Suure-Jaani Vallavolikogu — Suure-Jaani valla jäätmekava aastates 2005-2009 vastuvõtmine — KO, 245, 2286

Jäätmeseaduse paragrahvi 59 lõike 1 alusel ja arvestades, et avaliku väljapaneku ajal 25.04.-09.05.2005.a. ei esitatud Suure-Jaani valla jäätmekava eelnõule aastateks 2005-2009 kirjalikke ettepanekuid ning vastuväited ja Suure-Jaani valla jäätmekava eelnõule on arvamuse avaldanud Viljandi Maavanem ja Viljandimaa Keskkonnateenistus ning nende poolt vastuväiteid eelnõule ei ole, Suure-Jaani Vallavolikogu m ä ä r a b : 1. Võtta vastu Suure-Jaani valla jäätmekava aastateks 2005-2009 (lisatud). 2. Määrus jõustub 01. juulil 2005.a. Volikogu esimees Jaan JASKA Suure-Jaani Vallavolikogu 21. juuni 2005. a määruse nr 61 lisa SUURE-JAANI VALLA JÄÄTMEKAVA 2005 – 2009. A Projektijuht: Jargo Jürgens PAIDE 2005 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... 4 1. SUURE-JAANI VALLA ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................6 1.1 Suure-Jaani valla üldülevaade............................................................................................ 6 1.2 Suure-Jaani valla rahvastik ja elamumajandus............................................................... 6 1.3 Suure-Jaani valla haridus, kultuur ja tervishoid.............................................................. 8 1.4 Suure-Jaani valla ettevõtlus................................................................................................. 8 1.5 Suure-Jaani valla tehniline infrastruktuur....................................................................... 9 1.6 Suure-Jaani valla tõmbekeskused...................................................................................... 9 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA................................................................... 10 3. SUURE-JAANI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS........................................ 11 3.1 Suure-Jaani valla jäätmete kogumine............................................................................... 11 3.2 Suure-Jaani vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed........................................................ 12 3.3 Suure-Jaani vallas jäätmehooldusega liitunud jäätmetekitajad...................................... 16 3.4 Suure-Jaani valla jäätmete taaskasutamine..................................................................... 17 3.5 Suure-Jaani vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine....................................................... 18 3.6 Suure-Jaani valla prügilad................................................................................................... 18 3.7 Suure-Jaani valla jäätmevood............................................................................................. 20 3.8 Suure-Jaani valla jäätmehoolduse peamised probleemid................................................ 21 4. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG............................. 22 5. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID.................................................... 23 5.1 Eesti Keskkonnastrateegia ja tegevuskava........................................................................ 23 5.2 Jäätmeseadus........................................................................................................................ 24 5.3 Pakendiseadus....................................................................................................................... 24 5.4 Riiklik Jäätmekava............................................................................................................... 24 5.5 Maakondlik jäätmekava........................................................................................................ 25 5.6 Suure-Jaani valla ja KEJHK jäätmehooldusalased eesmärgid............................................ 25 6. SUURE-JAANI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS............................................... 28 6.1 Korraldatud olmejäätmevedu............................................................................................ 29 6.2 Taaskasutavate jäätmete käitlus........................................................................................ 39 6.2.1 Pakendi- ja pakendijäätmed........................................................................................... 41 6.2.2 Orgaanilised jäätmed..................................................................................................... 47 6.2.3 Ohtlikud jäätmed............................................................................................................. 48 6.2.4 Ehitus- ja lammutusjäätmed............................................................................................49 6.2.5 Puidujäätmed.................................................................................................................... 49 6.2.6 Probleemtooted................................................................................................................. 50 6.3 Segaolmejäätmete kõrvaldamine........................................................................................ 51 7. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE.......................... 52 7.1 Suure-Jaani valla seadusandlus.......................................................................................... 52 7.2 Suure-Jaani valla ülesanded................................................................................................ 52 7.3 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded............................................................ 53 7.4 Jäätmetekitaja ülesanded.................................................................................................... 54 7.5 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine......................................................................... 55 7.6 Jäätmevaldajate register................................................................................................... ....56 8. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks..................................................................... 57 Lisad......................................................................................................................................... 60 Lisa 1. Omavalitsuse täpsustatud ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel........................ 60 Lisa 2. Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud jäätmetekitajad, seisuga 31.12.2003 .......... 64 Lisa 3. KEJHK piirkonna 6 jäätmeveo piirkond.......................................................................... 65 Sissejuhatus Käesoleva jäätmekava koostamisel on lähtutud Jäätmeseaduse (RT I 2004, 9, 52) §42, mille kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava, maakonna jäätmekavast juhindudes, koostatud kohaliku omavalitsusüksuse arengukava jäätmehoolduse arendamist põhjalikumalt puudutav osa. Sama seaduse § 42 kohaselt võib jäätmekava koostada ühiselt mitme kohaliku omavalitsusüksuse kohta. Suure-Jaani vald on asutanud, koostöös teiste omavalitsustega Viljandimaalt, Harjumaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt ning Pärnumaalt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse (edaspidi KEJHK). KEJHK on loodud omavalitsuste jäätmehooldusalase koostöö edendamiseks, Jäätmeseadusega omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks ning ühiselt piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Lähtudes eeltoodust on Suure-Jaani valla jäätmekava koostamisel arvestatud kogu KEJHK teeninduspiirkonna jäätmehooldusalaste arendamisvajaduste ja –võimalustega. Suure-Jaani valla jäätmekava on üks osa KEJHK piirkonna üldisest jäätmekavast. Suure-Jaani valla jäätmekava koostamise eesmärgiks on analüüsida piirkonna jäätmehoolduse olukorda, määratleda seadusandlusest tulenevad kohustused ja eesmärgid ning välja töötada Suure-Jaani valla ja KEJHK üldised jäätmehooldusalased eesmärgid ja tegevuskava. Käesoleva jäätmekava koostamisel on aluseks võetud Riiklik Jäätmekava ja Viljandimaa Jäätmekava ning koostatud jäätmekava on üheks osaks KEJHK üldisest jäätmekavast. Suure-Jaani valla jäätmehooldusalasteks eesmärkideks on korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmetekitajate arvu suurendamine, taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine ja sorteerimine jäätmete tekkekohal, sh pakendijäätmete kogumissüsteemi väljaehitamine, ning piirkonna jäätmetekitajate jäätmehooldusalase keskkonnateadlikkuse tõstmine, läbi põhjaliku teavitus- ja koolitustöö. Olulisemaks muudatuseks Suure-Jaani valla jäätmehoolduses on korraldatud olmejäätmeveo ümberkorraldamine ning hajaasustusega piirkondade liitmine jäätmekogumissüsteemiga. Korraldatud olmejäätmeveo eesmärgiks on garanteerida kõikidele jäätmevaldajatele kvaliteetne, ühtsetel põhimõtetel välja töötatud ja võrdse hinnaga jäätmete kogumise teenus. Suure-Jaani vallas korraldatakse korraldatud olmejäätmeveo raames segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Lisaks segaolmejäätmete käitlemisele arendatakse jäätmete (pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, suuregabariidiliste jäätmete) liigitikogumist ja sorteerimist nende tekkekohal. Selleks paigaldatakse pakendi müügipunktide ja suuremate elamugruppide juurde pakendikogumiskonteinerid. Käesoleva jäätmekava on koostanud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, vastavalt KEJHK liikmetest omavalitsuste esindajate poolt heaks kiidetud lähteülesandele ja Suure-Jaani Vallavalitsuse poolt esitatud andmetele. Jäätmekava koostamisel osalesid: • Jargo Jürgens, KEJHK projektijuht; • Märt Perve, Suure-Jaani Vallavalitsus Jäätmekava ulatus ja üldnõuded sisu osas on toodud Jäätmeseaduse § 39 ja lisaks nõuded kohaliku omavalitsuse jäätmekavale § 42. Käesolev jäätmekava käsitleb järgmisi teemasid: 1. Olemasoleva jäätmehoolduse olukorra analüüs 2. Jäätmehoolduse õiguslik regulatsioon 3. Jäätmehoolduse eesmärgid ja eesmärkide realiseerimise vahendid ja meetmed 4. Hinnang jäätmekäitluse mõju kohta keskkonnaseisundile ja loodusvarade kasutamise mahu hinnang 5. Jäätmehoolduse korraldus ja rahastamine 6. Jäätmehoolduse tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Käesolevas jäätmekavas ei ole käsitletud jäätmeliike, mis ei kuulu Jäätmeseaduse § 1 järgi jäätmeseaduse reguleerimisalasse: 1. välisõhku heidetavad saasteained ja heitmed; 2. reovesi ja koos reoveega käitlemisele kuuluvad või keskkonda heidetavad jäätmed, välja arvatud reovee käitlemisel tekkivad jäätmed (reoveesete); 3. radioaktiivsed jäätmed; 4. lõhkematerjalijääkidest koosnevad ja lõhkematerjale sisaldavad jäätmed; 5. loomsete jäätmete, sealhulgas loomakorjuste käitlemine; 6. mullaviljakuse parandamiseks või mujal põllumajanduses taaskasutatud sõnnik ning muud mullaviljakuse suurendamiseks taaskasutatud põllu- ja või metsamajanduses tekkivad loodusomased biolagunevad tavajäätmed; 7. maavarade ja maa-ainese uuringute, kaevandamise ning karjääride tootmisjäägid niivõrd, kuivõrd need on reguleeritud teiste seadustega. Käesoleva jäätmekava uuendatakse igal aastal ning ajakohastatakse iga kolme aasta järel ning pärast suuremaid muudatusi riiklikus ja Viljandimaa maakondlikus jäätmekavas ning jäätmehooldust reguleerivas seadusandluses. Jäätmekava eelnõu kooskõlastatakse, avalikustatakse ning võetakse vastu Suure-Jaani Vallavolikogu poolt Jäätmeseaduse §-des 55 – 59 sätestatud korras. 1. SUURE-JAANI VALLA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Suure-Jaani valla üldülevaade Suure-Jaani vald asub Viljandimaa põhjaosas. Vald piirneb idast Olustvere ja Kõo vallaga, lõunast Saarepeedi, Pärsti ja Vastemõisa vallaga, põhjast Võhma linnaga ja Järva maakonna Kabala vallaga ning läänest Pärnu maakonna Vändra ja Tori vallaga. Valla pindala on 316 km2, oma suuruselt on Suure-Jaani vald teisel kohal Viljandimaal. Vallas on 25 küla. Vald ümbritseb rõngasvallana Suure-Jaani linna. Valla halduskeskus Suure-Jaani linn asub maakonna keskusest Viljandist 25 km kaugusel. 1.2 Suure-Jaani valla rahvastik ja elamumajandus 01.01.2004.a seisuga elab vallas 2454 inimest. Rahvastiku tihedus on 7,9 in/km2, Viljandimaa keskmine asustustihedus on 16,7 in/km2 ning Eestis 33,3 in/km2. Tabel 1. Suure-Jaani valla rahvastiku jaotus asulate kaupa Asula Elanike arv Asula Elanike arv Asula Elanike arv SUURE-JAANI VALD Arjadi küla 46 Lahmuse küla 72 Sürgavere küla 444 Epra küla 104 Lõhavere küla 179 Taevere küla 28 Jälevere küla 38 Munsi küla 65 Tällevere küla 71 Kabila küla 69 Navesti küla 122 Vihi küla 65 Karjasoo küla 9 Nuutre küla 88 Võhmassaare küla 36 Kerita küla 66 Põhjaka küla 97 Võlli küla 61 Kibaru küla 12 Päraküla 130 Ängi küla 113 Kootsi küla 57 Reegoldi küla 245 Kõidama küla 222 Rääka küla 15 KOKKU: 2454 Vallas on 2000.a seisuga kokku 891 leibkonda. Leibkonnad on valdavalt 1-2 liikmelised. Tabel 2. SuureJaani valla leibkondade iseloomustus [1]. 1 liikmega 2 liikmega 3 liikmega 4 liikmega 5 liikmega 6 liikmega 7 või enama liikmega Keskmine SUURE-JAANI VALD 276 237 148 123 58 32 17 2,58 liiget Elamumajandus Suure-Jaani vallas on 793 elamut, milles on kokku 1020 tavaelamuruumi. Kortermaju on 31 tk., milles on kokku 257 korterit, kuid vallavalitsuse andmetel on asustatud 30 tk. Ühepereelamuid on Suure-Jaani vallas 731 tk. Suure-Jaani valla asulate kortermajadest ja ühepereelamutest enamus on ehitatud nõukogude ajal ning hajapiirkondade talumajatüüpi elamud enne 1945. aastat. • 1919 – 1945.a ehitati 413 uut elamut • 1946 – 1960.a ehitati 49 uut elamut • 1961 – 1970.a ehitati 46 uut elamut • 1971 – 1980.a ehitati 37 uut elamut • 1981 – 1990.a ehitati 66 uut elamut • 1991 – 1995.a ehitati 56 uut elamut Tabel 3. Suure-Jaani valla tavaelamuruumid [2] Tavaeluruumid Tavaeluruumid Asustatud Asustamata Korterid Eramud Muu elamud SUURE-JAANI VALD 257 731 32 1020 984 36 Tabel 4. Suure-Jaani valla asustatud elamud asulate lõikes [3]. Asula / küla Elamud Elanikud Korterelamud Ühepereelamud Arv Elanikud Arv Elanikud SUURE-JAANI VALD Arjadi 22 46 1 16 21 30 Epra 38 104 38 104 Jälevere 19 38 19 38 Kabila 30 69 1 17 29 52 Karjasoo 9 9 9 9 Kerita 26 66 26 66 Kibaru 7 12 7 12 Kootsi 34 57 34 57 Kõidama 33 222 6 128 27 95 Lahmuse 32 72 32 72 Lõhavere 50 179 1 26 49 153 Munsi 13 65 3 37 10 28 Navesti 38 122 2 54 36 68 Nuutre 32 88 32 88 Põhjaka 34 97 34 97 Päraküla 30 130 2 21 28 109 Reegoldi 59 245 7 123 52 122 Rääka 9 15 9 15 Sürgavere 92 444 7 201 85 243 Taevere 18 28 18 28 Tällevere 23 71 23 71 Vihi 34 65 34 65 Võhmassaare 14 36 14 36 Võlli 27 61 27 61 Ängi 47 113 47 113 KOKKU: 770 2454 30 621 740 1833 1.3 Suure-Jaani valla haridus, kultuur ja tervishoid Haridusasutustest on vallas: • Sürgavere Põhikool – asukoht Sürgavere küla • Sürgavere Lasteaed «Vembu» – asukoht Sürgavere küla • Kõidama Lasteaed «Traksik» – asukoht Kõidama küla • Paala Rahvamaja – asukoht Reegoldi küla • Sürgavere Kultuurimaja • Sürgavere Spordihoone • Sürgavere Raamatukogu 1.4 Suure-Jaani valla ettevõtlus Peamised ettevõtluse tegevusvaldkonnad on põllumajandus ja puidutöötlus. Põllumajandusega tegeleb 2 osaühingut (Paala OÜ ja Sürgavere PMÜ) ja 10 suuremat talu. Puidu töötlemisega tegeleb 5 ettevõtet. Tabel 5. Suure-Jaani vallas tegutsevad suuremad ettevõtted Ettevõte Tegevusala Asukoht Marxwood OÜ Puidutööstus Lõhavere Sürgavere AL OÜ Puidutööstus Sürgavere Rutt Raba OÜ Kaubandus Sürgavere Sürgavere PÜ põllumajandus Sürgavere Eerung AS Puidutööstus Sürgavere Suure-Jaani Ravikeskus Hooldushaigla Lõhavere AS Eesti Post Postiteenused Sürgevere Eesti Höövelliist Puidutööstus Päraküla Paala OÜ Põllumajandus Reegoldi Viljandi Tarbijate Ühistu Kaubandus Sürgavere 1.5 Suure-Jaani valla tehniline infrastruktuur Energeetika Suure-Jaani vallas on moodustatud kaugküttevõrgustik Sürgavere alevikus, kus kasutatakse soojusenergia tootmiseks põlevkiviõli. Teistes Suure-Jaani külades kasutatakse nii kortermajade kui eramute kütmiseks lokaalseid individuaalkatlamaju ning peamiselt puidukütet. Tabel 6. Küttekoldega kortermajade arv asulate kaupa Küla Küttekoldega kortermajade arv Arjadi 1 Kabila 1 Kõidama 6 Lõhavere 1 Munsi 3 Navesti 2 Päraküla 4 Reegoldi 7 KOKKU: 25 Teedevõrk Suure-Jaani valla teedevõrgu kogupikkus on ca 385 km, millest 84 km on riigimaanteed, 81,5 km on kohalikud maanteed, 2,7 km on tänavad, 66,5 km metsateed, 130,6 km erateed ning 19,9 km täpsemalt määratlemata teed. 1.6 Suure-Jaani valla tõmbekeskused Valla suurimaks tõmbekeskuseks on Suure-Jaani linn, mis on ühtlasi ka valla halduskeskuseks. Suure-Jaani linnas asuvad piirkonna teenindusasutused, töökohad, kool jne. Teiseks valla tõmbekeskuseks on Sürgavere alevik, kus on samuti kool, lasteaed, raamatukogu ning esmased teenindusasutused. Väljaspool valda on tõmbekeskuseks 28 km kaugusel asuv Viljandi linn, mis on ka Viljandimaa keskus. Tabel 7. Suure-Jaani valla tõmbekeskused Tõmbekeskus Külad, alevikud Kaugus tõmbekeskusest Elanike arv Majapidamised Eramajad Kortermajad Asuvad Suure-Jaani linna tõmbekeskuses Päraküla küla 1 km 130 28 2 Lahmuse küla 2,2 km 72 32 Lõhavere küla 2,1 km 179 49 1 Reegoldi küla 5 km 245 52 7 Taevere küla 5,7 km 28 18 Navesti küla 7,8 km 122 36 2 Võhmasaare küla 10,3 km 36 14 Jälevere küla 8,3 km 38 19 Vihi küla 7,9 km 65 34 Põhjaka küla 4,7 km 97 34 Rääka küla 8,2 km 15 9 Kootsi küla 13,2 km 57 34 Karjasoo küla 19 km 9 9 Ängi küla 3,3 km 114 47 Arjandi küla 6 km 46 21 1 Võlli küla 6,9 km 61 27 Kibaru küla 10,9 km 12 7 Epra küla 2,3 km 104 38 Nuutre küla 1 km 88 32 Tällevere küla 2,8 km 71 23 Kõidama küla 2,2 km 222 27 6 KOKKU: 20 küla 1810 590 19 Sürgavere tõmbekeskus Sürgavere alevik Kaugus Suure-Jaanist 10 km 444 85 7 Munsi küla 2,5 km 65 10 3 Kerita küla 1,9 km 66 26 Kabila küla 3 km 69 29 1 KOKKU: 4 küla 644 150 11 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE JÄÄTMEKAVA Peamiseks õigusaktiks, mis reguleerib Eesti Vabariigis jäätmetega seonduvat, on Jäätmeseadus, mis jõustus 01. mail käesoleval aastal. Vajaduse uue Jäätmeseaduse järele tingis Eesti jäätmehoolduses viimastel aastatel toimunud suhteliselt kiire areng ning vajadus viia seadus kooskõlla toimunud ja toimuvate muudatustega Euroopa Liidu jäätmealases seadusandluses. Jäätmeseaduse § 42 kohaselt peab kohaliku omavalitsusüksuse jäätmekava sisaldama järgmist: 1) jäätmehoolduse olemasoleva olukorra kirjeldust; 2) jäätmekäitluseks vajaliku loodusvaru mahu hinnangut; 3) jäätmekava rakendamise mõju keskkonnale; 4) kavandatavaid eesmärke; 5) eesmärkide realiseerimise vahendeid ja meetmeid ning tegevuskava. Kohaliku omavalitsuse jäätmekava koostamisel tuleb juhinduda riiklikust ja maakondlikust jäätmekavast, täpsustades järgmised jäätmehooldusega seotud valdkonnad: 1) kohaliku omavalitsuse organi korraldatava jäätmeveo arendamist tema haldusterritooriumil, sealhulgas korraldatud jäätmeveo piirkonna või piirkondade määramist; 2) jäätmete liigiti kogumise ja sorteerimise arendamist koos tähtaegadega konkreetsete jäätmeliikide kaupa; 3) jäätmehoolduse rahastamist. Jäätmeseaduse §42 kohaselt võib kohalik omavalitsus koostada oma jäätmekava koostöös teiste omavalitsusüksustega mitme peale. Selline jäätmehoolduse planeerimine nõuab tihedat koostööd teiste omavalitsusüksustega. Kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel on tähtis määratleda täpselt kohalikule omavalitsusele erinevate jäätmehooldusalaste õigusaktidega antud õigused ning pandud kohustused. Omavalitsuste vahelise koostöö aluseks on ühised eesmärgid ja tegevuskava ning identsed kohalikul tasandil jäätmehooldust reguleerivad õigusaktid. Suure-Jaani valla jäätmekava on koostatud koostöös teiste MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduse liikmetest omavalitsustega. 