Teede- ja Sideminister — Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskirja kinnitamine

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 13.10.2005/121 (RTL 2005, 106, 1629) 28.10.2005 Võttes aluseks sadamaseaduse (RT I 1997, 77, 1315)paragrahvi 14, määran: 1. Kinnitada «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu,töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri»(lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks teede- ja sideministri 17. mai1994. a. määrusega nr. 25 (RTL 1994, 37,lk. 1267) kinnitatud «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu,töötlemise, hoiustamise ja väljastamiseeeskiri». 3. Kontroll käesoleva määrusega kinnitatudeeskirja täitmise üle panna Veeteede Ametile. Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 26. jaanuari1998. a. määrusega nr. 4 Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu, töötlemise,hoiustamise ja väljastamise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu,töötlemise, hoiustamise ja väljastamise eeskiri (edaspidieeskiri) kehtestab kaubandusliku meresõidu ülesannetega sadamasnõuded sadama valdajale,tema esindajale või mõnele teisele sadamateenuste osutajale, reederile võilaeva kaptenile ningohtliku kauba sadamasse sisseveoga ja sadamast väljaveoga tegelevale ettevõtjale. 1.2. Eeskirjas kasutatakse järgmisi lühendeid jamõisteid: BC Code (Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes) --tahkete puistekaupade veoohutuseeskiri. Ohtlikud puisteained koos oma koodnumbritega -- BC no. onloetletud lisas B. BCH Code (Code for the Construction and Equipment of ShipsCarrying Dangerous Chemicalsin Bulk) -- ohtlikke kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade tarindite jaseadmeteeeskiri. Gas Carrier Code (Code for the Construction and Equipment ofShips Carrying LiquefiedGases in Bulk) -- veeldatud gaase vedavate laevade tarindite ja seadmete eeskiri. IBC Code (International Code for the Construction and Equipmentof Ships CarryingDangerous Chemicals in Bulk) -- rahvusvaheline eeskiri ohtlikke kemikaale puiste-võivedellastina vedavate laevade (ehitatud 1986. a. 1. juulil või hiljem)tarindite ja seadmete kohta. IGC Code (International Code for the Construction and Equipmentof Ships Carrying LiquefiedGases in Bulk) -- rahvusvaheline eeskiri veeldatud gaase vedellastina vedavate laevade(ehitatud1986. a. 1. juulil või hiljem) tarindite ja seadmete kohta. IMDG Code (International Maritime Dangerous Goods Code)-- rahvusvaheline ohtlikekaupade mereveo eeskiri koos lisadega. IMO (International Maritime Organization) --Rahvusvaheline Mereorganisatsioon. IMO laevasoovitused -- soovitused trümmi, mahutisse,pumbaruumi, kütusemahutisse,kohverdami, karpkiilu, ballastimahutisse ja muudesse suletud ruumidesse sisenemise kohta( Recommendations for Entering Cargo Spaces, Tanks, Pump-rooms, Fuel Tanks,Cofferdams,Duct Keels, Ballast Tanks and similar enclosed Compartments, IMO). IMOlaevasoovitused ontoodud BC Code 'i lisas F. IMO sadamasoovitused -- soovitused ohtlike ainete ohutu veo,töötlemise ja ladustamise kohtasadamas, IMO ( MSC/Circ. 675 Recommendations on the SafeTransport, Handling and Storageof Dangerous Substances in Port Areas, IMO, 1995). MARINE POLLUTANT -- tekst kolmnurksel märgil näitab,et aine on IMO poolt kantudmerereostusainete