Sotsiaalminister — Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord, rehabilitatsiooniplaani vorm

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 27.03.2002/55 (RTL 2002, 47, 654) 13.04.2002 17.02.2003/25 (RTL 2003, 26, 397) 28.02.2003 26.03.2004/22 (RTL 2004, 35, 580) 10.04.2004 24.03.2005/48 (RTL 2005, 38, 547) 10.04.2005 26.10.2005/108 (RTL 2005, 109, 1691 ) 11.11.2005 Määrus kehtestatakse “Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse” § 21 ja § 22 lõike 1 alusel. §1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestab puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise korra. (2) Puude raskusaste määratakse ja lisakulud tuvastatakse arstliku ekspertiisiga (edaspidi ekspertiis). §2. Ekspertiisi tegija (1) Puude arstliku ekspertiisi (edaspidi ekspertiis) teeb ekspertiisikomisjon või ekspertarst. (2) Ekspertiisi teeb pensioniameti ekspertarst, välja arvatud lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud juhtudel. (3) Kui inimese puude tuvastamine nõuab erineva kvalifikatsiooniga ekspertarstide hinnangut, teeb ekspertiisi pensioniameti ekspertiisikomisjon (edaspidi ekspertiisikomisjon ). (4) Kui inimese põhiliseks tervisehäireks on psühhiaatriline haigus, teeb ekspertiisi ekspertarst, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud töövõtulepingu. (5) Puude tuvastamise otsuse vaidlustamisel tehakse täiendav arstlik ekspertiis “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 40 lõike 2 alusel moodustatud vaidluskomisjoni töökorras sätestatud alusel. [RTL 2003, 26, 397 – jõust. 28.02.2003] §3. Ekspertiisi taotlemine (1) Arstliku ekspertiisi taotluse (edaspidi ekspertiisitaotlus ) esitab isik elukohajärgsele pensioniametile. Kui isikul on kehtiv rehabilitatsiooniplaan, mis pole koostatud pensioniameti suunamisel, lisab isik selle ekspertiisitaotluse juurde. (2) Pensioniamet võtab vastu isiku poolt eelnevalt täidetud “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud arstliku ekspertiisi taotluse. (3) Pensioniamet nõustab isikut ekspertiisitaotluse täitmisel või vajadusel täidab ekspertiisitaotluse isiku eest. Kui ekspertiisitaotluse täidab pensioniameti töötaja, tutvustab ta isikule ekspertiisitaotluses sisalduvaid andmeid. Isik kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust ning et ta on teadlik ekspertiisi eesmärgist. (4) Pensioniameti töötaja selgitab isikule, et puude raskusastme määramiseks peavad isiku poolt nimetatud pere- või eriarstil (edaspidi arst) olema isiku terviseseisundi kirjeldamiseks asjakohased andmed. (5) Pensioniamet esitab paberkandjal või edastab elektrooniliselt taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks viie tööpäeva jooksul isiku poolt nimetatud perearstile. Juhul kui perearstil ei ole ekspertiisiks vajalikke eriarsti poolt teostatud konsultatsioonide, ravi või uuringute andmeid, märgib perearst selle terviseseisundi kirjeldusse. Kui isikut põhiliselt raviv eriarst on psühhiaater, esitab pensioniamet taotluse isiku terviseseisundi kirjelduse saamiseks psühhiaatrile. [RTL 2005, 109, 1691 – jõust. 11.11.2005] (6) Arst täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal “Riikliku pensionikindlustuse seaduse” § 16 lõike 11 alusel kehtestatud terviseseisundi kirjelduse vormi ning esitab paberkandjal või edastab elektrooniliselt selle taotluse saatnud pensioniametile arvates asjakohase taotluse saamisest 10 tööpäeva jooksul. Kui arstil puuduvad isiku terviseseisundi kirjelduse vormi täitmiseks vajalikud andmed, siis ta märgib ta selle ära vastava küsimuse juures. (7) Hoolekandeasutuses ööpäevaringselt elava või haiglas viibiva isiku taotluse juurde esitab hoolekandeasutus või haigla teatise, kui isik vajab puude tõttu individuaalset abivahendit või kus on loetletud toimingud, milles isik vajab kõrvalabi või juhendamist väljaspool hoolekandeasutust või haiglat. Teatises