Orava Vallavolikogu — Orava Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 251, 2338

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 6 lõige 3 punkti 2 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahv 31 lõige 3 alusel. Orava Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Orava Põhikooli arengukava aastateks 2005-2008. (lisatud) 2. Määrus avalikustada Orava valla põhimääruses sätestatud korras. 3. Määrust jõustub 26.septembrist 2005.a. Volikogu esimees Riina SABALISK Orava Vallavolikogu 21. septembri 2005. a määruse nr 46 lisa Orava Põhikooli arengukava aastaiks 2005 - 2008 I Sissejuhatus 1.1. Orava Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava viieks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Orava Põhikooli arengukava lähtub eelnevast 2001 – 2004 a. arengukavast, Orava Põhikooli põhimäärusest ja Orava valla arengukavast ning on vastavuses põhikooli ja gümnaasiumi seaduses arengukavale kehtestatud nõuetele. 1.3. Orava Põhikooli arengukava koostamise aluseks on sise- ja välishindamise aktid. Eelnevast arengukavast aastateks 2001 – 2004 on realiseerunud: • 2001. a. septembrist algas A-keele üleminek inglise keelele • 2002. a. Tiigrihüppe Sihtasutuse koolituse «Arvuti koolis» läbis 5 õpetajat • 2003. a. «Vaata maailma» arvutikoolituse läbisid enamus õpetajaid • 2003. a. sai kool «21. saj. kooli» projekti raames 30 000 krooni eest loodusainete õppevahendeid. • 25. augustil 2004 avati uus võimla-aula • 2004. a. sai kool «21. saj. kooli» projekti raames 16 500 krooni matemaatika, kehalise kasvatuse, kunsti, käsitöö ja tööõpetuse vahendite soetamiseks. II Üldandmed 2.1 Asend 2.1.1. Orava Põhikool paikneb Eesti kaguosas Orava vallas Põlvamaal. Ta on valla ainus kool, mis avati Hanikase Põhikooli õigusjärgsena 01. septembrilm1997.a. Ametlikult alustas Hanikase kool tööd 1873 aastal. Vanemate inimeste mälestuste järgi töötas kool juba 10 aastat varem Vivva talus. 2.1.2. Orava asub Tallinnast 289 km ,Tartust 94 km ja Põlvast 42 km kaugusel. Orava valla naaberomavalitsused on: põhjas – Veriora vald, Põlvamaa kirdes – Mikitamäe vald, Põlvamaa idas – Värska vald, Põlvamaa lõunas – Meremäe vald, Võrumaa edelas – Vastseliina vald, Võrumaa läänes – Lasva vald, Võrumaa 2.1.3. Eesti – Vene maismaapiir jääb valla piirist 400 m kaugusele. 2.2 Kooli alalugu, saavutused 2.2.1. Orava Põhikool on Hanikase Põhikooli õigusjärglane. 2.2.2. Ametlikult alustas Hanikase (Hainkase) kool tööd 1873. aastal (Riikliku Ajaloo Keskarhiivi andmetel). Vanemate inimeste mälestuste järgi töötas kool juba 10 aastat varem Vivva talus. Lapsi õpetas tasuta Jakob Birnbaum, kelle isa oli naabruses asuva Luuska kooli õpetaja. 2.2.3. 1873. aastal ostis Orava vallavalitsus koolile talu Jaan Kaabelilt. 2.2.4. 1874. a. ehitas vald koolile oma maja. Esimeseks õpetajaks oli Samuel Mikelsaar. 2.2.5. 1874. – 1898. aastani oli õpetajaks Jaan Laiv. Õpilasi oli külakoolis 38, hiljem 50. Õppetöö toimus eesti keeles. 2.2.6. 1900. a. muudeti kool Hanikase Ministeeriumikooliks, kus oli 2 klassi 5 jaoskonnaga. Lapsi tuli aastatega juurde ja nende arv oli üle saja. 2.2.7. 1903. a. toimus uue maja sisseõnnistamine. 2.2.8. 1919. a. muudeti kool Hanikase 6 – klassiliseks algkooliks. Õpilasi oli 140 – 180. 