Suure-Jaani Vallavolikogu — Vihi-Rääka-Jälevere küla arengukava aastateks 2005-2010 kinnitamine — KO, 246, 2304

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2 ja Suure-Jaani Vallavolikogu 28.02.2000.a. määrusega nr 8 kinnitatud Suure-Jaani valla põhimääruse, muudetud 23.01.2003.a. määrusega mr 4, 19.02.2003.a. määrusega nr 6, punkti 6.3.2 alusel, Suure-Jaani Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Kinnitada Vihi-Rääka-Jälevere küla arengukava aastateks 2005-2010 (lisatud). 2. Määrus jõustub 20. oktoobril 2005.a. Volikogu esimees Jaan JASKA KINNITATUD Suure-Jaani Vallavolikogu 14.10.2005 määrusega nr 64 Vihi-Rääka-Jälevere küla arengukava 2005-2010 SISSEJUHATUS • Käesolev arengukava on koostatud aastateks 2005-2010, mis paneb paika visiooni ja sellest lähtuvad arengueesmärgid. • Arengukava on küla tegevuse, eesmärkide ja rahaliste vahendite kavandamise aluseks olev dokument. Arengukava sisaldab ühelt poolt ülevaadet praegusest küla olukorrast, teisalt aga vaatab tulevikku, pannes paika pikemaajalised arengu suunad ja eelistused ning tegevuse kavandamise alused. Arengukava peab toetuma olemasolevatele eeldustele, olema realistlik ja elluviidav, ta ei saa kunagi lõplikult valmis, sest toimuvatest muutustest lähtuvalt, peab ka arengukava pidevalt üle vaatama, täiustama ja parandama. • Arengukava on vajalik selleks, et olla teadlik olemasolevast olukorrast, mis aitab vältida juhuslikkust juhtimisel. Määratletakse sihid ja esitatakse konkreetsed tegevused, mida hakatakse seatud eesmärkide saavutamiseks ühiselt ellu viima. Kindlad sihid võimaldavad ressursside kasutamist efektiivsemaks muuta. Ka erinevate valdkondade tegevused on paremini kooskõlastatavad, otsused kergemini langetatavad arengukava olemasolul. • Arengukava lahutamatuks osaks on kohalike elanike kaasamine nii koostamise kui ka eesmärkide saavutamise protsessi. Sellel eesmärgil on läbi viidud rahvakoosolek, kus 28 osavõtjaga tehti rühmatööd, pandi paika küla tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud (SWOT analüüs) ning visioon. Küla aktiiv ( 6 liikmeline) tegi SWOT analüüsist kokkuvõtte ja määras tulevikusihid. Arengukavas kasutatavad mõisted • Arengu eeldused – olemasolevad küla ressursid, mida saab kasutada soovitud arengueesmärkide saavutamiseks. • Arengueesmärk – visioonist lähtuv üldkirjeldus, milleni soovitakse teatud ajaks jõuda ja mis on määratletav, mõõdetav ja reaalselt elluviidav. • Arengukava – dokument, mis sisaldab omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi (KOKS § 9). Arengukava on piirkonna visioonist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks suunatud kokkulepe, mis sisaldab olukorra analüüsi, arengueeldusi, -eesmärke ja kavandatud tegevusprioriteete. Arengukava on omavalitsuse eelarve aluseks ja selle ajaline ulatus on vähemalt kolm aastat, kui sellega ei kaasne pikemaajalisi rahalisi kohustusi. Arengukava vaadatakse üle iga aasta 1. oktoobriks. • SWOT-analüüs – meetod protsessi, nähtuse, olukorra vms eri külgede analüüsiks. Tuleneb ingliskeelsete sõnade (strengths ‘tugevused’, weaknesses ‘nõrkused’, opportunities ‘võimalused’, threats ‘ohud’) algustähtedest. • Tegevuskava – loend konkreetsetest ülesannetest ja tegevustest, mida on vaja täita püstitatud eesmärkide saavutamiseks koos ressursside, elluviijate ja tähtaja määramisega. • Visioon – omavalitsuse ideaalne tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada Küla olukord ja üldiseloomustus • Küla ajalooline taust ( Vihi piirkonna ajalugu asub Vihi teabetoas, köidetuna eraldi kaustas). Arengukavas esitatuna liiga