loetellu. Märk peab peal püsima ja olema loetav ka pärastpakendikolmekuulist viibimist merevees. MARPOL 73/78 (International Convention for thePrevention of Pollution from Ships, 1973/78)-- Rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta,1973/78. Ohtlik aine on keemiline ühend või ühendite segu,mis võib kahjustada inimest, keskkonda võiomandit oma plahvatus-, tule-, kiirgusohu või mõne muu ohuteguritõttu. Eeskirjas haarab mõisteohtlik aine ka mõisted ohtlik jääde, heide, materjal, toode või ese. Ohtlik kaup on nii pakendis kui ka ilma pakendita (gaasina, vedel-või puistelastina) veetavohtlik aine. Ohtliku kauba mereveol on kasutusel mõiste lasti täpne nimetus(the proper shippingname of cargoe), mis võib kokku langeda mõistega ohtliku aine õigenimetus. Ohtliku aine õige nimetus (the proper shipping name)on kauba nimetus selle deklareerimiselohtliku kaubana, mis esineb mõnes Eesti Vabariigi poolt tunnustatud rahvusvahelisesveoeeskirjas, näiteks IMDG Code. Ametlikes ja tehnilistes dokumentides eiole lubatud piirdudaainult ohtliku aine kaubandusliku nimetusega. Pakitud ohtlik kaup on (teisaldatav) kaubaüksus (võib ollaka pake), milles olev ohtlik aine onpakitud vastavalt IMDG Code'i nõuetele. Segregeerimine -- IMDG Code's kasutatav mõistena,mis haarab ohtliku kaubaga kaubaüksusteeraldamist omavahel ja teistest kaupadest. UN number -- ohtliku aine koodnumber, mis on talle antud ÜROsoovitustes ohtlike ainete veokohta (Recommendations on the Transport of Dangerous Goods). Eriti ohtlik aine on oma põhiohuteguri alusel IMDGCode'is paigutatud kas klassi 1 (explosives -- lõhkeained ning plahvatusohtlikud ained ja esemed) või klassi 6.2( infectious substances --nakkusohtlikud ained ja kultuurid) või klassi 7 ( radioactivematerials -- radioaktiivsed ained),mille eriaktiivsus on 70 kBq/kg või kõrgem või onmerereostusaine ( IMDG Code'is omablisatähist PP või IBC Code'is keskkonnaohtlikkuse kategooriatA). 1.3. Sadamas kohaldatakse eeskirja mis tahes kauba suhtes, mis onohtlik alljärgnevas nimistusesineva ühe või mitme ohtliku aine sisalduse tõttu: 1.3.1. Ohtlik aine, mida nimetab IMDG Code. 1.3.2. Ohtlik gaas, mida nimetab Gas Carrier Code või IGCCode. 1.3.3. Ohtlik vedelik, mida nimetab BCH Code, IBC Code või MARPOL 73/78 lisa II. 1.3.4. Nafta või naftasaadus, mida nimetab MARPOL 73/78lisa I, ka laeva omatarbeks võetavkütus. 1.3.5. Ohtlik tahke puisteaine, mida nimetab BC Code'i lisa B. 1.3.6. Aine, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogilisteomaduste poolest peaks kuulumamõnda punktides 1.3.1--1.3.5 nimetatud ainete hulka. 1.3.7. Tühi pakend (mahuti, konteiner, teisaldatav mahuti, paakauto jm.), missisaldaspunktides 1.3.1--1.3.6 nimetatud ohtlikku ainet, seni kuni ta ei ole piisavalt puhastatudohtlikuaine jääkidest ja aurudest või/ja on see pakend täidetud ohutu aineganii, et ohtlikust ainesttingitud võimalik oht on täielikult kõrvaldatud ning see on dokumentaalselttõestatud. 1.3.8. Aine või toode, mis ei esine punktides 1.3.1--1.3.6, kuid sisaldabvees lahustuvatlämmastikku üle 7% või fosforit üle 3% või neidkokku üle 8% või on püsikindel naftalaadnevalmistis, millest destilleerub 340 oC juures vähem kui 50% ja370 oC juures vähem kui 95%ning seetõttu nõuab sadamas hoidmisel, laadimisel või lossimisel tavalisestrangemate abinõuderakendamist pinna- ja põhjavee kaitseks. 