2.2.9. 1940. a. muudeti kool 7 – klassiliseks. Õpilasi 140 – 160. 2.2.10. 1950 – 1952 toimus koolimaja ümberehitus. 2.2.11. 1954. a. seati sisse elekter. 2.2.12. 1959. a. muudeti kool 8 – klassiliseks. Õpilasi oli 140 – 160. 2.2.13. 1986. a. alustasid õppetööd 6 – aastased. Kool muudeti 9 – klassiliseks. 2.2.14. 1987. a. jaanuaris puhkes koolimajas tulekahju, mille tõttu tehti koolis täielik kapitaalremont. 2.2.15. 1991. a. nimetati kool Hanikase Põhikooliks. 2.2.16. 1994. a. alustas tööd kooli hoolekogu. 2.2.17. 1997. a. alustas kool õppetööd uues koolimajas Oraval. 2.2.18. 2004.a augustis avati võimla-aula. 2.2.19. Orava Põhikooli on kiitusega lõpetanud: Ethel Vaaks1998 Katrin Juurik 2002 Triinu Haring 2003 Maarja Lumi2003 Kadri Truup2003 Eneken Helk2004 Tiia-Mai Truup2004 2.2.20. Koolil on välja kujunenud oma traditsioonilised üritused: õpetajate päeva tähistamine, kadrilaat, advendihommikud, jõulud, vastlapäev, vabariigi aastapäeva tähistamine, sõbrapäeva tähistamine, isadepäeva spordipidu, emadepäeva kontsert ja käsitöönäitus, südamekõnd, jüriöö jooks ja tutipidu. 2.2.21. Lisaks traditsioonidele toimuvad muudki üritused (sügise sünnipäeva tähistamine, matkad, teatrite külastus, ainepäevad, naljapäev, prügipäev, spordipäev, kohtumised teiste koolidega ja palju muud huvitavat). 2.2.22. Vilistlased algatasid traditsiooni kooliteemaliste kirjandite võistluse korraldamiseks. 2.2.23. Klassiväliselt toimuvad koolis järgmised huvialaringid: kunstiring, mudilaskoor lastekoor, liikumisrühm, rahvatantsurühmad, , kirjandusring, arvutiringid, aeroobika, pallimängud, võrkpall. 2.2.24. 2004.a. oktoobris taasalustasid tasulised ringid lilleseade ja muusikaklass. Koolis on eelisarendamisel 3 tegevussuunda: 1. Sport ja tervis – kool kuulub 2001. aastast Eesti Tervist Edendavate Koolide võrgustikku. Uues võimlas töötavates spordiringides (aeroobika, pallimängud, võrkpall) osales 2004/05 õa 55% kooli õpilastest. 2. Isamaaline kasvatus – Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioonis osaleb 38% õpilastest. 3. Kodukoht ja paikkonna kultuurilugu – folkloorirühm, võru keel, rahvatants, muuseum, koduloo uurimustööd. 2.3 Õpilaskonna ja pedagoogilise presonali analüüs Eesmärk on kindlustada Oraval Põhikooli säilimine. 2005.a. sügise seisuga õpib Orava Põhikoolis 97 õpilast. Klassikomplekte on kokku 9. Tabel 1. Õpilaste arv 2004 – 2010 Õppeaasta I klassi astujad IX klassi lõpetajad Õpilaste arv 2003/2004 9 17 110 2004/2005 9 12 102 2005/2006 10 11 97 2006/2007 7 13 93 2007/2008 8 11 88 2008/2009 5 13 81 2009/2010 9 10 78 Tabelist 1 ilmneb selge õpilaste arvu vähenemine lähiaastail. Võib oletada õpilaste arvu stabiliseerumist 70 õpilase juures. Kuid see on pikaajaline prognoos ning seda võivad mõjutada tegurid, mida me täna veel ei tea. Otsest teadaolevat tegurit, mis suurendaks laste arvu Orava vallas lähiaastail, teada ei ole. Kaasaegne õpikeskkond ja head spordivõimalused peale uue võimla valmimist meelitab ehk osa Obinitsas, Mikitamäel ja Pikakannus õppivaid lapsi Orava Põhikooli. Probleemiks on vaid bussiliiklus. Õpilaste arvu võivad suurendada järgmised tegurid: • naabervaldade koolide reorganiseerimine või täielik sulgemine • laste