Vabariigi Valitsus — Laevaehitusele, -remondile ja ümberehitusele suunatud riigiabi andmise eritingimused — RT I, 38, 240

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) § 31 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Määrust kohaldatakse majandustegevuseks kasutatava iseliikuva merelaeva (edaspidi laev) ehituseks, remondiks ja ümberehituseks antavale riigiabile, kui: 1) ehituse ja remondi korral on tegemist: a) reisijate ja/või kaupade vedamiseks kasutatava laevaga kogumahutavusega vähemalt 100; b) eriotstarbeks mõeldud laevaga kogumahutavusega vähemalt 100, näiteks süvendaja ja jäämurdja; c) puksiirlaevaga jõuseadme võimsusega vähemalt 365 kW; d) kalalaevaga kogumahutavusega vähemalt 100, mis on mõeldud eksportimiseks väljapoole Euroopa Liidu liikmesriike; e) käesolevas punktis nimetatud laevade lõpetamata keredega, mis on ujuvad ja liikumisvõimelised; 2) ümberehituse korral on tegemist laevaga, mille kogumahutavus on vähemalt 1000, tingimusel et ümberehitusel tehakse põhjalikke muudatusi lastipaigutuse, kere, jõumasina või reisijate majutamise osas. (2) Määrust ei kohaldata juhul, kui on tegemist muudatustega laeva konstruktsioonis või vastavate omaduste lisamisega üksnes sõjalisel otstarbel, tingimusel et laeva ei kasutata enam majandustegevuseks. (3) Määrust kohaldatakse riigiabi andmisel: 1) laevaehituse, -remondi ja ümberehitusega (edaspidi laevaehitus) tegelevale ettevõtjale; 2) isikutele, kellele otseselt või kaudselt kuulub punktis 1 nimetatud ettevõtja osa-, aktsia- või põhikapitalist või hääleõigusest rohkem kui 25%; 3) äriühingule, milles punktis 1 nimetatud isik omab otseselt või kaudselt rohkem kui 25% osa-, aktsia- või põhikapitalist või hääleõigusest. (4) Määrust kohaldatakse riigiabile, mida antakse: 1) kulude katteks, mis tulenevad tootmistegevuse täielikust või osalisest lõpetamisest; 2) ettevõtja saneerimiseks ja restruktureerimiseks; 3) innovatsiooniga seotud investeeringuks; 4) regionaalabina investeeringuks. (5) Laevaehitusele suunatud riigiabi võib rahandusminister lubada kooskõlas «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 3 punktiga 3, kui abi eesmärk vastab üldistele huvidele. (6) Laevaehituseks võib anda teadus- ja arendustegevusele või keskkonnakaitsele suunatud riigiabi vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrusele nr 306 «Teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 472) või Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määrusele nr 301 «Keskkonnakaitsele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 467). § 2. Tootmistegevuse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks antav riigiabi (1) Tootmistegevuse täielikuks või osaliseks lõpetamiseks antava riigiabi lubatavad kulud laevaehituses on: 1) koondatud töötajatele vastavalt «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 90 lõike 1 punktile 1 makstav hüvitus, kui tööleping lõpetatakse eelnimetatud seaduse § 86 punkti 3 alusel; 2) nõustamisteenuste kulud juhul, kui teenuseid osutatakse koondatud töötajatele või töötajatele, keda kavatsetakse koondada; 3) nõustamisteenuste kulud punktis 2 nimetatud isikutele, et aidata kaasa väikeettevõtja asutamisele, tingimusel et asutatav ettevõtja on riigiabi saavast ettevõtjast sõltumatu ja tema põhitegevuseks ei ole laevaehitus. Väikeettevõtjaks ja sõltumatuks ettevõtjaks loetakse Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 305 «Väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 471) § 2 vastavalt lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettevõtjat; 4) töötajate ümberõppe kulud; 5) kulud ettevõtte, selle hoone, sisseseade ja infrastruktuuri ümberkujundamiseks muuks otstarbeks kui laevaehitus. (2) Tootmistegevuse täielikuks lõpetamiseks võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodule anda järgmist riigiabi: 1) abi, mille suurus ei ületa audiitori kinnitatud aruandes kajastatud sisseseade