järva-Jaani alevi lääneosa on jääpaisjärve tasandikul, mis on madal soostunud ala ja kuhu on rajatud allikatoiteline tehisjärv. Samas on ka allikatoiteline Järva-Jaani peakraav, mis voolab ümber tehisjärve ja suubub Kuksema peakraavi. Endistel ojadel looduslikke sänge enam praktiliselt ei ole, sest need on kaevatud maaparanduse peakraavideks. Kuksema peakraavil eesvool puudub - vesi juhitakse karsti. Järva-Jaani alevisse rajatud ja seda ümbritsevad maaparanduse kraavisüsteemid suubuvadki Järva-Jaani peakraavi või otse karsti. Järva-Jaani vald asub tervikuna Pandivere veekaitsealal ja veekaitseala piiratud kasutusega alal. Vald paikneb Pandivere kõrgustiku lõunaserval, absoluutkõrgusel 85 - 115 m üle merepinna, Järva-Jaani alev absoluutkõrgusel 90 - 110 m üle merepinna. Aluspõhja moodustavad põhjaosas alamsiluri juuru ja lõunaosas raiküla lademete lubjakivid. Lubjakive läbivad mitmed kirde-edela ja vähem loode-kagusuunalised rikkevööndid. Pinnakate koosneb valdavalt saviliivmoreenist. Jääjõelised liivad-kruusad levivad põhiliselt laineliste sandurtasandike ja üksikute oosidena valla kesk- ja lõunaosas. Turvast esineb Järva-Jaani alevikust läänes 1,0 - 2,5 m paksuselt. Keskmiselt on pinnakatet 4 - 7 m. Aluspõhi on suhteliselt karstunud. Alvareid (pinnakatet alla 1,0 m) esineb Seliküla ja Metstaguse ümbruses. Karstinähteid esineb suuremal osal valla territooriumil, eriti aga Kuksema-Kagavere piirkonnas. Pinnavee äravool toimub valla territooriumil kraavitusega karstilehtritesse. Järva-Jaani vallas on põllumajandusmaade osatähtsus suur ja mullastik on küllaltki kõrge viljakusega. Viimastel aastakümnetel on maafondi kasutamine olnud küllaltki intensiivne. Põhjavesi levib põhiliselt alamsiluri ja ülemordoviitsiumi karbonaatsetes kivimites. Veerikkuselt on sobivaim ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakividega seotud põhjaveehorisont (puurkaevude sügavus Järva-Jaani alevis 60 - 70 m), mis on avatud inimtegevuse mõjudele. Tarbevee saamiseks ongi Järva-Jaani alevis rajatud 30 kuni 80 m sügavused puurkaevud ning kuni 8 m sügavused salvkaevud. Ühisveevärgita asulaosades on tarbevee kvaliteet tulenevalt pikka aega toimunud reovee immutamisest ja kohati madalatest individuaalelamute tarbeveekaevudest vahelduv. Kaevude veekvaliteedi põhjalikud uuringuid teostati alevit ümbritseval Järva-Jaani kolhoosi territooriumil kolhoosi veekaitse skeemi koostamise käigus 1991. aastal (vt lisa 7). Teostatud uurimistöö tulemusel selgus, et ühe või teise lämmastikuühendi poolest ei vastanud nõuetele kuni 30 % individuaaltarbijate kaevudest Järva-Jaani vallas. Sama olukord oli ka puurkaevude veega - keskmine NO3 sisaldus oli 22,1 mg/l. Alevis elavatelt kohalikelt elanikelt saadud andmete järgi halveneb tarbevee kvaliteet oluliselt just sajuperioodide ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Suurem osa Järva-Jaani alevist paikneb põhjavee reostuskaitstuse suhtes nõrgalt kaitstud alal ja väike osa kaitsmata alal. Jätkuva reovee immutamise korral (tiheasustusalal) on ohustatud põhjavee kvaliteet ja sellest tulenevalt inimeste tervis. Arvestades inimeste tervise kaitse vajadust on eluliselt tähtis võimalikult kiiresti ehitada tervet asulat hõlmav ühiskanalisatsioon. Valdavalt heade geotehniliste omadustega pinnaste (arvutuslik tugevus 1 - 3 kg/cm2) esinemise tõttu on ehitusgeoloogilised tingimused Järva-Jaani alevis head. Halvem on olukord turba levikualal asulast läänes. Reljeefi madalamates osades on tingimused halvemad ülavee esinemise tõttu. Uute hoonete ja rajatiste projekteerimisel vajavad nii veetase kui pinnaste geotehnilised omadused detailsemat uurimist. Iga uue objekti projekteerimisele peab eelnema ehitusgeoloogiline uuring. Järva-Jaani alevi ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Järva-Jaani alevis tootmistsooni (keskuse – Kalda tn. 56) puurkaevu arvestuskaardi (vt. lisa 14) andmetel järgmine: - 0,0 – 6,0 m saviliiv kruusa ja munakatega; - 6,0 – 10,0 m savikas lubjakivi; - 10,0 – 22,0 m lubjakivi; - 22,0 – 29,5 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 29,5 – 35,0 m savikas lubjakivi; - 35,0 – 45,0 m dolomiidistunud lubjakivi; - 45,0 – 70,0 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 70,0 – 75,0 m lubjakivi. Karinu küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Reva farmi puurkaevu arvestuskaardi (vt. lisa 14) andmetel järgmine: - 0,0 – 14,0 m liivsavi kruusa ja lubjakivirähaga; - 14,0 – 21,0 m lõheline lubjakivi; - 21,0 – 26,5 m lubjakivi mergli vahekihtidega; - 26,5 – 60,0 m lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi Kuksema küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Kuksema elamute puurkaevu arvestuskaardi (vt. lisa 14) andmetel järgmine: - 0,0 – 7,2 m liivsavi munakatega; - 7,2 – 15,5 m kavernoosne lubjakivi; - 15,5 – 25,0 m lubjakivi; - 25,0 – 38,5 m savikas lubjakivi mergli vahekihtidega; - 38,5 – 48,0 m lubjakivi; - 48,0 – 55,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Paistevälja küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Paistevälja farmi puurkaevu arvestuskaardi (vt. lisa 14) andmetel järgmine: - 0,0 – 1,0 m veeristik (klibu); - 1,0 – 12,5 m savikas liiv kruusa ja veerisega; - 12,5 – 20,0 m lõheline lubjakivi; - 20,0 – 29,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega; - 29,0 – 34,0 m mergel; - 34,0 – 42,5 m lubjakivi liivakivi vahekihtidega; - 42,5 – 75,0 m lubjakivi savika lubjakivi vahekihtidega. Metstaguse küla ja selle lähiümbruse geoloogiline läbilõige on Metstaguse elamute puurkaevu arvestuskaardi (vt. lisa 14) andmetel järgmine: - 0,0 – 4,5 m liiv, veerised ja munakad; - 4,5 – 6,8 m lubjakivirähk; - 6,8 – 18,0 m dolomiidistunud lubjakivi; - 18,0 – 30,8 m dolomiidistunud lubjakivi mergli vahekihtidega; - 30,8 – 37,0 m liivakas lubjakivi; - 37,0 – 50,0 m lubjakivi. Tarbevee saamiseks on lisaks puurkaevudele rajatud kuni 8 m sügavusi salvkaevusid. 3.1.3. Põhjavesi. Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimeste tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest. Joogivee käitlemiseks kasutatavad joogiveega kokkupuutuvad seadmed ei tohi halvendada joogivee kvaliteeti. Joogivee käitleja peab tagama joogivee vastavuse kvaliteedinõuetele. Ühisveevärgis peab olema joogivee nõuetekohane kvaliteet tagatud kuni liitumispunktini. Joogivesi loetakse tervisele ohutuks, kui kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2 ja 3 esitatud piirsisaldusi ja loetakse kvaliteedinõuetele vastavaks, kui mikrobioloogilised, keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad ei ületa määruse paragrahvides 2, 3 ja 4 esitatud piirsisaldusi. Tabel 5. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad ühisveevärgi, mahutite ja tsisternide kaudu edastatavas joogivees on järgmised: Näitaja Ühik Piirsisaldus Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 Enterokokid PMÜ/100 ml 0 Clostridium perfringens (koos eostega)1 PMÜ/100 ml 0 Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml 100 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 1 – Näitaja määramine on vajalik, kui joogivesi või osa sellest saadakse pinnaveest. Clostridium perfringens esinemisel tuleb korraldada täiendav veeallika uuring teiste patogeensete mikroorganismide suhtes, näiteks cryptosporidiumi. Tabel 6. Keemilised ja radioloogilised kvaliteedinäitajad joogivees on järgmised: Aine Ühik Piirsisaldus Akrüülamiid μg/l 0.10* Antimon μg/l 5.0 Arseen μg/l 0.01 Benseen μg/l 1.0 Benso(a)püreen μg/l 0.010 Boor mg/l 1.0 Bromaat μg/l 10* 1,2-dikloroetaan μg/l 3.0 Epikloorhüdriin μg/l 0.10* Elavhõbe μg/l 1.0 Fluoriid mg/l 1.5 Kaadmium μg/l 5.0 Kroom μg/l 50 Nikkel μg/l 20 Nitraat mg/l 50* Nitrit mg/l 0.50* Pestitsiidid μg/l 0.10* Pestitsiidide summa μg/l 0.50* Plii μg/l 10 Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) μg/l 0.10* Seleen μg/l 10 Tetrakloroeteen ja trikloroeteen μg/l 10* Trihalometaanide summa μg/l 100* Tsüaniidid μg/l 50 Vask mg/l 2.0* Vinüülkloriid μg/l 0.50* Radioloogilised näitajad Efektiivdoos MSv/aastas 0.10* Triitium Bq/l 100* * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid». Tabel 7. Indikaatorid joogivees on järgmised: Näitaja Mõõtühik Rahuldav joogivee kvaliteediklass Alumiinium μg/l 200 Ammoonium mg/l 0.50 Elektrijuhtivus μS cm-1 20 °Cjuures 2500* Jääkkloor mg/l = 0.2 ja = 0.5* Jääkosoon mg/l 0.3* Kloriid mg/l 250* Mangaan μg/l 50 Naatrium mg/l 200 Oksüdeeritavus mg/l O2 5.0* Orgaanilise süsini- ku sisaldus (TOC) Ilma ebatavaliste muutusteta* Raud μg/l 200 Sulfaadid mg/l 250* Vesinikioonide kontsentratsioon PH ühik = 6.5 ja = 9.5* Hägusus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Maitse Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Lõhn Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta Värvus Tarbijale vastuvõetav, ebatavaliste muutusteta * - märkused vaata sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrus nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid». Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne-Viru (1004 km2) ja Järva (1378 km2) maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Siin asuvad Rakvere, Tapa ja Tamsalu linnad ning suurematest alevikest Koeru, Kadrina, Vinni, Sõmeru, Aravete ja Väike-Maarja ning Järva-Jaani alev. Pandivere kõrgustikul on põhjavesi aluspõhjakivimeis 4…5 meetri sügavusel, olenevalt pinnamoest ka kuni 20 m sügavusel. Põhjavesi liigub kõrgustiku laelt äärealade suunas ning voolab välja allikates ja jõeorgudes. Ligi 41 % infiltreerunud veest läheb sügavamate põhjaveekihtide toiteks. Pandivere põhjavee alamvesikonnas saab eraldada kolm üksteise peal lasuvat põhjaveekompleksi (S-O, O-Cm ja Cm-V veekiht). Need levivad kogu alamvesikonna territooriumil ja ulatuvad ka väljapoole Pandivere põhjavee alamvesikonda. Kvaternaarisetetes leviv põhjavesi ei moodusta omaette põhjaveekihti, kuna pinnakate on suhteliselt õhuke ja esineb mosaiikselt. Siluri-ordoviitsiumi (S-O) karbonaatkivimeis liigub põhjavesi mööda lõhesid ning karstitühemikke. Valdav osa kasutatavast põhjaveest on kuni 70 meetri sügavusel. Enamus väiketarbijaid saavad oma vee siluri-ordoviitsiumi põhjaveekompleksist. Siluri-ordoviitsiumi põhjaveekiht on kogu alamvesikonnas reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Maapinnalähedase põhjaveekihi vesi on looduslikult hea kvaliteediga ja väikese mineraalsusega, veekihi sügavamas anaeroobses osas sisaldab sageli liigselt rauda, mangaani ja väävelvesinikku. Ordoviitsiumi-kambriumi (O-Cm) põhjaveekompleks on Pandivere kõrgustiku põhjaosas 60…80 m sügavusel ning jääb ala lõunaosas 200 m sügavusele. Ülemiseks veepidemeks on Varangu lademe argilliit ja savi ning Latorpi lademe savikas glaukoniitliivakivi. Veekihi paksus on 25…30 m ja veejuhtivus on suurim alamvesikonna põhjaosas. Ordoviitsiumi-kambriumi vesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal). Põhjavesi on looduslikult enamasti hea kvaliteediga. Kambriumi-vendi (Cm -V) põhjaveekompleks on Rakvere ümbruses 70 m, Ellaveres aga juba 311 m sügavusel maapinnast, ning on seotud Gdovi ja Voronka kihistu liivakividega. Veekihi paksus on kuni 90 m. Kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihte eraldab 65…85 m paksune Lontova lademe « sinisavi». Põhjaveekihi vesi on surveline. Alamvesikonna lõunaosas on veekihi vesi soolakas. Vesi võib sisaldada ka lahustunud gaase ja ammooniumiooni. Kõik need nähtused on looduslikku päritolu. Põhjavee kvantitatiivne seisund. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. O-Cm ja Cm-V veekompleksides on alamvesikonna põhjaosa linnade veehaarete piirkonnas tekkinud kohalikud alanduslehtrid. Põhjavett tarbitakse lubatud varude piires ja põhjavee tasemete mõõtmised näitavad tasemete stabiilsust. Põhjaveekihtide kvantitatiivne seisund on hea. Põhjavee kvalitatiivne seisund. Põhjavee kvalitatiivne seisund on käesoleval ajal kõikides põhjaveekompleksides valdaval osal alamvesikonnast hea. Kuna siluri-ordoviitsiumi põhjaveekogumi reostumise oht on reaalne, on põhitähelepanu pööratud selle veekompleksi veekvaliteedi jälgimisele. Riskipiirkonnad. Piirkonniti on siluri-ordoviitsiumi põhjavesi reostunud lämmastikühenditega. Naftaproduktidega on reostunud vesi Rakvere ja Tapa piirkonnas. Asulate ja farmide ümbruses võib esineda bakterioloogilist reostust. Kuni kõik jääkreostuskolded ning mittekorras vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, on reaalne oht põhjavee reostumiseks õliproduktide ja kemikaalidega. Põhjavee üldseisundi võib käesoleval ajal alamvesikonnas tervikuna hinnata heaks. Alamvesikonna veevarude hea seisundi säilitamisel on määrava tähtsusega oluliste karstialade, karstijärvede ja allikarühmade kaitse. Tuleb kaitsta ka kõiki üksikallikaid ja karstilehtreid. Järva-Jaani vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutuslubadega. Lubatud veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Järva-Jaani alevi puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 32 000 m3 aastas (87,7 m3/d) ning Tamsalu tänava puurkaevust aastatel 2005. ja 2006. 4 000 m3 aastas (11 m3/d). Lubatud veevõtt PÜ E-Piim Järva-Jaani meierei puurkaevust on aastatel 2005. kuni 2009. 184 000 m3 aastas (500 m3/d). PÜ E-Piim on esitanud vee erikasutuse loa taotluse põhjavee võtuks 555 m3/d. Vastavalt Veeseadus § 12 põhjaveehaarde rajamisel tootlikkusega üle 500 m3/d tuleb eelnevalt uuringutega määrata põhjaveevaru, põhjaveevaru uuringuid finantseerib põhjavee erikasutaja või põhjavee erikasutusloa taotleja. Tulenevalt eespooltoodust on Järvamaa Keskkonnateenistus teinud Järva-Jaani vallavalitsusele ülesandeks põhjaveevaru määramine uuringutega. Järva-Jaani vallavalitsus valis uuringute läbiviijaks Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Karinu külas (ilma OÜ Karinu PM tootmistsoonita) lubatud keskmine veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Karinu puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 8 500 m3 aastas (23,9 m3/d). Kuksema külas (ilma OÜ Metstaguse Agro tootmistsoonita) lubatud keskmine veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Kuksema puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 3000 m3 aastas (8,2 m3/d). Paistevälja külas (ilma OÜ Paistevälja tootmistsoonita) lubatud keskmine veevõtt OÜ Järva-Jaani Teenus Paistevälja puurkaevust on aastatel 2005. ja 2006. 