Põltsamaa Linnavalitsus — Põltsamaa Lasteaia Tõruke arengukava 2005-2007 kinnitamine — KO, 235, 2209

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, koolieelse lasteasutuse seaduse § 91 lõike 3, Põltsamaa Linnavolikogu 14. märtsi 2005 määruse nr 84 «Kooli ja koolieelse lasteasutuse põhimääruse ja arengukava kinnitamine ja muutmine» ja Põltsamaa Linnavalitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 21 «Põltsamaa Linnavalitsuse hallatava asutuse arengukava koostamise ja muutmise kord» alusel. Põltsamaa Lasteaia Tõruke juhataja Helje Tamme taotlus Põltsamaa Lasteaia Tõruke arengukava aastateks 2005-2007 kinnitamise kohta on registreeritud Põltsamaa Linnavalitsuses 13. septembril 2005 nr 13-1.1/1430. 1. Kinnitada Põltsamaa Lasteaia Tõruke arengukava aastateks 2005-2007 vastavalt määruse lisale (lisa kaheksateistkümnel lehel). 2. Määrus jõustub 24. oktoobril 2005. Linnapea Jaan AIAOTS Linnasekretär Tiia VAHTER Kinnitatud Põltsamaa Linnavalitsuse 17. oktoobri 2005. a määrusega nr 33 PÕLTSAMAA LASTEAIA TÕRUKE ARENGUKAVA 2005 - 2007 Põltsamaa linn Sisukord 1. Ajalooline taust 2. Hetkeseis 2.1. rühmade komplekteerimine lastega 2005/2006 õppeaastal 2.2. lasteaia hõivatus 2.3. personal 2.4. hoone ja majandustegevus 2.5. riikliku järelevalve hinnang aastast 2001 2.6. hetkeseisu tulemuslikkuse hindamine 3. Tõrukese arengut soosivad ja takistavad tegurid 4. Arengueesmärgid ja prioriteedid 5. Tegevuskava aastatel 2005 – 2007 5.1. komplekteerimisplaan aastani 2007 5.2. õppe-kasvatustöö tegevusplaan 5.3. täiendkoolituse suunad 5.4. majandustegevus 5.5. juhtimine, koostöö omavalitsuse ja üldsusega 6. Terviseedenduse strateegilised eesmärgid aastani 2007 7. Lasteaia arengu tegevuskava 8. Lasteaia arengu missioon ja visioon 9. Kokkuvõte 9.1. arengukava ülesanne, muutmine ja uuendamine I. Ajalooline taust Aastal 1976 otsustasid Põltsamaa linna ja ümbruskonna üheksa ettevõtet ja majandit ehitada koopereeritud vahenditega 280-kohalise lasteaia. Tellijateks olid Pajusi, M. Lillevere ja Lustivere kolhoos, Adavere ja Sakala sovhoos, ETKVL Põltsamaa Põllumajanduskombinaat, Jõgeva KEK, H. Pöögelmanni nim Kutsekeskkool, EPT Põltsamaa osakond. Ehitajaks oli Jõgeva KEKi Põltsamaa jaoskond. Ehitust alustati aastal 1979 ja 1981. septembrist võeti tööle juhataja ning järgmisel aastal esimesed töötajad, keda kaasati ehituse ja sisustuse komplekteerimise juurde. Maja avati 09. detsembril 1983 majanditevahelise ööpäevase lasteaiana. 10. jaanuaril 1984 kinnitati asutuse nimeks Põltsamaa Majanditevaheline Lastepäevakodu Tõruke (edaspidi Tõruke) ning alustati rühmade komplekteerimisega. Sama aasta sügiseks töötas majas kaks ööpäevast ja üks päevane sõimerühm ning neli ööpäevast ja neli päevast aiarühma kokku 11 rühma 219 lapse ja 72 töötajaga. 1986. aasta septembrist alustasid Tõrukeses tööd 6-aastaste klassid Põltsamaa Keskkooli osana. Järk-järgult kahanes vajadus ööpäevaste rühmade järele ning 1989/90 õa alates töötavad majas ainult päevased rühmad. Järgmisest õppeaastast alustasid 6-aastaste klassidega tööd juba Tõrukese töötajad ja õpilased läksid Tõrukesest Põltsamaa Keskkooli II klassi. Prioriteediks sai kooliks ettevalmistamine ja esiõpetuse andmine, pedagoogide enesetäiendamine esiõpetuse osas. Tingituna majandite lagunemisest ja tööpuuduse pidevast suurenemisest hakkas1991/92 õa vähenema Tõrukeses käivate laste arv. 1993. a suvel algas asutuste taasriigistamine. 