1.4. Ohtlike ainete klassifitseerimisel ja eeskirja täitmiseljuhindutakse järgmistestrahvusvahelistest eeskirjadest: rahvusvaheline ohtlike kaupade mereveo eeskiri (IMDGCode)koos lisadega, tahkete puistekaupade veo ohutuseeskiri (BC Code), veeldatud gaasevedavatelaevade tarindite ja seadmete eeskiri (IGC Code), rahvusvaheline eeskiri ohtlikkekemikaalepuiste- või vedellastina vedavate laevade tarindite ja seadmete kohta (IBCCode ). 1.5. Kui eeskiri ja punktis 1.4 nimetatud eeskirjad ning IMO soovitused käsitlevad ühte ja samanõuet erinevalt või eri mahus, siis tuleb rakendada rangemat võitäpsemalt esitatud nõuet. 1.6. Kaupa, mis punkti 1.3.6 alusel on ohtlik, võibkäsitleda mitteohtlikuna, kui selle kohta onolemas valmistaja maa pädeva riigiasutuse kirjalik kinnitus. 1.7. Klassi 1, 6.2 või 7 kuuluv eriti ohtlik aineei kuulu sadamas hoiustamisele ja selle sadamasvastuvõtt, töötlemine ja väljastamine kooskõlastatakse1. klassi aine puhul Päästeametiga,6.2 klassi aine puhul Tervisekaitseinspektsiooniga ja 7. klassi aine puhulKeskkonnaministeeriumi, Päästeameti ja Tervisekaitseinspektsiooniga. 1.8. Reisijate teenindamisega samaaegselt on keelatud sadamashoida ja laevale laadidaammooniumnitraati (klass 5.1), kui selleks ei ole Päästeametinõusolekut. 1.9. Ammooniumnitraadi käitlemisele kohaldatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. detsembri 2000. a määruse nr 106 «Nõuded kemikaali hoiukohale, peale-, maha- ja ümberlaadimiskohale ning teistele kemikaali käitlemiseks vajalikele ehitistele sadamas, autoterminalis, raudteejaamas ja lennujaamas ning erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele» peatükis 31 sätestatud nõudeid. [RTL 2005, 106, 1629 - jõust. 28.10.2005] 1.10. Töötajad, kelle otsene töö onseotud ohtliku kaubaga, peavad olema teadlikud käideldavakaubaga seotud ohtudest, nende ohtude vältimise võtetest ja tegutsemisestohuolukorras ningõnnetuse korral. 1.11. Kui tervisekaitset sätestavates õigusaktidespuudub piisav teave ohtliku kauba kohta, siisannab vajalikku teavet ja nõu Tööinspektsioon ja Tervisekaitseinspektsiooni. 2. Ohtlike kaupade vastuvõtt ja väljastus sadamas 2.1. Ohtlikku kaupa on lubatud sadamas vastu võtta,hoiustada ja veoks väljastada, kui sellekohta ei laiene Eesti õigusaktidega või sadama valdaja poolt kehtestatudkeeld või piirang. 2.2. Sadamas vastuvõetav pakitud ohtlik kaup peab olemanimetatud, pakitud ja märgistatud(varustatud siltidega ja plakatitega) IMDG Code'i nõuete kohaselt, kuisee ei ole kehtiva(te)riikidevahelis(t)e lepingu(te) raames teisiti kokku lepitud. 2.3. Merereostusainete loetelus nimetatud ainet sisaldavkaubaühik peab olema varustatudmärgiga MARINE POLLUTANT. Seda nõuet ei saavälistada ükski seadusandlik akt egakokkulepe. 2.4. Kui ühte kaubaühikusse on nõuetekohaseltkokku pakitud mitu erinevat ohtlikku ainet, siistuleb seda kaubaühikut käidelda temas leiduva, kõige rangemateohutusnõuete järgimist nõudvaohtliku aine järgi. 2.5. Kui sadamasse saabub ohtlik kaup, mille pakkimisel,kokkupakkimisel, deklareerimiselvõi/ja millest etteteatamisel on eiratud kehtivaid seadusi ja eeskirju, siis võibkeelduda sellekauba sadamas vastuvõtmisest. 