24. märtsil 2004. aastal AS Väätsa Prügila ruumides toimunud koosolekul otsustasid MTÜ KEJHK liikmetest omavalitsuste esindajad koostada kõikidele liikmetele ühiselt jäätmekavad, kus on püstitatud ühesugused jäätmehooldusalased eesmärgid ning eesmärkide realiseerimise meetmed, arendamaks ühiselt Kesk-Eesti piirkonna jäätmehooldus vastavaks Jäätmeseaduses toodud tingimustele ning saavutamaks riiklikke jäätmehooldusalaseid eesmärke. Vastavalt omavalitsuste otsusele on iga KEJHK liikmest omavalitsuse jäätmekava iseseisev jäätmehoolduse arengut planeeriv dokument, mis üheskoos kokku moodustavad KEJHK teeninduspiirkonna jäätmekava. 3. SUURE-JAANI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE ISELOOMUSTUS Käesoleva jäätmekava koostamisel on Suure-Jaani vallast kogutud ja käideldud jäätmeliikide ja koguste hindamise aluseks võetud jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatud 2003. aasta andmed, Viljandimaa jäätmekava, erinevate Eestis teostatud jäätmekäitlusalaste uuringute ja Suure-Jaani Vallavalitsuse esitatud andmed. Hindamaks objektiivselt valla jäätmehoolduse hetkeolukorda, on käsitletud eraldi kodumajapidamistest, ettevõtetest ning asutustest jäätmekäitlusettevõtete poolt kogutud jäätmeliike ja koguseid. 3.1 Suure-Jaani valla jäätmete kogumine Suure-Jaani Vallavalitsuse andmetel tegelevad Suure-Jaani vallas jäätmekäitlusega teenustööna AS Ragn-Sells (jäätmeluba nr 1/1999), Cleanaway Viljandi AS (jäätmeluba nr 1/2001), Suure-Jaani Sume OÜ, Masp AS (jäätmeluba nr 1.2002). Olmejäätmevedu on korraldatud Arjandi, Epra, Kerita, Kõidama, Lahmuse, Lõhavere, Munsi, Navesti, Nuutre, Põhjaka, Päraküla, Reegoldi, Rääka, Taevere, Tällevere, Vihi, Võhmasaare ja Ängi külades ning Sürgavere alevikus. 2003.a koguti Suure-Jaani valla majapidamistest kokku 313,340 tonni segaolmejäätmeid. Arvestades Suure-Jaani valla elanike arvu, koguti 2003. aastal ühe inimese kohta 124,79 kg segaolmejäätmeid. Tabel 8. Jäätmekäitlejate poolt kodumajapidamistest 2003.a. kogutud jäätmekogused, t/a Jäätmekäitleja Jäätmeluba Kogutud jäätmeliigid ja kogused Jäätmeliik Jäätmekood Kogus SUURE-JAANI VALD Ragn-Sells AS Nr 1/1999 Segaolmejäätmed 200301 4,596 Cleanaway Viljandi AS Nr 1/2001 Segaolmejäätmed 200301 84,600 Suure-Jaani Sume OÜ Segaolmejäätmed 200301 221,00 Masp AS Nr. 1.2002 Teravad ja torkivad esemed 180101 0,003 Elektroonikaseadmed 200136 0,100 Põllumajanduskemikaalid 02 01 08* 0,015 Värvijäätmed 08 01 11* 0,356 Vanaõlid 13 02 08* 0,259 Õlifiltrid 16 01 07* 0,320 Pliiakud 16 06 01* 1,430 Vesipõhised kontsentraadid 16 10 03* 0,015 Kemikaalijäätmed 18 01 06* 0,020 Ravijäätmed 18 01 98* 0,017 Pestitsiidid 20 01 19* 0,423 Luminestsentslambid 20 01 21* 0,157 Patareid 20 01 33* 0,029 KOKKU: 313,340 3.2 Suure-Jaani vallas hinnanguliselt tekkivad jäätmed AS Maves poolt koostatud ning Riigikogu 4.detsembri 2002.a otsusega heaks kiidetud Üleriigilise Jäätmekava kohaselt tekkis 2000.a Eestis ühe elaniku kohta keskmiselt 378 kg olmejäätmeid aastas, mis teeb ca 1 kg segaolmejäätmeid inimese kohta päevas. Hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste hindamise aluseks on võetud erinevates jäätmehooldusealastes uuringutes toodud aastas ühe elaniku kohta tekkiv jäätmekogus. Tekkivate jäätmete kogus sõltub suuresti elanike tarbimisharjumistest ning kaubandus ja teiste teenindusettevõtete lähedusest või paremast ühendusest suuremate tõmbekeskustega. Sellest tulenevalt on arvestatud ühe inimese kohta segaolmejäätmete tekkeks: • tiheasustusega piirkonna elanikud 225 kg/a • hajaasustusega piirkonna elanikud 175 kg/a Tabel 9. Suure-Jaani valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete kogus, t/a. Asula Elanike arv Tekkiv jäätmekogus KOKKU, t/a SUURE-JAANI VALD TIHEASUSTUSEGA PIIRKOND Kõidama 225 225 kg/a 50,625 Lõhavere 183 225 kg/a 41,175 Navesti 122 225 kg/a 27,450 Päraküla 138 225 kg/a 31,050 Reegoldi 270 225 kg/a 60,750 Sürgavere 472 225 kg/a 106,200 HAJAASUSTUSEGA PIIRKOND Arjadi 47 175 kg/a 8,225 Epra 103 175 kg/a 18,025 Jälevere 31 175 kg/a 5,425 Kabila 80 175 kg/a 14,000 Karjasoo 8 175 kg/a 1,400 Kerita 73 175 kg/a 12,775 Kibaru 12 175 kg/a 2,100 Kootsi 60 175 kg/a 10,500 Lahmuse 68 175 kg/a 11,900 Munsi 64 175 kg/a 11,200 Nuutre 87 175 kg/a 15,225 Põhjaka 95 175 kg/a 16,625 Rääka 15 175 kg/a 2,625 Taevere 31 175 kg/a 5,425 Tällevere 57 175 kg/a 9,975 Vihi 66 175 kg/a 11,550 Võhmassaare 36 175 kg/a 6,300 Võlli 69 175 kg/a 12,075 Ängi 114 175 kg/a 19,950 KOKKU: 2511 512,55 Segaolmejäätmete liigiline koostis Segaolmejäätmed on oma olemuselt heterogeensed ja nende koostis on muutuv. Jäätmete koostis muutub suuresti sõltuvalt inimeste tarbimisharjumistest, kaubandusettevõtete kaugusest, inimeste võimalusest jäätmeid ise käidelda. Isekäitlemise osakaal on oluliselt suurem maapiirkondades, kus orgaanilised toidujäätmed komposteeritakse või osaliselt kasutatakse loomatoiduks ning paberi ja papijäätmed põletatakse. Käesolevas jäätmekavas on segaolmejäätmete liigilise koostise aluseks võetud Riiklikus jäätmekavas toodud protsentuaalne koostis. 2000. aastal Tallinnas, Pärnus, Raplas, Aravetel, Kuusalus ja Loo asulas läbiviidud uuringu kohaselt moodustasid orgaanilised jäätmed keskmiselt 42,1%, paber, papp, kartong 25,3%, klaas 2,7%, metall 3,8%, plast 11,6%, puit 3,3%, püsijäätmed 6,7%, komposiitmaterjalid (k.a kartongil põhinevad joogipakendid) 3,4%, tekstiil 0,9% ja ohtlikud jäätmed 0,2% kogutud segaolmejäätmetest. Tabel 10. Suure-Jaani valla majapidamistes hinnanguliselt tekkivate segaolmejäätmete koostis. Jäätmeliik Massi protsent Jäätmekogus, t/a Orgaanilised jäätmed 42,1 215,784 Paber, papp, kartong 25,3 129,675 Klaas 2,7 13,839 Metall 3,8 19,477 Plast 11,6 59,456 Puit 3,3 16,914 Püsijäätmed 6,7 34,34 Komposiitmaterjalid 3,4 17,426 Tekstiil 0,9 4,589 Ohtlikud jäätmed 0,2 1,020 KOKKU: 100 512,55 Olmejäätmete hulgas olevad pakendijäätmete kogused Lähtudes asjaolust, et pakendite ja pakendijäätmete käitlemisele on seoses Eesti liitumisel EL-liiduga senisest rohkem tähelepanu pööratud ning Pakendiseadusega on täpsemalt reguleeritud antud jäätmehoolduse valdkonda, on Suure-Jaani vallas täpsemalt selgitatud pakendite klassifikatsioone ning analüüsitud tekkivaid pakendi ja pakendijäätmete koguseid. Pakendid on kõik tooted, sõltumata valmistamise materjalist või selle omadustest, mida kasutatakse kaupade hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, toormest kuni valmiskaubani, tootjast kuni kasutajani või tarbijani. Pakendiks loetakse ka sel eesmärgil kasutatavaid mittetagastatavaid esemeid [4]. Pakendid muutuvad pakendijäätmeteks, kui nende valdaja on need ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema, ehk siis, kui tarbija on visanud pakendi prügikasti või kogumiskonteinerisse. Pakendid liigitatakse lähtuvalt nende koostismaterjalidest järgmiselt: • Paber ja papppakend – moodustavad koos komposiitpakendiga (kihilisest kartongist või sellele lisaks kile, plast või foolium) ca 40% kasutatavast pakendimaterjalist [5]. Komposiitpakend asendab toiduainetööstuses oluliselt plastpakendit joogipakendina. Peamiselt kasutatakse komposiitpakendeid mittegaasiliste karastusjookide, mahlade ja piimatoodete pakendamiseks. • Klaaspakend – kasutatakse peamiselt toiduainetööstuses (alkohoolsete- ja karastusjookide pakendamiseks), vähemal määral farmaatsia- , keemia- jt tööstusharude toodete pakendamisel. • Plastpakend – hinnanguliselt 70% plastpakendist on müügipakend. Kasutatakse peamiselt karastusjookide, lahjade ja kangete alkohoolsete jookide pakendamiseks. Osaliselt ka rühm- ja veopakendid (taara- ja muud kastid ning kanistrid, tünnid). Enamus kasutatavast plastpakendist on ühekorrapakendid, mis muutuvad jäätmeteks kodumajapidamises. Suurema osa kasutatavast plastpakendist moodustavad polüetüleen- (PE) ja polüetüleentereftaatpakend (PET). Hinnanguliselt moodustab ca 20% müügipakendist plastpakend. Lähiaastatel prognoositakse plastpakendi (sh. joogipakendi) kasutamise kümnekordset kasvu. • Metallpakend – peamiselt teras- ja alumiiniumpakendid. Kasutatakse peamiselt toiduainetööstuse toodangu pakendamiseks (karastus- ja vähealkohoolsed joogid ning pikema säilivusajaga erinevad konservid). Teiseks suuremaks kasutusvaldkonnaks on keemiatööstuse toodangu pakendamine (värvid, lakid, liimid jne). Keemiatööstuses kasutatavast pakendist moodustavad pärast nende kasutamisest kõrvaldamist suurema osa ohtlikud jäätmed, mis tuleks koguda ja käidelda väljaspool üldist pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi. • Puitpakend – on peamiselt seotud tootmises kasutatavate veopakenditega: EUR-alused, puitkastid jne. Teeninduses (kauplused) kasutatavad veopakendid tagastatakse kaupa transportivale ettevõttele reeglina uue kauba toomisel. Samuti kasutatakse puitaluseid uuesti kaubanduses või tootmises. Hindamaks Suure-Jaani vallas tekkivate pakendite ja pakendijäätmete liike ja koguseid, on kasutatud SEI-Tallinn poolt teostatud uuringute ja Riikliku Jäätmekava ühe osana koostatud «Pakendi- ja pakendijäätmealane tegevuskava» toodud tulemusi. Tekkinud olmejäätmete liigist moodustavad vastavad pakendid ja pakendijäätmed järgmise protsentuaalse osa: • Paberist ja papist ca 50% paber ja papppakend • Klaasijäätmetest ca 100% klaaspakend • Metallijäätmetest ca 80% metallpakend • Plastijäätmetest ca 80% plastpakend • Komposiitmaterjal ca 100% pakendijäätmed Uuringute kohaselt moodustavad pakendijäätmed kaaluliselt 25-30%, mahuliselt ca 60% segaolmejäätmetest. Ühe inimese kohta tekib aastas ca 85 kg pakendijäätmeid, kogu sisetarbimises kasutatakse pakendeid ligi 190 kg ühe inimese kohta (sealhulgas veopakendid ning rühmpakendid, mis eemaldatakse enne tarbijat). Joogipakendid moodustavad kogu pakendimassist ca 15%. Pakendijäätmete kogumassist moodustavad erinevast materjalist pakendid: • Puitpakend – 10% • Metallpakend – 8% • Plastpakend – 17% • Klaaspakend – 20% • Paber ja papppakend – 43% Pakendijäätmete tekkivad kogused Täpsemate andmete saamiseks, on koguste arvutamisel kasutatud mõlemat erinevates uuringutes kasutatud pakendijäätmete massiprotsenti: • Massiprotsent 1 – aluseks on kogu pakendijäätmete massis konkreetse pakendijäätmeliigi osa. • Massiprotsent 2 – segaolmejäätmete massis olevast jäätmeliigist pakendijäätmete osa. Tabel 11. Suure-Jaani vallas tegelikult tekkivad pakendite ja pakendijäätmete kogused, t/a. Pakendijäätmeliik Massiprotsent 1 Kogus Massiprotsent 2 Kogus Paber ja papppakend 43 65,780 50 64,506 Metallpakend 8 12,238 80 15,502 Plastpakend 17 26,006 80 47,321 Klaaspakend 20 30,596 100 13,768 Komposiitpakend 12 18,357 100 17,337 KOKKU: 152,978 158,434 3.3 Suure-Jaani vallas jäätmehooldusega liitunud jäätmetekitajad Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud elanike arvu hindamise aluseks on võetud jäätmekäitlusettevõtete AS Ragn-Sells´i ja AS Cleanaway Viljandi lepinguliste klientide arv (vt. Lisa 2), Suure-Jaani valla ühe leibkonna keskmine suurus, 2003.a kodumajapidamistes kogutud jäätmekogused ning hinnanguliselt tekkivad jäätmekogused. Suure-Jaani vallas on korraldatud jäätmehooldusega liitunud: • Arjandi – 2 klienti • Epra – 3 klienti • Kerita – 1 klient • Kõidama – 1 klient • Lahmuse – 1 klient • Lõhavere – 5 klienti • Munsi – 3 klienti ning kortermajad • Navesti – 2 klienti ning kortermajad • Nuutre – 3 klienti • Põhjaka – 3 klienti • Päraküla – 1 klient • Reegoldi – 9 klienti ning kortermajad • Rääka – 1 klient • Sürgavere – 20 klienti ning kortermajad • Taevere – 1 klient • Tällevere – 2 klienti • Vihi – 2 klienti • Võhmasaare – 1 klient • Ängi – 4 klienti Suure-Jaani Vallavalitsuse andmetel on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud (sõlminud vastavasisulise lepingu jäätmekäitlusettevõttega) ca 65 eramajades elavat klienti, arvestades, et ühe leibkonna suuruseks on ca 2,6 elanikku, lisanduvad veel Munsi, Navesti, Reegoldi ja Sürgavere kõik kortermajade elanikud, seega on Suure-Jaani vallas hinnanguliselt liitunud ca 594 elanikku, mis teeb kokku ca 24% valla elanikest. Tabel 12. 2003. aastal vallas ühe inimese kohta kogutud olmejäätmekogused [6] Jäätmeliik Jäätmekogus* Valla elaniku kohta Liitunud elaniku kohta SUURE-JAANI VALD Segaolmejäätmed 310,196 t/a 123,535 kg/a 522,215 kg/a Ohtlikud jäätmed 3,041 t/a 1,211 kg/a 5,120 kg/a Muud jäätmed 0,103 t/a 0,041 kg/a 0,173 kg/a KOKKU: 313,340 t/a 124,787 kg/a 527,508 kg/a Hinnanguliselt ühe liitunud elaniku kohta kogutud 527,5 kg olmejäätmeid aastas on ülehinnatud ning tuleneb kahest põhjusest: 1) Tegelikkuses on korraldatud jäätmeveoga liitunud rohkem elanikke kui 24% 2) Jäätmeveoettevõtted ei anna täpset ülevaadet kodumajapidamistest kogutud olmejäätmete kohta ning tegelikkuses sisaldab see lisaks ettevõtetest kogutud jäätmekoguseid. Ettevõtete ja asutuste jäätmehooldus Asutustest ja ettevõtetest on korraldatud olmejäätmeveoga liitunud: • RMK Võru-Viljandi Regioon • OÜ Suure-Jaani Ravikeskus • Inhanza OÜ • Eerung OÜ • Sakala Saeveski AS • Muruekspert OÜ • OÜ Suure-Jaani Sume • Lahmuse Eriinternaatkool • Sürgavere Põllumajandusühistu • Sürgavere Põhikool 3.4 Suure-Jaani valla jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on nende korduskasutamine toodetena, taaskasutamine materjalina või jäätmete põletamine soojusenergia tootmiseks. Suure-Jaani vallas on kõik kodumajapidamised ning enamus kortermajasid, v.a Sürgavere alevikus, lokaalkütte peal, kus kasutatakse peamiselt puidukütet. Puiduküttena kasutatakse peamiselt küttepuid ning puidujäätmete kasutamine soojusenergia tootmiseks on väga vähene. Mitteametlikult võib lugeda jäätmete taaskasutamiseks olmestekkivate paberi ja papijäätmete põletamist eramajade küttekolletes. Arvestades, et Suure-Jaani vallas elab eramajades, mis ei ole ühendatud tsentraalküttega 1872 elanikku ning lokaalse küttekoldega kortermajades ca 419 elanikku, võib järeldada, et kodumajapidamistes taaskasutatakse soojusenergia ca 34 tonni paberi ja papijäätmeid aastas. Samuti taaskasutatakse eramajades bioloogiliselt lagundatavaid jäätmeid. Reeglina kompostitakse aias tekkivaid haljastusjäätmeid ning hajaasustusega piirkondade majapidamistes kasutatakse toidujäätmeid loomasöödana. Hinnanguliselt taaskasutatakse Suure-Jaani vallas ca 56 tonni kodumajapidamistes kompostitavaid orgaanilisi jäätmeid. Osaliselt toimub joogipakendi korduskasutamine läbi taara kokkuostu Suure-Jaani linna kauplustes. Lähtudes eeltoodust võib järeldada, et Suure-Jaani vallas suunati 2003.a taaskasutusse ca 90 tonni kodumajapidamistes tekkivaid jäätmeid. 3.5 Suure-Jaani vallas tekkivate jäätmete kõrvaldamine Jäätmete kõrvaldamine on jäätmete maapeale või maaalune ladestamine, tahkete jäätmete heitmine veekogudesse, põletamine ilma tekkivat soojusenergiat kasutamata jt teised jäätmekäitlustoimingud, mille käigus jäätmed kõrvaldatakse e. viiakse keskkonda olme neid taaskasutamata. Suure-Jaani vallast kogutud segaolmejäätmed ladestatakse keskkonnanõuetele vastavas Viljandi prügilas, mida haldab Cleanaway Viljandi AS. 2003.a ladestati Viljandi prügilasse ca 310 tonni Suure-Jaani valla kodumajapidamistest tekkinud segaolmejäätmeid. 3.6 Suure-Jaani valla prügilad Prügila registri järgi on Suure-Jaani vallas kaks prügilat: • Kõrvepea prügila • Reegoldi prügila Mõlemad prügilad on jäätmete ladestamiseks suletud kuid nõuetekohaselt korrastamata. 3.7 Suure-Jaani valla jäätmevood Jäätmevoog Kogutud jäätmed, t/a Kogumisviis Käitlusviis Biolagunevad jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub. Eramajades kompostitakse koos muude aiajäätmetega oma majapidamise piires. Paberi- ja papijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Ehitus- ja lammutusjäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Suuregabariidilised jäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Puidujäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Klaas- ja plastpakendijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Plastijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Tekstiilijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Ohtlikud jäätmed 3,024 1 kord aastas kogumisring. Ettevõtted annavad jäätmed otse üle AS Masp. Osaliselt antakse üle ka Suure-Jaani linna ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Kogutud OJ taaskasutatakse või kõrvaldatakse AS Masp poolt. Jäätmed, mille käitlust ei vii läbi AS Masp antakse üle teistele OJ käitlusettevõtetele üle Eesti. Elektroonikajäätmed 0,100 Koos ohtlike jäätmetega üks kord aastas toimuval kogumisringil. Antakse edasi vanametallikäitlusettevõtetele. Segaolmejäätmed 310,196 Ühiskonteinerid kortermajade juures ning eramutel individuaalkonteinerid, vastavalt vajadusele 0,1 – 3,7 m3. Kogutud jäätmed ladestatakse Viljandi prügilas. Reoveesete - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub Metallijäätmed - Ühtne kogumissüsteem puudub. Osaliselt antakse jäätmed otse Viljandi linnas tegutsevatele vanametalli kokkuostuettevõtetele. Käitlussüsteem puudub Meditsiinijäätmed 0,020 1 kord aastas elanikele kogumisring. Ettevõtted annavad jäätmed ise üle jäätmekäitlusettevõtetele. Osaliselt annavad meditsiiniasutused oma jäätmeid üle kodumajapidamiste ohtlike jäätmete kogumissüsteemile. Suurem osa ladestatakse segaolmejäätmetena Viljandi prügilasse. Vanarehvid - Ühtne kogumissüsteem puudub Käitlussüsteem puudub KOKKU: 313,340 NIMETATUD KOGUS SISALDAB AINULT KODUMAJAPIDAMISEST KOGUTUD JÄÄTMEID 3.8 Suure-Jaani valla jäätmehoolduse peamised probleemid • Suure-Jaani vallas on jäätmeveoga liitunud jäätmetekitajate arv ainult ca 24% valla elanikkonnast. – Vallas puudub olmejäätmete liigitikogumise ja sorteerimise võimalused. – Taaskasutatakse ca 27% kogutud jäätmetest, mille moodustavad kodumajapidamistes põletatud paberi- ja papijäätmed ning kompostitud orgaanilised jäätmed. – Reegoldi ja Kõrvepea prügilad on jäätmete ladestamiseks suletud, kuid nõuetekohaselt korrastamata. – Jäätmehooldusalane statistika ei anna selget ülevaadet tegelikult jäätmehooldusega haaratud jäätmetekitajatest ning kogutud jäätmekogustest. – Jäätmehooldusega on liitunud vähesed Suure-Jaani valla ettevõtted. 4. JÄÄTMEHOOLDUSEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Jäätmehoolduse keskkonnamõju avaldub iga jäätmetega seotud käitlustoimingut läbi viies. Mõju keskkonnale avaldub mitmest aspektist, ning võib olla nii otsene kui kaudne. • OTSENE KESKKONNAMÕJU - loodusliku keskkonna reostamine, jäätmete veoga kaasnev välisõhu saastamine, inimese tervise ja heaolu kahjustamine; • KAUDNE KESKKONNAMÕJU - prügilate ümbruses maa hinna langus, prügilate sulgemisega kaasnev loodusressursi kulu. Jäätmehooldusest tulenev suurimaks negatiivset keskkonnamõju omavaks tegevuseks on keskkonnanõuetele mittevastavate kohtade kasutamine jäätmete ladestamiseks. Suure-Jaani vallas kasutati jäätmete ladestamiseks Kõrvepea ja Reegoldi prügilat. Prügilad on küll jäätmete ladestamiseks suletud, kui korrastamata. Prügilate negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale tuleneb eelkõige segaolmejäätmete hulgas olevate orgaaniliste jäätmete lagunemisel tekkivast nõrgveest, mis põhjavette jõudes rikub kogu lähipiirkonna joogiveekvaliteedi. Väikeprügilatest teiseks negatiivseteks keskkonnamõjudeks on prügilagaas ning ümbruskonna prügistamine. Täpsemad andmed nõrgvee ja prügilagaasi tekkimise kohta puuduvad ning puuduvad ka prügila seiresüsteemid. Keskkonnamõju vähendamise seisukohalt on vajalik prügilatesse ladestavate jäätmete koguste ja selles sisalduva orgaanilise materjali osakaalu vähendamine. See on võimalik läbi jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise suurendamise. Suure-Jaani valla seisukohalt on otstarbekas jäätmeid sorteerida nende tekkekohal. See tagab kogutud jäätmete parema liigilise puhtuse, mis võimaldab väiksemate kulutustega neid järelsorteerida ning loob eeldused suunata erinevaid jäätmeid suuremas koguses kordus- ja taaskasutusse. Jäätmete kogumisel avaldab otsest keskkonnamõju jäätmete transport. Samas ei ületa tekkiv keskkonnamõju üldise transpordi mõju välisõhu kvaliteedile. Jäätmete kogumisel avaldab negatiivset keskkonnamõju eelkõige toidujäätmete ning muude orgaaniliste jäätmete kogumine, nimetatud jäätmed hakkavad kogumisnõude harva tühjendamise korral roiskuma, põhjustades nii haisu kui jääkvedelike teket. Jäätmekäitluse üldise negatiivse keskkonnamõju kontrollimise ja vähendamise eeltingimuseks, on kõigi jäätmetekitajate haaramine korraldatud jäätmekäitlussüsteemi ja kontroll tekkivate jäätmevoogude üle. Ohtlike jäätmete kogumise ja hoiustamisega kaasneb ebaõigete lahenduste kasutamisel negatiivne mõju eelkõige töötajate tervisele ja tööohutusele ning ümbritsevale keskkonnale. Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete ajutine ladustamine kodumajapidamistes suurendab oluliselt ohtu keskkonnale ja inimese tervisele. Kodumajapidamistes (eriti hajaasustuses) toimub paratamatult osaline kogutavate jäätmete kohapealne kõrvaldamine – kompostimine, põletamine. Korrektse käitumise korral, ei oma teatavate jäätmeliikide kohapealne taaskasutamine või kõrvaldamine olulist negatiivset mõju. Isekäitlemisel tuleb vältida erinevate plastijäätmete põletamist ning kompostimisel tekkiva haisu tekkimist. 5. JÄÄTMEHOOLDUSE PLANEERIMINE JA EESMÄRGID 5.1 Eesti Keskkonnastrateegia ja tegevuskava Eesti riiklikud keskkonnaalased ja jäätmehooldusalased eesmärgid kuni 2010. aastani on toodud Eesti Keskkonnastrateegias. Keskkonnastrateegia kohaselt toetab riik toorme ja materjalide säästlikku kasutamist, piirata jäätmete tekkimist ja soodustada nende taaskasutust, vähendada jäätmetest põhjustatud keskkonna saastamist ja nendega saastunud alasid ning arendada jäätmekäitlust, eriti ohtlike jäätmete käitlemist. Saavutamaks riiklikult püstitatud jäätmealaseid eesmärke, tuleb nii maakondlikul kui ka kohalikul tasandil jäätmehoolduse planeerimisel ja jäätmekäitluse teostamisel lähtuda järgmisest jäätmekäitlustegevuste pingereast: 1. jäätmete tekke vältimine 2. tekkivate jäätmekoguste ja nende ohtlikkuse vähendamine 3. jäätmete taaskasutamise laiendamine • otsene ringlussevõtt (korduskasutus) • jäätmetes sisalduva materjali ringlussevõtt • jäätmete bioloogiline töötlemine (kompostimine) • jäätmete taaskasutamine energiatootmiseks (põletamine) 4. keskkonnanõuetekohane jäätmete töötlus ja ohutustamine 5. jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine Keskkonnastrateegias püstitatud eesmärkide rakendatavad meetmed ja tegevuste prioriteedid on toodud Eesti Keskkonnategevuskavas. Jäätmehoolduse arendamiseks on planeeritud läbi viia järgmiseid praktilisi tegevusi: Nr. Tegevus Vastutav täitja 1. Vanade keskkonnaohtlike väikeprügilate järkjärguline sulgemine aastaks 2009 KKM[7], KOV[8] 2. Ohtlike jäätmete üleriigilise kogumisvõrgustiku rajamine KKM, KOV 3. Loomade matmispaikade sulgemine, pärast loomsete jäätmete põletusseadme käikuandmist KKM, PM[9] 4. Orgaaniliste olmejäätmete eelsorteerimise ja kompostimise katseprogrammi läbiviimine KKM 5. Reoveepuhastite settekäitluse probleemide lahendamine, reoveesette käitlusstrateegia väljatöötamine ja rakendamine KKM, KOV 6. Kasutatud rehvide kogumissüsteemi rajamine KKM 7. Jäätmejaamade rajamine taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks KKM, KOV 8. Kompostväljakute rajamine biolagunevate jäätmete käitlemiseks KKM, KOV 9. Jäätmehoolde nõustamiskeskuste loomine, iga keskkonnanõuetele vastava prügila teeninduspiirkonnas KKM, KOV 10. Maakondlike jäätmekavade rakendamiseks vajalikud administratiivsed ja tehnilised lahendused (rahastamise tagamine maakondlike jäätmekavade tegevustele, mis ei kajastu otseselt keskkonnategevuskavas) KKM 5.2 Jäätmeseadus 01.06.2004. aastal kehtima hakanud Jäätmeseaduses on püstitatud üleriigilised senise jäätmekäitluspraktika piirangud ja jäätmehoolduse arendamise eesmärgid. Riiklikud eesmärgid tavajäätmete ladestamise kohta: • tavajäätmete prügilate osas alustatakse jäätmete ladestamiseelse töötlemisega hiljemalt 01.01.2008. a, et vähendada nende kogust ja ohtlikkust, lihtsustada nende käsitsemist või tõhustada taaskasutamist. Jäätmeid, mille töötlemine neid eesmärke ei saavutaks, ei ole vaja ladestamiseelselt töödelda; • prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla: o üle 45 massiprotsendi alates 16. juulist 2010. a; o üle 30 massiprotsendi alates 16. juulist 2013. a; o üle 20 massiprotsendi alates 16. juulist 2020. a. • keelatakse vedelate jäätmete, teatud ohtlike omadustega jäätmete ja määratlemata ainete ladestamine; • keelatakse vanarehvide ladestamine, keeld ei laiene prügilas ehitusmaterjalina kasutatavatele rehvidele: o alates 16. juulist 2006. a ei võeta prügilasse vastu tükeldatud kasutatud rehve. 5.3 Pakendiseadus Pakendi ja pakendijäätmete taaskastussüsteem peab olema kohaliku omavalitsuse tasandil korraldatud selliselt, et saavutatakse Pakendiseaduses toodud pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid ja kehtestatud sihtarvud ning Jäätmeseaduses sätestatud jäätmekäitluse üldised eesmärgid. Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutussüsteemi kavandatud eesmärgid: • vähendada ja vältida kasutatud pakendist Jäätmeseaduse § 2 tähenduses jäätmete tekkimist; • suurendada pakendi, pakendimaterjali ja pakendijäätmete kordus- ja taaskasutust, vastavalt tehnilistele ja keskkonnakaitselistele võimalustele, saavutamaks Pakendiseaduses sätestatud taaskasutamise sihtarvud; • vähendada pakendi ja pakendijäätmete ebasoovitavat (kahjulikku) mõju inimeste tervisele ja keskkonnale; Pakendi ja pakendijäätmete taaskasutuse sihtarvud (vastavalt Pakendiseaduse § 36): • Alates 2004. aasta 1. maist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama oma pakendatud kauba ja sisseveetud pakendatud kauba pakendijäätmete taaskasutuse järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50% aastas; • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 25% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. • Alates 2010. aasta 31.detsembrist peab pakendiettevõtja, välja arvatud isik, kes müüb pakendatud kaupa, tagama pakendijäätmete taaskasutamise järgmises ulatuses: • pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60% aastas; • pakendijäätmete kogumassist ringlussevõtuna vähemalt 45% aastas ja iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. 5.4 Riiklik Jäätmekava Üleriigilise jäätmekava, kiideti heaks Riigikogu 4.detsembri 2002. aasta otsusega, kohaselt on riik seadnud omale eesmärgiks tähelepanu pöörata järgmistele jäätmehooldusalastele tegevustele: • tootmises ja jäätmekäitluses jäätmete tekke ennetamine ning tekkivate jäätmekoguste vähendamine; • tootmises ja jäätmekäitluses parima võimaliku tehnoloogia kasutamine; • jäätmete taaskasutamisel nendes sisalduva materjali kasutamise eelistamine energiakasutusele; • jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine nende tekkekohale lähimas tehnoloogiliselt ja keskkonnakaitseliselt sobivas jäätmekäitluskohas. 5.5 Maakondlik jäätmekava Maakondlik jäätmekava on maakondliku planeeringu osa, mille eesmärgiks on välja tuua maakondlikud jäätmehooldusalased eesmärgid ja juhised omavalitsuste jäätmekavade koostamiseks. Hetkel kehtiv Viljandimaa jäätmekava valmis 2002.aastal. Tingituna 2004. aastal jõustunud uutest Jäätmeseaduse ja Pakendiseadusega rakendunud jäätmehooldusalastest nõuetest, ajakohastati Viljandimaa jäätmekava Keskkonnaministeeriumi poolt 2004. aasta sügisel. Viljandimaa jäätmehoolduse üldised eesmärgid on järgmised: • jäätmetekke ja jäätmete edasise käitlemise ohjamine; • omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine nii jäätmekäitluse korraldamise kui ka järelvalve suhtes; • jäätmetekke vähendamine ja tekkivate jäätmete taaskasutamise suurendamine; • ladestatavate jäätmete koguse ja selles biolagunevate jäätmete osatähtsuse vähendamine; • optimaalse jäätmekogumisjaamade võrgu rajamine ja kõige lähema keskkonnakaitseliselt sobiva jäätmekäitluskoha kasutamine; • ohtlike jäätmete kogumissüsteemi arendamine; • võimalikult suure arvu jäätmetekitajate haaramine jäätmete kogumise ja käitlemise süsteemi; • kontroll meditsiinijäätmete tekke ja käitlemise üle; • vanade prügilate keskkonnaohutu sulgemine; 5.6 Suure-Jaani valla ja KEJHK jäätmehooldusalased eesmärgid Suure-Jaani valla ja KEJHK üldisteks jäätmehoolduse arendamise eesmärkideks, on suurendada elanikkonna keskkonnateadlikkust, mõjutada tarbimisharjumusi ning muuta jäätmehooldus jäätmevaldajate igapäeva elu loomulikuks osaks. Lisaks eeltoodud riiklikele ja maakondlikele jäätmehooldusalastele eesmärkidele ning seadustest tulenevatele kohustustele ja sihtarvudele, seab Suure-Jaani vald endale täpsustatud jäätmehooldusalased eesmärgid. Korraldatud jäätmehoolduse laiendamine • Korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamine hiljemalt 15.07.2005. a. • Rakendada koostöös KEJHK jäätmevaldajate registri ja lepinguhaldussüsteem hiljemalt 15.07.2005.a. • Korraldatud olmejäätmeveo rakendamine hiljemalt 30.11.2005.a. • Liita korraldatud olmejäätmeveoga 90% jäätmetekitajatest 31.12.2006. aastaks. • Koguda 80% hinnanguliselt hajaasustusega piirkondades ja 90% tiheasustusega piirkondades tekkivatest segaolmejäätmetest 31.12.2006. aastaks. • Liita 31.12.2006. aastaks kõik piirkonna ettevõtted korraldatud olmejäätmeveoga. Jäätmete tekkekoguse vähendamine • Korduvkasutatavate materjalide kogumissüsteemi, sh. tagatisrahaga kaetud joogipakendi, käivitamine hiljemalt 01.07.2005.a. • Elanikkonna pidev teavitamine jäätmehoolduse korraldusest ja sõltuvusest jäätmetetekitajate suhtumisest ja tarbimisharjumustest. • Keskkonna ja jäätmehooldusalaste projektide läbiviimine kooliõpilastele. Jäätmete ohtlikkuse vähendamine • Kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmete kogumise edendamine ja finantseerimine. • Soetada Sürgavere alevikku spetsiaalne ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. • Ohtlike jäätmete kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas. • Ettevõtetes tekkinud ohtlike jäätmete üleandmiseks lepingu sõlmimise kohustuse määratlemine. • Integreerida asutuste ja ettevõtete ohtlike jäätmete kogumine üldise ohtlike jäätmete kogumissüsteemiga. • Kontroll põllumajanduskemikaalide kasutamise ja hoidmise üle. • Kontroll meditsiinijäätmete käitlemise üle. Olmes tekkivate tavajäätmete taaskasutamine • Rajada jäätmete kogumispunkt Sürgaverre, hiljemalt 31.12.2006.a. • Osaleda Suure-Jaani linna jäätmejaama ehitamises. • Suurendada ettevõtetes tekkinud samalaadsete jäätmete taaskasutamist (liigitikogumise integreerimine) – võimaldatakse ettevõtetel liigitikogutud jäätmeid üle anda valla kogumispunktis; • Kehtestada kodumajapidamistes tekkivate orgaaniliste jäätmete eraldikogumise nõue alates 01.01.2008. a. • Saavutada kontroll metallijäätmete kogumise ja üleandmise üle. Läbi taaskasutussüsteemi arenduse soovitakse saavutada 2010. aastaks: • Paberi- ja papijäätmete taaskasutamine vähemalt 50% • Metallijäätmete taaskasutamine vähemalt 70% • Plasti taaskasutamine vähemalt 55% • Orgaaniliste jäätmete taaskasutamine kogumassist: – alates 2005. aastast 50% haljastusjäätmetest; – alates 2006. aastast 80% haljastusjäätmetest ja 50% toidujäätmetest; – alates 2009. aastast vähemalt 75% toidujäätmetest ja 90% haljastusjäätmetest. Pakendijäätmete taaskasutamine Pakendi taaskasutussüsteemi ülesehitamisel on Suure-Jaani Vallavalitsus pannud pakendiettevõtetele järgmised pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse eesmärgid: • Pakendite ja pakendijäätmete tekke vältimine ja tekkivate koguste stabiliseerimine 2009. aastaks 2005. aasta tasemele. Alates 01.05.2005 tuleb: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 50%, sh ringlussevõtuna vähemalt 25% • Iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas Alates 01.01.2010 tuleb: • koguda ja taaskasutusse suunata pakendijäätmete kogumassist 60%, sh ringlussevõtuna vähemalt 45% • Iga pakendijäätmete liigi kogumassist tuleb ringlussevõtuna taaskasutusse suunata vähemalt 15% aastas. Pakendijäätmete kogumissüsteemi korraldamisel tuleks pakendijäätmeteliigist sõltuvalt kokku koguda ja taaskasutusse suunata: • KLAASPAKEND 60% • PABER JA PAPP 60% • METALL 50% • PLAST 22,5% • PUIT 15% Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamine • Propageerida korduvkasutatavate ja vähem ohtlikke aineid sisaldavate materjalide kasutamist ehitustegevuses. • Leida võimalused väiksemas koguses ehitus- ja lammutusjäätmete kogumiseks Suure-Jaani jäätmejaamas. • Puidujäätmete taaskasutamise edendamine soojusenergia tootmiseks. • Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemisel jäätmete taaskasutamise eelistamine jäätmete kõrvaldamisele. • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõue ja korraldus ehitusdokumentatsiooniga. Probleemtoodete taaskasutamine • Probleemtoodete vastuvõtmise võimaldamine rajatavas Suure-Jaani jäätmejaamas. • Probleemtoodete kogumiseks elanikkonnalt kogumisringide korraldamine vähemalt üks kord aastas. Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine • Suure-Jaani valla jäätmete jätkuv ladestamine Viljandi prügilas. • Pärast Viljandi prügila sulgemist hakatakse ladestama Suure-Jaani valla jäätmeid Väätsa prügilas Järvamaal. 