Riigikogu — Jersey ja Eesti Vabariigi vaheline hoiuste intresside maksustamise kokkulepe — RT II, 2005, 27, 91

Hoiuste intresside maksustamise ja intressidealase teabevahetuse kokkulepete ratifitseerimise seadus Vabariigi Valitsuse 29.12.2016 korraldus nr 443 kokkuleppe peatamise kohta KIRJAVAHETUSE TEEL SÕLMITUD HOIUSTE INTRESSIDE MAKSUSTAMISE JA SELLE AJUTISE KOHALDAMISE KOKKULEPE A. Eesti Vabariigi kiri Austatud härra/proua Käesolevaga viitame Guernsey, Mani ja Jersey saare ametiasutustega hoiuste maksustamise kokkulepete üle peetud läbirääkimiste tulemusel koostatud «Guernsey, Mani või Jersey saare ning automaatses teabevahetuses osalevate EL liikmesriikide vaheliste kokkulepete kavandile» ja «Guernsey, Mani või Jersey saare ning üleminekuperioodil maksu kinnipidavate EL liikmesriikide vaheliste kokkulepete kavandile», mis on lisatud Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kõrgetasemelise töörühma 12. märtsi aruandele (dok. 7408/04 FISC 58; I ja II lisa). Nimetatud tekste silmas pidades on mul au edastada teile «Hoiuste intresside maksustamise kokkuleppe» eelnõu (lisa 1) ning teha ettepanek läbida võimalikult kiiresti riigi põhiseaduslik menetlus kokkuleppe jõustamiseks ja teatada teineteisele viivitamata menetluse lõpetamisest. Kuni riigisisese menetluse lõpetamiseni ja «Hoiuste intresside maksustamise kokkuleppe» jõustumiseni teen ettepaneku kohaldada Eesti Vabariigi ja Jersey kokkulepet ajutiselt, arvestades põhiseadusest tulenevaid nõudeid, alates 1. jaanuarist 2005 või alates nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) kohaldamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui eelnimetatu on teie valitsusele vastuvõetav, teen ettepaneku käsitada seda kirja ning teie nõusolekut kinnitavat vastust Eesti Vabariigi ja Jersey kokkuleppena. Suurima lugupidamisega Eesti Vabariigi nimel Taavi VESKIMÄGI 28.07.2004, Tallinn B. Jersey kiri Austatud härra/proua Mul on au teatada, et saime kätte teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine: «Austatud härra/proua Käesolevaga viitame Guernsey, Mani ja Jersey saare ametiasutustega hoiuste maksustamise kokkulepete üle peetud läbirääkimiste tulemusel koostatud «Guernsey, Mani või Jersey saare ning automaatses teabevahetuses osalevate EL liikmesriikide vaheliste kokkulepete kavandile» ja «Guernsey, Mani või Jersey saare ning üleminekuperioodil maksu kinnipidavate EL liikmesriikide vaheliste kokkulepete kavandile», mis on lisatud Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu kõrgetasemelise töörühma 12. märtsi aruandele (dok. 7408/04 FISC 58; I ja II lisa). Nimetatud tekste silmas pidades on mul au edastada teile «Hoiuste intresside maksustamise kokkuleppe» eelnõu (lisa 1) ning teha ettepanek läbida võimalikult kiiresti riigi põhiseaduslik menetlus kokkuleppe jõustamiseks ja teatada teineteisele viivitamata menetluse lõpetamisest. Kuni riigisisese menetluse lõpetamiseni ja «Hoiuste intresside maksustamise kokkuleppe» jõustumiseni teen ettepaneku kohaldada Eesti Vabariigi ja Jersey kokkulepet ajutiselt, arvestades põhiseadusest tulenevaid nõudeid, alates 1. jaanuarist 2005 või alates nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiivi 2003/48/EÜ (hoiuste intresside maksustamise kohta) kohaldamise kuupäevast, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui eelnimetatu on teie valitsusele vastuvõetav, teen ettepaneku käsitada seda kirja ning teie nõusolekut kinnitavat vastust Eesti Vabariigi ja Jersey kokkuleppena. Suurima lugupidamisega» Kinnitan, et Jersey on teie kirja sisuga nõus. 1. lisa JERSEY JA EESTI VABARIIGI VAHELINE HOIUSTE INTRESSIDE MAKSUSTAMISE KOKKULEPE Arvestades, et: 1. Euroopa Liidu Nõukogu (edaspidi «nõukogu») direktiivi 2003/48/EMÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (edaspidi «direktiiv») artiklis 17 sätestatakse, et liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad 1. jaanuariks 2004 õigusaktid, mis on vajalikud direktiivi täitmiseks, mida rakendatakse alates 1. jaanuarist 2005, tingimusel et: «(i) Šveitsi Konföderatsioon, Liechtensteini Vürstiriik, San Marino Vabariik, Monaco Vürstiriik ja Andorra Vürstiriik rakendavad Euroopa Ühendusega sõlmitud kokkulepete kohaselt pärast nõukogu ühehäälset otsust samast kuupäevast alates direktiivis sätestatud meetmetega samaväärseid meetmeid; (ii) kokkulepped, mille kohaselt asjaomased assotsieerunud või sõltlasterritooriumid osalevad samast kuupäevast automaatses teabevahetuses direktiivi II peatükis sätestatud viisil (või peavad artiklis 10 määratud üleminekuperioodil kinni maksu artiklites 11 ja 12 sätestatud tingimustel), on sõlmitud või muud asjakohased abinõud rakendatud.» 2. Jersey ja Euroopa Liidu suhted on määratud Ühendkuningriigi Euroopa Ühendusega ühinemise lepingu protokolliga 3. Protokolli kohaselt ei asu Jersey Euroopa Liidu maksuterritooriumil. 