2.6. Nii meritsi kui ka maitsi saabuvast ohtlikust kaubast tulebsadamale ette teatada vähemalt10 ööpäeva; leppeliselt võib seda lühendada24 tunnini. Kui planeeritud merereisi kestus on alla24 tunni, siis ohtlike kaupade puhul, mis ei ole punktis 2.7.1 nimetatud, võibteate laevas olevastohtlikust kaubast saata sihtsadamasse hiljemalt laeva väljumisel laadimissadamast. 2.6.1. Teade saabuvast ohtlikust kaubast peab sisaldama ohtliku aine õigetnimetust ja UNnumbrit (selle olemasolul), ohtliku aine klassi või alaklassi, teavet ohtliku aine leekpunktikohtaning kauba kogust. Kui antud kauba vastuvõtt sadamas nõuab teatud eritingimustetäitmist, siistuleb märkida ka need eritingimused. Laevaga saabuva pakitud ohtliku kauba kohta tuleblisakseeltoodule teatada veel ohtliku aine lisaohutegurid, selle pakendusrühm jaohtlikku ainetsisaldavate kaubaüksuste arv. 2.6.2. Eelteade peab täiendavalt sisaldama 1. klassi (plahvatusohtlikudained ja esemed) kaubaiga artikli kohta alaklassi (kasutatakse ka mõistet division) koossobivusrühma tähisega janetokogusega. 2. klassi (gaasid) tuleb näidata gaasi veotingimused (rõhu all,veeldatud rõhu all,jahutamisega veeldatud või lahustatud rõhu all). Radioaktiivsete materjalide(7. klass) korraltabeli number (schedule number). 2.6.3. Eriti ohtliku aine käsutusõigust omav isik või temaesindaja peab saama sadamassesaatmiseks eelneva nõusoleku sadama valdajalt ja lisaks klassi 1 aine puhulPäästeametilt,6.2 klassi aine puhul Tervisekaitsekeskuselt ja 7. klassi aine puhulKeskkonnaministeeriumilt,Päästeametilt ja Tervisekaitseinspektsioonilt ning keskkonnaohtliku aine korral(vt. punkti 1.2«eriti ohtlik aine») Keskkonnaministeeriumilt. 2.6.4. Eelteated ohtliku kauba saabumisest saadetakse sadamakaptenile,kui sadamatöökorraldusega ei ole määratud teine isik. 2.7. Sadama valdaja on kohustatud pärast punktis 2.6toodud teate saamist sellest informeerimaPäästeametit ja Tervisekaitseinspektsiooni vähemalt 24 tundi enneohtliku kauba saabumistsadamasse ning toimima vastavalt nende ettekirjutustele. 2.7.1. Sadama valdaja peab vähemalt 24 tundi ette teavitama sadamapiirkonda teenindavatTervisekaitseinspektsiooni klassi 6.1 toksilise aine saabumisest (välja arvatudmärkusega«piiratud kogustes» või «in limited quantities»)või klassi 6.2 nakkusohtliku aine saabumisest, jakohalikku Päästeametit 1.1 klassi (massiplahvatusohtlik) lõhkeaine,2. klassi mürgiste (klass 2.3)ja põlevgaaside (klass 2.1) koguses üle 5000 kg, klassi 3.1 eritituleohtlike vedelike leektäpigaalla --18 oC koguses üle 25 000 kg, klassi 4.1isereageerivate ainete UN numbritega 3221 kuni3240 (viimane kaasa arvatud) koguses üle 1000 kg, klassi 5.2orgaaniliste peroksiidid kogusesüle 1000 kg, klassi 6.2 nakkusohtlike ainete või 7. klassiIII kategooria radioaktiivsete ainete jaerisaadetiste üle 2 mSv pakendi pinnal, saabumisest. 2.8. Kõik ohtliku kauba saabumise eelteated ja laevadeohtliku kauba manifestide koopiadsäilitatakse eraldi vähemalt 10 aastat. 2.9. Sadamakapten peab olema ette teavitatud ohtliku kaubalaadimistööde algusest ja vähemalt3 tundi ette teavitatud ohtliku kaubaga laeva lahkumisest sadamast. 