6. SUURE-JAANI VALLA JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS Jäätmehoolduse efektiivse korraldamise eelduseks on, et Suure-Jaani Vallavolikogu delegeerib Jäätmeseaduses kohalikule omavalitsusele pandud jäätmehooldusalased kohustused MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele, milliseid on võimalik lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest delegeerida. Selleks sõlmivad Suure-Jaani Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus halduskoostöölepingu või halduskoostöölepingud. Jäätmehoolduse korraldamisel on lähtutud üldistest keskkonnakaitselistest põhimõtetest: • terviklikkuse põhimõte – jäätmete tekke vähendamine ja maksimaalse taaskasutust võimaldava tehnoloogia rakendamine tööstuses, põllumajanduses, energeetikas ja transpordis; • «saastaja maksab» põhimõte – jäätmetekitaja kohustub kandma kõik kulutused jäätmete käitlemisele ning nendest põhjustatud keskkonnakahjustuste likvideerimisele; • elutsükli põhimõte – kajastada toote omahinnas kõik keskkonnakaitselised kulutused kogu toote elutsükli jooksul (sealhulgas hilisemalt tootest tekkinud jäätmete käitlemise kulud); • «tootja vastutuse» põhimõte – kui tooted on muutunud jäätmeteks, peab tootja korraldama nende kogumise ja käitlemise ning taaskasutamise võimalikult suures ulatuses; • läheduse põhimõte – jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal keskkonnanõuetele vastavas ning parimat tehnoloogiat kasutavas jäätmekäitluskohas; • jagatud vastutuse põhimõte – jäätmehoolduses rakendatavad meetmed jagatakse osapoolte vahel selliselt, et need annavad parima tulemuse; Jäätmete kogumissüsteemi planeerimisel on eeldatud, et elanike keskkonnateadlikkus suureneb ning korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemiga liituvad kõik Suure-Jaani valla jäätmetekitajad. Seetõttu suureneb vajadus taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete kogumissüsteemi efektiivsema korraldamise järele. Arvestades, et taaskasutatavate jäätmete liigitikogumine on peamine võimalus jäätmetekitajatel igapäevase jäätmehooldusega seotud kulutusi kokku hoida, peaks kõigil jäätmetekitajatel olema võimalikult võrdsed võimalused jäätmetest vabanemiseks. Suure-Jaani vallas rakendatakse kolmetasandilist jäätmekäitlussüsteemi: Esimene tasand – jäätmevaldajate poolne jäätmete sorteerimine nende tekkekohas, st. kodumajapidamistes, orgaaniliste jäätmete kompostimine koduaias ning põletatavate jäätmete (paber, papp, puit) põletamine lokaalsetes küttekolletes. Teine tasand (kohaliku omavalitsuse tasand) – elanikkonnalt kohtsorteeritud jäätmete kogumine jäätmete kogumispunktides ja üksikkonteinerites (n. pakendikonteinerid), kust need suunatakse edasi otse teisese toorme kokkuostjale või tarbijale. Vastavalt vajadusele toimub taaskasutatavate jäätmete liigilise puhtuse saavutamiseks järelsorteerimine ja mõningane jäätmete eeltöötlus. Samuti arendatakse piirkondlikku orgaaniliste jäätmete kompostimist. Kolmas tasand – jäätmekäitluskoht, kus toimub jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine. Suure-Jaani vallas on kolmanda tasandi jäätmekäitluskohaks segaolmejäätmete kõrvaldamisel Viljandi prügila ning taaskasutatavate jäätmete osas kõik jäätmete taaskasutusega tegelevad ettevõtted. Lähtudes Viljandimaa jäätmekavast ja arvestades Suure-Jaani valla senist jäätmehoolduse praktikat, toimub jäätmehoolduse korraldus kahes erinevas kogumissüsteemis: 1. Korraldatud olmejäätmete kogumissüsteem 2. Taaskasutatavate jäätmete liigitikogumise süsteem sh. pakendijäätmete kogumissüsteem 6.1 Korraldatud olmejäätmevedu Jäätmeseaduse § 66, lg 1 järgi on korraldatud olmejäätmevedu kohaliku omavalitsusorgani korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt olmejäätmete kogumine ja vedu määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta. Korraldatud olmejäätmete kogumise ja veo all mõeldakse korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliikide laadimist jäätmetekitaja poolt kogutud jäätmemahutitest (-konteineritest) jäätmete transpordiks mõeldud spetsiaalsele prügiautole ning jäätmete vedamist ja edasist suunamist taaskasutusse või kõrvaldamisele. Korraldatud olmejäätmevedu korraldatakse järgmist ülesehitust järgides: 1. Korraldatud jäätmeveo teenust osutab jäätmevaldajatele MTÜ KEJHK, kes hakkab korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveoga ning haldama jäätmevaldajatega sõlmitud lepinguid. 2. Jäätmete kogumisega jäätmevaldajatelt ja vedamisega prügilasse hakkab tegelema avaliku konkursi korras välja valitud jäätmekäitlusettevõte. 3. KEJHK hakkab tasuma jäätmekäitlusettevõttele jäätmete kogumise ja vedamise eest vastavalt kogutud ja prügilasse üleantud jäätmekogustele. Kogumise ja vedamise teenustasu aluseks on 1 kg segaolmejäätmete kohta kehtestatud jäätmeveoteenustasu piirmäär. 4. Jäätmevaldajate poolt KEJHK-le tasutava jäätmekogumistasu arvestamise aluseks on jäätmeteke ning arvestades jäätmekogumiskonteineritele kehtestatud ühekordset tühjendamise piirhinda (vt. peatükk 6.1.8). Suure-Jaani vallas on peamiseks korraldatud jäätmeveo korraldamise eesmärgiks KÕIKIDE JÄÄTMEVALDAJATE LIITMINE JÄÄTMEKOGUMISSÜSTEEMIGA. Sellest tulenevalt on jäätmeveo planeerimisel tähelepanu pööratud kahele aspektile: 1. Kõigil jäätmetekitajatel peavad olema võimalused oma jäätmete üleandmiseks kogumissüsteemile; 2. Jäätmete kogumise maksumus peab olema kõigile jäätmetekitajatele võrdne ning sõltuma ainult jäätmete tekkekogusest. 6.1.1 Korraldatud olmejäätmeveoga haaratud jäätmeliigid Korraldatud olmejäätmeveoga korraldatakse kõikides Suure-Jaani valla kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkivate segaolmejäätmete kogumist ja vedu. Segaolmejäätmetena käsitletakse käesolevas jäätmekavas Vabariigi Valitsuse määruses nr 102, 6.04.2004 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» jäätmekoodiga 20 03 01 prügi segaolmejäätmeid. Korraldatud olmejäätmeveoga ei korraldata olmejäätmete hulgast eraldi kogutud ohtlike jäätmete ja liigitikogutud tavajäätmete sh. pakendijäätmete kogumist ja vedu. 6.1.2 Korraldatud olmejäätmeveo piirkond Korraldatud olmejäätmeveo piirkond on kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks määratud omavalitsuse territooriumi osa, kus korraldatakse regulaarne segaolmejäätmete kogumine ja vedu, mida teostab üks konkursi korras välja valitud, selleks ainuõigust omav jäätmekäitlusettevõte. Suure-Jaani vallas moodustakse koos Suure-Jaani ja Võhma linna ning Olustvere ja Kõo vallaga ühtne olmejäätmeveo piirkond. KEJHK piirkonna omavalitsustes moodustatakse kokku 7 korraldatud olmejäätmeveo piirkonda: 1. PIIRKOND – Lehtse, Ambla, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru vald; 2. PIIRKOND – Põltsamaa linn, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani vald; 3. PIIRKOND – Koigi, Imavere, Paide, Väätsa, Kõue vald; 4. PIIRKOND – Paide linn; 5. PIIRKOND – Türi linn ja Türi ning Kabala vald; 6. PIIRKOND – Võhma linn, Kõo, Olustvere ja Suure-Jaani vald ning Suure-Jaani linn; 7. PIIRKOND – Kaiu, Kehtna, Vändra ja Kaisma vald ning Vändra alev. Suure-Jaani vallas korraldatakse segaolmejäätmete vedu kogu valla haldusterritooriumil. Lähtudes asjaolust, et Jäätmeseaduse kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta jäätmeveo korraldatud olmejäätmeveo mõistes korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu, oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub oluline tervise- ja keskkonnakaitsevajadus, kehtestatakse tihe- ja hajaasustusega piirkondades erinevad korraldatud olmejäätmeveo tingimused. Korraldatud olmejäätmeveopiirkond moodustatakse kahetasandiline (vt. Lisa 3): I tasand – omavalitsuste tiheasustusega piirkonnad II tasand – hajaasustusega piirkonnad Asulate tasanditeks jagamise aluseks on omavalitsuse üldplaneering. Selle puudumisel arvestatakse I tasandisse asulad, kus elab rohkem kui 100 elanikku ning kus elamuhoonetena kasutatakse muuhulgas kortermaju. Vallavalitsus võib liita esimese tasandi piirkonnaga ka külasid, mis asuvad suuremate asulate vahetus läheduses, kuid kus elab vähem kui 100 elanikku. Asulate määratluse aluseks on kogu asula territoorium. Samas võib omavalitsus jagada asula erinevate tasandite vahel, sõltuvalt elanikkonna tihedusest või liita asula vahetusläheduses olevad majapidamised I tasandiga. Asulate ja külade puhul, mis oma majapidamiste paiknemistiheduselt jagunevad eraldi tihe- ja hajaasustusega piirkondade vahel, täpsustatakse I ja II tasandi piir Suure-Jaani valla jäätmehoolduseeskirjas. 6.1.3 Korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustuslikkus Suure-Jaani Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus avalikustavad väljaande Ametlikud Teadaanded ja kohaliku ajalehe kaudu avaliku konkursi korras välja valitud jäätmevedaja, kes omab Suure-Jaani vallas ainuõigust segaolmejäätmete vedamiseks. Suure-Jaani valla kõik jäätmevaldajad (segaolmejäätmete tekitajad või muud füüsilised ja Suure-Jaani vallale kuuluvad juriidilised isikud või valla allasutused kelle valduses on segaolmejäätmeid ja kes elavad või tegutsevad Suure-Jaani valla korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas) loetakse Jäätmeseaduse §69 lõige 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas, pärast Suure-Jaani Vallavolikogu määruse, millega määratakse kindlaks korraldatud olmejäätmeveoga haaratud - jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus, vedamise aeg ning teenustasu piirmäär vastuvõtmist. Jäätmevaldajaks loetakse ka korteri- või mõnda muud elamuühistut, selle puudumisel kinnisasja, millel asub elu- või äriruum või hoone kui vallasasja omanik. 6.1.3.1 Jäätmeveolepingu sõlmine Jäätmeveolepingu sõlmimine on jäätmevaldajate jaoks vabatahtlik. Lepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevaldajad, jäätmevedaja ning MTÜ KEJHK vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel Jäätmeseadusest, Suure-Jaani valla jäätmehoolduseeskirjast ning teistest omavalitsuse poolt kehtestatud korraldatud olmejäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Jäätmeveoleping tuleb sõlmida kindlasti nendel jäätmevaldajatel, kes: • soovivad kasutada jäätmete kogumiseks rendikonteinerit; • soovivad kasutada jäätmete kogumiseks ühiskonteinerit; • soovivad kogumiskonteineri tühjendamist harvemini kui seda on jäätmehoolduseeskirjas (vt. peatükk 6.1.9) sätestatud üldine tühjendussagedus; • II tasandi jäätmevaldajad, kes soovivad jäätmekogumisteenust, kasutades individuaalset kogumiskonteinerit. Jäätmeveoleping - kirjalik kokkulepe, mis sõlmitakse segaolmejäätmete kogumise teenust osutava ettevõtte või asutuse ja jäätmevaldaja vahel. Korraldatud jäätmeveo lepingus sätestatakse lisaks üldtingimustele, jäätmete kogumise tehnilised tingimused (jäätmete kogumiskonteineri suurus, jäätmete kogumise teenustasu, konteineri renditasu, konteineri tühjendamissagedus, jäätmete kogumisteenuse eest tasumise tingimused). Korraldatud jäätmeveo leping sõlmitakse kolmepoolsena jäätmete vedu teostava ettevõtte, MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja jäätmevaldaja vahel. Jäätmeveolepingute sõlmimine algab pärast korraldatud olmejäätmeveo korraldamiseks välja kuulutatud konkursi tulemuste selgumist, jäätmekäitlusettevõtte ja MTÜ KEJHK vahelise lepingu sõlmimist ning vastavasisuliste muudatuste tegemisest Suure-Jaani valla jäätmehoolduseeskirjades. 6.1.4 Korraldatud olmejäätmeveost vabastamine Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas elavad või asuvad jäätmetevaldajad võivad taotleda tähtajalist ja erandkorras korraldatud olmejäätmeveoga mitteliitunuks lugemist või kogumiskonteineri harvemat tühjendamist, kui seda nõuab Suure-Jaani valla jäätmehoolduseeskiri (vt. peatükk 6.1.9), esitades selleks oma elu- või asukohajärgsele vallavalitsusele kirjaliku avalduse. Jäätmevaldaja poolt esitatud kirjalik avaldus peab sisaldama: 1) andmed jäätmevaldaja isiku kohta (nimi või ärinimi, elu- või tegevuskoht, kontaktandmed); 2) korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise põhjused; 3) ajaperiood, mil jäätmevaldaja soovib enda lugemist korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks; 4) soovitav kogumiskonteineri tühjendamissagedus, koos harvema tühjendamisvajaduse põhjendusega. 6.1.4 Korraldatud olmejäätmeveo läbiviimise korraldus ja tingimused I tasandi kogumispiirkond Segaolmejäätmete kogumine toimub sarnaselt nagu hetkel toimivas segaolmejäätmete kogumissüsteemis Suure-Jaani valla tiheasustusega aladel. Kõigi kortermajade ja eramajade juurde paigaldatakse jäätmekäitlusettevõtte poolt, erineva suurusega jäätmemahutid: kortermajade juurde ca 0,6 - 5 m3 ja eramajade juurde 80 – 340 l. Juriidilisest isikust jäätmetekitajad lepivad jäätmekäitlusettevõttega ise kokku optimaalse konteineri suuruse. Eramajapidamised võivad mitme majapidamise peale võtta ühise konteineri. Kortermajade juures võib kasutada ka mitme majapidamise, sh. kortermaja peale ühiskonteinereid. Ühiskasutatavate konteinerite asukohad tuleb kooskõlastada, vastavalt asukohajärgse linna- või vallavalitsustega. Ühiskasutatavate konteinerite kasutamisel tuleb arvestada hinnanguliselt tekkivate jäätmekoguste ja konteinerit kasutavate inimeste arvu. Arvestades ühe elaniku kohta tekkivaks segaolmejäätmete koguseks ca 100 kg/a ja arvestuslikuks tühjendussageduseks kaks korda kuus kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi. Eramajas, hinnanguline segaolmejäätmete tekkekogus ca 80 kg/a, tühjendusega üks kord kuus, 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. Teenuse eest tasumise aluseks on ühekordne kogumiskonteinerite tühjendamise teenustasu piirmäär (vt. peatükk 6.1.8). II tasandi kogumispiirkond Segaolmejäätmete kogumine hajaasustusega piirkondades toimub jäätmete kokkukandepunktides. Kokkukandepunktidesse on paigutatud 0,6 – 5,0 m3 suurused segaolmejäätmete kogumiskonteinerid. Kokkukandepunktid peaksid asuma kõikides Suure-Jaani valla hajakülades, mis jäävad väljapoole I tasandi kogumispiirkonda. Kokkukandepunktide asukohtade kindlaks määramisel arvestatakse elanike arvu piirkonnas, majapidamiste kaugust kogumispunktidest ning jäätmekogumisauto juurdepääsu kogumispunktile. Kogumispunktid peaks asuma maksimaalselt 3 km kaugusel majapidamistest, näiteks hajakülade keskustes, suuremate teede ristumispunktides, kauplusauto peatumiskohtades või bussijaamade juures. Kogumispunktide võrgustik hajaasustusega piirkondades peaks olema ühtne ning olema kujundatud logistiliselt loogilise kogumisringina. Ühes hajakülas võib olla ka rohkem kui üks jäätmete kokkukandepunkt, sõltuvalt majapidamiste paiknemistest hajapiirkonnas. II tasandi piirkonna kogumisringi, kokkukandepunktide asukohad, arvu ja jäätmekogumsiringi täpse kuupäeva määrab kindlaks Suure-Jaani Vallavolikogu ning määratletakse jäätmehoolduseeskirjas. @LPT# = Kokkukandepunktide tühjendamine toimub vastavalt vajadusele. Teenuse eest tasumise aluseks on ühekordne kogumiskonteinerite tühjendamise teenustasu piirmäär (vt. peatükk 6.1.8), mis jagatakse kokkukandepunkti kasutavate jäätmevaldajate vahel võrdselt. Jäätmevaldajad, kes soovivad jäätmekogumiseks kasutada individuaalset kogumiskonteinerit (isiklik või rendikonteiner), peavad sõlmima jäätmeveolepingu (vt. peatükk 6.1.3.1), kus täpsustatakse teenuse osutamise tingimused. Individuaalse kogumiskonteineri kasutamisel on teenuse tasustamise aluseks kehtestatud kogumiskonteinerite ühekordse tühjendustasu piirhind (vt. peatükk 6.1.8). 6.1.5 Korraldatud olmejäätmeveoettevõtte kohustused Korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas konkursi korras välja valitud jäätmete kogumiseks ja veoks ainuõigust omav ettevõte on kohustatud: • sõlmima vajadusel lepingud oma veopiirkonnas asuvate jäätmevaldajatega; • varustama kõik I tasandi kogumispiirkonna jäätmevaldajad nõuetekohase jäätmetaaraga. Selleks paigaldatakse iga kortermaja juurde 0,6 - 5 m3 kogumiskonteiner ning eramaja juurde 0,8 – 0,34 m3 plastkonteinerid.; • vahetama välja ilma lisatasuta jäätmetekitaja poolt välja ostetud, mitte standardse jäätmete kogumiskonteineri standardse 0,8 – 0,34 m3 suuruse plastkonteineri vastu; • tühjendama I tasandi segaolmejäätmete konteinereid vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 kord kuus ning II tasandi kokkukandepunkte mitte harvem kui 1 kord kvartalis. • paigaldama II tasandi veopiirkonna kokkukandepunktidesse 0,6 – 5 m3 kogumiskonteinerid; • annab KEJHK-le vähemalt kord kuus andmeid liitunud jäätmevaldajate ning kogutud jäätmekoguste kohta (täpne andmete sisu ja edastamise korraldus sätestatakse KEJHK-ga sõlmitavas lepingus). 6.1.6 Suure-Jaani valla jäätmevaldajate kohustused. I tasandi olmejäätmeveo piirkonna jäätmevaldajad on kohustatud: • liituma Suure-Jaani vallas korraldatud olmejäätmeveoga; • vastu võtma jäätmekäitlusettevõtte poolt pakutava jäätmekogumiskonteineri; • andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid vähemalt üks kord kuus; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest KEJHK-le vastavalt kogumiskonteineri tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel ning kehtestatud konteineri tühjendamise teenustasule. II tasandi olmejäätmeveo piirkonna jäätmevaldajad on kohustatud: • liituma Suure-Jaani vallas korraldatud olmejäätmeveoga; • viima kogutud jäätmed suletud prügikotis kord kvartalis jäätmehoolduseeskirjas ettenähtud kokkukandepunkti või kasutama individuaalset kogumiskonteinerit; • andma jäätmekäitlusettevõttele üle segaolmejäätmeid, vastavalt tekkinud jäätmekogustele; • tasuma jäätmekäitlusteenuse eest KEJHK-le vastavalt ühiskonteineri või individuaalkonteineri tühjenduskordadele arveldusperioodi vältel ning kehtestatud konteineri tühjendamise teenustasule. Suure-Jaani valla kohustused: • määratlema täpselt oma haldusterritooriumil I ja II tasandi piiri ning asulate jaotuse piirkondade vahel. Asulate puhul, mis jagunevad erinevate tasandite vahel, tuleb leida täpne jagunemise piir. Eelnimetatud piir tuleb kanda võimalikult täpselt kaardile; • võtma vastu volikogu määruse, kus on määratud kindlaks: veopiirkond, veetavad, eeldatavad jäätmekogused, jäätmekäitluskohad, eri- või ainuõiguse kestus, veotingimused (nagu sagedus, jäätmeveo teenustasu piirmäär); • leidma asukohad oma haldusterritooriumil igas II tasandi kogumispiirkonna hajakülas jäätmete kokkukandepunktidele. KEJHK kohustused: • korraldama jäätmevaldajate liitumist korraldatud olmejäätmeveosüsteemiga; • vastutama korraldatud olmejäätmeveo nõuetekohase toimumise eest; • pidama arvestust kogutud jäätmekoguste üle; • pidama jäätmevaldajate registrit; • arveldama jäätmevedajatega. 