Suure-Jaani Vallavolikogu — Suure-Jaani valla põhimäärus — KO, 246, 2303

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 9 alusel. SUURE-JAANI VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Põhimääruse eesmärk Suure-Jaani valla põhimääruses sätestatakse Suure-Jaani valla omavalitsusorganite, nende tööorganite ja valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord ning valla teenistujate sotsiaalsed tagatised. § 2. Valla elanik (1) Suure-Jaani valla elanik on isik, kelle elukoht asub rahvastikuregistri andmetel Suure-Jaani valla territooriumil. (2) Täisealisel Suure-Jaani valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. § 3. Valla territoorium (1) Suure-Jaani valla territoorium koosneb vallasisesest Suure-Jaani linnast, Olustvere alevikust ja 46 külast: Aimla, Arjadi, Epra, Ilbaku, Ivaski, Jaska, Jälevere, Kabila, Karjasoo, Kibaru, Kildu, Kerita, Kobruvere, Kootsi, Kuhjavere, Kuiavere, Kurnuvere, Kõidama, Kärevere, Lahmuse, Lemmakõnnu, Lõhavere, Mudiste, Munsi, Metsküla, Mäeküla, Navesti, Nuutre, Paelama, Põhjaka, Päraküla, Riiassaare, Reegoldi, Rääka, Sandra, Sürgavere, Taevere, Tällevere, Tääksi, Vastemõisa, Vihi, Võhmassaare, Võivaku, Võlli, Ängi, Ülde. (2) Suure-Jaani valla territoorium koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel. (3) Valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. § 4. Omavalitsusorganid (1) Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel Suure-Jaani valla hääleõiguslike elanike valitud esinduskogu. (2) Vallavalitsus (edaspidi valitsus) on volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Suure-Jaani Vallavalitsuse asukoht on Lembitu pst 42, Suure-Jaani linn, Viljandimaa. (3) Vallavalitsuse teeninduspunktid on Vastemõisa külas ja Olustvere alevikus. § 5. Asjaajamiskeel omavalitsusorganites Asjaajamiskeeleks Suure-Jaani valla omavalitsusorganites ja nende struktuuriüksustes on eesti keel. § 6. Suure-Jaani valla eelarve Suure-Jaani vallal on eelarve- ja maksuseadustest ning käesolevast põhimäärusest lähtuv oma eelarve. § 7. Suure-Jaani valla tunnustusavaldused (1) Suure-Jaani vald avaldab tunnustust valla tänukirjaga ja valla aukodanikuks nimetamisega. (2) Tänukiri antakse vallale osutatud teenete eest või vallapoolse austusavaldusena. Tänukirja andmise aluseks on volikogu poole kehtestatud tänukirja statuut. (3) Suure-Jaani valla aukodaniku nimetus antakse üksikisikule vallapoolse erilise austuse avaldusena vallale osutatud väljapaistvate teenete eest. Valla aukodaniku nimetuse andmise aluseks on volikogu poole kehtestatud valla aukodaniku statuut. § 8. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) osalemine ettevõtluses; 2) tehingud vallavaraga; 3) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulu saamiseks; 4) eelarveliste vahendite suunamine fondidesse ja sihtkapitalidesse. (2) Vallavara kasutajate majandustegevus ei tohi rikkuda vastava tegevusala vaba konkurentsi põhimõtteid. (3) Vallavara valdajad võivad oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid füüsiliste ja juriidiliste isikutega seaduses sätestatud ja volikogu kehtestatud korras. § 9. Suure-Jaani valla kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab ja/või muudab seaduse alusel volikogu enne valla eelarve kinnitamist või muutmist. (2) Maksumäärasid võib eelarveaasta kestel vaid vähendada, välja arvatud juhud, mis tulenevad Eesti Vabariigi seaduste muudatustest. (3) Seaduse alusel võib volikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele valla territooriumil kehtiva eeskirja täitmiseks. 2. peatükk SUURE-JAANI VALLA SÜMBOLID § 10. Suure-Jaani valla sümbolid (1) Suure-Jaani valla sümbolite välja töötamise korraldab vallavolikogu. 3. peatükk SUURE-JAANI VALLAVOLIKOGU § 11. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel Eesti Vabariigi põhiseaduses ettenähtud ajaks salajase hääletamise teel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikele 3. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. § 12. Volikogu tegutsemine (1) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb vallaelanike huvides ja nende nimel. (2) Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvahääletuse või elanike küsitluse. (3) Volikogu tunnistatakse tegutsemisvõimetuks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõikele 1. (4) Volikogu tegutsemisvõimetusest tulenevad toimingud on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 52 lõigetes 2 ja 3. § 13. Volikogu pädevus Volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste otsustamine sätestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 22. § 14. Volikogu tööorganid (1) Volikogu tööorganid on: 1) eestseisus; 2) alatised komisjonid; 3) ajutised komisjonid; 4) fraktsioonid. (2) Volikogu asjaajamist korraldab vallakantselei. § 15. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõikele 1. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. (3) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (4) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 18 sätestatud juhtudel ja korras. (5) Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 19 sätestatud juhtudel ja korras. Volikogu liige on kohustatud koheselt teatama vallasekretärile asjaoludest, mis toovad kaasa tema volituste lõppemise või peatumise. (6) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) teha arupärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet; 3) seada üles kandidaate ja kandideerida volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude täiendus- ja muudatusettepanekuid; 5) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu; 6) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 7) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu ja repliigiga ning esitada küsimusi; 8) kasutada valitsuse ruume vallaelanike vastuvõtuks ja saada vallakantseleist tehnilist abi volikogu liikme õiguste ning kohustuste täitmiseks; 9) tasuta informeerida vallaelanikke vallakantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast; 10) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt sätestatud korras ja tingimustel; 11) taotleda volikogu istungil hääletamist. § 16. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. (2) Volikogu esimehe või aseesimehe koht võib volikogu otsusel olla palgaline. (3) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab teisi esindama volikogu vastavalt seadustega, valla põhimäärusega, Suure-Jaani valla esindamise korraga või volikogu antud pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt valla asutustelt ja valla ametiasutustelt vajalikke dokumente ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) jälgib järelpärimistele ja arupärimistele vastamist; 7) jälgib algatatud eelnõude vastavust põhimääruse paragrahvis 23 sätestatud nõuetele; 8) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 9) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 10) täidab muid seaduse alusel ja Suure-Jaani valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu aseesimees: 1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid; 2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohuseid vastavalt volikogu töökorrale ning volikogu, volikogu eestseisuse ja volikogu esimehe seatud ülesannetele. § 17. Volikogu esimehe asendamine (1) Kui volikogu esimehel pole ajutiselt võimalik oma ülesandeid täita, asendab teda üldjuhul volikogu aseesimees. Juhul, kui volikogu esimees ei saa istungil oma ülesandeid täita enesetaanduse või muul põhjusel, määrab ta aseesimehe asendajaks suuliselt. (2) Kui ka volikogu aseesimehel pole ajutiselt võimalik istungil volikogu esimehe ülesandeid täita, asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. (3) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». (4) Esindusfunktsioonide täitmisel asendab volikogu esimeest aseesimees või volikogu esimehe määratud volikogu liige. § 18. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord (1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. Aseesimehe kohale kandidaatide esitamist alustatakse pärast volikogu esimehe valimise protseduuri lõppemist. (2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse suuline ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirjade sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Kandidaat võib oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. 4) igale ülesseatud kandidaadile antakse tema soovil kuni 10 min aega enese ja oma seisukohtade tutvustamiseks. (3) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (4) Valla valimiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni esimees loeb protokolli ette. (5) Volikogu liikmel on õigus kohapeal esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (6) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (7) Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimiste esimeses hääletusvoorus ei saavutatud vajalikku häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul, kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. (8) Kui volikogu esimehe või aseesimehe valimise kordushääletusel ei saanud kumbki teises voorus kandideerinud kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse volikogu esimehe või aseesimehe kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil. (9) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimistulemused vormistatakse valla valimiskomisjoni otsusega. (10) Käesolevas paragrahvis reguleerimata protseduuriküsimusi otsustab volikogu hääletamise teel. § 19. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu alatiste komisjonide esimehed või osa neist ning volikogu fraktsioonide esimehed. (2) Volikogu eestseisuse tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees. (3) Eestseisus on nõuandev organ, mille ülesanne on volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorra muudatusettepanekute ning volikogu istungil arutusele tulevate eelnõude läbivaatamine. (4) Eestseisuse otsused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (5) Volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees võib kutsuda eestseisuse koosolekule sõnaõigusega osa võtma volikogu liikmeid ja teisi isikuid. § 20. Volikogu komisjon (1) Komisjon on volikogu tööorgan. (2) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone, määrab nende arvu ja tegevuse valdkonnad ning vajadusel kinnitab komisjonide põhimäärused. (3) Volikogu komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel poolthäälte enamusega. (4) Volikogu komisjoni aseesimees valitakse komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni poolt. (5) Komisjoni liikmete arvu määrab volikogu komisjoni esimees, kuid see ei või olla väiksem kui viis liiget (va revisjonikomisjon). (6) Komisjoni esimees arvestab komisjoni koostamisel võimaluste piirides volikogus esindatud erakondade proportsioonidega, mittearvestamisel põhjendab ta oma otsust volikogule. (7) Vähemalt üks komisjoni liige (v.a revisjonikomisjoni liige) peab olema valitsuse liige või valitsuse struktuuriüksuse ametnik. (8) Volikogu kinnitab komisjoni koosseisu komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. (9) Revisjonikomisjon moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline. Komisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Revisjonikomisjoni pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvis 48. (10) Komisjon lähtub oma töö korraldusel käesoleva põhimääruse paragrahvis 21 sätestatust. § 21. Komisjoni õigused ja kohustused (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja valdkonna strateegilised arengusuunad ja eelistused ning tegevuskavad; 3) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid; 4) esitab arvamuse talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu õigusaktide täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste ja/või probleemide kohta; 7) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe poolt antud ülesandeid; 8) esitab volikogule kinnitamiseks komisjoni põhimääruse. (2) Teiste isikute õiguse viibida komisjoni koosolekul ning nende sõnaõiguse otsustab komisjoni esimees. (3) Komisjoni otsused teeb volikogule teatavaks komisjoni esimees või tema asendaja. (4) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (5) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelule; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (6) Komisjoni töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele. (7) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu volikogu ja valitsuse õigusaktidega. (8) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (9) Revisjonikomisjoni töö toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 48. (10) Volikogu komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokolli vormikohase koostamise eest vastutab komisjoni esimees. (11) Volikogu komisjoni koosoleku protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad volikogu kantseleis ning valla veebilehel, välja arvatud seadusega piiratud andmeid sisaldavad protokollide osad, alates kümnendast päevast pärast komisjoni koosoleku toimumise päeva. § 22. Volikogu fraktsioon Vähemalt kolm samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni töö täpsem korraldus on sätestatud volikogu töökorras. § 23. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. § 24. Volikogu töökord Volikogu töökord kehtestatakse põhimääruse lisana. § 25. Umbusaldusmenetlus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 46. (2) Kirjaliku avalduse umbusaldusmenetluse algatamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad, loeb istungil ette üks allakirjutanu ja annab selle koos volikogu õigusakti eelnõuga üle istungi juhatajale. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud umbusaldamise põhjus. § 26. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungi protokollimise korraldab vallasekretär. Ülestähendusi protokolli koostamiseks võib teha ka tehniliste vahendite abil. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul. (2) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel hiljemalt kümnendal päeval pärast istungi toimumist. § 27. Volikogu õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (2) Volikogu õigusaktid avalikustatakse kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist vallakantseleis, teeninduspunktides, raamatukogudes ja valla veebilehel. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avalikustatakse Riigi Teataja elektroonilises väljaandes. (4) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Volikogu otsused saadab kantselei kümne tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, õigustloovad aktid järelevalve teostamiseks ka õiguskantslerile. (7) Vallakantselei korraldab volikogu õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist vastavalt seadusele. 4. peatükk SUURE-JAANI VALLAVALITSUS § 28. Valitsus (1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. (2) Valitsus realiseerib temale pandud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise ning täitmisega valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (3) Valitsus moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ja juhib nende ning kohaliku omavalitsuse asutuste tegevust. (4) Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest, v.a funktsioone, mis on seadusega ette nähtud täitmiseks valitsusele. (5) Valitsuse liikmed, valitsuse struktuuriüksuste juhid ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni ja järgima eelnimetatud seaduses sätestatud korda. (6) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (7) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (8) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 29. Vallavanem (1) Vallavanem on valitsuse juht. (2) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) korraldab valitsuse istungite läbiviimist omal algatusel, volikogu või volikogu komisjoni otsuse alusel või vähemalt poolte valitsuse liikmete ettepanekul; 3) esindab Suure-Jaani valda ja valitsust seaduse, käesoleva põhimääruse ja volikogu poolt antud pädevuse alusel, omab allkirjaõigust; 4) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu; 5) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 6) annab valitsuse ja tema ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 7) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 8) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi või teeb ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamiseks; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist valla ametiasutustes või struktuuriüksustes olevad ametnikud; (3) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; (4) vastutab valla sisekontrolli korraldamise eest; (5) juhib eriolukordade komisjoni; (6) täidab teisi talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (7) Vallavanem on kohustatud aru andma oma tegevusest, kui seda taotleb volikogu oma otsusega, valitsus oma korraldusega või volikogu liige kirjaliku arupärimisega. § 30. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanem lubatakse puhkusele volikogu otsuse alusel. (2) Ette planeeritud asendamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. (3) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat üks abivallavanematest. Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». (4) Vallavanema asendamisel makstakse tema asetäitjale lisatasu kuni vallavanema ametipalga ulatuses proportsionaalselt asendajale lisatud ülesannete hulgale. § 31. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja valla põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Vallavanemaks võib volikogu valida teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt ning kes oma hariduse ja töökogemuste poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on volikogu enamuse usaldus. (3) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (4) Vallavanema kandidaatide ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige ettepaneku; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras ning koostatakse nimekiri; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) igal kandidaadil on õigus esitada kuni 10 minuti jooksul oma valimisprogramm; 5) vallavanema valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. (5) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega vähemalt kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed. (6) Hääletamiskomisjon valmistab ette valimisbülletäänid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletustulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik hääletamiskomisjoni liikmed. Hääletamiskomisjoni protokolli loeb ette hääletamiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale. (7) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise korra rikkumise kohta kohe istungil. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Vallavanema valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. (10) Kui ükski esitatud kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Juhul, kui esitati vaid üks kandidaat, kordushääletust ei toimu. Valimist alustatakse uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (11) Kui kordushääletusel ei saa ükski kandidaat volikogu häälteenamust, alustatakse vallavanema kandidaatide ülesseadmist ning valimist uuesti käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Volikogu otsusel võib uue hääletamise viia läbi samal istungil (12) Vallavanema vabastamisel ametist tema kirjaliku avalduse alusel või seoses tema nimetamisega või valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuse teisele ametikohale muus ametiasutuses või vallavanemale umbusalduse avaldamise korral, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema kohusetäitjaks kuni uue vallavanema valimiseni. § 32. Suure-Jaani Vallavalitsuse struktuur ja moodustamine (1) Vallavanem saab valituks osutumise päevast volituse moodustada valitsus. (2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vähemalt neli valitsuse liiget. (3) Vallavanem esitab volikogule ettepaneku valitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamiseks arvestusega, et volikogu jõuaks kinnitada valitsuse koosseisu enne nelja kuu möödumist volikogu esimesest istungist. (4) Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul. (5) Valitsuse liikmeks kinnitatud volikogu liikme volitused peatuvad tema valitsuse liikmeks oleku ajaks. (6) Valitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) umbusalduse avaldamise korral (reguleeritud põhimääruse §-s 25); 4) seoses valitsuse uue koosseisu ametisse kinnitamisega; 5) tema teovõimetuks tunnistamisega; 6) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 7) tema surma korral. (7) Valitsuse liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise otsustab volikogu. Valitsuse liikme kohustest vabastamisel lõpevad tema valitsuse liikme volitused. (8) Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks valitsuse liikme kohustest vallavanemale, kes edastab esildise valitsuse liikme vabastamiseks ja uue liikme ametisse kinnitamiseks volikogule. (9) Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. Kui osa valitsuse liikmete tagasiastumise tõttu valitsuse koosseis osutub arvult väiksemaks kui vallavanem või tema asendaja ja vähemalt pool valitsuse koosseisu (s.t ei ole täidetud kvoorumi nõuet) ei ole ta otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute liikmete kinnitamiseni. Tagasiastunud valitsuse liikmete asendamiseks esitab vallavanem volikogule uue(te) liikme(te) kandidaadi(d) lähimal volikogu istungil. (10) Uue vallavanema valimise korral kehtivad endise valitsuse koosseisu volitused kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Uuel vallavanemal on õigus esitada kinnitamiseks sama valitsuse koosseis. (11) Vallavanem esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu nimekirja. Valitsus kinnitatakse volikogu poolthäälte enamusega. Enamuse mittesaavutamisel esitab vallavanem järgmisel volikogu istungil uue valitsuse koosseisu. (12) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 33. Valitsuse struktuuriüksused (1) Valitsus moodustab volikogu kinnitatud ametiasutuste koosseisus ettenähtud valitsuse struktuuriüksused ja kinnitab nende põhimäärused. (2) Valitsuse struktuuriüksused täidavad oma haldusalas vahetult omavalitsuse täitevvõimu volitusi, analüüsivad olukorda ning valmistavad ette küsimusi otsustamiseks valitsuses. § 34. Valitsuse komisjonid Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). § 35. Valitsuse töökord Valitsuse töökord kehtestatakse põhimääruse lisana. § 36. Valitsuse õigusaktide vastuvõtmine, avalikustamine ja jõustumine (1) Valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta korraldusi. (2) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. (3) Valitsuse korraldused avalikustatakse valla veebilehel. Määrused avalikustatakse analoogiliselt volikogu määrustega vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 27. Ei avalikustata õigusakte, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vastavalt avaliku teabe seadusele üksnes valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (4) Valitsuse määrused, korraldused ja istungite protokollid, v.a andmekaitseseadusega kaitstud õigusaktid, on kõigile kättesaadavad kantseleis, valla arhiivis ja valla veebilehel. (5) Valitsuse korraldused saadab kantselei kümne tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, üldist huvi pakkuvad määrused järelevalve teostamiseks õiguskantslerile. (6) Kantselei korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist, süstematiseerimist ja säilitamist. 