Rahandusminister — Ministeeriumi ja tema valitsemisala 2003. aasta eelarve projekti koostamise tingimused, projekti vormid, tegevuskava ja investeeringute kava koostamise kord ning eelarve projekti esitamise tähtaeg — RTL, 60, 892

Määrus kehtestatakse «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 92, 824; 2000, 55, 360) § 10 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 4 alusel. 1. peatükk MINISTEERIUMI JA TEMA VALITSEMISALA EELARVE PROJEKTI KOOSTAMISE TINGIMUSED, PROJEKTI VORMID JA PROJEKTI ESITAMISE TÄHTAJAD § 1. Üldsätted «Riigieelarve seaduse» paragrahvi 1 lõike 2 kohaselt kehtivad Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri, Riigikohtu (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid), Riigikantselei ja maavalitsuste eelarve projektide koostamisel käesolevas määruses ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekti koostamiseks antud juhised ja eelarve projekti koostamise kord. § 2. Eelarve projekti liigendus ja koostamine (1) Ministeeriumi ja tema valitsemisala 2003. aasta eelarve projekti tulud, kulud ja finantseerimistehingud esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud eelarveklassifikaatori projekti jaotuste lõikes. (2) Ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekti tulud esitatakse käesoleva määruse lisa 6 vormi 1 kohaselt asutuste või lisas 4 toodud üheliigiliste asutuste gruppide lõikes, kes on pädevad tulu koguma. Majandusliku sisu järgi jaotatakse tulud artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. (3) Ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekti kulud ja finantseerimistehingud esitatakse käesoleva määruse lisa 6 vormi 2 kohaselt asutuste või lisas 4 toodud üheliigiliste asutuste gruppide lõikes, kes on pädevad kulu või finantseerimistehingut tegema. Majandusliku sisu järgi jaotatakse kulud ja finantseerimistehingud artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks (vähemalt 5-kohaliste alajaotiste lõikes). (4) Ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekti kulu, mille jaotuse asutuste või üheliigiliste asutuste gruppide vahel kinnitab minister pärast riigieelarve vastuvõtmist, näidatakse ministeeriumi valitsemisala (jao) all ilma asutust (peatükki) märkimata eelarveklassifikaatori projekti jaotuste lõikes majandusliku sisu järgi. Vastavad selgitused märgitakse ära eelarve projekti seletuskirjas. (5) Riigiasutus (edaspidi tellija), tellides teiselt riigiasutuselt selle asutuse põhimääruse järgsete põhiülesannete täitmisega seotud tegevust (nt laboratooriumiteenused, kontsertide korraldamine, hoolekande teenuse osutamine jms), näitab antud ülesande täitmiseks vajalikud vahendid enda eelarve projektis valitsussektori siseste eraldistena ja kajastab põhjendused eelarve projekti seletuskirjas. § 3. Eelarve projekti seletuskiri (1) Ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projektile lisab ministeerium seletuskirja, mis koosneb kahest osast: 1) üldosa asutuste kohta; 2) käesoleva määruse lisades 5–11 esitatud vormid tulude, kulude ja finantseerimistehingute kohta koos selgitustega asutuste kaupa. (2) Üldosas esitatakse asutuste lõikes: 1) tulude ja kulude õiguslikud alused (näidatakse õigusakt, millest lähtuvalt tulu kogutakse või kulu tehakse); 2) selgitused tulude ja kulude kohta majandusliku sisu järgi, mille kohta ei ole ette nähtud määruse lisades eraldi vormi; 3) asutuse ümberkorraldamise ja funktsioonide muutumisega seotud mõjud ressursside vajadusele ning vastavate muudatuste õiguslikud alused ja põhjendused. (3) Kulude kohta esitatakse andmed asutuste lõikes alljärgnevatel vormidel: 1) tegevuskava vastavalt käesoleva määruse peatükis 2 sätestatule lisa 5 vormidel 1 ja 2; 2) personalikulud lisa 7 vormil 1; 3) kulud õppelaenude kustutamiseks lisa 7 vormil 2; 4) majandamiskulude vorm lisas 8 esitatud vormil; 5) infotehnoloogia kulud lisa 9 vormidel 1– 6; 6) investeeringute kava vastavalt käesoleva määruse peatükis 3 sätestatule lisa 10 vormil 1, uute kavandatavate või renoveeritavate ruumide loetelu lisa 10 vormil 2, infokaart lisa 10 vormil 3; 7) välisabi vahenditest kaasfinantseeritavad projektid ja programmid lisas 11 esitatud vormil. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud vormides märgitud kuluvajaduste konkreetsed selgitused lisatakse vastavatele vormidele. § 4. Riigieelarvest kolmandatele isikutele vahendite taotlemise kord (1) Ministeeriumi valitsemisalas olevate ning riigieelarvest rahalisi eraldisi taotlevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute või nende gruppide osas esitatakse vastavate ministeeriumide poolt nende kohta andmed kõigi kavandatavate kulude kohta lisas 2 toodud eelarveklassifikaatori projekti jaotuste lõikes ja nende finantseerimisallikad (eraldi näidates riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve, välislaenud ja -abi, laekumised majandustegevusest) kohta. Kui nimetatud toetus on käsitletav riigiabina «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565) mõistes, kohaldatakse määruse peatükis 5 sätestatut. (2) Ministeerium esitab täiendavalt riigile oma tegevusega teenust osutavate avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute osas, kes taotlevad eraldist riigieelarvest, ministeeriumi ning vastava isiku vahel sõlmitava lepingu projekti, juhindudes käesoleva määruse lisas 12 toodud projektist «Avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks eraldiste kasutamise lepingu sõlmimise tingimused ja kord». § 5. Eelarve projekti lähteandmed (1) Ministeerium koostab enda ja oma valitsemisala eelarve projekti, võttes aluseks käesoleva määruse lisas 3 toodud lähteandmed. (2) Lähteandmetes toodud arvestuslike kulude (lisa 3 veerg 1) suuruse muutmiseks ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projektis esitatakse koos eelarve projektiga vastava õigusakti muutmise eelnõu või arvestused koos põhjendustega arvestuslike kulude prognoosi muutmiseks. (3) Lähteandmetest suuremate vahendite taotlemiseks tuleb esitada eraldi taotlus vastavaid vahendeid puudutavatel käesolevale määrusele lisatud vormidel koos selgituste ja põhjendustega. § 6. Eelarve projekti esitamine (1) Ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve projekt koos seletuskirjaga esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 10. juuniks 2002. a, sellele lisaks saadetakse eelarve projekt Rahandusministeeriumile käesoleva määruse lisas 1 toodud vastava kontaktisiku e-posti aadressile. (2) Juhul kui esitatud eelarve projekt ei vasta käesoleva määrusega sätestatud nõuetele, on Rahandusministeeriumil õigus tagastada see käesoleva määruse nõuetega kooskõlla viimiseks rahandusministri poolt määratud tähtajaks. 2. peatükk MINISTEERIUMI JA TEMA VALITSEMISALA TEGEVUSKAVA KOOSTAMISE TINGIMUSED JA VORMID § 7. Tegevuskava Ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevuskavas järjestatakse tegevusvaldkonnad ning tegevusvaldkonna eesmärgid, esitatakse soovitavad tulemused järgnevaks eelarveaastaks, kirjeldatakse lühidalt tulemuste saavutamiseks vajalikke tegevusi ja ressursse ning tuuakse välja tulemuste ja eesmärkide saavutamise tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise indikaatorid. § 8. Tegevuskava koostamine (1) Põhiseaduslikule institutsioonile on tegevuskava koostamine seletuskirja osana käesoleva määruse paragrahvi 3 lõike 3 punkti 1 tähenduses soovituslik. (2) Üheliigilised asutused, kellele riigieelarves määratakse vahendid koondpeatükina, tegevuskava koostama ei pea. Üheliigiliste asutuste peamised eesmärgid järgnevaks eelarveaastaks ja muu tegevusinformatsioon esitatakse eelarve projekti seletuskirjas. (3) Ministeerium koostab valitsemisala tegevuskava eelarve projekti seletuskirja osana iga asutuse kohta eraldi, lähtudes käesoleva määruse lisas 5 toodud selgitustest. Riigikantselei, maavalitsuste ja ministeeriumide kohta täidetakse käesoleva määruse lisa 5 vorm 1, ametite, inspektsioonide ja teiste seadusega moodustatud valitsusasutuste ning valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste kohta käesoleva määruse lisa 5 vorm 2. (4) Maavalitsuse hallatav asutus tegevuskava ei koosta. Ministeerium, kelle eelarvest finantseeritakse maavalitsuse hallatava asutuse tegevusi ja kes maavalitsuse hallatavat asutust finantseerides on teenuse tellijaks, esitab vastava tegevusinformatsiooni ministeeriumi valitsemisala tegevuskavas. Tegevuskava koostatakse käesoleva määruse lisa 5 vormide 1 ja 2 alusel 2003. aasta kohta. Käesoleva määruse lisa 5 vormis 2 kajastatakse indikaatorite tasemed ka 2001. ja 2002. aasta kohta. § 9. Korrigeeritud tegevuskava esitamine Ministeeriumi ja tema valitsemisala korrigeeritud tegevuskava, milles on arvestatud ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti läbivaatamisel tehtud muudatustega, esitamise tähtaja kehtestab rahandusminister pärast riigieelarve eelnõu põhimõttelist heakskiitmist Vabariigi Valitsuse poolt. 3. peatükk INVESTEERINGUTE KAVA KOOSTAMISE TINGIMUSED JA VORMID § 10. Investeeringute kava (1) Investeeringute kavas esitatakse andmed ministeeriumi ja tema valitsemisala kõigi investeeringute, s.t nii kavatsetavate kui jätkuvate investeeringute maksumuse ja nende finantseerimisallikate kohta eelarveaastate ja investeerimisprojektide lõikes. (2) Käesoleva määruse kohaselt loetakse investeeringuteks põhivara soetamist (s.o rajatiste ja hoonete ehitamist või ostmist, masinate ja seadmete, inventari, sõidukite ja transpordivahendite ning maa soetamist), parendamist või taastamist (s.o rajatiste ja hoonete, masinate ja seadmete, inventari ning sõidukite ja transpordivahendite renoveerimist, rekonstrueerimist, restaureerimist ja kapitaalremonti). (3) Investeeringute kavad on aluseks riiklike investeeringute programmi eelnõu koostamisel. § 11. Investeeringute kava koostamine (1) Investeeringute kava koostamiseks aastateks 2003–2006 täidavad ministeeriumid käesoleva määruse lisas 10 toodud vormi 1, milles investeerimisprojektid koondatakse gruppidesse – ehitused, renoveerimine, soetused, investeeringutoetused valla- ja linnaeelarvetele. (2) Vormi viimases veerus näidatakse ära kuni viis ministeeriumi valitsemisala projekti, tähistades need järjekorranumbritega lähtuvalt prioriteetsusest. (3) 2003. aastale järgnevate aastate investeeringute mahtude määratlemisel tuleb lähtuda ministeeriumi valitsemisala 2003. aasta piirsumma ulatuses kavandatud investeeringute mahust. § 12. Investeeringute kava selgitused (1) Investeeringute kava juurde lisatakse selgitused, milles tuuakse ministeeriumi valitsemisala investeeringute arengu üldiseloomustus, prioriteedid, probleemid ning seotus püstitatud eesmärkide ja tegevustega. (2) Kõikide investeeringute kavasse võetavate uute investeerimisprojektide kohta tuleb anda järgmised selgitused ja põhjendused: 1) investeerimisobjekti majanduslik, sotsiaalne ja regionaalne põhjendatus; 2) selgelt määratletud tulemused, mida investeerimisprojektiga tahetakse saavutada ning nende tulemuste mõju antud valdkonnale; 3) investeerimisprojekti elluviimise võimalike alternatiivide võrdlev analüüs ja hindamine; 4) investeerimisprojekti tasuvus- ja teostatavusuuringu järeldused; 5) keskkonnamõju analüüsi hinnang; 6) investeerimisprojekti kulu-tulu analüüs; 7) investeerimisprojekti riskide analüüs ja võimalused riskide maandamiseks; 8) investeerimisprojekti rahastamise skeem ja kaasfinantseerimise allikad; 9) arvestused investeerimisprojekti iga-aastaste majandamiskulude ja võimalike tulude kohta. (3) Kavandatava hoone ehitus- või renoveerimisprojekti kohta maksumusega üle 10 mln krooni tuleb esitada ruumiprogramm käesoleva määruse lisa 10 vormil 2. (4) Jätkuvate investeerimisprojektide kohta, mille maksumus on võrreldes varasema rahataotlusega suurenenud, tuleb esitada arvestused kallinemise põhjendamiseks. (5) Investeerimisprojektide kohta maksumusega üle 50 mln krooni ning projektide kohta, mida kaasfinantseeritakse välislaenust või Euroopa Liidu abiraha arvel (olenemata maksumusest) esitatakse infokaart käesoleva määruse lisa 10 vormil 3. 