05. augustil 1993 andsid seoses majandite ja ettevõtete reorganiseerimise ja likvideerimisega Tõrukese osanike õigusjärglased Tõrukese üle kolmele omavalitsusüksusele: Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Pajusi vald. 01. septembril 1993 reorganiseeriti Tõruke lasteaed – algkooliks nimetusega Lasteaed – algkool Tõruke (edaspidi Tõruke), mille põhiülesanneteks said perekonna toetamine alushariduse kujunemisel ja I kooliastme hariduse andmine. Samal ajal lõpetasid tegevuse Põltsamaa linna kaks väikest lasteaeda. Alates 13. oktoobrist 1997 kuulub Tõruke Põltsamaa linna omandisse. Põltsamaa Linnavolikogu otsusega 20. detsembrist 2004 nr 102 korraldati Põltsamaa linnas pärast õppeaasta 2004/2005 lõppu ümber Tõruke ja Põltsamaa Ühisgümnaasium. Selle tulemusena on Tõruke 1. septembrist 2005 koolieelne lasteasutus Põltsamaa Lasteaed Tõruke (edaspidi Tõruke). Õppe-kasvatustöös tugineb Tõrukese personal pikaajalistele traditsioonidele ja kogemustele töös väikelastega. Esimestest aastatest peale on rõhku pööratud laste kehalisele aktiivsusele ja koduloolisele õppele. Lastepäevakoduna oli Tõruke üle kümne aasta Jõgeva rajooni kehalise kasvatuse baas ning pälvis oma tegevusega laste õpetamisel ja kasvatamisel tunnustuse nii vabariigis kui ka kaugemal. Käesolev arengukava on jätk eelmisele arengukavale ning järgib Tõrukese töö järjepidevust, võttes aluseks uuenenud nõudmisi ja arusaamu ning juhindub Põltsamaa linna arengukavast. 2. Hetkeseis 2.1. Rühmade komplekteerimine 2005/2006 õppeaastal /andmed seisuga 01.10.2005/ Rühma number rühma liik laste arv 1. sõimerühm 13 2. sobitusrühm 16 3. koolieelikute rühm 23 4. aiarühm 5-6 a 23 5. aiarühm 4-5 a 20 6. aiarühm 3-4 a 20 7. sõimerühm 14 8. koolieelikute rühm 20 9. erirühm 8 kokku 157 Sündivus Põltsamaa linnas ja piirkonnas 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 Põltsamaa linn 45 45 52 45 51 41 47 52 Põltsamaa vald 73 61 54 51 53 42 49 55 Pajusi vald 40 26 15 21 16 18 19 24 kokku 158 132 121 117 120 101 115 131 2001 2002 2003 2004 Põltsamaa linn 41 44 27 36 Põltsamaa vald 50 44 31 32 Pajusi vald 16 11 12 8 kokku 107 99 70 76 Põltsamaa linna ja valdade osalus vaadeldaval viimasel kolmel aastal arvuliselt ja protsentides vastavaealistest lastest omavalitsusüksuses 2002 2003 2004 arv % arv % arv % Põltsamaa linn 105 36% 103 37% 98 35% Põltsamaa vald 35 11% 40 13% 42 14% Pajusi vald 7 6% 11 9% 13 12% Muud vallad 2 3 2 Kokku 149 157 155 • Laste sündivuse oluline vähenemine saab alguse 2003. aastast ning ei ole seega veel lasteaedade laste arvu mõjutanud • Osalus vastavaealistest lastest näitab, et stabiilselt langeb linna laste osalus ning suureneb valdade osa; linna laste osalus väheneb kohtade võimalusel Mari lasteaias • Järsult on suurenenud erivajadustega laste arv ning on tekkinud vajadus erirühmade järele; 2004. aasta seisuga oli lasteaias 7 erivajadusega last 2.2. lasteaia hõivatus laste kohalolek september 2004 kuni mai 2005 protsentides rühm lapsi sept okt nov dets jaan veebr märts aprill mai 1 14 64 74 67 58 65 78 65 68 76 2 17 64 68 66 60 70 79 58 74 72 3 23 91 78 82 58 66 82 79 84 89 4 23 80 59 66 59 66 74 76 69 71 5 20 79 74 71 55 62 55 60 67 73 6 14 70 67 61 66 60 66 41 65 74 7 24 81 67 81 59 70 86 62 77 83 8 20 74 73 62 53 51 70 61 70 70 75 70 70 59 81 74 63 72 76 • laste kohalkäivuse % viimasel õppeaastal on 71 • puudumist mõjutavad koolivaheajad (okt, dets, märts) ja mitmesugused viirushaigused külmadel ja niisketel sügiskuudel 2.3. personal pedagoogid hariduse järgi pedagoog kokku pedagoogiline kõrg- haridus pedagoogiline keskeri üldkesk- haridus õpib kõrgkoolis nendest vanem- õpetajad juhataja 1 1 juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal 1 1 õpetaja 16 7 8 1 5 liikumisõpetaja 2 1 1 muusikaõpetaja 2 1 1 logopeed 1 1 1 Kokku 23 10 11 2 6 pedagoogid vanuse järgi (seisuga 01.09.2005) pedagoog kokku alla 25 25-29 30-39 40-49 50-56 üle 57 juhataja 1 1 juhataja asetäitja õppe-kasvatustöö alal 1 1 lasteaiaõpetaja 16 1 1 5 7 2 liikumisõpetaja 2 1 1 muusikaõpetaja 2 1 1 logopeed-eripedagoog 1 1 Kokku 23 1 1 8 8 4 1 • Lasteaias on 01.09.2005 seisuga 52 töötajat (sh lapsehoolduspuhkusel 4) 46,5 ametikohal • Pensionäre on tööl kolm 2.4. hoone ja majandustegevus Lasteaed Tõruke asub Põltsamaal Lembitu 1 Kinnistu suurus 140 000 m2 Hoone pindala 2 343 m2 Hoone kubatuur 9 554 m3 Maja töötab üheksateistkümnendat aastat ning on 80-aastate võimalustest lähtuvalt suhteliselt rahuldava ehituse kvaliteediga püsinud ilma kapitaalseid kulutusi tegemata. Tänu järjepidevale sanitaarremondile ja hoidvale suhtumisele on ruumides väikelastega töötamine praegu võimalik. Tänapäeva arusaamadele ja nõuetele aga hoone ja tema ümbrus enam ei vasta. Sanitaarremontide intervall on kuni aastani 2000 olnud kolm aastat. 2001. aastal remonttööde järg katkes eelarveliste vahendite puudumise tõttu. 1999. aastal saadud investeeringutega alustati akende väljavahetamist (1/6 kogumahust), paigaldati katuseplekid, tehti sanitaarremont köögis ja saalis, parandati tänavapoolne aiapiire ja veeti täidet kõige madalamatele kohtadele mänguväljakul; paigaldati ka nõuetekohane tuletõrjesignalisatsioon. Inventari uuendada ei ole saanud. Lasteaed on elanud seni vanade varude arvelt, kuna algselt töötas majas 11 rühma. Suvel 2002 vahetati tänu Taani tagastamatule abile kõik hoone aknad ning tehti täielik kapitaalremont köögis, kokku 1,3 milj krooni eest. Majanduslikud probleemid: - uste (ka siseuksed) vahetuse lõpetamine - küttesüsteemi kapitaalremont - vee- ja kanalisatsiooni kapitaalremont - elektrisüsteemi väljavahetamine, valgustuse renoveerimise jätkamine - tualettruumide renoveerimine ja toitlustussõlmede kaasajastamine - välisfassaadi soojustamine - mänguväljakute täielik renoveerimine 2.5. riikliku järelevalve hinnang aastast 2001 2001. aasta riiklik järelevalve hindas asutuse juhtimist väga heaks ning planeerimist, õpetamist koolis, õpilaste algarvestust ja töökeskkonda heaks: Järeldused (väljavõte aktist 30.04.2001): 1) kooli juhtkond on teinud kooli arendamisel tõhusat tööd; eesmärgistatud arendustegevusse on kaasatud kogu kollektiiv, hoolekogu kaudu ka lapsevanemad 2) õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja korraldamisel on lähtutud laste arenguvajadustest ja kooli reaalsetest võimalustest ning saavutatud lastevanemate ootustele vastav hea tulemus 3) kooli töötajate ja lastevanemate koostöö tulemusena on loodud lastele otstarbekas, arengut ja õppimist soodustav lastesõbralik töökeskkond 4) õpilastele ja koolieelikutele osutatakse täiendavat õpiabi parandusõpperühmades ning individuaalse töö korraldamise kaudu lasteaia rühmades 2.6. hetkeseisu tulemuslikkuse hindamine /seisuga 01.01.2005/ 2.6.1. Meeskonnatöö ja juhtimine + – • juhataja erialase kõrgharidusega, osalenud tööalasel koolitusel • juhtkonnas täiskoormusega tervishoiutöötaja • juhtkonnas valitseb uuendusmeelsus • probleemid arutatakse asjaosalistega läbi • toimuvad arenguvestlused personaliga • vähene koostöö tervishoiutöötaja ja teiste juhtkonna liikmete vahel • terviseedenduslike koolituste vähesus nii juhtkonna kui kogu meeskonna tasandil • puudub keskne metoodiline kabinet 2.6.2. Lasteaed kui osa paikkonnast, koostöö kohaliku omavalitsusega + – • kohalik ajaleht info vahendajana