Haridus- ja teadusminister — Haapsalu Kutsehariduskeskuse põhimäärus — RTL, 108, 1688

Määrus kehtestatakse « Kutseõppeasutuse seaduse» § 6 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Haapsalu Kutsehariduskeskus Haapsalu Kutsehariduskeskus (edaspidi kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav kutseõppeasutus, mis juhindub oma tegevuses «Haridusseadusest», «Kutseõppeasutuse seadusest», muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest. §2. Kooli asukoht Kool asub Läänemaal Ridala vallas. Kooli postiaadress on Ehitajate tee 3, 90401 Uuemõisa. §3. Õppe- ja asjaajamise keel (1) Kooli õppekeeleks on eesti keel. Teiste keelte kasutamise õppekeelena otsustab Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Kooli asjaajamise keeleks on eesti keel. §4. Pitsat, eelarve ja sümboolika Koolil on oma nimega väikese riigivapi kujutisega pitsat, sümboolika, iseseisev eelarve ja arveldusarved pangas. 2. peatükk KOOLI TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED §5. Eesmärgid Kooli tegevuse eesmärgid on: 1) kutse- ja kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine ja kvaliteetse koolituse tagamine järgmistes õppekavade rühmades: ehitus ja tsiviilrajatised, koduteenindus, materjalitöötlus (puu, paber, plast, klaas), tarbekunst ja oskuskäsitöö, majandusarvestus ja maksundus, elektroonika ja automaatika, reisimine, turism ja vaba aja veetmine, majutamine ja toitlustamine; 2) kutsealase eelkoolituse võimaldamine; 3) täiskasvanute tööalase koolituse ja vabahariduse võimaldamine; 4) täiend- ja ümberõppe võimaldamine; 5) kutse- ja karjäärivõimaluste alane ning psühholoogiline nõustamine; 6) vastavalt võimalustele ja vajadustele huvihariduse võimaldamine. §6. Kooli ülesanded (1) Kooli ülesanded on: 1) õpetatavate kutsealade õppebaasi pidev täiustamine ja arendamine; 2) õppekavade koostamine ja arendamine, õppemetoodilise töö korraldamine, õppevahendite ja -materjalide väljaandmine ning levitamine; 3) kooli personali ja õpilaste kultuuri- ja spordialase tegevuse korraldamine ja toetamine; 4) koostöösidemete loomine tööandjatega, sotsiaalpartnerite ja välispartneritega; 5) koostööprojektide koostamine ja koostöölepingute sõlmimine; 6) noorte tööhõive edendamisele suunatud tegevuste korraldamine; 7) õpilaste poolt praktilise väljaõppe käigus valmistatud toodete ja teenuste turustamine; 8) erivajadustega inimeste tööhõive edendamine; 9) õpilaste eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste omandamiseks võimaluste loomine; 10) töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise võimaldamine; 11) kollektiivile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine; 12) oma tegevuse tutvustamine üldsusele. (2) Kool on oma õppe- ja arendustegevuses õigusaktidega kehtestatud piiris iseseisev. 3. peatükk KOOLI JUHTIMINE JA STRUKTUUR §7. Kooli nõukogu (1) Kooli nõukogu (edaspidi nõukogu) suunab kooli tegevust ja otsustab kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste üle. (2) Nõukogu koosseisu kinnitab haridus- ja teadusminister kolmeks aastaks. (3) Nõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. §8. Nõukogu ülesanded Nõukogu: 1) kinnitab kooli arengukava; 2) esitab kooli kõrgemalseisvale asutusele taotluse kooli eelarveliseks rahastamiseks; 3) kuulab ära direktori aruande kooli eelarve täitmise kohta ja edastab selle omapoolse hinnanguga Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Büroole; 4) kuulab ära kooli direktori ja tema asetäitjate aruanded ning võtab vastu sellest tulenevaid otsuseid; 5) kinnitab praktikaettevõtete nimekirja. §9. Kooli direktor (1) Kooli juhib