loetletakse toimingute või abivahendi kasutamisega seotud kulud, finantseerimise allikad ja nende osakaal finantseerimisel. [RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005] §4. Isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine (1) Isiklik rehabilitatsiooniplaan (lisa) on rehabilitatsiooniasutuses isiku enda või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele ja kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused. Isiklik rehabilitatsiooniplaan täidetakse elektroonselt. (2) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ekspertiisikomisjoni või Sotsiaalkindlustusameti suunamisel: 1) igale puude raskusastet taotlevale lapsele; 2) 16-aastasele ja vanemale inimesele, kui ekspertiisitaotluses sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ebapiisavad või isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamine on vajalik isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integratsiooniks. (3) Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse ühes eksemplaris, mis edastatakse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile. Ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet teeb rehabilitatsiooniplaanist koopia ja edastab rehabilitatsiooniplaani originaali isikule koos puude ekspertiisi otsusega. (4) Kui rehabilitatsiooniplaanis sisalduvad andmed isiku tegevusvõime ning kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kohta on puude raskusastme määramiseks ja lisakulude tuvastamiseks ebapiisavad, tagastab ekspertiisikomisjon või Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniplaani kümne tööpäeva jooksul selle saamise päevast rehabilitatsiooniplaani koostanud rehabilitatsiooniasutusele, teatades, millised andmed tuleb täiendavalt lisada. [RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005] §5. Puude raskusastme määramise alused (1) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) puudest tingitud lisakulud; 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolul selles ettenähtud tegevused. §6. Puude raskusastmed Isikule määratakse: 1) sügav puue, kui isik vajab pidevat kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt; 2) raske puue, kui isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval; 3) keskmine puue, kui isik vajab regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas. §7. Puude raskusastme määramise päev (1) Puude raskusastme määramise päevaks loetakse ekspertiisitaotluse ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitamise päev või postiga saatmise korral lähtekoha postitempli kuupäev. (2) Andmete täiendamise korral loetakse puude raskusastme määramise päevaks lõikes 1 sätestatud kuupäev, kui täiendused on ekspertiisikomisjonile või Sotsiaalkindlustusametile esitatud või saadetud 3 kuu jooksul täiendavate andmete kohta teate saamisest. (3) [Kehtetu] [RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005] §8. Puude raskusastme kestus (1) Kuni 65-aastasele isikule määratakse puude raskusaste tähtajaga: 1) pool aastat; 2) üks aasta; 3) kaks aastat; 4) kolm aastat. (2) Vähemalt 65-aastasele isikule võib puude raskusastme määrata tähtajatult, kui terviseseisundi tõttu tema kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadus eeldatavalt ei muutu. (3) Kui puude raskusastme määramise ajal on isikul kehtiv töövõime kaotuse protsent, määratakse talle puude raskusaste püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. (4) Puude raskusastme kestuse määramisel lähtub ekspertiisikomisjon või ekspertarst haiguste ja vigastuste raskusastmest, organismi funktsionaalsest seisundist ja selle muutumise senisest kiirusest, edasisest prognoosist ning rehabiliteerimise võimalustest. §9. Korduvekspertiis (1) Puude tuvastamisel määrab ekspertiisikomisjon või ekspertarst korduvekspertiisi tähtaja hiljemalt puude raskusastme kestuse viimaseks kalendrikuuks. (2) Isik