4. peatükk RIIGIABI § 13. Riigiabi kajastamine eelarve projektis Ministeeriumi valitsemisala 2003. a eelarve projekti võib lülitada riigiabi, millele rahandusminister on vastavalt «Konkurentsiseaduses» sätestatud korrale andnud riigiabi andmise loa. Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 1 KONTAKTISIKUD, E-POSTI AADRESSID, TELEFONID Lisa 6 vorm 2, lisa 7 vorm 1 ja lisa 8 osas Riigikogu Kantselei Presidendi kantselei Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Riigikantselei Välisministeerium Galina Tamm 611 3465 galina.tamm@fin.ee Riigikohus Justiitsministeerium Rahandusministeerium Tanel Keres 611 3036 tanel.keres@fin.ee Maavalitsused Tiia Niine 611 3663 tiia.niine@fin.ee Kaitseministeerium Jaanus Rajamets 611 3675 jaanus.rajamets@fin.ee Siseministeerium Mai Tapper 611 3438 mai.tapper@fin.ee Haridusministeerium Urve Talas 611 3911 urve.talas@fin.ee Kultuuriministeerium Tiina Jõema 611 3403 tiina.joema@fin.ee Sotsiaalministeerium Saida Ausing 611 3582 saida.ausing@fin.ee Meeli Tatter 611 3422 meeli.tatter@fin.ee Silja Kask 611 3520 silja.kask@fin.ee Keskkonnaministeerium Anti Kingsepp 611 3540 anti.kingsepp@fin.ee Majandusministeerium Meelis Steinberg 611 3251 meelis.steinberg@fin.ee Põllumajandusministeerium Ljubov Šibanova 611 3682 ljubov.sibanova@fin.ee Teede- ja Sideministeerium Linda Turu 611 3429 linda.turu@fin.ee Lisa 6 vorm 1 osas Lauri Õunmaa 611 3050 lauri.ounmaa@fin.ee Tanel Steinberg 611 3519 tanel.steinberg@fin.ee Lisa 11 osas Tiiu-Tatjana Reinbusch 611 3751 tiiu.reinbusch@fin.ee Lisa 7 vorm 2 osas Hanno Parksepp 611 3684 hanno.parksepp@fin.ee Lisa 5 vormide 1 ja 2 ning lisa 12 osas Pille Pruunsild 611 3450 pille.pruunsild@fin.ee Lisa 9 vormide 1– 6 osas Tiiu-Tatjana Reinbusch 611 3751 tiiu.reinbusch@fin.ee Tiia Niine 611 3663 tiia.niine@fin.ee Lisa 10 vormide 1–3 osas Meelis Steinberg 611 3251 meelis.steinberg@fin.ee Ain Sari 611 3673 ain.sari@fin.ee Turvo Miljaste 611 3435 turvo.miljaste@fin.ee Eelarveklassifikaatori projekti (lisa 2) osas Eliko Pedastsaar 611 3537 eliko.pedastsaar@fin.ee Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 2 EELARVEKLASSIFIKAATOR (PROJEKT) Uue Eelarveklassifikaatoriga kinnitatakse viis klassifikaatorit: tulud, kulud majandusliku sisu järgi, finantseerimistehingud, kulud tegevusalade järgi ning valitsussektorisiseste tehingute lisatunnused. 2003. aasta eelarve koostamise määrusele on lisatud tulud, kulud majandusliku sisu järgi, finantseerimistehingud ja valitsussektorisiseste tehingute lisatunnused. Kuludega tegevusalade järgi saate tutvuda Rahandusministeeriumi internetileheküljel. Klassifikaatorite koostamisel on lähtutud rahvusvahelistest standarditest (Rahvusvahelise Valuutafondi GFS – Government Finance Statistics – süsteem, Euroopa Liidu ESA 1995 – European System of Accounts – süsteem), Eesti seadusandlusest ning seni kehtinud eelarveklassifikaatorist. Kulude liigendus tegevusalade järgi vastab COFOG – Classification of the Functions of Government – süsteemile. Lisaks on klassifikaatori koostamisel silmas peetud väljatöötatavaid uusi raamatupidamiseeskirju. Lähtutud on soovist maksimaalselt harmoniseerida klassifikaatorid ja raamatupidamiseeskirjad, mis on teinud võimalikuks suhteliselt väiksema detailsuse kasutamise Eelarveklassifikaatoris, mille võrra hakkavad aga olema detailsemad raamatupidamisaruanded. Eelarveklassifikaatori koodide tähendus: • 1-kohaline kood on klassifikaatori tunnus (näiteks «1» koodi alguses näitab, et tegemist on tuluga); • 2-kohaline kood on artikligrupi tunnus (näiteks «11» koodi alguses näitab, et tegemist on maksuga); • 3-kohaline kood on artikli tunnus (näiteks «111» koodi alguses näitab, et tegemist on tulumaksuga); • 4- ja enamakohaline kood on artikli alajaotise tunnus (näiteks «111.01» koodi alguses näitab, et tegemist on füüsilise isiku tulumaksuga). Eelarveklassifikaatori ja tema seletuskirja projektiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi internetileheküljel järgmisel aadressil: www.fin.ee/pages.php/0107024104 1 TULUD 2 11 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 2 12 Kaupade ja teenuste müük 3 13 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 4 14 Tulud varadelt 4 15 Toetused 5 19 Muud tulud 6 2 KULUD MAJANDUSLIKU SISU JÄRGI 8 21 Tegevuskulud 8 22 Eraldised 8 23 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 10 29 Muud kulud 11 3 FINANTSEERIMISTEHINGUD 12 31 Finantsvarade suurenemine 12 32 Finantsvarade vähenemine 12 33 Kohustuste suurenemine 12 34 Kohustuste vähenemine 13 39 Muutus kassas ja hoiustes, v.a planeeritavates hoiustes 13 5 VALITSUSSEKTORISISESTE TEHINGUTE LISATUNNUSED 17 1 TULUD 11 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 111 Tulumaks 111.01 Füüsilise isiku tulumaks 111.02 Juriidilise isiku tulumaks 111.02.1 Tulumaks dividendidelt ja muudelt kasumieraldistelt 111.02.2 Juriidilise isiku tulumaks erisoodustustelt 111.02.9 Juriidilise isiku tulumaks muudelt tuludelt 112 Sotsiaalmaks ja sotsiaalkindlustusmaksed 112.01 Sotsiaalmaks 112.01.1 Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks 112.01.2 Sotsiaalmaks ravikindlustuseks 112.02 Töötuskindlustusmakse 113 Omandimaksud 113.01 Maamaks 113.02 Raskeveokimaks 113.03 Kinke- ja pärandimaks 113.04 Mootorsõidukimaks 113.05 Paadimaks 113.06 Loomapidamismaks 114 Maksud kaupadelt ja teenustelt 114.01 Käibemaks 114.01.1 Käibemaks impordilt 114.01.2 Käibemaks kodumaiselt käibelt 114.01.3 Käibemaksu tagastused (–) 114.02 Müügimaks 114.03 Aktsiisid 114.03.1 Alkoholiaktsiis 114.03.11 Piirituselt 114.03.12 Õllelt 114.03.13 Veinilt 114.03.14 Kääritatud joogilt 114.03.15 Vahetootelt 114.03.19 Muult alkoholilt 114.03.2 Tubakaaktsiis 114.03.3 Kütuseaktsiis 114.03.31 Autobensiinilt 114.03.32 Diislikütuselt 114.03.39 Muult kütuselt 114.03.4 Mootorsõidukiaktsiis 114.03.5 Pakendiaktsiis 114.03.8 Karusnahaaktsiis 114.04 Hasartmängumaks 114.04.1 Õnne- ja osavusmängudelt, kihlvedudelt ning totalisaatoritelt 114.04.2 Loteriidelt 114.05 Reklaami- ja kuulutusemaks 114.06 Teede ja tänavate sulgemise maks 114.07 Lõbustusmaks 115 Maksud väliskaubanduselt ja -tehingutelt 115.01 Tollimaks 119 Muud maksud 119.01 Isikumaks 12 Kaupade ja teenuste müük 121 Riigilõivud 121.01 Kohtuasjade toimingutelt 121.02 Äriregistri toimingutelt 121.03 Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt 121.04 Liiklusregistri toimingutelt 121.05 Hooneregistri toimingutelt 121.06 Toiduseaduse, veterinaarkorralduse seaduse, loomatauditõrje seaduse ja loomakaitseseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt 121.07 Tolliseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt 121.08 Patendiameti toimingutelt 121.11 Välisesinduses teostatavatelt toimingutelt 121.12 Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja kodakondsuse seaduse alusel teostatavatelt toimingutelt 121.13 Välismaalaste seaduse ja selle täitmiseks antud õigustloovate aktide alusel teostatavatelt toimingutelt 121.14 Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamiselt 121.15 Sideameti toimingutelt 121.16 Taimekaitseseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt 121.99 Muud riigilõivud 122 Laekumised majandustegevusest 122.01 Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 122.02 Laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest 122.03 Laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 122.04 Laekumised tervishoiuasutuste majandustegevusest 122.05 Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 122.11 Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest 122.12 Laekumised keskkonnaasutuste majandustegevusest 122.13 Laekumised korrakaitseasutuste majandustegevusest 122.14 Laekumised riigikaitseasutuste majandustegevusest 122.15 Laekumised üldvalitsemisasutuste majandustegevusest 122.21 Laekumised transpordi- ja sideasutuste majandustegevusest 122.22 Laekumised põllumajandusasutuste majandustegevusest 122.29 Laekumised muude majandusküsimustega tegelevate asutuste majandustegevusest 129 Muu kaupade ja teenuste müük 129.01 Tuletorni- ja jäämurde tasu 129.02 Väärismetalltoodete proovitasu 129.03 Tolliteenuste tasu 129.04 Kantseleiteenuste tasu 129.05 Jõudluskontrolli Keskuse tulu piimaanalüüsidest 129.06 Hoonestusõiguse seadmise tasu 129.11 Avalike rajatiste kasutamisõiguse tasu 129.12 Tasu äritegevusõiguse loa eest, v.a litsentsid 129.13 Teenustasu maa-ainese kaevandamisloa väljaandmisest 129.14 Laekumine maavara kaevandamise loa enampakkumisest 129.15 Jahiloa hind 129.21 Leitud asjade müügitulu 129.31 Üüri- ja renditulud toodetud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt 129.99 Eespool nimetamata muu kaupade ja teenuste müük 13 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 131 Materiaalsete ja immateriaalsete varade müük 131.01 Toodetud materiaalsete põhivarade müük 131.01.1 Rajatiste ja hoonete müük 131.01.6 Mitteamortiseeruvate väärtuste müük 131.01.7 Toodetud bioloogiliste ressursside müük 131.01.9 Muude toodetud materiaalsete põhivarade müük 131.02 Toodetud immateriaalsete põhivarade müük 131.03 Mittetoodetud põhivarade müük 131.03.1 Maa müük 131.03.3 Metsa müük 131.03.9 Muude mittetoodetud põhivarade müük 131.04 Varude müük 131.04.1 Strateegiliste varude müük 131.04.2 Tooraine ja materjali varude müük 131.04.9 Muude varude müük 14 Tulud varadelt 141 Intressi-, viivise- ja kohustistasutulud 141.01 Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 141.01.1 Kodumaistelt hoiustelt 141.01.2 