Vabariigi Valitsus — Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele — RT I, 43, 279

Määrus kehtestatakse « Hädaolukorraks valmisoleku seaduse» (RT I 2000, 95, 613) § 28 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala Määrus sätestab riigiasutuse, valla- või linnavalitsuse, kohaliku omavalitsuse asutuse ning ettevõtja kohustused teabe edastamisel hädaolukordade kohta ning nõuded edastatavale teabele. §2. Teabe liigid Riigiasutuse, valla- või linnavalitsuse, kohaliku omavalitsuse asutuse ning ettevõtja poolt edastatav hädaolukorraga seotud teave jaguneb järgmiselt: 1) esmane teave; 2) ettekanne olukorrast; 3) erakorraline teave. §3. Esmane teave (1) Esmane teave on teabe valdaja esimene ettekanne häirekeskusele või Päästeameti Juhtimiskeskusele (edaspidi teabevahetuse asutus ). (2) Esmane teave esitatakse teabevahetuse asutusele viivitamatult telefoni teel, esitades §-s 9 nõutud andmed. Esimesel võimalusel edastatakse teabevahetuse asutusele ka määruse lisa 1 kohaselt vormistatud kirjalik esmane ettekanne hädaolukorrast. §4. Ettekanne olukorrast Ettekanne olukorrast on hädaolukorra lahendamist juhtiva asutuse poolt teabevahetuse asutustele edastatav, määruse lisa 2 kohaselt vormistatud ülevaade hädaolukorra lahendamisest. §5. Erakorraline teave Erakorraline teave on teave olukorra järsust muutusest ning see edastatakse viivitamatult teabevahetuse asutusele. Erakorralise teabe edastamisel kasutatakse olukorra ettekande vormi, kirjutades ettekande esilehe ülaserva sõna «ERAKORRALINE». 2. peatükk TEAVITAMISE KORRALDUS §6. Esmase ja erakorralise teabe edastamine (1) Valla- või linnavalitsus, kohaliku omavalitsuse asutus ning ettevõtja on kohustatud viivitamatult edastama hädaolukorraga seotud esmase ja erakorralise teabe häirekeskusele. (2) Riigiasutus, saades ametkonnasisese teavitamissüsteemi või ministeeriumi valitsemisalas oleva alalise seire- või valveteenistuse kaudu teate hädaolukorra kohta, edastab saabunud teabe viivitamatult Päästeameti Juhtimiskeskusele. (3) Riigiasutused ja riigiosalusega aktsiaseltsid teavitavad Päästeameti juhtimiskeskust järgmistest hädaolukordadest: 1) Justiitsministeerium: –massilised korratused vanglates, eelvangistusmajades ja väljasaatmislaagrites; –vangla, eelvangistusmaja või väljasaatmislaagri relvastatud rünne; –kinnipeetavate grupiviisiline põgenemine vanglast või eelvangistusmajast; 2) Kaitsejõudude Peastaap: –relvastatud rünne kaitseväe või Kaitseliidu vastu; –röövid või ulatuslikud vargused relva- ja laskemoonaladudes; –lahingumoona- või lõhkeaineladude plahvatused; –relvastatud kaitseväelaste grupi omavoliline lahkumine väeosa territooriumilt; 3) Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut: –erakordne külm või kuumus, erakordsed lumeolud või nende tekke oht; –tugevad tormid, millega võivad kaasneda suured purustused ja metsakahjustused või oht nende tekkeks; –liigsademetest põhjustatud üleujutused ja uputused, paisude ja tammide läbimurded; –muud ilmastikuolud või nende tekke oht, mis võivad ohustada inimeste elu või tekitada laiaulatuslikke purustusi või suuri kahjustusi varale; 4) Eesti Kiirguskeskus: –keskkonna ulatuslik radioaktiivne saastumine ja selle tekkimise oht põhjustatuna Eestis või naaberregioonides toimunud kiirgusavariist; –muu radioaktiivne saastumine; 5) Keskkonnainspektsioon: –ulatuslik õhusaastus; –metsade ja turbarabade tulekahjud; –ulatuslik sise- ja piiriveekogude ning põhjavee saastumine naftasaaduste või muude keskkonnaohtlike ainetega; 6) AS Eesti Energia: –keskkonna- või loodusõnnetused (tuhaväljade tammide purunemine, Narva Hüdroelektrijaama tammi purunemine, Narva jõe ummistumine jne), mis põhjustavad keskkonna saastumist või elektrijaamade tehnilise veevarustuse katkemise; –diversiooniakt või tehnilised avariid elektrijaamas või elektrijaotusseadmetes ja alajaamades, mis võivad põhjustada linnade või suurte piirkondade elektrienergiata jäämise; 7) AS Eesti Põlevkivi: –tulekahju ja plahvatus kaevanduses; 8) Põllumajandusministeerium: –episootia; 9) Päästeasutused ja nende kohalikud asutused: –loodus- ja tehnogeensed õnnetused; –tulekahjud ja plahvatused; –transpordiõnnetused ja -avariid; –paikkonna keemiline, bioloogiline või radioaktiivne saastumine; 10) Piirivalveamet: –relvastatud konflikt riigipiiril; –massiline riigipiiri ebaseadusliku ületamise katse või selle oht; –ulatusliku merereostuse avastamine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; –looduslikud