3. Ohtliku kauba hoiustamine sadamas 3.1. Ohtlikku kaupa võib hoida sadama laoplatsilvigastamata pakendis, selleks rajatud mahutitesvõi puistena eraldi asuvas, ohutusnormide järgi ehitatud või kohandatudhoiukohas. Hoiukohtpeab võimaldama eri liiki ohtlike kaupade nõuetekohast segregeerimist(vt. punkti 6).Segregeerimisnõue kehtib ka ohtliku ainega raudteevaguni, sõiduki ja sellehaagise, poolhaagise,konteineri, teisaldatava paagi, paakkonteineri, anumate kogumi ja teistekaubaüksuste kohta(vt. ka punkti 2.4). Hoiukoht või ladu peab olema varustatudselgelt nähtavate ning ohu liigistinformeerivate hoiatussiltidega või/ja -tahvlitega, kaitse- ning abivahenditega, misvõimaldavadvältida seal hoitavast kaubast tulenevat ohtu ja kiiresti kõrvaldadaõnnetusjuhtumi tagajärgi. Hoiukoha kohta peab olema koostatud juhend tegutsemiseks ohuolukorra võiõnnetuse korral.Juhend peab olema kättesaadav kõigile ohtliku aine käitlemisega seotudisikutele. 3.1.1. Kui puuduvad õigusaktidega kehtestatud normid ohtliku kaubaladustmise kohta, siis tuleblao ehitus- või ümberehitusprojekti koostamisel, hoiukoha ehitamisel võiümberehitamisel,kaitse- ja abivahenditega seadmestamisel ning hoiatussiltidega või/ja -tahvlitegavarustamiseljärgida tunnustatud ehitusohutuse ja keskkonnaohutuse norme ning arvestadarahvusvaheliseltheakskiidetud praktikat. 3.1.2. Ohtlikku kaupa võib ladustada merekõlblikus ujuvvahendiskonkreetse kauba vedu lubavaja kehtiva tunnistuse olemasolul, mille on ujuvvahendile välja andnud Eesti Vabariigipooltvolitatud klassifikatsiooniühing või Veeteede Amet. Ujuvvahendit tohib lastidakunilaadungimärgiga lubatud piirini. 3.2. Ohtliku aine hoiukoht peab olema paigutatud sinna, kuhuliikurpäästevahendid ligi pääsevad.Kõrvalised isikud ei tohi ohtliku aine hoiukohta pääseda. 3.3. Kõigi sadama hoiukohta paigutatavate ohtlike kaupadekohta tuleb pidada laoarvestust, millevorm on vaba. Iga kaubaüksuse kohta on vajalikud järgmised andmed: kaubasaabumise jaärasaatmise kuupäev, ohtliku aine õige nimetus, (olemasolule) UN number, kogus, asukohtsadamas. Kui aine on mitmeti ohtlik, siis märgitakse ära ka teised ohutegurid. Lisaks tuleb üles märkida ka kaubaüksuse (sõiduk, haagis,raudteevagun, konteiner, teisaldatavpaak, paakkonteiner, anumate kogum jms.) nimetus ja registreerimisnumber või muunumber. 3.3.1. Õnnetuse korral ohtlike ainetega peab ohtliku kauba laoseis olemalihtsalt tuvastatavpäästetööde tegijale ja õnnetusjuhtumi tagajärgedekõrvaldajale. 3.3.2. Ohtliku kauba laoarvestust säilitatakse kümme aastat pärastviimast sissekannet. 3.4. Ohtlikku kaupa sisaldavat vigastatud pakendit ei ole lubatudlaeval, laos või hoiukohasparandada, välja arvatud juhud, kui see väldib suuremat ohtu inimestelevõi/ja keskkonnale jalaevale. Pakendi remont registreeritakse laoraamatus. 3.5. Ohtliku kauba vigastatud pakendit võib parandada jakaupa ümber pakkida sadama valdajagakooskõlastatud kohas ja korras. Ümber pakkida võib ohtlikku kaupaainult märgistusetapakendisse. Ohtlik kaup tuleb pakkida ja märgistada koheselt vastavalt kaubaedasisaatmisviisinõuetele. 3.5.1. Tühjendatava ohtliku kauba pakendile peab märgistusjääma kuni pakendi täielikutühjendamiseni ja puhastamiseni ning pärast seda tuleb märgistus kohe jatäielikult eemaldadavõi maskeerida. 3.5.2. Ohtliku kauba jääkide ja sellega saastatud heitmete kogumisel,kahjutuks tegemisel jakõrvaldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja selle alamalseisvatestaktidest. 