direktor, kelle ülesandeks on tagada kooli tulemuslik töö. (2) Kooli direktor: 1) juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest; 2) esindab kooli ja teostab tehinguid, mis on suunatud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisele; 3) juhatab kooli õppenõukogu; 4) tagab kooli nõukogu ja õppenõukogu seaduslike otsuste täitmise; 5) kinnitab kooli koosseisunimestiku ja otsustab personali vajaduse; 6) on tööandjaks personalile, sõlmib, muudab ja lõpetab personaliga töölepinguid ning kinnitab käskkirjaga nende ametijuhendid; 7) kinnitab käskkirjaga kooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad ning muud töökorralduslikud dokumendid; 8) tagab kooli eelarve projekti koostamise ja eelarve täitmise; 9) tagab seadusega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise; 10) annab oma tegevusest aru kooli nõukogule ja teda ametisse kinnitanule; 11) määrab kindlaks direktori asendamise korra; 12) lahendab teisi talle pandud küsimusi. (3) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille viib läbi kooli nõukogu haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. (4) Direktori kinnitab konkursi tulemuste põhjal ametisse haridus- ja teadusminister, kes sõlmib, muudab ning lõpetab temaga töölepingu. §10. Õppenõukogu (1) Õppenõukogu ülesanne on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine. (2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. (3) Kooli direktor kinnitab õppenõukogu koosseisu nimeliselt iga uue õppeaasta alguses. §11. Õppenõukogu ülesanded ja töökord (1) Õppenõukogu: 1) arutab kooli õppe- ja kasvatustöö arendamisega seotud küsimusi, õppe- ja kasvatustöö eesmärke ning ülesandeid; 2) analüüsib õppe- ja kasvatustööd, pedagoogide enesetäiendamist ning annab hinnangu selle tulemuslikkusele ja pakub välja meetmeid kooli töö parandamiseks ja täiustamiseks; 3) arutab õppekavade rakendamise ja õppepraktika korraldamisega seonduvaid küsimusi; 4) arutab ja teeb ettepanekuid koolikorralduse ja sisekorra küsimustes; 5) otsustab õpilaste ühelt kursuselt järgmisele üleviimise, lõpu- ja riigieksamite korraldamise ning teisi sellega seonduvaid küsimusi. (2) Õppenõukogu kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kolm korda õppeaastas. (3) Õppenõukogu kutsub kokku kooli direktor või tema äraolekul asendav isik või kui seda nõuab vähemalt 1/3 õppenõukogu liikmetest. (4) Õppenõukogu töövormiks on koosolek, mis protokollitakse. §12. Kooli struktuuriüksused (1) Koolile püstitatud eesmärkide täitmiseks on koolil järgmised struktuuriüksused: 1) õppeosakond; 2) täiendkoolitusosakond; 3) haldusosakond; 4) nõustamis- ja infokeskus; 5) toitlustuskompleks; 6) raamatukogu. (2) Õppeosakonnal on järgmised allosakonnad: 1) ehitus- ja puiduerialade allosakond; 2) toitlustus- ja majutuserialade allosakond; 3) äriteeninduserialade allosakond; 4) lihtsustatud üldõppega allosakond. §13. Kooli struktuuriüksuste ülesanded Koolile püstitatud eesmärkide saavutamiseks on kooli struktuuriüksustel järgmised ülesanded: 1) õppeosakond tagab õppetöö nõuetekohase kulgemise ja kvaliteedi; 2) täiendkoolitusosakond tagab täiskasvanute täiend- ja ümberõppe korraldamise; 3) haldusosakond tagab nõuetekohase tehnilise õpi- ja töökeskkonna, korraldab õpilaskodu funktsioneerimist; 4) nõustamis- ja infokeskus tagab õpilaste, sh erivajadustega inimeste, nende pereliikmete ja tööandjate mitmekülgse nõustamise, töövõime ja rehabilitatsioonivajaduse analüüsi, tööhõive alase info vahendamise, koostöövõrgustiku moodustamise ja haldamise ning juhtumipõhiselt õpilaste suunamise vajalike ekspertideni; 5) toitlustuskompleks tagab õpilaste igapäevase toitlustamise ja korraldab toitlustusteenuse pakkumist; 6) raamatukogu tagab õppetööks vajaliku õppekirjanduse olemasolu ja korraldab selle kasutamist. 4. peatükk ÕPPETÖÖKORRALDUS §14. Kooli õppekava (1) Õppetöö koolis toimub riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi, mis on vastava kutse-, eri- ja ametialaga seotud õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valiku võimalused ja tingimused ning nõuded õpingute alustamiseks ja kooli lõpetamiseks. (2) Kool koostab õppekava iga eriala jaoks, mida koolis on võimalik omandada. (3) Kooli õppekava ning selles tehtavad muudatused ja täiendused kinnitab kooli direktor. §15. Õppekorraldus (1) Kooli võivad üldjuhul õppima asuda isikud, kellel on põhi- või keskharidus. (2) Kool võimaldab kutsealast eelkoolitust lepingu alusel kutseõppeasutuse seaduses sätestatud korras. (3) Puudega inimestele tagatakse koolis õppimise võimalused Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Koolis võib õpe toimuda päeva-, õhtu- ja kaugõppe vormis. (5) Õppeaasta koosneb õppeajast, praktikaajast, eksamiperioodist ja õppevaheajast. (6) Õpilaste õppepraktika toimub kooli õppetöökodades, asutustes ning ettevõtetes, kus korraldatav õppepraktika reguleeritakse kooli ja asutuste ning ettevõtete vahel sõlmitavate lepingutega. (7) Koolis korraldatakse täiskasvanute koolitust, täiend- ja ümberõpet vastavalt osakonna koolitusplaanile. 5. peatükk KOOLI LIIKMESKOND §16. Kooli liikmeskond (1) Kooli liikmeskonna moodustavad kooli pedagoogid ja teised töötajad (edaspidi personal) ning õpilased. (2) Personali ametialased kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendite, töölepingute ning kooli töö sisekorra eeskirjadega. (3) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor. §17. Kooli pedagoogid (1) Kooli pedagoogid on õppealal töötavad isikud ja kooli direktor. (2) Pedagoogi vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. (3) Pedagoogide töötasustamise aluseks on ametikoht. (4) Pedagoogi vastavus ametikohale määratakse atesteerimisega. Atesteerimise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister. (5) Pedagoogide ülesandeks on õppe- ja kasvatustöö korraldamine ja läbiviimine ning osalemine kooli arendustegevuses. §18. Pedagoogide õigused Pedagoogidel on õigus: 1) saada täiendkoolitust; 2) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjade kohta; 3) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 4) esitada direktorile ettepanekuid õppetegevuse parandamiseks; 5) saada tervisele ohutuid töötingimusi vastavalt töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatele õigusaktidele. §19. Mittepedagoogiline personal Mittepedagoogilise personali ülesanne on kooli häireteta töö tagamine, vara korrashoid ja majanduslik teenindamine. §20. Mittepedagoogilise personali õigused Mittepedagoogilisel personalil on õigus: 1) saada täiendkoolitust; 2) saada teavet kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjade kohta; 3) kasutada õppevälises tegevuses tasuta oma kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 4) saada tervisele ohutuid töötingimusi vastavalt töötervishoidu ja tööohutust reguleerivatele õigusaktidele. 