3. Jersey märgib, et kuigi EL liikmesriikide lõppeesmärk on saavutada intressimakseid käsitleva teabevahetuse kaudu intressimaksete tegelik maksustamine tegeliku tulusaaja residendiriigis, ei pea kolm liikmesriiki – Austria, Belgia ja Luksemburg – üleminekuperioodil teavet vahetama, kuid peavad maksu kinni direktiivis käsitletud hoiuste intressidelt. 4. Direktiivis osutatud «kinnipeetavat maksu» tähistatakse Jersey õigusaktides mõistega «direktiivi alusel kinnipeetav maks» (“retention tax”). Kokkuleppes on neil kahel mõistel sama tähendus. 5. Jersey on nõus maksu kinni pidama alates 1. jaanuarist 2005 tingimusel, et liikmesriigid on direktiivi täitmiseks vastu võtnud vajalikud õigusaktid ning et direktiivi artikli 17 ja kokkuleppe artikli 17 lõike 2 nõuded on täidetud. Jersey on nõus osalema automaatses teabevahetuses direktiivi II peatükis sätestatud viisil alates direktiivi artikli 10 lõikes 2 määratud üleminekuperioodi lõppemisest. 7. Jerseyl kehtivad investeerimisfonde käsitlevad õigusaktid, millel on samaväärne mõju direktiivi artiklites 2 ja 6 osutatud EÜ õigusaktidega. Jersey ja Eesti Vabariik, edaspidi «lepingupool» või «lepingupooled», kui kontekst ei nõua teisiti, on otsustanud sõlmida järgmise kokkuleppe, mis sisaldab kohustusi üksnes lepingupooltele ja millega nähakse ette: a) automaatne teabe edastamine Eesti Vabariigi pädevalt asutuselt Jersey pädevale asutusele samal viisil nagu liikmesriigi pädevale asutusele; b) direktiivi artiklis 10 määratud üleminekuperioodi vältel maksu kinnipidamine Jerseyl samast kuupäevast alates ja samadel tingimustel, nagu on sätestatud direktiivi artiklites 11 ja 12; c) automaatne teabe edastamine Jersey pädevalt asutuselt Eesti Vabariigi pädevale asutusele kooskõlas direktiivi artikliga 13; d) kinnipeetavast maksust saadud tulust 75% ülekandmine Jersey pädevalt asutuselt Eesti Vabariigi pädevale asutusele; seoses intressimaksetega, mida tasub ühe lepingupoole territooriumil asutatud intressi maksja teise lepingupoole elanikust füüsilisele isikule. Kokkuleppes tähendab mõiste «pädev asutus» Rahandusministeeriumi või selle volitatud esindajat Eesti Vabariigi puhul ja tulumaksu haldurit (“the Administrator of Income Tax”) Jersey puhul. Artikkel 1. Maksu kinnipidamine intressi maksja poolt Kokkuleppe artikli 5 kohasele Eesti Vabariigis elavale tegelikule tulusaajale Jerseyl asutatud intressi maksja poolt tasutud artiklis 8 määratletud intressimaksetelt peetakse kinni maks artiklis 14 osutatud üleminekuperioodil, mis algab artiklis 15 osutatud kuupäeval, kui artiklist 3 ei tulene teisiti. Kinnipeetava maksu määr üleminekuperioodi esimesel kolmel aastal on 15%, järgneval kolmel aastal 20% ja pärast seda 35%. Artikkel 2. Intressi maksja edastatav teave (1) Kui Eesti Vabariigis asutatud intressi maksja tasub artiklis 5 määratletud tegelikule tulusaajale, kes on Jersey elanik, artiklis 8 määratletud intressimakseid või kui kohaldatakse artikli 3 lõike 1 punkti a, esitab intressi maksja pädevale asutusele järgmised andmed: a) artikli 6 kohaselt kindlaks tehtud tegeliku tulusaaja isik ja elukoht; b) intressi maksja nimi ja aadress; c) tegeliku tulusaaja kontonumber või kui see puudub, siis intressi aluseks oleva võlanõude andmed; d) teave artikli 4 lõikes 1 määratletud intressimaksete kohta. Kumbki lepingupool võib piirata intressi maksja esitatavad miinimumandmed intressimaksete kohta intressi või tulu kogusummaga ja võlanõude müügist, tagasimaksmisest või väljaostmisest laekunud kogusummaga; ning Eesti Vabariik järgib lõiget 2. (2) Kuue kuu jooksul pärast maksuaasta lõppu edastab Eesti Vabariigi pädev asutus Jersey pädevale asutusele automaatselt lõike 1 punktides a–d osutatud teabe kõigi maksuaasta jooksul tehtud intressimaksete kohta. Artikkel 3. Maksu kinnipidamise menetluse erandid (1) Enne maksu kinnipidamist artikli 1 kohaselt näeb Jersey ette ühe järgmistest menetlustest või mõlemad, et tegelik tulusaaja võiks taotleda maksu kinnipidamata jätmist, juhul kui: a) artiklis 5 määratletud tegelik tulusaaja volitab intressi maksjat edastama teavet intressimaksete kohta selle lepingupoole pädevale asutusele, kelle territooriumil intressi maksja on asutatud. Volitus hõlmab kõiki intresse, mille asjaomane intressi maksja on tegelikule tulusaajale maksnud; b) tegelik tulusaaja esitab intressi maksjale tõendi, mille tema residendiriigist lepingupoole pädev asutus on väljastanud tema nimele lõike 2 kohaselt. (2) Tegeliku tulusaaja taotluse korral väljastab tema residendiriigist lepingupoole pädev asutus tõendi, mis sisaldab järgmist teavet: (i) tegeliku tulusaaja nimi, aadress ning maksukohustuslase number või muu identifitseerimisnumber või selle puudumise korral sünniaeg ja -koht; (ii) intressi maksja nimi ja aadress; (iii) tegeliku tulusaaja kontonumber või selle puudumise korral võlanõude andmed. Tõend kehtib kuni kolm aastat. Tõend väljastatakse seda taotlevale tegelikule tulusaajale