Välismaistelt hoiustelt 141.02 Intressi- ja viivisetulud ostetud väärtpaberitelt 141.02.1 Valitsussektorisiseselt ostetud väärtpaberitelt 141.02.2 Muudelt residentidelt ostetud väärtpaberitelt 141.02.3 Mitteresidentidelt ostetud väärtpaberitelt 141.03 Intressi-, viivise- ja kohustistasutulud antud laenudelt 141.03.1 Valitsussektorisiseselt antud laenudelt 141.03.2 Muudele residentidele antud laenudelt 141.03.3 Mitteresidentidele antud laenudelt 141.99 Intressi- ja viivisetulud muudelt finantsvaradelt 141.99.1 Maksuvõlgadelt 141.99.11 Füüsilise isiku tulumaksu võlalt 141.99.12 Juriidilise isiku tulumaksu võlalt 141.99.13 Sotsiaalmaksu võlalt 141.99.14 Käibemaksu võlalt 141.99.15 Aktsiisivõlgadelt 141.99.19 Muudelt maksuvõlgadelt 141.99.2 Töötuskindlustusmakse võlalt 141.99.9 Eespool nimetamata muudelt finantsvaradelt 142 Omanikutulud 142.01 Dividendid 142.02 Laekumine Eesti Panga kasumist 142.03 Muud omanikutulud 143 Renditulud mittetoodetud põhivaradelt 143.01 Maa rendi tulu 143.02 Maavarade ja maa-ainese kaevandamisõiguse tasud 143.02.1 Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 143.02.2 Kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu 143.02.3 Maa-ainese kaevandamisõiguse tasu 143.03 Metsatulu 143.04 Laekumine vee erikasutusest 143.05 Jahirent 143.06 Ulukiküttimisõiguse hind 143.07 Kalapüügiõiguse tasu 143.99 Renditulu muudelt mittetoodetult põhivaradelt 15 Toetused 151 Toetused mitteresidentidelt 151.01 Toetused Euroopa Liidult 151.01.1 Toetused Euroopa Liidult jooksvateks kuludeks 151.01.2 Toetused Euroopa Liidult materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 151.02 Toetused välismaistelt valitsustelt 151.02.1 Toetused välismaistelt valitsustelt jooksvateks kuludeks 151.02.2 Toetused välismaistelt valitsustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 151.03 Toetused rahvusvahelistelt organisatsioonidelt 151.03.1 Toetused rahvusvahelistelt organisatsioonidelt jooksvateks kuludeks 151.03.2 Toetused rahvusvahelistelt organisatsioonidelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 151.99 Toetused muudelt mitteresidentidelt 152 Valitsussektorisisesed toetused 152.01 Toetused riigilt ja riigiasutustelt 152.01.1 Sihtotstarbelised toetused riigilt ja riigiasutustelt jooksvateks kuludeks 152.01.2 Mittesihtotstarbelised toetused riigilt ja riigiasutustelt jooksvateks kuludeks 152.01.3 Sihtotstarbelised toetused riigilt ja riigiasutustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.01.4 Mittesihtotstarbelised toetused riigilt ja riigiasutustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.02 Toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt ja omavalitsusasutustelt 152.02.1 Sihtotstarbelised toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt ja omavalitsusasutustelt jooksvateks kuludeks 152.02.2 Mittesihtotstarbelised toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt ja omavalitsusasutustelt jooksvateks kuludeks 152.02.3 Sihtotstarbelised toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt ja omavalitsusasutustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.02.4 Mittesihtotstarbelised toetused kohaliku omavalitsuse üksustelt ja omavalitsusasutustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.03 Toetused muudelt valitsussektorisse kuuluvatelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt 152.03.1 Sihtotstarbelised toetused muudelt valitsussektorisse kuuluvatelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt jooksvateks kuludeks 152.03.2 Mittesihtotstarbelised toetused muudelt valitsussektorisse kuuluvatelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt jooksvateks kuludeks 152.03.3 Sihtotstarbelised toetused muudelt valitsussektorisse kuuluvatelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.03.4 Mittesihtotstarbelised toetused muudelt valitsussektorisse kuuluvatelt avalik-õiguslikelt juriidilistelt isikutelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.04 Toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt 152.04.1 Sihtotstarbelised toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt jooksvateks kuludeks 152.04.2 Mittesihtotstarbelised toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt jooksvateks kuludeks 152.04.1 Sihtotstarbelised toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 152.04.2 Mittesihtotstarbelised toetused valitsussektorisse kuuluvatelt sihtasutustelt materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 159 Toetused muudelt residentidelt 19 Muud tulud 191 Trahvid 191.01 Haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määratud trahvid 191.02 Tolliseaduse alusel määratud trahvid 191.03 Maksukorralduse seaduse alusel määratud trahvid 191.04 Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel määratud trahvid 191.05 Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel määratud trahvid 191.99 Muud trahvid 199 Eespool nimetamata muud tulud 199.01 Kindlustushüvitised 199.11 Saastetasud 199.11.1 Saastetasu saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse 199.11.2 Saastetasu saasteainete viimisel välisõhku 199.11.3 Saastetasu jäätmete viimisel keskkonda 199.12 Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 199.21 Hindade rikkumisega ebaseaduslikult saadud hinnavahe 199.22 Regressinõuded 199.23 Sundraha 199.81 Eelmise aasta eelarvesummade tagastamine 199.99 Segalaadilised ja identifitseerimatud tulud 2 KULUD MAJANDUSLIKU SISU JÄRGI 21 Tegevuskulud 211 Personalikulud 211.01 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 211.02 Töötajate töötasu 211.03 Tööettevõtulepingu alusel töötajatele makstav tasu 211.04 Valitavate, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavate ametnike töötasu 211.05 Muud tasud 211.21 Õppekulud 211.22 Eluasemekulud 211.23 Sõidukulud 211.24 Toitlustuskulud 211.29 Muud erisoodustusena maksustatavad kulud 211.71 Kohustusliku pensionikindlustuse makse 211.79 Muud kohustusliku kindlustuse maksed 211.81 Maksud erisoodustustelt 211.82 Sotsiaalmaksu kulu, v.a erisoodustustelt ja erijuhtudel 211.83 Ajateenijate eest riigi poolt makstav sotsiaalmaks 211.84 Töötuskindlustusmakse kulu 211.99 Muud personalikulud 212 Majandamiskulud 212.01 Administreerimiskulud 212.02 Uurimis- ja arendustööde ostukulud 212.03 Lähetuskulud 212.04 Koolituskulud 212.11 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 212.12 Rajatiste majandamiskulud 212.13 Sõidukite ülalpidamise kulud, v.a kaitseotstarbelised kulud 212.14 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 212.15 Inventari kulud, v.a infotehnoloogia ja kaitseotstarbelised kulud 212.21 Toiduained ja toitlustusteenused 212.22 Meditsiinikulud 212.23 Teavikud ja kunstiesemed 212.24 Õppevahendid 212.29 Tootmisega seotud muud kulud 212.31 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid 212.32 Eri- ja vormiriietus, v.a kaitseotstarbelised kulud 212.39 Muu erivarustus ja erimaterjalid 22 Eraldised 221 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 222 Sotsiaaltoetused 222.01 Sotsiaalkindlustustoetused 222.01.1 Pensionikindlustustoetused 222.01.11 Sotsiaalmaksutuludest makstavad pensionid 222.01.12 Mittesotsiaalmaksutuludest makstavad pensionid, pensionilisad ja -suurendused 222.01.2 Ravikindlustustoetused 222.01.21 Ajutise töövõimetuse hüvitised 222.01.22 Ravimite hüvitamine 222.01.23 Meditsiiniliste abivahendite hüvitamine 222.01.24 Raviteenused 222.01.29 Muud ravikindlustustoetused 222.01.3 Töötuskindlustustoetused 222.02 Sotsiaalabitoetused 222.02.1 Peretoetused 222.02.2 Toimetulekutoetus ja täiendavad sotsiaaltoetused 222.02.3 Toetused töötutele 222.02.4 Toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele 222.02.5 Õppetoetused 222.02.6 Toitlustustoetused 222.02.7 Ravitoetused 222.02.8 Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks, v.a ajateenijate eest 222.02.9 Muud sotsiaalabitoetused 222.03 Sotsiaaltoetused valitsussektori töövõtjatele 223 Valitsussektorisisesed eraldised 223.01 Eraldised riigile ja riigiasutustele 223.01.1 Sihtotstarbelised eraldised riigile ja riigiasutustele jooksvateks kuludeks 223.01.2 Mittesihtotstarbelised eraldised riigile ja riigiasutustele jooksvateks kuludeks 223.01.3 Sihtotstarbelised eraldised riigile ja riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.01.4 Mittesihtotstarbelised eraldised riigile ja riigiasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.02 Eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele 223.02.1 Sihtotstarbelised eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele jooksvateks kuludeks 223.02.2 Mittesihtotstarbelised eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele jooksvateks kuludeks 223.02.3 Sihtotstarbelised eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.02.4 Mittesihtotstarbelised eraldised kohaliku omavalitsuse üksustele ja omavalitsusasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.03 Eraldised muudele valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 223.03.1 Sihtotstarbelised eraldised muudele valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele jooksvateks kuludeks 223.03.2 Mittesihtotstarbelised eraldised muudele valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele jooksvateks kuludeks 223.03.3 Sihtotstarbelised eraldised muudele valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.03.4 Mittesihtotstarbelised eraldised muudele valitsussektorisse kuuluvatele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.04 Eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 223.04.1 Sihtotstarbelised eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele jooksvateks kuludeks 223.04.2 Mittesihtotstarbelised eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele jooksvateks kuludeks 223.04.3 Sihtotstarbelised eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 223.04.4 Mittesihtotstarbelised eraldised valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 224 Muud eraldised mitteresidentidele 224.01 Eraldised Euroopa Liidule 224.02 Eraldised välismaistele valitsustele 224.02.1 Eraldised välismaistele valitsustele jooksvateks kuludeks 224.02.2 Eraldised välismaistele valitsustele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 224.03 Eraldised rahvusvahelistele organisatsioonidele 224.03.1 Eraldised rahvusvahelistele organisatsioonidele jooksvateks kuludeks 224.03.2 Eraldised rahvusvahelistele organisatsioonidele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks 224.99 Eespool nimetamata muud eraldised mitteresidentidele 229 Muud eraldised residentidele 23 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 231 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 231.01 Toodetud materiaalsete põhivarade soetamine 231.01.1 Rajatiste ja hoonete