Hanila Vallavolikogu — Hanila valla põhimääruse muutmine — KO, 242, 2260

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 9 alusel, kooskõlas «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega». § 1. Hanila Vallavolikogu 27. novembri 2003 määrusega nr 31 kinnitatud Hanila valla põhimääruses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 1. Hanila valla põhimääruse eesmärk Valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema, valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord; 7) muud valla tegevust reguleerivad küsimused.» 2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Volikogu liikmetele makstakse tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.» 3) paragrahvi 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 15. Volikogu aseesimehe valimine (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega: (2) Volikogu aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine toimub järgmiselt: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale volikogu liikme või volikogu fraktsiooni esindaja ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälteenamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus; (4) Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni. (5) Volikogu aseesimehe valimise korraldab volikogu istungi juhataja ja viib läbi volikogu moodustatud kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitseriga varustatud hääletussedelid. (7) Volikogu liige märgistab hääletussedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab ja laseb hääletussedeli valimiskasti. (8) Kui volikogu aseesimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab volikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades hääletussedelil kandidaadi nime juures ristiga vastava lahtri. (9) Kui hääletussedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on volikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse volikogu liikmete nimekirja vastav märkus. (10) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Hääletussedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks. (11) Hääletamistulemuste kohta koostab valla häältelugemiskomisjon protokolli, millel kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (12) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega. (13) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavutata vajalikku häälteenamust, korraldataks uus valimine. (14) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. Kui volikogu ei otsusta teisiti, korraldatakse uus valimine järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustakse kohe. (15) Kui volikogu aseesimees astub tagasi oma ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu aseesimehe erakorralised valimised. 4) paragrahvi 23 lõike 4 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige, volikogu poolt kehtestatud korras.» 5) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel aga kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees.» 6) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.» 7) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.» 8) paragrahvi 35 lõike 5 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt; «(5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.» 9) paragrahvi 41 lõiked 1, 2 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Arengukava või selle muutmise eelnõu valmistab ette ja esitab volikogule vastu võtmiseks vallavalitsus. (2) Arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustatakse vallavalitsuses ja valla kodulehel. Avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise aja määrab volikogu. Sellekohase informatsioon avaldab vallavalitsus maakonna ajalehes ja valla kodulehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (4) Ettepanekud kehtiva arengukava muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta.» 10) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras.» 11) põhimäärust täiendatakse paragrahviga 43¹ järgmiselt: «§ 431. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle kinnitamiseks volikogule. (2) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, valla- ja linnaeelarve seadusest ning teistest õigusaktidest, mis reguleerivad kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamise korraldamist. (3) Majandusaasta aruande koostamiseks esitavad valla haridusasutused vallavalitsuse poolt nõutavad dokumendid vallavalitsusele hiljemalt järgneva aasta 30. märtsiks. (4) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus hiljemalt järgneva aasta 30. maiks volikogule. Majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori järeldusotsus majandusaasta aruande kohta, kui audiitorkontroll on kohustuslik. (5) Majandusaasta aruande vaatab läbi ja kinnitab volikogu hiljemalt 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 11 sätestatud korras. 12) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Valla vara valitsemise korra kehtestab volikogu.» 13) paragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ja muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras.» § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 21. oktoobril 2005. Volikogu esimees Kalju HALLIK