3.6. Ohtliku kauba olemasolul sadamas on lubatud teha töidlahtise tulega (ka kuumneetimist)ainult sadama valdaja või tema poolt volitatud isiku (sadamakapten) kirjalikul loal. 3.7. Ohtliku vedeliku ja gaasi hoidla ning selle juurde kuuluvadtorujuhtmed ning abiseadmedpeavad nii tehniliselt kui ka keskkonnaohutuse seisukohast vastama õigusaktidegakehtestatudnormidele. Riiklike normatiivaktide puudumisel juhindutakse rahvusvaheliseltüldtunnustatudnormidest ja heast inseneripraktikast. 3.7.1. Vedelike laadimiseks (lossimiseks) tankeritele tuleb eelistatult kasutadasobivastmaterjalist laadimisvart. Laadimisvoolikud peavad olema laaditavale kemikaalile vastupidavastmaterjalist, sertifitseeritud ning vähemalt kord aastas hüdrostaatiliselt katsetatud1,5-kordselemaksimaalsele töörõhule, kui kasutamiseeskiri ei sätesta teisiti. 3.7.2. Alla 60 oC leekpunkti omavate naftadestilleerimiseproduktide ja teiste halvaelektrijuhtivusega vedelkemikaalide korral peab laadimisvoolik olema elektrit juhtivastmaterjalist, kuid olema varustatud isoleeriva seibiga, mille takistus ei tohi olla alla1000 oomi.Tanker peab olema kaldast elektriliselt isoleeritud. Tähelepanu! Kui tanker ühendatakse kaldaga maandusjuhtmeabil, siis tuleb seda teha läbi I ohutsooni nõuetele vastavamaanduslüliti ning torustikus ei tohi kasutada isoleerivat seibi. Rangelt tulebjälgida, et maandusjuhtme ühendamise ajal oleks maanduslülitikatkestusasendis. 3.7.3. Kui üle 60 oC leekpunktiga vedelikulaadimistemperatuur on vähem kui 10 oC allpoolvedeliku tegelikku leekpunkti, siis tuleb seda vedelikku käsitleda kuikergestisüttivat vedelikkuleekpunktiga alla 60 oC. 4. Ohutuse korraldamine sadamas 4.1. Ohutuse nõuded ohtlike ainete käitlemiselsätestab sadamaeeskiri, milles täpsustataksesadamateenuseid osutavate ettevõtete kohustused ja vastutus ohtlike kaupadevastuvõtul,töötlemisel, hoiustamisel, väljastamisel ning ohtlike kaupadekäitlemisega seotud teabevahetamise kord sadama valdaja ja sadamateenust osutava ettevõtja vahel. 4.1.1. Sadama valdaja määrab vastutava isiku ohtlike kaupade alal. 4.1.2. Sadamateenuseid osutav ettevõtja määrab vastutava isikuohtlike kaupade alal ja teatabsadama valdajale tema rekvisiidid. 4.2. Sadama valdaja koordineerib ja kontrollib vastavalt kehtivateleseadustele,juhendmaterjalidele ja sadamaeeskirjale ohtlike kaupade nõuetekohast etteteatamist,töötlemist jahoidmist ning ohtlike kaupade arvestuse pidamist, vastuvõtmist ja ärasaatmist niimeritsi kuimaitsi. 4.2.1. Ohtliku kauba käitleja peab ohtlike kaupade arvestust ohtlike kaupadeõigete nimetustejärgi, näidates ära ohuklassid ja kogused ning esitab sadama valdajalesadamaeeskirjas sätestatudkorras aruande ohtliku kauba liikumise kohta mitte harvemini kui kord aastas. 4.2.2. Sadama valdaja juures peab teave ohtlike kaupade liikumise kohta olemakättesaadavaudiitorile või järelevalvetöötajale. 4.3. Ohtliku kauba käitleja peab arvestama ohtlikust kaubasttulenevate teadaolevate ohtudeganing tegema kõik endast oleneva, et tagada sadamas ja selle läheduses inimeste jakeskkonnaohutus. 4.4. Ohtliku kauba käitleja korraldab juhendite koostamiseohuolukorras tegutsemiseks jaavariide likvideerimiseks ning kooskõlastab need sadama valdajaga. 4.5. Ohtlike kaupadega tegelevatele töötajatele tulebkorraldada kursuseid Keskkonnaameti jaVeeteede Ameti poolt heakskiidetud programmi alusel nii, et iga töötaja osalekstaolistelkursustel vähemalt korra viie aasta jooksul. Sadamas korraldatavate praktilisteõppuste kavasselülitatakse harjutusi, mis on seotud antud sadamas käideldavate ohtlikeainetega. 