Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-86-05 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. oktoobri 2005. a kohtuotsus T. L. väärteoasjas liiklusseaduse § 74²² lg 2 järgi — RT III, 2005, 34, 335

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-86-05 Otsuse kuupäev 17. oktoober 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher Kohtuasi T. L. väärteoasi liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 11. aprilli 2005. a otsus väärteoasjas nr 4-175/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T. L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev 7. september 2005. a Istungil osalenud isikud Kassatsioonimenetluse pooled istungile ei ilmunud Resolutsioon 1. Kassatsioon rahuldada. 2. Tühistada Tallinna Linnakohtu otsus T. L. väärteoasjas LS § 7422 lg 2 järgi ja lõpetada väärteoasjas menetlus. Asjaolud ja menetluse käik 1. T. L-le koostati 20. detsembril 2004. a väärteoprotokoll selle kohta, et ta samal päeval kell 10.41, juhtides Tallinnas P teel sõiduautot kiirusega 80+/–5 km/h, ületas lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 25 km/h. Väärteoprotokolli kohaselt mõõdeti kiirust seadmega Stalker nr 24625 (taatlemistunnistus nr 0309001). Menetlusalune isik esitas väärteoprotokollile vastulause, milles väitis, et ta ei ole protokollis kirjeldatud rikkumist toime pannud. Lisaks leidis menetlusalune isik, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud seade Stalker nr 24625 ei vastanud 20. detsembril 2004. a kehtinud õigusaktides esitatud nõuetele, mistõttu on mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid lubamatud. MõõteS § 7 lg 3 alusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister 21. aprilli 2004. a määrusega nr 112 kehtestanud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded. Määruse lisa punkti 7.3 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite puhul metroloogiline kontroll (tüübikinnitus ja taatlemine) kohustuslik, kusjuures täpsusnõudeks on kiirustel kuni 100 km/h +/–3 km/h ning taatluskehtivusajaks üks aasta. Eesti Standardiameti poolt 15. juulil 1998. a väljastatud Mõõtevahendi tüübikinnitustunnistuse nr SA 3-4/3.45.98 kohaselt on kiirustel alla 100 km/h kiirusemõõturi Stalker mõõtetulemuse laiendmääramatus liikuva objekti kiiruse hindamisel +/–5 km/h. Lisaks nähtub tüübikinnitustunnistusest, et tüübikinnitus kehtib viis aastat, s.o 15. juulini 2003. a, tüübikinnitust pikendatud ei ole. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse lisa p-le 7.3 on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusemõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Kiirusemõõtur Stalker nr 24625 oli enne 20. detsembrit 2004. a viimati taadeldud 5. mail 2003. a, mistõttu oli selle taatluskehtivusaeg möödunud. Põhja Politseiprefektuuri 19. jaanuari 2005. a otsusega karistati T. L. väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest LS § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (3000 krooni). Otsuses märgiti, et mõõteseade Stalker oli taadeldud 5. mail 2003. a. Taatlemise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt oli taatluskehtivusajaks kaks aastat ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on kinnitanud, et enne 1. maid 2004. a taadeldud kiirusemõõtjatele väljastatud tunnistused kehtivad eelmises seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seega kehtib kasutatud mõõtevahendi taatlemise tunnistus kuni 5. maini 2005. a. Seoses tüübikinnituse väidetava puudumisega märgiti otsuses, et MõõteS § 50 lg 4 kohaselt piisas kuni 1. jaanuarini 2005. a mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks taadeldud mõõtevahendi kasutamisest. Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kinnituse kohaselt ei lõpe tüübikinnitustunnistuse kehtivusaja lõppemisel varem kasutusele võetud mõõtevahendite kasutamise õigus. 2. T. L. esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Tallinna Linnakohtule, taotledes otsuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist. Kaebuses leiti, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusõigust, kuna ei ole vastanud vastulauses esitatud seisukohale, et mõõtevahendi täpsus ei vastanud mõõtmise ajal kehtinud õigusaktides esitatud täpsusnõuetele. Kaebaja ei nõustunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, et taatlus kehtis 5. maini 2005. a. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, mille alusel kohtuväline menetleja väidab, et Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kinnitusel kehtivad enne 1. maid 2004. a taatluse läbinud ja taatlustunnistuse saanud kiirusemõõtjatele väljastatud tunnistused eelmises seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 3. Tallinna Linnakohtu 11. aprilli 2005. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu arvates olid kaebaja väited, et tema ei ole väärtegu toime pannud, paljasõnalised. T. L. süüd kinnitavad tunnistaja J. E. ütlused, kes nägi sündmust pealt ja kinnitas, et liikluseeskirja rikkumine fikseeriti nõuetekohaselt. Väärteoasja materjalidest nähtub, et mõõteseade Stalker nr 24625 oli läbinud metroloogilise kontrolli 5. mail 2003. a ja tema taatlustunnistus kehtib kuni 5. maini 2005. a. Seda kinnitas ka Tehnilise Järelevalve Inspektsioon oma 3. märtsi 2005. a kirjas nr 5-5/21. 4. Tallinna Linnakohtu 11. aprilli 2005. a otsuse peale esitas kassatsiooni T. L. kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver, kes palub linnakohtu otsuse tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kassatsioonis leitakse, et linnakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna ei kontrollinud, kas kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust, kuigi VTMS § 133 p 6 seda nõuab. Seejuures jäeti vastamata kaebuses esitatud väitele, et kohtuväline menetleja rikkus VTMS § 74 p 8, kuna ei vastanud kõigile vastulauses esitatud argumentidele. Kassaator ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et kiiruse ületamine on tuvastatud nõuetekohaselt ja kasutatud mõõtevahendi taatlus oli kehtiv. 1. maist 2004. a kehtima hakanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määruse nr 112 «Metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite taatluskehtivusajad, mõõtevahendite täpsus- ja üldnõuded» lisa p-ga 7.3 sätestati liiklusjärelevalves kasutatavatele mõõtevahenditele uus taatluskehtivusaeg üks aasta varem ette nähtud kahe aasta asemel. Kuna uue määrusega lühendati taatluskehtivusaega ühele aastale, möödus kasutatud mõõtevahendi taatluskehtivusaeg 5. mail 2004. a ning 20. detsembril 2004. a ei olnud mõõtevahendiga saavutatud mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud. Mõõteseadus ega selle alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus ei näe ette, et enne määruse jõustumist kiirusemõõtjatele teostatud taatluste taatluskehtivusajaks on varem kehtinud õigusaktides sätestatud tähtaeg. Lisaks korratakse varasemaid seisukohti, et mõõtevahendit ei tohtinud kasutada ka seetõttu, et selle täpsus ei vastanud mõõtmise ajal kehtinud õigusaktides esitatud täpsusnõuetele ning et mõõtevahendil puudus tüübikinnitus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 5. Kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kiiruse mõõtmisel kasutatud mõõteriista Stalker nr 24625 taatluskehtivusaeg oli möödunud. Kohtuväline menetleja ja Tallinna Linnakohus tuginesid oma otsustes Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni seisukohale, et taatluskehtivusaegu puudutava üleminekusätte puudumisel tuleb lähtuda enne 1. maid 2004. a taadeldud kiirusemõõturite puhul nende taatlemise ajal kehtinud regulatsioonist ning nende taatluskehtivusaeg on kaks aastat taatlustunnistusel märgitud kuupäevast. Nimetatud seisukoht on siiski ekslik. Õiguskirjanduse (vt I. Pilving. Õigusriigi printsiip ja normitehnika, lk 85) kohaselt tähendab varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid. Sama seisukohta kinnitab ka senine Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi praktika, mille kohaselt rikub pärast uue seaduse jõustumist eelmise seaduse alusel antud määruse kohaldamine põhiseaduse § 87 p 6 ning õiguskindluse põhimõtet (vt 17. juuni 1998. a otsus asjas 3-4-1-5-98 – RT III 1998, 58, 939 ja 22. veebruari 2001. a otsus asjas 3-4-1-3-01 – RT III 2001, 6, 62). Eelnevast tuleneb, et üleminekusätete puudumisel pidid kasutatavad mõõtevahendid vastama 1. mail 2005. a jõustunud määrusega esitatud nõuetele. Veelgi enam, majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. aprilli 2004. a määrust täiendati 10. augusti 2004. a määrusega, lisades muuhulgas rakendussätte (21. aprilli 2004. a määruse lisa juurde käivate märkuste p 6), mis sätestab järgmist: «6) Punkti 4.2 kolmandas veerus toodud taatluskehtivusaega «2 aastat» kohaldatakse enne 1. maid 2004. a taadeldud arvestitele alates hetkest, kui on lõppenud majandusministri 29. novembri 2000. a määruse nr 38 «Mõõtevahendite taatlemise kord ja taatluskehtivusajad» (RTL 2000, 124, 1979; 2002, 52, 75; 137, 2013) §-s 12 neile sätestatud taatluskehtivusaeg». Seega näeb määrus ette endise taatluskehtivusaja edasikestmise ainult lisa punktis 4.2 nimetatud mõõtevahendite (mehaanilised külmaveearvestid, mille näitude alusel toimub vee-ettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing) puhul. 6. Tulenevalt MõõteS § 50 lg-st 4 ei ole taatlemata mõõtevahendi mõõtetulemuse jälgitavus tõendatav, s.o puudub kindlus, et mõõtetulemus on õige. Seega ei ole usaldusväärsed ka mõõteseadme kasutamise tulemusel saadud tõendid. Kuna sellest tulenevalt ei ole võimalik tõendada T. L. sõidukiirust, tuleb VTMS § 174 p 4 alusel Tallinna Linnakohtu otsus tühistada ning lõpetada väärteoasjas menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG Peeter VAHER