5. peatükk VALLA ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS § 37. Valla asutused (1) Valla asutused on: 1) valla ametiasutused, mida rahastatakse vallaeelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine; 2) valla ametiasutuste hallatavad haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, spordi-, kultuuri- ja muud kohalikud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida rahastatakse valla eelarvest. (2) Valla hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla hallatava asutuse põhimääruse, ja selle muudatused kinnitab volikogu. Valla hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning selle muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Valla hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse valitsus vallavanema ettepanekul. § 38. Kohaliku omavalitsuse teenistus (1) Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine valla ametiasutuses. (2) Kohaliku omavalitsuse teenistus toimub vahetult valitsuses ja valitsuse struktuuriüksustes. (3) Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 6. peatükk SUURE-JAANI VALLA EELARVE § 39. Valla eelarve (1) Vallal on volikogu poolt kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest (2) Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord kehtestatakse käesoleva põhimääruse lisana. 7. peatükk SUURE-JAANI VALLA MAJANDUSTEGEVUS JA VALLAVARA § 40. Valla majandustegevus (1) Valla majandustegevus on: 1) teenuste osutamine valla kohalike asutuste kaudu; 2) osalemine äriühingutes ja sihtasutustes; 3) tehingud vallavaraga; 4) ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine krediidiasutustesse intressi saamiseks; 5) muu valla õigusaktidega sätestatud majandustegevus. (2) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid seaduse ja valla õigusaktidega sätestatud korras. (3) Suure-Jaani valla nimel sõlmib lepinguid vallavanem, tema äraolekul selleks volitatud isik. § 41. Vallavara mõiste (1) Vallavara on Suure-Jaani valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. (2) Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord (vallavara eeskiri) kehtestatakse põhimääruse lisana. (3) Valla vara kohta peetakse arvestust. 8. peatükk SUURE-JAANI VALLA ARENGUKAVAD JA PLANEERINGUD § 42. Arengukavade liigid (1) Vallas kehtivad arengukavad on: 1) valla arengukava; 2) hallatavate asutuste arengukavad; 3) linna, aleviku ja küla(de) arengukavad. § 43. Valla arengukava (1) Valla arengukava on Suure-Jaani valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Volikogu teeb arengukava eelnõu ja arengukava muudatuste eelnõu kättesaadavaks kõigile valla elanikele ning kinnitab selle pärast ettepanekute läbivaatamist määratud ajaks. (3) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (4) Valla arengukava on aluseks valla eelarve koostamisel, in­ves­tee­rin­­­gute kavandamisele sõltumata nende rahalistest allikatest ning ühest eelarveaastast pikema perioodiga laenude võtmisel või võ­lakirjade emi­teerimisel. § 44. Hallatava asutuse arengukava Hallatava asutuse arengukava kajastab asutuse eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. § 45. Vallasisese linna, aleviku ja küla(de) arengukava (1) Linna, aleviku ja küla arengukava kajastab linna, aleviku ja küla arengu eesmärke ja meetmeid nende saavutamiseks. (2) Linna, aleviku ja küla arengukava vaatab läbi valitsus, kes esitab arengukava kooskõlastamiseks volikogule. § 46. Arengukavade omavaheline seos Asutus(t)e, linna, aleviku ja küla(de) arengukavad ei või olla vastuolus üksteisega ega valla arengukava ja üldplaneeringuga. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse valla arengukavast ning üldplaneeringust. § 47. Nõuded arengukavadele ja arengukavade menetlemine Täpsemad nõuded valla-, asutus(t)e, linna, aleviku ja küla(de) arengukavadele ning nende menetlemise korra kehtestab volikogu. § 48. Valla planeerimine Valla planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab valla ülesannete täitmiseks võimalikult paljude valla elanike huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. § 49. Suure-Jaani vallas kehtivad planeeringud Tulenevalt planeerimisseadusest on Suure-Jaani vallas järgmised planeeringud: 1) valla üldplaneering; 2) teemaplaneering(ud); 3) detailplaneering(ud). § 50. Valla üldplaneering ja teemaplaneeringud (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab volikogu Eesti Vabariigi õigusaktides, valla arengukavas, volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Üldplaneeringu võib koostada ka vallaosa planeeringuna või teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. § 51. Detailplaneeringud Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab volikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 52. Nõuded planeeringutele ja planeeringute menetlemine (1) Täpsemad nõuded valla üldplaneeringule, teemaplaneeringutele ning detailplaneeringutele ning nende menetlemise korra kehtestab volikogu. (2) Volikogu iga uus koosseis vaatab läbi kõik kehtivad üldplaneeringud ning otsustab nende muutmise vajaduse oma volituste kehtima hakkamisest kuue kuu jooksul. 9. peatükk SUURE-JAANI VALLA VÄLISSUHTED § 53. Suure-Jaani valla välissuhete korraldamise alused (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Suure-Jaani vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. § 54. Suure-Jaani valla suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö (1) Suure-Jaani vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd sõprusvaldadega ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid Suure-Jaani valla arengu ja elanike huvides. (2) Suure-Jaani valla omavalitsusorganid ja nende struktuuriüksused teevad Suure-Jaani valla ja Eesti regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksustega ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (3) Suure-Jaani valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad eelnevale läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest, neis nähakse ette kulutusi järgnevateks eelarveaastateks või võetakse muid varalisi kohustusi. 10. peatükk SUURE-JAANI VALLA ESINDAMINE § 55. Valla esindamine (1) Käesolevaga sätestatakse Suure-Jaani valla omavalitsusorganite, nende ametiisikute ja kolmandate isikute õigus ja pädevus Suure-Jaani valla esindamiseks suhetes Eesti Vabariigi riigivõimuorganitega, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega, juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii Eesti Vabariigis kui välismaal. (2) Esindamise õiguslikeks alusteks on seadused, Suure-Jaani valla põhimäärus, volikogu ja valitsuse õigusaktid ning lepingud. (3) Oma pädevuse piires esindavad Suure-Jaani valda: 1) volikogu või selle esindus; 2) valitsus või selle esindus; 3) volikogu esimees; 4) vallavanem; 5) valitsuse ametnikud ja valla asutuste töötajad. (4) Kolmandad isikud esindavad Suure-Jaani valda nendele antud volituste piires. § 56. Valla esindusfunktsiooni täitmine (1) Volikogu esindab Suure-Jaani valda: 1) seadustega volikogu pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Riigikogu ja Vabariigi Valitsusega; 3) suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega. (2) Volikogu esimees esindab Suure-Jaani valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi Presidendiga; 2) suhetes Riigikogu esimehe ja tema asetäitjatega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega nii Eesti Vabariigis kui välismaal; 4) suhetes ajakirjandusega volikogu töö avalikustamiseks; 5) muudel juhtudel, arvestades teise osapoole esindatust. (3) Volikogu esimehe äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 17. (4) Valitsus esindab Suure-Jaani valda: 1) seadustega ning volikogu määruste ja otsustega valitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamisel; 2) suhetes Vabariigi Valitsusega talle volikogu antud volituste piires; 3) suhetes riigiasutustega; 4) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (5) Vallavanem esindab Suure-Jaani valda: 1) suhetes Eesti Vabariigi peaministri ja teiste ministritega talle volikogu antud volituste piires; 2) suhetes Viljandi Maavalitsusega ja teiste riigiasutustega; 3) suhetes omavalitsusüksuste ja nende liitudega Eesti Vabariigis ja välismaal; 4) suhetes teiste isikutega Eesti Vabariigis ja välismaal täitevvõimu teostamiseks; 5) suhetes ajakirjandusega valitsuse töö avalikustamiseks; 6) teistel volikogu volitatud juhtudel ja korras; 7) valitsuse pädevuses olevates küsimustes valitsuselt saadud volituste alusel; 8) muudel juhtudel täitevvõimu teostamiseks. (6) Vallavanema äraolekul toimub tema asendamine vastavalt käesoleva põhimääruse paragrahvile 28. (7) Avalikel üritustel esindavad Suure-Jaani valda volikogu esimees ja/või vallavanem. § 57. Valla esindamine kohtus (1) Volikogu määruste ja otsuste vaidlustamise korral esindab kohtus Suure-Jaani valda volikogu. Valitsuse määruste ja korralduste vaidlustamise korral esindab kohtus Suure-Jaani valda valitsus. (2) Kohtukutse esitatakse vallavanemale, kes suunab selle lahendamiseks volikogu esimehele või struktuuriüksuse juhile, kes teeb ettepaneku valda kohtus esindava isiku kohta. (3) Volikogu esimees esindab kohtus volikogu erivolituseta. (4) Vallavanem esindab kohtus valitsust erivolituseta. (5) Vallasekretär esindab valda kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid. (6) Volikogu ja valitsuse osalemise üle kohtuvaidlustes peab arvestust vallasekretär. § 58. Valla esindamine ametliku esinduse poolt (1) Valla esindamiseks Eesti Vabariigis või välismaal võib moodustada volikogu, valitsuse või mõlema omavalitsusorgani ühise esinduse. (2) Volikogu esinduse koosseisu määrab volikogu oma otsusega. (3) Volikogu ja valitsuse ühise esinduse koosseisu määrab volikogu oma otsusega. (4) Valitsuse esinduse koosseisu määrab valitsus oma korraldusega. § 59. Suure-Jaani valla esindamine lepingulistes suhetes Suure-Jaani valla esindamine lepingulistes suhetes toimub seadustes, Suure-Jaani valla põhimääruses ja teistes vallavolikogu ja valitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 60. Suure-Jaani valla teenistuses olevate ametiisikute pädevus Suure-Jaani valla esindamisel Valla teenistuses olevad ametiisikud esindavad Suure-Jaani valda suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega vastavalt ametijuhendis toodud ülesannetele ja tööjaotusele ning ametiasutuse põhimäärusele või vallavanema poolt volitatud korras. 