6.1.7 Korraldatud olmejäätmeveo hinnangulised jäätmekogused Hinnanguliselt tekkib segaolmejäätmeid tiheasustusega aladel ca 225 kg/a ja hajaasustusega aladel 175 kg/a ühe elaniku kohta. Tegelikkuses segaolmejäätmete kogumissüsteemile üleantav jäätmetekogus sõltub jäätmetetekitajate võimalusest ise jäätmeid käidelda ning taaskasutatavate jäätmeliikide kogumissüsteemi korraldusest ja efektiivsusest. Minimaalsete üleantavate segaolmejäätmete koguste hindamisel on arvestatud KEJHK piirkonnas korraldatava pakendite ja pakendijäätmete, ohtlike jäätmete jt liigitikogutavate jäätmete kogumissüsteemi eeldatavat kogumisefektiivsust järgmisel 3 aastal. Käesoleva töö koostamisel on võetud arvestuslikuks segaolmejäätmete koguseks tiheasustusega aladel ( I tasandi kogumispiirkonnas) 10 kg kuus, ehk 120 kg aastas ühe inimese kohta. Koos isikliku tagaõue, kinnistu (v.a. vaid mõttelise osa) olemasoluga, avarduvad ühepereelamutes elavatele inimestele oluliselt suuremad võimalused omaenda jäätmekäitluse efektiivsemaks korraldamiseks. Teades, et ca 40% olmejäätmetest on biolagunevad ning ka kodustes tingimustes edukalt komposteeritavad, ja eeldades elanikkonna tahet jäätmekäitluse kulutusi kärpida, võib maapiirkonna elanikkonna üldisest jäätmekäitlejale antavast jäätmekogusest nimetatud osa maha arvata. Selline jäätmekoguse vähendamine on küll kohati ebaõige ning lausa väär, kuid kavandades jäätmekäitluseks vajalikke struktuure ning neile tehtavaid kulutusi, on õigem üledimensioneerimist pigem vältida. Lisaks biolagunevate jäätmete kompostimisvõimaluse kasutamisele, ei saa kõrvale jätta ka põlevjäätmete (eelkõige paberi) põletamist soojusenergia enda tarbeks tootmise eesmärgil. Jääb üle loota, et keskkonnateadlikkuse tõusuga lõpeb plasti ja sellega analoogsete jäätmete koduahjudes põletamine ning piiratakse ka selleks otstarbeks keskkonnaohtlike või majanduslikult mittesobivate paberite tuletoitena kasutamist. Täiendavalt tuleb arvestada pakendijäätmetega ning pakendiga, millele kehtestatakse kohustuslik pakendi tagatisraha. Seega, eeltoodut arvestades, tuleb jäätmekäitlejani jõudvast olmejäätmete kogusest lisaks maha arvata jäätmekogus suurusjärgus 15…20% kogu jäätmemassist [10]. Võttes kokku eeltoodut, on käesolevas töös arvestatud ühepereelamus elava ühe inimese poolt jäätmekäitlejale potentsiaalselt üleantavaks jäätmekoguseks ca 6,7 kg kuus. Aastane jäätmekäitlejale üleantav jäätmekogus oleks seega 80 kg inimese kohta. Ühe elaniku poolt hajaasustusega piirkondades jäätmekogumissüsteemile hinnanguliseks üleantavaks segaolmejäätmete koguseks on ca 45 kg aastas. Tabel 14. Korraldatud olmejäätmeveopiirkonnas hinnanguliselt kogutavad jäätmekogused, t/a Asula Kortermajad Eramajad Jäätmed kokku, t/a Elanikud kokku Arv Elanikud Jäätmed, kg/a Arv Elanikud Jäätmed, kg/a SUURE-JAANI VALD I TASANDI KOGUMISPIIRKOND Kõidama 6 128 15360 27 97 7760 23,12 225 Lõhavere 1 28 3360 49 155 12400 15,76 183 Munsi 3 36 4320 10 28 2240 6,56 64 Navesti 2 54 6480 36 68 5440 11,92 122 Nuutre 0 32 87 6960 6,96 87 Päraküla 2 23 2760 28 115 9200 11,96 138 Reegoldi 7 132 15840 52 138 11040 26,88 270 Sürgavere 7 204 24480 85 268 21440 45,92 472 KOKKU: 28 605 72600 319 956 76480 149,08 1561 II TASANDI KOGUMISPIIRKOND Arjadi 1 16 720 21 31 1395 2,115 47 Epra 38 103 4635 4,635 103 Jälevere 19 31 1395 1,395 31 Kabila 1 18 810 29 62 2790 3,6 80 Karjasoo 9 8 360 0,36 8 Kerita 26 73 3285 3,285 73 Kibaru 7 12 540 0,54 12 Kootsi 34 60 2700 2,7 60 Lahmuse 32 68 3060 3,06 68 Põhjaka 34 95 4275 4,275 95 Taevere 18 31 1395 1,395 31 Tällevere 23 57 2565 2,565 57 Vihi 34 66 2970 2,97 66 Võhmassaare 14 36 1620 1,62 36 Võlli 27 69 3105 3,105 69 Ängi 47 114 5130 5,13 114 KOKKU: 2 34 1530 412 916 41220 42,75 950 Eeltoodud hinnangulised jäätmekogused on aluseks korraldatud olmejäätmeveoteenuse piirhinna arvutamisel. 6.1.8 Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär Korraldatud olmejäätmeveo teenustasu piirmäär on ühe kilogrammi segaolmejäätmete maksimaalne hind jäätmete üleandmisel korraldatud olmejäätmevedu teostavale jäätmekäitlusettevõttele ning mille võtab KEJHK aluseks jäätmete kogumise teenustasu arvutamisel. Teenustasu piirmäära arvutamisel ei ole arvestatud segaolmejäätmete kogumiskonteineri rendimaksumust ja tingimusi. Lähtudes asjaolust, et Suure-Jaani vald moodustab ühtse jäätmeveopiirkonna Suure-Jaani ja Võhma linna ning Olustvere ja Kõo vallaga ning jäätmeveoring ei piirdu ainult Suure-Jaani valla haldusterritooriumiga, kehtestatakse jäätmeveoteenuse piirhind kogu jäätmeveopiirkonna kohta. NB! Teenustasu kehtestatakse ühe kg jäätmete üleandmisele jäätmekogumissüsteemile. Korraldatud olmejäätmeveo konkursile pakkumise esitamisel peavad jäätmekäitlusettevõtted esitama teenustasu hinna 1 kg ja 1 m3 kohta, tuues eraldi põhjendatud ümberarvutuse kg-lt m3-le. Teenustasu piirmäär ei sisalda jäätmekogumiskonteineri rendihinda. Jäätmevaldaja ja jäätmeveoettevõte vahel sõlmitavas lepingus fikseeritakse teenustasu piirmäär mahulise koguse (m3) järgi, aluseks võttes kasutatava jäätmekonteineri suurust. Lisaks teenustasule, fikseeritakse lepingus konteineri rendihind. PIIRKONDA ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: KOV ELANIKE ARV JÄÄTMEKOGUS TEEPIKKUS [11] SUURE-JAANI VALD 2511 191,83 149 VÕHMA LINN 1751 180,52 17 SUURE-JAANI LINN 1298 118,84 19 OLUSTVERE VALD 1527 116,52 40 KÕO VALD 1427 97,50 68 Jäätmeveoteenustasu arvutus (ilma käibemaksuta 18 %): • Piirkonnas hinnanguliselt kogutav jäätmekogus kokku 705 tonni /aastas • Tühjendamiskordade arv 26 Jäätmeveoringe kuus 8 tk. Teepikkus prügilasse 47 km • Jäätmeveo piirkonna teepikkus (sh. vedu prügilasse) 758 km • Aastas läbitud kilomeetrid 19 707 km Kütusekulu (l /km) 0,40 Kütuse hind (kr /l) 13,00 Kütusekulu kokku (kr /km) 6,00 Õli kulunorm (% kütusest) 12,00 Õli kulunorm (kr /km) 0,55 Rehvide arv 6 Rehvide hind (kr /tk) 4600 Rehvide läbijooks (km) 35000 Rehvide kulunorm (kr /km) 0,79 Varuosad, remont (kr /km) 1,40 Auto soetusmaksumus 2000000 Aastane amortisatsioon (%) 10 Aastane läbisõit (km) 100000 Auto soetuskulud (kr /km) 2,00 Palgakulud (kr /km) 1,80 Lisakulud (24 %) 3,50 Transpordikulud kokku (kr /km) 15,31 • Transportteenuse maksumus 15 kr /km • Transpordi maksumus kokku 301 768 kr • Majapidamiste arv piirkonnas 442 tk • Konteinerite tühjendamisele kulunud aeg (3 min /tk) 575 h • Tühjenduse maksumus kokku (150 kr /h) 86 190 kr • Segaolmejäätmete veokulud (koos tühjendusega) 0,550 kr /kg • Jäätmete vastuvõtuhind prügilas 0,496 kr /kg TEENUSTASU PIIRMÄÄR 1,046 kr /kg JÄÄTMEVALDAJA TEENUSTASU PIIRMÄÄR Jäätmevaldaja jaoks teenustasu piirmäära kehtestades peaks arvestama kahte väga olulist põhimõtet: 1. Jäätmeveo teenustasu peaks olema võrdne kõigile KEJHK teeninduspiirkonnas elavatele jäätmevaldajatele; 2. Teenustasu piirmäära kehtestades tuleb arvestada suuremate kuludega, kui välja arvutatud jäätmeveo hind. Sellest tulenevalt ühtlustab KEJHK kõikide piirkondade jäätmete veohindadest tulenevalt kogu KEJHK teeninduspiirkonna jäätmeteveohinna jäätmevaldaja jaoks ühtlaseks ning kehtestatakse ühtlane jäätmeteveo teenustasu. Ühtlustamisel võetakse aluseks omavalitsuste poolt kinnitatud MTÜ KEJHK järgneva 3 aasta eelarvet. Ühtlustatud jäätmeveo teenustasu kehtestab Suure-Jaani Vallavolikogu ning sätestab selle oma jäätmehoolduseeskirjas. Ühtlustatud kg hinna põhjal kehtestatakse erinevate konteinerite ühekordse tühjendamise hind. Võimalikud jäätmekonteinerite ühekordsed tühjendamise maksumused (ilma käibemaksuta 18 %) I tasandi kogumispiirkonnas võiksid olla järgmised, arvestades 1 m3 segaolmejäätmete massiks 100 kg ja ühtlustatud teenustasuks 1,35 kr/kg: Konteineri tüüp Konteineri maht, m3 Konteineri mass, kg Teenustasu, kr 80 liitrine plastkonteiner 0,080 8 23,00 140 liitrine plastkonteiner 0,140 14 31,00 240 liitrine plastkonteiner 0,240 24 45,00 340 liitrine plastkonteiner 0,340 34 58,00 600 liitrine plastkonteiner 0,600 60 94,00 800 liitrine plastkonteiner 0,800 80 121,00 1500 liitrine metallkonteiner 1,500 150 215,00 2500 liitrine metallkonteiner 2,500 250 350,00 4500 liitrine metallkonteiner 4,500 450 620,00 1 kg segaolmejäätmete kogumise teenustasu piirmäär II tasandi kogumispiirkonna kokkukandepunktis 1,35 6.1.9 Jäätmeveo tehnilised tingimused Veo sagedus sõltub peamiselt kasutatavate konteinerite suurusest. Veosageduse kindlaks määramisel peab jälgima, et konteinerid ei täituks kiiremini või oleksid tühjendamisel pooltühjad. Samuti ei tohiks jäätmed olla konteineris liiga kaua – suvel hakkavad jäätmed lagunema, tekib hais ning talvel külmuvad jäätmed konteineris ära, mis raskendab nende tühjendamist. Kindlaks määratud veosagedus aitab kokku hoida jäätmete veokulusid ühe kg jäätmete käitlemisele, mistõttu peaks jäätmeveo ring toimuma kindlal kuupäeval ning tellimisel jäätmete kogumine peaks olema pigem erandiks kui reegliks. I TASANDI KOGUMISPIIRKOND • Kortermajade kogumiskonteinerid 0,6 – 5,0 m3 - tühjendus 2 korda kuus • Ühepereelamute kogumiskonteinerid 80 – 340 l - tühjendus 1 kord kuus Kogumiskonteineri suurus: • Kortermajas, peaks olema 1 elaniku kohta ca 40 liitrit konteineriruumi • Eramajas 1 elaniku kohta ca 65 liitrit konteineriruumi. II TASANDI KOGUMISPIIRKOND • Kokkukandepunktides - tühjendus 1 kord kvartalis • Individuaalkonteinerid - tühjendus vastavalt vajadusele 6.1.10 Korraldatud olmejäätmeveo konkurss Korraldatud olmejäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks oma haldusterritooriumil korraldab Suure-Jaani vald koostöös teiste KEJHK omavalitsuste ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega avaliku konkursi Konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. 6.2 Taaskasutavate jäätmete käitlus Taaskasutavate jäätmete käitlemise korraldamise eesmärgiks on vähendada prügilasse ladestatavate jäätmete koguseid, suurendada erinevate materjalide kordus- ja taaskasutust. Samuti planeeritakse kogu jäätmete liigitikogumise ja taaskasutamise süsteem selliselt, et oleks tagatud Jäätmeseaduse § 35 tingimuse, et prügilasse ei tohi ladestada töötlemata jäätmeid. Sama seaduse § 16 kohaselt on jäätmete töötlemine muuhulgas nende sorteerimine, mis hõlbustab nende taaskasutamist. Tabel 14. Erinevate kogumisviiside hinnanguline efektiivsus. Kogutavad jäätmeliigid Jäätmete kogumisviis Efektiivsus [12] Kõik taaskasutatavad jäätmeliigid kokku [13] 90% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kogumispunkt, jäätmejaam [14] 12 – 20% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Keskne sorteerimisjaam [15] 20 – 30% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kohtkogumine [16] 25% Taaskasutatavad jäätmeliigid kokku Kogumispunktide võrgustik [17] 75% Segapakend [18] Kogumispunkt, jäätmejaam 10 - 20% Segapakend Keskne sorteerimisjaam 10% Segapakend Kohtkogumine 60% Joogipakend Tagatisrahasüsteem [19] 80% Klaas Kogumispunkt, jäätmejaam 10 – 20% Klaas Keskne sorteerimisjaam 2 – 5% Klaas Kogumispunktide võrgustik 50% Klaas Kohtkogumine 70% Plast Jäätmejaam 10 – 20% Plast Keskne sorteerimisjaam 2 – 5% Plast Kogumispunktide võrgustik 50% Plast Kohtkogumine 60% Metall Keskne sorteerimisjaam 5% Metall Jäätmejaam 10 – 20% Metall Kogumispunktide võrgustik 50% Metall Kohtkogumine 70% Paber ja papp Kogumispunktide võrgustik 30% Paber ja papp Kohtkogumine 60% Paber ja papp Keskne sorteerimisjaam 10% Eeltoodud tabelist selgub, et suurema efektiivsuse tagab eelkõige jäätmete sorteerimine nende tekkekohal e. kohtsorteerimine jäätmevaldaja poolt, mille puhul võib eeldada ca 60-70% kogumisefektiivsust. Suure-Jaani vallas ehitatakse välja neljaosaline taaskasutatavate jäätmete kogumissüsteem: 1. Jäätmekogumispunkt Sürgaveres. 2. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid pakendi müügipunktide juures. 3. Pakendijäätmete kogumiskonteinerid suuremate elamugruppide juures Kõidama, Lõhavere, Munsi, Navesti, Nuutre, Päraküla, Reegoldi küladesse ning Sürgavere alevikku. 4. Liigitikogumise konteinerid, sh pakendijäätmete kogumiskonteinerid hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktides Jäätmete liigitikogumise punkt Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmepunktis ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine. Võimalusel paigaldatakse jäätmepunkti ka ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmepunkte on kahte liiki: 1. Igas vallas kus ei ole jäätmejaama on kogumispunkt + ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Kohaliku omavalitsuse kogumispunktis on võimalus koguda ka probleemjäätmeid, selleks rajatakse ajutised varjualused (selle vajadust näitab probleemtoodete käitlemise praktika tulevikus). 2. Igas suuremas asulas on kogumispunktid (vastavalt rahvastiku tihedusele), kus on ainult liigitikogumise konteinerid. Kogumispunkt võib olla rajatud osaliselt ka mõnda olemasolevasse hoonesse, kuhu paigutatakse liigitikogumiskonteinerid. Kogumispunkt ei ole Jäätmeseaduse mõistes jäätmekäitluskoht. 6.2.1 Pakendi- ja pakendijäätmed Pakendiseadusest tulenevalt on omavalitsustel pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemis koordineeriv roll. Kohalik omavalitsus peab kindlaks määrama oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas. Pakendid liigitatakse nende kasutusotstarbest tulenevalt järgmiselt: • Müügipakend – on pakend, mis moodustab ühe osa tarbijale müügipunktis müüdavast kaubast, ilma milleta kauba müümine on lähtuvalt tervisekaitsenõuetest raskendatud. • Rühmapakend – on pakend, mida kasutatakse mingi liigi ja hulga kauba rühmitamiseks müügikohas. Rühmapakendi kasutamise eesmärgiks võib olla muuta kaupa lihtsamini käsitletavaks, selle kaitsmine või esitlemine. Rühmapakend ei ole kaubaartikli lahutamatu osa ning selle eemaldamine ei muuda kauba omadusi. • Veopakend – veopakendi eesmärk on kaitsta kaupa transportimisel võimalike tekkivate füüsiliste kahjustuste eest. Veopakendite hulka ei loeta transportkonteinereid. Pakendid ja pakendijäätmed liigitatakse nende omadusest ja taas- või korduskasutusvõimalikkusest tulenevalt järgmiselt: • Korduskastuspakend – on pakend, mis selle tootmisel on mõeldud ja oma olemuselt võimaldab seda kasutada samal otstarbel, niikaua kui selle omadused võimaldavad seda korduskasutada. Eelkõige klaasist ja plastist joogipakend. • Ühekorrapakend – on pakendid, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. • Taaskasutuspakend – on pakend, mida on võimalik taaskasutada. Suure-Jaani valla haldusterritooriumil määratakse kindlaks vastavalt rühma, veo ja müügipakendi ning eraldiseisvana tagatisrahaga kaetud müügipakendi kogumissüsteemid. Pakendikogumissüsteeme ei eraldata üksteisest pakendi materjali liigist tulenevalt. Kui pakendiettevõtted on korraldanud erinevate pakendi materjaliliikide kogumise erinevate organisatsioonide läbi, tuleks elanikkonnalt koguda pakendit võimalikult ühtse kogumissüsteemi läbi. Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud erinevate osapoolte kohustustega jäätmekäitluses ning üldpõhimõtetega: • Ennetamine – tõstes tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, suunata pakendite kasutamist selliselt, et pakendid ei muutuks jäätmeteks, vähendada pakendite kasutamist, vähendada ohtlikke aineid sisaldavate pakendite kasutamist. • Tootja-vastutus – pakendite tootjad ja riiki importijad vastutavad enda poolt toodetud ja imporditud pakendite koostise ning kasutamise ja käitlemise eest kogu pakendi elutsükli jooksul. • Saastaja-maksab – jäätmetekitaja katab hiljem kõik pakendijäätmete hooldusega seotud kulud (lisatud toote hinna sisse). Pakendi kogumis- ja taaskasutussüsteemi keskne roll on riiklikul pakendi taaskasutusorganisatsioonidel, selle puudumisel kõikidel pakendiettevõtetel. Pakendiettevõtted on kohustatud korraldama kõikide oma poolt toodetud ja turustatud kaupade pakendid ja pakendijäätmed ning pidama arvestust pakendite ja pakendijäätmete üle. Suure-Jaani valla pakendi taaskasutussüsteemi väljatöötamisel on arvestatud eelkõige piirkondlike erinevustega, senise jäätmekäitluspraktikaga, pakendikogumise majandusliku tasuvusega ning kogu süsteemi maksimaalse rakendumisega. Pakendite ja pakendijäätmete efektiivse kogumise ja taaskasutamise rakendamiseks on otstarbekas integreerida pakendi kogumissüsteem kokku teiste liigitikogutud olmejäätmete kogumissüsteemiga. Samuti tuleb lähtuda kogumisvõimaluste arendamisel, et pakendi ja pakendijäätmete loovutamine oleks tarbijale võimalikult mugav. Samuti oleks minimiseeritud võimalikud negatiivsed tervise- ja keskkonnamõjud. Pakendi ja pakendijäätmete kogumissüsteemi osapooled: • PAKENDIETTEVÕTE – on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa; • TAASKASUTUSORGANISATSIOON – Keskkonnaministri poolt akrediteeritud taaskasutusorganisatsioon, kes tegeleb teatud liiki pakendi või pakendijäätmete kogumise ja taaskasutusse suunamisega. • MÜÜGIPUNKT v. MÜÜGIETTEVÕTTED – ettevõtja või ettevõtte tegevuskoht, kus müüakse pakendatud kaupa; • TARBIJA – pakendeid tarbiv ning pakendijäätmeid tekitav isik; • KOV – kohalik omavalitsus. • KEJHK – MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus Majanduslikult tasuva süsteemi põhialuseks on piisavalt suured jäätmekogused ning võimalikult puhas liigitikogutud materjal. Sellest lähtuvalt ehitatakse Suure-Jaani vallas välja kolmetasandiline sorteerimissüsteem: • Sorteerimine tarbija juures ehk kodumajapidamistes • Liigitikogumine elamupiirkondades, kogumispunktides ja müügipunktide vahetus läheduses • Järelsorteerimine jäätmekäitleja poolt Pakendijäätmete taaskasutusel tuleb lähtuda järgmisest taaskasutusmeetodite prioriteedist: • Pakendi taaskasutamine ringluspakendina e. korduskasutus • Pakendimaterjali taaskasutamine materjalina • Pakendijäätmete bioloogiline töötlemine e. kompostimine • Pakendijäätmete põletamine energia tootmiseks Pakendi taaskasutussüsteem moodustub neljast erinevast kogumissüsteemist: 1. Tagatispakendi kogumissüsteem 2. Segapakendi kogumissüsteem 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem 4. Tootmisettevõtete pakendi kogumissüsteem 1. Tagatispakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või PANDIORGANISATSIOON Kogumiskoht: MÜÜGIPUNKT Tagatisrahaga kaetud joogipakendi kogumine toimub müügipunktides. Tagatisrahaga kaetud pakendite süsteem on kehtestatud õigusaktiga joogitaarale. Taaral on vastavasisuline märgistus. Tarbijale tagastatakse raha pakendi üleandmisel müügipunkti, kui pakendil on säilinud tagatisraha märgistus. Tagatisraha süsteem töötab tootja-vastustusel ning jäätmetekitajate jaoks majandusliku motiivi olemasolul on pakendite tagastusprotsent suurem ja kvaliteet kõrgem kui tasuta kogumissüsteemi korral. Tagatisraha kasutamine suurendab korduskasutuspakendi kasutust. Tagatisraha süsteemi rakendamine on kindlaks määratud Pakendiseadusega. • Pakendiettevõte või taaskasutusorganisatsioon – korraldab pakendite vastuvõttu müügipunktides või kogumispunktides, korraldab tagatisraha liikumise ning katab kaubandusettevõtete tehtud kulutused pakendite vastuvõtule (vastavalt omavahelisele kokkuleppele); • Kaubandus e. müügipunktid – võtavad vastu tarbijalt tagastuspakendi, tagastavad tarbijale tagatisraha ning ladustavad ajutiselt tagastuspakendi. Seejärel annavad kogutud pakendikogused üle taaskasutusorganisatsioonile; • Tarbija – tagastab müügikohta sealt ostetud või samalaadse, tagatisrahaga kaetud, pakendi ning saab tagasi kauba soetamisel makstud tagatisraha. Pakend peab olema säilinud vormiliselt algsel kujul. Süsteemis osalemine on vabatahtlik; • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjaga kindlaks müügikohad, millistes võetakse vastu tagatisrahaga kaetud pakendit ning pakendiliigid, milliseid vastu võetakse. Kontrollib müügikohtade lepingute olemasolu taaskasutusorganisatsiooniga ning müügipunktide omavahelisel kohustuse jagamisel koostöölepingute olemasolu.. 2. Segapakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: KOGUMISKONTEINERID (müügikohas, elamugruppides, hajaasustuse kokkukandepunktides, kogumispunktides ja jäätmejaamades) Konteinerite võrgustiku kaudu kogutakse elanikkonnalt peamiselt segapakendit ja paber-papppakendit. Konteinerid peavad olema müügikohtade vahetus läheduses (ca 100 m). SEGAPAKENDI KOGUMISKONTEINER: • Kõik Suure-Jaani valla müügipunktid • Kõidama, Lõhavere, Munsi, Navesti, Nuutre, Päraküla, Reegoldi külade ning Sürgavere alevikku suuremad elamugrupid • Sürgavere küla kogumispunkt • Kõik II tasandi kogumispiirkonna jäätmete kokkukandepunktid PABER- JA PAPPPAKENDI KOGUMISKONTEINER: • Kõik Suure-Jaani valla müügipunktid • Sürgavere, Kõidama ning Reegoldi suuremad elamugrupid • Sürgavere kogumispunkt Pakendi taaskasutussüsteemi osapooled: • Pakendiettevõtted või taaskasutusorganisatsioon – kohustus korraldada pakendijäätmete kogumist ja taaskasutamist. Finantseerivad kogu pakendijäätmete kogumist ning paigaldavad selleks ettenähtud kohtadesse pakendikonteinerid. Kohustatud tegelema koostöös KOV-ga müügikohtade ja tarbijate teavitustööga: pakendikoguste vähendamine ja vältimine, pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine. Pidada arvestust pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise üle ning esitama kord poole aasta jooksul KOV andmeid kogutud pakendikoguste ja -liikide kohta. Pakendi taaskasutusorganisatsiooni olemasolul on kohustus sõlmida sellega leping ning pakendite kogumise ja taaskasutuse korraldamine toimub läbi organisatsiooni. Pakendikogumiskonteinerid tuleks paigaldada järgmiselt: 1. Müügipunktide juurde – alates 01.06.2005.a 2. Elamugruppide juurde – alates 01.06.2005.a 3. Hajaasustusega piirkondade kokkukandepunktide juurde – alates 01.01.2006.a 4. Sürgavere kogumispunkti – alates selle valmimisest • KOV – määrab oma jäätmehoolduseeskirjas kindlaks pakendikonteinerite täpsed asukohad ning korraldab nende paigaldust ettenähtud kohtadesse (administratiivne korraldus – kokkulepped maaomanikega jne) • Tarbijad – kasutavad pakendi ja pakendijäämete kogumissüsteemi vabatahtlikkuse alusel. Pakendi ja pakendijäätmete äraandmine on tarbijatele tasuta. 3. Ohtlike ainetega saastunud pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE Kogumiskoht: OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISKONTEINER Ohtlike ainetega saastunud või neid sisaldavad pakendid ja pakendijäätmed, mis liigituvad ohtlike jäätmete hulka, kogutakse Suure-Jaani linnas asuvas ohtlike jäätmete kogumiskonteineris. Pakendiettevõte paigaldab KOV ohtlike jäätmete kogumiskonteinerisse täiendavad pakendijäätmete kogumiskonteinerid ning kannab nende jäätmete käitlemise kulud. Jäätmekäitlusettevõte kogub ohtlike ainetega saastunud pakendijäätmed koos teiste ohtlike jäätmetega ning suunab ohtlike jäätmete käitlussüsteemi. Annab taaskasutusorganisatsioonile aru kogutud pakendijäätmete koguste ja liikide kohta. OHTLIKE AINETEGA SAASTUNUD PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMINE EELTOODUD VIISIL HAKKAB TOIMUMA PÄRAST VASTAVASISULISE TAASKASKASUTUSORGANISATSIOONI TEKKIMIST, KUID MITTE HILJEM KUI 01.01.2006.a. 4. Ettevõtete pakendi kogumissüsteem Korraldab: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Finantseerib: PAKENDIETTEVÕTE või TAASKASUTUSORGANISATSIOON Kogumiskoht: ETTEVÕTTE TOOTMISTERRITOORIUM Ettevõtete all mõeldakse kõiki Suure-Jaani vallas tegutsevaid tootmis- ja teenindusettevõtteid, kes oma tegevuses kasutavad erinevat liiki pakendeid ning pakendatud kaupu. Ettevõtete e. Tarbija poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumine ja taaskasutamine toimub Tarbija ja pakendiettevõtte vahelisel kokkuleppel, arvestades Pakendiseaduses reguleeritud pakendiettevõtte kohustusi. Pakendiseaduse § 16 kohaselt on pakendiettevõttel kohustus kokku koguda ja taaskasutada enda poolt pakendatud või imporditud kauba pakendid ja nendest tekkinud pakendijäätmed ning kanda eelnimetatud tegevusega seotud kulud. Pakendiettevõttel või organisatsioonil on enda poolt toodetud või imporditud pakendi kogumiseks järgmised võimalused: • Kogumine iga ettevõtte territooriumil – ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse selleks rajatud kogumiskohas iga ettevõtte territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele ning kandma ettevõtte otsesed kulud pakendi kogumisega seoses. • Kogumine suuremate ettevõtete territooriumil – ettevõtete poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kogutakse ainult suuremate sama tegevusalaga ettevõtete territooriumil. Pakendiettevõte peab varustama suuremad ettevõtted keskkonnanõuetele vastavate kogumisvahenditega, tühjendama neid vastavalt vajadusele, kandma otsesed pakendikogumisega seotud kulud ettevõttele ning teavitama väiksemaid ettevõtteid kogumiskoha paiknemiskohast. Suure-Jaani valla ettevõtted, kes kasutavad pakendeid, peavad kokku leppima pakendiettevõttega, kelle pakendeid nad kasutavad, pakendijäätmete kogumise viisis ning nõustuma pakendiettevõtte sooviga nende territooriumile pakendikonteinerite paigaldamisega. Ettevõtted, kes ei tee pakendiettevõttega koostööd, peavad ise enda poolt kasutatud pakendid ja pakendijäätmed kokku koguma ja transportima pakendiettevõtte territooriumile ning kandma sellega seonduvad kulud. Spetsiaalseid ettevõtete poolt kasutatud pakendite ja pakendijäätmete kogumispunkte, väljaspool «tarbija ettevõtete» territooriume Suure-Jaani valda ei rajata. Suure-Jaani valla pakendiettevõtted ja vajalikud pakendikonteinerid Suure-Jaani vallas on pakendimüügiettevõtetena käsitletavad: Pakendiettevõte Tegevusala Asukoht Rutt Raba OÜ Kaubandus Sürgavere Viljandi Tarbijate Ühistu Kaubandus Sürgavere Viljandi Tarbijate Ühistu Kaubandus Reegoldi Asulates, kus on mitu pakendiettevõtet kõrvuti ei ole otstarbekas kõikide ettevõtete juurde segapakendi kogumiskonteinereid paigaldada. Sellisel juhul peavad ettevõtted omavahel kokku leppima. Tabel 15. Suure-Jaani vallas paigutatavad pakendikonteinerid Alev, küla Konteinerite arv, erinevate objektide juures Müügipunktid Elamugrupid [20] Kogumispunkt Jäätmejaam Kokkukandepunkt SUURE-JAANI VALD Kõidama küla 2+2 Lõhavere küla 1 (segapakend) Munsi küla 1 (segapakend) Navesti küla 1 (segapakend) Nuutre küla 1 (segapakend) Päraküla küla 1 (segapakend) Reegoldi küla 1+1 1+1 Sürgavere alevik 2+2 3+3 1+1 Arjadi küla 1 (segapakend) Epra küla 1 (segapakend) Jälevere küla 1 (segapakend) Kabila küla 1 (segapakend) Kerita küla 1 (segapakend) Lahmuse küla 1 (segapakend) Põhjaka küla 1 (segapakend) Taevere küla 1 (segapakend) Tällevere küla 1 (segapakend) Vihi küla 1 (segapakend) Võhmassaare küla 1 (segapakend) Ängi küla 1 (segapakend) Karjasoo küla 1 (segapakend) Kibaru küla 1 (segapakend) Kootsi küla 1 (segapakend) Võlli küla 1 (segapakend) KOKKU: 6 tk. 17 tk. 2 tk. 16 tk. 1 – SEGAPAKENDIKONTEINER 1+1 – SEGAPAKENDI JA PABER-PAPPPAKENDI KONTEINERID Müügipunktide, elamugruppide ja kogumispunktidesse paigutatakse nii paber- ja papijäätmete kogumiskonteinerid kui ka segapakendi kogumiskonteinerid. Jäätmete kokkukandepunktidesse paigutatakse ainult segapakendi kogumiskonteinerid 6.2.2 Orgaanilised jäätmed Orgaanilised biolagunevad jäätmed moodustavad olulise osa segaolmejäätmetest. Biolagunevate jäätmete koguste vähendamisel on võtmeroll ladestatavate segaolmejäätmete koguste vähendamisel ning prügilate keskkonnaohu minimeerimisel. Orgaanilise aine rikkad on ka reoveesete, loomsete ja taimsete kudede jäätmed, puidujäätmed jne. Käesolevas punktis käsitletakse olmelise tekkega biolagunevaid jäätmeid nagu paber, köögijäätmed, haljastusjäätmed. Paberi- ja papijäätmed (ka. pakend) on eraldi kogutuna kergesti taaskasutatavad. Vanapaberi taaskasutamiseks on tarvis see eraldada muudest jäätmetest ning vältida selle kvaliteedi langemist. Antud jäätmete koguste vähendamine on võimalik eelkõige paberi- ja papijäätmete kogumisvõrgustiku rajamise abil. Paberi- ja papijäätmed suunatakse taaskasutusse läbi pakendijäätmete kogumissüsteemi. Samuti põletatakse suurem osa paberijäätmetest kodumajapidamistes. Paberi ja papppakendi konteinerid paigaldatakse Sürgavere, Kõidama ning Reegoldi kortermajade juurde koos segapakendi kogumiskonteineritega ning Sürgavere kogumispunktidesse. Haljastusjäätmetest saab eristada koduaedades ja ühiskondlikel aladel (pargid, kalmistud) tekkivaid haljastusjäätmeid. Ühiskondlike haljasalade hooldamisel tekkivate jäätmete käitlemisel on eesmärgiks suunata need 2008. aastaks 80 % ulatuses taaskasutusse (kompostimine). Koduaedades tekkivate haljastusjäätmete koguste vähendamiseks, tuleb propageerida nende kohapealset komposteerimist. Orgaanilised toidujäätmete eraldikogumine on vabatahtlik. Suuremaid investeeringuid orgaaniliste toidujäätmete käitlussüsteemi ülesehitamiseks ei tehta. Kortermajade puhul on vabatahtlik paigutada lokaalsed kompostrid, kus komposteeritakse kodumajapidamistes tekkivaid orgaanilisi jäätmeid ning tekkivat komposti saab kasutada haljastuses. Kompostrite paigaldamisega seonduvad kulud katavad jäätmetekitajad ise, kuid seeläbi on võimalik oluliselt vähendada segaolmejäätmete teket ning igapäevaseid otsekulusid jäätmekäitlusele. Orgaaniliste jäätmete käitlemine alates 01.01.2008 Alates 01.01.2008 muudetakse orgaaniliste jäätmete eraldikogumine kohustuslikuks kortermajades, kus on vähemalt 4 korterit. Eraldikogutud orgaaniliste jäätmete kogumine muudetakse korraldatud olmejäätmeveo I tasandi piirkonnas korraldatud olmejäätmeveo lahutamatuks osaks. Orgaanilisi jäätmeid hakkab koguma korraldatud olmejäätmevedu teostav jäätmekäitlusettevõte. Orgaanilised toidujäätmed, mis kogutakse korraldatud olmejäätmeveo kogumissüsteemiga transporditakse otse käitluskohta, n. Väätsa prügilas (toidujäätmete kompostimise käigus võib tekkida nõrgvett ja mitte komposteeruvaid jäätmeid, mis nõuavad erikäitlust). TÄPSEM ORGAANILISTE JÄÄTMETE KOGUMISE JA KÄITLEMISE SÜSTEEM TÖÖTATAKSE VÄLJA PÄRAST RIIKLIKU KONTSEPTSIOONI VÄLJA TÖÖTAMIST 2005. AASTAL. 6.2.3 Ohtlikud jäätmed Jäätmeseaduse §65, lg 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil korraldama kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja üleandmist jäätmekäitlejatele. Kohalik omavalitsus ei pea korraldama oma haldusterritooriumil probleemtoodetest tekkinud ohtlike jäätmete kogumist. Suure-Jaani valla ohtlikud jäätmed kogutakse Suure-Jaani linna ja Sürgavere aleviku ohtlike jäätmete kogumiskonteineris, mis paigaldatakse 2005 – 2006. aastal. Lisaks ohtlike jäätmete kogumiskonteinerile, korraldab Suure-Jaani Vallavalitsus vähemalt kord aastas ohtlike jäätmete kogumisringi. Kogumisringi läbiviimisel keskendutakse peamiselt hajaasustusega piirkondades tekkinud ohtlike jäätmete kogumisele. Ohtlike jäätmete kogumisringi peatumispunktideks on II tasandi korraldatud olmejäätmeveo piirkonna jäätmete kokkukandepunktid. Suuremate koguste ohtlike jäätmete üleandmiseks, peavad elanikud pöörduma otse ohtlike jäätmete käitlusettevõtte poole. Ohtlike jäätmete üleandmine kogumissüsteemile peaks eraisikutele olema tasuta. Ohtlikke jäätmeid tekitavad ettevõtted (sh. meditsiiniasutused) peavad sõlmima ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõttega jäätmete üleandmiseks vastavasisulise lepingu. Ohtlike jäätmete kogumiseks peavad ettevõtted rajama või leidma spetsiaalse koha, mis on vastavalt märgistatud ning kogumiseks tuleb kasutada spetsiaalset jäätmetaarat. Samuti peavad eelnimetatud ettevõtted vastu võtma ettevõttesisesed jäätmekäitluseeskirjad. Ohtlike jäätmete kogumise ja üleandmisega seotud kulud katavad ettevõtted ise. Jäätmete üleandmise tõestamise aluseks on vastavasisuline ohtlike jäätmete saatekiri. 6.2.4 Ehitus- ja lammutusjäätmed Nimetatud jäätmete tekke kogused sõltuvad otseselt majanduslikust olukorrast, mida kiirem on majanduslik kasv, seda enam toimub uute ehitiste rajamist ning vanade lammutamist. Eesmärgiks peab olema ehitusjäätmete eraldi kogumine. Peamiseks eesmärgiks on jäätmekoguste ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Eesmärgi täitmisel on peamine roll tööde teostajal, ehitus- ja lammutustöödel saab jäätmeteket vältida ja koguseid vähendada mõistliku töökorralduse ja tööde parema organiseeritusega. Selleks tuleb: • Suurendada korduskasutatavate materjalide kasutamist; • Vähendada materjalide raiskamist tööde kõigil etappidel; • Vähendada ohtlike ainete kasutamist; • Eraldada ja koguda ehituse kõigis etappides tekkivad ohtlikud jäätmed; • Lammutusjäätmete hulgast võimalusel eraldada turuväärtust omavad materjalid; • Lammutusjäätmete hulgast eraldada materjalid, mis võivad jäätmete edasisel töötlemisel ja kasutamisel põhjustada kvaliteedi langust; • Siduda ehitus- ja lammutusjäätmete käitlussüsteemi kirjeldus ehitusloa dokumentatsiooniga. Tavajäätmetest ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Viljandimaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi». Ehitusjäätmete kogumisel, tuleb eraldi koguda ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed: • Asbesti sisaldavad materjalid • Värvide, naftasaaduste jt ohtlike ainetega saastunud materjalid (kivid, pinnas, puit jms) • Puidukaitsevahenditega immutatud puitmaterjalid Nimetatud jäätmeid peab kogu tegevusprotsessi kestel käsitlema ohtlike jäätmetena ning käitlema Jäätmeseadusega sätestatud korras. Ohtlike ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine ehitusobjektil peab toimuma spetsiaalsetes kogumiskonteinerites ning tekkinud jäätmed tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tuleb käidelda Keskkonnaministri määrusega nr 22, 21.04.2004 «Asbesti sisaldavate jäätmete käitlemisnõuded» kehtestatud korras ning üle anda selleks jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 6.2.5 Puidujäätmed Puidujäätmete taaskasutamisel tuleks eelkõige tähelepanu pöörata nende taaskasutamisele läbi soojusenergia tootmise. Mittepõlevate või raskesti põlevate puidujäätmete kõrvaldamine või taaskasutamine väljaspool spetsiaalset jäätmekäitluskohta või prügilat on lubatud üksnes Jäätmeseadusega sätestatud korras ja Viljandimaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatult. Tavajäätmetest puidujäätmete taaskasutamiseks, kuni 5 tonni aastas, peavad jäätmetekitajad ennast registreerima Viljandimaa Keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohustusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi». Ohtlike ainetega töödeldud puidujäätmeid käsitletakse ohtlike jäätmetena ning need tuleb üle anda otse ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. 