kahe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. (3) Lõike 1 punkti a kohaldamise korral edastab Jersey pädev asutus artikli 2 lõikes 1 osutatud teabe Eesti Vabariigi kui tegeliku tulusaaja elukohariigi pädevale asutusele. Teave kõigi maksuaasta jooksul tehtud intressimaksete kohta edastatakse automaatselt vähemalt kord aastas kuue kuu jooksul pärast lepingupoole õigusaktidega kehtestatud maksuaasta lõppu. Artikkel 4. Maksu kinnipidamise alused (1) Jerseyl asutatud intressi maksja peab artikli 1 kohast maksu kinni järgmiselt: a) artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud intressimakse puhul makstud või krediteeritud intresside brutosummalt; b) artikli 8 lõike 1 punktis b või d osutatud intressimakse puhul nimetatud punktides osutatud intresside või tulu summalt või samaväärse maksu kaudu, mida saaja tasub kogu võlanõude müügist, väljamaksmisest või tagasiostmisest saadud tulult; c) artikli 8 lõike 1 punktis c osutatud intressimakse puhul nimetatud punktis osutatud intresside summalt; d) artikli 8 lõikes 4 osutatud intressimakse puhul intresside summalt, mis on omistatav igale artikli 7 lõikes 2 osutatud üksuse liikmele, kes vastab artikli 5 lõike 1 tingimustele; e) kui Jersey kasutab artikli 8 lõikes 5 sätestatud võimalust, siis aastapõhiste intresside (2) Lõike 1 punktide a ja b kohaldamise korral peetakse maks kinni proportsionaalselt ajaga, mille jooksul tegelikul tulusaajal võlanõue oli. Kui intressi maksja ei suuda talle edastatud teabe põhjal seda aega kindlaks teha ja kui tegelik tulusaaja ei esita tõendeid võlanõude omandamise kuupäeva kohta, käsitab ta tegelikku tulusaajat võlanõude omanikuna kogu selle kehtivusaja jooksul. (3) Kui Jersey peab maksu kinni, ei takista see tegeliku tulusaaja residendiriigist lepingupoolel maksustada tulu oma õigusaktide kohaselt. (4) Üleminekuperioodil võib Jersey ette näha, et ettevõtja, muu isik või üksus, kes maksab intresse või tagab intressid artikli 7 lõikes 2 osutatud teise lepingupoole territooriumil tegutsevale üksusele, loetakse intressi maksjaks üksuse asemel ja peab intressilt maksu kinni, kui üksus ei ole andnud ametlikku nõusolekut edastada oma nimi ja aadress ning teave kogu talle makstud või tagatud intressi kohta artikli 7 lõike 2 viimase lõigu kohaselt. Artikkel 5. Tegelik tulusaaja (1) «Tegelik tulusaaja» kokkuleppe tähenduses on füüsiline isik, kellele makstakse intressi või kellele intress on tagatud, kui ta ei esita tõendeid selle kohta, et intressi ei ole makstud või tagatud talle. Tegelikuks tulusaajaks ei loeta füüsilist isikut, kes: a) tegutseb intressi maksjana artikli 7 lõike 1 tähenduses või; b) tegutseb juriidilise isiku nimel või üksuse nimel, mille kasumit maksustatakse ettevõtjate maksustamise üldise korra kohaselt, direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastava investeerimisfondi (UCITS) või Jerseyl asutatud võrdväärse investeerimisfondi või direktiivi artikli 7 lõikes 2 osutatud üksuse nimel; viimasel juhul avaldab selle üksuse nime ja aadressi intressi maksvale ettevõtjale, muule isikule või üksusele, kes edastab teabe oma asukohariigist lepingupoole pädevale asutusele; c) tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kes on tegelik tulusaaja, ja teatab intressi maksjale tegeliku tulusaaja isiku. (2) Kui intressi maksjal on andmeid, mille kohaselt isik, kellele makstakse intressi või kellele on intressimaksed tagatud, ei pruugi olla tegelik tulusaaja ning kui selle isiku suhtes ei kohaldata lõike 1 punkti a ega b, võtab intressi maksja mõistlikke meetmeid, et teha kindlaks tegeliku tulusaaja isik. Kui intressi maksja ei suuda tegeliku tulusaaja isikut kindlaks teha, käsitab ta kõnealust isikut tegeliku tulusaajana. Artikkel 6. Tegeliku tulusaaja isik ja elukoht (1) Mõlemad pooled kehtestavad oma territooriumil korra, mis võimaldab intressi maksjal teha kokkuleppe kohaldamiseks kindlaks tegelike tulusaajate isikud ja elukohad, ja tagavad selle korra kohaldamise. Kord peab olema kooskõlas lõigetes 2 ja 3 sätestatud miinimumnõuetega. (2) Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja isiku kindlaks miinimumnõuete kohaselt, mis sõltuvad sellest, millal tekkis intressi maksja ja intressi saaja suhe: a) enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingu puhul teeb intressi maksja kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st tema nime ja aadressi, lähtudes tema käsutuses olevast teabest ning eelkõige asukohariigi eeskirjadest, Eesti Vabariigi puhul nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivist 91/308/EMÜ ja Jersey puhul võrdväärsetest õigusaktidest rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta; b) 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingu või selle puudumise korral tehtud tehingu puhul teeb intressi maksja kindlaks tegeliku tulusaaja isiku, st nime ja aadressi, ja olemasolu korral residendiriigis antud maksukohustuslase