soetamine 231.01.2 Masinate ja seadmete soetamine 231.01.3 Infotehnoloogiliste seadmete ja arvutustehnika soetamine 231.01.4 Inventari soetamine 231.01.5 Sõidukite ja transpordivahendite soetamine 231.01.6 Mitteamortiseeruvate väärtuste soetamine 231.01.7 Toodetud bioloogiliste ressursside soetamine 231.01.9 Muude toodetud materiaalsete põhivarade soetamine 231.02 Toodetud materiaalsete põhivarade renoveerimine 231.02.1 Rajatiste ja hoonete renoveerimine 231.02.2 Masinate ja seadmete renoveerimine 231.02.3 Infotehnoloogiliste seadmete ja arvutustehnika täiustamine 231.02.4 Inventari renoveerimine 231.02.5 Sõidukite ja transpordivahendite renoveerimine 231.02.6 Mitteamortiseeruvate väärtuste renoveerimine 231.02.9 Muude toodetud materiaalsete põhivarade renoveerimine 231.03 Toodetud immateriaalsete põhivarade soetamine 231.03.1 Arvutite tarkvara soetamine 231.03.9 Muude toodetud immateriaalsete põhivarade soetamine 231.04 Mittetoodetud põhivarade soetamine 231.04.1 Maa soetamine 231.04.2 Maavarade soetamine 231.04.3 Metsa soetamine 231.04.4 Muude mittetoodetud bioloogiliste ressursside soetamine 231.04.5 Veeressursside soetamine 231.04.6 Immateriaalsete mittetoodetud varade soetamine 231.05 Varude soetamine 231.05.1 Strateegiliste varude soetamine 231.05.2 Tooraine ja materjali varude soetamine 231.05.21 Toiduainevarude soetamine 231.05.22 Ravimi- ja hügieenitarbevarude soetamine 231.05.29 Muude tooraine ja materjali varude soetamine 231.05.9 Muude varude soetamine 29 Muud kulud 291 Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud 291.01 Intressi- ja viivisekulud emiteeritud väärtpaberitelt 291.01.1 Valitsussektorisiseselt emiteeritud väärtpaberitelt 291.01.2 Muudele residentidele emiteeritud väärtpaberitelt 291.01.3 Mitteresidentidele emiteeritud väärtpaberitelt 291.02 Intressi- ja viivisekulud kapitalirendilt 291.02.1 Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitalirendilt residentidele 291.02.2 Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud kapitalirendilt mitteresidentidele 291.03 Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud võetud laenudelt 291.03.1 Valitsussektorisiseselt võetud laenudelt 291.03.2 Muudelt residentidelt võetud laenudelt 291.03.3 Mitteresidentidelt võetud laenudelt 291.99 Intressi- ja viivisekulud muudelt kohustustelt 299 Eespool nimetamata muud kulud 299.01 Rendikulud mittetoodetud põhivaradelt 299.02 Maksu-, riigilõivu- ja trahvikulud 299.02.1 Maamaksukulu 299.02.2 Käibemaksukulu 299.02.3 Tulumaksukulu tulumaksuseaduse §-des 49–52 nimetatud maksetelt 299.02.7 Riigilõivukulu 299.02.8 Trahvikulu 299.91 Riigisaladusega seotud kulud 299.99 Segalaadilised ja identifitseerimatud kulud 3 FINANTSEERIMISTEHINGUD 31 Finantsvarade suurenemine 311 Kodumaiste finantsvarade suurenemine 311.01 Kodumaiste planeeritavate hoiuste suurendamine 311.02 Väärtpaberite ost 311.02.1 Väärtpaberite ost valitsussektorisiseselt 311.02.9 Väärtpaberite ost muudelt residentidelt 311.03 Laenude andmine 311.03.1 Laenude andmine valitsussektorisiseselt 311.03.9 Laenude andmine muudele residentidele 311.04 Aktsiate ja osade ost 311.04.1 Aktsiate ost 311.04.2 Osade ost 312 Välismaiste finantsvarade suurenemine 312.01 Välismaiste planeeritavate hoiuste suurendamine 312.02 Väärtpaberite ost mitteresidentidelt 312.03 Laenude andmine mitteresidentidele 312.04 Osaluste ost 32 Finantsvarade vähenemine 321 Kodumaiste finantsvarade vähenemine 321.01 Kodumaiste planeeritavate hoiuste vähendamine 321.02 Väärtpaberite müük 321.02.1 Väärtpaberite müük valitsussektorisiseselt 321.02.9 Väärtpaberite müük muudele residentidele 321.03 Antud laenude tagasimaksed 321.03.1 Antud laenude tagasimaksed valitsussektorisiseselt 321.03.9 Antud laenude tagasimaksed muudelt residentidelt 321.04 Aktsiate ja osade müük 321.04.1 Aktsiate müük 321.04.2 Osade müük 322 Välismaiste finantsvarade vähenemine 322.01 Välismaiste planeeritavate hoiuste vähendamine 322.02 Väärtpaberite müük mitteresidentidele 322.03 Antud laenude tagasimaksed mitteresidentidelt 322.04 Osaluste müük 33 Kohustuste suurenemine 331 Kodumaiste kohustuste suurenemine 331.01 Väärtpaberite emiteerimine 331.01.1 Väärtpaberite emiteerimine valitsussektorisiseselt 331.01.9 Väärtpaberite emiteerimine muudele residentidele 331.03 Laenude võtmine 331.03.1 Laenude võtmine valitsussektorisiseselt 331.03.9 Laenude võtmine muudelt residentidelt 332 Välismaiste kohustuste suurenemine 332.01 Väärtpaberite emiteerimine mitteresidentidele 332.02 Kapitalirendi võtmine mitteresidentidelt 332.03 Laenude võtmine mitteresidentidelt 34 Kohustuste vähenemine 341 Kodumaiste kohustuste vähenemine 341.01 Väärtpaberite tagasiostmine 341.01.1 Väärtpaberite tagasiostmine valitsussektorisiseselt 341.01.9 Väärtpaberite tagasiostmine muudelt residentidelt 341.02 Kapitalirendi maksed 341.03 Võetud laenude tagasimaksmine 341.03.1 Võetud laenude tagasimaksmine valitsussektorisiseselt 341.03.9 Võetud laenude tagasimaksmine muudele residentidele 342 Välismaiste kohustuste vähenemine 342.01 Väärtpaberite tagasiostmine mitteresidentidelt 342.02 Kapitalirendi maksed mitteresidentidele 342.03 Võetud laenude tagasimaksmine mitteresidentidele 39 Muutus kassas ja hoiustes, v. a planeeritavates hoiustes* 391 Muutus kassas ja kodumaistes hoiustes, v.a planeeritavates hoiustes* 392 Muutus välismaistes hoiustes, v.a planeeritavates hoiustes* * Artikkel 39 on kassapõhises käsitluses iga tehingu üheks kirjeks, mistõttu ei ole vaja tehinguid selle tunnusega teistkordselt tähistada. Piisab, kui tehingu markeerimisel näidatakse, kas tegemist on tuluga, kuluga, finantsvarade suurenemisega, finantsvarade vähenemisega, kohustuste suurenemisega või kohustuste vähenemisega. Artikkel 39 leitakse perioodi kohta tervikuna aritmeetiliselt, lahutades kõikidest muudest sissetulekutest kõik muud väljaminekud järgmiselt: 39 = 1 (tulud) + 32 (finantsvarade vähenemine) + 33 (kohustuste suurenemine) – 2 (kulud) – 31 (finantsvarade suurenemine) – 34 (kohustuste vähenemine). Kui tulemus on positiivne, s.t sissetulekud ületavad väljaminekuid, toimub kassa ja hoiuste suurenemine. Kui tulemus on negatiivne, s.t väljaminekud ületavad sissetulekuid, toimub kassa ja hoiuste vähenemine. Artikkel 39 liigendatakse täiendavalt, näidates, milline osa sellest on muutus kassas ja kodumaistes hoiustes ning milline osa on muutus välismaistes hoiustes. 5 VALITSUSSEKTORISISESTE TEHINGUTE LISATUNNUSED 51 Riigiasutustevaheline valitsemisalasisene tehing 52 Riigiasutustevaheline valitsemisalaväline tehing 53 Tehing riigiga 54 Omavalitsusasutustevaheline tehing 55 Tehing kohaliku omavalitsuse üksusega 56 Tehing muu valitsussektorisse kuuluva avalik-õigusliku juriidilise isikuga 57 Tehing valitsussektorisse kuuluva sihtasutusega Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 3 LÄHTEANDMED 2003. AASTA RIIGIEELARVE PROJEKTI KOOSTAMISEKS tuh kr Arvestuslikud kulud (v.a omatulude arvel tehtavad kulud) Omatulude arvelt tehtavad kulud Investeeringud ja muud kulud* Kokku A 1 2 3 4 Riigikogu 74 777,0 500,0 129 681,0 204 958,0 sh Riigikogu liikmete töötasu ja s/m 56 780,0 sh Parlamendipensionid 17 997,0 Vabariigi President 411,0 33 835,0 34 246,0 Riigikontroll 28 200,0 28 200,0 Õiguskantsler 10 655,0 10 655,0 Riigikohus 28 070,4 28 070,4 Riigikantselei 14 493,0 171 350,0 185 843,0 Haridusministeerium 140 275,0 2 377 305,0 2 517 580,0 Justiitsministeerium 2 215,0 9 208,0 818 319,2 829 742,2 Kaitseministeerium 13 101,2 0,0 1 951 597,8 1 964 699,0 Keskkonnaministeerium 18 590,0 0,0 333 126,0 351 716,0 Kultuuriministeerium 156 149,0 85 677,0 927 625,8 1 169 451,8 sh Kultuurkapital 141 750,0 sh olümpiamängudeks ettevalmistamise programmidele 14 399,0 Majandusministeerium 22 225,0 4 760,0 417 966,9 444 951,9 sh laste, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud regionaalprogrammide investeeringuteks 22 225,0 Põllumajandusministeerium 0,0 22 862,0 812 822,2 835 684,2 Rahandusministeerium 645 801,0 2 515,0 583 229,9 1 231 545,9 sh KIK 315 700,0 sh sihtotstarbeline hasartmängumaks 51 051,0 sh maamaks riigimaadelt 58 000,0 sh õppelaenude kustutamine 35 000,0 sh õppelaenude riigitagatised 170 000,0 peale selle laenuintresside ja kohustistasude tasumine 191 000,0 191 000,0 Siseministeerium 49 306,4 13 145,0 2 281 660,9 2 344 112,3 sh kohtutäiturite täitekulude ettemaksuks 2 100,0 sh sotsiaalmaks aja- teenijate palgalt sotsiaal- maksuseaduse § 6 järgi 806,4 sh politseinike pensionid 46 400,0 Sotsiaalministeerium 2 782 586,0 65 564,0 771 022,8 3 619 172,8 sh toimetulekutoetus 443 000,0 sh sotsiaalmaksu seaduse § 6 195 810,0 sh hasartmängumaks Punasele Ristile 6 825,0 sh hüvitised kuriteoohvritele 1 000,0 sh puuetega inimeste igakuulised toetused 538 928,0 sh peretoetused 1 403 353,0 sh kahjuhüvitised seoses tööõnnetusega 31 000,0 sh matusetoetused 34 000,0 sh sotsiaaltoetus välis- riigist Eestisse asunutele 460,0 sh töötu abiraha 128 210,0 peale selle Haigekassa 5 384 810,4 5 384 810,4 peale selle Riiklik Pensionikindlustus 7 454 423,2 7 454 423,2 peale selle Sotsiaalmaksust kogumispensionifondi 1 079 900,0 1 079 900,0 peale selle Töötukassa 309 500,0 309 500,0 Teede- ja Sideministeerium 16 371,7 1 470 553,9 1 486 925,6 Välisministeerium 3 142,4 343 469,9 346 612,3 Maavalitsused sellest: 9 121,0 168 319,0 177 440,0 Harju Maavalitsus 1 000,0 23 392,8 24 392,8 Hiiu Maavalitsus 400,0 7 752,4 8 152,4 Ida-Viru Maavalitsus 430,0 13 796,1 14 226,1 Jõgeva Maavalitsus 1 325,5 10 772,0 12 097,5 Järva Maavalitsus 0,0 9 897,3 9 897,3 Lääne Maavalitsus 260,0 8 569,9 8 829,9 Lääne-Viru Maavalitsus 1 000,0 10 420,1 11 420,1 Põlva Maavalitsus 470,0 9 284,8 9 754,8 Pärnu Maavalitsus 447,0 12 983,5 13 430,5 Rapla Maavalitsus 1 150,0 9 394,5 10 544,5 Saare Maavalitsus 800,0 9 832,9 10 632,9 Tartu Maavalitsus 360,0 12 530,9 12 890,9 Valga Maavalitsus 223,7 10 010,0 10 233,7 Viljandi Maavalitsus 954,8 10 375,5 11 330,3 Võru Maavalitsus 300,0 9 306,3 9 606,3 Eraldised valla- ja linnaeel- arvetele, v.a toimetuleku- toetus 2 641 820,0 2 641 820,0 Vabariigi Valitsuse reserv 51 936,9 51 936,9 KOKKU 34 924 996,9 * sisaldab kulusid, mis ei ole arvestuslikud ega omatulude arvelt tehtavad kulu Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 4 ÜHELIIGILISTE ASUTUSTE GRUPPIDE NIMEKIRI Haridusministeerium Rakenduskõrgkoolid Riigigümnaasiumid Riigiinternaatkoolid Erikutsekoolid Kutseõppeasutused Riigi teadus- ja arendusasutused Justiitsministeerium Esimese ja teise astme kohtud Kinnipidamiskohad Kaitseministeerium Kaitseväeõppeasutused Riigikaitseosakonnad Keskkonnaministeerium Looduskaitseasutused Kultuuriministeerium Muuseumid Teatrid Põllumajandusministeerium Maaparandusbürood Põllumajandusmuuseumid Teadusasutused Siseministeerium Üksik-Päästekompaniid Teede- ja Sideministeerium Teedevalitsused Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 5 vorm 1 RIIGIKANTSELEI, MINISTEERIUMI JA MAAVALITSUSE 2003. A TEGEVUSKAVA VORM Asutuse nimetus: Finantseerimine (tuh kr): 2001. aastaaruanne 2002. a eelarve 2003. a projekt Tegevusvaldkond 1*: Eesmärk 1: Tegevused: 1.1. 