esitab uue ekspertiisitaotluse pensioniametile. (3) Terviseseisundi muutumisel võib isik taotleda korduvekspertiisi enne § 8 lõikes 1 sätestatud puude kestuse lõppemist või § 8 lõikes 2 sätestatud juhul. (4) Kui isiku terviseseisund ei ole muutunud, teavitab arst sellest pensioniametit. [RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005] §10. Puude raskusastme määramise otsus (1) Arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst teeb puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsuse arstliku ekspertiisi taotluses ja terviseseisundi kirjelduses esitatud andmete põhjal 15 tööpäeva jooksul alates terviseseisundi kirjelduse saamisest. (2) Otsuses märgitakse: 1) puude raskusaste; 2) puude raskusastme määramise päev; 3) puude raskusastme kestus; 4) korduvekspertiisi tähtaeg; 5) puude raskusastme määramise või määramata jätmise alus. (3) Ekspertiisikomisjonvõi Sotsiaalkindlustusamet esitab või saadab isikule ekspertiisi otsuse koos sisulise põhjendusega ning terviseseisundi kirjelduse esitanud või saatnud arstile ekspertiisi otsuse koopia arvates ekspertiisi otsuse vastuvõtmise päevast 10 tööpäeva jooksul. (4) Kui ekspertiisi tegi § 2 lõikes 2 või lõikes 3 sätestatud juhul isiku asukohajärgse pensioniameti ekspertarst või ekspertiisikomisjon, edastatakse otsuse kinnitatud koopia lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul ka isiku elukohajärgsele pensioniametile. (5) Pensioniamet väljastab soovi korral puudega lapsele pensionitunnistuse, mis tõendab puude raskusastet ja kestust. [RTL 2005, 38, 547 – jõust. 10.04.2005] §11. Ekspertiisialaste vaidluste lahendamise kord (1) Kui isik ei ole puude raskusastme määramise või määramata jätmise otsusega nõus, võib ta pöörduda Sotsiaalkindlustusameti juures oleva vaidluskomisjoni poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamisest. (2) Vaidluskomisjoni otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus pöörduda halduskohtu poole kolme kuu jooksul vaidluskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest. §-d 12 – 13 [Käesolevast tekstist välja jäetud] „Sotsiaalministri 8. jaanuari 2002. a määruse nr 9 “Puude raskusastme määramise ja lisakulude tuvastamise kord” lisa ISIKLIK REHABILITATSIOONIPLAAN Sotsiaalkindlustusameti suunamiskiri Nr. ................................. Rehabilitatsiooniasutus (nimetus) Registrinumber __ __ __ __ __ __ __ __ Aadress, postiindeks Telefon Faks E-post Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja juhendamise eest vastutav rehabilitatsiooni-meeskonna spetsialist (ees- ja perekonnanimi, telefon, e-post) Klient (ees- ja perekonnanimi) Isikukood __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ Vanus Elukoha aadress, postiindeks Telefon kodus kodus tööl Perekonnaseis __ vallaline __ abielus __ vabaabielus __ lahutatud __ lesk Suhtluskeel __ eesti keel __ vene keel __ (muu) Haridus __ kõrgharidus __ keskharidus __ keskeriharidus __ kutseharidus __ põhiharidus __ algharidus __ hariduseta Sotsiaalne staatus __ töötab __ ei tööta __ õpib __ vanaduspensionär __ töövõimetuspensionär Kliendi seaduslik esindaja või kontaktisik (vajalik alla joonida) (ees- ja perekonnanimi) Isikukood __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ __ Vanus Elukoha aadress, postiindeks Telefon kodus Telefon tööl Suhtluskeel __ eesti keel __ vene keel __ (muu) Kliendi probleemid ja eesmärgid (kliendi/esindaja hinnangul): Peamised Probleemid Eesmärgid Täiendavad Probleemid Eesmärgid Olen nõus minu isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemise ja töötlemiseks edastamisega kolmandatele isikutele, kui see on vajalik minu puude raskusastme määramiseks, rehabilitatsioonivajaduse väljaselgitamiseks või rehabilitatsiooni läbiviimiseks. Nõusolek on antud vabatahtlikult Kliendi või tema seadusliku esindaja allkiri Tegevusvõime uuring ja hinnang 