mahukas. • •Küla asend • • Vihi küla paikneb Viljandi maakonnas Suure-Jaani vallas (vt lisa Vihi, Rääka ja Jälevere küla kaart). Vihi küla läbib oluline Vändra-Viljandi maantee, jäädes ise 8 km kaugusele Suure-Jaani linnast, maakonna keskusest Viljandist 32 km kaugusele ning 25 km kaugusele Vändra alevist. Sõites Suure –Jaanist Vändra poole asub Rääka küla Vihi külast vasakule, Rääka – Hüpassaare teelõigul, Suure –Jaanist 9 km kaugusel, Jälevere küla asub Vihi külast paremale, Suure –Jaanist 9 km kaugusel. • •Looduslikud olud • • Vihi küla läbib Navesti jõgi, mis saab alguse Põltsamaa vesikonnast. Navesti jõel paikneb geoloogilise aluspõhjaga Tamme paljand, kus lubjakivid asenduvad devoni liivakividega. Tamme paljand oli kunagise Balti paisjärve rannaastangul. Vihi külas on ka looduskaitse alused Sakala tee luited, mille haldajaks on RMK. • • Rahvastik • • Vihi külas on vananev rahvastik. Vihi külas elab 64 inimest, nendest noori (vanuses 0-18 aastat on 11 inimest), tööealisi ( 32 inimest) ning pensionäre (21 inimest). Vihi külas elab 30 meest ning 34 naist. Külas elavad Eesti ja Vene rahvusest kodanikud ning eesti ja vene keelt kõnelevad inimesed. Rääka külas on samuti vananev rahvastik. Külas elab kokku 15 inimest, nendest noori (vanuses 0-18 aastat on 2), tööealisi 7 inimest ning pensionäre 6. Rääka külas elab 7 meest ning 8 naist. Rääka külas elavad eesti keelt kõnelevad inimesed. Jälevere külas elab 37 inimest, nendest noori (vanuses 0-18 aastat on 5 inimest), tööealisi inimesi on 18 ning pensionäre on 14 inimest. Jälevere külas elab 16 meest ning 15 naist. Külas on eesti keelt kõnelevad inimesed. Andmed aasta 01.09 2005 seisuga. VIHI, RÄÄKA JA JÄLEVERE KÜLA RAHVASTIK Joonis lisatud eraldi • • • Arengu seisukohast on kolme küla rahvastiku kaart kõige olulisem. Diagramm viitab sellele, et tegemist on vananeva elanikkonnaga alaga, kus järelkasvu on vähe loota. Seega uut elanikkonda võib tulla uute asustajatega, kes otsivad maa piirkonda suvituskohta või elamist. Diagrammilt võib lugeda seda, et tööealisi inimesi on küllaltki palju (49 %), kuid enamikus töötab kas Suure-Jaani linnas või kaugemal. Vaadeldavas piirkonnas on küllaltki vähe töökohti( täpselt ei tea kuid arvata võib et 5-9). Piirkonnas on palju ka pensionäre( 35 %) •Majandustegevus • • Arengukavaga märgitud alal on 5 ettevõtjat (Vanaõue puhkebaas, Energia talu, Rääka puukool, Vihi küla pood ja grillsöe tootmise talu). On mõningad looma-ja taimekasvatusega tegelevad väiketalud ( 4-6). • •Infrastruktuur • •Füüsiline infrastruktuur: • • On olemas osaliselt telefoniliinid, kuid puudub interneti püsiühendus. Viljandi-Vändra maantee olukord on rahuldav, kuid kõrvalteed on kehvas olukorras. Külal on olemas teabetuba, kus külarahvas saab korraldada üritusi, käija koos ning teha tööd arvutitega. Külas on üks pood ning bussipeatus. Külas kasutab vee hankimiseks enamik majapidamisi oma kaev kogumissüsteemi, vähestel on olemas kanalisatsioon. Prügimajandus on osaliselt organiseeritud, osadel taludel on kokkulepped sõlmitud prügi käitlemisega tegelevate firmadega. Mõned viivad sorteeritud prügi ( klaastaara, papp, paber, plastik jne) ka Suure-Jaani. • •Sotsiaalne infrastruktuur: • •Külas on olemas aktiivne seltsielu ning võimalus kooskäimiseks. •Külas puudub nii lasteaed kui kool. Lapsed käivad peamiselt Suure-Jaani lasteaias ja Suure-Jaani Gümnaasiumis. • • E-küla: • •Telefoniühendused on halvad (raadiotelefoni puudumisel halbade ilmadega telefoni side puudub). Mobiiltelefoni levi ei ole kõigile kättesaadav, kuigi lähedusse rajati Pikkmetsa mobiilimast EMT