6.2.6 Probleemtooted Probleemtooted on kõik tooted, mille jäätmed võivad põhjustada kõrgendatud riske inimese tervisele ja keskkonnale. Siiani on reguleeritud probleemtoodete käitlust koos teiste ohtlike jäätmetega, kuid nende kõrgendatud riskist tulenevalt, tuleb nende käitlemisele täiendavat tähelepanu pöörata. Probleemtooted on: • patareid ja akud • PCB-sid sisaldavad seadmed • mootorsõidukid ja nende osad • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad Jäätmeseadusest tulenevalt on probleemtoodete tootja kohustatud korraldama enda poolt toodetud ja edasimüüdud probleemtoodete ja nende jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise või kõrvaldamise ning kandma nimetatud tegevusega seotud kulud. Selleks peavad tootjad (sh. ka müüjad) korraldama vastavate probleemtoodete kogumise. Patareid Patareide kogumiseks tuleks paigutada koolidesse, vallamajja, poodidesse jne spetsiaalsed patareide kogumiskastid. Mootorsõidukid ja nende osad sh akud Alates 16. juulist 2003 võetakse prügilasse kasutatud rehve vastu ainult tükeldatult. Alates 16. juulist 2006 ei võeta prügilasse enam vastu ka tükeldatud kasutatud rehve. Mootorsõidukite ja nende osade (sh rehvide) tagasivõtmise peavad tootja-vastutuse põhimõttel ellu rakendama ja finantseerima tootjad ja turustajad, kes võivad selle ülesande delegeerida jäätmekäitlejatele. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastu võetud direktiivile 2000/53/EÜ vanasõidukite kohta, peab hiljemalt 1. jaanuariks 2006 kõigi kasutuselt kõrvaldatud sõidukite materjali aastane korduv- ja taaskasutamine hõlmama vähemalt 85% sõiduki keskmisest massist ning aastane korduvkasutus ja ringlussevõtt vähemalt 80% sõiduki keskmisest massist. Akude kogumine võiks toimuda happekindlates kogumiskonteinerites: • ohtlike jäätmete kogumiskonteineris; Vanarehve tuleks koguda üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus. Elektri- ja elektroonikaseadmed ning nende osad Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid kogutakse üks kord aastas läbiviidava kogumisringi käigus ning Suure-Jaani valla jäätmete kogumispunktis ning Suure-Jaani linna jäätmejaamas. Elektri- ja elektroonikaseadmete kogumise korraldamist EL elektri- ja elektroonikaseadmete direktiiv on püstitanud eesmärgi koguda kodumajapidamistest 31. detsembriks 2006 neli kilogrammi elektri- ja elektroonikajäätmeid inimese kohta aastas 6.3 Segaolmejäätmete kõrvaldamine • Suure-Jaani vallast kogutud segaolmejäätmed kõrvaldatakse Viljandi prügilas. • Pärast Viljandi prügila sulgemist kõrvaldatakse segaolmejäätmed Väätsa prügilas. 7. JÄÄTMEHOOLDUSE EESMÄRKIDE ELLUVIIMINE JA RAHASTAMINE 7.1 Suure-Jaani valla seadusandlus Üleriigilist seadusandlust täpsustavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid, mille hulgast on jäätmekäitluse korraldamise aspektist olulisem jäätmehoolduseeskiri. Suure-Jaani valla jäätmehoolduseeskiri uuendatakse pärast korraldatud olmejäätmeveo konkursi välja kuulutamist. Kuni jäätmekäitlusettevõttele jäätmeloa väljastamiseni toimub korraldatud olmejäätmevedu samadel tingimustel nagu 2004. aastal ning seniste jäätmekäitluslepingute alusel. Uuendatud jäätmehoolduseeskirjades tuleb lisaks Jäätmeseaduse § 71 toodule, täpsustada: 1. Korraldatud olmejäätmeveo I ja II tasandi veopiirkondade täpsed piirid; 2. Korraldatud olmejäätmeveo miinimumpakett korraldatud olmejäätmeveosüsteemile üleantavate jäätmekoguste osas; 3. Segaolmejäätmete üleandmisel jäätmekäitlusteenuse hind; 4. Jäätmekäitlusettevõttega lepingu sõlmimise kohustuslikkus; 5. Taaskasutatavate jäätmete kogumiskohad; 6. Pakendijäätmete kogumiskonteinerite täpsed asukohad ja pakendijäätmete liigid, milliseid sinna kogutakse; 7. Pakendi müügikohtade kohustused tagatisrahaga seotud pakendi vastuvõtul; 8. Ettevõtete jäätmehooldusega seotud kohustused. Korraldatud olmejäätmeveo konkursi korraldamiseks ja rakendamiseks peavad Suure-Jaani Vallavolikogu kehtestama järgmised korraldatud jäätmevedu reguleerivad õigusaktid: 1. Korraldatud olmejäätmeveo tingimuste kindlaks määramine. 2. Korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi korraldamise kord (arvesse tuleks võtta lisaks Jäätmeseaduse nõuetele, järgmiseid õigusakte: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 1, Konkurentsiseaduse § 14 lõige2 ning Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord». 3. Jäätmevaldajate registri pidamise kord. 4. Korraldatud olmejäätmeveost vabastamise kord. Lisaks eeltoodud õigusaktidele peaks Suure-Jaani Vallavalitsus ja MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus sõlmima lepingu, mis võimaldaks KEJHK-l arendada Suure-Jaani valla jäätmehooldust. 7.2 Suure-Jaani valla ülesanded Suure-Jaani Vallavalitsuse otsesed ülesanded piirkonna jäätmehoolduse arendamisel ning käesolevas jäätmekavas püstitatud eesmärkide saavutamisel on järgmised: • osaleb aktiivselt MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse töös. • rahastab MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse jäätmehooldusalast tegevust, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale ning MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse eelarvele. • osaleb oma rahalise osalusega MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduse poolt taotletavates jäätmehooldusalastes projektides, vastavalt käesoleva Jäätmekava tegevuskavale. • määratleb ning viib läbi vajalikud planeeringulised protseduurid jäätmekäitluskohtade rajamisel. • kindlustama korraldatud olmejäätmeveo tingimustes jäätmete kogumiseks ja veoks ettenähtud transpordivahendite ligipääsu kõikidele jäätmevaldajatele. See puudutab eelkõige talvetingimustes korrapärast lumetõrjet, ajutisi läbisõidupiiranguid märgadel perioodidel ning üldist teedevõrgu seisukorda. 7.3 MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse ülesanded Jäätmehoolduse korraldamine regionaalsel tasandil on korraldatakse koostöös MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse liikmetest kohalike omavalitsustega. Selleks delegeerib Suure-Jaani Vallavalitsus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele järgmised Jäätmeseadusest tulenevad Suure-Jaani valla jäätmehooldusealased ülesanded: • omavalitsuse territooriumil optimaalse ja põhjendatud jäätmekäitlushinna kujundamine • olmejäätmete ja taaskasutavate jäätmete käitlemiseks konkursside korraldamine • jäätmealaste andmebaaside ning registrite haldamine • ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine • jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmise kontrollimine • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete veopiirkondade, jäätmeliikide, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine • kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine • kompostitavate -, ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine • teeninduspiirkonnas olmejäätmete ja vajadusel muude jäätmete kogumine ja vedu • korraldatud olmejäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemine • teeninduspiirkonnas korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest olmejäätmete valdaja vabastamine • jäätmete kogumiskohtade määramine, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada Lisaks omavalitsuse poolt delegeeritud Jäätmeseadusest tulenevatele omavalitsuse jäätmehooldusalastele ülesannetele, on KEJHK ülesandeks oma liikmetest omavalitsuste jäätmehooldusalaste eesmärkide saavutamiseks teostada järgmiseid tegevusi [21] : • koostab jäätmehoolduse arendamiseks ja investeeringuteks projekte ja rahataotlusi • töötab välja ja viib ellu jäätmete vähendamise ning taaskasutamise programme • korraldab jäätmejaamade, sorteerimis- ja ohtlike jäätmete kogumispunktide rajamist ja haldamist • korraldab jäätmekäitlusalast arendus- ja selgitustööd ning teeb keskkonnateadlikkuse tõstmise alast propagandat • edendab ja propageerib jäätmete sorteerimist ning liigiti kogumist • annab välja jäätmehooldusalaseid trükiseid • korraldab omavalitsuste jäätmekavade ja jäätmehoolduseeskirjade koostamist ja aktualiseerimist • korraldab omavalitsustes jäätmete taaskasutamist • korraldab omavalitsuse jäätmehoolduse arendamiseks ühingu kasutusse antud vahendite, kinnis- või registrisse kantavate vallasasjade kasutamist. 7.4 Jäätmetekitaja ülesanded Lisaks Jäätmeseaduses ja selle alamõigusaktides toodud üldistele jäätmehooldusalasetele nõuetele peavad Suure-Jaani vallas tegutsevad ettevõtted ja asutused järgima järgmiseid täiendavaid jäätmekäitlusega seotud kohustusi: • Põllumajandustootja peab pidama arvestust kasutatud taimekaitsevahendite üle. • Puidutööstusettevõtted peavad kasutama oma tootmises tehnoloogiat, mis võimaldab maksimaalselt taaskasutada tekkivaid puidujäätmeid (n. kasutama puidu immutus- ja kaitsevahendeid ainult valmistoodangul, mitte toormaterjalil). • Jäätmetekitajad, millised tekivad aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid või 100 kg ohtlikke jäätmeid, esitama oma tegevuskohajärgsele kohalikule omavalitsusele, aasta lõpul aruande, kus on näidatud jäätmete liikumine möödunud aasta jooksul. • Autoremondi, -hoolduse või lammutamisega tegelevad ettevõtted peavad sõlmima, alates 01.09.2005.a. tekkinud ohtlike jäätmete (vanaõlid, jahutusvedelikud, akud jne) üleandmiseks ohtlike jäätmete käitlusettevõttega jäätmekäitlemislepingu. • Meditsiiniasutused ja -ettevõtted peavad kasutama tekkinud jäätmete kogumiseks spetsiaalseid kogumiskonteinereid ning vastu võtma ettevõtte jäätmekäitluseeskirja, kus on toodud ettevõtte või asutuse poolt läbiviidava jäätmekäitluse kirjeldus, töötajate tegevus ja vastus, jäätmekäitlusettevõte millisele jäätmed üle antakse. Nõue rakendub alates 01.09.2005.a. • Juriidilistelt isikutelt ei nõuta jäätmeloa olemasolu, vastavalt Keskkonnaministri määrusega nr 21, 21.04.2004.a «Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamine või tekkekohas kõrvaldamise nõuded». • Eeltoodud punktis käsitletud jäätmetekitajad on kohustatud ennast registreerima Viljandimaa keskkonnateenistuses, esitades Keskkonnaministri määruses nr 18, 20.04.2004 «Jäätmeloa omamise kohutusest vabastatud isiku või tavajäätmete vedajate teate ja registreerimisetõendi». • Ettevõtted millised alustavad oma tegevust Suure-Jaani vallas, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, on kohustatud omavalitsusest tegevus- või kauplemisluba taotledes esitama lisaks muudele dokumentidele ettevõtte jäätmekava, kus on toodud põhjalik ülevaade kavatsetavast jäätmehooldusest ettevõttes. • Ettevõtted, millised juba tegutsevad Suure-Jaani valla haldusterritooriumitel, peavad koostama oma ettevõtte jäätmekava hiljemalt 01.01.2006.a ning esitama selle kooskõlastamiseks oma tegevuskohajärgsele omavalitsusele. 7.5 Jäätmehoolduse arendamise rahastamine Suure-Jaani valla jäätmehoolduse arendamine toimub läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse. Jäätmehoolduse arendamise rahastamine toimub järgmiselt: 1) Suure-Jaani valla liikmemaks KEJHK-le 2) Suure-Jaani valla sihtotstarbelised eraldised KEJHK-le 3) Suure-Jaani valla omaosalus KIK-i projektides 4) Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest Alates korraldatud olmejäätmeveo ning KEJHK lepinguhaldussüsteemi rakendumisest, toimub Suure-Jaani valla jäätmehoolduse arendamise rahastamine järgmiselt: 1. Suure-Jaani valla liikmemaks KEJHK-le 2. Saastetasu segaolmejäätmete ladestamisest 3. KEJHK lepinguhaldussüsteemist saadavast tulust Vastavalt Saastetasu seadusele 10.02.1999, jõustunud 21.03.1999.a on saastetasu maksmise eesmärk erinevate saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimaliku kahju. Saastetasu ei maksta jäätmete viimisel keskkonda kui viidav kogus on väiksem kui Jäätmeseadusega kehtestatud jäätmeloa kohustuslikkuse alampiir ning jäätmete keskkonda viimisel nende taaskasutamise eesmärgil Jäätmeseaduse tähenduses. Saastetasu seaduse § 7 kohaselt makstakse saastetasu olmejäätmete keskkonda viimisel 75% ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25% ulatuses riigieelarvesse. Teiste jäätmeliikide keskkonda viimisel laekub 100% saastetasust riigieelarvesse. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras piirkonna jäätmehoolduse arendamiseks. Saastetasu seadusega kehtestatud saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel on järgmised: • Tavajäätmed – alates 2004. aasta 01. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 01. jaanuarist 30,0 krooni; • Olmejäätmed – alates 2004. aasta 01. jaanuarist 4,0 krooni, alates 2005. aasta 01. jaanuarist 30,0 krooni; Tabel 16. Hinnanguliselt omavalitsustele laekuv saastetasu Jäätmetekitaja Prognoos Kogus Saastetasu SUURE-JAANI VALD Kodumajapidamised (I tasand) 207,84 t 5 611,70 Kodumajapidamised (II tasand) 110,89 t 2 994,05 Ettevõtted ja asutused 60 t 1 620,00 KOKKU: 10 225,75 7.6 Jäätmevaldajate register. Jäätmeseaduse §69 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse organ asutama oma määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestama registri pidamise korra. Jäätmevaldajate registri pidamise eesmärgiks tekitada omavalitsusel ülevaade kõikidest piirkonna jäätmetekitajatest, nende poolt jäätmeliikidest ja kogustest. Jäätmevaldajate registris võiks kajastuda järgmised andmed: • Jäätmetekitaja nimi • Jäätmetekitaja aadress • Eraisikust jäätmetekitaja puhul kasutatav elamutüüp • Jäätmetekitaja asukoht korraldatud olmejäätmeveo piirkonnas ning piirkonna tasand (I või II tasand) • II tasandi piirkonna puhul jäätmete kokkukandepunkti asukoht • I tasandi piirkonna jäätmetekitajate puhul kasutatava konteineri tüüp • Jäätmeveo sagedus • Kogutud jäätmekogus • Andmed jäätmeveost ajutise vabastamise kohta Kõik piirkonnas tegutsevad jäätmekäitlusettevõtted peavad tegevuskohajärgsele omavalitsusele kord kvartalis andma eeltoodud andmeid oma klientide kohta. Taaskasutatavate jäätmete käitlejad peavad esitama kogutud jäätmeliikide ja –koguste kohta kogumiskohtade järgi. Suure-Jaani valla jäätmevaldajate register moodustakse koostöös teiste KEJHK omavalitsustega ning ühildatakse KEJHK lepinguhaldussüsteemiga. 8. Tegevuskava eesmärkide realiseerimiseks Nr. Tegevuse / projekti nimi Teostamise aeg Teostaja , rahastaja Maksumus Kommentaar 1. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 1.1 Segaolmejäätmete kogumiseks ja veoks korraldatud olmejäätmete konkursi läbi viimine 01.03 – 01.08.2005 KOV ja KEJHK 7000.00 Konkursi tulemusel sõlmitakse leping segaolmejäätmete veoks parima pakkumise teinud jäätmekäitlusettevõttega 1.2 Segaolmejäätmete kogumiseks konterivõrgustiku rajamine Hiljemalt 01.09.2005 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Konkursi võitnud jäätmekäitlusettevõte rajab kogu Suure-Jaani valda katva segaolmejäätmete konteinerivõrgustiku. 1.3 Kõikide jäätmetekitajatega lepingute sõlmimine Hiljemalt 01.01.2006 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Jäätmetekitajate määratlemise aluseks on jäätmevaldajate register ja jäätmekava. 1.4 Jäätmevaldajate registri sisseseadmine Hiljemalt 01.03.2005 KOV, KEJHK 13780.00 7000.00 + 2,7 krooni ühe elaniku kohta 2. OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMINE 2.1 Kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumisaktsioonide korraldamine Iga aasta Jäätmekäitlusettevõte, KOV, KIK, KEJHK 15000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Suure-Jaani valla külad. 2.2 Sürgavere ohtlike jäätmete kogumiskonteineri soetamine 2005 KOV, KEJHK, KIK 30000.00 KEJHK töötab välja väiksemates kogustes ohtlike jäätmete kogumiseks sobiva konteineri standardi 2.2 Ohtlike jäätmete kogumine Suure-Jaani linna ja Sürgavere ohtlike jäätmete kogumiskonteineris Iga aasta KOV, KEJHK, KIK 20000.00 3. MUUDE TAASKASUTATAVATE JÄÄTMETE KOGUMINE 3.1 Sürgavere jäätmekogumispunkti rajamine 2005 – 2007 KOV, KEJHK, KIK 50000.00 3.2 Suure-Jaani linna jäätmejaama ehitus 2006 - 2009 KOV, KEJHK, KIK - Maksumus selgub jäätmejaama projekti koostamisel. Suure-Jaani vald kaasrahastab jäätmejaama ehitust. 3.3 Orgaaniliste jäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku paigaldamine kortermajade juurde 2008 - 2009 KEJHK, Jäätmekäitlusettevõte - Alates orgaaniliste jäätmete eraldikogumise kohutuse rakendamist. 3.4 Pakendijäätmete kogumiskonteinerite võrgustiku väljaehitamine 2005 - 2006 KEJHK, Pakendiettevõtted või TKO [22] - Vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1. 3.5 Tagatisrahaga kaetud pakendikogumissüsteemi rakendamine 2005 KEJHK, Pakendiettevõtted või TKO 23 - Alates vastavasisulise KKMm vastuvõtmist ning vastavalt käesoleva jäätmekava ptk. 6.2.1 3.6 Ehitusjäätmete kogumisvõimaluste rajamine 2005 - 2006 KOV, KEJHK, KIK - 3.7 Suuregabariidiliste jäätmete kogumisringide korraldamine Iga aasta KOV, KEJHK, KIK 15000.00 Kogumisring peaks toimuma vähemalt kord aastas ning endasse haarama kõik Suure-Jaani valla külad. 