1.n. Eesmärk n: Tegevused: n.1. n.n. Uued algatused* tegevusvaldkonna 1 eesmärkide saavutamiseks: Nimetus Rakenda- mise alus Vajalikkuse põhjendus Finantseerimine (tuh kr) 2003 EA taotluses 2004 2005 2006 1.1. 1.n. Tegevusvaldkond N: Eesmärk 1: Tegevused: 1.1. 1.n. Eesmärk n: Tegevused: n.1. n.n. Uued algatused tegevusvaldkonna N eesmärkide saavutamiseks: Nimetus Rakenda- mise alus Vajalikkuse põhjendus Finantseerimine (tuh kr) 2003 EA taotluses 2004 2005 2006 1.1. 1.n. * Tegevusvaldkonnad esitatakse 2003. a prioriteetsuse järjekorras. * Uued algatused tegevusvaldkonnas esitatakse prioriteetsuse järjekorras. Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 5 vorm 2 AMETI, INSPEKTSIOONI JA MUU SEADUSEGA MOODUSTATUD VALITSUSASUTUSE NING VALITSUSASUTUSE HALLATAVA RIIGIASUTUSE 2003. A TEGEVUSKAVA VORM Asutuse nimetus: Finantseerimine (tuh kr): 2001. aastaaruanne 2002. a eelarve 2003. a projekt Eesmärk 1*: Väljund 1.1.: Tulemuslikkuse indikaator Tulemus 2001 saavutus 2002 kavand. 2003 soovitav 1 … Väljund 1.n: Tulemuslikkuse indikaator Tulemus 2001 saavutus 2002 kavand. 2003 soovitav 1 … Soovitav tulemus 2003. aasta lõpuks võrreldes 2002. aasta lõpuga (täidetakse juhul, kui tegevuse hindamiseks ei ole võimalik kasutada konkreetseid indikaatoreid): Eesmärk n: Väljund n.1. Tulemuslikkuse indikaator Tulemus 2001 saavutus 2002 kavand. 2003 soovitav 1 … Väljund n. n: Tulemuslikkuse indikaator Tulemus 2001 saavutus 2002 kavand. 2003 soovitav 1 … Soovitav tulemus 2003. aasta lõpuks võrreldes 2002. aasta lõpuga (täidetakse juhul, kui tegevuse hindamiseks ei ole võimalik kasutada konkreetseid indikaatoreid): Uued algatused* asutuse 2003. a eesmärkide saavutamiseks: Nimetus Rakenda-mise alus Vajaduse põhjendus Soovitav tulemus 2003 Finantseerimine (tuh kr) 2003 EA taotluses 2004 2005 2006 1.1. 1.n. * Eesmärgid esitatakse prioriteetsuse järjekorras. * Uued algatused esitatakse prioriteetsuse järjekorras. SELGITUSED TEGEVUSKAVA TÄITMISEKS (LISA 5 VORMID 1 JA 2) Sissejuhatuseks Riigi raha kasutamisel on oluline teada, mida selle raha eest tehakse, milliseid eesmärke saavutada püütakse. Riigieelarvelisi vahendeid eraldatakse konkreetsete tegevuste elluviimiseks ning tulemuste saavutamiseks. Tegevuskava eesmärk on anda avalikkusele, parlamendile ning eelarve koostajatele informatsiooni selle kohta, milliseid eesmärke asutused 2003. a saavutada püüavad, millised on asutuste prioriteedid, soovitavad tulemused, peamised tegevused ning uued algatused. Tegevuskava on plaan, kuhu koondatakse ja kus konkretiseeritakse pikaajalistest strateegilistest dokumentidest lähtuvad eesmärgid üheks aastaks. Seega on tegevuskava olemuselt n-ö pikaajalise arengukava üheaastane rakendusplaan. Tegevuskavas kajastab asutus neid tegevusi ja kavandatavaid eesmärke/tulemusi, mida ta riigieelarvest taotletava raha eest ellu viia lubab. Tegevuskava on eelarve planeerimise dokument. Tegevuskava kaudu ei toimu küll otsest rahaeraldise ning tulemuse seostamist eelarve koostamisel, kuid see loob olulise lisaväärtuse nii eelarve eelnõu ettevalmistamisel kui ka avaliku sektori läbipaistvuse tagamisel üldse. Läbi tegevuskava täitmise eelarveprojekti koostamise raames on võimalik tagada tegevuste parem läbimõeldus ning seega ka riigi ressursside sihipärasem ja ratsionaalsem kasutamine. Tegevuskava kohta tuleb esitada ka tegevuskava täitmise aruanne riigieelarve täitmise aruande ühe osana. Tegevuskava riigiasutuste lõikes moodustab riigieelarve eelnõu seletuskirja ühe osa, milles kajastatav informatsioon on kättesaadav ja avalik nii seadusandja kui ka kodaniku jaoks. Tegevuskavas kajastatud info riigiasutuste eesmärkide ja soovitavate tulemuste kohta avaldatakse riigieelarve eelnõu seletuskirjas. Tegevuskava koostamine 1. Riigikantselei, ministeeriumi ja maavalitsuse tegevuskava 2003. aastaks (vorm 1). Finantseerimine: näidatakse asutuse poolt 2003. aastaks riigieelarvest taotletav ressurss kokku ning vastavalt aastaaruande alusel 2001. aastal kulutatud ja 2002. aastaks eraldatud vahendid riigieelarvest. Näidatakse ka välisabist ja majandustegevusest laekuvast tulust saadavad rahalised vahendid. Tegevusvaldkond: Riigikantselei, ministeeriumi, maavalitsuse funktsionaalne tegevusvaldkond (nt Sotsiaalministeeriumi puhul tervishoid, töövaldkond, sotsiaalvaldkond; Justiitsministeeriumi puhul õigusloome; kohtud; tsiviiltäide; kriminaalpreventsioon, prokuratuur, vanglad). Tegevusvaldkonnad tuleb esitada prioriteetsuse järjekorras, st kõige esimesena näidatakse valdkond, mille arendamine on 2003. aastal esmatähtis (kriitiline) ja nõuab ka suhteliselt rohkem ressursse. Prioriteetsuse määramisel peaksid kriteeriumideks olema nt järgmised asjaolud: – kas valdkonnas seisab 2003. a ees olulisi muudatusi ja tähtsaid uusi initsiatiive, mille rahastamine on vajalik; – kas valdkonna rahastamises taotletakse olulist ressursside mahu suurenemist; – kas valdkonna eesmärgid on prioriteetsed valitsuse eesmärkide seisukohalt (vt riigi eelarvestrateegia (eelnõu) ja muud strateegilised dokumendid). Eesmärk: asutuse tegevuse tulemus konkreetses valdkonnas, mida planeeritakse saavutada 2003. a lõpuks. Eesmärk peaks tulenema pikemaajalisest valitsuse ja/või organisatsiooni strateegiadokumendist ning andma konkreetselt edasi, mida kavandatakse saavutada 2003. a jooksul. Tegevusvaldkonna eesmärgid esitatakse prioriteetsuse järjekorras. Esitatakse väljapoole suunatud eesmärgid, st asutuse sisemisele arendamisele jm sissepoole suunatud eesmärke tegevuskavas ei esitata. Eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et selle saavutamist oleks võimalik hinnata. Tegevused eesmärgi saavutamiseks: kui eesmärk peaks vastama küsimusele: «Miks me teeme?», siis antud lahtris tuleb anda vastus küsimusele: «Mida me teeme?». Tegevustena tuuakse ära vaid väljapoole suunatud tegevused, mis on olulised eesmärgi saavutamiseks. Seega ei esitata asutusesiseseid nn tugiteenuseid jms. Tegevusena ei loetleta kõiki asutuse põhimäärusejärgseid tegevusi, vaid püütakse välja tuua konkreetsed tegevused 2003. aastal vastavate eesmärkide saavutamiseks. Näiteid eesmärkide ja tegevuste kohta 2002. a ministeeriumide, maavalitsuste tegevuskavadest: Kultuuriministeerium: Eesmärk: Riikliku muinsuskaitse teostamine mälestiste säilitamiseks Tegevused: Ligi 300 töösoleva ja 500 avariilise mälestise järelevalve (ca 75% juhtudest), ligi 5000 mälestise inspekteerimine; mälestiste riikliku registri pidamine ning uue registri loomiseks vajalike eeltööde teostamine, uue registri käivitamine; mälestiste uuringute teostamine ning restaureerimine. Pärnu Maavalitsus: Eesmärk: Maakonna logistilise potentsiaali väljaselgitamine Tegevus: Edela-Eesti logistikastrateegia koostamine Eesmärk: Koolide ehitamise ja renoveerimise jätkamine Tegevused: Tasutakse võlad Varbla Põhikooli õppehoone (3,8 mln kr) ja Jõõpre Põhikooli õppehoone (1,066 mln kr) eest; lõpetatakse Juurikaru Põhikooli koolihoone renoveerimine (eraldatakse 1,0 mln kr); jätkatakse Tõstamaa Keskkooli õppehoone renoveerimist (eraldatakse 2,0 mln kr) ja renoveerimistööde lõpetamiseks 2003. a taotletakse RIP-i vahendeid (3,0 mln kr). Uued algatused tegevusvaldkonna eesmärkide saavutamiseks: uue algatusena, kui neid kavandatakse, esitatakse uued tegevused, funktsioonid, initsiatiivid (sh projektid, programmid), mida planeeritakse eesmärkide saavutamiseks ellu kutsuda. Uueks algatuseks ei loeta siinkohal seniste tegevuste täiendavat finantseerimise vajadust. Uus algatus peaks selgelt väljendama, milliste eesmärkide täitmist see toetab. Tegevusvaldkonna lõikes esitatud uute algatuste kohta palume välja tuua selle rakendamise aluse (õigusakt, eelnõu, EL-st tulenev uus funktsioon vms) ja vajaduse põhjuse (millist eesmärki saavutada aitab jne). Finantseerimise osas palume välja tuua rahaliste ressursside võimaliku koormuse riigieelarvele (2003. a eelarveprojektis taotletud summa ning, kui uue algatuse kestvus on pikem kui 1 aasta, ka kavandatava maksumuse 2004–2006). Näiteid uute 2003. a uute algatuste kohta ministeeriumide eelarve-lähtealustest (soovitava tulemuse veerg tuleb täita lisa 5 vormi 2 puhul): Min. Nimetus Alus Soovitav tulemus Finantseerimine (tuh) 2003 2004 2005 2006 Haridus- ministeerium Internaat- koolide loomine Koalit- siooni- lepe Igas maakonnas on üks internaatkool 66 000 Kultuuri- ministeerium Region. tervise- spordi- keskused Minis- teeriumi initsiatiiv 15 tervisekeskust 7500 2. Ameti, inspektsiooni ja muu seadusega moodustatud valitsusasutuse ning valitsusasutuse hallatava riigiasutuse tegevuskava (vorm 2) Finantseerimine: näidatakse asutuse poolt 2003. aastaks riigieelarvest taotletav ressurss kokku ning vastavalt aastaaruande alusel 2001. aastal kulutatud ja 2002. aastaks eraldatud vahendid riigieelarvest. Näidatakse ka välisabist ja majandustegevusest laekuvast tulust saadavad rahalised vahendid. Eesmärk: asutuse tegevuse tulemus, mida planeeritakse saavutada 2003. a lõpuks. Eesmärk peaks olema sõnastatud nii, et selle saavutamist oleks võimalik hinnata. Eesmärk peaks tulenema pikemaajalisest valitsuse ja/või asutuse strateegiadokumendist ning andma konkreetselt edasi, mida kavandatakse saavutada 2003. a jooksul. Eesmärgid esitatakse prioriteetsuse järjekorras: eesmärk, mille saavutamine on esmatähtis ja nõuab ka suhteliselt rohkem ressursse, kajastatakse kõige esimesena jne. Eesmärgid peaksid olema n-ö väljapoole suunatud ehk kajastama neid sihte, mis on suunatud asutuse «klientidele», avalikkusele. Tegevuskavas ei esitata asutuse arendamisele jm sissepoole suunatud eesmärke. Prioriteetsuse määramisel peaksid kriteeriumideks olema nt järgmised asjaolud: – kas eesmärk on prioriteetne valitsuse eesmärkide seisukohalt (vt riigi eelarvestrateegia ja muud strateegiadokumendid); – kas eesmärgi saavutamiseks taotletakse rahastamises olulist ressursside mahu suurenemist; – kas eesmärgi täitmine nõuab 2003. a olulisi muudatusi ja tähtsaid uusi initsiatiive, mille rahastamine on vajalik. Väljund: Väljundina määratletakse konkreetsed tegevused (teenused) 2003. aastal, mida eesmärgi saavutamiseks asutusest väljapoole (kodanikele, teistele asutustele jne) osutatakse. Kui eesmärk peaks vastama küsimusele: «Miks me teeme?», siis väljund näitab seda, mida me teeme. Seega ei esitata asutusesiseseid nn tugiteenuseid jms. Tegevusena ei loetleta kõiki asutuse põhimäärusejärgseid tegevusi, vaid püütakse välja tuua konkreetsed tegevused 2003. aastal vastavate eesmärkide saavutamiseks. Väljund peab olema konkreetne ning seda ei tohiks segamini ajada lõpptulemuse (mõju), sisendi (ressursi) ega protsessiga (vt allpool olev näide mõistete kohta ning asutuste kohta). Tulemuslikkuse indikaator ja tulemused vastavalt indikaatorile: Tulemuslikkuse indikaator mõõdab asutuse tegevuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel. Tulemusena esitatakse vastavalt kas saavutatud (2001), kavandatav (2002) või soovitav (2003) tegelik sooritus vastavalt tulemuslikkuse indikaatorile. Riigiasutuste tulemuslikkust ei ole võimalik mõõta kasumi, käibe vms abil, mistõttu selleks tuleb igal asutusel vastavalt oma eesmärkidele ja väljunditele tulemuslikkust kajastavad näitajad luua. Indikaatoriks võib olla väljundite arv, eelnõu heakskiitmine, ühikukulu vms, olenevalt konkreetsest väljundist. Väljundi-indikaator võib olla ka n-ö asutuste teenuste kvantiteedile suunatud (teenusstandardist tulenev, rahulolu-küsitlus vms). Tulemuslikkuse indikaator ei pea olema tingimata numbriliselt mõõdetav, kuid peaks selgelt võimaldama tulemuse saavutamist hinnata. Tulemuslikkuse indikaatorite peamised tunnused on järgmised: – asjakohasus/relevantsus – indikaator peaks olema otseselt seotud asutuse põhitegevuse ja väljundiga, mida asutus oma tegevusega mõjutab/kontrollib; – olulisus – indikaator peaks olema otseselt seotud väljundiga ning mitte asutuse tugifunktsioonide ja sisemiste protsessidega; – mõõdetavus – näitajad peaksid olema selged, konkreetsed ja mõõdetavad, võimalusel numbriliselt hinnatavad; – mitte liiga spetsiifilised – indikaatorid ei tohiks olla liialt spetsiifilised ega ka liiga üldised. Tulemuslikkuse näitajaid peaks olema võimalik kasutada pikema perioodi jooksul (tegevuskavas kolmeaastane võrdlusperiood); – kulu-efektiivsus ja lihtsus – näitajate mõõtmine ning andmete kogumine ei tohiks olla liiga aeganõudev ja ressursimahukas, tulemuslikkuse indikaatorid peaksid olema piisavalt lihtsad, et nendest aru saada ja nende alusel soovitavaid tulemusi kavandada. Seega peaksid indikaatorid olema selgelt hinnatavad/mõõdetavad, asjakohased ehk otseselt seotud väljundiga, lihtsad, võimaldama teha võrdlusi jne. Võimalusel tuleks indikaatorid esitada kolme aasta lõikes: 2001. a saavutatud tulemus, 2002. a prognoositud/kavandatud tulemus; 2003. a soovitav tulemus. Näiteid väljundite ja tulemuslikkuse indikaatorite kohta 2002. a tegevuskavade alusel: Kodakondsus- ja Migratsiooniamet Väljund: Migratsiooniga seotud dokumenteerimine Tulemuslikkuse indikaator Tulemus 2000 2001 2002 Elamisloaga seotud dokumentide mahud: Tähtajaline elamisluba Alaline elamisluba 30 653 162 233 15 000 10 000 8000 4000 Tööloaga seotud dokumentide mahud 1608 2000 7000 Tööturuamet Väljund: Tööturukoolituse korraldamine Tööturukoolitusele suunatute arv 8150 8692 9000 Tööturukoolituse lõpetanute arv 7452 8000 8500 Pärast tööturukoolituse lõpetamist tööle saanute arv 4767 5000 5100 Pärast tööturukoolitust tööle rakendunu isikute suhe koolituse lõpetanute arvu 56% 55% 60% Otsekulu 1 koolitatava kohta (kr) 4320 5000 5154 Soovitav tulemus: antud lahter täidetakse juhul, kui eesmärgi saavutamist/väljundit ei ole võimalik konkreetse tulemuslikkuse indikaatoriga mõõta. Sellisel juhul tuuakse lühidalt välja olulised tulemused, milleni soovitakse 2003. aasta lõpuks eesmärgi saavutamiseks jõuda võrreldes 2002. a lõpuga. Soovitava tulemuse saavutamine peab olema reaalselt võimalik ning ühtlasi ka «väljakutsuv» ning tulemuse saavutamist peab olema võimalik kontrollida. Uued algatused: Esitatakse asutuse väljapoole suunatud uued algatused 2003. a eesmärkide saavutamiseks. Uue algatusena, kui neid kavandatakse, esitatakse uued tegevused, funktsioonid, initsiatiivid (sh projektid, programmid), mida planeeritakse eesmärkide saavutamiseks ellu kutsuda. Uueks algatuseks ei loeta siinkohal seniste tegevuste täiendavat finantseerimise vajadust. Uus algatus peaks selgelt väljendama, milliste eesmärkide täitmist see toetab. Uute algatuste kohta palume välja tuua selle rakendamise aluse (õigusakt, eelnõu, EL-st tulenev uus funktsioon vms), vajaduse põhjuse (millist eesmärki saavutada aitab jne) ning soovitava tulemuse 2003. a lõpuks. Finantseerimise osas palume välja tuua rahaliste ressursside võimaliku koormuse riigieelarvele (2003. a eelarveprojektis taotletud summa ning, kui uue algatuse kestvus on pikem kui 1 aasta, ka kavandatava maksumuse 2004–2006). (Vt näide algatuste kohta vormi 1 selgituste juures.) Tegevuskava vormides ja selgitustes kasutatavate definitsioonide paremaks mõistmiseks on alljärgnevalt toodud lihtne üldistatud näide: Eesmärk – Noorte narkosõltlaste osakaalu vähendamine (nt 10% võrra aastaks 2004) Sisend – töötajad, rahaline ressurss, ravimid, teadmised, abivahendid jne Väljund – Noorte narkokabineti avamine igas maakonnas aastaks 2004 Tulemuslikkuse indikaator – ravi saanud noorte arv kabinettides; avatud kabinettide arv Soovitav tulemus vastavalt tulemuslikkuse indikaatorile – 100 noorele narkomaanile võõrutusravi kuuri korraldamine vms Mõju (saab hinnata pikema periood järel) – Narkomaania levik noorte hulgas on vähenenud …%, noorte kuritegevuse kasv on pidurdunud vms Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 6 vorm 1 ……….. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA 2003. A TULUDE PROJEKT (tuhandetes kroonides) Eelarve liigendus Asutuse (asutuste grupi) nimetus 2002. a eelarve koos lisa- eelarvega 2003. a projekt asutuse reg nr artikli grupp alajaotus Märkused Valitsemisala tulud – kokku …… …………. ministeerium … ………….. ….. 121 Riigilõivud 121… 122 Laekumised majandustegevusest 122... … ….. ……… ………….amet … ….. Koostaja (nimi, telefon) Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 6 vorm 2 ……….. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA 2003. A KULUDE JA FINANTSEERIMISTEHINGUTE PROJEKT (tuhandetes kroonides) Eelarve liigendus Asutuse (asutuste grupi) nimetus 2002. a eelarve koos lisaeel- arvega 2003. a projekt Märkused asutuse reg nr artikli grupp alajaotus Valitsemisala kulud – kokku ……… …………. ministeerium – kokku 211 Personalikulud sh majandustegevusest laekunud summade arvel (a) 212 Majandamiskulud sh majandustegevusest laekunud summade arvel (a) 221 Subsiidiumid ettevõtlusega tegelevatele isikutele 222 Sotsiaaltoetused 222.01 Sotsiaakindlustustoetused 222.01.1 Pensionikindlustustoetused 222. 01.1.. 222.01.2 Ravikindlustustoetused 222.01.3 Töötuskindlustustoetused 222.02 Sotsiaalabitoetused 222.02…. 222.02.9 Muud sotsiaalabitoetused – näidatakse toetuseliikide lõikes 222.03 Sotsiaaltoetused valitsussektori töövõtjatele 223 Valitsussektorisised eraldised 223. .. 224 Muud eraldised mitteresidentidele 224. ….. 229 Muud eraldised residentidele 23 Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine – kokku selles: majandustegevusest laekunud summade arvel (a) kokku 231.03.9 Muude toodetud immateriaalsete põhivarade soetamine sh majandustegevusest laekunud summade arvel (a) 231.05 Varude soetamine sh majandustegevusest laekunud summade arvel (a) 231.05…. 231.05.9 Muude varude soetamine sh majandustegevusest laekunud summade arvel (a) 291 Intressi-, viivise- ja kohustistasukulud 291. ….. 299 Eespool nimetamata muud kulud 299…… Finantseerimistehingud 31 Finantsvarade suurenemine 311…. 312…. 32 Finantsvarade vähenemine 321…. 322…. 33 Kohustuste suurenemine 331….. 332…. 34 Kohustuste vähenemine 341…. 342…. Muutused finantsvarades ja kohustustes kokku Koostaja (nimi, telefon) Selgitused: 1) Vormi täitmisel võetakse aluseks: art 211 osas lisa 7 vormi 1 andmed art 212 osas lisa 8 andmed art 23 osas lisatakse antud vormil olevatele summadele lisa 9 vormi 6 ja lisa 10 vormi 1 andmed 2) Vastavalt Riigikogu poolt vastu võetud riigieelarve seaduse muutmise seaduse §-le 29 (3) ei ole ministeeriumil ja tema valitsemisala asutusel õigus teha finantseerimistehinguid (tehingud, mis toovad kaasa muutusi finantsvarades ja kohustustes). Samas on mitmetel ministeeriumidel ja teistel asutustel varem võetud kohustusi, mis tuleb finantseerimistehingutes kajastada. Peamised olemasolevad finantseerimistehingud on kapitalirendi ja faktooringute tagasimaksed (kohustuste vähenemine), välislaenude väljamaksed (kohustuste suurenemine), aktsiate ost (finantsvarade suurenemine). Kõik need ja sarnased tehingud tuleb kajastada finantseerimistehinguna. Kusjuures näiteks välislaenude väljamaksete puhul tuleb väljamakstav osa näidata kohustuse suurenemisena ning samast välislaenust tehtav kulu näidata kuludes vastavalt tema majanduslikule sisule. Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 7 vorm 1 PERSONALIKULUD Asutuse nimetus ................................................................. Asutuse registrikood .......................................................... Personalikulud 2001 2002 kavan- datav 2003 2003 muutus võrreldes 2002 Rea nr Ametiala- põhi- grupp Ameti- ala- põhi- grupi- tunnus Keskmine komplekteeritud koosseisuüksuste arv Keskmine töötasu kuus 2001 2002 kavan- datav 2003 2003 muutus võrrel- des 2002 2001 2002 kavan- datav 2003 2003 muutus võrreldes 2002 tuh kr tuh kr tuh kr % in in in % kr kr kr % 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 ASUTUS KOKKU (art 211) 01 ASUTUS KOKKU × sealhulgas: sealhulgas: Töötasud (art 211.01 kuni 211.05) asutus kokku 02 sealhulgas koosseisulised 03 koosseisuvälised 04 lepingulised 05 Personalikulud artiklite kaupa art 211.01 Avaliku teenistuse ametnike töötasu 06 art 211.02 Töötajate töötasu 07 art 211.03 Tööettevõtulepingu alusel töötajatele makstav tasu 08 art 211.04 Valitavate, Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavate ametnike töötasu 09 art 211.05 Muud tasud (sh ajateenijate toetused) 10 art 211.21 Õppekulud 11 art 211.22 Eluasemekulud 12 art 211. 23 Sõidukulud 13 art 211.24 Toitlustuskulud 14 art 211.29 Muud erisoodustusena maksustatavad kulud 15 art 211.71 Kohustusliku pensionikindlustuse maksed 16 art 211.79 Muud kohustusliku kindlustuse maksed 17 art 211.81 Maksud erisoodustustelt 18 art 211.82 Sotsiaalmaksu kulu, v.a erisoodustustelt ja erijuhtudel 19 art 211.83 Ajateenijate eest riigi poolt makstav sotsiaalmaks 20 art 211.84 Töötuskindlustusmakse kulu 21 art 211.99 Muud personalikulud 22 Personalikulud majandustegevusest laekuvate summade arvel (a) kokku 23 sealhulgas töötasud (art 211.01 kuni 211.14) asutus kokku 24 sealhulgas koosseisulised 25 koosseisuvälised 26 lepingulised 27 Järgnevatel ridadel tuuakse välja eraldi artiklid 211.21 kuni 211.99, kui neid kulusid tehakse majandustegevusest laekuvate summade arvel (a) 28 jne SELGITUSED PERSONALIKULUDE VORMI JUURDE Antud vormi eesmärk on saada andmeid asutuste personalikulude, sh töötasuvajaduse hindamiseks 2003. aastal. Käesoleva vormi täidavad Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, Õiguskantsler, Riigikohus ja riigieelarvest finantseeritavad valitsusasutused. Kui asutuses on töötasu maksmisel veel mingeid erisusi (näiteks välisabi jne), mida antud vormil ei ole võimalik kajastada, lisatakse täidetud vormile juurde vastav seletuskiri. Vormi vasak pool Real 01 veergudes 2 kuni 4 näidatakse asutuse personalikulud kokku. Real 02 veergudes 2 kuni 4 näidatakse asutuse töötasukulu (art 211.01 kuni 211.05) kokku. Ridadel 03 kuni 05 veergudes 2 kuni 4 näidatakse real 02 toodud töötasukulu summa jaotatuna koosseisuliste, koosseisuväliste ja lepinguliste töötajate vahel. Ridadel 06 kuni 22 veergudes 2 kuni 4 näidatakse asutuse personalikulud artiklite (211.01 kuni 211.99) kaupa. Real 23 veergudes 2 kuni 4 näidatakse asutuse personalikulud, mida tehakse majandustegevusest laekuvate summade arvel (a) kokku. Real 24 veergudes 2 kuni 4 näidatakse asutuse töötasukulud (art 211.01 kuni 211.05) kokku, mida tehakse majandustegevusest laekuvate summade arvel (a). Ridadel 25 kuni 27 veergudes 2 kuni 4 näidatakse real 24 toodud töötasukulu summa jaotatuna koosseisuliste, koosseisuväliste ja lepinguliste töötajate vahel. Alates reast 28 veergudes 2 kuni 4 näidatakse ülejäänud personalikulud, mida tehakse majandustegevusest laekuvate summade arvel (a), eraldi artiklite 211.21 kuni 211.99 lõikes. Vormi vasaku poole veerus 5 näidatakse kõikidel eespool nimetatud ridadel 2003. a kavandatud kulude muutus võrreldes 2002. aastaga (protsentides). Vormi parem pool Parema poole täitmisel lähtutakse ametialapõhigruppidest, mis on ära toodud alljärgnevas tabelis. Ametialapõhigrupp Ametialapõhigrupitunnus Valitavad ja ametisse nimetatavad ametnikud 1 Riigikogu ja Vabariigi Presidendi Kantselei Ametnikud 2 Abiteenistujad 3 Kohtuniku ametikoha taotlejad 4 Kohtuniku abi 5 Prokurörid 6 Ametiasutused Kõrgemad ametnikud 7 Vanemametnikud 8 Nooremametnikud 9 Abiteenistujad 10 Politseiametnikud Kõrgemad politseiametnikud 11 Vanempolitseiametnikud 12 Noorempolitseiametnikud 13 Lepingulises tegevteenistuses kaitseväelased, piirivalveametnikud Kõrgemad ohvitserid 14 Vanemohvitserid 15 Nooremohvitserid 16 Allohvitserid 17 Sõdurid 18 Kaitseväeametnikud 19 Piirivalveametnikud 20 Muud 21 Veergudes 9 kuni 11 näidatakse aastate 2001, 2002 ja 2003 kohta keskmine komplekteeritud koosseisuüksuste arv vastavalt ridadel väljatoodud ametialapõhigruppidele. Veerus 12 näidatakse 2003. a keskmise komplekteeritud koosseisuüksuste arvu kavandatav muutus võrreldes 2002. a protsentides. Veergudes 13 kuni 15 näidatakse aastatel 2001, 2002 ja 2003 keskmine töötasu kuus kroonides vastavalt ridadel väljatoodud ametialapõhigruppidele, tuues iga põhigrupi lõikes eraldi reaga välja ka majandustegevusest laekuvate summade arvel (a) makstav töötasu. Veerus 16 näidatakse kõikidel täidetud ridadel 2003. a kavandatav keskmise töötasu muutus võrreldes 2002. a protsentides. Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 7 vorm 2 KULUD ÕPPELAENUDE KUSTUTAMISEKS Ministeerium, maavalitsus, kohalik omavalitsus tuh kr 2003. a projekt 1. Töötajate/teenistujate arv, kelle poolt võetud õppelaen kuulub kustutamisele riigieelarvest 2. Kulud õppelaenu kustutamiseks 2.1. Laenu põhiosa 2.2. Erisoodustuse tulumaks (26/74) 2.3. Erisoodustuse sotsiaalmaks (33/74) Kokku Asutuse juht_____________________ Koostaja________________________ &nbs p; nimi, telefon Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 8 MAJANDAMISKULUD Asutuse nimetus ...................................................................... Asutuse registrikood .............................................................. Artikkel Nimetused 2001 aruanne 2002 eelarve 2003 projekt (piirsumma) Selgitused Keskmine töötajate arv (in) 212. 01 Administreerimiskulud 0 0 0 sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) Bürootarbed Trükised Sideteenused Postikulu Juriidilised teenused Arvestus- ja auditeerimisteenused Muud administreerimiskulud (kaasa arvatud esindus- ja vastuvõtukulud, info- ja PR teenused, personaliotsing) 212. 02 Uurimis- ja arendustööde ostukulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 03 Lähetuskulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 04 Koolituskulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 11 Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 0 0 0 sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 1. Riigivõimu teostamise otstarbeks kasutatavate kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud A. Asutuse halduses olevate hoonete üldpind (m2) Asutuse poolt kasutatav üldpind (m2) Asutuse poolt kasutatava pinna osakaal üldpinnast (%) Keskmine töötajate arv kasutataval pinnal (in) Keskmine üldpind ühe töötaja kohta (m2) Asutuse poolt rendile (kasutusse) antud üldpind (m2) sh riigiasutustele Kasutamata üldpind (m2) B. Üüritud ja renditud hoonete üldpind (m2) Sellest Riigi Kinnisvara AS-lt Keskmine töötajate arv renditud pinnal (in) Asutuse poolt renditud üldpind ühe töötaja kohta (m2) Asutuse poolt tehtav majandamiskulu asutuse halduses oleva pinna m2 kohta renditud pinna m2 kohta (rendikulu) sellest Riigi Kinnisvara AS-le Riigieelarvesse kandmisele kuuluv tulu renditud (kasutusse antud) pinna m2 kohta kuus Rentniku tehtud parenduskulud renditud (kasutusse antud) pinna m2 kohta kuus 2. Muude kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud 212. 12 Rajatiste majandamiskulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 13 Sõidukite ülalpidamise kulud, v.a kaitseotstarbelised kulud 0 0 0 sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) Sõidukite arv liikide lõikes (tk): ametisõidukid, sellest: 1) asutuse bilansis, 2) renditud majandussõidukid, sellest: 1) asutuse bilansis, 2) renditud eriotstarbelised sõidukid, sellest: 1) asutuse bilansis, 2) renditud bussid õhusõidukid veesõidukid muud sõidukid Sõidukite kütus Remont ja hooldus Sõidukite kindlustus Sõidukite üür ja rent Muud sõidukite ülalpidamise kulud 212. 14 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 0 0 0 sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) Infotehnoloogilise riist- ja tarkvara täiustamine Infotehnoloogilise riist- ja tarkvara hooldus ja remont Infotehnoloogilise riist- ja tarkvara rent Infotehnoloogiline arendustöö Andmeside kulud Muud infotehnoloogiaga seotud kulud 212. 15 Inventari kulud, v.a IT- ja kaitseotstarbelised kulud 0 0 0 sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) Täiendavalt moodustatavate töökohtade arv (tk) Inventari soetamise kulu Inventari hoolduse ja remondi kulu Muud inventari kulud (k.a inventari rendikulud) 212. 21 Toiduained ja toitlustusteenused sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 22 Meditsiinikulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 23 Teavikud ja kunstiesemed sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 24 Õppevahendid sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 29 Tootmisega seotud muud kulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 31 Kaitseotstarbeline varustus ja materjalid sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 32 Eri- ja vormiriietus, v.a kaitseotstarbelised kulud sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212. 39 Muu erivarustus ja erimaterjalid sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 212 Majandamiskulud kokku 0 0 0 sellest majandustegevusest laekuva tulu arvel (a) 0 0 0 Koostaja (nimi, telefon) Selgitused vormi täitmiseks: Keskmise töötajate arvuna näidatakse 2001. aastal keskmine komplekteeritud ning 2002. ja 2003. aastal keskmine planeeritav komplekteeritud koosseisuüksuste arv. Hoonete kasutamise otstarbe määramisel on teistele riigiasutustele kasutada antud pindade otstarve riigivõimu teostamine. Hoonete üldpind on võrdne asutuse poolt kasutatava pinna, asutuse poolt kasutusse antud pinna ja kasutamata pinna summaga. Kui inventari, arvutustehnika ja muu vara soetamismaksumus ületab 10 000 krooni, on tegemist materiaalsete varade soetamisega ja majandamiskuludes ei kajastata. Selgituste veerus või seletuskirjas näidatakse: – hoonete ja ruumide loetelu ning lühike iseloomustus kasutamise otstarbest lähtuvalt; – kas asutuses on kehtestatud mobiiltelefonide ja lauatelefonide kasutamise kord ning sellest tulenevad kulude piirmäärad; – kas asutuses on kehtestatud ametiautode kasutamise kord ja sellest tulenevad ülalpidamise kulude piirmäärad. Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 9 vorm 1 Ministeerium/maavalitsus ...................................................................................... Kulud IKT infrastruktuuri taseme säilitamiseks 2003. a Asutuse nimi Töötajate arv Arvuti- töö- kohtade vajadus Arvutitöö- kohtade arv seisuga 31.12.02 20% olemas- olevatest arvutitöö- kohtadest 20% arvuti- töö- kohtade maksumus (tuh kr) 1. 2. Summa kokku ........................ Prognoositav maksumus 2004. a (tuh kr) ......................... Prognoositav maksumus 2005. a (tuh kr) ......................... Prognoositav maksumus 2006. a (tuh kr) ......................... Arvutitöökoha uuendamise maksumus sisaldab kulusid riistvarale (ka serverid), tarkvarale, kohtvõrkudele, tarvikutele, vastavalt töökoha ülesannete vajadustele. Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 9 vorm 2 Ministeerium/maavalitsus ...................................................................................... Ostetavad IKT riist- ja tarkvara tugitööd 2003. a Tugitöö nimetus Tugitöö (sulgudes märkida asutuse nimi) maksumus (tuh kr) 1. ……… Tugitöö lühike sisukirjeldus: ……… 2. ………. Tugitöö lühike sisukirjeldus: ……… 3. Jne Summa kokku ......................... Prognoositav maksumus 2004. a (tuh kr) ......................... Prognoositav maksumus 2005. a (tuh kr) ......................... Prognoositav maksumus 2006. a (tuh kr) ......................... Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 9 vorm 3 Ministeerium/maavalitsus ...................................................................................... Kulud andmesidele 2003. a Kulude olemus (tervikteenus, kanalite rent jms) Maksumus (tuh kr) 1. ……… (sulgudes märkida asutuse nimi) 2. ………. (sulgudes märkida asutuse nimi) 3. Jne Summa kokku ......................... Prognoositav maksumus 2004. a (tuh kr) ......................... Prognoositav maksumus 2005. a (tuh kr) ......................... Prognoositav maksumus 2006. a (tuh kr) ......................... Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 9 vorm 4 Kinnitan …………………………. (asutuse juhi nimi, allkiri) « »……… 2002. a Ministeerium/maavalitsus: ...................................................................................... Asutuse nimi: ............................................................................................................ Projekti eest vastutav isik: (nimi, amet, telefon): ........................................................ Infotehnoloogiaalase arendusprojekti finantseerimistaotlus 2003. a TAOTLUSE ÜLDANDMED Projekti nimi: 1 Arendusprojekti liik Märkida ristiga 1.1. Infrastruktuuri arendusprojekt 1.2. Andmekogu arendusprojekt 2 Projekti kestvus Algusaasta: Lõpuaasta: TAOTLUSE ÜLDMAKSUMUS (tuh kr) 3 Projekti eeldatav kogumaksumus Sellest 2003. aastal taotletakse: 3.1. Riigieelarvest kokku (punkt 11 kogusumma) 3.2. Muudest allikatest (nimetada) kokku: 4 Projektiga seotud baaskulutuste kasvuprognoos aastal 2004 TAOTLUSE KIRJELDUS 5 Põhjus (taotluse algatamise põhjus(t)e kirjeldus: 6 Olemus (kokkuvõtlik töö sisu ning hankevariandi valiku põhjenduse kirjeldus): 7 Lõpptulemused (oodatava(te) lõpptulemus(t)e ja selle (nende) aktuaalsuse kirjeldus: 8 Taotluse tasuvus (näidatakse ära kulude optimaalsuse põhjendus ja rakendamisel tekkiv majanduslik või sotsiaalne kasu): 9 Ajakava (taotluse realiseerimise eeldatav kava): 10 Risk (eeldatavad riskid ja nende vältimise meetodid): 11 TAOTLUSE KALKULATSIOON Jrk nr Spetsifikatsioon tark- ja riistvara ning arendustöö liigendatult Ühiku hind Kogus Kogu- summa (tuh kr) 1 Taotluse koostas (koostaja nimi, amet, telefon): Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 9 vorm 5 Kinnitan …………………………. (asutuse juhi nimi, allkiri) « »……… 2002. a Ministeerium/maavalitsus: ...................................................................................... 2003. a infotehnoloogiaalaste arendusprojektide finantseerimise koondtaotlus Taotluse koostas (nimi, amet, telefon): Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 9 vorm 6 INFOTEHNOLOOGILISED SEADMED JA ARVUTUSTEHNIKA Ministeerium/maavalitsus Registrikood tuh krooni Artikkel Nimetused 2001 eelarve seadus 2002 eelarve seadus 2003 projekt Selgitused 231.01 Materiaalsete põhivarade soetamine 231.01.3 Infotehnoloogiliste seadmete ja arvutustehnika soetamine vorm 1 ja osaliselt vorm 4, v.a rent 231.02 Materiaalsete põhivarade renoveerimine 231.02.3 Infotehnoloogiliste seadmete ja arvutustehnika täiustamine 231.03 Immateriaalsete põhivarade soetamine 231.03.1 Arvutite tarkvara soetamine osaliselt vorm 4 Koostaja (nimi, amet, telefon) Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 10 vorm 1 …………………..……& #133;…. INVESTEERINGUTE KAVA AASTATEKS 2003–2006 Artikkel Projekti kood Maakond, linn Projekti nimetus, võimsus Finant- seerimise allikas Liik Projekti maksu- mus tuh kr Tehtud Vajadus Priori- teedi nr kuni 2003. a sellest 2002. a kokku sealhulgas: 2003. a 2004. a 2005. a 2006. a üle 2006. a ……................ Kokku: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 sh riigieelarve 0 0 0 0 0 0 0 0 0 EHITUSED Kokku: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 sh riigieelarve 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 RENOVEERIMINE Kokku: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 sh riigieelarve 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 SOETUSED Kokku: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 sh riigieelarve 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 INVESTEERINGU- TOETUSED Kokku: 0 0 0 0 0 0 0 0 0 VALLA- JA LINNAEEL- ARVETELE sh riigieelarve 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Märkus: Investeeringute kavasse võetud projektide grupeerimisel artiklite lõikes lähtutakse eelarveklassifikaatorist järgmiselt: EHITUSED – 223.03.3, 223.03.4, 223.04.3, 223.04.4, 229, 231.01.1, 291.02., 291.03., 341.02, 341.03. RENOVEERIMINE – 223.03.3, 223.03.4, 223.04.3; 223.04.4, 229, 231.02.1, 231.02.2, 231.02.4, 231.02.5, 231.02.9, 291.02., 291.03., 341.02, 341.03. SOETUSED – 223.03.3, 223.03.4, 223.04.3 223.04.4, 229, 231.01.1, 231.01.2, 231.01.4, 231.01.5, 231.01.9, 231.04.1, 291.02., 291.03., 341.02, 341.03. INVESTEERIMISTOETUSED VALLA- JA LINNAEELARVETELE – 223.02.3, 223.02.4 Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 10 vorm 2 UUTE KAVANDATAVATE VÕI RENOVEERITAVATE RUUMIDE LOETELU Investeeringuprojekti nimetus: Asukoht: Lühike iseloomustus (ehituskrundi pindala, korruste arv, lifti olemasolu, eritööd jms): Jrk nr Ruumide nimetus (korruste kaupa) Ruumide arv tk Kasulik pind m2 Ruumi kõrgus m Töötajate arv Reno- veerimis- aste % Selgitused KOKKU: Koostaja nimi: tel: Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 10 vorm 3 Projekti INFOKAART täitja nimi, tel: Haldaja ministeerium: Asutuse nimetus: Leht 1 Projekti nimetus: Algus- ja lõpuaastad: Projekti asukoht: Programm: Tagamaad: Seadused, määrused, normatiivaktid, sh rahvusvahelised (nimetus, kuupäev, number): Projekti kirjeldus: jaotamine etappideks korpuste, seadmete gruppide, trasside jms kaupa. Lisada võimsused (kasuliku pinna m2 , pikkus jm enne ja pärast projekti rakendamist jt) A. B. C. D. Projekti finantseerimise allikad Projekti maksumus (tuh kr) Tehtud kuni 2003 Kavandatakse aastate lõikes: 2003 2004 2005 2006 Riigieelarve Riigieelarvevälised allikad: sealhulgas laen abi Kokku: Riigieelarve teiste alalõikude kulud aastas (töötasu, majandamiskulud jm) enne ja pärast projekti elluviimist (tuh kr): NPV (projekti nüüdisväärtus – tuh kr) Projekti tasuvus: Projekti nimetus: Leht 2 Rahaliste vahendite kasutamine (tuh kr): Projekti maksumus Vajalik alates 2002 Kavandatud 2002 aastaks Kasutatud 2002 6/12 kuuga % Kokku: 0 0 0 0 sealhulgas etappide järgi: A. B. C. D. Projekti finantseerimine (tuh kr): Projekti maksumus Vajalik alates 2002 Kavandatud 2002 aastaks Kasutatud 2002 6/12 kuuga % Kokku: 0 0 0 0 sealhulgas finantseerimise allikad: 1. Riigieelarve 2. Välislaenud 2.1 2.2 3. Siselaen 4. Välisabi 4.1 4.2 4.3 4.4. 5. Kohalik eelarve 6. Omatulu 7. Ettevõtte vahendid 8. Muud allikad Projekti hetkeseis: kirjeldada etappide kaupa hanke faas, täidetud mahud füüsilistes ühikutes või %%-des koguvõimsusest, kavandatav (tegelik) alustamis- ja valmimisaeg A. B. C. D. Kogu projekti prognoositud lõpetamise aeg (aasta, kvartal): Kavandatud rahaliste vahendite alatäitmise, samuti projekti kallinemise põhjused: Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 11 VÄLISABI VAHENDITEST KAASFINANTSEERITAVAD PROJEKTID JA PROGRAMMID AASTAL 2003 Jrk nr Välisabi vahend või andja Välisabi taotleja Välisabi saaja Projekti nimetus ja eesmärk Projekti lõpp ja algus Finant-seeri- mis- allikad Kulu- artikli alajaotus majandus-liku sisu järgi Finantseerimine (tuh kr) Selgi- tused Kokku kasuta- tud kuni 2003 sh 2002 2003 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1. Kulud välis- abist näiteks 21X.XX; 22X.XX; 29X.XX Riigi- eelarve näiteks 21X.XX; 22X.XX; 29X.XX Muud vahen- did näiteks 21X.XX; 22X.XX; 29X.XX Kokku 2. Kulud välis- abist näiteks 21X.XX; 22X.XX; 29X.XX Riigi- eelarve näiteks 21X.XX; 22X.XX; 29X.XX Muud vahen- did näiteks 21X.XX; 22X.XX; 29X.XX Kokku KOKKU Selgitused vormi täitmiseks: 1. Käesolevas tabelis näidatakse kulud, mis välisosalusega programmide puhul katab doonor ning samas ka kulud, mis kaetakse riigieelarve muudest tuludest. 2. Tabelis kajastatakse väliskoostöölepingute alusel elluviidavad projektid ja programmid, mida kaasfinantseeritakse välisabi vahenditest. 3. Tabelis ei näidata projekte ja programme, mis on kajastatud Riiklike investeeringute programmis (RIP). 4. Vahendite kajastamisel aastate lõikes tuleb märkida planeeritav väljamaksmisele kuuluv maht. 5. KULUtused näidatakse artiklite alajaotuste lõikes, st selguma peab kulu majanduslik sisu ehk milleks nii välisabi kui ka kaasfinantseerimise vahendeid kasutatakse. Rahandusministri 6. mai 2002. a määruse nr 63 lisa 12 Lepingute projektide koostamisel palume juhinduda käesolevas lisas esitatud määruse projekti alapunktist «Lepingu sisu». AVALIK-ÕIGUSLIKE ÜLESANNETE TÄITMISEKS TEHTAVATE ERALDISTE KASUTAMISE LEPINGUTE SÕLMIMISE TINGIMUSED JA KORD (PROJEKT) Avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks tehtava eraldise kasutamise leping ning selle sõlmimise kord (1) Lepingu sõlmimiseks esitab isik, kellele eraldis on määratud, valitsusasutusele taotluse koos tegevuskavaga. Valitsusasutus vaatab taotluse läbi ja valmistab ette lepingu projekti 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Valitsusasutusel on õigus vajadusel nõuda lepingu projekti koostamiseks eraldise taotlejalt täiendavat informatsiooni. (2) Leping sõlmitakse valitsusasutuse ning isiku vahel, kellele eraldis on määratud. Lepingus kajastatakse selgelt ja täielikult eraldise kasutamine, lähtudes avalikest huvidest. (3) Leping on riigieelarvest väljamakse tegemise korralduse alusdokument. (4) Leping on avalik avaliku teabe seaduses (RT I 2000, 92, 597) kehtestatud korras. Lepingu sisu (1) Lepingus kajastatakse: 1) lepingu objekt, s.o teenuse osutamine või projekti teostamine, milleks on eraldis määratud, koos soovitavate tulemustega ning teenuse osutamise või projekti teostamise eesmärk ja lepingupoolte ühised huvid; 2) lepingupooled ning nende esindajad; 3) lepingupoolte õigused, kohustused ja vastutus; 4) lepingu täitmist takistavad asjaolud, mida loetakse vääramatuks jõuks; 5) lepingu täitmisel tekkivate vaidluste lahendamise kord; 6) lepingu täitmise aruandluse esitamise kord, sealhulgas sätestatakse vastavasisulise informatsiooni mitteesitamisega või eksitava informatsiooni esitamisega seotud sanktsioonid ning kehtestatakse teenuse osutamise või projekti teostamise tulemuslikkuse mõõtmist/hindamist võimaldavad kriteeriumid; 7) lepingu muutmise tingimused ja kord; 8) lepingu lõpetamise tingimused ja kord; 9) lepingu jõustumine ja kehtivusaeg; 10) lepingu sõlmimise aeg ja koht; 11) lepingupoolte andmed. (2) Lepingus sätestatakse üheselt valitsusasutuse määratud isiku, valitsusasutuse üle järelevalvet teostava isiku poolt määratud isiku ja Riigikontrolli õigus kontrollida selle isiku, kellele eraldis on määratud, poolt esitatud aruandluse õigsust, eraldise saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust. (3) Lepingus võib sätestada valitsusasutusele õiguse lepingu rikkumise tuvastamisel nõuda isikult, kellele eraldis on määratud, leppetrahvi. (4) Leping võib sisaldada ka muid andmeid ja tingimusi, kui need on olulised lepingu täitmise kvaliteedi ning eraldise kasutamise sihipärasuse tagamiseks ja avalike huvide realiseerimiseks. (5) Lepingu sõlmimisega seonduvaid kulusid ei kaeta eraldiseks määratud summa arvelt. Lepingu täitmise järelevalve (1) Järelevalvet lepingulise teenuse osutamise või projekti teostamise tõhususe ja tulemuslikkuse üle teostab lepingu sõlminud valitsusasutus. (2) Valitsusasutus on kohustatud esitama Rahandusministeeriumile lepingu täitmise aruande koos raamatupidamise aastaaruandega.