poolt. Teisi mobiiltelefoni operaatrite ( Radiolinja, Tele2 jne) teenusi ei saa edukalt kasutada, kuna leviala puudub. •. Vihi külas on olemas küla tuba, kus on kaks arvutit, millega saab kasutada internetti, kuid interneti ühendus on ainult sissehelistamisega ning lünkliku ühendusega. • •Investeeringud ja koostööpartnerid • • KOV on toetanud erinevaid projekte ja üritusi vastavalt võimalustele. Suure-Jaani Vald on võtnud Vihi küla tegevused valla eelarvesse. Suurim investeering 2004 aastal oli Vihi teabetoa väljaehitamine ( Euroopa Liidu Sapard programmi toetus summas 160 000 krooni ning valla omaosalus 76 000 krooni). • Koostöö partneriks on olnud ka Eesti Kultuurkapital ( toetanud Baltica 2004 üritust Vanaõue puhkebaasis). • •Inimkapital • •Inimkapital on küla üheks suurimaks probleemiks - elanike oskused on vähesed ja enamuses seotud põllumajanduse, loomakasvatuse, metsanduse ja turismiga. Paremate kogemustega inimesed kipuvad külast lahkuma. •Käesolevas arengukavas käsitletakse koos Vihi külaga ka Rääka ja Jälevere küla, edaspidi ühiselt nimetatud küla. •Arengu eeldused • •Kaunis loodus (Navesti jõgi, Sakala maastikukaitse ala jne); •Suure-Jaani lähedus (8 km) ja hea ühendus Viljandi-Vändra maanteega (asfalttee); •Aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed; •Olemasolev Vihi küla külatuba, kus võimalus koos käia ning üritusi korraldada. •Külatoas võimalus kasutada arvuteid ning internetti. •Olemas küla initsiatiivgrupp, kes korraldab erinevaid üritusi ning ettevõtmisi. •Olemas memmeklubi «Krõõt» •Olemas Vanaõue puhkekeskus •Olemas kodumajutusettevõte Energia talu • • •Visioon • • Küla on kaunite majade ja hooldatud ümbrusega aktiivse külaelu ja arenenud ettevõtluse ja infrastruktuuriga töötamis-, elamis- ning puhkepiirkond nii kohalikele kui ka turistidele: • •Silmailu pakuvad haritud põllud, hooldatud majapidamised ja korrastatud küla keskus; •Tegevust jätkab külainitsiatiivgrupp, kuhu on kaasatud erinevad vanusegrupid, kes korraldavad üritusi. •Külas on võimalik leida sobivat tööd kõikidel soovijatel; •Turistid saavad külas ööbida, olemas on toitlustus võimalus ja aktiivselt puhata; •Konkurentsivõimeline infrastruktuur. • Vihi küla SWOT- analüüs • OHUD • Arengukava täitmine jääb arutelu tasemele • Noored ei leia rakendust ja lahkuvad linna • Ääremaastumine (suurvalla teke) • Ebasoodne valitsuspoliitika (kõrged maksud ja väike pension) • Teede lagunemine • Aktiivsete inimeste lahkumine • Jõe kinnikasvamine • Küla vananemine • Väljast poolt tulevate ettevõtjate ja inimeste huvi puudumine kohalike elanike vajaduste vastu. • Ettevõtjate vähene toetamine VÕIMALUSED • Maaturism ( turismi edendamine ja ilusa looduse kasutamine) • Aktiivne külaelu (kultuuri ja spordiürituste jätkamine) • Interneti püsiühenduse loomine • Ettevõtluse arendamine (uute töökohtade loomine) • Jõe võimaluste kasutamine (transport, turism) • Piirkonna arendamine suvitusrajoonina • Ideede teostamiseks vahendite hankimine projektidest ( KOV, fondid, Euroopa Liit) • Inimeste ja organisatsioonide vaheline koostöö • Vanemate külaelanike elukogemuste kasutamine Nõrkused: • • Töökohtade puudus (ettevõtluse vähesus) • Kvalifitseeritud tööjõu puudus • Vananev rahvastik (vähe noori) • Interneti püsiühenduse puudus • Puudulik telefoniside ja elektrivoolu ebastabiilsus • Kõrvalteede halb olukord • Paemuru silla lagunemine • Bussiliikluse ebaregulaarsus • Info vähene kättesaadavus KOV-ist. • Tuletõrje veevõtukoha puudus • Infotoa vähene kasutamine Tugevused- võimalused: • • Hea asukoht ja hea ühendus Suure-Jaani linnaga soosivad nii