identifitseerimisnumbri. Andmed tehakse kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passi või isikutunnistuse järgi. Kui passis või isikutunnistusel ei ole aadressi, tehakse see kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud muu isikut tõendava dokumendi järgi. Kui tegeliku tulusaaja esitatud passis, isikutunnistusel ega muus isikut tõendavas dokumendis, sealhulgas residentsuse tõendil ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit, lisatakse isikuandmetele tegeliku tulusaaja sünniaeg ja -koht, mis tehakse kindlaks passi või isikutunnistuse järgi. (3) Intressi maksja teeb tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks miinimumnõuete kohaselt, mis sõltuvad sellest, millal tekkis intressi maksja ja intressi saaja suhe. Elukohariigiks loetakse riiki, kus on tegeliku tulusaaja alaline aadress, arvestades järgmisi tingimusi: a) enne 1. jaanuari 2004 sõlmitud lepingu puhul teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks, lähtudes tema käsutuses olevast teabest, eelkõige asukohariigi eeskirjade ning Eesti Vabariigi puhul 10. juuni 1991. aasta direktiivi 91/308/EMÜ või Jersey puhul võrdväärsete õigusaktide kohaselt; b) 1. jaanuaril 2004 või pärast seda sõlmitud lepingu või selle puudumise korral tehtud tehingu puhul teeb intressi maksja tegeliku tulusaaja elukoha kindlaks tegeliku tulusaaja esitatud passis, isikutunnistusel või vajaduse korral muus isikut tõendavas dokumendis märgitud aadressi põhjal järgmiselt: kui liikmesriigi passi või isikutunnistuse esitav füüsiline isik teatab, et tema elukoht on kolmandas riigis, tehakse tema elukoht kindlaks nimetatud kolmanda riigi pädeva asutuse väljastatud residentsuse tõendi põhjal. Kui tõendit ei esitata, loetakse elukohariigiks liikmesriik, kus pass või muu isikut tõendav dokument väljastati. Artikkel 7. Intressi maksja (1) «Intressi maksja» kokkuleppe tähenduses on ettevõtja, muu isik või üksus, kes majandustegevuse käigus maksab intressi või tagab intressi maksmise vahetult tegelikule tulusaajale, olenemata sellest, kas ta on intressi tootva võlanõude võlgnik või kas võlgnik või tegelik tulusaaja on teinud talle ülesandeks intressi maksmise või intressi maksmise tagamise. (2) Lepingupoole territooriumil asutatud üksust, kellele makstakse intressi või kellele on intress tagatud tegeliku tulusaaja jaoks, loetakse samuti intressi maksjaks nimetatud makse või selle tagamise korral. Sätet ei kohaldata, kui intressi maksjal on intressi saava üksuse esitatud tõendite põhjal alust arvata, et: a) tegemist on juriidilise isikuga, välja arvatud artikli lõikes 5 osutatud juriidilised isikud; b) selle kasumit maksustatakse ettevõtjate maksustamise üldise korra kohaselt või c) tegemist on direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastava investeerimisfondiga (UCITS) või Jerseyl asutatud võrdväärse investeerimisfondiga. Ettevõtja, muu isik või üksus, kes maksab intressi või tagab intressi maksmise teise lepingupoole üksusele, mida loetakse selle lõike kohaselt intressi maksjaks, teatab selle üksuse nime ja aadressi ning üksusele makstud või tagatud intresside kogusumma oma asukohariigist lepingupoole pädevale asutusele, kes edastab teabe üksuse asukohariigist lepingupoole pädevale asutusele. (3) Lõikes 2 osutatud üksust võib kokkuleppe kohaldamisel käsitada lõike 2 punktis c osutatud investeerimisfondina. See eeldab, et üksuse asukohariigist lepingupool väljastab tõendi, mille kõnealune üksus esitab intressi maksjale. Sellekohased üksikasjalikud eeskirjad kehtestab lepingupool. (4) Kui intressi maksev ettevõtja, muu isik või üksus ja lõikes 2 osutatud üksus on asutatud sama lepingupoole territooriumil, võtab lepingupool meetmed, et tagada, et intressi saanud üksus järgib intressi maksjana tegutsedes kokkuleppe sätteid. (5) Lõike 2 punkti a ei kohaldata järgmistele juriidilistele isikutele: a) Soomes: avoin yhtiö (Ay) ja kommandiittiyhtiö (Ky) / öppet bolag ja kommanditbolag; b) Rootsis: handelsbolag (HB) ja kommanditbolag (KB). Artikkel 8. Intressimakse (1) «Intressimakse» kokkuleppe tähenduses on: a) kontole kantud või krediteeritud intress, mis tuleneb võlanõudest, olenemata sellest, kas nõue on tagatud hüpoteegiga või kas sellega kaasneb õigus saada osa võlgniku kasumist; tulu riigi või muudest võlakirjadest, kaasa arvatud selliste võlakirjadega seotud ülekursid ja lisatasud; makse hilinemise eest määratud trahve ei loeta intressimakseteks; b) punktis a osutatud võlanõude müügi, tagasimaksmise või väljaostmise korral kogunenud või kapitaliseeritud intress; c) intressimaksetest vahetult või artikli 7 lõikes 2 osutatud intressi saava üksuse vahendusel saadav tulu, mida jaotab: (i) EÜ nõukogu direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud tingimustele vastav investeerimisfond (UCITS); (ii) Jerseyl asutatud võrdväärne investeerimisfond; (iii) artikli 7 lõikes 3 sätestatud võimalust kasutav