4.6. Sadamas ohtliku kauba käitleja peab tagama, et sadamaterritooriumile ei satuks valemärgistusega ohtlikku kaupa või vale ohumärgistusega veovahendeid. 4.7. Ohtliku kauba käitlemisega tegelev ettevõtjapeab tagama, et tööl ohtliku ainega otseseltkokkupuutuv inimene oleks varustatud töö ja ohtliku aine iseloomule vastavakaitseriietuseganing -vahenditega. 4.8. Sadama valdaja peab teavitama sadamateenuseid osutavaidettevõtjaid tema käsutusesolevatest rahvuslikest ja rahvusvahelistest õigusaktidest ja muudest vajalikestdokumentidest,mis puudutavad sadamas käideldavat (ka planeeritavat) ohtlikku kaupa. 4.8.1. Sadamateenuseid osutaval ettevõtjal peab olema piisavteabematerjal, mis on vajalik kaubaohutuks käitlemiseks. 5. Ohtlike kaupade töötlemine (lastimine ja lossimine) 5.1. Laev lastitakse või lossitakse ohtliku kaubaga vastavaltsadamas kehtestatud eeskirja(de)le. 5.1.1. Tanker (nafta-, keemia- ja gaasi-) lastitakse ja lossitakse selleksnõuetekohaselt ehitatudvõi kohandatud kai ääres. Kui lastitav/lossitav kaup, arvestades selleomadusi, jääb vette sattudesujuma (ei lahustu ega aurustu täielikult), peab lastimisoperatsioonide eest vastutavettevõtjakindlustama kaitseboomide kiire paigaldamise reostuse lokaliseerimiseks. 5.1.2. Tankerite lastimisest/lossimisest merel väljaspool sadamat tulebeelnevalt teatadaMereinspektsioonile. 5.1.3. Kui toimub tuleohtliku või tulekartliku kauba lastimine/lossiminetankerile või balkerile,peab hädaolukorras olema kättesaadav vedurlaev. 5.1.4. Enne tankeri või balkeri lastimise/lossimise alustamist peab olematäidetud teede- jasideministri poolt kinnitatud vormi kohane laeva/kalda ohutuse kontroll-leht. Koopiasäilitatakseoperaatorfirmas vähemalt 30 päeva. 5.2. Punkti 5.1 sättest võib kõrvalekalduda juhul, kui see võimaldab vältida suuremat ohtuinimestele ja/või keskkonnale või kui tegu onmerepäästetöödega. 5.3. Ohtliku kaubaga tegelev töötaja peabläbima arstliku läbivaatuse vastavaltTervisekaitsekeskuse poolt kehtestatud korrale. Ohtliku kaubaga tegelev töötaja eitohi ollaalkoholi- või/ja narkootikumijoobes või joobe jääknähtudes.Suitsetada võib ainult sellekseraldatud kohas. 5.4. Nii kail kui ka laeval tuleb võimaluse korralvältida mis tahes kauba tõstmist üle ohtlikukauba. 5.5. Kui laeva lastiks on nii ohtlik kui ka eeskirja mõttesohutu kaup, siis on soovitatav ohtlikkaup lastida viimasena ja lossida esimesena. 5.6. Tuleb vältida ohtliku kauba lastimist ja lossimist riskisuurendavates ilmastikuoludes. 5.7. Puistelastina veetavaid ohtlikke kaupu tuleb lastida ja lossidanii, et tekiks võimalikult vähetolmu või/ja tolm ning puistematerjal ei satuks atmosfääri, maapinnalevõi/ja vette. Põlevapuistematerjali puhul tuleb vältida plahvatusohtliku õhu ja tolmu segu tekkimist. 5.8. Sisenemisel kinnisesse hoidlasse, mahutisse, kaevu võimõnda teise halvasti tuulutatudruumi, kus hoitakse hapnikku neelavat või/ja mürgist auru või/ja gaasieraldavat ainet või/ja kuiruumist on õhk välja tõrjutud, järgitakse IMOohutusnõudeid. 6. Sadama hoiukohas ohtlike kaupade segregeerimisnõuded 6.1. Ohtlik kaup paigutatakse hoiukohta ja segregeeritakse sadamavaldajaga kooskõlastatult. 