ettevõtluse kui turismi arengut. • Olemasolevad looduslikud ressursid võimaldavad maaturismi arendada. Soomaa rahvuspargi lähedus. • Piirkond on atraktiivne suvitusrajooni rajamiseks turvalise elukeskkonna ning kauni ja mitmekesise loodusega. • Teotahteliste inimeste ja külaseltsi olemasolu on aluseks aktiivse külaelu arendamiseks. • Vihi küla poe olemasolu • Vihi küla teabetoa olemasolu (arvutite kasutamise võimalus) • Mudiste -Vändra maantee olemasolu • Vanaõue puhkekeskuse, Rääka puukooli ja Energia talu olemasolu. Olemas kohalik toiduainete tootmine ( piimatooted, kanamunad, liha, köögi-ja puuvili jne). • Eakate inimeste aktiivsus ( memmeklubi Krõõt ). • Kohaliku Omavalitsuse toetus • Tugev kultuuriline taust Tugevused – ohud: • •Külaseltsi aktiivsete inimeste initsiatiivil arengukava täitmine. •Noortele rakenduse pakkumine põllumajanduses, ettevõtluses ja aktiivses külaelus. •Ääremaastumise vältimiseks Suure-Jaaniga ühenduse säilitamine. • •Nõrkused – ohud: • •Konkurentsivõimelised kommunikatsioonid vähendavad ääremaastumist. •Töökohtade loomisega inimeste lahkumise vältimine ja tegevuse pakkumine. •Inimestevahelise koostöö loomine ja tõhustamine aitab kaasa arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisele. •Inimestevaheline koostöö ja kindlad töökohad ka tulevikus aitavad vältida valitsuspoliitika ebasoodsat mõju. Arengueesmärgid ja tegevuskava •Atraktiivse turismikompleksi väljatöötamine • • Eeldused turismi arendamiseks on väga head: Navesti jõe ääres asub imekauni loodusega Tamme paljand, Tamme veski, Vanaõue puhkekeskus, matkarada ja puhas loodus. Külas on olemas Navesti luited ning Sakala tee ( Carl Robert Jakobson käis seda pidi ajalehte Sakalat toimetamas). Vanaõue puhkekeskuses on võimalik veeta aktiivset puhkust, tellida majutust ning toitlustust. Tehtud on külaviidad ning tegemisel viited ajalooliselt külale tähtsatele kohtadele. Aktiivseid inimesi ja ideid on küllaga, kuid paljude ideede teostus jääb raha taha. • •Külatoa viitadega märgistamine ja informatsioonitahvlite paigutamine ning pidev korrashoid.; •Navesti jõe ning sellel asuva Vanaõue puhkekeskuse, Tamme paljandi ning Tamme veski kasutamine turismi eesmärgil (võsa lõikamine, paadisilla ehitamine, matkaraja rajamine Energia talu kompleksist Vanaõue puhkekeskuseni); •Sakala luidete ning Sakala tee kasutamine turismi ja tervisespordi eesmärgil. Vaja oleks rajada koostöös RMK-ga matka-, tervise- ja suusarada Kurgjale; •Turismi arendamiseks teiste valla küladega ning Suure-Jaani linnaga koostöö tegemine ja ühtse süsteemi loomine. •Koostöö tegemine ja informatsiooni edastamine Olustvere ja Viljandi Teabekeskusele. • •Infrastruktuuride arendamine ja ümbruse korrastamine • • Vihi külast viib Suure-Jaani asfalttee, kuid külateed on halvas olukorras. Paljud tunnevad puudust kiirest interneti ühendusest, mis oleks väga oluline ka küla arengu seisukohalt. Jäätmemajandust reguleerib vallavolikogu poolt kinnitatud jäätmehoolduseeskiri, mille järgimine veel väga efektiivselt ei toimi. Navesti jõe äärde on välja mõõdetud elamukrundid. • •Vihi teabetoa, Vanaõue puhkekeskuse juurdepääsu teede korrashoid. •Küla internetiseerimine •Järkjärguline teede parandamine koostöös Suure-Jaani vallavalitsusega ja maaomanikega; •Prügimajandus korda: selgitustöö ja propaganda inimeste teadlikkuse tõstmiseks ja prügifirmaga lepingute sõlmimise soodustamiseks. Järgida kehtestatud jäätmekäitluse korda. •Elamumajanduse arendamine suunaga puhkepiirkonnaks; •Bussipeatuste korrastamine. •Kvaliteetne elukeskkond ja aktiivse küla- ja seltsielu edendamine • • Külas on