üksus; (iv) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 kohaselt väljaspool ühenduse mõjupiirkonda ja Jersey territooriumi asutatud investeerimisfond. d) järgmistes ettevõtjates ja üksustes olnud osaluse müügist, väljamaksmisest või tagasiostmisest saadav tulu, kui nad investeerivad üle 40% oma varast otse või muude investeerimisfondide või allnimetatud üksuste kaudu punktis a nimetatud võlanõuetesse: (i) direktiivis 85/611/EMÜ sätestatud nõuetele vastav investeerimisfond (UCITS); (ii) Jerseyl asutatud võrdväärne investeerimisfond. (iii) artikli 7 lõikes 3 sätestatud võimalust kasutav üksus; (iv) Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 299 kohaselt väljaspool ühenduse mõjupiirkonda ja Jersey territooriumi asutatud investeerimisfond. Lepingupooltel on võimalus käsitada lõike 1 punktis d nimetatud tulu intressina ainult sellises ulatuses, mil see vastab lõike 1 punktides a ja b nimetatud intressimaksetest otse või kaudselt saadava tulu määratlusele. (2) Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punktide c ja d puhul teavet selle kohta, kui suur osa tulust tuleb intressimaksetest, loetakse kogu tulu intressimakseks. (3) Kui intressi maksjal ei ole lõike 1 punkti d puhul teavet selle kohta, kui suur osa varast on investeeritud võlanõuetesse või nimetatud lõikes määratletud osalusesse, loetakse see suuremaks kui 40%. Kui intressi maksja ei suuda kindlaks teha tegeliku tulusaaja realiseeritud tulu, loetakse tuluks osaluse müügist, väljamaksmisest või tagasiostmisest saadud summat. (4) Kui lõikes 1 määratletud intress makstakse või krediteeritakse artikli 7 lõikes 2 osutatud sellise üksuse kontole, mis ei ole kasutanud artikli 7 lõikes 3 kirjeldatud võimalust, loetakse intress sellise üksuse intressimakseks. (5) Lõike 1 punktide b ja d puhul võib lepingupool nõuda, et tema territooriumil asutatud intressi maksjad muudaksid intressi aasta- või lühema perioodi põhiseks ja käsitaksid seda intressimaksena ka siis, kui aasta jooksul ei toimu müüki, väljamaksmist ega tagasiostmist. (6) Lõike 1 punktide c ja d erandina ei pea lepingupool käsitama intressimaksena neis sätetes osutatud tulu, mis pärineb tema territooriumil asutatud ettevõtjatelt või üksustelt, kui sellised üksused ei ole lõike 1 punktis a osutatud võlanõuetesse investeerinud üle 15% oma varast. Samuti ei pea lepingupool lõike 4 erandina käsitama lõikes 1 osutatud intressimaksena intressi, mis on makstud või krediteeritud artikli 7 lõikes 2 osutatud sellise üksuse kontole, mis ei ole kasutanud artikli 7 lõikes 3 nimetatud võimalust ja mis on asutatud nimetatud lepingupoole territooriumil, kui kõnealune üksus ei ole lõike 1 punktis a osutatud võlanõuetesse investeerinud üle 15% oma varast. Kui üks lepingupooltest kasutab sellist võimalust, on see teisele lepingupoolele siduv. (7) Alates 1. jaanuarist 2011 on lõike 1 punktis d ja lõikes 3 osutatud määr 25%. (8) Lõike 1 punktis d ja lõikes 6 osutatud määrad määratakse kindlaks, lähtudes asjaomaste ettevõtjate või üksuste fondi tingimustes või põhikirjas kehtestatud investeerimispõhimõtetest, nende puudumise korral asjaomaste ettevõtjate või üksuste varade tegelikust koosseisust. Artikkel 9. Kinnipeetava maksu jaotamine (1) Jersey jätab endale 25% kokkuleppe alusel kinnipeetud maksust ja kannab ülejäänud 75% üle teisele lepingupoolele. (2) Jersey, pidades maksu kinni artikli 4 lõike 4 kohaselt, jätab endale 25% tulust ja kannab 75% üle Eesti Vabariigile proportsionaalselt lõike 1 kohaselt tehtud ülekannetega. (3) Ülekanne tehakse kord aastas ühe maksena kuue kuu jooksul pärast Jersey seadustega sätestatud maksuaasta lõppu. (4) Jersey võtab maksu kinni pidades meetmed tulu jaotamiseks. Artikkel 10. Topeltmaksustamise vältimine (1) Tegeliku tulusaaja residendiriigist lepingupool tagab Jerseyl kokkuleppe kohaselt maksu kinnipidamisega kaasneda võiva topeltmaksustamise vältimise kooskõlas järgmiste sätetega: (i) kui tegeliku tulusaaja intressilt on Jerseyl maks kinni peetud, lubab teine lepingupool selle maksu maha arvata oma õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvast tulumaksust. Kui kinnipeetud summa ületab nimetatud lepingupoole õigusaktide kohaselt tasumisele kuuluvat maksusummat, maksab lepingupool ülejääva summa tegelikule tulusaajale tagasi; (ii) kui lisaks artiklis 4 osutatud kinnipeetavale maksule on tegeliku tulusaaja intressilt kinni peetud muid makse, ja tema residendiriigist lepingupool lubab need oma õigusaktide või topeltmaksustamise vältimise lepingute kohaselt maha arvata, arvatakse need kinnipeetavad maksud maha enne alapunktis i osutatud menetlust. (2) Tegeliku tulusaaja residendiriigist lepingupool võib lõikes 1 osutatud mahaarvamise asemel artiklis 1 osutatud kinnipeetava maksu tagasi maksta. Artikkel 11. Üleminekusätted käibevõlakirjade kohta (1) Artiklis 14 osutatud üleminekuperioodil, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2010 