11. peatükk LINNAPEA, ALEVIKU- JA KÜLAVANEM § 61. Vallasisese linna, aleviku- ja külavanema valimine, tagasikutsumine ja vabastamine külavanema kohustustest (1) Vallasisese linna, aleviku- ja külavanem on vallasisese linna, aleviku- või külaelanike esindaja. (2) Vallasisese linna, aleviku- ja külavanem valitakse, kutsutakse tagasi ja vabastatakse tema kohustustest vallasisese linna, aleviku, küla- või külade täisealiste elanike üldkoosolekul. (3) Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht teatatakse elanikele vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. (4) Üldkoosoleku poolt valitakse üldkoosoleku läbiviimise juhataja ja protokolli koostaja, kes esitavad koosoleku protokolli valitsusele. (5) Vallasisese linna, aleviku- ja külavanem valimist, tegevust ja tema õigusi ning kohustusi reguleerib volikogu kinnitatud Suure-Jaani valla vallasisese linna, aleviku- ja külavanema statuut. 12. peatükk PÕHIMÄÄRUSE MENETLEMINE § 62. Põhimääruse vastuvõtmine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Suure-Jaani valla põhimääruse võtab vastu või muudab volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Valla põhimääruse vastuvõtmiseks või muutmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist, v.a juhul, kui põhimääruse muudatus tuleneb seadusest. (3) Valla põhimäärus või selle muudatus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist või määruses näidatud hilisemal päeval. § 63. Põhimääruse jõustumine Käesolev põhimäärus jõustub uue ühinenud Suure-Jaani valla volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Volikogu esimees Jaan JASKA LISA nr 1 Suure-Jaani Vallavolikogu 14.10.2005.a. määruse nr 62 juurde SUURE-JAANI VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD § 1. Üldsätted (1) Suure-Jaani Vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Suure-Jaani valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. (2) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (3) Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab vallakantselei (edaspidi kantselei). (1) Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu eestseisus. (2) Töökorda muudatuste sisseviimisel trükitakse kogu töökord uuesti ning antakse igale volikogu liikmele. § 2. Volikogu eestseisus (1) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal teisipäeval. Volikogu esimees võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. (2) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekti koostab volikogu esimees hiljemalt eestseisuse koosolekule eelneval päeval ning teatab sellest kantseleile. (3) Eestseisuse koosoleku päevakorra eelnõu koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetlusse esitatavate eelnõude ja arupärimistega peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele. (4) Volikogu eestseisus vaatab läbi esitatud ettepanekud volikogu päevakorra, määruste ja otsuste eelnõude kohta ja võib teha omapoolseid ettepanekuid volikogu istungile. Samuti kuuluvad eestseisuses arutamisele kaebused volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste üle. (5) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Koosoleku protokollid säilitatakse kantseleis. (6) Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab kantselei kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele. § 3. Volikogu fraktsioon (1) Fraktsioon valib oma liikmete seast esimehe ja aseesimehe. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimed ning millele on alla kirjutanud kõik fraktsiooni liikmed, edastatakse volikogu esimehele, tema äraolekul aseesimehele. Fraktsioon loetakse registreerituks vastavasisulise avalduse teatavaks tegemisest volikogu istungil istungi juhataja poolt. (3) Fraktsiooni esindab fraktsiooni esimees või tema äraolekul fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Muudatused jõustuvad teatavakstegemisest. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete kirjalikul nõusolekul. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. (7) Kui fraktsiooni liige lahkub fraktsioonist, ei ole tal õigust astuda volikogu mõne teise fraktsiooni liikmeks. (8) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada ja ette valmistada ning esitada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) võtta oma liikme kaudu volikogu istungil sõna; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg kuni 10 minutit enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada arupärimisi vastavalt põhimääruse paragrahvile 35; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta;8) teha ettepanekuid komisjoni esimeestele fraktsiooni esindajate kaasamiseks igasse volikogu alatisse või ajutisse komisjoni. § 4. Volikogu komisjon (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa enam kui pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. (2) Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametnike või spetsialistide seisukoha arutatava küsimuse kohta. (3) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha kantseleile taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt ja linna ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. (4) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (5) Kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu määruste ja otsuste eelnõuide ettevalmistamisega volikogu määratud tähtajaks või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme kuu jooksul, teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees või komisjon likvideerida. § 5. Juhtivkomisjon (1) Juhtivkomisjon on volikogu esimehe poolt määratud komisjon, kes korraldab eelnõu menetlemist volikogus. (2) Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtivkomisjonile. (3) Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused ja täiendused või annab ülesande täienduste eelnõusse sisseviimiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. § 6. Volikogu õigusakti algatamine (1) Volikogu või volikogu esimees võib teha vallavalitsusele või komisjonile ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (1) Volikogu õigusakti eelnõule peab olema lisatud seletuskiri, milles esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tunnistada kehtetuks, tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) isikute nimekiri, keda eelnõu esitaja peab vajalikuks kutsuda eelnõu menetlemise ajaks volikogu istungile ning kellele saata otsuse või määruse ärakiri. (2) Eelnõule võib lisada muid esitaja poolt vajalikuks peetavaid materjale. (3) Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud selle esitaja või tema esindaja poolt. (4) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse kantseleisse. (6) Eelnõud registreeritakse kantseleis nende vastuvõtmise või saabumise päeval. (7) Volikogu esimees suunab eelnõu oma resolutsiooniga läbivaatamiseks vallavalitsusele, (v.a volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud) ning vastavalt vajadusele volikogu komisjoni(de)le ja/või fraktsioonidele. (8) Komisjonidel on eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks aega kuni kaks nädalat, kui ei ole otsustatud anda teisi tähtaegu. (9) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti. (10) Nõuetekohaselt istungieelse menetluse läbinud eelnõud, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist, võidakse võtta volikogu istungi päevakorda volikogu esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega. (11) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu(de)st, mis on saabunud kantseleisse pärast volikogu päevakorra projekti koostamist ja mis on volikogu istungi päevakorras oleva(te)le eelnõu(de)le alternatiiveelnõu(de)ks, teavitab volikogu esimees volikogu liikmeid istungil enne päevakorra kinnitamist. Edasise alternatiivsete eelnõude menetlemise otsustab volikogu. § 7. Volikogu istungi kokkukutsumine, kestus ja vaheajad (1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, iga kuu neljandal neljapäeval kui volikogu ei otsusta teisiti. (2) Volikogu istungil tehakse vaheajad pikkusega viisteist (15) minutit iga pooleteist-tunnise töötamise järel, kusjuures vaheaja algust ja pikkust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Volikogu kutsele lisatakse istungil arutlusele tulevate küsimuste kohta langetatavad otsuste või määruste eelnõud. Määruste (vajadusel otsuste) puhul lisatakse ka seletuskirjad. (5) Volikogu liikme kirjalikul nõusolekul võib kutse ja muud istungi materjalid saata tavaposti asemel elektronpostiga. (6) Oma puudumisest volikogu istungilt teatab volinik eelnevalt vallakantseleisse või volikogu esimehele. § 8. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees, tema äraolekul teda asendav volikogu aseesimees, aseesimehe äraolekul volikogu vanim kohalolev liige, va volikogu esimest istungit. (2) Istungitel (va kinnistel) võivad istungi külalised teha foto-, video- ja helisalvestusi nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd. Salvestuse tegemise soov kooskõlastatakse istungi juhatajaga. § 9. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduste ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja, teatades kohalviibivate volikogu liikmete arvu, ning kuulutab istungi avatuks. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra eelnõu ja vajadusel esitatakse ettepanekud ja protestid selle kohta. Kui volikogu nõustub päevakorra projekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi volikogu liikmetest hääletamist ei nõua. (3) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. (4) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorra projekti punktid ükshaaval hääletamisele. (5) Pärast päevakorra kinnitamist võivad volikogu liikmed esineda avaldustega. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult ning see lisatakse istungi protokollile. § 10. Küsimuse arutamine istungil (1) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla põhimääruse vastuvõtmist ja muutmist, v.a juhul, kui muudatus tuleneb seadusest; 2) valla arengukava vastuvõtmist; 3) kohalike maksude kehtestamist. (3) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud alternatiiveelnõud pannakse pärast läbirääkimisi hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte enamusega. (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõpphääletusele. (7) Enne päevakorrapunkti menetlemise alustamist peab see volikogu liige, kellel on antud päevakorrapunkti suhtes huvide konflikt korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 25 lõike 1 järgi, informeerima sellest volikogu ning tegema suulise avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel ja hääletamisel. (8) Küsimuse arutamine algab ettekandega või volikogu esimehe sissejuhatava sõnavõtuga. (9) Ettekande järel kuulatakse vajadusel kaasettekanne, eelnõud arutanud komisjonide, vallavalitsuse ning töögruppide seisukohad. (10) Muudatusettepanekud tuleb esitada kirjalikult, nende kohta küsitakse eelnõu esitaja arvamust. Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni volikogu liige seda nõuab. § 11. Hääletamine volikogu istungil (1) Pärast arutelu lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib volikogu liige või fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda vaheaega nõupidamiseks. (2) Hääletustulemused fikseeritakse istungi protokollis, kuhu kantakse poolt, vastu, erapooletuks jäänud ja mittehääletanud volikogu liikmete arv. (3) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 45 lõike 5 nimetatud küsimustes, milles on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (4) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel vahetult pärast hääletamise tulemuse teatavakstegemist, kuid enne otsustuse fikseerimist istungi juhataja poolt. Kordushääletamise läbiviimise otsustab istungi juhataja. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. (5) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja sõnadega «otsus on vastu võetud». § 12. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada arupärimisi: 1) vallavanemale; 2) vallavalitsuse liikmele; 3) volikogu esimehele; 4) volikogu aseesimehele; 5) volikogu komisjoni esimehele; 6) volikogu komisjoni aseesimehele; 7) revisjonikomisjoni liikmele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele. Volikogu esimees edastab selle kantselei kaudu kolme tööpäeva jooksul adressaadile. (3) Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata arupärimise esitamisest kümne tööpäeva jooksul kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. (5) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, võetakse arupärimisele vastamine volikogu järgmise istungi päevakorra eelnõu. § 13. Istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab pärast päevakorra ammendumist istungi juhataja sõnadega «istung on lõppenud». (2) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, pannakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra eelnõu esimesteks punktideks. § 14. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokollid vormistatakse kolme tööpäeva jooksul. Helisalvestusi säilitatakse kolm kuud. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (2) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. (3) Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele kantseleis ja valla veebilehel. LISA nr 2 Suure-Jaani Vallavolikogu 14.10.2005.a. määruse nr 62 juurde SUURE-JAANI VALLAVALITSUSE TÖÖKORD § 1. Üldsätted (1) Vallavalitsuse (edaspidi valitsus) töö vorm on istung. Valitsuse korralised istungid toimuvad reeglina üks kord nädalas Suure-Jaani Vallavalitsuse ruumides Lembitu pst 42. (2) Kiiret otsustamist vajavate küsimuste otsustamiseks võib korraldada valitsuse erakorralisi istungeid, mille kokkukutsumist võivad nõuda vallavanem, valitsuse liikmed või vallasekretär. (3) Valitsuse istungile esitatakse küsimused, mis kuuluvad valitsuse pädevusse, nõuavad kollegiaalset otsustamist ning/või valitsuse korralduse või määruse vastuvõtmist. (4) Küsimuse võtmise istungi päevakorda otsustavad vallavanem ja vallasekretär hiljemalt istungi päevale eelneva tööpäeva kella 15.00-iks nõuetekohaselt esitatud materjalide alusel. Päevakord saadetakse e-posti teel sama päeva jooksul kõikidele valitsuse liikmetele. (5) Välja saadetud päevakorra täiendamine istungi ajal on lubatud ainult istungil osalevate valitsuse liikmete konsensuse korral. § 2. Materjalide esitamine istungile (1) Ettepanekuid valitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste valitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavanemal; 2) valitsuse liikmel; 3) vallasekretäril; 4) volikogu ja valitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) volikogul; 7) volikogu esimehel. (2) Küsimuse esitamiseks istungi päevakorda on valitsuse liige, struktuuriüksuse või hallatava asutuse juht kohustatud ette valmistama valitsuse määruse või korralduse eelnõu ja seletuskirja trükitud kujul. (3) Eelnõu juurde kuuluv seletuskiri peab sisaldama: 1) põhjenduse, miks on vajalik õigusakti vastu võtta; 2) loetelu õigusaktidest, millega on küsimus käesoleval ajal reguleeritud (vajadusel lisades nimetatud aktide koopiad); 3) loetelu, milliseid varem vastu võetud linna õigusakte on vaja tühistada, muuta või täiendada õigusakti vastuvõtmise korral; 4) vajalike kulutuste majandusliku põhjenduse; 5) istungile kutsutavate isikute nimekirja; 6) ettepaneku, kellele saata vastuvõetav õigusakt. (4) Eelnõud peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide eelnõud ka majandus-arendusosakonna juhataja poolt. Viseerimata eelnõu vastuvõtmise korral vallasekretär või majandus-arendusosakonna juhataja nende seaduslikkuse eest ei vastuta. Vallasekretär ja majandus-arendusosakonna juhataja võivad keelduda viseerimisest, kui eelnõu on ebaseaduslik. Majandus-arendusosakonna juhataja võib lisada oma eriarvamuse, kui eelnõu on ebamajanduslik. (5) Nõuetekohaselt vormistatud materjalid peavad olema esitatud vallasekretärile vähemalt kaks tööpäeva enne istungi toimumist. (6) Vallasekretäril on õigus valitsuse määruse või korralduse eelnõu saata esitajale tagasi, kui eelnõu on vastuolus kehtivate seadustega või sisaldab ebatäpseid andmeid. (7) Vallasekretär koostab istungi päevakorra projekti ja esitab koos juurdekuuluvate materjalidega vallavanemale seisukoha võtmiseks hiljemalt istungi toimumise päeval kell 10.00. (8) Kiiret otsustamist vajavate asjade materjalid esitatakse valitsusele istungi päevakorda võtmiseks asjaomase valitsuse liikme poolt motiveeritult ning vahetult vallavanemale, kelle otsusel võib enne istungit arvata päevakorda täiendavaid punkte. Kiireloomuliselt esitatud määruste eelnõusid üldjuhul esimesel lugemisel vastu ei võeta. (9) Valitsuse istungi juurde kutsutavate isikute kutsumise istungile tagab vallakantselei. (10) Istungi päevakorra üks eksemplar koos juurdekuuluvate materjalidega on vallakantseleis tutvumiseks hiljemalt istungi päeval kell 10.00. § 3. Istungi läbiviimine (1) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Konkreetse päevakorrapunkti arutelu juures võivad viibida kutsutud isikud, kes määratakse vallasekretäri poolt eelnõu esitaja ettepaneku alusel. (2) Peale valitsuse liikmete võtab valitsuse istungist osa vallasekretär. (3) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (4) Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust (sh vallavanem või tema asendaja). Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, on kohustatud sellest teatama vallasekretärile. (5) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra eelnõu ning kinnitatakse istungi päevakord. (6) Istungi juhataja informeerib valitsuse liikmeid istungite vahelisel ajal valitsusele saabunud kirjadest, avaldustest ja kaebustest. (7) Istungi juhataja : 1) teeb kindlaks istungist osavõtjate arvu, jälgib tööks ja hääletamiseks vajaliku kvoorumi olemasolu; 2) jälgib istungi töö- ja päevakorrast kinnipidamist; 3) vastutab käesoleva töökorra järgimise eest kogu istungi kestel; 4) annab sõna (üldjuhul taotlemise järjekorras); 5) viib läbi hääletamised ja teeb teatavaks hääletamise tulemused; 6) kuulutab valitsuse otsustuste vastuvõtmised, istungi vaheajad ja lõppemise. (8) Valitsuse istungi päevakorras olevaid küsimusi arutatakse ühel või kahel lugemisel. Teisel lugemisel võib teha uusi muudatusettepanekuid vaid nendes küsimustes, kus eelnõu tekst on kahe lugemise vaheajal muutunud. Vastasel juhul teine lugemine katkestatakse ettepanekute läbiarutamiseks ning määrus või korraldus võetakse vastu järgmisel istungil. (9) Istungi juhataja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestvuse, samuti keerukate ja mahukate asjade arutamise korra, sealhulgas lugemiste läbiviimise arvu ja tähtajad. § 4. Hääletamise kord (1) Hääletatakse juhul, kui vähemalt üks valitsuse liige seda nõuab. (2) Määruse või korralduse eelnõusse tehtud täiendusi ja parandusi ei hääletata eraldi, kui need on heaks kiidetud eelnõu esitanud isiku poolt. (3) Hääletamine on avalik. Isikuvalimised ja ametist vabastamine otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Valitsuse otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Kui istungi juhataja ei otsusta teisiti, siis reeglina hääletatakse ettepanekud läbi nende esitamise järjekorras. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Võrdse häältearvu korral katkestatakse küsimuse arutelu ja jätkatakse seda järgmisel valitsuse istungil. (6) Hääletamises saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad valitsuse liikmed. Päevakorras olevates küsimustes loetakse hääled täielikult järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. (7) Mitme alternatiivse eelnõu korral pannakse eelnõud konkureerima, kusjuures iga ettepaneku kohta on igal valitsuse liikmel üks hääl. Edasi hääletatakse kõige enam poolthääli saanud eelnõu. (8) Kui määruse või korralduse eelnõu ei saa vajalikul hulgal poolthääli, või kui alternatiiveelnõu ei kogu nõutaval arvul hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. § 5. Õigusaktide vastuvõtmine (1) Valitsuse määrus on õigustloov üldakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses valitsuse istungil. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist Suure-Jaani valla põhimääruses ettenähtud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. (2) Valitsuse korraldus on üksikakt, mis võetakse vastu kollegiaalset otsustamist nõudvas küsimuses valitsuse istungil. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (3) Valitsuse määrused ja korraldused vormistatakse vastuvõtmise kuupäevaga ning neile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (4) Valitsuse määrused ja korraldused väljastatakse 7 päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. Määrused avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja valla veebilehel. (5) Valitsuse määruste ja korralduste täitmist kontrollib vastavat valdkonda kureeriv valitsuse liige või otsustustes näidatud valitsuse struktuuriüksus või ametnik, kes esitab täitmise kohta informatsiooni valitsusele. (6) Seadusega ja teiste õigustloovate aktidega vastuolus olevate valitsuse õigusaktide muutmise või tühistamise algatamise õigus on vallasekretäril, kes esitab vastava kirjaliku taotluse koos põhjendatud arvamusega valitsuse istungile seisukoha võtmiseks. (7) Kui õigusakti eelnõu võetakse vastu istungil tehtud parandusi, märkusi ja ettepanekuid arvestades, valmistab õigusakti allakirjutamiseks ette asjaomane struktuuriüksus ja annab selle seejärel järgneva tööpäeva jooksul kantseleile allakirjutamiseks. (8) Valitsuse õigusakt esitatakse allakirjutamiseks esmalt vallasekretärile ja seejärel vallavanemale. (9) Valitsuse poolt volikogule esitatavad eelnõud vormistatakse lõplikult asjaomases struktuuriüksuses ning antakse seejärel kantseleile üle nende edastamiseks volikogule. (10) Kui allakirjutamiseks esitatud õigusakt ei vasta põhiseadusele, seadustele või muudele õigusaktidele, keeldub vallasekretär allkirja andmast ja esitab motiveeritud õiendi keeldumise kohta valitsusele. Allkirja andmisest keeldumise õiend lisatakse istungi protokollile. Allkirja andmisest keeldumise korral pöördub vallasekretär taotlusega vallavanema poole õigusakti eelnõu teistkordseks arutamiseks valitsuse ühel järgmistest istungitest. Kui valitsus jääb oma endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma allkirja, lisades õigusakti originaaleksemplarile oma eriarvamuse. Valitsuse õigusakt, millele on lisatud vallasekretäri eriarvamus, saadetakse viivitamatult õigusaktide järelevalvet teostavale ametiisikule. (11) Valitsuse istungil otsustatu kohta annavad ajakirjandusele informatsiooni vallavanem või tema volitatud isikud. § 6. Arupärimine (1) Igal valitsuse liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise kohta valitsuse struktuuriüksuse juhile või ametnikule. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallavanem kaudu. Vallavanem otsusel tuleb vastus esitada järgmisel valitsuse istungil. § 7. Istungi protokoll (1) Kõik valitsuse istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallasekretär ning sellele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile alla kirjutanud isikud vastutavad selles sisalduvate andmete õigsuse eest. (2) Protokolli kantakse : 1) istungi toimumise aeg ja koht; 2) osavõtjate nimed; 3) arutatud küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused; 4) otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (3) Istungi protokoll vormistatakse ja allkirjastatakse 5 tööpäeva jooksul pärast istungit. Istungite protokollid on kõigile kättesaadavad kantselei ruumides. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (4) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. § 8. Valitsuse komisjonid (1) Valitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada alatisi komisjone ja ühekordsete tööülesannete täitmiseks ajutisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni liikmeteks on valitsuse liikmed, vastava valdkonna spetsialistid ja volikogu liikmed. Komisjon võib oma tegevusse kaasata eksperte väljastpoolt valitsuse aparaati. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus korraldusega. (4) Komisjoni esimehe nimetab valitsus oma liikmete hulgast. Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kutsuda komisjoni tööst sõnaõigusega osa võtma isikuid, kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsused poolthäälte enamusega. (6) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. (7) Valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel on komisjoni otsused soovitusliku iseloomuga. LISA nr 3 Suure-Jaani Vallavolikogu 14.10.2005.a. määruse nr 62 juurde Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 1, paragrahvide 38 ja 39, valla- ja linnaeelarve seaduse paragrahvi 4, paragrahvi 12 lõike 1, paragrahvide 11, 23 ja 25 ning Suure-Jaani valla põhimääruse alusel. § 1. Eelarveaasta Eelarveaasta algab kalendriaasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. § 2. Eelarve koostamise eesmärk Eelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata eelarvesse koondatavate rahaliste vahendite summa, mida saab kasutada valla vajadusteks. § 3. Eelarve eelnõu koostamine ja esitamine (1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus (edaspidi valitsus), kes planeeritava tulubaasi ja valla arengukava alusel kinnitab 10. oktoobriks eelarve kulude piirsummad ning teatab need valitsuse osakondadele ja hallatavatele asutustele. (2) Valla hallatavad asutused esitavad oma järgmise aasta eelarve eelnõu koos seletuskirjaga vallavalitsusele 10. novembriks. Alaeelarve eelnõu koostamisel peavad koostajad tagama seadustest, arengukavast ja käesolevast korrast ning eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise. Eelarve koostamisel tuleb lähtuda kokkuhoiu põhimõttest, vältides vajaduseta assigneeringute lülitamist asutuse eelarve eelnõusse. (3) Väljaspool valitsuse haldusala tegutsevatel asutustel, organisatsioonidel ja üksikisikutel tuleb esitada toetuse saamiseks nõuetekohased taotlused 1. novembriks. (4) Valitsus esitab eelarve eelnõu vallavolikogule (edaspidi volikogu) hiljemalt 1. detsembriks. Eelarve eelnõule lisatakse andmed võetud laenudest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes ja andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja muude eelnõude kohta kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate lõikes. (5) Volikogu eelarvega tegelev alaline komisjon esitab 15. detsembriks valitsusele omapoolse seisukoha ja ettepanekud. (6) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad vallavalitsusele parandusettepanekud kirjalikult. Eelarve või eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes planeeritud tulude vähenemise või kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (7) Parandusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks. Pärast teise lugemise lõppu ei saa parandusettepanekuid teha. § 5. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine (1) Volikogu kinnitab eelarveaasta tulud ja finantsinvesteeringud vastavalt eelarveklassifikaatorile, kulud tegevusalade järgi ning hallatavate asutuste lõikes. (2) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (3) Viie tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogu poolt informeeritakse hallatavate asutuste juhatajaid neile kinnitatud assigneeringute mahust. Kulude täpsema jaotuse majandusliku sisu järgi määrab vallavalitsus kümne päeva jooksul. (4) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, on valitsusel õigus iga kuu teha kulutusi kuni 1/12 eelmisel aastal samaks otstarbeks ette nähtud kulutuste summast arvestusega, et need kulud on ette nähtud ka alanud eelarveaasta eelnõus. § 6. Eelarve täitmise korraldamine (1) Eelarve täitmise korraldab valitsus. (2) Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Valitsusel ning hallatavate asutuste juhtidel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult eelarves selleks ettenähtud kulude piires. § 7. Reservfond (1) Eelarve reservfondi kinnitab volikogu eelarve koosseisus. Reservfondi suuruseks on vähemalt 1 % eelarve mahust. (2) Reservfondi käsutab vallavalitsus eelarves ettenägemata kulude katmiseks ja tulude alalaekumise korral. Ettenägemata kuludeks loetakse kulud, mille katmiseks ei olnud võimalik esitada taotlust enne eelarve vastuvõtmist. (3) Taotlus ettenägemata kulude katmiseks reservfondist esitatakse vallavalitsusele. Vallavalitsusel on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada see osaliselt või täielikult. (4) Vallavalitsus otsustab reservfondist raha eraldamise oma istungil ning vormistab selle korraldusega. (5) Reservfondi kasutamise kohta esitab vallavalitsus informatsiooni volikogule raha eraldamisele järgneval volikogu istungil. § 8. Majandusaasta aruande kinnitamine Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt 31. juuniks, olles eelnevalt tutvunud audiitori ja revisjonikomisjoni vastava arvamusega. § 9. Lisaeelarve (1) Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel vastu võtta lisaeelarve. (2) Lisaeelarve eelnõu esitab valitsus koos põhjendustega täiendavate kulude vajaduse kohta, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. (3) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbelised eraldised võib valitsus lisada eelarvesse nende laekumisel, samuti võib lisada nendele vastavad kulud, informeerides sellest volikogu tema järgmisel istungil. § 10. Eelarve muutmine (1) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid, taotleb valitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. (2) Alaeelarve assigneeringute mahus muudatuste tegemiseks esitab hallatava asutuse juht põhjendatud taotluse vallavalitsusele, kes edastab selle volikogule. (3) Kulude ümbertõstmise kululiikide lõikes etteantud eelarve piires kinnitab vallavalitsus. § 11. Eelarve avalikustamine Eelarve eelnõu, vastuvõetud eelarve, lisaeelarve, eelarve muudatused, eelarve täitmise aastaaruanne avalikustatakse valla veebilehel, kantseleis ja raamatukogudes. LISA nr 4 Suure-Jaani Vallavolikogu 14.10.2005.a. määruse nr 62 juurde SUURE-JAANI VALLA VARA VALITSEMISE KORD (VALLAVARA EESKIRI) I. ÜLDSÄTTED § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Suure-Jaani vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab Suure-Jaani valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise ja käsutamise üldised alused.. (2) Eeskiri ei reguleeri Suure-Jaani vallale kuuluvate eluruumide kasutusse andmist. § 2. Mõisted (1) Vallavaraks käesoleva eeskirja tähenduses on Suure-Jaani valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. § 3. Vallavara valdamine ja kasutamine (1) Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. (2) Vallavara valdajad on: 1) Suure-Jaani Vallavolikogu (edaspidi volikogu); 2) Suure-Jaani Vallavalitsus (edaspidi valitsus); 3) Suure-Jaani valla ametiasutus või selle hallatav asutus tema valdusse antud vara suhtes. (3) Valla vara kasutamine on selle vara omaduste igasugune tarbimine vara füüsilist vormi muutmata, samuti valla kasuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. Vallavara kasutajaks võib olla kolmas isik. (3) Valla vara käsutamine on vara õigusliku seisundi muutmine, samuti tema tulevase juriidilise staatuse määramine võõrandamise või täieliku ärakasutamise teel, samuti koormamine piiratud asjaõigustega (hoonestusõiguse, reaalservituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või kinnispandiga). (4) Vallavara valdajad ja kasutajad on kohustatud nende valduses olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja korrashoiu eest. Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valdaja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti. (5) Vallavara jaotuse valdajate vahel ja vallavara üleandmise otsustab valitsus. Vallavara jääkmaksumusega alla 10 000 krooni üleandmine ühelt valdajalt teisele võib toimuda vastavate valdajate kokkuleppel. (6) Vallavara üleandmine ja vastuvõtmine ühelt valdajalt teisele toimub kirjaliku akti alusel. Akti märgitakse andmed üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks valla raamatupidamisele. (7) Väärtpaberitest ja võlakirjadest tulenevaid õigusi ja kohustusi teostatakse seadustes ning volikogu ja valitsuse õigusaktides sätestatud korras. § 4. Arvestuse pidamise kohustus Vallavara valdajad peavad arvestust nende valitsemisel oleva vallavara kohta raamatupidamise seaduse alusel ja rahandusministri kehtestatud korras. II. VALLAVARA OMANDAMINE JA VALLALE RAHALISTE KOHUSTUSTE VÕTMINE § 5. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine maksumusega alla riigihanke piirmäära (1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise (edaspidi vallavara omandamine) maksumusega alla riigihanke piirmäära otsustab: 1) vallavara valdaja jooksva aasta eelarve kuludes ettenähtud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 100 000.- krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud vallavara valdaja korrapärase tegevuse tagamiseks; 2) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud valitsusele; 3) muudel juhtudel valitsus. (2) Vallavara omandamisel maksumusega alla riigihanke piirmäära tuleb jälgida hankijate paljususe ja eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet. (3) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab valitsus. Kui ostueesõiguse kasutamisel võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab loa ostueesõiguse kasutamiseks volikogu. (4) Pärandi vastuvõtmise otsustab valitsus. (5) Vallavara omandamise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Kui vallavara omandamine kuulub vallavara valdaja pädevusse, sõlmib vara omandamise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1 vastav vallavara valdaja. § 6. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine riigihanke korras (1) Riigihankeid korraldab valla nimel valitsus. (2) Riigihangete korral, mille puhul sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta, väljakuulutamiseks annab loa volikogu. (3) Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab valitsus. Kui hankelepinguga võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab valitsusele lepingu sõlmimiseks loa volikogu. Kui hankeleping sõlmitakse pikemaks tähtajaks kui üks eelarveaasta ja sellise riigihanke väljakuulutamiseks andis loa volikogu, ei pea lepingu sõlmimiseks volikogu nõusolekut küsima. § 7. Laenu või muu varalise kohustuse võtmine (1) Laenu võtmise otsustab volikogu. (2) Laenu võtmist eelarves sätestatud mahus korraldab valitsus. (3) Muu rahalise kohustuse võtmise otsustab: 1) volikogu, kui sellega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes või mille võtmist pole delegeeritud valitsusele; 2) muudel juhtudel valitsus. III. VALLAVARA KASUTUSSE ANDMINE § 8. Vallavara kasutusse andmise põhimõtted (1) Vallavara antakse: 1) enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras üürile või rendile; 2) tasuta kasutada. (2) Vallavara kasutusse andmise otsustab: 1) vallavara valdaja, kui: a) kasutusse antakse väheväärtuslikku kuluinventari; b) kasutusse antakse vastava vallavara valdaja kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool ametlikku tööaega. Muul juhul võib ruume kasutusse anda juhul, kui neid ei vajata valdaja tegevuseks, kuid siis ei või kasutusse andmise tähtaeg ületada seitset ööpäeva; 2) muudel juhtudel valitsus. (3) Vallavara kasutusse andmiseks annab loa volikogu, kui: 1) vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle kümne aasta; 2) vallavara koormatakse kasutusse andmisel ostueesõigusega. (4) Vallavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla pikem kui: 1) vallasasja puhul - viis aastat; 2) kinnisasja puhul - kakskümmend viis aastat, v.a juhul, kui pikem tähtaeg tuleneb seadusest või pikemaks tähtajaks kasutusse andmine on avalikes huvides. (5) Vallavara antakse kasutusse tähtaega määramata seaduses ettenähtud juhul või kui on tõenäoline, et vallavara on vallale vajalik muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vaja jätta võimalus leping omal äranägemisel lõpetada. (6) Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valdaja pädevusse, sõlmib vara kasutusse andmise lepingu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 1 vastava vallavara valdaja. § 9. Vallavara kasutusse andmine otsustuskorras (1) Vallavara võib anda otsustuskorras kasutusse: 1) valla osalusega äriühingutele; 2) avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) mittetulundusühingutele; 4) teistele isikutele lähtudes avalikest huvidest; 5) kui vallavara kasutusse andmine enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras on ebaõnnestunud. (2) Vallavara kasutusse andmisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud alusel peab kasutusse andmise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. (3) Vallavara otsustuskorras kasutusse andmisel määrab tasu suuruse valitsus. Kui vallavara kasutusse andmine kuulub vallavara valdaja pädevusse, peab vallavara valdaja tasu suuruse määramisel arvestama valitsuse kehtestatud piirmäärasid. (4) Vallavara kasutamise tasu suuruse määramisel peab valitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid. (5) Vallavara võib tasuta või alla turuhinna kasutusse anda ainult lähtudes avalikest huvidest. Vallavara kasutusse andmise otsustaja peab sellist otsust põhjendama. § 10. Enampakkumise ettevalmistamine (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab valitsus: 1) enampakkumise viisi; 2) üüri või rendi algsuuruse. Üüri või rendise algsuuruse määramisel peab valitsus arvestama samas piirkonnas samal otstarbel ja seisukorras ning samadel tingimustel kasutatavate üüri- või rendipindade tasumäärasid; 3) enampakkumise komisjoni; 4) üüri- või rendilepingu põhitingimused; 5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse; 6) enampakkumise sammu; 7) vajadusel muud tingimused. (2) Enampakkumine kuulutatakse välja valla ajalehes, Interneti koduleheküljel ja vajadusel maakonna või üleriigilises ajalehes vähemalt 15 päeva enne enampakkumist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 1) enampakkumise korraldaja; 2) üürile või rendile antava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus. Vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude selliste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujatele võimalusest tutvuda varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal; 3) üüri või rendise algsuurus; 4) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumiste esitamise tähtaeg ja koht ning pakkumisele märgitav märgusõna;6) enampakkumise tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses;7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis. (3) Enampakkumise kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja. § 11. Enampakkumises osaleda võivate isikute ring (1) Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat lepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. (2) Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise korraldajad, alghinna määrajad, isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine) ning nende abikaasad ja otseliinis sugulased; 2) isikud, kellel on maksuvõlad või valla ees täitmata võlaõiguslikest lepingutest tulenevad rahalised kohustused. § 12. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus (1) Enampakkumine viiakse läbi avaliku suulise või kirjaliku pakkumisena. (2) Enampakkumise valmistab ette enampakkumise komisjon. Enampakkumise läbiviimiseks moodustab valitsus vähemalt 3-liikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe (enampakkumise juhataja) ning komisjoni sekretäri. § 13. Suulise enampakkumise läbiviimise kord (1) Enampakkumise avab enampakkumise juhataja, kes teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end pakkujatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad registreeritakse. Registreerimiseks tuleb esitada isikut ja volitusi tõendavad dokumendid. (2) Enne pakkumiste alustamist annavad pakkujana registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest ning esitavad dokumendid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta. Pakkujaid, kes keelduvad allkirja andmisest või ei esita dokumente osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta või kes kuuluvad eeskirja § 11 lõikes 2 nimetatud isikute ringi, enampakkumisest osa võtta ei lubata. (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtegi pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (4) Pakkujale, kes on täitnud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud nõuded, väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. (5) Enne enampakkumise läbiviimist enampakkumise juhataja: 1) tutvustab enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda; 2) kuulutab välja enampakkumise alghinna ja enampakkumise sammu suuruse. (6) Pakkumist alustatakse pärast enampakkumise juhataja esimest haamrilööki. Pakkuja annab enampakkumise juhatajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise juhatajalt vastava loa. Enampakkumise juhataja kuulutab pakkumise haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist. (7) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada protokolli ning enampakkumisega seonduva kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. (8) Pakkuja, kelle pakkumine on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub sõlmima vastava lepingu enampakkumisel esitatud tingimustel. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele, talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. § 14. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord (1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta. Pakkumine peab olema märgusõna kandvas kinnises ümbrikus. (2) Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja elukoht või asukoht ning isikukood või kehtiva registrikaardi ärakiri; 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) dokumendid enampakkumise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta; 4) sõnadega väljendatud pakkumise summa; 5) pakkumise esitaja allkiri; 6) esindaja volitusi tõendav dokument. Pakkumisele lisatud dokumendid peavad olema nummerdatud ja allkirjastatud või viseeritud. (3) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. (4) Enampakkumise korraldaja registreerib pakkumised nende saabumise järjekorras. Ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg. (5) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks. (6) Enampakkumise komisjon avab pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas. Pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras. Pakkumiste avamisel viseerib enampakkumise juhataja pakkumised ja pakkumistele lisatud dokumendid. (7) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll. Protokolli kantakse pakkuja nimi ja pakutud summa. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Kõigil pakkujatel on õigus ise või esindajate kaudu osaleda pakkumiste avamisel ning tutvuda pakkumiste avamise protokolliga § 13 lõikes 7 sätestatud korras. (8) Kui kirjaliku pakkumise korral on pakkumised võrdsed, annab enampakkumise komisjon võrdse pakkumise teinud pakkujatele õiguse esitada uus kirjalik pakkumine viie tööpäeva jooksul. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee pakkujad täiendavat pakkumist, tunnistatakse enampakkumine nurjunuks. § 15. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine (1) Enampakkumise tulemused kinnitab valitsus. (2) Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt viieteistkümne tööpäeva jooksul enampakkumise toimumisest. (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas eeskirjas sätestatud korda. Enampakkumiste tulemuste mittekinnitamise korral tuleb valitsuse korralduses ära märkida mittekinnitamise põhjus. (4) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse parima pakkumise teinud isikuga üüri- või rendileping. (5) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab lepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest. (6) Kui enampakkumise võitja keeldub lõikes 5 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (7) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama üüri- või rendilepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha. (8) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksuga katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. (9) Üüri- või rendilepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi. (10) Üüri- või rendilepingus tuleb ära määrata vallavara valdaja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. (11) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab valitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. § 16. Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vallavara antakse kasutusse eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui lisatingimuste täitmine on olulisem vallavara kasutamise eest makstava tasu suurusest. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 3) valitsuse kehtestatud muud lisatingimused. (3) Valitsusel on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 10-12, 14 ja 15 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on tasu suurus ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 10 lõikes 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata;4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele;5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad;6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on isik, kelle pakkumise on valitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab valitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks. § 17. Üüri- või rendilepingute muutmine ja uuendamine ning vallavara allkasutusse andmine (1) Lepingute muutmise ja uuendamise otsustab valitsus. (2) Vallavara allkasutusse andmiseks nõusoleku andmise otsustab valitsus. § 18. Kasutusse antud vallavara parendamine (1) Vallavara kasutaja peab tema kasutusse antud vallavara parendamiseks tehtavad tööd kirjalikult kooskõlastama valitsuse määratud vallavara valdajaga enne vastavate töödega alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks asjaõigusseaduse tähenduses. (2) Vallavara kasutaja poolt vallavara parendamisel tehtud kulusid hüvitatakse ainult juhul, kui see tuleneb vallavara kasutamise lepingust. Valitsus võib sõlmida vallavara kasutamise lepinguid, millest tuleneb vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise kohustus, ainult lähtuvalt avalikest huvidest. Valitsus peab vastavat otsust põhjendama. Lepingus võib sätestada vaid vajalike kulude hüvitamise kohustuse. Hüvitamisele kuuluvad vaid ehitusloa alusel tehtud parendustega seotud kulud. (3) Taotlus vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamiseks tuleb vallavara kasutajal esitada enne vastavate töödega alustamist. Vallavara parendamisega seotud kulude hüvitamise otsustab valitsus, näidates otsuses ära, millised ja millises ulatuses parendustega seotud kulud hüvitatakse ning milline on tehtud parenduste amortisatsiooni määr. (4) Vallavara parendamisega seotud kulud hüvitatakse tulevikus tasumisele kuuluva üüri arvel (st vallavara kasutaja vabastatakse tasu maksmisest). Üürniku võib üüri tasumisest vabastada alles pärast ehituse kasutusloa saamist ning tehtud tööde kohta vallavara valdajale dokumentatsiooni esitamist. IV. VALLAVARA VÕÕRANDAMINE § 19. Vallavara võõrandamise tingimused Vallavara võib võõrandada, kui: 1) vallavara ei ole enam vallale vajalik; 2) vallavara on antud vallale üle võõrandamise kohustusega. § 20. Vallavara võõrandamise otsustamine (1) Vallavara võõrandamise otsustab: 1) volikogu, kui võõrandatakse kinnisasja või ehitist kui vallasasja, kui vara võõrandatakse otsustuskorras või tasuta või alandatud hinna eest; 2) vallavara valdaja, kui võõrandatava vara jääkmaksumus on alla 10 000.- krooni (v.a kinnisasjad ja ehitised kui vallasasjad); 3) muudel juhtudel valitsus. (2) Vallavara võõrandamise lepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. Kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavara valdaja pädevusse, sõlmib vallavara võõrandamise lepingu vastava vallavara valdaja. § 21. Vallavara võõrandamise viisid (1) Vallavara võõrandatakse: 1) otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest; 2) enampakkumise korras; 3) eelläbirääkimistega pakkumise korras. (2) Vallavara võõrandamisel tasuta või alandatud hinna eest peab võõrandamise otsustaja vastavat otsust põhjendama. § 22. Vallavara võõrandamine otsustuskorras (1) Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda: 1) kui enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumise korras võõrandamine on nurjunud; 2) kui vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele; 3) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (2) Vallavara võõrandamisel otsustuskorras käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel peab võõrandamise otsustaja vastavat avalikku huvi põhjendama. § 23. Vallavara müük enampakkumise korras (1) Vallavara müük enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 10-15 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on ostuhind; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 10 lõikes 2 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping; 4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul; 5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud ajal kohta, millest on ette teatatud vähemalt 10 tööpäeva. Nimetatud kohustuste täimata jätmisel on valitsusel õigus tühistada korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus enampakkumine. § 24. Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras (1) Vallavara müüakse eelläbirääkimistega pakkumisel, kui lisatingimuste täitmine vallavara müügil on olulisem müügihinnast. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) volikogu kehtestatud muud lisatingimused. (3) Volikogul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. (4) Vallavara müük eelläbirääkimistega pakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 10-12, 14 ja 15 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) eelläbirääkimistega pakkumise esemeks on ostuhind ja lisatingimused; 2) eelläbirääkimistega pakkumise kuulutusse märgitakse lisaks eeskirja § 10 lõikes 2 ja § 23 lõike 1 punktis 2 nimetatud andmetele ära eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused; 3) isikuid, kes on teinud nõuetele mittevastava pakkumise, läbirääkimistele ei lubata; 4) eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu, avalikustada võib asjaolu, mitu pakkumist on tehtud ja mitu vastab nõuetele; 5) eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad; 6) pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta; 7) võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kümne tööpäeva jooksul täiendada; 8) eelläbirääkimistega pakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügileping. Võitja on isik, kelle pakkumise on valitsus tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Sobivate pakkumiste puudumisel tunnistab valitsus eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks; 9) pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemustega kinnitamise korralduse saamist on eelläbirääkimistega pakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna; 10) eelläbirääkimistega pakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud ajal ja kohta, millest on ette teatatud vähemalt 10 tööpäeva. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel on valitsusel õigus tühistada korraldus eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise kohta ja korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine. (5) Kui laekunud eelläbirääkimistega pakkumise osavõtumaksudest ei piisa vallavara müümise eelläbirääkimistega pakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud maha vallavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist vallaeelarvesse. § 25. Alghind Alghinna määramisel võetakse aluseks vara jääkmaksumus või eksperdi hinnang või vara eeldatav turuväärtus. § 26. Vallavara erastamine (1) Vallavara erastamine toimub seaduses, käesolevas eeskirjas ja teistes erastamist reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. (2) Erastamise korraldaja on valitsus. V. VALLAVARA KOORMAMINE § 27. Vallavara koormamise mõiste Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine. § 28. Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides. (2) Valla omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse volikogu. (3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmimise otsustab valitsus. § 29. Isikliku servituudi seadmine (1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui: 1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks; 2) see toimub avalikes huvides; 3) see seatakse isiku kasuks vallale osutatud eriliste teenete eest. (2) Isikliku servituudi seadmise otsustab: 1) valitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks; 2) muudel juhtudel volikogu. (3) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama. (4) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmimise otsustab valitsus. § 30. Hoonestusõiguse seadmine (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks. (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda: 1) valla osalusega äriühingute kasuks; 2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks; 3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks; 4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest. (3) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab volikogu. (4) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viitkümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siiski ületada üheksakümmend üheksat aastat. § 31. Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine (1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette valitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel. (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel valitsus: 1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil; 2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse. (3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab volikogu vastu otsuse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus; 2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus; 3) hoonestusõiguse seadmise tingimused; 4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg; 5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord); 6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik); 7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha; 8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised; 9) enampakkumise korraldaja. (4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita otsuses käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6-7 ja 9 nimetatud andmeid. (5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja §-des 10 (lõiked 2 ja 3) -15 sätestatud korras, arvestades järgmisi erisusi: 1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu; 2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja § 10 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg; 3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping; 4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud ajal ja kohta, millest on ette teatatud 10 tööpäeva. § 32. Hoonestusõiguse lepingu tingimused Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata: 1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number; 2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused; 3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord; 4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest; 5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 6) kindlustamiskohustus (vajadusel); 7) hoonestamise tähtaeg; 8) lepingu täitmise tagatised; 9) muud vajalikud andmed. § 33. Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmine (1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus otsustuskorras. (2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja §-de 30-32 sätetest. VI. VALLAVARA MAHAKANDMINE § 34. Vallavara mahakandmine (1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine on ebaotstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse. (2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavara valdaja mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused. (3) Vallavara mahakandmise otsustab valitsus, välja arvatud juhul kui vallavara jääkmaksumus on väiksem kui 1 000.- krooni, otsustab vallavara mahakandmise vastava vallavara valdaja. (4) Vallavara valdaja esitab mahakandmise akti raamatupidamisele vastava kande tegemiseks. § 35. Nõuetest loobumine Vallavara nõuetest loobumise otsustab, kui nõue on lootusetu või selle sisse nõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud: 1) valitsus, kui nõue on väiksem kui 10 000.- krooni; 2) muudel juhtudel volikogu.