1500 m3 aastas (4,1 m3/d). Järva-Jaani valla Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate puurkaevpumplate andmed ja joogivee kvaliteedi näitajad. Tabel 8. Näitaja OÜ Järva-Jaani Teenus OÜ Järva-Jaani Konserv PÜ E-Piim J-Jaani meierei OÜ Järva-Jaani Teenus Metstaguse KÜ Puurk. passi nr. A-25-M Tamsalu tee 1 4533 Mäe 2497 Kalda tn 56 5630 Pikk tn 52 1622 Pikk tn 2 3426 Karinu kaev 1775 Paistevälja elamud 6154 Kuksema elamud 2868 Metstaguse elamud Põhjavee kith O3 O3 O3 O3 S-O O3 S-O O3 O3 Puurimise aasta 1958 1978 1969 1986 1966 1972 1967 1989 1970 Tootlikkus m3/h - 22,5 42,5 57,6 42,1 31,8 36 24,98 25,2 Regul. Seade hüdrofoor 3 m3 hüdrofoor 8 m3 pool muldes hüdrofoor 5 m3 hüdrofoor 5 m3 hüdrofoorid 2 x 10 m3 hüdrofoorid 1 m3 ja II a pumplas 5m3 hüdrofoor 5 m3 hüdrofoor 2 m3 veeautomaat Sanitaartsoon m 50 30 50 30 50 50 50 50 50 Veepuhastusseade ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole ei ole Ei ole ei ole Veepuhastusseadme vajadus ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja ei ole vaja Üldraud ? proov kraanist Puurkaevu sügavus m 65 50 75 70 80 50 60 55 50 Pumba mark 4SP10/17 4kW 4SP10/17 3kW 4SP10/17 4kW 8´´ vene pump Grundfos 4SP10/17 4kW 4SP10/17 3 kW 4SP10/17 3kW veeautomaat Q mõõtevahend Hetkel puudub Hetkel puudub kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja kulumõõtja vaja uus Hetkel puudub Vajab rekonstrueerimist hoone remontida, torud, toruarmat., hüdrofoor välja vahetada hoone remontida, torud, toruarmat., hüdrofoor välja vahetada hoone ja katus remontida, kõik muu rekonstru- eerida katus remontida, torud, toruarmat. välja vahetada Hoone fassaad remontida puurkaev-pumpla ja II astme pumpla tuleb koos rekons- trueerida katus remontida, hüdrofoor, torud, toruarmat. välja vahetada torud ja toruarmat. välja vahetada Kõik peale puurkaevu rekonstrueerida Ammoonium NH4+ mg/l (0,5) 0,5 0,07 PH (6,5 – 9,5) 7,48 7,23 7,47 7,26 7,24 7,4 Üldraud Fe mg/l (0,2) 0,03 0,057 0,031 0,015 1,4 kraanist 0,2 kaevust Kloriid Cl- mg/l (250) 12,4 12,4 18,2 12,0 14,0 12,0 10 14,0 Nitraat NO3- mg/l (50) 13,6 12,4 1,04 14,65 20,0 14,3 4,0 Nitrit NO2- mg/l (0,5) 0,01 0,003 Oksüdeeritavus mgO/l (5,0) 0,72 0,72 1,4 0,96 1,1 1,7 0,96 Üldkaredus mg-ekv/l (10) 6,3 5,37 Sulfaat mg/l (250) 23,2 24,2 37,1 21 34,0 18,0 33,0 28,0 Tabel 8 järg. Näitaja OÜ Järva-Jaani Teenus OÜ Järva-Jaani Konserv PÜ E-Piim J-Jaani meierei OÜ Järva-Jaani Teenus Metstaguse KÜ Boor B mg/l (0,3) Fluoriid F- mg/l (1,5) 0,08 0,12 0,12 0,1 0,18 0,25 Tsüaniid g/l (50) Plii Pb μg/l (10,0) 0,6 Kaadmium Cd :g/l (5,0) Kroom Cr μg/l (50,0) Nikkel Ni μg/l (20,0) 0,8 Vask Cu mg/l (2,0) 0,039 0,02 Mangaan Mn :g/l (50,0) 12 32 Seleen Se μg/l (10,0) Arseen As μg/l (10,0) Elavhõbe Hg μg/l (1,0) Ei leitud Antimon Sb μg/l (5,0) 1,2 dikloroetaan μg/l (3,0) Tetrakloroeteen μg/l (10) Trihalometaanide summa μg/l (100) Benseen μg/l (1,0) PAH –d summa μg/l (0,10) Benso(a)püreen μg/l (0,010) Escherichia coli 100 PMÜ ml (0) 0 0 0 0 0 0 0 0 Coli-laadsed bakterid 100 ml PMÜ (0) 0 0 0 0 0 0 0 0 Enterokokid 100 ml PMÜ (0) 0 0 0 0 0 0 0 0 Tabelist 8 nähtub, et Järva-Jaani valla puurkaevudest võetud proovide analüüsitulemused on puudulikud ja et puurkaevude vett ei ole vaja puhastada. Metstaguse küla majade joogivees on probleemiks raud, mis on tõenäoliselt tingitud kasutatavatest terastorudest, mis intensiivselt roostetavad. Puurkaevus on rauasisaldus normikohane. Praegu ei ole joogivee puhastusseadmeid mitte ühegi puurkaev-pumpla juures. Tulenevalt eespooltoodust on Järva-Jaani vallavalitsus tellinud Eesti Geoloogiakeskus OÜ Järva-Jaani valla suuremate asulate puurkaevude vee kvaliteedi uuringu. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteeti viimasel 14 aastal põhjalikult uuritud ei ole ja nende kohta andmed puuduvad. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite ning raua sisaldus vees. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. Eraldi probleemiks on omal ajal mustast metallist – terastorudest ehitatud ja üle dimensioneeritud tarbevee jaotustorustik, mis on kohati läbi roostetanud ja roostet täis settinud. Vesi jõuab tarbijani seoses üledimensioneeritud torustikega sageli mitme ööpäevase ajanihkega ja vee kvaliteet halveneb torustikes oluliselt. Hinnata tuleb torustike tehnilist seisukorda ning amortiseerunud ja mittesobivad torustikud tuleb välja vahetada. 3.1.4. Pinnavesi. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere põhjavee alamvesikonnast toituvad nelja pinnavee alamvesikonna (Pärnu, Peipsi, Viru ja Harju) jõed. Pandivere põhjavee alamvesikonna vooluvetevõrgu tihedus on Eesti alamvesikondadest kõige väiksem, ligikaudu 0,05 km/km2. Alamvesikonna järvesus on väga väike, üle 50 hektari suuruseid järvi polegi. Üle 10 ha suurusega järvi on 11, üle 2 ha suurusega paisjärvi 9, viimastest suurim on Varangu allikajärv (8 ha). Pandivere kõrgustiku võlvil on üksikud karstijärved, nõlval leidub allikatiike ja –järvi, mis on jõgede lätteiks. Kõrgustiku jalamil, eriti lõunas ja idas, on soostunud kallastega madalaid väikese pindala ja veevahetusega järvi või umbjärvi. Kevadise lumesulamise ja suurte vihmasadude perioodil täituvad suuremad maapinnanõod ja väiksemad lohud ajutiselt veega. Kujunevad lühiajalised järved, millest tuntumad on Võhmetu-Lemküla järved Porkuni-Neeruti oosiaheliku naabruses, nn Assamalla luht Tartu-Rakvere maantee ääres, Savalduma karstiala järved jt. Pärast vee aeglast maapõue imbumist jäävad need nõod taas kuivaks. Sellest tulenevalt nimetatakse Pandivere kõrgustikku ajutiste järvede maaks. Sõltuvalt looduslikust eripärast kuuluvad rohketoiteliste järvede hulka Väinjärv, Jäneda Kalijärv ja Käravete paisjärv ning pruuniveeliste vähetoiteliste järvede hulka kuulub Udujärv. Pandivere kõrgustiku keskosas, pindalaga 1375 km2 infiltreerub aastas keskmiselt 306 mm paksune veekiht. Sellest veest väljub kõrgustiku jalamil allikate kaudu jõesängidesse 181 mm ehk 59 %. Pandivere põhjavee alamvesikond haarab kogu infiltratsiooniala ja Pandivere kõrgustikku ümbritseva allikate esimese vööndi. Suuremad allikad on Norra-Oostriku, Kihme, Jäneda, Imastu, Lavi, Kulina ja Simuna. Veekogude vee keemiline seisund on reeglina hea. Nitraatlämmastiku sisalduse poolest ei vasta Pandiveres jõgede ülemjooksude vesi küll sageli hea klassi nõuetele, kuid kalade elu- ja paljunemispaikade kaitseks pole oluline nitraatlämmastiku sisaldus jõgedes, vaid piisav hapniku olemasolu. Seepärast võiks kaaluda nitraatlämmastiku lubatud sisalduse suurendamist allikatest toituvates jõgedes. Vee kvaliteet on kõikjal Pandivere alamvesikonnast algavates jõgedes viimase 10-15 aastaga oluliselt paranenud. Supluskohti, mida inimesed on harjunud aegade jooksul kasutama on alamvesikonnas palju, kuid avalikke supluskohti, mis on arvel ka tervisekaitsetalituses, on vaid 5: Lääne-Viru maakonnas Porkuni järv, Neeruti Eesjärv ja Äntu Suurjärv ning Järva maakonnas Väinjärv ja Järva-Jaani tehisjärv. Tervisekaitsetalituste andmetel Pandivere alamvesikonna supluskohtades olulisi reostusjuhte teada ei ole. Vee kvaliteet veekogudes peab olema piisavalt hea, et ka reostuse suhtes tundlikumad liigid neis elada saaks. Jõe-elustikule mõjub otseselt orgaaniline reostus, vee reostatus biogeenidega on vähem tähtis. Praegu on vee kvaliteet praktiliselt kõigis Pandivere põhjavee alamvesikonnast algavates jõgedes vee-elustiku normaalseks arenguks piisav. Lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede hulka kuuluvad Preedi, Valgejõgi, Vodja, Jägala, Jänijõgi, Loobu, Oostriku, Põltsamaa, Kunda. Vooluveekogude seisundi üldhinnangu järgi on enamus Pandivere alamvesikonna jõgedest heas seisundis. Väga heaks võib lugeda Ilmandu jõe ja Prandi jõe ülemjooksu seisundit. Keskmises seisundis on enamasti tehisveekogud (peakraavid) ja inimtegevusest enammõjutatud jõelõigud (Põltsamaa jõe ülemjooks, Soolikaoja jt). Mitterahuldavas seisundis on Järva-Jaani peakraav, mis on eesvooluks Järva-Jaani asula heitveele. Järva-Jaani vald paikneb tervikuna Pandivere veekaitsealal ja Pärnu jõe valgalal. Valla territoorium on valdavalt lainjal moreentasandikul. Vetevõrk on hõre. Valla territooriumil paiknevad kaks suuremat tehisjärve: Järva-Jaani tehisjärv (5,8 ha) ja Karinu tehisjärv (8,5 ha). Vallas esineb palju karstialasid ja ajutisi karstijärvi: Kagavere-Kuksema karstiala, Kuksema suur kurisu, Jalgsema järv ja karstivormid. Järva-Jaani alevi lääneosa on jääpaisjärve tasandikul, mis on madal soostunud ala ja kuhu on rajatud allikatoiteline tehisjärv. Samas on ka allikatoiteline Järva-Jaani peakraav, mis voolab ümber tehisjärve ja suubub Kuksema peakraavi. Endistel ojadel looduslikke sänge enam praktiliselt ei ole, sest need on kaevatud maaparanduse peakraavideks. Kuksema peakraavil eesvool puudub - vesi juhitakse karsti. Järva-Jaani alevisse rajatud ja seda ümbritsevad maaparanduse kraavisüsteemid suubuvadki Järva-Jaani peakraavi või otse karsti. Järva-Jaani vald asub tervikuna Pandivere veekaitsealal ja veekaitseala piiratud kasutusega alal. Karstinähteid esineb suuremal osal valla territooriumil, eriti aga Kuksema-Kagavere piirkonnas. Pinnavee äravool toimub valla territooriumil kraavitusega karstilehtritesse. Vastavalt keskkonnaministri 16. novembri 1998. aasta määrusele nr. 65 « Heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekiri reostustundlikkuse järgi» on Järvamaal Järva-Jaani vallas tunnistatud reostustundlikuks veekoguks Järva-Jaani peakraav. Järva-Jaani vallas juhitakse Järva-Jaani alevi heitvesi Järva-Jaani peakraavi ja sealt karsti, Karinu küla heitvesi juhitakse Karinu tiiki ja sealt karsti, Paistevälja küla heitvesi juhitakse karsti ning Kuksema ja Metstaguse külade heitvesi veetakse Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni purgimissõlme. Heitveesuublana kasutatavate kraavide vooluhulk on väga väike ja sageli on suvekuudel need praktiliselt veest tühjad. Normikohaselt puhastamata reovesi on otseseks ohuks nii pinna- kui põhjaveele. 3.1.5. Tehiskeskkond. Läbi aegade on Järva-Jaani valla territooriumil olnud tähtsal kohal põllumajanduslik tootmine. Järva-Jaani vallas ei ole toimunud suurte põllumajandusettevõtete sulgemisi ning põllumajandusel on seniajani suur tähtsus. Järva-Jaani ühismajandi baasil tekkisid omal ajal Karinu, Metstaguse ja Paistevälja põllumajanduse osaühingud. Järva-Jaani vallas tegutsevatest ettevõtetest on edukamad PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei, mis tegeleb piima ümbertöötlemisega ning OÜ Arctic Finland House, mis tegeleb puidust vabaaja ehitiste tootmisega. Valla looduslikud tingimused on puhkemajanduse arendamiseks vähesoodsad. Vald on rikas lubjakivi poolest. Suuremad varud on Karinu ja Metsla leiukohas. Karinu lubjakivikaevandusest viiakse lubjakivi Rakke lubjatehasesse. Valla territooriumil olevad kruusliivad on kohaliku tähtsusega. Järva-Jaani vallas on olemas või ehitamisel elanike ja ettevõtluse eksisteerimiseks vajalikud infrastruktuurid: korras teed, elektri ja side infrastruktuurid, vee- ja kanalisatsioonivõrk, reoveepuhastid, soojamajandus, elamumajandus ja transpordikorraldus. 3.2. Elanikkond. Viimase neljakümne aasta jooksul on Järva-Jaani valla elanike arv pidevalt vähenenud. Kui 1959. aastal oli vallas ca 3000 elanikku, siis 2003. aastal oli elanikke ca 2000. Rahvastiku Registri andmetel elas 2003. aastal vallas 1947 elanikku, kellest 52 % on naised ja 48 % mehed. Järva-Jaani valla keskus on Järva-Jaani alevis. Suuremad külad on Karinu ja Kuksema. Elanike arv Järva-Jaani valla asulates 01. 08. 2003. a. seisuga. Tabel 9. Asula Elanike arv Jalalõpe 32 Jalgsema 73 Järva-Jaani 1123 Kagavere 42 Karinu 277 Kuksema 187 Metsla 58 Metstaguse 90 Ramma 36 Seliküla 28 Tööealised moodustasid 2003. aastal Järva-Jaani vallas 59,3 % kogu elanikkonnast. Valla keskuses Järva-Jaani alevis elab 01. 08. 2003. a. seisuga 57,7 % valla elanikest. Asustustiheduselt on Järva-Jaani vald Järvamaa valdadest kõige tihedamini asustatud, 01. 01. 2003. a. seisuga ulatus keskmine asustustihedus 15,5 in/km2. 3.2.1. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse kasutajad. Vastavalt Veeseadusele peab kohalik omavalitsus põhjavee kaitseks tagama reovee kogumisalal kanalisatsiooni olemasolu reovee suunamiseks reoveepuhastisse ja heitvee suunamiseks suublasse. Keskkonnaminister oma määrusega kehtestab reovee kogumisalade määramise kriteeriumid, arvestades pinnase looduslikke tingimusi. Reovee kogumisalade piirid määratakse üldplaneeringuga. Keskkonnaministri 15. mai 2003. a. määrusega nr. 48 «Reovee kogumisalade määramise kriteeriumid» kehtestatakse reoveekogumisala kriteeriumid asulatele elanike arvuga rohkem kui 50. Määruse § 2 on toodud reostuskoormus reovee kogumisala määramiseks põhjavee kaitstuse järgi: 1. Reoveekogumisala tuleb moodustada juhul, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem, kui 30 inimekvivalenti (ie). 2. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 15 ie. 3. Karstialadel ja aladel, kus põhjavesi on kaitsmata, tuleb reoveekogumisala moodustada, kui 1 hektari kohta tekib orgaanilist reostuskoormust rohkem kui 10 ie. § 3. Sotsiaalmajandusliku kriteeriumi arvestamine. Reovee kogumisalade määramisel tuleb arvestada sotsiaal-majandusliku kriteeriumina leibkonna võimalusi kulutuste tegemiseks, mis ei või ületada 50 % ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust. § 4. Reovee kogumisalade määramine käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate koormuste puhul. Keskkonnateenistuse ettepanekul tuleb põhja- ja pinnavee kaitseks reovee kogumisala määrata ka käesoleva määruse § -s 2 sätestatud reostuskoormustest väiksemate reostuskoormuste korral. Järva-Jaani vallas on reovee kogumisalade soovituslikud piirid näidatud lisas 12 toodud Järva-Jaani, Karinu, Paistevälja, Metstaguse ja Kuksema asulate tehnovõrkude joonistel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni (ÜVK) kasutajad Järva-Jaani vallas praegu ja aastaks 2017. Tabel 10. Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2005. a. reoveekogumisalal ÜV/K kasutajad 2005. a. 2017. a. 1. Järva-Jaani alev 1123 842/790 1100/1100 2. Karinu küla 220 207/112 215/215 3. Kuksema küla 65 59/- 65/65 4. Metstaguse küla 58 48/- 55/55 5. Paistevälja küla 62 50/38 62/62 Kokku % reoveekogumisala elanikest: 78,9/61,5 98/98 3.2.2. Leibkonna sissetulek ja maksevõime. Eesti keskmine veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse eest makstav summa ühe inimese kohta oli 2002. aastal 660 krooni. Eesti keskmine vee- ja kanalisatsioonitariif elanikkonnale oli 01. 01. 2002. a. seisuga koos käibemaksuga 18 krooni ja 5 senti m3 eest. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse maksumus piirkonniti on väga erinev ja võib maakohtades olla näiteks 2 – 4 korda väiksem, kui Tallinnas ja teistes suuremates linnades, millest tulenevalt jätkub maakohtades veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuselt saadavast rahast vaid olemasolevate süsteemide käigushoidmiseks. Vastavalt Järva-Jaani vallavalitsuse määrusele nr. 11 21. 09. 2004. a. «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindade kehtestamine» on tariifid järgmised (vt. lisa 14): 1. Kehtestada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad veemõõtjat omavatele tarbijatele koos käibemaksuga alates 01. 01. 2005. a. järgnevalt: 1.1 tasu võetud vee eest 7 kr/m3 ja 1.2 tasu heitvee ärajuhtimise eest 16 kr/m3. 2. Kehtestada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni abil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinnad veemõõtjat mitteomavatele tarbijatele koos käibemaksuga alates 01. 01. 2005. a. järgnevalt: 2.1 veevarustuse teenuse hind 10 kr/m3 inimese kohta ja 2.2 heitvee ärajuhtimise teenuse hind 20 kr/m3, kusjuures veekulu arvestamisel lähtuda Järva-Jaani vallavolikogu 29.10.1998. a. määruse nr. 7 punktist 1.3, s.o. 3 m3 inimese kohta kuus. 3. Kehtestada vee ja heitvee abonenttasu määrad, koos käibemaksuga alates 01. 01. 2005. a. järgnevalt: Sihtgrupp Veemõõtja Ø tollides Vesi Heitvesi Elanikkond - 5 kr/kuus 10 kr/kuus Ettevõtted 0,5 10 kr/kuus 20 kr/kuus 0,5 – 1,0 20 kr/kuus 40 kr/kuus 1,0 – 1,5 25 kr/kuus 45 kr/kuus 1,5 – 2,0 30 kr/kuus 60 kr/kuus 4. Kehtestada, et iga veemõõtja puhul, mille Ø ületab 2,0 tolli, lisandub iga täiendava Ø 0,5 tolli kohta: 4.1 vee abonenttasule 10 krooni ja 4.2 heitvee abonenttasule 20 krooni. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse peale ei tohiks kuluda üle 5 % leibkonna sissetulekust. 2003. aastal oli töötajate keskmine brutopalk Järvamaa maakonnas 4100 krooni ja 2004. aastal Järva-Jaani vallas ca 5500 krooni. 3.2.3. Tööpuudus. Järva-Jaani valla suurimateks tööandjateks on PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei, OÜ Arctic Finland House ja põllumajandusega tegelevad ettevõtted. Valla rahvastik on viimastel aastatel vähenenud. Probleemiks on noortele sobivate töökohtade puudus ja väljaspool valda töötavate inimeste suur osakaal. Samuti puudub adekvaatne informatsioon töötute huvialade kohta, mille baasil saaks paremini korraldada töötute koolitamist. Olukord on paranenud ainult Järva-Jaani alevis, kus on tootmistegevus vähehaaval laienenud ja sellega seoses on suurenenud töökohtade arv. Töötute arv on viimastel aastatel stabiilselt vähenenud. Hinnanguliselt on vallas 2005. a. alguses ca 30 töötut. 3.2.4. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse arvete laekumine. Abonentidele esitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete laekumise % oli 2004. aastal: 1. OÜ Järva-Jaani Teenus Järva-Jaani alev 98 % (15 inimest võlglased) Karinu küla 98 % (5 inimest) Kuksema küla 99 % (2 inimest) Paistevälja küla 97 % (2 inimest) 2. OÜ Metstaguse Agro Metstaguse küla 2 korruselamu korteriühistu elanikud - 97 %. Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste arvete eest tasumata jätmise põhjusteks on osadel inimestel väikesed sissetulekud, osadel inimestel aga hoolimatus. Arvestades eespooltoodut võib hinnata elanikkonna maksevõimet järgnevalt: - ca 25 % elanikkonna maksevõime on hea; - ca 45 % elanikkonna maksevõime on rahuldav; - ca 30 % elanikkonna maksevõime on madal. 3.2.5. Veetarve ja veeheide ühe elaniku kohta. Veetarve 2004. aastal. Tabel 11. Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2004. a. lõpus reovee- kogumis - alal Ühisveev. teenust kasutavate elanike arv Ühisvee- võrku pumbatud vesi m3/d Elanike tarbitud vesi m3/d Ettevõtete tarbitud vesi m3/d Veekadu m3/d Veetarve liitrit elaniku kohta ööpäevas 1. Järva-Jaani alev 1123 842 102,5 92,0 510,0* 0,5 109,3 2. Karinu küla 220 207 17,1 14,5 2,5 0,1 70 3. Kuksema küla 65 59 4,5 4,4 - 0,1 75 4. Metstaguse küla 58 48 3,0 2,9 - 0,1 60 5. Paistevälja küla 62 50 3,1 3,0 - 0,1 60 · PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei saab vee oma kaevust (ca 500 m3/d). Ülejäänud Järva-Jaani alevis paiknevad ettevõtted saavad vee ühisveevärgist (ca 10 m3/d). Veeheide 2004. aastal. Tabel 12. Jrk. nr. Asula nimi Elanikke 2004. a. lõpus reovee- kogumis- alal Ühiskanal. teenust kasutavate elanike arv Reoveepu- hastisse vastu võetud reovett m3/d Olmereo- vesi m3/d Tootmis- reovesi m3/d Sademevesi ja inf. vesi m3/d või % Veeheide liitrit elaniku kohta ööpäevas 1. Järva-Jaani alev 1123 790* 392 92,0 290,0 ca 10 m3/d 116,5 2. Karinu küla 220 112 22 14,5 2,5 ca 5 m3/d 70 3. Kuksema küla 65 - - 4,4 - - 75 4. Metstaguse küla 58 - - 2,9 - - 60 5. Paistevälja küla 62 38 3,0 3,0 - - 60 * Arvestatud on ainult ühiskanalisatsiooni teenust kasutavaid elanikke. Purgimisteenust kasutavaid elanikke on ca 200. 3.2.6. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid mittekasutav elanikkond. I Lokaalveevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord asulates. Järva-Jaani valla asulates, kus puudub ühisveevärk ja –kanalisatsioon on veevarustuse ja –kanalisatsiooni olukord enamasti mitterahuldav. Elanikkonna seas läbi viidud küsitluse järgi on kuivkäimlate ja salvkaevude olukord praktiliselt kõikides külades halb. Tarbevee saamiseks kasutatakse madalaid (keskmiselt 3 – 6 m, kohati kuni 8 m sügavusi) salvkaevusid ja reovee käitlemiseks kuivkäimlaid, kogumis- ja imbkaevusid. Tarbevee salvkaevud on enamasti ehitatud oskamatult, millest tulenevalt pääseb sademevesi kaevu ümbritsevalt territooriumilt kaevu. Sageli on kaev kõrvuti lekkivate kanalisatsioonisüsteemidega. Rohkesti kasutatakse kuivkäimlaid, harva kogutakse reovesi kogumiskaevudesse. On üksikuid imbsüsteeme. Praktiliselt 80 % kogumiskaevudest ei vasta nõuetele. Kaevud lekivad. Sageli ei veeta reovett Järva-Jaani alevi reoveepuhasti purgimissõlme vaid enamasti laotatakse oma krundile aiasaaduste väetamiseks või põllule. Esmalt ja kiiremas korras tuleb korda teha olemasolevad veevarustussüsteemid ja tiheasustusega aladele ehitada ühisveevärk, et oleks kaitstud inimeste tervis. Teises järjekorras tuleb korraldada reovee vedamine Järva-Jaani alevi purgimissõlme ja kogumiskaevude vastavusse viimine kehtivate nõuetega. II Veekvaliteedi vastavus Sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määruse nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» nõuetele. Järva-Jaani valla elanike veevarustus põhineb sügavatel ja pinnalähedastel põhjaveekihtidel. Järva-Jaani valla territoorium paikneb hüdrogeoloogiliselt ebasoodsas piirkonnas. Järva-Jaani valla puurkaevude vett ei ole vaja puhastada (vt. tabel 8). Joogivee kvaliteeti mõjutavad vanad mustast metallist torustikud, mis tuleb suures osas välja vahetada. Hajaasustuses paiknevate puurkaevude ja salvkaevude veekvaliteedi kohta andmed puuduvad – viimati uuriti neid 14 aastat tagasi. Tervisekaitsetalituse andmetel on paljude salvkaevude vesi reostunud. Salvkaevud on madalad ja toituvad kõige ülemisest põhjaveekihist. Saasteainete migratsioon salvkaevude vette võib toimuda saastunud pinnasest ja pinnaveest, lekkivatest kanalisatsioonisüsteemidest ning sademe- ja sulavee ning üleujutuste kaudu. Keskse tähtsusega on põllumajandusest tulenevate lämmastikuühendite sisaldus vees. Tervisekaitse seisukohast ei ole salvkaevud tiheasustusaladel ja põllumajanduslike tootmiskomplekside läheduses arvestatavad elanike varustamisel kvaliteetse joogiveega. Arvestades valla hüdrogeoloogilisi iseärasusi on soovitatav teostada terve valla territooriumil paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja joogivee kvaliteedi uurimistöö. III Lekkivate reovee kogumiskaevude olemasolu asulates ja nende mõju joogiveele. Lekkivaid reovee kuivkäimlaid ja kogumiskaeve on praktiliselt kõigis Järva-Jaani valla asulates. Kuna väga palju kasutatakse madalaid joogivee salvkaevusid ja valla territooriumil on kogumiskaevude reovee vedamine Järva-Jaani alevi reoveepuhasti purgimissõlme korraldatud osaliselt, siis lekkivate kogumiskaevude ja kanalisatsioonitorustike mõju joogivee kvaliteedile on suur. Samas peab nentima, et salvkaevude vee kvaliteedi uuringuid viimasel ajal tehtud ei ole. IV Veega levivate nakkushaiguste puhangute juhtumid. Järva-Jaani valla asulate ühisveevärgi vee kvaliteet puurkaevudes vastab organoleptilistelt ja mikrobioloogilistelt omadustelt sotsiaalministri 13. juuli 2001. a. määrusega nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid» kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Kõrvalekaldeid on Metstaguse külas tuvastatud kraanivees. Epidemioloogilist ohtu ei ole esinenud. Hajaasustuse kaevudest võetava vee kvaliteedi kohta suures osas andmed puuduvad ja andmed puuduvad ka nakkushaiguste puhangute kohta. Samas on vastavate uuringute vajadus väga suur. V Ülemiste põhjaveekihtide sanitaarseisundi muutumise prognoos. Järva-Jaani vallas on ülemise põhjaveekihi sanitaarne seisund olnud pigem halb kui hea. Hinnang toetub kohalike elanike seas läbi viidud küsitlusele. Ülemise põhjaveekihi sanitaarset seisundit on mõjutanud peamiselt: - lautadest põldudele veetav sõnnik; - põllumajanduslik hajureostus; - nõuetele mittevastavad sõnnikuhoidlad; - mitteefektiivselt toimivad reoveepuhastid; - lekkivad kanalisatsioonisüsteemid (kuivkäimlad, kogumiskaevud, torustikud, vaatluskaevud jne.); - reovee laotamine reostustundlikel aladel aedadesse ja põldudele. Juhul kui lähemal ajal ei võeta tarvitusele abinõusid nüüdisaegsete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaarendamiseks, toimub ülemiste põhjaveekihtide vee kvaliteedi halvenemine. 3.3. Kohaliku omavalitsuse võimuorganid. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse iseloomustus. Järva-Jaani vallavolikogu ja -valitsus tegutsevad ühtse süsteemina, et tagada kõigile valla elanikele tasakaalustatud, toimiv ning säästvalt ja jätkusuutlikult arenev elukeskkond. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine sõltub valla rahalistest vahenditest, otsustusvõimelistest ametnikest, kes omavad teavet kureeritavates eluvaldkondades nii oma vallas kui kogu riigis tervikuna. Pidevalt muutuva seadusandluse ajal ei ole mõeldav kohaliku omavalitsuse elu korraldamine ja riigi poolt pandud ülesannete täitmine ilma oskuseta suhelda naabrite, partnerite ja teiste institutsioonidega. Valla elanikkond on kohapeal kõrgeim võimukandja, kes valib demokraatlikel valimistel enda hulgast kohaliku esinduskogu, kes arvestades valla rahva nägemust kinnitab arengusuunad vallale vähemalt kaheks valimisperioodiks, mille alusel kinnitab vallaeelarve ja selle täitmise aruande. Volikogu ja vallavalitsus vaatavad valla arengukava ja üldplaneeringu üle vastavalt esimese kord aastas ja teise valimisperioodis ning teevad vajadusel seal muudatused. Eelarve täitmise aruandele eelneb eelarve täitmise analüüs, mille käigus selgub kulutuste otstarbekus, milliseid valla elanike ootusi on suudetud täita, milline on tulemus, mida on saavutatud, kuidas on muutunud valla elanike heaolu. Eelarvete kujundamisel lähtutakse pea-eesmärgist pakkuda valla süsteemis töötavatele inimestele konkurentsivõimelist palka. Lisaametikohtade moodustamisel valla struktuurides lähtutakse objektiivsetest vajadustest ja valla majanduslikest võimalustest. Kohaliku omavalitsuse ametnikud, kasutades eelarvet, korraldavad valla elu vastavalt arengukavale ja täidavad riigi poolt seadustega pandud kohustusi. Ettepanekuid seaduste osas ja nende rakendamise kordade osas teeb vald Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele läbi maakondliku ja vabariikliku omavalitsuste liidu. Volikogul on ka ise õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks, kuid kui see on tehtud liitude poolt, siis on sellel suurem jõud. Läbi liitude esitatavale ettepanekule ei saa ette heita ainult ühe omavalitsuse huvide esindamist. Iga eluvaldkonna korraldamisel vallas tuleb lähtuda seadustest jm. õigusaktidest. Valla arengukavas toodud valdkondade arendamiseks on vajalikud lisaressursid. Laenupoliitika: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi ja emiteeritavate võlakirjadega ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60 % selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade, laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning punktis 1 käsitletavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20 % laenu võtmise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastal kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse või võlakirjad emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. Järva-Jaani vallavolikogu on valla kõrgemaks kohalikuks võimuorganiks. Volikogu korraline istung kutsutakse kokku regulaarselt üks kord kuus, va juuli ja august. Volikogu juurde on moodustatud 6 alalist komisjoni: revisjoni-, haridus- ja sotsiaal-, kultuuri-, keskkonna- ja heakorra- ning majanduskomisjon, millede esimehed on volikogu liikmed. Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse täidesaatvaks organiks. Vallavalitsus koosneb viiest liikmest: vallavanem, pearaamatupidaja, arendusnõunik ja kaks liiget ühiskondlikel alustel. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Koeru vallas vallavanem ja keskkonnaspetsialist. 3.3.2. Järva-Jaani valla eelarve. Järva-Jaani valla 2005. aasta eelarve (vt. lisa 15) tulud on 25 502 048 krooni ja kulud 25 502 048 krooni. Järva-Jaani valla tulud sõltuvad suuresti riigieelarvest ning eraldiste aluseks on valla elanike arv ning kohalike elanike töötasust laekuv üksikisiku tulumaksu osa. Viimastel aastatel on valla eelarves suurenenud füüsilise isiku tulumaksu osa. Mahukamad eraldised eelarvest on eraldised haridusele. Näiteks 2005. aastal 37,8 % kogu eelarve kuludest. Majanduskulude osa eelarves on olnud stabiilne: 10,6 %. Samuti on olnud halduskulud stabiilselt alla 12 %. Valla poolt tehtud investeeringud on viimastel aastatel suurenenud. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on abi küsitud Sihtasutusest Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2005. aastal kulutatakse keskkonnakaitsele 21,3 % eelarve kuludest. Siiani keskkonnakaitseliste objektide ehitamiseks laenu võetud ei ole. Lähitulevikku planeeritud suurematest investeeringutest veevarustuse ja kanalisatsiooni alal, võib nimetada Järva-Jaani alevi, Karinu küla, Paistevälja küla Kuksema küla ja Metstaguse küla veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist, milleks osaletakse muuhulgas ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis «Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements» (vt. lisad 6). Järva-Jaani valla võimalused laenu võtmiseks ja investeeringuteks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra parandamiseks on Järva-Jaani Vallavalitsuse hinnangul head. Aastatel 2007. kuni 2009. on planeeritud keskkonnakaitselisteks investeeringuteks (osalemiseks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektis) võtta laenu, kui see osutub vajalikuks. Laen makstakse tagasi alates 2008. aastast, milleks on planeeritud igal aastal valla eelarvesse laenu tagasimaksmiseks vajalik summa koos intressidega. Intressist tulenev maksukoormus väheneb aastast aastasse. 3.3.3. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni normatiivaktid. Järva-Jaani vallas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud Järva-Jaani vallavolikogu poolt kestestatud Järva-Jaani valla territooriumil kehtivate õigusaktidega (vt. alapunkt 2.1. ja lisad 9 kuni 11 ja 14). 3.3.4. Omavalitsuse tegevuse iseloomustus veevarustuse ja kanalisatsiooni valdkonna korraldamisel. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seonduva korraldamisega tegelevad Järva-Jaani vallas vallavalitsuse koosseisus vallavanem ja keskkonnaspetsialist. Veemajandusega otseselt tegelevate isikute arv on 2. Järva-Jaani Vallavalitsus ei doteeri ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga seonduvat, samuti ei ole veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks võetud laene. Vallavalitsus: - vaatab läbi Järva-Jaani vallas tegutseva vee-ettevõtte taotlused veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuste hindade kehtestamiseks ning lähtuvalt Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse paragrahvist 6 ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse paragrahvist 14 ja Järva-Jaani vallavolikogu poolt kinnitatud teenuse hinna reguleerimise korrast kehtestab vallavalitsus oma korraldusega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad. - korraldab Järva-Jaani valla territooriumil veemajanduslike projektide algatamist, nende prioritiseerimist ja läbiviimist. - valmistab ette Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja sellega seonduvad seadusandlikud aktid. - korraldab Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise arengukava koostamise. - korraldab Järva-Jaani vallas veemajandust. Valla volikogu: - lähtuvalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikest 3 kehtestab kohalike vee-ettevõtjate tegevuspiirkonnad. - määrab Konkurentsiseaduse § 14 lõike 7 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras vee-ettevõtja (ÜVKS § 7 lg 2). 4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni objektid. 4.1. Ühisveevärgi objektid. 4.1.1. Puurkaev-pumplad. Järva-Jaani vallas paiknevate puurkaevude asukohad on näidatud RPUI Eesti Maaparandusprojekt poolt koostatud töös «Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem» (vt. lisa 7), Järva-Jaani valla üldplaneeringus (vt. lisa 3) ja lisas 12 toodud kaardimaterjalil. Järva-Jaani valla suuremate asulate puurkaevpumplate ja nende tehnilise seisukorra ning nendega tarbijatele edastatava vee kvaliteedi iseloomustus on toodud tabelis 8. Vähemal või suuremal määral vajavad remonti kõik puurkaevpumplad. Enamusel puurkaevpumplatel tuleb välja vahetada torud ja toruarmatuur ning soovitatav on olemasolevad hüdrofoorid asendada sagedusmuunduriga pumpadega. 4.1.2. II astme pumplad ja reservuaarid, veetornid. Järva-Jaani vallas on üks joogivee II astme pumpla, mis paikneb Karinu külas. II astme pumpla juurde kuuluvaid veereservuaare ei ole. II astme pumpla hoone seinad on ehitatud tuhaplokkidest, mis on mõranenud. Remonti vajab eterniidist katus. Välja tuleb vahetada torud ja toruarmatuur, vana vene päritolu II astme pump ja hüdrofoor. Soovitatav on kogu II astme pumpla rekonstrueerida. Järva-Jaani vallas veetorne ei ole. 4.1.3. Veetorustikud. Järva-Jaani valla suuremate asulate veevõrk on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta puudub. Ehitamisel on kasutatud peamiselt teras- ja malmtorusid. Veevarustussüsteemide rekonstrueerimisega on kõige kaugemale jõutud Järva-Jaani alevis, kus on teostatud veevarustussüsteemi uuendustöid 2004. ja 2005. aastal. Praktiliselt terves ulatuses on soovitatav välja vahetada mustast metallist veevarustustorustikud Karinu, Paistevälja ja Metstaguse külades. Eriti halb on olukord Metstaguse külas. Järva-Jaani alevis tuleb jätkata torustike rekonstrueerimistöid. Järva-Jaani alev. Täpsed andmed Järva-Jaani alevi rekonstrueeritud veetorustike ja siibrikaevude kohta on toodud Järva-Jaani alevi veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimisprojektides. Järva-Jaani alevis on 2005. a. augusti kuu seisuga kokku ca 8230 m veetorustikke. Rekonstrueerimata torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud üksikutes lõikudes terasest. Veevarustussüsteemide valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Järva-Jaani alevis on rekonstrueeritud ca 30 % veevarustustorustikust. 2004. aastal ehitas AS Terrat uue reoveepuhasti ja ehitas puhasti veevajaduse tarbeks veetorustiku reoveepuhastist Põllu ja Heina tänavate ristmikuni pikkusega 180 m ja lisaks Põllu ja Lai tänavatel 455 m vee torustikku (vt. tabel 19). 2005. a. rekonstrueeriti või ehitati 3747,5 m torustikke. Töid teostas AS Facio Ehitus. Järva-Jaani alevis 2005. aastal rekonstrueeritud ja ehitatud veevarustustorustikud. Tabel 13. Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus OÜ Paide EKE Projekti töö nr 540011 1. Joonis VKV – 1: Nurme tänaval: -vesi + isev. kanal. m 301 - Nurme ja Kalda tn. ristmikust Kalda ja Jaani tn. ristmikuni: - vesi m 83 - vesi + isev. kanal. m 340 - Uus tn. ja Jaani tänav Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. m 240 - Kalda ja Jaani tn. ristmikust Jaani tn. majani nr. 29c: -vesi + isev. kanal. m 339 - vesi m 40 2. Joonis VKV – 2: - Kalda tn. majast nr. 29 kanal. kaevuni KK-19: -vesi + isev. kanal. m 286 - Uus tn. Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. m 174 - Kalda tn. ja Tamsalu tee vesi KK-19 –st MK-56 –ni ning samas kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonised VKV-1 kuni VKV-3: -vesi + isev. kanal. m 456 - Kalda tn. MK-56 –st ja KK-4A –st reoveepumplani: - vesi + survekanal m 28 - vesi + isev. kanal. + survekanal m 69 - vesi + isev. kanal. m 16 3.3. Joonis VKV – 3: - Jaani tn. piirkond KK 13-KK55: -vesi + isev. kanal. m 113 4. Joonis VKV – 9: - Kalda ja Laia tn vaheline ala: vesi + isev. kanal. m 249 5. Joonis VKV – 14: - Pargi tn.: - vesi + isev. kanal. m 8 - vesi + isev. ja survekanal m 70 - vesi + survekanal. m 13 6. Joonised VKV – 14 ja VKV - 15: - Pikk tn.: - vesi m 335 - Pikk tn. vesi joonis VKV – 14 ja VKV – 15 ning kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonis VKV-9: - vesi + isev. kanal. m 310 7. Joonis VKV – 5: Arctic Finland House: - vesi m 100 - isev. kanal. + vesi m 100 Lisatööd eelnevast hankest vabanenud raha arvel 8. Pikk tn. 25A kuni Heina tn. 1. - vesi; m 150 Pikk tn. 18 vesi keldris m 10 9. Pikk tn. 5C kuni Pikk tn. 5D kuni Tamsalu tee ja töökodadevaheline veetorustik läbim. 32 mm; m m 31,5 10. Lasteaia sissesõidu juurest Lai tn kuni Tamsalu tee ääres asuva pumbajaamani veetrassi ehitamine dn 110 m 86 Karinu küla. Karinu külas on kokku ca 2900 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt malmist, alla 50 mm läbimõõduga torud ka terasest. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Kogu veevarustustorustik tuleb välja vahetada. Paistevälja küla. Paistevälja külas on kokku ca 360 m veetorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt terasest. Kogu torustik tuleb välja vahetada. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Kuksema küla. Kuksema külas on kokku ca 245 m veetorustikke. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Torud on valdavalt terasest ja need tuleb välja vahetada. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Metstaguse küla. Metstaguse külas on kokku ca 145 m veetorustikke, mis varustavad joogiveega kahte korrusmaja. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis veetorustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Torud on valdavalt terasest ja see on intensiivse korrodeerumise tulemusena täis settinud. Torustik mõjutab oluliselt tarbijale antava joogivee kvaliteeti – üle normi on tarbija juures raua sisaldus vees (puurkaevus ei ületa piirnormi). Kogu torustik tuleb välja vahetada. 4.1.4. Siibrikaevud ja siibrid. Siibrikaevude ja siibrite tehniline seisukord. Tabel 14. Jrk. nr. Kaevu nr. Siibri mõõt mm Siibrite vanus aastates Kokku 38356 3852 38670 16-20 21-25 26-30 Üle 30 Siibrite arv Asula: Järva-Jaani alev Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 1 Pärna tn 42 100 1 1 2 Kalda tn 14 100 1 1 3 Lai tn 3 100 1 1 4 Koeru tee 3 100 1 1 1 5 Mäe puurk-pumplast 20 m kaugusel 100 1 1 Rekonstrueerida tuleb kõik 26 – 30 a. vanad siibrikaevud. Asula: Karinu küla Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 1 Koka nurk 50/25 1 1 2 II astme pumplas 50 1 1 Rekonstrueerida tuleb kõik 26 – 30 a. vanad siibrikaevud. Kuksema, Paistevälja ja Metstaguse külades siibrikaeve ei ole. 4.1.5. Hüdrandikaevud ja hüdrandid, tuletõrjeveevõtukohad. Järva-Jaani vallas tuletõrjeveevõtu hüdrante ei ole. Järva-Jaani vallas on järgmised tuletõrjeveevõtukohad: 1. Järva-Jaani alevis Kalda tn. 56 puurkaevpumpla. 2. Järva-Jaani alevis PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei Pikk tn. 2 puurkaevpumpla. 3. Järva-Jaani alevis Järva-Jaani tehisjärv. 4. Karinu külas Karinu tiik. 5. Paistevälja külas puurkaevpumpla. 6. Metstaguse ja Kuksema külade tarbeks kasutatakse Järva-Jaani alevi tuletõrje veevõtukohti. 4.1.6. Veepuhastus- ja veetöötlusjaamad. Järva-Jaani valla suuremate asulate puurkaevude vett ei ole vaja puhastada – vt. tabel 8. Metstaguse küla majade joogivees on probleemiks raud, mis on tõenäoliselt tingitud kasutatavatest joogiveevarustuse terastorudest, mis intensiivselt roostetavad. Puurkaevus on rauasisaldus normikohane. Kolmevalentne kolloidne raud eraldatakse veest survefiltrite kvartsliivas. Vee puhastamise käigus väheneb ka mangaani ja ammoniaagi sisaldus vees, vee hägusus, värvus ja eralduvad põhjavees leiduvad gaasid (H2S, N, CO2 jt.) ja tõuseb vee pH. Tänu aeratsioonile on survefiltrist väljuvas vees küllaldaselt lahustunud hapnikku, mis annab veele värske maitse ja lõhna. Küllaldane hapnikusisaldus (> 2,0 mgO2/l) loob eelduse ebasoovitatava anaeroobse keskkonna likvideerimiseks asula veetorustikes ning korrosiooni pidurdumiseks veevõrgus. Puhastatud vesi juhitakse läbi hüdrofoori veevõrku. Filtrite läbipesemise vesi juhitakse kanalisatsiooni või kraavi. 4.2. Ühiskanalisatsiooni objektid. 4.2.1. Kohtpuhastusseadmed. Järva-Jaani valla ettevõtetel on järgmised toimivad kohtpuhastusseadmed: 1. Järva-Jaani alevis AS Olerex bensiinijaama muda-õlipüünis. Heitvesi juhitakse pinnasesse. Muda-õlipüünis vajab remonti. 2. Järva-Jaani alevis OÜ Järva-Jaani Konserv rasvapüünis. Kohtpuhastatud reovesi juhitakse Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni. Konservitööstus praegu seisab ja tootmisreovett ei teki. 3. Järva-Jaani alevis PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei 2004. aastal valminud vooluhulga ühtlusti ja flotaator rasvainete eraldamiseks piimatööstuse reoveest. Kohtpuhastatud reovesi juhitakse Järva-Jaani alevi reoveepuhastisse. Kohtpuhastusseadmed tuleb ehitada: 1. Karinu külas muda-õlipüünis OÜ Karinu PM masinate pesuplatsi reovee puhastamiseks. Heitvesi juhitakse praegu kogumiskaevu. Kohtpuhastusseadmed tuleb vee-ettevõtete nõudmise korral ehitada Järva-Jaani valla eraettevõtetel oma vahenditega. Kohtpuhastusseadmete vajaduse väljaselgitamiseks Järva-Jaani vallas tuleb koostada eraldi uurimistöö. Bioloogilised reoveepuhastid on konstrueeritud asulareovee ja sellele lähedase koostisega tootmisreovee puhastamiseks. Vastavalt Eesti aereeritavate reoveepuhastite projekteerimisjuhendile on reoveepuhastitesse juhitavale reoveele kehtestatud terve rida nõudmisi. Olme- ja tööstusreovee segu ühispuhastusel bioloogiliste meetoditega peab reovesi vastama järgmistele tingimustele: pH piires 6,5...8,5; temperatuur piires 6...30 °C; üldsoolsus kuni 10 g/l; BHTt kuni 500 mg/l biofiltritele ja väljatõrjeaerotankidele; BHTt kuni 1000 mg/l hajutatud vee sissevooluga aerotankidele (olmereoveel võib BHTt lugeda võrdseks BHT20 -ga). Kui BHT t > 1000 mg/l peab puhastus olema kaheastmeline. Esimeses astmes tuleb kasutada, sõltuvalt reovee koostisest, metaan- või aerotanke, teise astmena mõlemal juhul bioloogilist puhastust; ei tohi sisaldada lahustumata õlisid, vaike, masuuti; ei tohi sisaldada bioloogiliselt mittelagunevaid pindaktiivseid aineid; ei tohi sisaldada biogeenseid elemente vähem kui BHTt : N : P = 100 : 5 : 1; ei tohi sisaldada kahjulikke aineid kontsentratsioonides, mis ületavad seadusandlusega kehtestatud piirmäärad. Tootmisettevõtetest kanaliseeritav reovesi on tavaliselt sõltuvalt tootmistehnoloogiast ja tootmiskultuurist väga spetsiifilise koostisega ja nõuab praktiliselt igal objektil individuaalset lähenemist. Ka vooluhulga ebaühtlus on suur ja see võib kahel sama toodangut andval ettevõttel täielikult erineda. Kui reovesi sisaldab mineraalseid lisandeid või vajab füüsikalis-keemilist puhastamist, on otstarbekas selle eelnev mehaaniline puhastamine olmereoveest lahus. Orgaanilisi aineid sisaldavat reovett on paljudel juhtudel soovitatav bioloogiliselt puhastada koos olmereoveega, eelneb ühine või eraldi mehaaniline puhastamine. Kui ettevõte asub suuremas asulas, siis tööstus- ja olmereovee koos- või eraldipuhastamine sõltub suuresti majanduslikust tasuvusest ja reovee asulakanalisatsiooni vastuvõtu tingimustest. Juhul, kui reovesi ei vasta asulavõrku juhtimise tingimustele, nähakse ette reovee (või selle osa) kohalik eelpuhastus. Kohteelpuhastusseadmed rajatakse tavaliselt hooneväljundile kas hoonesse või väljapoole seda. Piimafarmides pärineb tootmisreovesi torustike pesemisest, piimakojast (peamiselt piimamahutite pesemisest) ja olmereovesi personali olmeruumidest. Reovesi sisaldab bioloogilist puhastust pärssivaid desinfektante. Reovee hulk ja kontsentratsioon sõltub farmi suurusest, sisseseadest ja farmitööliste töökultuurist. Piimafarmist tulev reovesi on soovitatav juhtida võimaluse korral asulakanalisatsiooni ja puhastada koos asulareoveega bioloogiliselt või puhastada eraldi suure puhverdusvõimega puhastusseadmetes - näiteks biotiikides. Farmide söödaköögi reovesi tuleb enne asulakanalisatsiooni juhtimist puhastada septikus, kuhu jäävad pidama inventari pesemisel kanalisatsiooni jõudnud söötade osakesed. Töökodade, autopesulate ja bensiinitanklate reovesi ning sademevesi asutuste territooriumidelt sisaldab õlisaaduseid, liiva ja muda. Reovesi tuleb puhastada muda-õlipüünises. Tapamaja ja lihatööstuse tapajäätmeid, rasva ja tootejääke sisaldav reovesi tuleb puhastada muda-rasvapüünises. Baaride, sööklate, kohvikute, kontorite, võimlate, saunade ja poodide reovesi tekib sanitaarsõlmedes ja pesemisruumides ning köökides. Tegemist on tavalise olmereoveega, mis puhastub aktiivmuda- ja biokilepuhastites hästi. Probleeme on suure koormusega köökidest tuleva rasva sisaldava reoveega, mis kipub ummistama kanalisatsiooni. Köökide reovesi tuleb enne kanaliseerimist puhastada rasvapüünises ja kui on tegemist suurte koormustega ning söögitegemisel kasutatakse palju juurvilja siis ka mudapüünises. Enne kohtpuhasti projekteerimist tuleb pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele: - millised on võimalused veekasutamise vähendamiseks; - millised võimalused on tootmise sisekanalisatsioonis lahutada praktiliselt puhas vesi, olmereovesi ja eelpuhastamist vajav reovesi; - erilist tähelepanu tuleks pöörata vee raiskamisele ja ballastvee tekkimisele katkistest kraanidest, torustikest ja siibritest; - millised võimalused ja vajadused on vooluhulga ja reostuskoormuse tootmisüksusesiseseks reguleerimiseks, millest sõltub kohtpuhasti ja asulapuhastite tööefektiivsus; - millised on võimalused asutuse territooriumi reostamise vähendamiseks, et vältida sademevee kohtpuhastamist; - töölistele tuleb selgitada, et tekkiva reovee hulk ja kontsentratsioon sõltuvad otseselt töökultuurist ja töövõtetest. Viimasel ajal lähtutakse kohtpuhastite projekteerimisel Soome hoonete vee- ja kanalisatsioonivõrkude projekteerimise nõuetest ja juhistest D1, mis sätestab järgmist: - Kanalisatsioonivõrk peab olema varustatud vajalike püüniste ja ekspluatatsiooniseadmetega, kui reovesi sisaldab kahjulikul hulgal mõnda järgmistest ainetest: a) liiva, muda või muid tahkeid aineid; b) rasva või muid aineid, mis eralduvad reovee jahtudes; c) bensiini ja muid tule- ja plahvatusohtlikke aineid, õli või muid aineid, mis ei lahustu vees; d) söövitavaid aineid. - Seadmed tuleb ehitada ja paigutada nii, et neid on kerge hooldada ja tühjendada ja nii, et nad ei ole ohtlikud tervisele ega tuleohtlikud. - Õli-, bensiini- ja rasvapüünises peab olema vajaduse korral püünise kogumiskambri täitumist registreeriv automaatikasignalisatsioon. - Ühiskanalisatsiooni ei või juhtida reovett, mille pH on alla 6,5 ja üle 8,5 ega suurel hulgal vett, mille temperatuur ületab 40° C (kõrgema temperatuuriga vesi tuleb jahutada näiteks jahutuskaevus enne torustikku laskmist). - Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida korraga nii suurt reoveehulka, mis tekitaks kahju kogu torustikule või puhastusseadmete normaalsele tööle (reovesi tuleb juhtida läbi ühtlustusmahuti). - Kui puhastusseade paikneb hoones, tuleb see ruum varustada ventilatsiooniga. Soome normidele D1 vastavad reovee ja sademevee kohtpuhastite valiku alused. Tabel 15. Asukoht Kohtpuhastid 1) Märkused liiva- püünis muda- püünis õli- ja bensiini- püünis rasva- püünis ületäitumise signa- lisatsioon 2) A. Autoremonditöökoda X X X Puhastisse ei tohi juhtida muud reovett. Reovett ei tohi juhtida olemasolevasse väikepuhastisse. Autopesula X X X Trapiga autogaraaž X X (A > 40 m2) X Tankla X X X Kütusehoidla X X X B Reservjõujaama ja kompressoriruum, masuudikatlamaja X X Nagu kohas A Vajaduse korral Värvimistöökoda X X Pritsvärvihooned X X X C. Köögid $ 50 portsj./d X X Puhastisse ei tohi juhtida muud reovett Jaotusköögid $ 100 portsj./d X X Grillid X X Puhastisse ei tohi juhtida muud reovett D. Tapamajad X X X Nagu kohas C Lihatöötlevad ettevõtted X X E. Muud ettevõtted, nagu pesumajad, haiglad, la- boratooriumid, põlevate vedelike laod, parklad Kasutatav puhasti otsustadakse koos kohalike ametiisikutega 1) Enne puhasti valikut selgitada, missugused tingimused esitatakse reovee ärajuhtimiseks. 2) On vajalik õli- ja bensiinipüüniste korral, kui arvutusvooluhulk q $ 1,0 dm3/s. Projekteerimisel tuleb arvestada tootmise suurenemisel lokaalpuhastite laiendamise võimalustega ja, et puhastusprotsessis tekkivatele jäätmetele oleks sobiv käitlusviis. Vooluhulga ühtlustamisega pidurdatakse ja ühtlustatakse liiga suure vooluhulga ja reostuse hetkkoormuste häirivat mõju eelpuhastusele ja põhipuhastusseadmete toimimisele. Ühtlustamine on vajalik, kui: - tootmisprotsessis moodustuva reovee koormus muutub pidevalt või teatud ajavahemike järel tunduvalt; - asulakanalisatsiooni soovitakse juhtida reovett periooditi. Tabel 16. Soome ehitusnormide kogumiku D1 järgi arvutatakse õli- ja bensiinipüünised järgmiselt: Õli ja bensiinipüünis Arvutusalus Märkused Asukoht Pinnakoormus ≤ 5 m3/(hm2), viibeaeg vähemalt 9 min. pinnakoormus ≤ 1 m3/(hm2), viibeaeg vähemalt 2h* Autogaraañ (A>40m2) X Vooluhulga määramine: tegelikud tunnivooluhulgad, mis tulevad kohtpuhastisse. Tanklate ja parklate vihmavee hulgaks võetakse 0,015 dm3/(s m2) Tankla X Autoremonditöökoda X Autopesula X Värvimistöökoda X * kui eraldumisaeg on teada (näit. kasutatava pesuaine alusel), võib viibeaeg olla lühem, kuid mitte alla 45 min. Mudapüünised on ette nähtud peene liiva, muda, savi jm. kõrvaldamiseks reoveest. Mudapüünise arvutamisel võetakse voolukiiruseks 0,05...0,01 m/s ja settimise ajaks 10 minutit (kui Q Rasvapüünis Arvutusalus Asukoht Pinnakoormus ≤ 5 m3/(h m2 ), viibeaeg minim. 9 min. 1) Pinnakoormus ≤ 1 m3/(h m2 ), viibeaeg minim. 2 h. Köögid X Grillid X Pagaritöökojad X Tapamajad X Liha- ja toiduainetööstus X Rasva eraldumiseks veest luuakse vee pinnal rahulik tsoon, et rasv saaks üles ujuda. Rasv eraldatakse veepinnalt mehaaniliselt või isevoolu teel. 4.2.2. Purgimissõlmed. Järva-Jaani vallas valmis 2002. aastal Järva-Jaani alevi reovee peapumpla juures siiani ainus, kuid nüüdisaja nõuetele mittevastav reovee purgimissõlm. Purgimissõlmel puudub vooluhulga ühtlusti, võrekorv on kohmaka konstruktsiooniga ja selle puhastamine on väga tülikas. Seni veeti ja veetakse ka praegu Järva-Jaani alevi ja lähikülade kogumiskaevude reovesi Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni vaatluskaevudesse enne reoveepumplaid. Karinu külas reovee purgimissõlme ei ole ja reovesi veetakse ühiskanalisatsiooni vaatluskaevudesse. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määruses nr. 171 «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded» on kehtestatud purgimissõlme ehitusnõuded: 1. Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. 2. Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. 3. Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. 4. Purgimissõlme kuja peab olema 30 meetrit Siit nähtub, et Järva-Jaani vallas ei olegi võimalik peale Järva-Jaani alevi kuhugi mujale purgimissõlme ehitada, sest ülejäänud asulates tekkiv reostuskoormus ja reovee hulk on liiga väikesed. 4.2.3. Kanalisatsioonitorustikud. Järva-Jaani vallas suuremate asulate kanalisatsioonitorustikud on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi, täpne teave rajamisaja kohta ja projektid puuduvad. Ehitamisel on kasutatud peamiselt asbesttsementtorusid ja keraamilisi torusid, kohati ka malmtorusid. Torustiku rekonstrueerimise ja uute torude ehitamisega on kõige kaugemale jõutud Järva-Jaani alevis. Järva-Jaani alev. Täpsed andmed Järva-Jaani alevi uute ja rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustike ja -kaevude kohta on Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise projektides. Järva-Jaani alevis on ca 4150 m isevoolset vana kanalisatsiooni torustikku ja ca 4805 m uut või rekonstrueeritud kanalisatsiooni torustikku, kanalisatsiooni survetorustikku on ca 1860 m, mis kõik on uus. Kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 10815000 m. Kuna kaardimaterjal (projektid) vanade torustike osas puuduvad, siis vana torustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on asbesttsement- ja keraamilised torud läbimõõduga 160 ja 200 mm, üksikutes lõikudes ka malmtorud. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Alevis on rekonstrueeritud ca 20 % kanalisatsioonitorustikust. 2002. a. AS Facio Ehitus poolt ehitatud ja rekonstrueeritud kanalisatsiooni- torustikud. Tabel 18. Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus OÜ Paide EKE Projekt poolt koostatud tehnilise projekti «Järva-Jaani asula põhjaosa kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine. Töö nr. 510028» järgi ja OÜ AUGUR projekti järgi teostatavad ehitustööd: 1 Kanalisatsioonitorustike ehitamine - Järva-Jaani keskkooli välisvõrgud m 50 - Heina tn. isevoolne kanal. torustik m 198 - Lai tn. isevoolne kanal. torustik m 208 - Pikk tn. isevoolne kanal. torustik m 620 - Põllu tn. isevoolne kanal. torustik m 157 - Kanalisatsiooni survetorustik Pikk tn kuni reoveepumpla + vallamaja survetoru m 1165 - Koolimaja survetorustik m 243 - Pikk tn. 3A purgimissõlm tk. 1 2004. a. AS Terrat poolt ehitatud ja rekonstrueeritud kanalisatsioonitorustikud. Tabel 19. Nr. Töö/seadme nimetus Pikkus m 1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ehitamine alates Pikk tänav maja 2A juurest kuni 2D juurde 290 2. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku projekteerimine ja ehitamine alates Põllu tänava majast nr 25A kuni Lai tänavani ja edasi mõõda Lai tänavat kuni Jaani teenin ning kanal 445 vesi 225 3. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku ja veetorustiku projekteerimine ja ehitamine Koeru tee kuni Lai tn. 44 230 m vesi ja kanal ühes kaevikus 2002. a. AS Facio Ehitus poolt ehitatud ja rekonstrueeritud kanalisatsiooni- torustikud. Tabel 20. Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus OÜ Paide EKE Projekti töö nr 540011 1 Joonis VKV – 1: - Nurme tänaval: - vesi + isev. kanal. m 301 - isev. kanal. m 45 - Nurme ja Kalda tn. ristmikust Kalda ja Jaani tn. ristmikuni: - isev. kanal. m 25 - vesi + isev. kanal. m 340 - Uus tn. ja Jaani tänav Kalda tänavani: - vesi + isev. kanal. m 270 - Kalda ja Jaani tn. ristmikust Jaani tn. majani nr. 29c: - vesi + isev. kanal. m 339 - isev. kanal. m 5 2 Joonis VKV – 2: - Kalda tn. majast nr. 29 kanal. kaevuni K-19: -vesi + isev. kanal. m 286 - Uus tn. Kalda tänavani: -vesi + isev. kanal. m 174 - Kalda tn. ja Tamsalu tee vesi S-45 –st MK-56 –ni ning samas kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonised VKV-1 kuni VKV-3: -vesi + isev. kanal. m 456 - Kalda tn. MK-56 –st ja KK-4A –st reoveepumplani: - vesi + survekanal. m 28 - vesi + isev. kanal. + survekanal. m 69 - vesi + isev. kanal. m 16 - isev. kanal. + survekanal m 8 - reoveepumpla tk. 1 3 Joonis VKV – 3: Jaani tn. piirkond : -vesi + isev. kanal. m 113 4 Joonis VKV – 3 ja VKV – 4 Jaama tn.: - survekanal. m 168 - isev. kanal. m 6 - reoveepumpla tk. 1 Tabel 20 järg. Nr. Töö/seadme nimetus Ühik Kogus 5 Joonis VKV – 5: Arctic Finland House: - isev. kanal. m 81 - isev. kanal. + vesi m 100 - vesi m 100 6 Joonis VKV – 7: Pikk tn 3A isev. kanal. m 44 7 Joonis VKV – 8: Lai tn. 14 isev. kanal. m 51 8 Joonis VKV – 9: - Kalda ja Laia tn. vaheline ala: - isev. kanal. m 11 - Vesi + isev. kanal. m 249 - Pikalt tänavalt politsei majani isev. Kanal. m 22 9 Joonis VKV – 10: - Pärna tn. 2 isev. kanal. m 40 Soo tn.: - isev. kanal. m 100 10 Joonis VKV – 14: - Pargi tn.: - vesi + isev. kanal. m 8 - isev. kanal. + survekanal m 4 - vesi + isev. ja survekanal. m 70 - vesi + survekanal m 13 - reoveepumpla tk. 1 11 Pikk tn. vesi joonis VKV – 14 ja VKV – 15 ning kanal. OÜ Paide EKE Projekt tööst nr. 510028 joonis VKV-9: - vesi + isev. kanal. m 310 Lisatööd eelnevast hankest vabanenud raha arvel 12 Lai tn. 2 kuni Pikk tn. 7 isev. kanal. läbim. 250 mm; m 176 Karinu küla. Karinu külas on ca 810 m isevoolset ja ca 180 m kanalisatsiooni survetorustikku kokku ca 990 m kanalisatsioonitorustikke. Kuna kaardimaterjal (projektid) puudub, siis torustiku täpset pikkust ja asukohta ei teata. Torustik ja toruarmatuur on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on halb. Valdavalt on torustik ehitatud keraamilistest ja asbesttsement torudest läbimõõduga 160 ja 200 mm, üksikutes lõikudes on kasutatud ka malmtorusid. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Torustike seisukord on väga halb (va. kanalisatsiooni survetorustik) ja kõik olemasolevad torud tuleb asendada uutega. Paistevälja küla. Paistevälja külas on ca 275 m kanalisatsiooni isevoolset torustikku. Torustik on üle 25 aasta vana ja selle tehniline seisukord on väga halb. Kasutatud on asbesttsement torusid läbimõõduga 200 mm, kohati ka keraamilisi torusid. Objekti valdaja on OÜ Järva-Jaani Teenus. Kõik olemasolevad torud tuleb asendada uutega. Kuksema ja Metstaguse külades ühiskanalisatsiooni ei ole. 4.2.4. Kanalisatsioonikaevud. Järva-Jaani vallas suuremate asulate vanad kanalisatsioonikaevud (Järva-Jaani alevis, Karinu ja Paistevälja külades) on ehitatud mõnikümmend ja enam aastat tagasi. Täpne teave rajamisaja kohta puudub. Vanade kanalisatsioonikaevude tehniline seisukord on väga halb – kaevud lekivad kahepoolselt (in- ja eksfiltratsioon). Uued teleskoopsed plastist kaevud on ehitatud kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja uusehituse käigus Järva-Jaani alevisse. Täpsed andmed Järva-Jaani alevi kanalisatsioonikaevude kohta on Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise projektides. Järva-Jaani alevis, Karinu ja Paistevälja külades tuleb kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise käigus välja vahetada ka vanad kanalisatsioonikaevud. 4.2.5. Reoveepumplad. Reoveepumplate tehniline seisukord. Tabel 21. Jrk. nr. Objekti asukoht ja nr. Objekti valmi- mise aasta Keskmine pumbatav reovee hulk Q (m3/d) Kasutusel olev pumba (pumpade) mark Reovee kogunisre- servuaa- ri(de) arv ja kogu- maht V (m3) Objekti identifit- seerimis- dokumen- tatsiooni šiffer Hinnang tehnilise seisukorra kohta Asula: Järva-Jaani alev Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 1. Gümnaasiumireoveepumpla 2002 5,6 lõikuriga Grundfos üks, 3,0 m3 uus klaas- plastist 2. Vallamaja reoveepumpla 2003 1,2 lõikuriga Grundfos üks 1,5 m3 uus klaas- plastist 3. Konservi reoveepumpla 2003 28,7 lõikuriga Grundfos üks, 6,0 m3 uus klaas- plastist 4. Pargi tn. 8 reoveepumpla 2005 2,4 lõikuriga Grundfos üks, 2,0 m3 uus plastist 5. Jaama tn. 5 reoveepumpla 2005 3,7 lõikuriga Grundfos üks, 2,0 m3 uus plastist 6. Kalda tn. 4 reoveepumpla 2005 3,2 lõikuriga Grundfos üks 2,0 m3 uus plastist 7. Reovee peapumpla 1986 346,4 ABS 2 tk. üks, 8,5 m3 vana r/bet korras Asula: Karinu küla Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 8. Reovee peapumpla 1986 22 ELSA reoveepump üks 6 m3 vana r/bet Ø 3 m, vaja rek. 4.2.6. Reoveepuhastid. Reovee puhastusefektiivsus ja veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavad nõuded on reguleeritud 31. juuli 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 269 «Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord». HEITVEE VEEKOGUSSE JUHTIMISE NÕUDED. § 4. Veekogusse juhitava heitvee pH või ohtlike ainete sisaldus ei tohi ületada tabelis 22 esitatud piirväärtusi. Veekogusse juhitava heitvee pH ja ohtlike ainete sisalduse piirväärtused. Tabel 22. Reostusnäitaja (reovee pH või ohtlikud ained) CAS-nr1 Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus vees (pHmin) - pH-ühik 6,0 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus vees, (pHmaks) - pH-ühik 9,0 Elavhõbeda sisaldus - mg/l 0,05 Hõbeda sisaldus - mg/l 0,2 Kaadmiumi sisaldus - mg/l 0,2 Üldkroomi sisaldus - mg/l 0,5 Kroomiühendite, Cr(VI) sisaldus - mg/l 0,1 Vase sisaldus - mg/l 2,0 Plii sisaldus - mg/l 0,5 Nikkel sisaldus - mg/l 1,0 Tsink sisaldus - mg/l 2,0 Tina sisaldus - mg/l 0,5 Antimoni sisaldus - mg/l 0,5 Fluori sisaldus - mg/l 3,0 Tsüaniidide sisaldus - mg/l 0,2 Arseeni sisaldus - mg/l 0,2 Adsorbeeritavate halogeenorgaaniliste ühendite (AOX) sisaldus - mg/l 1,0 Süsiniktetrakloriidi sisaldus 56-23-5 mg/l 1,5 DDT ja selle derivaatide sisaldus 50-29-3 µg/l 0,05 Pentaklorofenooli sisaldus 87-86-5 µg/l 0,2 Driinid sh: Aldriini sisaldus 309-00-2 µg/l 0,05 Dieldriini sisaldus 60-57-1 µg/l 0,05 Endriini sisaldus 72-20-8 µg/l 0,05 Isodriini sisaldus 465-73-6 mg/l 0,002 Heksaklorobenseeni sisaldus 118-74-1 µg/l 5 Heksaklorobutadieeni sisaldus 87-68-3 mg/l 1 Triklorometaani (kloroform) sisaldus 67-66-3 mg/l 1 1,2 –dikloroetaani sisaldus 107-06-2 µg/l 3 Trikloroetüleeni sisaldus 79-01-6 mg/l 0,1 Tabel 22 järg. Reostusnäitaja (reovee pH või ohtlikud ained) CAS-nr1 Mõõtühik Piirväärtus Tetrakloroetüleeni sisaldus (perkloroetüleen) 127-18-4 mg/l 0,1 Triklorobenseeni sisaldus (isomeeride summa) 1,2,3 – TCB 87-61-6 mg/l 0,05 1,2,4 – TCB 120-82-1 1,3,5 – TCB 108-70-3 Heksaklorotsükloheksaani sisaldus 608-73-1 µg/l 1 Lindaani sisaldus 58-89-9 mg/l 2,0 Polükloreeritud bifenüülide, PCB sisaldus µg/l 0,05 Polükloreeritud terfenüülide, PCT sisaldus µg/l 0,05 Polüaromaatsed süsivesinikud (PAH) sisaldus kokku mg/l 0,01 1 CAS-number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number. Heitvee reostusnäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed. Tabel 23. Reostusnäitaja Reostusallikast lähtuv reostuskoormus (ie) ja reostusnäitaja piirväärtuse või reovee puhastusastme jõustumise aeg 31.12.2001 31.12.2001 31.12.2002 31.12.2003 31.12.2004 2000 kuni 100 000 ie üle 100 000 ie 15 000 - 100 000 ie 10 000 - 14 999 ie 2000 - 9999 ie Reostus- näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus- aste, % Reostus- näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus- aste, % Reostus- näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus- aste, % Reostus- näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus- aste, % Reostus- näitaja piirväärtus, mg/l Reovee puhastus- aste, % Biokeemiline hapnikutarve, BHT71 25,0 ≥ 80 15,0 ≥ 90 15,0 ≥ 90 15,0 ≥ 90 15,0 ≥ 90 Keemiline hapnikutarve (KHT)2 125,0 ≥ 75 125,0 ≥ 75 125,0 ≥ 75 125,0 ≥ 75 125,0 ≥ 75 Tekstiilitööstusettevõtte heitvee KHT3 160,0 ≥ 75 160,0 ≥ 75 160,0 ≥ 75 160,0 ≥ 75 160,0 ≥ 75 Keemia-, tselluloosi-, puidu- või toiduainetööstusettevõtte heitvee KHT 3 250,0 ≥ 75 250,0 ≥ 75 250,0 ≥ 75 250,0 ≥ 75 250,0 ≥ 75 Heljuvainesisaldus1 35,0 ≥ 75 15,0 ≥ 90 15,0 ≥ 90 15,0 ≥ 90 25,0 ≥ 80 Üldfosforisisaldus2 2,0 ≥ 70 1,0 ≥ 80 1,0 ≥ 80 1,0 ≥ 80 1,5 ≥ 80 Keemia-, tselluloosi- või toiduainetööstusette- võtte või prügila heitvee üldfosforisisaldus3 2,0 ≥ 70 2,0 ≥ 80 2,0 ≥ 80 2,0 ≥ 80 2,0 ≥ 80 Ühealuseliste fenoolide sisaldus1 0,1 ≥ 75 0,1 ≥ 75 0,1 ≥ 75 0,1 ≥ 75 0,1 ≥ 75 Kahealuseliste fenoolide sisaldus1 15,0 ≥ 70 15,0 ≥ 70 15,0 ≥ 70 15,0 ≥ 70 15,0 ≥ 70 Naftatööstusettevõtte heitvee naftasaadustesisaldus3 5,0 ≥ 75 5,0 ≥ 75 5,0 ≥ 75 5,0 ≥ 75 5,0 ≥ 75 Naftasaadustesisaldus2 1,0 ≥ 75 1,0 ≥ 75 1,0 ≥ 75 1,0 ≥ 75 1,0 ≥ 75 Üldlämmastikusisaldus2 -5 -5 10,04 70-804 15,0 70-80 15,0 70-80 -5 -5 Keemiatööstusettevõtte või prügila heitvee üldlämmastikusisaldus3 -5 -5 75,04 ≥ 754 75,0 ≥ 75 75,0 ≥ 75 -5 -5 1Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida heitvee liiki arvestamata. 2Reostusnäitaja piirväärtust või reovee puhastusastet tuleb järgida juhul, kui ei ole tegemist asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitveega, mille kohta käesolevas tabelis on esitatud ainult selle heitvee liigi kohta käiv reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste. 3Reostusnäitaja piirväärtus või reovee puhastusaste käib ainult asula kanalisatsioonist eraldi asetseva heitveelaskme kaudu suublasse juhitava heitvee kohta. 4 jõustumisaeg 31. 12. 2002. a. 5 Ei reguleerita käesolevas määruses. § 5. (1) Veekogusse juhitava heitvee reostusnäitajad peavad vastama tabelis 23 esitatud piirväärtustele või reovee puhastusastmetele. § 6. (1) Väikese reostuskoormusega (vähem kui 2000 ie) reostusallikatest pärinev reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada nii, et: 1) see vastaks vee erikasutusloas nõutvatele heitvee reostusnäitajate piirväärtustele või reovee puhastusastmetele, mis ei tohi olla karmimad tabeli 23 viimases veerus nõutud näitajatest reostusallikast lähtuva reostuskoormuse 2000-9999 ie kohta; 2) oleks tagatud fosforiärastus reostustundlikku suublasse juhitavast heitveest. (2) Reostustundlikeks suublateks loetakse «Veeseaduse» § 15 lõike 4 alusel kehtestatud heitveesuublana kasutatavate veekogude või nende osade nimekirja kuuluvaid reostustundlikke suublaid. Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001. a. määrusega nr. 171 kinnitati «Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded». §3. Kuja. Kuja käesoleva määruse tähenduses on kanalisatsiooniehitise, torustik välja arvatud, lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reovee puhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. § 5. Väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad. Tabel 24. Reovee puhastamisviis Kuja (meetrites) Väikepuhasti jõudlus (ie) Suurpuhasti jõudlus (ie) Kuni 2 000 ie 2 000-10 000 ie 10 000- 100 000 ie üle 100 000 ie 1. Reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakutega mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti või eraldi paiknevad reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakud 100 150 200 300 2. Mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti, kus reoveesete käideldakse kinnises hoones 50 100 150 200 3. Biotiik, tehismärgala, avaveeline taimestikpuhasti 100 200 500 800 KANALISATSIOONIEHITISE PLANEERIMISE NÕUDED. § 4. Reoveepuhasti asukoha valik. 1) et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; 2) et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult; 3) et reoveepuhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; 5) maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 6) määruse paragrahvides 5 - 9 kujade suhtes sätestatud nõudeid. §8. Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast. Kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, peab kuja olema 10 meetrit; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, peab kuja olema 20 meetrit. § 9. Purgimissõlme kuja peab olema 30 m. KANALISATSIOONIEHITISE EHITUSNÕUDED. §10.Kanalisatsiooniehitiste ehitamiseks vajaliku projekti koostamisel tuleb arvestada: 1) parimat võimalikku tehnikat; 2) reovee tegelikku ja prognoositavat arvutushulka ning reostusnäitajaid; 3) vajadust piirata saastunud sademevee heitmist veekogudesse; 4) vajadust tagada uue reoveepuhasti ehitamise ajal vana reoveepuhasti häireteta töö või reovee puhastamine mingil muul viisil. § 11. Reoveepuhasti tuleb ümber ehitada, kui reovee koostis või kogus on muutunud ning vee erikasutusloa nõudeid ei ole enam võimalik täita. §12.(1) Kanalisatsiooniehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see tagaks vee erikasutusloa nõuete täitmise. (2) Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad. (3)Uutel suurpuhastitel peab olema pidev elektritoide. §14. Proovivõtmine reoveepuhastitest. (1) Reoveepuhastitel v.a imbsüsteemid peab olema võimalik võtta proove nii juurdevoolavast reoveest kui väljuvast heitveest. (2) Imbsüsteemidel peab olema võimalik võtta proove juurdevoolavast reoveest. §15.Reoveepuhasti toimimisaeg. Reoveepuhasti tuleb ehitada nii, et väikepuhastil oleks toimeaeg vähemalt 30 aastat, suurpuhastil vähemalt 50 aastat ning pinnaspuhastil, tehismärgalal, taimestikpuhastil või biotiigil vähemalt 15 aastat. §16.Reoveepuhastite konstruktsiooninõuded. (1)Reoveepuhasti veealused metallosad tuleb valmistada happekindlast terasest või muust korrosioonikindlast materjalist. Veepealsed mustmetallosad tuleb kuumtsinkida või katta korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega. (2) Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada. (3) Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. (5) Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. (6) reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. §17.Purgimissõlme ehitusnõuded. (1) Väljaspool reoveekogumisala ehk väljaspool ühiskanalisatsiooniga hõlmatud maa-ala tekkiva reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. (2) Purgimissõlm rajatakse, kui reoveepuhasti jõudlus on vähemalt 500 ie ning juurdeveetava reovee hulk ja reostuskoormus ei ületa 5 % ööpäevas reoveepuhastisse juhitavast reoveehulgast või reostuskoormusest. (3)Purgimissõlm tuleb võimalusel ehitada reoveepuhasti territooriumile ning sellel peab olema võre. Kui reovesi juhitakse väikepuhastisse, peab purgimissõlmel olema vooluhulgaühtlusti. KANALISATSIOONIEHITISE EKSPLUATATSIOONINÕUDED. §18.Väike- ja suurpuhastid peavad olema ümbritsetud piirdega, millel peab olema teave reoveepuhasti valdaja ja operaatori nime ja kontaktandmetega. §21.Kui väike- või suurpuhasti puhastusprotsess lakkab, peab sellest kohe, ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult, teatama vee erikasutusloa väljaandjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. §22.(1) Tarnija või projekteerija peab reoveepuhasti kasutusloa andmisel reoveepuhasti valdajale üle andma reoveepuhasti tehnilise dokumentatsiooni, mis peab sisaldama andmeid: 1) reoveepuhasti projekteerija või tarnija kohta (kontaktandmed); 2) kasutatavate reoveepuhastusviiside ja reoveepuhasti jõudluse kohta; 3)reoveepuhasti tähtsamate tehniliste näitajate ja reovee puhastamisel kasutatavate tehnoloogiaseadmete kohta; 4) reoveesette käitlusviisi kohta; 5) tööohutusnõuete kohta; 6) hooldusnõuete kohta. (2) Olemasolevate reoveepuhastite tehnilise dokumentatsiooni peab tagama valdaja. §23.(1) Väike- ja suurpuhasti valdaja on kohustatud pidama reoveepuhasti hoolduspäevikut, kuhu kantakse: 1) reoveepuhasti hooldusnõuete täitmiseks tehtud hooldetööd (reoveepuhasti sõlmede vahetuse või rikete likvideerimise tulemused); 2) andmed reovee puhastamisel eemaldatud võreprahi, liiva ja sette ning kasutatud kemikaalide kohta; 3) andmed vee erikasutusloaga määratud reostusnäitajate analüüsitulemuste ja reovee mõõdetud vooluhulga kohta. (2) Reoveepuhasti valdaja peab säilitama hoolduspäevikut vähemalt viis aastat. §24.Kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli peab selle valdaja korraldama vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mida valdaja säilitab vähemalt 10 aastat. RAKENDUSSÄTTED. §25. (1) Määruses esitatud kanalisatsiooniehitiste ekspluatatsiooni- ning uute kanalisatsiooniehitiste planeerimis- ja ehitusnõuded jõustuvad 1. jaanuaril 2002. aastal (2) Määruses esitatud kanalisatsiooniehitiste ehitusnõuded olemasolevatele kanalisatsiooni- ehitistele jõustuvad 1. jaanuarist 2005. Reovee puhastamisel tekib mitut liiki setet. Sette kasutamine on reguleeritud keskkonnaministri 30. detsembri 2002. a. määrusega nr. 78 «Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded». Määrusega on reguleeritud sette kasutamine lähtuvalt raskmetallide sisaldusest settes ja mullas, mulla pH –st jne. Vastavalt määrusele sette kasutamiseks põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kooskõlas selle määrusega kehtestatud tingimustega ei ole kasutajal jäätmeloa omamine kohustuslik. Setet põllumajanduses, haljastuses või rekultiveerimisel kasutamiseks andval isikul peab olema jäätmeluba. Jäätmeloa omamise nõue ei laiene isikutele, kes annavad kasutajale ühe aasta jooksul kuni 2 tonni töötlemata setet või kuni 20 tonni töödeldud setet arvestatuna kuivainena. Järva-Jaani vallas on järgmised reoveepuhastid: I. Järva-Jaani alev 1. Objekti valdaja: PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei 2. Objekti asukoht: Järva-Jaani alev 3. Objekti valmimise aasta: 2004 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: reoveepuhasti projekteeris AS Eesti Projekt ning ehitas ja häälestas 2003. ja 2004. aastal AS Terrat. - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 400 m3/d (sealhulgas asulast 120 m3/d); R = 330 kg BHT7/d; 460 kg KHT/d; 100 kg HA/d; 34 kg Nüld/d; 7 kg Püld/d. - tehnoloogilised andmed: N ja P bioloogilise ärastusega aktiivmudapuhasti + biotiik pindalaga 1600 m2. - suubla: Järva-Jaani peakraav 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 270 - 390 m3/d (2005. a. esimesel poolel); R = 162 - 234 kg BHT7/d; 2700 - 3900 ie. 2004. aasta sügisel ja 2005. a. jaanuaris vihmaperioodide ajal ulatus reovee vooluhulk mõnel päeval Q = 650 m3/d. Rekonstrueerimata kanalisatsioonitorustikud lekivad kahepoolselt. 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti valmis 2004. aastal. Ekspluatatsiooni käigus selgus, et reovee kontsentratsioon ja rasvainete sisaldus on tõusnud (tekkis vajadus Q ja R ühtlustamiseks ja rasvainete eraldamiseks keemilise flotatsiooni teel), millest tulenevalt paigaldati 2004. aastal PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei kohtpuhastile kemikaalide doseerimise seadmed. Reovee põhipuhasti valmis lõpplikult 2004. aastal ja selle tehniline seisukord on praegu hea. Probleeme on olnud reoveepuhasti ebaühtlase koormamisega (flotaatori töös esines kuni 2005. aasta juuni kuuni tõrkeid) purgimissõlmega ja liigaktiivmuda veetustamisega. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: Lõpule tuleb viia Järva-Jaani alevi kanalisatsioonitorustike ja kontrollkaevude rekonstrueerimine, et piirata sademe- ja põhjavee infiltratsiooni ja sellega ära hoida reoveepuhasti hüdraulilised ülekoormused. Tagada tuleb PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei kohtpuhasti häireteta töö. Juhul, kui PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei reostuskoormus ületab reoveepuhasti jõudluspiiri tuleb reoveepuhasti rekonstrueerida. Juhul, kui see osutub vajalikuks tuleb rekonstrueerimise ajagraafiku paika panemiseks ja reoveepuhasti uue osa vajaliku jõudluse hindamiseks teha eraldi uurimistöö. II. Karinu küla 1. Objekti valdaja: OÜ Järva-Jaani Teenus 2. Objekti asukoht: Karinu küla 3. Objekti valmimise aasta: 1987 4. Projektis esitatud põhiandmed: - projekteerija nimetus: PI «EKE Projekt» - tehnilised andmed (jõudlus): Q = 86 m3/d; R = 48,3 kg BHT7/d - tehnoloogilised andmed: bioloogiline mehaanilise õhustusega aktiivmuda- puhasti (rõngaspuhasti) MRP 135 ja biolodu. - suubla: Karinu tiigid, karst. 5. Ekspluatatsioonilised põhiandmed: Q = 22 m3/d; R = 6,7 kg BHT7/d; 112 ie 6. Üldhinnang tehnilise seisukorra kohta: reovee põhipuhasti betoonkonstruktsioonide ja territooriumil paiknevate kommunikatsioonide tehniline seisukord on halb. Reoveepuhastit saab veel paar aastat kasutada, kuid lähiaastatel tuleb ehitada uus reoveepuhasti. Suure osa koormusest võtab vastu biolodu, mille efektiivsus talvel on nullilähedane. 7. Ettepanekud renoveerimiseks või laiendamiseks: reovee põhipuhasti tuleb asendada uue nüüdisaegse reoveepuhastiga, mille dimensioneerimisel tuleb arvestada küla arenguperspektiive. Biolodu on soovitatav korda teha (puhastada sinna kogunenud liigsest mudast) ja alles jätta. Paistevälja, Kuksema ja Metstaguse külades reoveepuhasteid ei ole, kuid need tuleb ehitada. 4.3. Kokkuvõte ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kohta. 1. Järva-Jaani alev. Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 25. Tabelis on arvestatud seni teostatud veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistöödega ning lähitulevikus planeeritavate SA KIK ja omavahenditega teostatavate töödega ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel teostatavate töödega. Järva-Jaani alevis jäävad lähiajal elanikkonna peamisteks tarbeveeallikateks Tamsalu tee 1, Kalda tee 56 ja Mäe puurkaevud. Reservkaevuks jääb OÜ Järva-Jaani Konserv puurkaev. PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei saab oma tarbevee ka tulevikus Pikk tn. 2 puurkaevust. Puurkaevudest saadav vesi vastab kehtivatele normidele ja seda puhastada ei ole vaja. Tabelis 8 on toodud tööde kirjeldused, mis tuleb teha puurkaevpumplate korrastamiseks. Tootmisettevõtete kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse ja vajalikud uurimistööd finantseeritakse järgnevalt: - aastatel 2006 kuni 2009. Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel; - aastatel 2010. kuni 2014. ja Järva-Jaani valla ja SA KIK rahastamisel; - aastatel 2015. kuni 2018. Järva-Jaani valla ja fondide rahastamisel. Järva-Jaani alevi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 25. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 168 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - 3. Olemasolevate kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 600 m 4. Olemasolevate puurkaevude tehnilise seisukorra (manteltorustiku) uurimistöö - 5. Kohtpuhastite tehnilise seisukorra ja vajaduse uurimistöö - 6. Reoveepuhasti laiendamise vajaduse uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 7. Pikk tn. 52 kaev kuni Pikk tn. 55 isev. kanal. läbim. 100 mm; m 110 Tabel 25 järg. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Kogus 8. Paigaldada sagedusmuundurid kaevudele: Mäe kaev, Paistevälja kaev, Karinu kaev, Kuksema kaev; tk. 4 9. Mäe garaažist «Väikelinna» piirini (Banga laut) vesi läbim. 63 mm; m 305 10. Võimla kuni Tamsalu tee 1 kuni Pikk tn. 5D isev. kanal. läbim. 160; m 680 11. Kalda tn. Töökoda kuni Koeru tee torustik isev. kanal. läbim. 160 mm; m 220 12. Pärna tn. 5 ja 7 isev. kanal. Rek. läbim. 225 mm; m 115 13. Pärna tn. 9 isev. kanal. Rek. läbim. 225 mm; m 90 14. Pärna tn. 6 kuni Koeru tee isev. kanal. läbim. 160 mm; m 330 15. Purgimissõlm koos ühtlustusmahutiga – kasulik maht 200 m3; kpl. 1 16. Lai tn. 44 kuni Jaani tn. 5 vesi läbim. 63 mm+isev. kanal läbim. 160 mm; m 420 17. Kalda tn. 33 hüdrant; tk. 1 18. Pikk tänaval Tamsalu tee ristmikust OÜ Järva-Jaani Konserv puurkaevuni ja edasi Koeru tee ristmikuni vesi; m 1360 19. Pikk tänaval Koeru tee ristmikust Kuksema tee ristmikuni vesi ja kanal. ühes kaevikus; m 300 20. Lai tänaval majade 4 kuni 8 vesi; m 190 21. Lai tänaval Jaani tn. ristmikust kuni Lai tänava 41 majani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 415 22. Lai tänav 55 ja Koeru tee 13 vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 50 23. Vesi ja survekanal. ühes kaevikus Kase tn. ja Koeru tee ristmikult saekaatri ja AS Olerex kinnistute nurka rajatava reoveepumplani; m Reoveepumpla juurest vesi surnuaia kinnistu nurka; m 375 85 24. Orina külaosas Pikk tn. 2 B, C ja D majade veetorustiku rekonstrueerimine kuni PÜ E-Piim puurkaev-pumplani; m 500 25. Reoveepuhastist vesi staadionile; m 150 26. Jaama tn. 6 kuni Jaani tänava ristmiku pumplani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 400 27. Kase tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m V- 400 K- 650 28. Lehise tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m V- 150 K- 340 III Projekteerimistööd 29. Tabelis tegevuste 7 – 28 rojekteerimistööd - 2. Karinu küla. Karinu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 26. Karinu külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mida tuleb remontida (uus katus, uued uksed ja aknad, uus toruarmatuur jne) ja rekonstrueerida koos II astme pumplaga (uued sagedusmuunduritega pumbad ja automaatikaseadmed). II astme pumpla hoone vajab kapitaalremonti. Puurkaevust saadav vesi vastab kehtivatele normidele ja seda puhastada ei ole vaja. Tabelis 8 on toodud tööde kirjeldused, mis tuleb teha puurkaevpumpla korrastamiseks. Tootmisettevõtete kohtpuhastusseadmed tuleb korda teha. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikust tuleb rekonstrueerida, reoveepumpla ja reoveepuhasti ehitatakse uued. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Karinu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 26. Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 19,6 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus – rekonstrueerimine 1430 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 1480 m 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 50 m 6. Uute veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ühes kaevikus 610 m 7. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 1310 m 8. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 1 tk. 9. Puurkaev-pumpla ja II astme pumpla rekonstrueerimine 1 kpl. 10. Reoveepumpla rekonstrueerimine 1 tk. 11. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk. 12. Vana reoveepuhasti likvideerimine 1 tk. III Projekteerimistööd 13. Tabelis tegevuste 3 – 12 projekteerimistööd - 3. Paistevälja küla. Paistevälja küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 27. Paistevälja külas jääb töösse olemasolev puurkaev-pumpla, mille hoone ja seadmed remonditakse (katus vajab remonti, hüdrofoor asendatakse sagedusmuunduriga pumbaga, välja vahetatakse torustik ja toruarmatuur, paigaldatakse uus elektri- ja automaatikasüsteem). Kõik veevarustus- ja kanalisatsioonitorustikud ja reoveepuhasti ehitatakse uued. Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendatakse töökodade kompleksini. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2006. kuni 2009. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Paistevälja küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 27. Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5,56 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Uus veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus 755 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 360 m 5. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 275 m 6. Uus reoveepuhasti 1 tk. 7. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl. III Projekteerimistööd 13. Tabelis tegevuste 3 – 7 projekteerimistööd - 4. Kuksema küla. Kuksema küla ühisveevärgi objektide kordategemiseks ja laiendamiseks ning ühiskanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 28. Kuksema külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mille hoone tuleb remontida. Välja tuleb vahetada torud ja toruarmatuur. Kogu veevarustustorustik tuleb rekonstrueerida. Külale ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti. Kuna uue perspektiivse reoveepuhasti parim asukoht on eramaal, siis tuleb jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja vajaliku suurusega maatükk (ca 50 x 50 = 2500 m2) omaniku käest ära osta. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Kuksema küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 28. Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 3,1 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Uue veevarustustorustiku ehitamine ja vana rekonstrueerimine (245 m) 465 m 4. Puurkaev-pumpla remontimine 1 kpl. 5. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 460 m 6. Uue reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine - 7. Uue reoveepuhasti ehitamine 1 tk. III Projekteerimistööd 8. Tabelis tegevuste 3 – 6 projekteerimistööd - 5. Metstaguse küla. Metstaguse küla ühisveevärgi objektide kordategemiseks ja laiendamiseks ning ühiskanalisatsiooni ehitamiseks vajalikud tööd on toodud tabelis 29. Metstaguse külas jääb töösse olemasolev puurkaevpumpla, mis tuleb peale puurkaevu terves ulatuses rekonstrueerida – ehitatakse uus hoone koos kõigi vajalike seadmetega, puurkaevu paigaldatakse uus pump. Terves ulatuses rekonstrueeritakse ka veevarustustorustik. Külale ehitatakse ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti. Kuna uue perspektiivse reoveepuhasti parim asukoht on eramaal, siis tuleb jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja vajaliku suurusega maatükk (ca 50 x 50 = 2500 m2) omaniku käest ära osta. Uued veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ehitatakse 2010. kuni 2014. aastal SA KIK ja Järva-Jaani valla rahastamisel. Metstaguse küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni objektide kordategemiseks ja laiendamiseks vajalikud tööd. Tabel 29. Jrk. Nr. Materjali, seadme nimetus Kogus I Uurimistööd 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 3,0 ha 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - II Veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööd 3. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus ehitamine 500 m 4. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 70 m 5. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitaimine 175 m 6. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine 1 kpl. 7. Uue reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine - 8. Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1 tk. III Projekteerimistööd 9. Tabelis tegevuste 3 – 7 projekteerimistööd - 6. Eraettevõtete kohtpuhastusseadmed ning veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Olemasolevad reo- ja sademevee kohtpuhastid (AS Olerex Järva-Jaani tankla, OÜ Karinu PM masinate pesuplats) on amortiseerunud ja ei vasta enam nüüdisaja nõuetele. Tootmisettevõtetele tuleb ehitada uued kohtpuhastid. Ettevõtete poolt veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide kohta esitatud materjalid on puudulikud. Enamus kanalisatsioonisüsteeme lekivad ja kanalisatsiooni juhitakse ka drenaaži- ja räästavett, mis on lubamatu. Vajalikud tootmisettevõtete veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimistööd tuleb teostada ettevõtetel omavahenditega. 7. Hajaasustuse veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid. Järva-Jaani valla külades on hulganisti salv- ja puurkaeve ning reovee kogumiskaeve, millede konstruktsioon ei vasta kehtivatele nõuetele ja mis tuleb korda teha. Hajaasustuses veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide projekteerimisel, ehitamisel ja korrastamisel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest ja soovitatav on kasutada kirjanduses toodud praktilisi soovitusi. Järva-Jaani vallas tuleb teostada järgmised tööd: 1. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks. 2. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks (puurkaevude passistamine, peremehetu vara likvideerimine, puurkaevude tamponeerimine jne.). 3. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise ja ehitamise vajaduse väljaselgitamine. 5. Ühisveevärki ja –kanalisatsiooni teenindavad ettevõtted. 5.1. Ettevõtte tegevuse iseloomustus. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Järva-Jaani vallas Järva-Jaani ja Karinu asulates ning ainult ühisveevärk on Kuksema, Paistevälja ja Metstaguse asulates. Välja arvatud Metstaguse küla (Metstaguse korteriühistu) ning Järva-Jaani reoveepuhasti koos peapumplaga (PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei) on veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid OÜ Järva-Jaani Teenus halduses ja hooldada. Üksikobjektide puurkaevpumplaid ja reoveepuhasteid haldavad veel OÜ Karinu PM, OÜ Metstaguse Agro ja OÜ Paistevälja. Vee-ettevõtte OÜ Järva-Jaani Teenus põhikiri ja majandusaasta aruanne on toodud lisas 16. 5.2. Vee-ettevõtte põhinäitajad. 5.2.1. Finants-majanduslikud näitajad. OÜ Järva-Jaani Teenus majandusaasta aruanne on toodud lisas 16. Teenuse hinna (m3 hind kroonides koos käibemaksuga) muutus viimastel aastatel: Järva-Jaani alev 2002 2003 2004 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) Karinu küla 2002 2003 2004 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) Paistevälja küla 2002 2003 2004 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) Kuksema küla 2002 2003 2004 2005 - veevarustusteenuse hind 5 5 5 7 (+abonenttasu) - kanalisatsiooniteenuste hind 12 12 12 16 (+abonenttasu) 5.2.2. Ettevõtte tehnilised näitajad teenindava piirkonna kohta. OÜ Järva-Jaani Teenus (Järva-Jaani, Karinu, Kuksema ja Paistevälja asulad). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 46,43 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 46,43 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 46,14 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 46,14 tuh. m3 aastas - elanikkond 41,57 tuh. m3 aastas - ettevõtted 4,56 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 0,63 % 4. Puurkaevude arv 6 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 6 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 11,61 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 7,96 tuh. m3 aastas - ettevõtted 0,91 tuh. m3 aastas 6. Puhastatud heitvee kogus 11,61 tuh. m3/aastas (millest puhastatakse Karinu küla reoveepuhastis 6,21 tuh. m3/aastas ja ülejäänud reovesi (Kuksema ja Paistevälja küla) veetakse valdavalt Järva-Jaani alevi purgimissõlme). PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei (Järva-Jaani alevis). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 182,5 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 182,5 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 182,5 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 182,5 tuh. m3 aastas - elanikkond - tuh. m3 aastas - ettevõte 182,5 tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) - % 4. Puurkaevude arv 1 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 1 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 102,2 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond - tuh. m3 aastas - ettevõte 102,2 tuh. m3 aastas 6. Puhastatud heitvee kogus 102,2 tuh. m3/aastas. Reoveepuhastusjaam rekonstrueeriti 2003. ja 2004. aastal. Reovett puhastatakse N ja P bioloogilise ärastusega aktiivmudapuhastis ja järelpuhastatakse biotiigis pindalaga 1600 m2. OÜ Metstaguse Agro korteriühistu (Metstaguse küla). 1. Vee võtmine loodusest (pumpamine veeallikast) 1,095 tuh. m3 aastas 2. Vee pumpamine veevõrku 1,095 tuh. m3 aastas 3. Veetarbimine kokku 1,095 tuh. m3 aastas - sh. mõõdetud 1,095 tuh. m3 aastas - elanikkond 1,059 tuh. m3 aastas - ettevõte - tuh. m3 aastas - arvestamata vesi (veekadu, omatarve) 3,4 % 4. Puurkaevude arv 1 tk. - sh. töötavate puurkaevude arv 1 tk. 5. Reovee ärajuhtimine (kokku) 1,059 tuh. m3 aastas - sh. elanikkond 1,059 tuh. m3 aastas - ettevõte - tuh. m3 aastas 6. Puhastatud heitvee kogus 1,059 tuh. m3/aastas. Reoveepuhastit ei ole. Reovesi veetakse Järva-Jaani alevi purgimissõlme. 5.2.3. Toodangu kavaliteedi näitajad. OÜ Järva-Jaani Teenus (Järva-Jaani, Karinu, Kuksema, Paistevälja asulad). 2004. a. andmed. Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 14 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 7 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 14 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 7 analüüsi. Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: joogivesi vastab puurkaevudes ja tarbijate juures kehtivatele normidele. Joogivee analüüsitulemused on toodud lisas 8 ja kvaliteedinäitajad tabelis 8. OÜ Metstaguse Agro korteriühistu (Metstaguse küla). 2004. a. andmed. Ühisveevõrku suunatud vesi (nii töödeldud, kui töötlemata): 1. mikrobioloogiliste analüüside koguarv: 1 analüüsi, 2. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 1 analüüsi, 3. mikrobioloogiliste analüüside arv, mis vastas kvaliteedi nõuetele: 1 analüüsi, 4. sh. veevõrgu kontrollpunktidest: 1 analüüsi. Kõrvalekalded joogivee standardist keemiliste analüüside (näitajate) lõikes: joogivesi vastab puurkaevus kehtivatele normidele, tarbijate juures on üle normi raud. Joogivee analüüsitulemused on toodud lisas 8 ja kvaliteedinäitajad tabelis 8. OÜ Järva-Jaani Teenus (Karinu ja Paistevälja asulad). 2005. aasta Karinu küla reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 30. Jrk. nr. Näitaja Ühik Sisenev vesi mg/l Väljuv vesi mg/l Puhastus- efekt % Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT7 mg/l; t/a 480 53 89 - - 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 270 44 83,7 - - 3. Üld P mgP/l; t/a 9 5,55 38,3 - - 4. Üld N mgN/l; t/a 62 40 35,5 - - Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 0,43 tonni aastas, hõljuvaine 0,35 tonni aastas, fosfor 0,045 tonni aastas, lämmastik 0,32 tonni aastas. Paistevälja küla olmereovee puhastamiseks reoveepuhastit ei ole. Reovesi juhitakse puhastamata karsti. Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 0,44 tonni aastas, hõljuvaine 0,38 tonni aastas, fosfor 0,016 tonni aastas, lämmastik 0,093 tonni aastas. PÜ E-Piim Järva-Jaani Meierei (Järva-Jaani alevis). 2005. aasta reoveeanalüüside keskmised väärtused. Tabel 31. Jrk. nr. Näitaja Ühik Sisenev vesi mg/l Väljuv vesi mg/l Puhastus- efekt % Vee erikasutusloaga kehtestatud normatiivne väärtus mg/l t/a 1. BHT5 mg/l; t/a 300 20 93,3 15 2,15 2. Hõljuvaine mg/l; t/a 150 22 85,3 25 3,58 3. Üld P mgP/l; t/a 5,15 4,45 13,6 1,5 0,21 4. Üld N mgN/l; t/a 23 10 56,5 - - Heitveega suublasse juhitav reoainete kogus: BHT7 2,86 tonni aastas, hõljuvaine 3,15 tonni aastas, fosfor 0,64 tonni aastas, lämmastik 1,43 tonni aastas. 5.2.4. Ekspluatatsioon. OÜ Järva-Jaani Teenus (Järva-Jaani, Karinu, Kuksema, Paistevälja asulad). 1. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga tegeleva personali (koos admin. personaliga) arv: 2 2. Veeavariide (lekete) arv: 4 3. Kanalisatsiooniummistuste arv: 7 4. Pumbavahetuste arv puurkaevudes: 1 5. Vanade torustike väljavahetamine: avariide likvideerimine 6. Teenindavate elanike arv: 1158 7. Teenindavate elanike osatähtsus kogu piirkonna elanikkonnast: 78,8 % 5.2.5. Personal. OÜ Järva-Jaani Teenus. 1. Põhikohaga töötajaid 8 - sh. mehi 5 - naisi 3 - halduspersonal 2 - töölised 6 - abipersonal - 2. Kõrgharidusega töötajaid 2 3. Keskmine palk 4000 krooni 6. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise põhimõtted. 1999. aasta 22. märtsil jõustus Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis reguleerib kinnistute ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil reovee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi vastavad õigused ja kohustused. Vastavalt seadusele rajatakse ühisveevärk ja –kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee-ettevõtete Liidus 1999. aastal valminud «Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise juhend». Käesoleval ajal on kehtiv Veeseadus ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus EV Keskkonnaministeeriumis ümbertegemisel, millega kaasneb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise juhendi ümbertegemine. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on tegevuste kogum, millede eesmärgiks on: - Järva-Jaani valla tiheasustusaladel tasakaalustatult muude eluvald- kondadega nüüdisaja nõuetele vastava ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine ning valla arengukavas ja üldplaneeringus, Järvamaa maakonnaplaneeringus ning Pandivere põhjavee ja Pärnu jõe alamvesikondade veemajanduskavades ja Viru-Peipsi veemajanduskavas fikseeritud eesmärkide saavutamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni alal kooskõlas kehtiva seadusandlusega; - asulate tiheasustusalade elanikkonnale joogiveekvaliteedi nõuetele vastava vee andmine liitumispunktis, kvaliteetse ühiskanalisatsiooni teenuse tagamine kõikidele elanikele reoveekogumisaladel ja reovee nõuetekohane puhastamine, tagamaks pinnaveekogude vee hea kvaliteet ja põhjavee kaitse reostamise eest; - naabervaldades koostatavates ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavades toodud põhimõtete ja valdade piire ületavate keskkonnamõjude arvestamine veekeskkonnale. Arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2006. kuni 2009; - aastateks 2010. kuni 2014; - aastateks 2015. kuni 2018. Lähtuvalt ajaperioodidest koostatakse arengukava eesmärkide realiseerimiseks tegevuste programmid. Arengukava programmides toodud tegevuste maksumuste hindamisel on kasutatud praegu Eestis vastavaid töid teostavate ettevõtete ja vastavaid tarneid teostavate ettevõtete hinnakirju. Maksumuste täpsus on piirides 10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada inflatsiooni aastate lõikes (näiteks 2005. aasta inflatsiooniks on prognoositud 3,6 %). Koostatava arengukava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas, sest: - ei ole mõtet hinnata programmide efektiivsust põhimõttel tulud peavad ületama kulusid, sest veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide tehniline seisukord ning tarbijale antava joogivee ja suublasse juhitava heitvee ainesisaldus ei vasta kohati kehtiva seadusandlusega kehtestatud nõuetele ja programmides toodud tööd tuleb igal juhul ära teha ka siis kui tegevus on mittetulus; - programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava; - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse hinda ei saa oluliselt tõsta, sest vaadeldavas piirkonnas elavad valdavalt väikese maksevõimega tarbijad ja programmide tasuvusaeg on tõenäoliselt väga pikaajaline; - Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu ja on praktiliselt võimatu hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust; - EV Keskkonnaministeeriumis toimub praegu kehtiva Veeseaduse ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse ümbertegemine – kooskõlla viimine Euroopa Liidu vastavate direktiividega, millele järgneb suure tõenäosusega ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise juhendi ümbertegemine. Põhjalik programmide hindamine, tulu-kulu analüüs ja finantsanalüüs tuleb teostada peale koostatavate veemajanduskavade valmimist. Programmide rahastamisel on katteallikateks: - kohaliku omavalitsuse vahendid, - kohaliku omavalitsuse laenud, - SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendid, - EL Ühtekuuluvusfondi vahendid ja - kinnistuveevärgi ja –kanalisatsiooni väljaehitamisel erakapital. 7. ÜVK arengukava tegevuste programmid. Järva-Jaani valla ÜVK arengukava programmide koostamisel lähtuti põhimõttest, et esmalt tuleb teostada tööd, millega kaasneb inimeste elukvaliteedi tõus: - tööd millega kaasneb otsene põhjavee reostamise lõpetamine – Paistevälja küla reovett ei puhastata ja see juhitakse karsti; - lõpetada tuleb pooleli olev ja aastaid kestnud Järva-Jaani ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rekonstrueerimise projekt. Järva-Jaani valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2006. kuni 2009. Programm sisaldab tabelites 32 nimetatud uurimistöid ja suurt osa ehitustöid (Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel) ning tabelis 33 nimetatud uurimis ja ehitustöid. I programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti (Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt) kogumaksumus koos käibemaksuga on 11725 151 krooni. Koos käibemaksuga rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist teostatavaid töid summas 9614624 krooni (82 % kogusummast), SA KIK summas 938012 krooni (8 % summast) ja Järva-Jaani vald 2006. ja 2007. aasta jooksul omavahenditest summas 1172 515 krooni (10 % summast). I programmi ülejäänud tööd maksumusega 9940320 krooni koos käibemaksuga rahastatakse 10 % ulatuses Järva-Jaani valla omavahenditest 0,994 miljoni krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK vahenditest. I programmi käigus investeeritakse kokku koos käibemaksuga 21665 554 krooni. I programmi elluviimine toimub: - aastatel 2006 kuni 2009. Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel; - aastatel 2010. kuni 2014. ja Järva-Jaani valla ja SA KIK rahastamisel; - aastatel 2015. kuni 2018. Järva-Jaani valla ja fondide rahastamisel. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2014. Programm sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Järva-Jaani alevis ning Karinu, Kuksema ja Metstaguse külades. II programmi tööd maksumusega 17567840 krooni rahastatakse Järva-Jaani valla omavahenditest 1,75678 miljoni krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK vahenditest 90 % ulatuses. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2018. Programm sisaldab töid, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. 7.1. I programm. I programmi koosseisus aastatel 2004. kuni 2006. teostatavate tööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 32. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus tuh. krooni Kogus Maksumus tuh. krooni I programm – uurimistööd Järva-Jaani alev 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 3 168 ha 504 2. Olemasolevate kanalisatsioonitorustike läbipesemine ja uurimine kaameraga 0,09 600 m 54 4. Olemasolevate puurkaevude tehnilise seisukorra (manteltorustiku) uurimistöö - - 20 5. Kohtpuhastite tehnilise seisukorra ja vajaduse uurimistöö - - 15 6. Reoveepuhasti laiendamise vajaduse uurimistöö - - 25 Paistevälja küla 7. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5 5,56 ha 27,8 8. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 20 I program – uurimistööd hajaasustusaladel 9. Salvkaevude tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks - - 80 10. Puurkaevude ja puurkaevpumplate tehnilise seisukorra ja veekvaliteedi uuringud koos ettepanekutega olukorra parandamiseks - - 90 11. Suvitus- ja turismipiirkondades veevarustus ja –kanalisatsioonisüsteemide vajaduse väljaselgita- mine. - - 10 Uurimistööd kokku: 845,8 Käibemaks: 152,244 Uurimistööd koos käibemaksuga: 998,044 Tabel 32 järg. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus tuh. krooni Kogus Maksumus tuh. krooni I programm – projekteerimis- ja ehitustööd Järva-Jaani alevi EL ÜF projekt (rekonstrueeritavad ja ehitatavad objektid on näidatud lisas 20 toodud joonistel) 12. Kalda tn. 56 ja Tamsalu tee 1 puurkaev-pumplate rekonstrueerimine - - 40,72 € 13. Uue veevarustustorustiku ehitamine 3,13 km läbimõõduga 40 – 90 mm - - 214,81 € 14. Olemasoleva veevarustustorustiku rekonstru- eerimine 0,86 km läbimõõduga 90 – 110 mm - - 78,17 € 15. Uue kanalisatsioonitorustiku ehitamine 1,8 km läbimõõduga 90 – 160 mm - - 178,62 € 16. Ühe uue reoveepumpla ehitamine - - 22,24 € 17. Ettenägematud kulud (10 % tööde maksumusest) - - 53,457 € 18. Järelvalve ja juhendamine (7 % read 12 kuni 17) - - 41,16 € 19. PIU toetus (1 % read 12 kuni 17) - - 5,88 € Kokku (1 € = 15,6466 EEK): 635,067 €/ 9936,639 EEK Käibemaks 18 %: 1788,595 Kõik kokku: 11725,234 Järva-Jaani alev 20. Pikk tn. 52 kaev kuni Pikk tn. 55 isev. kanal. läbim. 100 mm; m 1.1 110 121 21. Paigaldada sagedusmuundurid kaevudele tk. 70 4 280 22. Mäe garaažist «Väikelinna» piirini (Banga laut) vesi läbim. 63 mm; m 0.9 305 274.5 23. Võimla kuni Tamsalu tee 1 kuni Pikk tn. 5D isev. kanal. läbim. 160; m 1.1 680 748 24. Kalda tn. Töökoda kuni Koeru tee torustik isev. kanal. läbim. 160 mm; m 1.1 220 242 25. Pärna tn. 5 ja 7 isev. kanal. Rek. läbim. 225 mm; m 1.1 115 126.5 26. Pärna tn. 9 isev. kanal. Rek. läbim. 225 mm; m 1.1 90 99 27. Pärna tn. 6 kuni Koeru tee isev. kanal. läbim. 160 mm; m 1.1 330 363 28. Purgimissõlm koos ühtlustusmahutiga – kasulik maht 200 m3; kpl. 600 1 750 29. Lai tn. 44 kuni Jaani tn. 5 vesi läbim. 63 mm+isev. kanal läbim. 160 mm; m 1.2 420 504 Tabel 32 järg. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus tuh. krooni Kogus Maksumus tuh. krooni 30. Kalda tn. 33 veevõtukaev; tk. 30 1 30 31. Pikk tänaval Tamsalu tee ristmikust OÜ Järva-Jaani Konserv puurkaevuni ja edasi Koeru tee ristmikuni vesi; m 0.9 1094 985 32. Pikk tänaval Koeru tee ristmikust Kuksema tee ristmikuni vesi ja isev. kanal. ühes kaevikus; m 1.2 300 360 33. Lai tänaval majade 4 kuni 8 vesi; m 0.9 190 171 34. Lai tänav 55 ja Koeru tee 13 vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 1.2 50 60 35. Vesi ja survekanal. ühes kaevikus Kase tn. ja Koeru tee ristmikult saekaatri ja AS Olerex kinnistute nurka rajatava reoveepumplani; m Reoveepumpla juurest vesi surnuaia kinnistu nurka; m 1.2 0.9 375 85 450 76.5 36. Projekteerimistööd kpl. - - 319 Maksumus kokku ilma käibemaksuta: 5959.5 Käibemaks: 1072.71 Maksumus kokku koos käibemaksuga: 7032.21 Paistevälja küla 37. Uus veevarustustorustik ja isevoolne kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus 1.2 755 m 906 38. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 0.9 360 m 324 39. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1.1 275 m 302.5 40. Uus reoveepuhasti (62 ie) - 1 tk. 665 41. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine - 1 kpl. 150 42. Projekteerimistööd - - 117 Kokku: 2464.5 Käibemaks: 443.61 Kõik kokku: 2908.11 I programm kokku: 21665.554 7.2. II programm. II programmi koosseisus aastatel 2010. kuni 2014. Järva-Jaani alevis ning Karinu, Kuksema ja Metstaguse külades teostatavate veevarustus- ja kanalisatsiooni- süsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde maksumus (tuh. krooni). Tabel 33. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus Kogus Maksumus tuh. EEK II programm – uurimistööd Järva-Jaani alev 1. Geodeetilise alusmaterjali koostamine 5,0 10,4 52 2. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 50 Karinu küla 3. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5,0 19,6 ha 98 4. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 95 Kuksema küla 5. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5,0 3,1 ha 15.5 6. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 17 Metstaguse küla 7. Geodeetilise alusmaterjali koostamine, millele on kantud kõik olemasolevad ja millele on võimalik kanda perspektiivsed veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemid 5,0 3,0 ha 15 8. Ehitusgeoloogiline uurimistöö - - 15 Kõik uurimistööd kokku: 357,5 II programm – projekteerimis- ja ehitustööd Järva-Jaani alev 9. Orina külaosas Pikk tn. 2 B, C ja D majade veetorustiku rekonstrueerimine kuni PÜ E-Piim puurkaev-pumplani; m 0.9 500 450 10. Reoveepuhastist vesi staadionile; m 0.9 150 135 11. Jaama tn. 6 kuni Jaani tänava ristmiku pumplani vesi + isev. kanal. ühes kaevikus; m 1.2 400 480 Tabel 33 järg. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus Kogus Maksumus tuh. EEK 12. Kase tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m 0.9 1.1 V- 400 K- 650 360 715 13. Lehise tn. korruselamute vee ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine; m 0.9 1.1 V- 150 K- 340 135 374 14. Projekteerimistööd - - 132 Järva-Jaani alev kokku 2781 Karinu küla 14. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus – rekonstrueerimine 1.2 1430 m 1716 15. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 0.9 1480 m 1332 16. Kanalisatsiooni isevoolse torustiku rekonstrueerimine 1.1 50 m 55 17. Uute veevarustus- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ühes kaevikus 1.2 610 m 732 18. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 1.1 1310 m 1441 19. Veevarustuse siibrikaevude rekonstrueerimine 5 1 tk. 5 20. Puurkaev-pumpla ja II astme pumpla rekonstrueerimine - 1 kpl. 470 21. Reoveepumpla rekonstrueerimine 120 1 tk. 120 22. Reoveepuhasti rekonstrueerimine (215 ie) - 1 tk. 1 880 23. Vana reoveepuhasti likvideerimine - 1 tk. 60 24. Projekteerimistööd - - 390 Karinu alev kokku: 8 201 Kuksema küla 25. Uue veevarustustorustiku ehitamine 0.9 220 m 198 26. Puurkaev-pumpla remontimine, uus sagedusmuunduriga pump 120 1 kpl. 120 27. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitamine 1.1 460 m 506 28. Uue reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine (2500 m2) - - 10 29. Uue reoveepuhasti ehitamine (65 ie) - 1 tk. 670 30. Projekteerimistööd - 75 Kuksema küla kokku: 1579 Tabel 33 järg. Jrk. nr. Materjali, seadme nimetus Ühiku maksumus Kogus Maksumus tuh. EEK Metstaguse küla 31. Veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik ühes kaevikus ehitamine 1.2 500 m 600 32. Veevarustustorustiku rekonstrueerimine 0.9 70 m 63 33. Uue kanalisatsiooni isevoolse torustiku ehitaimine 1.1 175 m 192.5 34. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine - 1 kpl. 370 35. Uue reoveepuhasti ehitamiseks vajaliku maatüki võõrandamine (2500 m2) - - 10 36. Reoveepuhasti rekonstrueerimine (55 ie) - 1 tk. 640 37. Projekteerimistööd - - 94 Metstaguse küla kokku: 1969.5 Kõik kokku: 14888 Käibemaks: 2679.84 II programm kokku: 17567.84 7.3. III programm. Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2018. III Programm sisaldab töid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamiseks juhul, kui valla territooriumile peaksid kujunema uued tiheasustusalad või laienevad olemasolevad tiheasustusalad. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. III programmi koosseisus teostatavate veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimis- ja ehitustööde mahtusid ja maksumust ei ole võimalik nii pika ajaperioodi peale ette ennustada. 8. Kokkuvõte. Koostatud Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ei ole lõpplik - arengukava koostamine seisneb ka selle esialgse variandi jätkuvas täiendamises (kooskõlas muutustega majandustegevuses ja sotsiaalsfääris) ja kohandamises kiiresti muutuva seadusandlusega. Arengukava koostamisel ei peetud vajalikuks kohe asulate geodeetiliste alusmaterjalide (koos veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide asukoha täpse fikseerimisega) ja suuremate uurimistööde teostamist. Vajalike uurimistööde nimekiri on toodud arengukava alapunktis 4.3 ja maksumused alapunktis 7. Uurimistööd on soovitatav teostada lähiaastatel ja vastavalt saadud tulemustele täiendada käesolevat arengukava. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamiseks on Eesti Vee-ettevõtete Liidus 1999. aastal valminud « Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise juhend». Käesoleval ajal on kehtiv Veeseadus ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus EV Keskkonnaministeeriumis ümbertegemisel – kooskõlla viimisel Euroopa Liidu direktiividega, millega kaasneb ka ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava koostamise juhendi ümbertegemine. Järva-Jaani valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: - aastateks 2006. kuni 2009.; - aastateks 2010. kuni 2014.; - aastateks 2015. kuni 2018. Arengukava programmides toodud tegevuste maksumuste hindamisel on kasutatud praegu Eestis vastavaid töid teostavate ettevõtete ja vastavaid tarneid teostavate ettevõtete hinnakirju. Maksumuste täpsus on piirides 10 %. Käesolevas arengukavas toodud tööde ja seadmete maksumuste muutumise hindamiseks tulevikus tuleb arvestada inflatsiooni aastate lõikes. Koostatava arengukava programmidega saavutatavaid tulemusi saab käesoleval ajal hinnata ainult peale programmide elluviimist elanikkonnale osutatava teenuse kvaliteedi osas. Programmide tasuvusaega on praktiliselt võimatu hinnata, sest täpselt ei ole teada vajalike investeeringute allikad ja rahaliste vahendite saamise võimalus erinevatest fondidest ja raha eraldamise täpne ajakava. Eesti astus 2004. aastal Euroopa Liitu ja on praktiliselt võimatu hinnata inflatsiooni lähiaastatel ja sellest tulenevat ehitustööde, materjalide ja seadmete maksuumuse muutust. Põhjalik programmide hindamine, tulu-kulu analüüs ja finantsanalüüs tuleb teostada peale koostatavate veemajanduskavade valmimist. Järva-Jaani valla ÜVK arengukava on koostatud järgmisteks ajaperioodideks: I ajaperiood, ehk I programm: Ajaperioodiks on aastad 2006. kuni 2009. Programm sisaldab tabelites 21 nimetatud uurimistöid ja suurt osa ehitustöid (Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel) ning tabelis 23 nimetatud uurimis ja ehitustöid. I programmi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti (Pärnu jõe väikeasulate veekaitse projekt) kogumaksumus koos käibemaksuga on 11725 151 krooni. Koos käibemaksuga rahastatakse EL Ühtekuuluvusfondist teostatavaid töid summas 9614624 krooni (82 % kogusummast), SA KIK summas 938012 krooni (8 % summast) ja Järva-Jaani vald 2006. ja 2007. aasta jooksul omavahenditest summas 1172 515 krooni (10 % summast). I programmi ülejäänud tööd maksumusega 11808024 krooni koos käibemaksuga rahastatakse 10 % ulatuses Järva-Jaani valla omavahenditest 1,1808 miljoni krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK vahenditest. I programmi käigus investeeritakse kokku koos käibemaksuga 23533 258 krooni. I programmi elluviimine toimub: - aastatel 2006 kuni 2009. Järva-Jaani valla, SA KIK ja EL Ühtekuuluvusfondi rahastamisel; - aastatel 2010. kuni 2014. ja Järva-Jaani valla ja SA KIK rahastamisel; - aastatel 2015. kuni 2018. Järva-Jaani valla ja fondide rahastamisel. II ajaperiood, ehk II programm: Ajaperioodiks on aastad 2010. kuni 2014. Programm sisaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimist ja laiendamist Järva-Jaani alevis ning Karinu, Kuksema ja Metstaguse külades. II programmi tööd maksumusega 17567840 krooni rahastatakse Järva-Jaani valla omavahenditest 1,75678 miljoni krooni ulatuses ja ülejäänud SA KIK vahenditest 90 % ulatuses. III ajaperiood, ehk III programm: Ajaperioodiks on aastad 2015. kuni 2018. Programm sisaldab töid, mis on vajalikud juhul, kui valla territooriumil kujunevad uued tiheasustusalad või kui seoses asulate arenguga on vaja laiendada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteeme. III programmi rahastatakse valla omavahenditest ja erinevate fondide vahenditest. 9. Kasutatud kirjandus. 1. Järva-Jaani valla arengukava aastateks 2004 - 2006. Tulevikuvisioon aastaks 2010. Järva-Jaani Vallavolikogu 18. 12. 2003. a. määrus nr. 24. 2. Järvamaa maakonnaplaneering. Järva Maavalitsus. Paide, 1998. 3. Järva-Jaani vald. Üldplaneering. I etapp. RE «Eesti Maauuringud» Maaplaneeringud. Tallinn, 1994. 4. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava. AS Entec, Dereevos OÜ. Tallinn, 2002. 5. Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava. AS Maves. Tallinn, 2003. 6. ISPA Programme. Instrument for Structural Policies for Pre-Accession. ENVIRONMENT. Technical Assistance for Pärnu River Basin Water Resources Plan for Small Settlements. ISPA Measure 2001/EE/16/P/PA/003. 7. Järva maakonna Järva-Jaani kolhoosi veekaitse skeem. RPUI Eesti Maaparandusprojekt. Töö nr. 07005901. Tallinn, 1991. 8. Viru-Peipsi veemajanduskava tutvustus. (rahvusvaheline LIFE-Environment projekt «Viru-Peipsi Catchment Area Management Plan» (LIFE00ENV/EE/00025). 9. A. Mäemets. Eesti jõed. Tallinn, 2002. 10. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ – veepoliitika raamdirektiiv. 11. Järvamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu «Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused» seletuskirjast. Järva Maavalitsus arengu- ja planeeringuosakond. Paide, 2002. 12. Kuusik A. Reoveeväikepuhastid Eestis. Tallinn, 1995. 13. Omaveevärk ja omakanalisatsioon. «Ehitame» kirjastus. Tallinn, 2001. 14. Järva-Jaani asula kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise otstarbekuse uuring. OÜ Vetepere. Töö nr. U – 2000 – 008. Pudisoo, 2000.