tulek Oravale teistest piirkondadest kooli poolt tehtava aktiivse selgitustöö tulemusel; • Oravale uute elamute ehitamine (vt Orava valla arengukava). Aasta-aastalt on meie kooli õpilaskontingent muutunud nõrgrmaks. Suurenenud on õpiraskustega õpilaste osakaal, tihti pole lapsel piisavalt toetust kodu poolt. Kuna meil puudub valikuvõimalus klasside komplekteerimisel, peame õppeedukuse parandamiseks tõhustama järelevastamise korda, täiendama tugiõppesüsteemi, koolitama õpetajaid toime tulema õpiraskuste ja erinevate käitumisprobleemidega õpilastega. Uue mõjurina on tekkinud tendents muukeelse ja enesega halvasti toime tuleva elanikkonna elamaasumisele Orava valda ning valdavalt muukeelse ja murettekitava sotsiaalse taustaga laste õppimaasumisele Orava kooli. Viimastel aastatel on see tendents toonud meile hoopis uued probleemid: • venekeelsetele lastele eesti keeles õpetamine; • probleemid nende õpilaste vanematega suhtlemisel; • erinevate kultuuritraditsioonide ja elukorralduse mõjud. Koolis õpib individuaalse õppekava järgi 4 õpilast. 2002/03 õa käis logopeedi rühmas 18 õpilast, 2003/04 õa ei saanud õpilased logopeedilist abi, 2004/05 õa töötas logopeed 14 õpilasega. Orava Põhikoolis õppis 2004/05 õa ühtekokku hindele «4» ja «5» 59 % õpilastest. «Mitterahuldav» hinne oli tunnistusel 13% õpilastest. See seab kooli õpetajaskonna ette ülesande tegeleda põhjalikumalt iga õpiraskustega lapsega eraldi. Õpilaste õppeedukus tuleb tagada eelkõige õpimotivatsiooni pideva stimuleerimisega. Sama oluline on pedagoogilise tegevuse mõtestatus ja õpetaja eneseanalüüs. Riiklike tasemetööde ja eksamite tulemused on esitatud Orava Põhikooli 2004/2005 õppeaasta töö kokkuvõttes, mis on lisatud arengukavale. 2.3.2 Pedagoogilise personali üldanalüüs Eesmärk on tagada tugeva pedagoogilise personali olemasolu ja arenguvõimalused kõikide õppeainete juures. Pedagoogilist personali oli 2004/05 õa Orava Põhikoolis 18, neist täiskohaga 13 ja osalise tööajaga 6 (Toivo Hollo, Heini Siilik, Kaiu Suurmann, Helve Lübeck, Piret Pappel, Vendu Suurmann). Tabelis on arvestatud juurde ka logopeed ja aeroobikatreener, siis on kokku 20. Haavatavamad valdkonnad 2005 a. seisuga on matemaatika, eesti keel, ajalugu, inglise keel, poiste tööõpetus. Need seonduvad järgmiste põhjustega: õpetajate vanus, väike tunnikoormus, vastava kvalifikatsiooni puudumine. 2004/05 õa. jagunes pedagoogiline kaader järgnevalt: 4.1. Pedagoogid koolis Pedagoogide arv Sugu Vanus Mees Naine Alla 30 30-45 46-60 60 20 3 17 2 12 3 3 Haridus Pedagoogiline kõrgharidus Muu kõrgharidus Keskeri Keskharidus Pedag Muu 8 2 2 4 4 Ametijärk Pedagoog metoodik Vanem- pedagoog Pedagoog Noorem- pedagoog Kvalifikat- sioonita - 7 5 2 6 Iga õppeaasta alguses koostatakse täienduskoolituse plaan, mis koostatakse vastavalt õpetajate vajadustele ja kooli rahalistele võimalustele. Koolitusplaani eesmärk on ühitada kooli ja pedagoogide isiklikud arenguvajadused. Pedagoogilise personali tugevused: 1. edukas ühistöö õpilastega. Sellest annavad tunnistust: • kooli õppetöö (tasemetööde ja eksamite kooli ja riigi tulemuste alusel); • lõpetajate edasijõudmine järgmistes koolides ja nende koolide hinnang neile; • lastevanemate rahulolu koolis tehtava tööga (küsimustikud aprillis 2002 ja varem); • õpilaste rahulolu kooli õppetööga (õpilaste küsitlused 2001,2002, 2003); • õppetööga toimetulek koolis; • riikliku järelevalve tulemused 2000. 