1. Sotsiaaltöötaja uurib ja hindab kliendi sotsiaal-majanduslikku toimetulekut ning suhteid sotsiaalvõrgustikus (vt lisa 1 – laste puhul, lisa 2 psüühilise erivajadusega inimeste puhul) - Sotsiaalvõrgustiku ja inimestevaheliste suhete hindamine (perekond, sugulased, sõbrad, tööandja, muu ümbruskond) - Toimetulekuoskuste hindamine, iseseisvus ja teistest sõltuvus - Elamistingimuste ja majandusliku toimetuleku hindamine - Kohanemisvõime hindamine Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri 2. Arst 2.1. Arst uurib ja hindab kliendi tervislikku üldseisundit. Psüühiliste erivajadustega täiskasvanute puhul täita ka lisa 2 - Kliendi üldseisundi hindamine - Vajadusel abivahendi ja/või erinevate ravimeetodite määramine - Vajadusel eriarsti konsultatsiooni määramine - Kutsesobivuse ja töövõimaluste hindamine, lähtudes tervislikust seisundist (alates 15. eluaastast) Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri Hindaja eriala 2.2. Eriarst uurib ja hindab kliendi organisüsteemide taastusravi vajadust Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri Hindaja eriala 3. Õde uurib ja hindab kliendi toimetulekut terviseseisundist tulenevalt - Haigusteadlikkus ja haiguskriitika - Raviplaani täitmine - Kliendi suhted lähedastega; lähedaste informeeritus ja suhtumise mõju patsiendi tervislikule, sh psüühilisele seisundile - Võimalikud stressorid ja nende mõju terviseseisundile - Võimalused ja piirangud terviseseisundiga kohanemisel Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri 4. Psühholoog (psühholoog-kutsenõustaja) uurib ja hindab klienti käitumuslikust/arengulisest seisukohast (kutsevaliku ja töötamise võimalusi ning kutsesobivust valitud erialal - alates 15. eluaastast) - Käitumise hindamine - Emotsionaalse seisundi hindamine, sellest lähtudes kliendi võimaluste hindamine hariduse, täiendus- ja ümberõppe, kutsevaliku ja tööhõive alal - Suhtlemis- ja kontaktivõime ning kootööoskuste hindamine - Arengudiagnostika - probleemsed valdkonnad - Psühhodiagnostika - kognitiivsete protsesside hindamine, isiksuseomaduste hindamine - Õpioskuste hindamine - probleemsed valdkonnad, hariduslikud erivajadused - Kutseõppe sobivuse psühholoogiline hindamine - Kutsevaliku ja töötamise perspektiivide hindamine lähtudes kliendi motivatsioonist, püsivusest, võimetest jm - Töötingimuste hindamine lähtuvalt erivajadustest Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri 5. Logopeed / eripedagoog uurib ja hindab kliendi igapäevase suhtluse, õppimise ning toimetuleku võimalusi psühholingvistilisest seisukohast - Kõne-eelse kommunikatsiooni hindamine - Kõne ja keele seisundi hindamine (kõne produktsioon, arusaamine, suhtlus, omapärased ilmingud) - Arendus-õppimisvõimaluste määratlemine Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri Hindaja eriala 6. Füsioterapeut uurib ja hindab kliendi füüsilist tegevusvõimet arengulisest ja/või õppe- ja tööprotsessi seisukohast - Liigutusliku arengu ja füüsilise tegevusvõime hindamine - Liigutuslikku arengut, õppe- ja tööprotsessi toetava füsioteraapia vajaduse väljaselgitamine - Liigutuslikku arengut, õppe- ja tööprotsessi toetavate abivahendite väljaselgitamine - Õppe- ja töökeskkonna ümberkujundamise vajaduse väljaselgitamine - Kutsesobivuse ja töövõimaluste hindamine, lähtudes füüsilisest tegevusvõimest Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri 7. Tegevusterapeut uurib ja hindab kliendi tegevusvõimet lähtudes tegevustervikutest - Tegevustervikute uurimine ja hindamine: eneseteenindusoskused (liikumine, siirdumine, söömine, riietumine, pesemine, WC-toimingud, enesehügieen), eakohaseid mängulisi (lastel) ja vabaajategevusi takistavate tegurite väljaselgitamine - Tegevuseelduste uurimine ja hindamine - Tegevusvõimet mõjutavad muud tegurid (käelised oskused; eluaseme, õppe- või töökoha kohandamise vajadus), tegevusvõime