6.2. Ohtlike kaupade segregeerimisel hoiukohas tuleb juhindudaeeskirja lisas toodud tabelist.Kui hoiukohana kasutatakse punktis 3.1.2 nimetatud ujuvvahendit, siis tulebsegregeerimiseljuhinduda IMDG Code'i 1. köite lõikudes 14 ja 15toodud nõuetest. 6.3. Ohtlikku ainet sisaldavad kaubaüksused segregeeritaksejärgmiste üldsätete kohaselt: 6.3.1. Kaubaüksuse puhul, mis sisaldab mitme ohuteguriga ohtlikku ainet,lähtutakse kõigerangemaid segregeerimisnõudeid esitavast ohutegurist. Kui kaubaüksuses onerinevad ohtlikudained, siis toimitakse nii nagu on sätestatud punktis 2.4. 6.3.2. Eri klassidesse kuuluvaid pakitud ohtlikke aineid (kaubaüksusi) eitohi hoiustada üksteisepeal. See nõue kehtib ka kaubaüksuste kohta, mis sisaldavad samasse klassikuuluvaid kuiderinevate lisaohuteguritega ohtlikke aineid või kuuluvad need ained 8. klassi. 6.3.3. Ohtlikke aineid sisaldavaid konteinereid, teisaldatavaid paake japaakkonteinereid ei tohihoiustada üksteise peal, laduda riita või toetada üksteise najale. Sadamaeeskirjas võib tehaerandi kinnistele konteineritele, mis sisaldavad sama klassi ohtlikke aineid. Konteiner tuleb ladustada nii, et tema uksele (ustele) ja kahele küljelepääseks vabalt ligi. 6.3.4. Mürgine ohtlik kaup (klass 6.1 ja 2.3) tuleb segregeeridatoiduainetest ja loomasöödasttabelis (lisa) toodud eraldustähise S kohaselt. 6.3.5. Ohtlike ainete, välja arvatud punktis 6.3.4 mainitute korral,segregeerimisnõuded ei olekohustuslikud kaupade sadamasisesel veol. 6.3.6. Kaubaüksuse seisundi ja märgistuse kontrolliks peab igakaubaüksuse ümber olemavähemalt 1 m laiune läbikäik. Lisa «Ohtliku kauba sadamas vastuvõtu,ümberlaadimise, hoiustamise javäljastamise eeskirja» juurde TABEL OHTLIKKU AINET SISALDAVA KAUBAÜKSUSESEGREGEERIMISEKS TEISTEST KAUBAÜKSUSTEST Ohtliku aineklassIMDG Code'ijärgi 2.1 2.2 2.3 3 4.1 4.2 4.3 5.1 5.2 6.1 8 9 2.1 -- põlevgaas O O O S A S O S S O A O 2.2 -- mittepõlevgaas O O O A O A O O A O O O 2.3 -- mürkgaas O O O S O S O O S O O O 3 -- põlevvedelik S A S O O S A S S O O O 4.1 -- põlevtahkis A O O O O A O A S O A O 4.2 -- isesüttivtahkis S A S S A O A S S A A O 4.3 -- vee toimelpõlevat gaasieraldav tahkis O O O A O A O S S O A O 5.1 -- oksüdeerivaine S O O S A S S O S A S O 5.2 -- orgaanilineperoksiid S A S S S S S S O A S O 6.1 -- mürkaine O O O O O A O A A O O O 8 -- sööbeaine A O O O A A A S S O O O 9 -- muu ohtlikaine* O O O O O O O O O O O O Segregeerimistähised: Pake, pehme vahekonteiner, haagis, poolhaagis, alus: O -- ei ole vaja segregeerida; A -- segregeerida vähemalt 3 m; S -- segregeerida -- lahtises hoiukohas vähemalt 6 m; -- katuse all või kinnises hoiukohas vähemalt 12 m võitulemüüriga. Suletud konteiner, teisaldatav paak, paakkonteiner, sõiduk: O -- ei ole vaja segregeerida; A -- ei ole vaja segregeerida; S -- segregeerida -- lahtises hoiukohas vähemalt 3 m; -- katuse all või kinnises hoiukohas vähemalt 6 m võitulemüüriga. Lahtine sõiduk, kaubavagun, pealt lahtine konteiner: O -- ei ole vaja segregeerida; A -- segregeerida vähemalt 3 m; S -- segregeerida -- lahtises hoiukohas pikisuunas ja külgedelt vähemalt 6 m; -- katuse all või kinnises hoiukohas pikisuunas või külgedeltvähemalt 12 m või tulemüüriga**. * Hõlmab ka punktis 1.3.8 ja 1.3.9 loetletud ohtlikudained, kui pädev riigiasutus ei ole teisiti sätestanud. ** Konteineri, teisaldatava paagi, sõiduki, haagise ja vagunipuhul võrdsustatakse 3 m.