ei loeta riigisiseseid ja rahvusvahelisi võlakirju ning muid käibevõlakirju, mis on emiteeritud enne 1. märtsi 2001 või mille esialgse emissiooniprospekti on enne nimetatud kuupäeva heaks kiitnud pädevad asutused nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ tähenduses või kolmandate riikide vastutavad asutused, võlakirjadeks artikli 8 lõike 1 punkti a tähenduses tingimusel, et selliseid käibevõlakirju alates 1. märtsist 2002 (kaasa arvatud) rohkem ei emiteerita. Kui üleminekuperiood peaks jätkuma ka pärast 31. detsembrit 2010, kohaldatakse käesoleva artikli sätteid edaspidi ainult selliste käibevõlakirjade suhtes: – mis sisaldavad brutointressiklauslit või varase väljaostmise klausleid ja – mille intressi maksja on asutatud maksu kinnipidava lepingupoole territooriumil ja maksab intressi või tagab intressi maksmise vahetult teise lepingupoole elanikust tegelikule tulusaajale. Kui 1. märtsil 2002 või pärast seda riik või kokkuleppe lisas määratletud seotud avalik-õiguslikke ülesandeid täitev või rahvusvahelise kokkuleppega tunnustatud üksus emiteerib ülalnimetatud käibevõlakirju, käsitatakse nii nende esialgset kui ka võimalikku hilisemat emissiooni võlanõudena artikli 8 lõike 1 punkti a tähenduses. Kui käibevõlakirjade hilisema emissiooni teostab 1. märtsil 2002 või pärast seda teises lõigus kirjeldamata emitent, loetakse emissiooni võlanõudeks artikli 8 lõike 1 punkti a tähenduses. (2) Artikkel ei takista lepingupooltel maksustada lõikes 1 osutatud käibevõlakirjadest saadavat tulu oma õigusaktide kohaselt. Artikkel 12. Vastastikuse kokkuleppe menetlus Lepingupooled annavad endast parima, et lahendada vastastikuse kokkuleppe teel probleemid ja kahtlused, mis tekivad kokkuleppe rakendamisel või tõlgendamisel. Artikkel 13. Konfidentsiaalsus (1) Lepingupoole pädeva asutuse antud või saadud teave on konfidentsiaalne. (2) Lepingupoole pädevale asutusele antud teavet tohib kasutada ilma teise lepingupoole kirjaliku nõusolekuta ainult otseseks maksustamiseks. (3) Saadud teavet tohib avaldada ainult asjaomastele isikutele või asutustele, kes tohivad kasutada seda ainult otseseks maksustamiseks või järelevalveks, sealhulgas kaebuse lahendamiseks. Nimetatud eesmärkidel võib teavet avaldada kohtuistungitel või kohtumenetluse käigus. (4) Kui lepingupoole pädev asutus leiab, et teise lepingupoole pädevalt asutuselt saadud teave võib olla vajalik teise liikmesriigi pädevale asutusele, võib ta teabe esitanud pädeva asutuse nõusolekul selle talle edastada. Artikkel 14. Üleminekuperiood Direktiivi artikli 10 lõikes 2 määratud üleminekuperioodi lõppedes lõpetab Jersey kokkuleppekohase maksu kinnipidamise ja tulude jaotamise ning vahetab teise lepingupoolega automaatselt teavet direktiivi II peatükis sätestatud viisil. Kui Jersey otsustab üleminekuperioodil vahetada teavet automaatselt direktiivi II peatükis sätestatud viisil, lõpetab ta artiklis 9 sätestatud maksu kinnipidamise ja tulude jaotamise. Artikkel 15. Kokkuleppe jõustumine Kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2005, kui artiklist 17 ei tulene teisiti. Artikkel 16. Kokkuleppe lõpetamine (1) Kokkulepe kehtib seni, kuni üks lepingupooltest selle lõpetab. (2) Kumbki lepingupool võib kokkuleppe lõpetada teisele lepingupoolele saadetava kirjaliku teatega, milles täpsustatakse selle esitamise asjaolusid. Sellisel juhul kaotab kokkulepe kehtivuse pärast 12 kuu möödumist teatamise päevast. Artikkel 17. Kohaldamine ja kohaldamise peatamine (1) Kokkuleppe kohaldamise tingimuseks on, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Ameerika Ühendriigid, Šveits, Andorra, Liechtenstein, Monaco ja San Marino ning Euroopa Ühenduse liikmesriikide assotsieerunud ja sõltlasterritooriumid võtavad meetmeid, mis vastavad direktiivi või kokkuleppe meetmetele või on nendega võrdväärsed, ning näevad ette samad rakenduskuupäevad. (2) Vähemalt kuus kuud enne artiklis 15 osutatud kuupäeva lepivad lepingupooled kokku, kas lõikes 1 sätestatud tingimust täidetakse, võttes arvesse asjakohaste meetmete liikmesriikides, nimetatud kolmandates riikides ning assotsieerunud ja sõltlasterritooriumidel jõustumise päeva. (3) Arvestades artiklis 12 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetlust, võib kumbki lepingupool käesoleva kokkuleppe kohaldamise viivitamata täielikult või osaliselt peatada, teatades sellest teisele poolele ja täpsustades teate asjaolusid, kui direktiivi Euroopa Ühenduse õiguse alusel kas ajutiselt või alaliselt ei kohaldata või kui liikmesriik peatab selle rakendussätete kohaldamise. Kokkuleppe kohaldamine jätkub niipea, kui selle peatamise asjaolud muutuvad. (4) Arvestades artiklis 12 sätestatud vastastikuse kokkuleppe menetlust, võib kumbki lepingupool käesoleva kokkuleppe kohaldamise peatada, teatades sellest teisele poolele ja täpsustades teate asjaolusid, kui üks lõikes 1 osutatud kolmandatest riikidest või