2. kaader on enamuses erialase haridusega; 3 õpetajat õpivad kaugõppes; 3. õpetajad on staažikad ja kogemustega, töökad, omaalgatuslikud; 4. õpetajaskond üldiselt on muutumisvõimeline, uuendustele avatud (arenguvestlused); 5. õpetajaskond suhtub positiivselt täienduskoolitusse; 6. klassijuhatajatel on tihe side lastevanematega 7. õpetajad tegelevad aktiivselt klassivälise tööga 8. kollektiivi on tulnud uued noored õpetajad. 9. 2004. a õpetaja Lauri tiitel omistati vanemõpetaja Maaja Glaserile. Pedagoogilise personali nõrkused: 1. seeniorid – õpetajad 2. meesõpetajate vähesus 3. vähene oskus toime tulla käitumishäiretega lastega 4. kooliarenduse teoreetiliste aspektide vähene kasutamine 2.4 Kooli missioon Kooli missioon: Orava kool on kodukohas õpilaste võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab kujuneda inimeseks, kes tuleb toime edasiste õpingutega ja oma eluga. 2.5 Kooli visioon MEIE LÄHIAASTATE VISIOON: • olla head põhiharidust andev kool, kus saab kasulikult aega veeta ka peale koolitunde ning mis toetub õpilaste ja lastevanemate koostööle ja usaldusele • keskendumine koolitöö olulistele protsessidele, eriti selle tähtsaimale osale – õppetunnile, eesmärgiga neid pidevalt täiustada, kvaliteetsemaks muuta; • õpilastele võimetekohase õppekava võimaldamine vastavalt erivajadustele (individuaalne õppekava, logopeed, tugiõpe, parandusõppe grupid); • sihipärane tegevus kooli hea maine ja oma näo kujundamisel (traditsioonid) • luua erinevaid võimalusi huvihariduse andmiseks • koostöö nii kohalikul, kui ka rahvusvahelisel tasandil sõpruskoolidega, valla teiste asutustega, lapsevanematega. III Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Riikliku Järelevalve hinnang Inspekteerimine toimus 2000. a. Põlva Maavalitsuse HO ettepanekud koolile: • Jätkata tööd ainekavade korrigeerimisel. • Suunata kvalifikatsiooninõuetele mittevastavad õpetajad õppima. • Välja töötada vanemõpetaja ametijuhend. • Käivitada koolis sisemetoodiline töö. Põlva Maavalitsuse HO ettepanekud kooli omanikule: • Leida ressursid poiste tööõpetuse ruumide väljaehitamiseks vastavalt tervisekaitse nõuetele ja vastava sisustuse hankimiseks. • Taotleda koolile koolitusluba. Sisehindamine Eelmine sisehindamine toimus ajavahemikul 07.-18. juuni 2004. a. Parendamist vajavad aspektid olid järgmised. 1. Strateegiline juhtimine: 1.1. Kooli arengukava parandamine ja täiendamine tegevuskavaga 3 aastaks 1.2. Arengukava visiooni määratlemine õpilaste arengust lähtuvalt 1.3. Kooli üldtööplaani koostamine 2004/2005 õa 1.4. Sidusgruppide kaasamine sisehindamisse 2. Personali juhtimine ja koostöö: 2.1. Koolituspoliitika väljatöötamine 2.2. Täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise süsteem 2.3. Kooli personali tunnustamissüsteem 2.4. Õpilaste kaasamine otsuste tegemisse 2.5. Kooli veebilehe korrastamine 3.Õpikeskkonna kujundamine: 3.1. Töökohtade vastavus õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele. 3.2. Kooli maa-ala heakorrastus 3.3. Raamatukogu töö ümberkorraldamine 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine: 4.1. Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast. 4.2. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest 4.3. Kooliõppekava täiendamine ja parandamine vastavalt sisehindamise tulemustele. 5. Õpilaste toetamine: 5.1. Tugisüsteem õpilaste toetamiseks 5.2. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem 5.3. Logopeedi töölevõtmine 6. Haridustulemus: 6.1. Õpilaste õpioskused ja õpitahe 6.2. Tasemetööde tulemused vastavusse veerandihinnetega 6.3. Õpilaste koostööoskuste omandamine 7. Fikseeritud ettepanekud: 7.1. Viia koolielu korraldus vastavusse Avaliku teabe seadusega 01. 01. 2005 7.2. Dokumendiregister tuleb avalikustada veebilehel hiljemalt 01. 03. 2005 7.3.Ülejäänud puuduste kõrvaldamiseks viia sisse muutused Orava Põhikooli arengukavasse 31. augustiks 2004. a. Kompleksse enesehindamise käigus augustis 2005. a. kontrolliti järgmisi valdkondi: 1. Strateegiline juhtimine. Parendamist vajavad aspektid: 1.1. Kooli arengukava õigeaegne kinnitamine hoolekogus ja volikogus. 1.2. Sidusgruppide kaasamine sisehindamisse (küsitlused huvigruppidele). 2. Personali juhtimine ja koostöö. Parendamist vajavad aspektid: 2.1. Koolituspoliitika rakendumine. 2.2. Kooli veebilehe korrastamine 2.3. Õpilasomavalitsuse aktiivne tegutsemine koolielu juhtimisel. 3. Õpikeskkonna kujundamine. Parendamist vajavad aspektid: 3.1. Kooli IT-vahendite uuendamine õpilastele ja õpetajatele. 3.2. Töökohtade sättimine vastavusse õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele. 3.3. Kooli maa-ala heakorrastus. 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine. Parendamist vajavad aspektid: 4.1. Individuaalsete õppekavade rakendamine vastavalt vajadusele. 4.2. Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast. 4.3. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. 4.4. Kooliõppekava jätkuv täiendamine ja parandamine. 5. Õpilaste toetamine. Parendamist vajavad aspektid: 5.1. Tugisüsteemi täiustamine seoses uue hindamisjuhendiga 5.2. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem 5.3. Logopeedi töö jätkumine. 6. Haridustulemus. Parendamist vajavad aspektid: 6.1. Õpilaste õpioskused ja õpitahe 6.2. Tasemetööde tulemused vastavusse veerandihinnetega 6.3. Õpilaste koostööoskuste omandamine Sisehindamise ettepanekud augustis 2005: • Kooli arengukava õigeaegne kinnitamine hoolekogus ja volikogus, selleks esitada arengukava peale ÕN kinnitamist kohe volikogule kinnitamiseks. • Kooli veebilehe korrastamine uue õppeaasta alguseks. • Kooli IT-vahendite uuendamine õpilastele ja õpetajatele. • Kooli maa-ala heakorrastus. • Individuaalsete õppekavade rakendamine vastavalt vajadusele. • Logopeedi töö jätkumine. • Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine. Sisehindamisel käsitleti järgmisi meetodeid: • Statistika ja finantsaruandluse, eksamite ja üleriigiliste tasemetööde tulemuste ning muu kogutud informatsiooni analüüs; • Kooli dokumentatsiooniga tutvumine ja selle sisuline analüüs; • Tutvumine kooli õpi- ja kasvukeskkonna, õppevahendite ning inventariga. 