hoidmiseks/tõstmiseks vajalike abivahendite määramine Hinnang Soovitus Hindaja nimi ja allkiri Domineeriv puudeliik või muu häire: __ psüühikahäire __ keele- ja kõnepuue __ kuulmispuue __ nägemispuue __ liikumispuue __ liitpuue __ muu Hinnang kliendi tegevusvõimest tulenevale kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadusele (märgi ristiga vastavas lahtris). Võimalusel märkida ka tegevuse sooritamisel kasutatav abivahend. Tegevus Vähemalt kord nädalas Igal ööpäeval Ööpäevaringselt Ei vaja Hügieenitoimingud Söömine Ei märgita Riietumine Liikumine Suhtlemine Juhendamine Järelevalve Erinevad igapäevased toimingud (toiduvalmistamine jne) Täiendav selgitus: ________________________________________________________ Tegevuskava Eesmärk1 Teenused ja tegevused eesmärgi saavutamiseks Ajakava (kestus, sagedus) Teostaja Märge tegevuse täitmise ja aja (sagedus, ajavahemik) kohta 2 Tulemuse hindamine3 Põhilised asjaolud, mis soodustavad rehabilitatsiooniplaani elluviimist: Põhilised asjaolud, mis takistavad rehabilitatsiooniplaani elluviimist: Rehabilitatsiooniplaani koostamist ja täitmist juhendavisik (ees- ja perekonnanimi) Aadress, postiindeks Telefon Faks E-post Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja juhendamise eest vastutava rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rehabilitatsiooniplaani koostamisele registreerumise kuupäev . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rehabilitatsiooniplaani koostamise ja plaanikohase teenuse osutamise aeg: Alustamise kuupäev..................................... lõpetamise kuupäev......................................... Rehabilitatsiooniplaan kehtib kuni . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kliendi või tema seadusliku esindaja allkiri . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rehabilitatsiooniplaani täitmise ja rehabiliteerimise tulemuslikkuse hindamine (täidetakse uue rehabilitatsiooniplaani koostamisel ja võrdlemisel eelmise rehabilitatsiooniplaaniga: hinnangule lisatakse koopia eelmise rehabilitatsiooniplaani tegevuskavast) Rehabilitatsiooniplaanis püstitatud eesmärk Loodetud tulemus Saavutatud tulemus Kas klient sai kõik tegevuskavas planeeritud teenused või osa nendest? Millised teenused ja miks jäid saamata? Kas rehabilitatsiooniteenuse abil kliendi tegevusvõime paranes või teenuse saamisele vaatamata halvenes või ei toimunud muutust? _____________________ 1 Võimaluse korral väljendada mõõdetavana 2 Täidab tegevuse teostaja 3 Täidab tegevuse teostaja Rehabilitatsiooniplaani lisa 1 Kliendi andmestik isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 1. Isikuandmed Klient (ees- ja perekonnanimi) Lasteasutus1 __ kodune __ tavakoolis eriprogramm __ tavalasteaed __ tavakooli eriklass __ tavalasteaia erirühm __ erikool __ erilasteaed __ koduõpe __ tavakool Laste- või asutuse nimetus ja kontaktandmed1 Sotsiaalne võrgustik (sh leibkonnaliikmed) Nimi Vanus Seos kliendiga Hinnang suhtele2 Harrastused 2. Toimetulek Sissetulekud Pere või isiku sissetulekud (sissetulekuliigi olemasolul märkida X) __Palk või muud tasud Rahalised toetused: __ puuetega inimeste sotsiaaltoetused __ peretoetused __ toimetulekutoetus __ töötu abiraha __ pension __ ravikindlustushüvitised __ muu Sissetulekute piisavus (piisavuse korral märkida X) __ toiduks __ ravimiteks / hooldusvahenditeks __ riieteks / jalatsiteks __ transpordiks __ eluasemekuludeks __ huvitegevuseks __ erivajadustega seotud kuludeks / rehabilitatsiooniks Osutatavad teenused Teenus Saaja (isik või pereliige) Maht / ajavahemik Teenuse vastavus kliendi vajadustele / probleemid Muu abi Abi liik Saaja (isik või pereliige) Maht / ajavahemik Abi vastavus kliendi vajadustele / probleemid ______________ 1 Täidetakse laste puhul 2 Väljendatakse järgmiselt: väga hea; hea; rahuldav; halb; väga halb 3. Elukeskkond Eluase (märkida X) Omandivorm