laste-aia ja üldsuse vahel • omavalitsuse juhtide huvi lasteaia tegevuse vastu • juhataja osalus omavalitsuse volikogu töös • eelarve napid vahendid • omavalitsuse volikogu liikmete vähene usaldus majandustegevuse suhtes • pedagoogiliste kirjutiste puudumine kohalikus ajalehes, mis väärtustaks lasteaeda kui institutsiooni • omavalitsusepoolne tunnustuse puudumine • puudub kodulehekülg Internetis ja infolehed lastevanematele 2.6.3. Kodu ja lasteaia koostöö + – • info lastevanematele rühma seinalehes • rühmasisesed üritused üks kord kuus (vestlused, teeõhtud, piknikud, matkad, ühised õppetegevused, peod) • kolmes rühmas toimub kodude külastamine • infokogunemised lasteaeda tulevate laste vanematele • informatsiooni kogumine ja vahetamine lapse kasvumapi kaudu • Tõrukese Kevadlehe väljaandmine • kindel kord laste kohanemiseks lasteasutuses • osade vanemate pealiskaudne suhtumine lasteaia sisulisse töösse • osa vanemate rühmade lapsi tuleb üksi lasteaeda • esineb probleeme tervisliku riietuse osas • puudub kliendi rahulolu uuring • puudub infoleht uutele lastevanematele • vähene kodude külastamine • tihti puudub pedagoogi või rühma töötaja oskus piirsituatsioonide lahendamisel 2.6.4. Seadusandlus + – • koolieelsete lasteasutuste seadus üheselt mõistetav • seadusesätete pidev kehtimisaja edasilükkamine ja muutmine (KEL § 27) • toiduseadus ja selle alusel sisse seatud enesekontrolli süsteem - kohati segav ja tegelikku tööd mitte aitav • seaduste mitte täitmine – Täiskasvanute koolituse seadus (koolitusraha 3%) • seadusandlike aktide tõlgenduste erinevus piirkonniti ning olenevalt ametniku isikust 2.6.5. Personali kompetentsus, valmisolek tervislikuks eluviisiks ja isiklik eeskuju + – • kõikidel lasteaia õpetajatel erialane kõrg- või kesk-eriharidus • töötab eripedagoog-logopeed (vanemõpetaja), pidevalt end täiendav tervishoiutöötaja • õpetajatele on riik eraldanud täienduskoolituseks vahendeid • valdavalt on pedagoogidel suur huvi täienduste suhtes • personal on arenguvõimeline (tahe teadmisi ja oskusi omandada ja neid oma töös rakendada • liikumine koos lastega (matkad, suusatamine, ujumine) • rahvakalendri tähtpäevade tähistamine sportlikult • osa töötajaid tegeleb aktiivselt spordiga • õpetaja abide koolituseks napib vahendeid • puudub valdavalt huvi enesetäienduse vastu õpetaja abide poolt • vähene isiklik eeskuju • haigena tööl käimine • vähe kasutatakse maja poolt pakutud võimalusi (ujumine, ühised sportlikud tegevused) 2.6.6. Sisekeskkond + – • kaks ruumi (puhtad ja soojad) igale rühmale • head mängu ja õppimisvõimalused rühmades • korralik raamatukogu • infotehnoloogia kasutamise võimalus: paljundus, arvutid, Internet • võimalus osta ise õppematerjali • soodne mikrokliima • väga heal tasemel liikumiskasvatus • palju traditsioone (seotud aastaaegade vaheldumisega, rahvakalendritähtpäevadega • oma sümboolika: logo, laul, kaelarätid, T-särgid • lastelaagrite korraldamine suvel (Pärnu lastelaager, Vaibla spordilaager, töö- ja puhkelaager) • Väljasõidud loodusesse, teatritesse; jalgratta ja jalgsimatkad ümbruse taludesse • laste sanitaarruumid väga halvas seisus • puudub metoodiliste vahendite ruum • laste lauad ja toolid vananenud • puudub võimalus laste riiete ja jalanõude kuivatamiseks • enamuses rühmades ei vasta valgustus normidele • küttesüsteem amortiseerunud – sooja ei jätku maja otstesse • puudub eraldi spordisaal ning korralik spordivahendite hoiukoht 2.6.7. Väliskeskkond + – • soodne asukoht: mets, lauluväljak, staadion, võimla, ujula, tiik ja tiigi kaldad • bassein õuealal • suur õueala, piiratud kolmest küljest parkmetsaga; hooldatud muru, palju puid ja lilli • puhas õhk, vaikne, väike liiklus • head võimalused jalgrattasõiduks • õueala vahendid amortiseerunud; vahendeid vähe • varjualuses jagub ruumi paarile rühmale • sõimel puudub eraldatud mänguväljak • puudub spordiväljak oma õuealal • teed ja väljakud on kaetud sõelmetega • puudub liiklusväljak 2.6.8. Tervislik toit + – • toidud väga maitsvad ja odavad • toorsalatite kasutamine • tehakse eritoite lastele, kes seda vajavad • menüü ühekülgne, (magustoidud, toorsalatid) • menüü koostamisel arvestatakse vähe laste maitse-eelistusi 2.6.9. Võimalused erivajadustega lastele + – • soodne ja tervislik asukoht (ruumilahendused, looduslik ümbrus) • logopeedi ametikoht • alustatud on erivajadustega lastele õpetajate täiendõpet • tehakse eritoite lastele, kes seda vajavad • ujumine keskmise ja raske puudega lastele • puuetega lapsed on integreeritud tavarühma ja tavategevustesse • õpetaja ja teised töötajad reguleerivad laste suhteid, selgitavad erinevusi • puudub eripedagoogi ametikoht • järsult on suurenenud erivajadustega laste hulk • sobitusrühma suurus on praktiliselt reguleerimata • abiõpetaja puudub (seadusandlus ei näe ette) • rühmades on palju käitumishäiretega lapsi, kelle tõttu kannatavad teised (haiget tegemine, kiusamine) • individuaalne töö andeka lapsega jääb tahaplaanile, sest rühmas on palju lapsi • erivajadusega lapsele jääb lasteaia päev liiga pikaks • puuetega laps tavarühmas ei ole alati õige lahendus 2.6.10. Päevakava ja reeglid + – • päevakava on paindlik • käitumisreeglid on koostatud koos lastega ja nende täitmist ka jälgitakse koos • päev algab hommikuringiga ja jätkub kindlas rütmis (päeva-, nädala-, aastaajarütm) • valikuvõimalus tegevustes • lapsed viibivad piisavalt õues • lahendamata on päevast und mitte vajavate laste tegevus • sageli ei arvesta vanemad õppetegevuse algusega rühmas • lasteaia ja kodu käitumisreeglid on vahel vastuolus 2.6.11. Tervisekasvatus kui osa alusharidusest + – • õpetajatel on ülevaade iga lapse vaimsest ja füüsilisest arengust (koostööst vanematega, vaatlused, arengumapp) • liikumisõpetuse kõrge tase • ujumisõpetus koolieelikutele • talispordivahendite olemasolu • tervishoiutöötaja abi rühmades tervisekasvatusteemade käsitlemisel • eraldi võimlemisriided lasteaia poolt, võimlemine palja jalu • sotsiaalsete oskuste kujundamine iganädalases õppekavas • piisavalt on mänguasju ja õppevahendeid • toimuvad õppekäigud väljaspool maja, areneb edasi loovmäng • paljudes kodudes ei pesta hambaid, mõned lapsed on mustad ja määrdunud riietega • laste riietus ei ole alati ilmale vastav • mitmed vanemad ei usalda õpetajat lapsele sobiva riietuse valimisel (ülepakitud lapsed rühmas) • lapsed toituvad tihti kodus ebatervislikult • linnatingimustes liiguvad lapsed vähe • õppekavas puudub tervisekasvatuse osa, samuti enamuste rühmade nädalaplaanides 3. Tõrukese arengut soosivad ja takistavad tegurid HEAD KÜLJED, arengut soosivad tegurid: • Hea asukoht, loodussõbralik ümbrus • Sõbralik, edasipüüdlik, end regulaarselt täiendav, arenguvõimeline, teotahteline, meeldiv kollektiiv • Hea töökorraldus, teadlik, vastutulelik ja uuendusi elluviiv juhtkond, nõudlik ja paindlik suhtumine igaühe töösse • Hea ruumilahendus, kaks tuba rühmale, spordihoone ja ujula kasutamise võimalus, korralikud meditsiiniruumid • Hea õppematerjali olemasolu, tehnilised vahendid, metoodikate mitmekesisus, üldõpe ja iga lapse eripära arvestav planeerimine ja tegevus • Traditsioonid, tasemel üritused nii lastele kui ka täiskasvanutele HALVAD KÜLJED • Õueala halb olukord, mänguvahendite ja spordiväljaku puudumine oma õues • Maja amortisatsioon, liiga aeglane remont (välisfassaad, köök, pesuköök, tualettruumid) ja sisseseade vananemine • Mööbli olukorra pidev halvenemine • Puudub baas töökasvatuseks • Eelarveliste võimaluste vähesus PARANDAMISE TEED • Eelarveliste vahendite pidev taotlemine hoone ja õueala renoveerimiseks • Sponsorite otsimine ja projektide kaasamine investeeringute leidmiseks OHUD • Progresseeruv laste sündivuse vähenemine • Hirm tööta jäämise ees • Ressursside puudus, materiaalne kitsikus 4. Arengueesmärgid ja prioriteedid 1. Töö erivajadustega lastega: vastavalt vajadusele arendus- ja tasandusrühmade avamine 2. Pöörata enam tähelepanu ka andekate laste arengu soodustamisele (individuaalsed õppekavad, laulu- ja kunstistuudio, huvialaringide osatähtsuse rõhutamine) 3. Töö koduste väikelaste peredega: töötada välja õppekava töötamaks koduste lastega – «pere külastaja» ametikoht isetasuvuse korras 4. Tervislik toitumine, õige ja küllaldane liikumine, looduslikult puhas keskkond – lapse arenemise alusena; osalemine tervist edendavate lasteaedade projektis 5. Mäng ja õppimine looduses; mänguvõimaluste täiendamine õuealal 6. Jätkata õppe-kasvatustöös looduse, lapse loovuse ja muinasjutt-dramatiseeringu sidumist 7. Investeeringute taotlemine maja soojustamiseks, toitlustamise ja eneseteenindamise paremaks korraldamiseks 8. Koduloolise üldõppe põhimõtete jätkamine ja süvendamine 9. Töötada välja toimiv enesekontrolli mehhanism kõikidel tasanditel 10. Jätkata laste suvise töö mitmekesistamisega: lasteaia laste suvelaager Pärnus; suvised laagrirühmad koolieelikutele ja algklasside õpilastele (hoiurühmad 1. kooliastme õpilastele) 11. Kasutada laste ürituste ja sisulise töö projektide rahastamise võimalust erinevate fondide kaudu 5. Tegevuskava 2005 – 2007 5.1. komplekteerimisplaan aastani 2007 2005/2006 2006/2007 2007/2008 sõimerühmad 2 (laste arv 24) 2 (24) 2 (24) aiarühmad 5 (100) 4 (80) 4 (80) Sobitus- ja liitrühmad 1 (16) 2 (32) 2 (32) erirühmad 1 (7) 2 (14) 2 (14) Kokku 9 (147) 10 (150) 10 (150) 2005/2006 alustab tööd lastekeskus: beebikool kahes vanuseastmes 24 lapsele mängurühmad koolieelikutele 12 last huviringid: kunsti-ja käsitööring, laulustuudio, rahvatants, dramatiseeringuring, kabering Toimib laste turvatuba, beebide päevahoid, väikelaste ööhoid, puhkepäevade lastehoid. Kodukülastus – lasteaiaealiste laste hoidmine ja õpetamine ning vanemate nõustamine kodus 1-2 korda nädalas 2-3 tundi korraga; koduste tähtpäevade korraldamine. 5.2. õppe-kasvatustöö tegevusplaan 1) individuaalsete õppekavade koostamine ja täiustamine erivajadustega lastele (ka andekatele) 2) koostada õppekava tööks koduste lastega kolmel erineval tasandil: beebid, kodukülastus, mängurühmad 3) koostada töökasvatuse, tervisekasvatuse ja loodusõpetuse ühtne ainekava 4) koguda, süstematiseerida ja täiustada liikumismänge vabas õhus 5) õueala kujundamine keskuste põhimõttel; õuetöö täiustamine; õues vajalikuks töökasvatuseks vahendite muretsemine 6) rajada erinevaid matkaradu lähiümbrusesse, töötada välja erinevate õppekäikude ja matkade marsruutide kirjeldused metoodilise vahendina 7) loovmängud ja dramatiseeringud looduses 8) jätkuvalt lastevanemate kaasamine rühmade tegevusse 9) suunata vanemõpetajaid linna ühisürituste korraldamisele ja Tõrukese tegevuse valgustamisele ajakirjanduse kaudu; kodulehekülje koostamine 5.3. täiendkoolituse suunad 1) asendustöötajate koolitamine «Hea Alguse» metoodikale 2) töö erivajadustega lastega 3) väikelapse tervis, toitlustamine, päevakava õpetaja abidele 4) koolitada välja kaks kodukülastajat « Hea Alguse» koolitusel 5) draamaõpetus lasteaias ja koolis 6) teel kvaliteetlasteaia poole – sisekontrolli ja enesehinnangu mehhanism 7) lapse seos loodusega, loodusvaatluse kursused Värskas 8) seikluskasvatus; ohutus mängudes nii toas kui õues 5.4. majandustegevus tegevusplaan: 1) taotleda iga-aastast eelarve juurdekasvu majanduskulus 10%, millest teha järjepidevat sanitarremonti, hoida paremini korras ruumid ja õueala ning soetada igal aastal uus inventar (mööbel) vähemalt ühele rühmale 2) taotleda eelarve juurdekasvu palgavahendite osas proportsionaalselt kooliõpetajate palga ja miinimumpalga tõusuga Investeeringud 2005 - 2007 1 2005 Soojussõlme renoveerimine 250,0 Maj.min.projekt Tualettruumide (5 tk) renoveerimine 380,0 Sisemin.projekt 2 2006 Tualettruumide renoveerimise lõpetamine ülemisel korrusel (3 tk), alumisel korrusel (3 tk) 230,0 180,0 Välisuste vahetamise lõpetamine (8 tk) 40,0 Valgustuse nõuetele viimine, lõpetamine 70,0 Õueala projekti tellimine 80,0 Nõudepesu nõuetele viimine rühmades 90,0 3 2007 Pesuköögi remont, inventar pesukööki ja kööki 120,0 400,0 Rühmaruumide kap.remont (4 rühma) 240,0 Õueala renoveerimise alustamine 400,0 Kokku 2480,0 Investeeringud 2008 - 2011 4 2008 Rühmaruumide kap.remont (4 rühma) 60,0 Õueala renoveerimine Üld- ja abiruumide remont 400,0 300,0 5 2009 Välisfassaadi kap. remont, välisseinte soojustamine, katuse soojustamine 320,0 700,0 6 2010 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimine 900,0 7 2011 Küttesüsteemi renoveerimine 1500,00 Kokku 4180,0 5.5. juhtimine, koostöö omavalitsuse ja üldsusega 1) pidevalt uuendada ja viia muutuvate seadustega kooskõlla lasteaia dokumentatsioon 2) jätkata kogu personali kaasamist juhtimistegevusse 3) jätkata arenguvestlustega 4) töötada välja toimiv sisehindamise süsteem; kaasata sellesse enesehindamise kaudu iga töötaja 5) leida meetod, millega hoolekogu liikmete töö viia lähemale rühmade lastevanematele 6) osaleda aktiivselt linnas korraldatavatel laste üritustel ning pakkuda abi nende korraldamisel 7) teavitada oma tööst ajalehe kaudu üldsust; osaleda üritustel väljaspool maja, « reklaamida» oma saavutusi; avada Tõrukese kodulehekülg internetis 8) teha koostööd teiste lasteaedadega vabariigis («Tõrukeste» kokkutulek) Lasteaed Tõruke on tervist edendav lasteaed 6. Terviseedenduse strateegilised eesmärgid aastani 2007 1. Oleme aktiivsed osalejad Tervist Edendavate Lasteaedade (TEL) võrgustiku töös 2. Laste ja õpilaste sanitaarruumid vastavad tervisekaitse nõuetele 3. On korraldatud laste riiete kuivatamise küsimus 4. Valgustus klassides ja rühmades on viidud tervisenõuetele vastavaks 5. Renoveeritud on lasteaia õueala 6. Toimub süsteemne abi erivajadustega lastele, on avatud erirühmad (teenindatakse Kesk-Eesti piirkonda) 7. TEL arengu tegevuskava tegevus vastutaja 2005/06 2006/07 2007/08 märkused 1. arendusrühma avamine juhataja * 2. üldtööplaanis tervisekasvatuse osa lisamine med.õde * 3. tervisekasvatuse õppekava koostamine lasteaias med.õde * 4. Interneti kodulehekülje avamine * 5. lastekeskuse käivitamine juhataja * * 6. nõuanderubriigi avamine kohalikus ajalehes juh.aset. * 7. temaatiliste infolehtede koostamine lastevanematele juh.aset. ‘ meelespea lasteaeda tulles * ‘ õige riietuse saladused * ‘ hammaste tervishoid * ‘ lapsed liikuma * ‘ kahjulikud harjumused * 8. õpetaja abide 40-tunnine koolitus maj.juh. * * * 9. personali ühiste sportlike tegevuste kava väljatöötamine liik.õp. * 10. personali tualettruumi remont maj.juh. * 11. laste tualettruumide kapitaal-remont juhataja * * 12. valgustuse parandamine: lampide vahetus maj.juh. * * 13. riiete kuivatus kappide muretsemine rühmadesse maj.juh. * 14. välisuste remondi lõpetamine maj.juh. * 15. välibasseinile voodri paigaldamine, remont maj.juh. * 16. õueala kapitaalremont: juhataja * ‘ projekt * ‘ trepi käsipuu sõimerühmale * ‘ sõime mänguväljaku eraldamine, seen-varjualuse ehitamine ‘ tasakaalu palgid ja erineva kõrgusega pakud * ‘ varjualune-panipaik * ‘ külakiiged, tasakaalukiiged * ‘ spordi- ja liiklusväljak * 17. sobitusrühma ja erirühmade õpetajate ja õpetaja abide koolitus, 2 rühma juh.aset. * * 18. laste arvu vähendamine rühmades juhataja * sisse viia erirühma personalile nädalane lisapuhkus talvel juhataja * 19. eripedagoogi ja psühholoogi tööle võtmine juhataja * * 20. ujumistunnid erivajadustega lastele liik.õp. lasteõde * 21. ravivõimlemine erivajadustega lastele liik-õp-lasteõde * 22. töö andekate lastega pealelõunasel ajal väljaspool rühmaruume juh.aset. * * * 23. toitlustamise tagasiside ja menüüde mitmekesistamine: ‘ uuring laste toidueelistustest ‘ mitmekesistada magustoitude valikut ‘ hommikusöögi juurde toores puuvili, õhtu juurde juurvili ‘ toidupäeva maksumuse suurendamine peakokk lasteõde * 24. suhtlemisalane koolitus personalile juh.aset. * 25. koolitus personalile: kuidas elada pensionini säilitades hea tervise juh.aset. * 26. väljasõidud ja kogemuste vahetamine teiste TEL võrgustiku lasteaedadega juhataja * * * 27. personali isikliku positiivse eeskuju suurendamine läbi koolituste ja tervist arendavate ürituste juhataja * * * 28. kliendi rahulolu uuringute kajastamine rühma aastaaruannete juures juhataja * * * 8. Lasteaia arengu missioon ja visioon Tõrukese kui tervist edendava lasteaia MISSIOON TÕRUKE on lasteaed laste jaoks. Siin on kõigil hea olla. Meie missioon on: Iga lapse individuaalseid iseärasusi arvestades luua tingimused ja võimalused • sotsiaalselt tundliku, • vaimselt erga, • ennastusaldava, • kaasinimesi arvestava, • keskkonda väärtustava, • terve lapse kujunemiseks. VISIOON • Toimib kõigi osapoolte koostöö laste tervise nimel Kodu – lasteaed – rühma töötajad – tervishoiutöötaja – muusika-ja liikumisõpetajad – kokad – juhtkond – omavalitsus – kool • Lasteaia sise- ja väliskeskkond annab võimaluse laste igakülgseks arenguks • Iga lasteaia töötaja on oma tervist hoidva, sportliku, rõõmsameelse ja tervislike eluviisidega eeskujuks oma kasvandikele. 9. Kokkuvõte 9.1. Arengukava ülesanne, muutmine ja uuendamine Arengukava on aluseks iga õppeaasta üldtööplaani koostamisel. Arengukava analüüsitakse töö käigus ja tehakse parandusi vastavalt vajadusele - kooskõlastatult pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga - iga õppeaasta lõpus ning esitatakse tulemustest kokkuvõte linnavalitsusele paranduste tegemiseks arengukavasse. Arengukava kinnitab Põltsamaa Linnavalitsus. Lasteaia Tõruke lapsed ja nende õpetajad peegeldavad ühiskonna väärtusi ja kultuuri. Õpetajad ja vanemad teevad koostööd, et luua lastele võimalus õppida igapäeva eluga toime tulema. Nad omandavad uusi teadmisi, õpivad kaaluma eri variante ja tegema otsuseid, hoolima endast ja teistest, väljendama omi mõtteid ja tundeid. Lapsekeskses kollektiivis saavad lastest eluaegsed õppijad. Tähtsaim meie majas on, et vundament saaks tugev ja tahtmine täisväärtuslikku elu elada antakse emotsionaalselt ja valutult. Meie lastest peavad saama valitsejad uues maailmas – loodetavasti paremas ja kaastundlikumas maailmas.