6. peatükk ÕPILASED §21. Õpilaskond (1) Kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. (2) Täiskasvanute tööalase koolituse kursuste kuulajad õpilaskonda ei kuulu ja neile ei laiene õpilaste õigused. Nende õigusliku seisundi määrab «Täiskasvanute koolituse seadus». (3) Õpilaskonnal on õigus iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest ja kohustustest ning järgides seadusi ning nende alusel antud õigusakte. (4) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord. (5) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu õpilaskond õpilaste üldkoosolekul. Õpilaskonna põhikirja kinnitab kooli nõukogu. §22. Õpilaskonna õigused Õpilaskonnal on õigus: 1) moodustada teiste õpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktides sätestatud alusel ja korras; 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õigusaktides sätestatud alusel ja korras; 3) otsustada ja korraldada iseseisvalt kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt kuuluvad õpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada. §23. Õpilase õigused ja kohustused (1) Kooli õpilasel on õigus: 1) tutvuda enne kooli õppima asumist kooli õppekava, põhimääruse ning sisekorra- ja õppekorralduse eeskirjadega; 2) nõuda õppekavajärgset õpetust ning valida õppeaineid valikainete piires; 3) kasutada õppevälises tegevuses kooli ruume ja vahendeid kooli poolt kehtestatud korras; 4) saada Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste volikogude kehtestatud korras ainelist abi või soodustusi ja õppestipendiumi; 5) saada õppelaenu ja õpetoetust seadusega kehtestatud tingimustel ja korras; 6) saada õpilaspilet; 7) saada koolis viibimise ajal tervisele ohutuid õppimis-, töö- ja olmetingimusi; 8) osaleda õpilasesinduse moodustamises ja selle tegevuses; 9) kasutada teisi õigusaktidega ja käesoleva põhikirjaga sätestatud õigusi. (2) Õpilane on kohustatud: 1) täitma seaduse, kooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud kohustusi ja ühiselu korraldavaid reegleid; 2) hoidma kooli ja õpilaskodu kasutuses olevat vara ning hüvitama tema poolt varale tekitatud kahju; 3) hoidma kooli head mainet; 4) osalema õppetöös ja täitma õigeaegselt kooli õppekavas sätestatud ülesandeid. 7. peatükk KOOLI RAHASTAMINE, VARA, ARUANDLUS JA ASJAAJAMINE §24. Rahastamine (1) Kooli rahastatakse riigi eelarvest ja eelarvevälistest vahenditest, tasulistest teenustest saadud tuludest, tootmistegevusest, kohalike omavalitsusüksuste eelarvete laekumistest, sponsorite ja üksikisikute annetustest ning muudest laekumistest. (2) Kool kasutab ja käsutab rahalisi vahendeid ning vara õigusaktidega ettenähtud korras. §25. Vara (1) Kooli kasutada on õppe- ja kasvatustöö korraldamiseks vajalik vara, mille moodustavad talle sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ja muud õppetööks vajalikud materiaalsed väärtused. (2) Kool võib pidada õppeotstarbelisi majandusüksusi (õppehotell, õppeköök, õppetöökoda jms) ja osutada tasulisi teenuseid. §26. Aruandlus Kool esitab oma tegevuse kohta aruandlust õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. §27. Asjaajamine Kool korraldab oma asjaajamist lähtudes õigusaktidega kehtestatud korrast ja vastavalt kooli asjaajamise korrale. 8. peatükk KOOLI PÕHIMÄÄRUSE MUUTMINE, ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE §28. Põhimääruse muutmine Kooli põhimääruse täiendamine ja muutmine toimub põhimääruse vastuvõtmisega samas korras. §29. Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine (1) Kooli ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri ettepanekul õigusaktidega kehtestatud korras. (2) Kooli ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine võib toimuda pärast õppeaasta lõppu ning sellest tuleb teavitada kooli liikmeskonda hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. 9. peatükk RAKENDUSSÄTTED §30. Kehtetuks tunnistamine Haridusministri 24. märtsi 1999. a käskkiri nr 82 «Taebla Kutsekeskkooli põhimääruse kinnitamine» tunnistada kehtetuks. Minister Mailis REPS Kantsler Jaan KALLAS