3.2. Hetkeseis ja arengueeldused 3.2.1 Meie kooli tugevad küljed • Hea haridus, koolis töötab arenemisvõimeline kaader. • Koolil on uus võimla-aula, suhteliselt uus maja. Koolihoone, söökla ja interjööri üldseisund vastab tööohutuse- ja tervisekaitse nõuetele. • Kool asub soodsa asukohaga, turvalises majas. • Koolis töötab pikapäevarühm. • Koolis töötab õpilasomavalitsus. • Koolil on saavutusi õppetöös, huvitegevuses, spordis. • Igal õpilasel on võimalus tegeleda huvitööga huvialaringides. • Isamaaline kasvatus. • Koduloo-alane tegevus: folklooriring, võru keel, rahvatants, muuseum, koduloo-uurimine. • Kool on puhas, klassiruumides on palju lilli. • Oma kooli tunne, mida tugevdavad kooli traditsioonid, kooli laul, kooli ajaleht, vilistlaste kokkutulekud, koostöö lapsevanematega. • Koostöö seltside ja teiste valla asutustega. • Projektide kirjutamisega saadav lisaraha õpilaste arendamiseks. • Looduskaunis koht. 3.2.2 Meie kooli nõrgad küljed • Kooli feminiseerumine. • Õpilaste huvi klassivälise tegevuse vastu pärsib bussiliiklus. • Õpetajatel ei ole piisavalt oskusi ja teadmisi õppe- ja kasvatustegevust takistavate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks. • Koolis ei ole sotsiaalpedagoogi ega psühholoogi. • Spordiväljaku puudumine. • Haljastus, heakord territooriumil. • Koolis on nõrk materiaalne baas IKT edasiseks arenguks. • Õpilaste suhtumine kooli inventari. • Vähene õpetajate, õpilaste ja lastevanemate meeskonnatöö kogemus. • Sümboolika puudumine (lipp, logo) 3.2.3 Meie kooli võimalused, mida peaks ära kasutama • Vilistlaste kaasamine kooliellu • Koostöö teiste asutuste ja seltsidega • Uus võimla loob head tingimused sporditegevuse arenemisele • Lilleseaderingi õpilased valmistavad kooli sümboolikaga kingitusi kooli külalistele • Traditsioonide ja muuseumi kasutamine • Piirkondlik looduskeskkond (matkarajad, giiditeenus, koostöö metskonnaga) 3.2.4 Ohud, mis takistavad kooli arengut • Valla elanikkonna vananemine • Õpilaste arvu vähenemine, mis põhjustab liitklasside moodustamise • Õpetajate pensioniikka jõudmine • Bussiliikluse ebakindlus • Järjest vananev arvutipark, IKT spetsialisti puudumine. • Lahenduste leidmine arengut takistavatele tegevustele ongi eelduseks kooli edasisele arengule. 3.3. Arengu üldeesmärk ja prioriteedid Kooli eesmärk on võimaldada igaühele võimetekohane ja konkurentsivõimeline alg- ja põhiharidus vastavuses EV riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ning kujundada iga õpilase isiksust vastavalt Orava PK õppekavas määratletud kasvatuseesmärkidele. Orava Põhikooli õpilastele antav haridustase peab võimaldama edukalt konkureerida nii regionaalsel tasandil kui ka vabariiklikult keskmist taset ületavate üldhariduskoolide pakutava haridustasemega ning astuda kutsekoolidesse peale 9. klassi lõpetamist. Kooli eesmärk on lisaks elukestva õppe vajaduse rõhumisele kujundada õpilastes kohanemisvõimet muutuvas ühiskonnas toimetulekuks, eetilist vaimsust ning austust demokraatlike ja humaansete väärtuste suhtes. Nende eesmärkide saavutamise protsessi kirjeldab Orava Põhikooli õppekava. 