territooriumidest peatab nimetatud lõikes osutatud meetmete kohaldamise. Kokkuleppe kohaldamine peatatakse mitte varem kui kaks kuud pärast sellest teatamist. Kohaldamine jätkub niipea, kui kolmas riik või territoorium on meetmed taastanud. Koostatud eesti ja inglise keeles; kõik tekstid on võrdselt autentsed. Lisa ARTIKLIS 11 OSUTATUD SEOTUD ÜKSUSTE LOETELU Käesoleva lepingu artikli 11 kohaldamisel loetakse järgmisi üksusi «seotud ja avalik-õiguslikke ülesandeid täitvateks või rahvusvahelise lepinguga tunnustatud üksusteks»: ÜKSUSED EUROOPA LIIDUS: • Belgia Vlaams Gewest (Flaami piirkond) Région wallonne (Vallooni piirkond) Région bruxelloise/Brussels Gewest (Brüsseli piirkond) Communauté française (prantsuskeelne kogukond) Vlaamse Gemeenschap (flaamikeelne kogukond) Deutschsprachige Gemeinschaft (saksakeelne kogukond) • Hispaania Xunta de Galicia (Galicia piirkondlik valitsus) Junta de Andalusía (Andaluusia piirkondlik valitsus) Junta de Extremadura (Extremadura piirkondlik valitsus) Junta de Castilla-La Mancha (Castilla-La Mancha piirkondlik valitsus) Junta de Castilla-León (Castilla-Leóni piirkondlik valitsus) Gobierno Foral de Navarra (Navarra piirkondlik valitsus) Govern de les Illes Balears (Baleaari saarte piirkondlik valitsus) Generalitat de Catalunya (Kataloonia autonoomne valitsus) Generalitat de Valencia (Valencia autonoomne valitsus) Diputación General de Aragón (Aragoni piirkondlik valitsus) Gobierno de las Islas Canarias (Kanaari saarte piirkondlik valitsus) Gobierno de Murcia (Murcia piirkondlik valitsus) Gobierno de Madrid (Madridi piirkondlik valitsus) Gobierno de la Comunidad Autónoma del País Vasco/Euzkadi (Baskimaa autonoomse piirkonna valitsus) Diputación Foral de Guipúzcoa (Gipuzkoa piirkondlik valitsus) Diputación Foral de Vizcaya/Bizkaia (Biskaia piirkondlik valitsus) Diputación Foral de Alava (Araba piirkondlik valitsus) Ayuntamiento de Madrid (Madridi linnavolikogu) Ayuntamiento de Barcelona (Barcelona linnavolikogu) Cabildo Insular de Gran Canaria (Gran Canaria saare volikogu) Cabildo Insular de Tenerife (Tenerife saare volikogu) Instituto de Crédito Oficial (riiklik krediidiasutus) Instituto Catalán de Finanzas (Kataloonia finantsasutus) Instituto Valenciano de Finanzas (Valencia finantsasutus) • Kreeka Οργανισμός Τηλεπικοινωνιών Ελλάδος (riiklik telekommunikatsiooniorganisatsioon) Οργανισμός Σιδηροδρόμων Ελλάδος (riiklik raudteeorganisatsioon) Δημόσια Επιχείρηση Ηλεκτρισμού (riiklik elektrienergiaettevõte) • Prantsusmaa La Caisse d’amortissement de la dette sociale (CADES) (sotsiaalkindlustusvõlgade väljaostmise fond) L’Agence française de développement (AFD) (Prantsusmaa arenguagentuur) Réseau Ferré de France (RFF) (Prantsusmaa raudteevõrk) Caisse Nationale des Autoroutes (CNA) (riiklik kiirteede fond) Assistance publique Hôpitaux de Paris (APHP) (Pariisi haiglate keskus) Charbonnages de France (CDF) (Prantsusmaa söeamet) Entreprise minière et chimique (EMC) (kaevandus- ja keemiatööstusettevõte) • Itaalia Piirkonnad Provintsid Munitsipaliteedid Cassa Depositi e Prestiti (hoiuste ja laenude fond) • Läti Pašvaldības (kohalikud omavalitsused) • Poola gminy (kommuunid) powiaty (ringkonnad) województwa (provintsid) zwiąki gmin (kommuunide ühendused) zwiąki powiatów (ringkondade ühendused) związki województw (provintside ühendused) miasto stołeczne Warszawa (pealinn Varssavi) Agencja Restrukturyzacji i Modernizacji Rolnictwa (põllumajanduse restruktureerimise ja moderniseerimise agentuur) Agencja Nieruchomości Rolnych (põllumajandusliku omandi agentuur) • Portugal Região Autónoma da Madeira (Madeira autonoomne piirkond) Região Autónoma dos Açores (Assooride autonoomne piirkond) Munitsipaliteedid • Slovakkia mestá a obce (munitsipaliteedid) Železnice Slovenskej republiky (Slovakkia raudtee-ettevõte) Štátny fond cestného hospodárstva (riiklik teedehoiu fond) Slovenské elektrárne (Slovakkia elektrijaamad) Vodohospodárska výstavba (säästva veekasutuse arendamise ettevõte) RAHVUSVAHELISED ÜKSUSED: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank Euroopa Investeerimispank Aasia Arengupank Aafrika Arengupank Maailmapank / IBRD / IMF Rahvusvaheline Finantskorporatsioon Ameerika Arengupank Euroopa Nõukogu Sotsiaalse Arengu Fond EURATOM Euroopa Ühendus Corporación Andina de Fomento (CAF) (Andide arengu korporatsioon) Eurofima Euroopa Söe- ja Teraseühendus Põhjamaade Investeerimispank Kariibi Arengupank Artikli 11 sätted ei piira rahvusvahelisi kohustusi, mida lepinguosalised võivad olla endale võtnud seoses eespool nimetatud rahvusvaheliste üksustega. ÜKSUSED KOLMANDATES RIIKIDES: Üksused, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1) Üksust käsitletakse siseriiklike kriteeriumide kohaselt üheselt avalik-õigusliku üksusena. 2) Selline avalik-õiguslik üksus on turuväline tootja, kes haldab ja rahastab hulka tegevusi, peamiselt pakkudes turuväliseid kaupu ja teenuseid, mis on mõeldud ühiskondliku hüvena ja mida kontrollib tegelikult valitsemissektor. 