või tehnogeensed õnnetused riigipiiril ja piirivalve tegevuspiirkonnas; –laevaõnnetus või selle oht; –inimeste massilise hukkumise oht jää lagunemisel; –rahumeelse läbisõidu reeglite eiramine välisriigi sõjalaeva poolt; –lennuõnnetus või selle oht; 11) Kaitsepolitseiamet: –terroriakt; 12) Politseiamet: –massirahutus; –ulatuslik kunsti- või raharööv; –terroriakt Julgestuspolitsei poolt julgestatava isiku või valvatava ja kaitstava objekti vastu; –pantvangi võtmine; 13) Tervisekaitseinspektsioon: –epideemia; 14) Tervishoiuamet: –massiline mürgistus; 15) Lennuamet: –lennuõnnetus või selle oht; –õhusõiduki kaaperdamine; 16) Maanteeamet: –erakorraliste ilmastikutingimuste või muu õnnetuse tagajärjel tekkinud liikluse katkemine põhimaanteel enam kui 12 tunniks; 17) Veeteede Amet: –õnnetused ohtlike kemikaalide käitlemisel laevadel; –laevaõnnetus või selle oht; 18) Raudteeamet: –õnnetus inimeste ja ohtlike veostega või ulatuslik keskkonnareostus raudteel ning raudteeliini peateel õnnetuse tagajärjel tekkinud rongiliikluse katkemine; 19) Sideamet: –ulatuslikud või pikaajalised raadioside häired või raadioside katkemine või raadiosaateseadmete ebaseaduslik kasutamine suures ulatuses; 20) Välisministeerium: –terroriakt Eesti Vabariigi välisesinduse, diplomaadi, välisesinduse haldustöötaja või nende perekonnaliikmete vastu. (4) Päästeameti Juhtimiskeskuse nõudmisel edastavad riigiasutused, valla- ja linnavalitsused, kohaliku omavalitsuse asutused ning ettevõtjad Päästeameti Juhtimiskeskusele teavet ka kõigist muudest erakorralistest sündmustest, millel on ilmsed hädaolukorra tunnused. (5) Teavet piiriülese toimega suurõnnetustest ja rahvusvahelistest hädaolukordadest edastavad Päästeameti Juhtimiskeskusele rahvusvahelise koostöö kontaktpunktideks määratud alalised seire- ja valveteenistused. §7. Olukorrast ettekande edastamine Hädaolukorra lahendamise ajal on hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus kohustatud edastama teabevahetuse asutusele ettekande olukorrast iga 60 minuti järel, kui teabevahetuse asutus ei teata teist intervalli. §8. Teabevahetuse asutuste ülesanded hädaolukorrast teavitamisel (1) Häirekeskus teavitab hädaolukorrast: 1) reageerimiskohustuslikke teenistusi; 2) valla- või linnavalitsuse ja maakonna kriisikomisjoni esimeest ning vastavalt komisjoni esimehe korraldustele kriisikomisjoni liikmeid; 3) Päästeameti Juhtimiskeskust. (2) Päästeameti Juhtimiskeskus teavitab hädaolukorrast: 1) Päästeameti vastutavat töötajat; 2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) esimeest, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitjat; 3) komisjoni esimehe, tema äraolekul komisjoni esimehe asetäitja korraldusel komisjoni liikmeid ning kriisireguleerimismeeskonna liikmeid; 4) peaministrit, Vabariigi Presidenti ja kaitseväe juhatajat komisjoni esimehe või tema äraolekul esimehe asetäitja otsusel ning edastab neile ettekande olukorrast. (3) Päästeameti Juhtimiskeskus võtab vastu ja edastab rahvusvahelise koostöö raames teavet piiriülese toimega suurõnnetustest ja rahvusvahelistest hädaolukordadest. 3. peatükk TEABE EDASTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED §9. Teabe valdaja poolt edastatav teave Hädaolukorrast teabe valdaja edastab häirekeskusele või Päästeameti Juhtimiskeskusele järgmise hädaolukorda puudutava info: 1) edastaja andmed; 2) hädaolukorra koht ja aeg; 3) olukorra kirjeldus; 4) andmed ohvrite ja kannatanute kohta; 5) evakueerimisvajadus; 6) purustused; 7) ohud inimestele, keskkonnale, varale; 8) olukorra võimalikud arengud; 9) käivitatud operatsioonid; 10) rakendatud meetmed; 11) kaasatud jõud ja ressursid; 12) abivajadus; 13) juht sündmuskohal; 14) ametkonna koordinaator; 15) informeeritud ametkonnad. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE §10. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 28. juuni 1996. a määrus nr 181 «Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni põhimääruse ja hädaolukordadest informeerimise korra kinnitamine» (RT I 1996, 49, 956; 1999, 45, 523; 100, 886; 2001, 80, 484). Peaminister Siim KALLAS Siseminister Ain SEPPIK Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 20. mai 2002. a määruse nr 166 «Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele» lisa 1

Siseminister Ain SEPPIK Vabariigi Valitsuse 20. mai 2002. a määruse nr 166 «Hädaolukorrast teavitamise kord ja nõuded edastatavale teabele» lisa 2

Siseminister Ain SEPPIK