3.3.1 Prioriteedid 3 aastaks • kooliümbruse korrastamine ja haljastustööde lõpetamine, spordiväljaku rajamine • kooli sümboolika väljatöötamine • kooli traditsioonide jätkamine • pidev kooli mat. tehnilise baasi täiendamine (arvutiklassis riist- ja tarkvara täiendamine, klasside remont, õppevahendite uuendamine) • Infojuhi töökoht • Kunstiõpetuse kabineti sisustamine • Õpetajate jätkuv enesetäiendamine • Meesõpetajate arvu suurenemine • Tihe koostöö teiste koolide, seltside ja asutustega • Kooli osa suurendamine ja laiendamine koolivälisel ajal nii õpilastele kui ka ümbruskonnas elavatele noortele (noortekeskus, spordiringid, huvialaringid) • Õpilaste ühiskondlikult kasuliku töö rakendamine • Kooliaia rajamine 3.3.2 Prioriteedid algavaks õppeaastaks. • Kooli dokumentatsiooni ja veebilehe jätkuv korrastamine. • Individuaalsete õppekavade, logopeedilise abi jt tugisüsteemide rakendamine vastavalt vajadusele. • Uue hindamisjuhendi rakendamine, õpimotivatsiooni tõstmine. • Kooli IT-vahendite uuendamine õpilastele ja õpetajatele. • Õpilasomavalitsuse ja Õpilasmaleva töö jätkumine, Noortekeskuse loomise toetamine. • Kooliümbruse korrastamine (drenaažitööd, spordiväljak, haljastus). • Poiste tualettruumidesse vaheseinte ehitamine vastavalt tervisekaitse nõuetele. IV Tegevuskava kolmeks aastaks Kursiivkirjaga on märgitud tegevused, mis pole planeeritud ajaks sooritatud ning lükkuvad uude õppeaastasse. Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 4.1. Koolisisene juhtimine 4.1.1. Koolisisene juhtimine Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Asjaajamiskorra väljatöötamine 2005 Direktor 2. Sisehindamine pidev pidev Direktor 3. Pedagoogilise personali koolitus pidev pidev Direktor 4. Kooli sisekorraeeskirjade koostamine 2005 2005 Direktor 5. Arenguvestlused õpetajatega pidev pidev Direktor 6. Kooliarhiivi korrastamine pidev pidev Direktor 7. Õppekava arendustöö koolis pidev pidev Direktor 8. Koolituspoliitika väljatöötamine 2004 2005 Direktor 9. Kooli dokumentatsiooni korrastamine 2004 pidev Direktor 10. Kooli sümboolika täiendamine 2005 2004 täitmata Direktor 4.1.2. Hoolekogu Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Osalemine eelarveliste vahendite otstarbekal planeerimisel pidev 2004 täitmata Direktor 2. Osalemine kooli enesehindamisel pidev 2004 täitmata Direktor 3. Hoolekogu töö analüüs pidev pidev Esimees 4.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Õpilasomavalitsuse moodustamine 2004 2004 Huvijuht 2. ÕOV tegevuse jätkumine pidev pidev Direktor 3. Koolitused lastevanematele pidev pidev Direktor 4. Rahuloluküsitlused õpilastele ja lastevanematele. pidev 2004 hoolekogu küsitlus Direktor 5. Koolielu pidev valgustamine valla ajalehes pidev pidev Direktor 6. Kooli veebilehe uuendamine 2004 2005 Direktor 4.2. Kooli töö plaanimine 4.2.1. Kooli arengukava, üldtööplaan Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Arengukava analüüs pidev Pidev Direktor 2. Kooli üldtööplaan pidev pidev Direktor 4.2.2. Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Arengukava täiendamine pidev pidev Direktor 2. Arengukava kättesaadavus paberkandjal ja veebilehel kõigile sidusgruppidele pidev Direktor 4.3. Õpetamine ja õppimine 4.3.1. Ainealase töö planeerimine Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Kooli õppekava korrigeerimine pidev pidev Direktor 2. Individuaalõppekavade koostamine pidev pidev Direktor 3. Töökavade koostamine vastavalt õpilaste ja klassi eripärale pidev pidev