eramaja

erakorter

ühiselamu

üürikorter

munitsipaalkorter

muu ............................... Elutingimused

kõigi mugavustega

osaliste mugavustega

mugavusteta tubade arv ühe pereliikme kohta eluruumi üldpind (m2) Vastavus erivajadustega kliendi vajadustele jah ei kui ei, siis täpsustada: Elamispiirkonna tingimused, mis takistavad toimetulekut Olulised asutused (kättesaadavuse/juurdepääsetavuse korral märkida X)

toidukauplus

töökoht

kool/lasteaed

apteek

perearst

muu Täpsustada

Transport (kättesaadavuse/juurdepääsetavuse korral märkida X) Täpsustada 4. Peresuhted (märkida X)1 Täiskasvanud pereliikmete omavahelised suhted

head

põhiliselt head, kuid aeg-ajalt esinevad probleemid

sagedased tõsised probleemid

tõsised probleemid, kavatsus lahutada

omavahelised suhted harvad või katkenud Pere kui terviku (lapsed ja täiskasvanud) suhted

tugevad peresidemed

põhiliselt head, kuid aeg-ajalt esinevad probleemid

head, kuid esinevad tõsised mõnede pereliikmete vahel

pikka aega kestnud/süvenenud tõsised probleemid

vastastikustes suhetes

omavahelised suhted harvad või katkenud Pereliikmete suhted sugulaste ja eraldi elavate päritolupere liikmetega

head toetavad vastastikused suhted

põhiliselt toetavad suhted, kuid aeg-ajalt probleemid

sagedased probleemid

tõsised probleemid, reaalne võimalus suhete katkemiseks

suhted päritoluperega/ sugulastega katkenud 5. Last kasvatava isiku toimetulek (märkida X)1 Toimetulek oma rolliga

tuleb toime, ei vaja lisaabi

tuleb rahuldavalt toime, aeg-ajalt vajab abi ja toetust

tuleb toime järjepideva abi korral

tuleb toime raskustega, abivajadus hetkel suurem kui võimalused

ei tule toime, olemas objektiivne alus sekkumiseks Informeeritus

on hästi informeeritud lapse erivajadustest

on pigem informeeritud, vajaks vähesel määral lisainfot

on pigem halvasti informeeritud, vajalik lisainfo

ei ole üldse informeeritud Motiveeritus info hankimiseks

on väga huvitatud

on pigem huvitatud

on vähe huvitatud

pole üldse huvitatud Riskifaktorid toimetulekul oma rolliga

terviseseisund (haigus/puue)