bilansilist jääkväärtust, millest arvestatakse maha vara realiseerimisest saadav tulu või tegevuse lõpetamisest saadav muu rahalises väärtuses mõõdetav eelis; 2) abi laenude või laenu tagatise vormis käibevahendite hankimiseks, mis võimaldaksid ettevõtjal lõpetada pooleliolevad tööd, tingimusel et käibevahendite tase ei ületa minimaalset vajalikku ning oluline osa nendest töödest on juba tehtud. (3) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal võib ulatuda kuni 100% lubatavatest kuludest. (4) Käesoleva paragrahvi alusel antava riigiabi summa ja osakaal peavad olema põhjendatud tootmistegevuse lõpetamise ulatuse ja selle mõjuga regioonis, kus ettevõtja tegutseb. (5) Kui tootmistegevuse lõpetamisega kaasneb üleminek teistele tegevusaladele, järgitakse riigiabi andmisel uutele tegevusaladele rakendatavaid «Konkurentsiseaduse» § 31 lõike 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse riigiabi andmise eritingimusi. (6) Tootmistegevust võib alustada uuesti mitte varem kui 10 aasta pärast, arvates tegevuse lõpetamiseks antava riigiabi kättesaadavaks tegemise päevast. § 3. Saneerimis- ja restruktureerimisabi (1) Laevaehituseks võib anda saneerimis- ja restruktureerimisabi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 2001. a määruses nr 314 «Majandusraskustes äriühingule riigiabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 80, 486) sätestatuga. (2) Restruktureerimisele suunatud abi puhul võib rahandusminister anda riigiabi andmise loa, kui lisaks lõikes 1 nimetatud määruses sätestatule on täidetud järgmised lisatingimused: 1) abi on ühekordne; 2) tootmisvõimsuste pöördumatu vähendamine on proportsionaalne saadud restruktureerimisabiga ja vajalik võimsuste vähendamine määratakse eelmise 5 aasta tegeliku tootmistaseme alusel; 3) enne vähendamist on tootmisvõimsust regulaarselt kasutatud laevaehituseks kuni riigiabi andmise loa taotluse esitamiseni rahandusministrile; 4) laevaehitust võib alustada uuesti mitte varem kui 10 aasta pärast, arvates restruktureerimisabi kättesaadavaks tegemise päevast; 5) juhul kui suletud tootmisvõimsust hakatakse kasutama teiseks tegevusalaks, peab seda tootmisvõimsust kasutav ettevõtja olema riigiabi saanud ettevõtjast sõltumatu ja tema tegevus ei või olla seotud laevaehitusega. § 4. Riigiabi innovatsiooniga seotud investeeringuks (1) Laevaehitusele suunatud riigiabi innovatsiooniga seotud investeeringuks võib tegutsevale ettevõtjale anda üksnes juhul, kui abi seondub olemuslikult uuenduslike toodete ja protsesside rakendamisega, see tähendab, et neid ei kasuta Euroopa Liidu liikmesriikides ning Eestis hetkel ärilistel eesmärkidel ükski teine selle tegevusvaldkonna ettevõtja ja nende rakendamisega võib kaasneda tehnoloogilise või tööstusliku ebaõnnestumise oht. (2) Lõikes 1 nimetatud riigiabi lubatavad kulud on kulud investeeringutele ja tehnilisele tegevusele, mis on seotud otseselt ja üksnes projekti uuendusliku osaga. (3) Lõike 1 kohaselt antava riigiabi brutosumma osakaal võib ulatuda kuni 10% lubatavatest kuludest. (4) Abi summa ja osakaal peavad piirduma minimaalselt vajaliku määraga, arvestades innovatsiooniprojekti riski määra. § 5. Regionaalabi investeeringuks (1) Rahandusminister võib lubada regionaalabi investeeringuks laevaehitusse, kui abi on suunatud olemasoleva ettevõtte tegevuse moderniseerimiseks eesmärgiga tõsta kasutatava sisseseade tootlikkust, tingimusel et tegemist ei ole ettevõtja finantsalase restruktureerimisega. (2) Investeeringuks antava abi lubatavateks kuludeks on Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2001. a määruse nr 307 «Regionaalabi andmise eritingimused» (RT I 2001, 78, 473) § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lubatavad kulud. (3) Investeeringuks antava abi osakaal ei või ületada 22,5% lubatavatest kuludest. 1 1540/98/EÜ (EÜT L 202/1,18.07.1998, lk 1) Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN