Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse tagatisfondist väljamaksete tegemise kord tööandja pankroti korral — RT I, 37, 230

Määrus kehtestatakse «Pankrotiseaduse» (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302; 1998, 2, 46; 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 13, 93; 54, 353; 2001, 56, 336; 82, 488; 93, 565) § 58 lõike 31 alusel ning kooskõlas «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse» (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 16, 276; 60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311) § 90 lõikega 2. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus reguleerib tööandja pankroti korral Vabariigi Valitsuse tagatisfondist (edaspidi tagatisfond) raha eraldamise taotluste esitamist, raha eraldamise otsustamist, hüvitiste väljamaksmist ning järelevalvet tagatisfondist eraldatud raha kasutamise üle. § 2. Tagatisfondist raha eraldamine Tagatisfondist eraldatakse raha järgmiselt: 1) kui pankrotis tööandjal puuduvad vahendid eesõigusnõuete rahuldamiseks, mis töötajatel on tekkinud enne tööandja pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga, puhkusetasu ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitise ning enne või pärast pankroti väljakuulutamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmiseks; 2) riigi edasilükkamatute kohustuste täitmiseks pankrotivõlgniku ees juhul, kui kohustuse täitmine ei ole ette nähtud muude vahendite arvel; 3) riigi osalemisel pankrotimenetluses õigusabi ja kohtukulude katteks. § 3. Taotlus (1) Paragrahvi 2 punktides 1 ja 2 nimetatud raha eraldamiseks tagatisfondist esitab pankrotihaldur Rahandusministeeriumile taotluse. (2) Paragrahvi 2 punktis 3 nimetatud kulude katteks esitab Rahandusministeeriumile taotluse vastav ministeerium. § 4. Tagatisfondist raha eraldamise otsustaja Tagatisfondist raha eraldamise otsustab: 1) rahandusminister, kui tagatisfondist taotletakse § 2 punktides 1 ja 2 nimetatud raha eraldamist summas alla 1 000 000 krooni ning § 2 punktis 3 nimetatud kulude katteks raha eraldamist summas alla 100 000 krooni; 2) Vabariigi Valitsus, kui tagatisfondist taotletakse § 2 punktides 1 ja 2 nimetatud raha eraldamist summas üle 1 000 000 krooni ning § 2 punktis 3 nimetatud kulude katteks raha eraldamist summas üle 100 000 krooni. § 5. Taotluse esitamine ja selle läbivaatamine (1) Pankrotihaldur teeb kindlaks töötajate eesõigusnõuete suuruse ning nende rahuldamiseks pankrotimenetluses vahendite olemasolu ja esitab vajaduse korral Rahandusministeeriumile taotluse puuduoleva summa saamiseks. (2) Taotlusele lisab pankrotihaldur: 1) pankrotiotsuse koopia; 2) töötajatega sõlmitud töölepingute koopiad, kohtuotsused või töövaidluskomisjoni otsused või muud töösuhet tõendavad dokumendid; 3) arvestused iga töötaja saamata jäänud palga, puhkusetasu ja enne või pärast pankroti väljakuulutamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise kohta; 4) keskmise palga arvestuse iga töötaja kohta ja alusdokumendid selle arvestuse tõendamiseks; 5) töötajate isikukoodid ja elukoha aadressid; 6) tunnustatud nõuete nimekirja ja koopia nõuete kaitsmise koosoleku protokollist või jõustunud kohtuotsuste koopiad töötajate nõuete tunnustamise kohta eesõigusnõudena; 7) töötajate pangakontode numbrid, kui pankrotihaldur taotleb hüvitise ülekandmist töötajate pangakontodele. (3) Taotluses märgib pankrotihaldur kõik summad ümardatuna täiskroonini. (4) Ministeerium oma taotluses põhjendab tagatisfondist raha eraldamise vajadust ning esitab kalkulatsiooni vajalike summade kohta. Raha taotlemisel riigi osalemisel pankrotimenetluses õigusabi ja kohtukulude katteks lisatakse taotlusele õigusabi ja kohtukulude kandmist tõendavad dokumendid. (5) Rahandusministeerium vaatab esitatud taotluse koos lisatud dokumentatsiooniga läbi, kontrollides taotluse ja taotletava summa põhjendatust ning arvestuste õigsust. (6) Kui taotluses või lisatud dokumentatsioonis on kõrvaldatavaid puudusi, annab Rahandusministeerium taotluse esitajale kaks nädalat aega puuduste kõrvaldamiseks. Kui selle tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, tagastab Rahandusministeerium taotluse motiveeritud kirjaga kolme tööpäeva jooksul. § 6. Hüvitise suuruse arvestamine (1) Paragrahvi 2 punktis 1 nimetatud alusel võib ühele töötajale maksta hüvitist kokku kuni selle töötaja kolme kuu keskmise palga, kuid mitte rohkem kui riigi kolm keskmist kuupalka. (2) Riigi keskmise kuupalga arvestamisel võetakse aluseks Statistikaameti poolt iga kvartali kohta avaldatud lõplikud andmed. Saamata jäänud palga, puhkusetasu ja enne või pärast pankroti väljakuulutamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise arvestamisel võetakse aluseks pankroti väljakuulutamisele eelneva kvartali riigi keskmine kuupalk. (3) Töötaja keskmine kuupalk arvutatakse Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2001. a määruse nr 275 «Keskmise palga arvutamise kord» (RT I 2001, 71, 430) alusel, kusjuures arvutamise vajaduse tekke kuuks loetakse kuu, mil kuulutati välja tööandja pankrot. Kui töötajaga on tööleping lõpetatud enne tööandja pankroti väljakuulutamist, loetakse maksmise vajaduse tekke kuuks see kuu, mil töötajaga tööleping lõpetati. Töötaja keskmine kuupalk ümardatakse täiskroonini. § 7. Rahandusministeeriumi toimingud taotluse põhjendatuse korral (1) Taotletava summa osas, mis on põhjendatud: 1) eraldatakse § 4 punktis 1 nimetatud juhul tagatisfondist raha rahandusministri käskkirjaga, milles märgitakse, kellele ja mis otstarbeks raha eraldatakse ning eraldatava summa suurus; 2) valmistab Rahandusministeerium § 4 punktis 2 nimetatud juhul ette Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu raha eraldamise kohta. (2) Rahandusminister annab käskkirja või Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks korralduse eelnõu hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi vajalike andmete, dokumentide ja vastuväidete laekumist. § 8. Raha eraldamine taotluses märgitust erinevas summas (1) Kui Rahandusministeerium ei pea pankrotihalduri või vastava ministeeriumi poolt taotletud kogu summa eraldamist põhjendatuks või leiab, et esitatud arvestused on ekslikud, võib ta ette valmistada §-s 7 nimetatud materjalid tagatisfondist raha eraldamiseks pankrotihalduri või vastava ministeeriumi taotlusest erinevas suuruses. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul teatab Rahandusministeerium sellest pankrotihaldurile või vastavale ministeeriumile enne rahandusministri poolt sellekohase käskkirja andmist või Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu esitamist. (3) Pankrotihalduril või vastaval ministeeriumil on õigus esitada Rahandusministeeriumile oma kirjalikud vastuväited kahe nädala jooksul, arvates Rahandusministeeriumilt lõikes 2 nimetatud teate saamisest. (4) Rahandusministeerium vaatab esitatud vastuväited läbi ja vajadusel teeb ettevalmistatud materjalides vastavad parandused. Kui vastuväiteid ei ole tähtaegselt esitatud, annab rahandusminister käskkirja tagatisfondist raha eraldamise kohta või Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu. § 9. Tagatisfondist raha eraldamisest keeldumine Kui pankrotihalduri või vastava ministeeriumi poolt esitatud tagatisfondist raha eraldamise taotlus ei ole põhjendatud või on põhjendatud osaliselt, keeldub Rahandusministeerium tagatisfondist raha eraldamisest täielikult või osaliselt. Keeldumine vormistatakse rahandusministri motiveeritud