suhteliselt hästi arenenud ettevõtlus (Vihi pood, ravimtaimede kasvatamisega tegelev Energia talu, puhkemajutusega tegelev Vanaõue puhkekeskus, Rääka puukool). Looduskeskkond on puhas ja mitmekesine nii maastiku ilmelt kui ka liigirikkuselt. Külas on olemas kokkusaamiskoht. Külas on külavanem. • Külatoa suurem eksponeerimine eesmärgiga muuta see kokkusaamiskohaks ja külakeskuseks kohalikele ning informatsiooni saamise kohaks turistidele. Lisaks Navesti jõe ning Sakala liivaluidete loodusloolise ekspositsiooni ja küla koduloo väljapaneku loomine, eesmärgiga tekitada lastes huvi looduse vastu läbi aktiivse tegevuse; •Ettevõtete püsimajäämise tagamine ja uute loomine; •Esmaste vajaduste rahuldamiseks kohaliku poe arendamine, koostöö omaniku ja kohalike elanike vahel; •Küla tegevuse aktiivsemaks muutmine ja arendamine; •Külainitsiatiivi eestvedamisel olemasolevate traditsioonide säilitamine (külapäevad, lasteüritused jne) ja uute ürituste korraldamine, kasutades ära külatuba, Vanaõue puhkekeskust (näiteks suveetendused); •Koolituspäevade korraldamine koos Suure-Jaani valla teiste külavanematega; •Külavanema ja küla elanike vahelise koostöö traditsiooniks muutmine; •Koostöö valla teiste küladega: külavanemate tasandil informatsiooni vahetamine, teiste külade üritustest osavõtmine, koostöövõrgustiku kujunemine; •Talgute korras Sakala tee, külatoakorrastamine ja korrashoid •Supluskoha loomine Jälevere kruusakarjääri; •Parkla loomise koha väljaselgitamine supluskoha juurde; •Taludele sildimajanduse väljatöötamine; •Küla kroonika kajastamise jätkamine (ajalugu, info majapidamiste kohta, üritused jne). • TEGEVUSKAVA Aeg Tegevus, projekt Vastutaja Rahastaja 2005-2007 Matkaraja loomine koostöös RMK, külaelanike, Vanaõue puhkekeskuse ning Energia taluga. külavanem KOV, RMK, ettevõtjad, projektid 2005-2010 Korrastatud, hooldatud talud, Navesti jõgi külavanem KOV, projektid, ettevõtjad, omanik 2005-2010 Küla infotahvli loomine ja talude viidad külavanem KOV, projektid ning kohalikud ettevõtjad 2007 Paadisilla ehitamine külavanem KOV, kohalikud ettevõtjad, projektid 2005-2006 Osaleda vallas MTÜ loomisel külaelu arendamiseks külavanem Küla inimesed, KOV, projektid 2007-2008 Supluskoha ning parkla loomine ( Jälevere kruusa karjäär) külavanem KOV ning kohalikud ettevõtjad, maaomanik, projektid 2005-2010 Küla kroonika loomine külavanem KOV, projektid 2005 Bussipeatuste korrastamine ja Vihi bussi ootepaviljoni rajamine külavanem Maanteeamt, kohalik algatus, KOV, projektid 2005-2010 Koostöö arendamine naaber-ja sõprusküladega külavanem Küla elanikud, KOV, projektid 2005- 2010 Külaliikumise arendamine, (tervisespordi jätkamine, meelelahutusürituste korraldamine) külavanem KOV ning kohalikud ettevõtjad, projektid 2006-2010 Navesti jõe seisukorra uurimine, parandamine, puhastamine külavanem KOV, KIK, projektid 2005-2010 Vihi küla tutvustamine ( positiivse mainekujundusürituste läbiviimine, info-ja reklaamvoldikute väljaandmine, küla kodulehekülg) külavanem KOV ja küla ettevõtjad, projektid 2005-2010 Ettevõtluse arendamine ja toetamine külavanem Ettevõtjad, KOV, projektid 2006-2007 Telefoniside võimaluste parandamine (vajaduste uurimine, taotleda telefoniside teenuste parandamist vastavatelt asutustelt külavanem KOV, projektid, sideteenuste osutajad 2005- 2010 Külateede ja sildade korrastamine, teed tolmuvabaks ( Vihi teabetuba, Vanaõue puhkekeskus, Rääka -Hüpassaare tee, Jälevere tee, Paemurru sild) külavanem KOV, kohalikud maaomanikud ja kohalikud ettevõtjad, projektid Suure-Jaani Vallavolikogu 14. oktoobri 2005. a määruse nr 64 lisa