3.8 Probleemtoodete kogumise rakendamine Patareide kogumiskastide paigaldamine 2005 KOV, TVO [23] 2 500.00 Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 Akude kogumiskastide paigaldamine 2005 KOV, TVO 24 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 Elektri- ja elektroonikaseadmete, vanarehvide kogumine 2005 KOV, TVO 24 - Vastavalt käesoleva jäätmekava pt. 6.2.6 3.9 Probleemtoodete kogumise rahastamine 2005 - 2009 TVO 26 - «Tootja vastuse printsiip» 4. ELANIKKONNA KESKKONNATEADLIKKUSE TÕSTMINE ja KOV JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 4.1 Keskkonnasõbraliku ettevõtte konkursi rakendamine 2006- 2009 KOV, KEJHK - Iga aasta valitakse keskkonnasõbralikum ettevõte 4.2 Infovoldikute koostamine ja levitamine ning vallalehtedes jäätmehooldusalaste artiklite avaldamine 2005 – 2009 KOV, KEJHK - Teostab ja rahastab KEJHK oma eelarvelistest vahenditest. KOV roll on olla partneriks KEJHK-le tegevuste läbiviimisel 4.3 Jäätmehooldusalaste seminaride korraldamine 2005 – 2009 KOV, KEJHK - 4.4 Jäätmekava uuendamine 2005 - 2009 KOV, KEJHK - 4.5 Jäätmehoolduseeskirjade uuendamine 2005 KOV, KEJHK - 4.6 Orgaaniliste jäätmete käitlussüsteemi ülesehitus 2005 KOV, KEJHK - 4.7 Jäätmehoolduse korraldamiseks seadusandlike aktide ettevalmistamine 2005 - 2009 KOV, KEJHK - 5. PRÜGILATE JA EBASEADUSLIKE JÄÄTMELADESTUSPAIKADE SULGEMINE NING JÄRELHOOLDUS 5.1 Reegoldi ja Kõrvepea prügilate korrastamiskavade koostamine 2005 – 2006 KOV, KEJHK, KIK 90000.00 5.2 Reegoldi prügila korrastamine 2006 - 2009 KOV, KEJHK, KIK 404500.00 Riikliku jäätmekava hinnang 600000.00 5.3 Kõrvepea prügila korrastamine 2006 - 2009 KOV, KEJHK, KIK 593400.00 Riikliku jäätmekava hinnang 700000.00 5.4 Suure-Jaani valla ebaseaduslike ladestuspaikade korrastamine 2005 - 2009 KOV, KEJHK, KIK - Maksumused tuleb täpsemalt välja selgitada 6. ETTEVÕTETE JÄÄTMEHOOLDUSE KORRALDUS 6.1 Ettevõtete jäätmekavade ja jäätmekäitluseeskirjade koostamine 2005 KEJHK, ettevõtted - Jäätmekava koostamise nõude aluseks on Jäätmeseaduse § 44, lg 4 6.2 Ettevõtetes taaskasutatavate jäätmete lahuskogumise rakendamine 2005 - 2009 KEJHK, ettevõtted - 6.3 Jäätmekäitlusnõuete sidumine ehitus- ja tegevuslubadega 2005 KOV, KEJHK, ettevõtted - Saavutamaks kontrolli ja suunamaks ettevõtteid oma jäätmeid käitlema Lisad Lisa 1. Omavalitsuse täpsustatud ülesanded jäätmehoolduse korraldamisel Õigusakt Õigus või kohustus Jäätmeseadus 01.04.2004.a. §12, lg 2 Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid. § 31 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. § 39 Jäätmehoolduse arendamiseks koostatakse riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava. § 43, lg 4 Kui maakonna jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava, ajakohastatakse kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ühe aasta jooksul maakonna ajakohastatud jäätmekava kinnitamisest arvates. § 44, lg 4 Kohaliku omavalitsuste organ võib nõuda oma haldusterritooriumil tegutsevalt ettevõtjalt äriseadustiku tähenduses, mittetulundusühingult, sihtasutuselt ja seaduse alusel asutatud muult asutuselt Jäätmeseaduse § 39 lõikele 3 vastava jäätmekava koostamist oma kulul ning esitamist, kui see on vajalik kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks. § 44, lg 5 Keskkonnaminister ja kohaliku omavalitsuse organ on kohustatud säilitama jäätmekava koostamise käigus kogutud teabe seadusega sätestatud korras. § 46, lg 2 Riigi jäätmekava eelnõu ja maakonna jäätmekava eelnõu koostamisele kaasatakse asjakohaste riigiasutuste, kohalike omavalitsuste organite, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtjate, mittetulundusühingute ning nende liitude esindajad ja teised asjast huvitatud isikud. § 47, lg 2 Maakonna jäätmekava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks vastava maakonna maavanemale ning seisukohavõtuks kohaliku omavalitsuse organile, kelle haldusterritooriumi jäätmekava käsitleb. § 55 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu esitatakse enne selle vastuvõtmist arvamuse avaldamiseks keskkonnateenistusele ning maavanemale. § 56, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab kohaliku omavalituse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku ja jäätmekava eelnõu arutamiseks vähemalt ühe avaliku istungi. § 56, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust kohalikus ajalehes. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt kaks nädalat. § 56, lg 3 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avalikku istungit kohalikus ajalehes. § 56, lg 4 Avalikku istungit ei pea korraldama, kui avaliku väljapaneku kestel ei esitatud ühtegi ettepanekut või vastuväidet. § 57, lg 1 Igaühel on õigus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava eelnõu avaliku väljapaneku kestel selle kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. § 57, lg 2 Jäätmekava eelnõu arutamiseks korraldataval istungil on igaühel õigus avaldada suuliselt jäätmekava eelnõu kohta arvamust. § 57, lg 3 Valla- või linnavalitsus vaatab läbi avaliku väljapaneku kestel ja avalikul istungil esitatud ettepanekud ja vastuväited ning otsustab vajadusel jäätmekava eelnõu muutmise vastavalt esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele. § 58 Valla- või linnavalitsus teeb jäätmekava avaliku väljapaneku ja avaliku istungi tulemused teatavaks kohalikus ajalehes. § 59, lg 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava võtab vastu kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu. § 65, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organid korraldavad oma haldusterritooriumil kodumajapidamistes tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele, välja arvatud Jäätmeseaduse § 26 lõikes 1 nimetatud juhul. § 66, lg 2 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. § 66, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ võib jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja keskkonnakaitsevajadus. § 66, lg 4 Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu piirmäär kehtestatakse valla või linna volikogu määrusega. § 67, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab iseseisvalt või koostöös teiste omavalitsuste organitega korraldatud jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 67, lg 4 Veopiirkonna määrab kohaliku omavalitsuse volikogu, lähtudes eeldatavatest jäätmekogustest, hoonestusest ning teede- ja tänavate võrgu eripärast. § 67, lg 8 Korraldatud jäätmeveo konkursi korraldaja avalikustab oma otsuse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus ajalehes. § 69, lg 3 Kohaliku omavalitsuse organ asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise korra. § 69, lg 4 Valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. § 69, lg 6 Kohalikul omavalitsusel on õigus saada tasuta teavet jäätmeveo piirkonnas tegutsevalt jäätmevedajalt jäätmevaldajate registri andmete kohta. § 70 Kohaliku omavalitsuse organ korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse organ võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. § 71, lg 1 Jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korraldamiseks kohaliku omavalitsuse üksuses kehtestatakse volikogu määrusega. § 72 Jäätmehoolduse arendamist toetatakse olmejäätmete keskkonda viimise eest makstavast saastetasust. § 79 Jäätmekäitleja tegevus- või asukohajärgne valla- või linnavalitsus esitab kümne tööpäeva jooksul pärast jäätmeloa taotluse saamist loa andjale oma arvamuse jäätmeloa taotluse kohta. § 85, lg 3 Jäätmeloa andja tunnistab jäätmeloa kehtetuks sellest loa omajat eelnevalt informeerides, kui loa omaja ei ole alustanud kohaliku omavalitsuse organi korraldatud jäätmevedu ühe nädala jooksul loa märgitud tähtajast arvates ega ole esitanud taotlust tegevuse algusaja muutmiseks. § 117, lg 3 Keskkonnaministril ja keskkonnajärelvalve asutusel on õigus saada toodete valmistajalt või sissevedajalt ning valitsusasutuselt või valla- või linnavalitsuselt andmeid Eestis valmistatavate või Eestisse sisseveetavate toodete ja nende valmistamisel kasutatavate ainete ning neist tekkivate jäätmete ja nende käitluse kohta. § 127, lg 2 Jäätmeseaduse §-des 120-126 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon, politseiprefektuur ning kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. § 128, lg 5 Kui saastatud kinnisasja omanik ei täida Jäätmeseaduse § 128, lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul kohaliku omavalitsuse organ asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. § 128, lg 6 Kui kohaliku omavalitsuse organ ei ole korraldanud oma haldusterritooriumil korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli vastav kohustus, ja sellest tulenevalt on tekkinud keskkonnasaastus, kannab jäätmete ning nendest põhjustatud saaste likvideerimise kuludest poole kohaliku omavalitsuse organ. § 135, lg 1 Korraldatud jäätmevedu tuleb korraldada alates 2005. aasta 1. jaanuarist. § 135, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksusele, mille haldusterritooriumil elab vähem kui 1500 inimest, korraldatud jäätmeveo korraldamise kohustus Jäätmeseaduse §-de 66-69 tähenduses ei laiene. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm § 10, lg 3 Litsentsi taotlemiseks esitab taotleja litsentsi andjale järgmised dokumendid: 3) taotleja jäätmekäitluskohajärgse või kui jäätmekäitluskoht puudub, ettevõtte registreerimiskohajärgse maakonna Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuse ja valla- või linnavalitsuse arvamus kavandatava tegevuse kohta. Saastetasu seadus § 7, lg 1 Saastetasu makstakse riigieelarvesse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Saastetasu kasutatakse seadusega sätestatud sihtotstarbel ja korras. § 7, lg 2 Saastetasu seaduse § 10 lõike 1 punktis 2 nimetatud olmejäätmete keskkonda viimise eest makstakse saastetasu 75 protsendi ulatuses jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsendi ulatuses riigieelarvesse. Pakendiseadus § 15, lg 1 Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas. § 15, lg 2 Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid. § 26, lg 1 Teostada pakendijäätmete käitlemise üle järelvalvet vastavalt Keskkonnajärelvalve seadusega sätestatud korras. § 33, lg 2 Valla- või linnavalitsus on kohustatud teostama Pakendiseaduse § 27 – 32 nimetatud väärtegude kohtuvälist menetlust. Keskkonnajärelevalve seadus § 3, lg 1 Keskkonnajärelevalvet teostavad Keskkonnainspektsioon, Maa-amet, ja kohalik omavalitsusorgan või -asutus. § 6, lg 1 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse- ja kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, või kui neid ei ole määratud, valla- või linnavalitsus. § 6, lg 2 Kui kohalikule omavalitsusüksusele on pandud seadusega ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata keskkonnajärelevalve ülesandeid, või kui ta on need endale seaduse alusel ise võtnud, määrab volikogu ka nende teostamiseks vajalikud isikud või asutused või teostab järelevalvet valla- või linnavalitsus. § 6, lg 3 Kohalik omavalitsusüksus: 1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnaabinõude elluviimiseks; 2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seostud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimese elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumistest. § 6, lg 4 Kui kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ei ole otsustanud teisiti, toimub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud keskkonnajärelevalve samaselt riigiasutuste korraldatava järelevalvega ning järelevalve teostajal on oma haldusterritooriumil võrdsed õigused riigi keskkonnajärelevalve asutuse ja keskkonnainspektoriga. § 7, lg 1 Keskkonnainspektsioonil on õigus kontrollida seadusega kohalikule omavalitsusüksusele pandud või kohaliku omavalitsusüksuse poolt halduslepinguga võetud keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste ülesannete täitmist ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse keskkonnakaitse- ja -kastusalaste üksikaktide seaduslikkust, Maa-ametil on õigus kontrollida toiminguid maakorralduse, maade eraldamise, arvestuse ja kasutuse valdkonnas ning kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse vastavate üksikaktide seaduslikkust. § 7, lg 2 Keskkonnainspektsioonil ja Maa-ametil on õigus nõuda kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsuse poolt antud, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud üksikakti ärakirja, Keskkonnainspektsioonil on õigus nõuda antud keskkonnaloa ärakirja. § 7, lg 3 Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja valitsus on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ärakirja esitama hiljemalt seitsmendal päeval, alates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku nõude saamisest. § 7, lg 4 Kui Keskkonnainspektsioon või Maa-amet leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse volikogu või valitsuse üksikakt või antud keskkonnaluba ei vasta kas täielikult või osaliselt seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, esitab ta kirjaliku ettepaneku viia akt nendega vastavusse. Kui omavalitsusüksuste volikogu või valitsus ei ole 15 päeva jooksul, arvates Keskkonnainspektsiooni või Maa-ameti kirjaliku ettepaneku saamisest, akti või selle sätet seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub Keskkonnainspektsioon või Maa-amet halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse. § 11 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor on linna- või vallavalitsuse või muu omavalitsuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud tööülesannete asutusesisese jaotuse või volikogu otsusega. § 12, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnainspektoril on tegutsemisõigus töökohajärgse omavalitsusüksuse territooriumil. § 13, lg 2 Omavalitsuse keskkonnakaitseinspektori tõendi vormi ning valmistamise, väljaandmise ja äravõtmise korra kehtestab valla- või linnavalitsus. § 14, lg 2 Kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektorile väljastatakse vormi- ja eririietus kohaliku omavalitsuse kehtestatud korras ja kujunduses. § 16, lg 1 Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganit või -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimese elu, tervist või vara. § 16, lg 2 Keskkonnakaitseinspektor oma pädevuse piires: 1) kontrollib keskkonnakaitse- ja -kasutusalaste õigusaktide nõuetest kinnipidamist; 2) peatab keskkonnakaitse- või -kasutusalaste nõuetega vastuolus oleva tegevuse ja õiguspärase tegevuse, kui see ohustab inimese elu, tervist või vara; 3) võtab keskkonnakaitsealastest nõuetest kinnipidamise kontrollimisel kontrollproove ja teeb mõõtmisi ning nõuab keskkonna kaitsega seotud dokumentide esitamist; 4) ebaseadusliku tegevuse avastamise või kohustuslike keskkonnakaitseabinõude rakendamata jätmise tuvastamise korral teavitab õiguserikkujat tema tegevuse või tegevusetuse lubamatusest ning teeb vajadusel ettekirjutuse või annab suulise korralduse ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks või kohustuslike abinõude rakendamiseks. Lisa 2. Korraldatud olmejäätmeveoga liitunud jäätmetekitajad, seisuga 31.12.2003 Nr. Jäätmetekitaja Küla Nr. Jäätmetekitaja Küla Nr. Jäätmetekitaja Küla Nr. Jäätmetekitaja Küla 1 Laane, Ain Arjadi küla 19 Veeperv Aivar Nuutre 37 Bekker, Galina Sürgavere 55 Vingisaar, Ilme Sürgvere 2 Veskis, Aino Arjadi küla 20 Käba,Maie Nuutre küla 38 Buschmann, Volfgang Sürgavere 56 Arula, Ain Taevere 3 Ain Olesk Epra küla 21 Kink, Tiina Nuutre küla 39 Varblane, Enno Sürgavere 57 Maalinn, Toomas Tällevere 4 Lehiste, Ülar Epra küla 22 Voormansik, Peedu Nuutre küla 40 Ehala, Maarika Sürgavere 58 Margit Raudvee Tällevere 5 Prantsus,Lembit Epra küla 23 Toom, Peeter Põhjaka küla 41 Piir, Elmar Sürgavere 59 Lääts, Antti Vihi küla 6 Murumägi, Urve Kerita küla 24 Udam, Olavi Põhjaka küla 42 Maiste, Ille Sürgavere 60 Eva Ibrus Võhmassaare 7 Uus,Valner Kõidama 25 Raidsalu, M Päraküla 43 Kivisild, Jnga Sürgavere 61 Belendinov, Fariad Ängi küla 8 Aili Adamson Lahmuse 26 Arr, Anne Reegoldi 44 Kivisild, Karin Sürgavere 62 Lippus, Ene Ängi küla 9 Seero, Mati Lõhavere 27 Kipp, Milvi Reegoldi 45 Kukk, Elmar Sürgavere 63 Põder, Vambola Ängi küla 10 Tammai, Maie Lõhavere 28 Kuusk, Üllar Reegoldi 46 Lehtveer, Eero Sürgavere 64 Türner, Milvi Ängi küla 11 Tammerand, Andres Lõhavere 29 Reinup, Elviira Reegoldi 47 Tammist, P Sürgavere 12 Lillsaar Toomas Lõhavere 30 Sova,Tambet Reegoldi 48 Parm, Elve Sürgavere 13 Pakkonen Ardo Lõhavere 31 Leemet, Hilja Reegoldi 49 Rajamäe, Leili Sürgavere 14 Adamson, Niina Munsi küla 32 Hüva, Ivar Reegoldi 50 Espenberg, Raul Sürgavere 15 Kütt, Helle Munsi küla 33 Rebane, Leo Reegoldi 51 Puu, Romet Sürgavere 16 Mäkinen, Marina Munsi küla 34 Türner, Rein Reegoldi 52 Sülla, G Sürgavere 17 Ants Vaikla Navesti 35 Henn, Ahti Rääka küla 53 Umsar, 0lev Sürgavere 18 Reier, Mikk Navesti 36 Aadu, Leo Sürgavere 54 Raba, Heidi Sürgavere Lisa 3. KEJHK piirkonna 6 jäätmeveo piirkond Vaata lisast! [1] 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed. Statistikaamet. [2] 2000. aasta rahvastiku loenduse andmed. Statistikaamet. [3] Suure-Jaani Vallavalitsuse andmed [4] «Pakendi ja pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutamissüsteemi rakendamine Eestis» . Säästva Eesti Instituut 2003. [5] Pakendikoguste ja -liikide uuring Statistikaameti andmete põhjal. SEI-Tallinn, 2002. [6] Aluseks on võetud ainult kodumajapidamistest kogutud jäätmeliigid ja -kogused [7] KKM - Keskkonnaministeerium [8] KOV – kohalik omavalitsus [9] PM - Põllumajandusministeerium [10] Lääne-Virumaa jäätmehoolduse arengusuunad. Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus, Rakvere 2004 [11] TEEPIKKUS – arvestades ühekordse jäätmeveoringi pikkust omavalitsuse territooriumil (sh. arvestades teede ülesõitu ja asulasiseseid sõite). [12] Hinnanguline protsent jäätmeid tekkivatest jäätmetest, mis on võimalik kogumissüsteemiga eraldi koguda [13] Teoreetiline piir, arvestades segaolmejäätmete koostises olevate jäätmeliikide maksimaalset taaskasutatavat osa (koos orgaaniliste jäätmetega) [14] Asulakesksed jäätmete taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumiskohad. Kogumispunkt on rajatud iga asula teenindamiseks, jäätmejaam piirkonna suurema asula/linna ümbruskonna teenindamiseks [15] Suurema piirkonna (maakonna) teenindamiseks rajatud segaolmejäätmete sorteerimisjaam [16] Kogumine jäätmete vahetus tekkekohas (taaskasutatavate jäätmete kogumiskonteinerid elamugruppide sees) [17] Kogumispunktid asulates ja hajaasustusega piirkondadesse [18] Kogutakse kõiki levinud pakendiliike ühte konteinerisse, hiljem toimub sorteerimine [19] Joogitaara kokkuostmine kõikides müügipunktides tagatisraha alusel [20] Elamugruppide juurde tiheasustusega aladel paigutatakse konteinerid ca 100 inimese kohta segapakendi ja paber-papppakendile [21] MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse põhikiri, II peatükk, ptk 10 [22] TKO – pakendi taaskasutuse organisatsioon [23] TVO – probleemtoodete tootjavastuse organisatsioon