ei

jah

sõltuvusprobleemid

ei

jah

muud riskifaktorid

ei

jah Andmestiku koostaja nimi/allkiri Andmestiku täitmise kuupäev Rehabilitatsiooniplaani lisa 2 Vaimne tervis isikliku rehabilitatsiooniplaani koostamiseks psüühiliste erivajadustega inimesele Klient ees- ja perekonnanimi Märkida X sobiva variandi korral, vajadusel kommenteerida, hindamine tagasiulatuvalt üks kuu 1. Vaenuliku ja/või ohtliku käitumise esinemine __ Vaenulikku või ohtlikku käitumist ei esine __ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid esineb kergesti ärritumist, vihastamist või solvumist __ Märgatavad probleemid - juhuslikud agressiivsed žestid ja viha väljendus (tõukamine, vaenulikud verbaalsed väljendid, asjade purustamine) __ Sagedased probleemid – füüsiline agressiivsus inimeste või loomade suhtes (ähvardav hoiak, tõsisemad asjade purustamised) __ Tõsised probleemid - vähemalt üks tõsisem füüsiline rünnak inimeste või loomade suhtes (vara purustamine, süütamised, puudulik kontroll seksuaalse käitumise üle) Kommentaarid: 2. Ennastkahjustava käitumise esinemine __ Ennastkahjustavat käitumist ei esine __ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid aeg-ajalt pealiskaudsed ennastkahjustavad mõtted __ Kerge risk - mitteohtlikud ennastkahjustava käitumise aktid (sisselõiked käsivarde) __ Keskmine kuni tõsine risk - ettevalmistused ennastkahjustavaks käitumiseks (tablettide kogumine) __ Tõsised suitsiidikatsed ja/või tõsised ennastkahjustava käitumise kavatsused Kommentaarid: 3. Sõltuvus alkoholist või narkootilistest ainetest __ Sõltuvusprobleeme ei esine __ Põhiliselt probleeme ei esine, kuid aeg-ajalt on tarbinud alkoholi __ Sagedased probleemid alkoholi kuritarvitamisega; on kahtlusi, et tarvitab narkootikume __ Tõsine sõltuvus alkoholist ja / või narkootilistest ainetest koos kontrolli kaotamisega käitumise üle __ Töövõimetus alkoholi / narkootiliste ainete tarbimise tõttu Kommentaarid: 4. Kognitiivsed probleemid __ Mälu ja orienteerumisega probleeme ei esine __ Vähesed probleemid mälu ja orienteerumisega - unustab nimesid vm __ Märgatavad probleemid - ei orienteeru tuttavates kohtades, ei tunne ära tuttavaid inimesi __ Sagedased probleemid ajas, ruumis või isikutes orienteerumisega; seosetu kõne __ Tõsised probleemid - suutmatus tunda ära lähedasi inimesi; suurenenud risk õnnetusteks; kõne arusaamatu; stuupor Kommentaarid: 5. Psüühikahäire esinemise määr __ Psüühikahäireid ei esine __ Vähesed või arvatavad psüühikahäired - isiku käitumine on rahulik, adekvaatne; sõnalised avaldused on arusaadavad __ Märgatav psüühikahäire - käitumises ja sõnalistes avaldustes esineb veidrusi või arusaamatusi, kuid sihipärane käitumine ja suhtlemine ei ole oluliselt häiritud __ Raske psüühikahäire – rahutu või väga endassetõmbunud olek, arusaamatu või tegelikkusele mittevastav jutt, oluliselt on häiritud sihipärane käitumine __ Sügav psüühikahäire - sage etteaimamatu käitumine, mis häirib sageli ümbritsevaid inimesi; ei suuda ise oma olukorda hinnata; jutt arusaamatu või sõnaline kontakt ei õnnestu Kommentaarid: 6. Vaimsed võimed, intellektipuude esinemise määr __ Intellektipuuet ei esine, eakohane toimetulek __ Vähene intellektipuue või tagasilangus - ei ole diagnoositud vaimset alaarengut ega dementsust __ Märgatav intellektipuue – isikul on diagnoositud kerget vaimset alaarengut või algavat dementsust; vajab juhendamist tegevustes; muutunud olukordade puhul toimetulek häiritud __ Raske intellektipuue või tagasilangus - diagnoositud on mõõdukat vaimset alaarengut või dementsust; märgatav ja püsiv toimetuleku häire __ Sügav intellektipuue või tagasilangus - diagnoositud on sügavat vaimset alaarengut või väljendunud dementsust Kommentaarid: Andmestiku täitnud arsti nimi / allkiri Andmestiku täitmise kuupäev