Direktor 4.3.2. Ainealase töö korraldus Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Ainepäevade läbiviimine Pidev pidev Direktor 2. Õpetajate täiendkoolituse plaan Pidev pidev Direktor 3. Koolitusvajaduste ja ümberõppe analüüs 2005 Direktor 4. Kooli arvutipargi uuendamine 2005 Direktor 5. Logopeedi ametikoha loomine 2004 2004 Direktor 6. Parandusõppe õpetaja ametikoha loomine 2005 Direktor 7. Kooli materiaal – tehnilise baasi täiendamine Pidev pidev Direktor 4.3.3. Õpilaste osalus õppetöös Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Õpilaste osalemine aineolümpiaadidel Pidev pidev Direktor 2. Õpilaste osalemine loomingulistel konkurssidel Pidev pidev Direktor 3. Õpilaste osalemine spordivõistlustel Pidev pidev Direktor 4. Kooli ajalehe väljaandmine Pidev 2004/05 täitmata Direktor 5. Aktiivõppe meetodite rakendamine õppetöös Pidev pidev Direktor 4.3.4. Õpilaste hindamine Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Hindamisjuhendi täiendamine 2005 2005 Direktor 2. Parimate õppurite tunnustamine Pidev pidev Direktor 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Koolikohustuslike laste arvestus koostöös vallavalitsusega Pidev pidev Direktor 2. Puudumiste arvestus ja analüüs. Pidev pidev Õppealajuhataja 3. Koostöö valla sotsiaaltöötajaga Pidev pidev Direktor 4. Tugisüsteemide loomine pidev Direktor 4.5. Kooli töökeskkond Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Tulekustutite täitmine, signalisatsioon. pidev pidev Maj. juh. 2. Personali meditsiiniline läbivaatus 2006, 2008 2004 Direktor 3. Tööohutusalane koolitus 2006 Direktor 4. Klassimööbli uuendamine. pidev 2005 Maj. juh. 5. Kooli territooriumi heakorrastus 2004 – 2005 Direktor 6. Raamatukogu fondi täiendamine Pidev pidev Direktor 7. Tervisekaitsenõuete täitmise kontroll Pidev pidev Direktor 8. Poiste tööõpetuse ruumide valgustuse tervisekaitse nõuetele vastavusse viimine. 2005 Maj. juh. 9. Poiste tualettruumidele vaheseinte ehitamine vastavalt tervisekaitse nõuetele. 2004 Maj. juh. 10. Ventilatsiooni remont 2005 Maj. juh. 11. Võimlasse tunnikella ehitus ja signalisatsiooni robottelefoni paigaldamine. 2004 Robottelefon 2005 Maj. juh. 12. Katlamaja ümberehitus hakkepuidu küttele. 2009 Maj. juh. 13. Õpilaste tasuta toitlustamine Pidev pidev Maj. juh. 14. Spordiväljaku rajamine 2005 – 2006 Direktor 15. Klasside jooksev remont Pidev pidev Maj. juh. 16. Klassipõrandate lihvimine ja lakkimine 2005 2005 osaliselt Maj. juh. 4.6. Klassi- ja kooliväline töö Jrk. nr. Tegevus Aasta Täidetud Vastutaja 1. Huvialaringide töö koolis Pidev pidev Huvijuht 2. Huviringide esinemine väljaspool kooli Pidev pidev Huvijuht 3. Võimla kasutamine tunniväliselt Pidev pidev Direktor 4. Tasulise muusikaklassi reorganiseerimine 2004 2004 Direktor 5. Tasulise lilleseaderingi taaskäivitamine 2004 2004 Direktor 6. Noorkotkad ja Kodutütred Pidev pidev Huvijuht 7. Laagrite korraldamine pidev pidev Huvijuht 8. Liiklusalane koolitus (jalgrattaload) pidev 2005 Huvijuht V Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse igal kevadel sisehindamise käigus. Arengukava uuendatakse ja täiendatakse aasta kaupa igal sügisel õppeaasta alguses. Orava Põhikooli arengukava kinnitab Orava Vallavolikogu kord aastas.