3) Selline avalik-õiguslik üksus on suur ja regulaarne võlakirjade emiteerija. 4) Asjaomane riik on suuteline tagama, et selline avalik-õiguslik üksus ei kasuta brutointressiklauslite korral varajast väljaostmist. KÄESOLEVA LISA MUUTMISE TINGIMUSED: Käesolevas lisas toodud seotud üksuste loetelu võib muuta vastastikusel kokkuleppel. AGREEMENT IN THE FORM OF AN EXCHANGE OF LETTERS ON THE TAXATION OF SAVINGS INCOME AND THE PROVISIONAL APPLICATION THEREOF A. Letter from the Republic of Estonia Sir, I have the honour to refer to the texts of respectively the “Proposed Model Agreement between each of Guernsey, Isle of Man, and Jersey and each individual EU Member State that is to apply automatic exchange of information” and the “Proposed Model Agreement between each of Guernsey, Isle of Man, and Jersey and each individual EU Member State that is to apply the withholding tax in the transitional period”, that resulted from the negotiations with the Island Authorities on a Savings Tax Agreement, and that were annexed, respectively as Annex I and Annex II, to the Outcome of Proceedings of the High Level Working Party of the Council of Ministers of the European Union of 12 March (Doc. 7408/04 FISC 58). In view of the above mentioned texts I have the honour to propose to you the “Agreement on the taxation of savings income” as contained in Appendix 1 to this letter, and our mutual undertaking to comply at the earliest possible date with our internal constitutional formalities for the entry into force of this Agreement and to notify each other without delay when such formalities are completed. Pending the completion of these internal procedures and the entry into force of this “Agreement on the taxation of savings income”, I have the honour to propose to you that the Republic of Estonia and Jersey apply this Agreement provisionally, within the framework of our respective domestic constitutional requirements, as from 1 January 2005, or the date of application of Council Directive 2003/48/EC of 3 June 2003 on taxation of savings income in the form of interest payments, whichever is later. I have the honour to propose that, if the above is acceptable to your Government, this letter and your confirmation shall together constitute an Agreement between the Republic of Estonia and Jersey. Please accept, Sir, the assurance of our highest consideration, For the Republic of Estonia Minister of finance Taavi VESKIMÄGI Done in Tallinn, on 06.06.04, in the English language in three copies. B. Letter from Jersey Sir, I have the honour to acknowledge receipt of your letter of today’s date, which reads as follows: “Sir, I have the honour to refer to the texts of respectively the “Proposed Model Agreement between each of Guernsey, Isle of Man, and Jersey and each individual EU member State that is to apply automatic exchange of information” and the “Proposed Model Agreement between each of Guernsey, Isle of Man, and Jersey and each individual EU member State that is to apply the withholding tax in the transitional period”, that resulted from the negotiations with the Island Authorities on a Savings Tax Agreement, and that were annexed, respectively as Annex I and Annex II, to the Outcome of Proceedings of the High Level Working Party of the Council of Ministers of the European Union of 12 March (Doc. 7408/04 FISC 58). In view of the above mentioned texts I have the honour to propose to you the “Agreement on the taxation of savings income” as contained in Appendix 1 to this letter, and our mutual undertaking to comply at the earliest possible date with our internal constitutional formalities for the entry into force of this Agreement and to notify each other without delay when such formalities are completed. Pending the completion of these internal procedures and the entry into force of this “Agreement on the taxation of savings income”, I have the honour to propose to you that the Republic of Estonia and Jersey apply this Agreement provisionally, within the framework of our respective domestic constitutional requirements, as from 1 January 2005, or the date of application of Council Directive 2003/48/EC of 3 June 2003 on taxation of savings income in the form of interest payments, whichever is later. I have the honour to propose that, if the above is acceptable to your Government, this letter and your confirmation shall together constitute an Agreement between the Republic of Estonia and Jersey. Please accept, Sir, the assurance of our highest consideration,” I am able to confirm that Jersey is in agreement with the contents of your letter. Please accept, Sir, the assurance of my highest consideration, For Jersey Frank WALKER President, Policy and Resource Committee Done at St. Helier, on 19.11.04, in the English language in three copies.