käskkirjaga. § 10. Tagatisfondist raha eraldamise otsustamine Vabariigi Valitsuse poolt (1) Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõu tagatisfondist raha eraldamise otsustamiseks pärast pankrotihalduri või vastava ministeeriumi taotluse menetlemist Rahandusministeeriumis vastavalt käesolevale määrusele. (2) Vabariigi Valitsus eraldab tagatisfondist raha oma korraldusega, milles märgitakse, kellele ja mis otstarbeks raha eraldatakse ning eraldatava summa suurus. § 11. Tagatisfondist eraldatud raha ülekandmine (1) Tagatisfondist eraldatud raha ülekandmine toimub kümne päeva jooksul pärast rahandusministri käskkirja või Vabariigi Valitsuse korralduse jõustumist. (2) Tagatisfondist eraldatud raha kantakse üle vastava ministeeriumi poolt näidatud pangakontole või pankrotis tööandja pangakontole või pankrotihalduri poolt osundatud töötajate pangakontodele. (3) Pankrotihaldur on kohustatud maksma töötajatele hüvitised välja kümne päeva jooksul raha laekumisest pankrotis tööandja pangakontole. Hüvitiste tähtaegne väljamaksmata jätmine loetakse tagatisfondist eraldatud raha mittesihtotstarbeliseks kasutamiseks. § 12. Rahandusministri käskkirjade teatavaks tegemine (1) Rahandusministri käskkirjad tagatisfondist raha eraldamise ja sellest keeldumise kohta avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Rahandusministri käskkirja koopia tagatisfondist raha eraldamise või sellest keeldumise kohta saadetakse taotluse esitajale kolme päeva jooksul. § 13. Järelevalve tagatisfondist eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise üle (1) Raha eraldus tagatisfondist on sihtotstarbeline. (2) Rahandusministeerium teostab järelevalvet tagatisfondist eraldatud raha sihtotstarbelise kasutamise ning pankrotihalduri poolt § 11 lõikes 3 nimetatud kohustuse õigeaegse täitmise üle. (3) Tagatisfondist eraldatud raha, mida ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, nõuab Rahandusministeerium tagasi. (4) Kui Rahandusministeerium tuvastab pankrotihalduri-poolse rikkumise käesoleva määruse alusel tagatisfondist eraldatud raha kasutamisel või § 11 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmisel, teatab Rahandusministeerium sellest kirjalikult pankrotimenetlust juhtivale kohtule ja Justiitsministeeriumile. § 14. Arvestuse pidamine tagatisfondist eraldatud vahendite üle Tagatisfondist eraldatud vahendite üle peab arvestust Rahandusministeerium. Rahandusminister esitab Vabariigi Valitsusele kaks korda aastas (esimese ja teise poolaasta kohta) ülevaate tagatisfondist eraldatud vahendite kohta. § 15. Riigi esindaja pankrotimenetluses Rahandusministeerium on Eesti Vabariigi esindajaks võlausaldajana pankrotimenetluses töötajatele tagatisfondist tehtud väljamaksete osas. § 16. Määruste kehtetuks tunnistamine (1) Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määrus nr 127 «Tööandja pankrotistumise tõttu töötajatele palga, puhkusetasu ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitise ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmise korra kehtestamine» (RT I 1997, 53, 842; 1998, 17, 274; 85, 1397) tunnistatakse kehtetuks. (2) Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrus nr 213 «Vabariigi Valitsuse tagatisfondist väljamaksete tegemise korra kinnitamine ning Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a määruse nr 127 «Tööandja pankrotistumise tõttu töötajatele palga, puhkusetasu ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitise ning töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmise korra kehtestamine» muutmine» (RT I 1998, 85, 1397; 1999, 98, 873) tunnistatakse kehtetuks. Peaminister Siim KALLAS Rahandusminister Harri ÕUNAPUU Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK