Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-44-05 Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2005. a kohtuotsus Mare-Anne Mõtsa (Mõts) kaebuses Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse nr 1-4-16 peale haldusakti tühistamiseks ning Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks tagastada Mare-Anne Mõtsale 1/4 Otepää vallas Arula külas ja Puka vallas Meegaste külas asuv Topani Jaak 24 maaüksusest — RT III, 33, 332

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-44-05 Otsuse kuupäev 13. oktoober 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Julia Laffranque ja Jüri Põld Kohtuasi Mare-Anne Mõtsa (Mõts) kaebus Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse nr 1-4-16 peale haldusakti tühistamiseks ning Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks tagastada Mare-Anne Mõtsale 1/4 Otepää vallas Arula külas ja Puka vallas Meegaste külas asuv Topani Jaak 24 maaüksusest Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-87/05 Menetluse alus Riigikohtus Mare-Anne Mõtsa kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine 15. september 2005. a Kohtuistungil osalenud isikud Mare-Anne Mõtsa esindaja vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik Resolutsioon 1. Rahuldada Mare-Anne Mõtsa kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 13. detsembri 2004. a otsus haldusasjas nr 3-292/2004 ja Tartu Ringkonnakohtu 24. märtsi 2005. a otsus haldusasjas nr 2-3-87/05. 3. Saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 23. novembri 1998. a otsusega nr 10764 tunnistati Otepää vallas Arula külas ja Puka vallas Meegaste külas asuva Topani Jaak 24 maaüksuse (Otepää vallas 4,6 ha ja Puka vallas 61,2 ha) osas õigustatud subjektideks Ene Till 1/4 osas, Ivar Mõts 1/4 osas, Hillar Mõts 1/4 osas ja Maar-Jaak Mõts 1/4 osas. Mare-Anne Mõts on Maar-Jaak Mõtsa vara pärija. Maaüksuse koosseisu kuulub Kuutsemäe nõlv (4,71 ha), mida kasutab Äärmusliku Spordi AS oma äritegevuses mäesuusakeskuse pidamisel. Nõlval asuvad suusalohistid. Otepää Vallavalitsus määras 6. novembri 2002. a korraldusega nr 2-4/4724 Äärmusliku Spordi AS-le kuuluvate hoonete ja rajatiste kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suurusega 49,78 ha, mis hõlmas muuhulgas ka 7,9 ha osas Topani Jaak 24 maaüksust, mida õigustatud subjektid soovisid tagasi saada. Nimetatud korraldus tunnistati seadusvastaseks ja tühistati Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2003. a otsusega haldusasjas nr 2-3-126/2003. Maaüksuse tagastamist korralduse tühistamisele ei järgnenud. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektid pöördusid seepeale Valga maavanema poole, kes järelevalvemenetluse käigus tunnistas tagastamismenetlusega viivitamise ebaseaduslikuks ning tegi Otepää vallale ettekirjutuse tagastamisküsimuse koheseks lahendamiseks. Otepää Vallavalitsus tegi seejärel ettepaneku lahendada maavaidlus õigustatud subjektide ja Äärmusliku Spordi AS-i vahelise kokkuleppega. Kokkulepet ei saavutatud ja Otepää Vallvolikogu otsustas algatada vaidlusaluse maa munitsipaliseerimise menetluse. Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse nr 1-4-16 «Detailplaneeringu ja maa munitsipaliseerimise taotlemise menetluse algatamine» punkti 1 kohaselt on algatatud Otepääl Kuutsemäe detailplaneering, mille eesmärgiks on otsuse punkti 2 kohaselt välja selgitada valla avalik huvi ning sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine, AS-i Äärmuslik Sport omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine, õigustatud subjektidele tagastatava maa suuruse ja piiride väljaselgitamine. Otsuse punkti 3 kohaselt on Otepää Vallavalitsusel vajalik korraldada planeeringu algatamisest teatamine ning tutvustada planeeringu eesmärke ajalehes Otepää Teataja, punkti 4 kohaselt otsustati algatada Kuutsemäe munitsipaliseerimise taotlemise menetlus ning punkti 5 kohaselt peatati maaüksus Topani Jaak nr 24 õigustatud subjektidele maa tagastamise menetlus kuni maa munitsipaliseerimise küsimuse lahendamiseni. 2. Mare-Anne Mõts esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse peale haldusakti tühistamiseks ning Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks tagastada Mare-Anne Mõtsale 1/4 Topani Jaak 24 maaüksusest. Kaebuse kohaselt on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1, kuna enne haldusakti andmist peab menetlusosalistel olema võimalik esitada omapoolseid seisukohti. Munitsipaliseerimise algatamise seaduslikkus on kohtu poolt kontrollitav ning ebaseaduslik munitsipaliseerimismenetlus ei saa olla tagastamismenetluse peatamise aluseks. Alusetu maa munitsipaalomandisse taotlemine on peatanud tagastamismenetluse, maaüksuse munitsipaliseerimine ei ole otstarbekas ega kaalu üles õigustatud subjekti õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. 3. Tartu Halduskohus jättis 13. detsembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 3-292/2004 Mare-Anne Mõtsa kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt koosneb planeerimismenetlus mitmest järjestikusest etapist. Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetluses ja selles staadiumis ei ole võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Kuna planeerimisalane tegevus on avalik, on tagatud ka selle käigus isikute huvid. Planeeringu algatamise otsus ei ole haldusakt, mistõttu ei ole võimalik nõuda ka selle tühistamist. Algatatud on detailplaneering ja maa munitsipaliseerimise taotlemise menetlus ning planeeringu kehtestamist ja maa munitsipaalomandisse jätmist pole veel otsustatud. Planeerimise algatamisega ei muudeta ega lõpetata õigussuhteid, seetõttu ei saa nimetatud toiming rikkuda kellegi õigusi. Vastustaja ei ole rikkunud ka kaebaja suhtes HMS § 40 lg-st 1 tulenevat ärakuulamise põhimõtet, sest kohalikul omavalitsusel puudus seadusest tulenev kohustus kaasata asjast huvitatud isikuid ja kuulata nende arvamusi. Etteruttavalt ei saa anda õiguslikku hinnangut ka selle kohta, kas rikutakse maareformi seaduse ( MaaRS) sätteid maa munitsipaalomandisse andmise suhtes või Vabariigi Valitsuse 6. juuni 1996. a määrusega nr 269 kinnitatud «Maa munitsipaalomandisse andmise kord» (maa munitsipaalomandisse andmise kord) sätteid. Ei ole võimalik kohustada tagastama õigusvastaselt võõrandatud maaüksust, kuna laskumisnõlv koos suusalohistiga paikneb õigusvastaselt võõrandatud maal, mistõttu on vaja viia läbi planeerimismenetlus, et selgitada välja sotsiaalmaa vajalikkus ja piirid, ehitise omanikele teenindamiseks vajalik maa ning tagastatava maa suurus ja piirid. 4. Mare-Anne Mõts esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega kaebuse rahuldamist. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei andnud halduskohus hinnangut asjaolule, kas tagastamisele kuuluv maa vastab MaaRS §-s 28 toodud tunnustele, mis annaksid aluse maa munitsipaliseerimise menetluse algatamiseks ja tagastamisega viivitamiseks. Samuti ei nähtu otsusest, miks jäeti rahuldamata kohustamisnõue tagastada õigusvastaselt võõrandatud maa, sest suusalohistid on sinna paigutatud õigusliku aluseta, maa munitsipaliseerimismenetlus on alusetu ning puudub seadusest tulenev alus maa tagastamisest keeldumiseks. MaaRS § 2 kohaselt on maareformi eesmärgiks kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil rajanevateks suheteks. Ainult erandjuhtudel jäetakse maa kas riigile või munitsipaliseeritakse. Detailplaneeringu kehtestamine ei saa mõjutada kaebaja õigust saada tagasi maaüksus, MaaRS § 28 lg 1 p 4 kohaselt saab õigusvastaselt võõrandatud maad munitsipaliseerida vaid siis, kui see oli enne maareformi kasutusel sotsiaalmaana. 5. Tartu Ringkonnakohus jättis 24. märtsi 2005. a otsusega Mare-Anne Mõtsa apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata, leides, et vaidlustatud Otepää Vallavolikogu otsusega detailplaneeringu algatamine ei riku kaebuse esitaja õigusi, planeeringu algatamisega ei muudeta ega lõpetata õigussuhteid, see on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 4 ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse. Sama seaduse § 28 lg 1 p-de 1–4 kohaselt antakse munitsipaalomandisse selle alla jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa ja sotsiaalmaa. Maa munitsipaalomandisse andmise korra punkti 4 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka MaaRS § 28 lg-s 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Sama korra punkti 7 kohaselt tagastatakse või kompenseeritakse õigusvastaselt võõrandatud maa, mida taotletakse MaaRS § 28 lg 1 punkti 3 või 4 alusel munitsipaalomandisse, pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. Vastavalt maa munitsipaalomandisse andmise korra punktile 12 esitab munitsipaliseerimise taotluse kohaliku omavalitsuse volikogu maa asukohajärgsele maavanemale koos volikogu vastava otsusega. Antud juhul Otepää Vallavolikogu seda veel teinud ei ole, sest on alles algatatud munitsipaliseerimise taotlemise menetlus. Kaebaja õigusi saaks rikkuda reaalne maa munitsipaalomandisse jätmine, kuid antud juhul see veel otsustatud ei ole. Kuna maa munitsipaliseerimine ei ole veel otsustatud, ei ole põhjendatud ka kaebaja väited selle kohta, et õigustatud ei ole maa munitsipaalomandisse jätmine ja et tegemist ei ole sotsiaalmaaga. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 6. Mare-Anne Mõtsa kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsus ja saata asi läbivaatamiseks samale kohtule teises koosseisus. Kassatsioonkaebuses leitakse järgmist: – antud asjas piiratakse määramata ajaks kaebaja õigust saada ettevõtluse tarvis väärtusliku kinnisasja omanikuks; – seetõttu riivab vaidlustatud tagastamismenetluse peatamise otsus kaebaja õigusi juba enne lõpliku haldusakti andmist sõltumata munitsipaliseerimise või mittemunitsipaliseerimise üle otsustamise lõpptulemusest ja kohtud oleksid pidanud kaebuse sisuliselt läbi vaatama; – kohtud ei ole andnud hinnangut sellele, kas esinevad maa munitsipaliseerimise alused, mis tingivad õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamise; – vaidlusaluse maaüksuse osas puuduvad MaaRS § 28 lg 1 p-des 1–4 toodud munitsipaliseerimisalused. Topani Jaak 24 maaüksuse näol ei ole tegemist sotsiaalmaaga, mille tagastamisest saaks keelduda, vaid kasumit taotleva ärimaaga. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a määrusega nr 36 kinnitatud «Katastriüksuste ja sihtotstarvete liikide ja nende määramiste aluste» p-s 6 on ärimaa üheks alaliigiks kasumit taotlevate puhke- ja spordibaaside maa, Kuutsemäe vaidlusaluseid nõlvasid kasutatakse just kasumit taotleva puhke- ja spordibaasi maana, mitte kultuuri- ja spordiasutuse maana. Seega saab kohus tagastamiseks esitatud kohustamiskaebuse rahuldada; – MaaRS § 28 lg 2 alusel saab valla arenguks vajalikku maad munitsipaalomandisse taotleda aga alles pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise ja kompenseerimise otsustamist. Enne tagastamise otsustamist ei ole võimalik algatada maa munitsipaliseerimise menetlust; – vallavalitsus ja -volikogu on toiminud vastuolus hea halduse põhimõtetega. Otepää vallavanem kuulub samaaegselt Äärmuslik Sport AS-i nõukokku, avalik huvi maa munitsipaliseerimiseks aga puudub; – vaatamata vaidlustatud otsuse andmisele ei ole Otepää vald tänaseni teinud edasisi toiminguid seoses vastava detailplaneeringuga ja maa munitsipaliseerimise taotlemisega. 7. Otepää Vallavalitsus vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsuse eesmärgiks on valla avaliku huvi väljaselgitamine vaidlusaluse maaüksuse osas. MaaRS § 6 lg 1 kohaselt tagastatakse maa endistes piirides siis, kui samast seadusest või planeeringu ja maakorralduse nõuetest või õigustatud subjektidest piirinaabrite kokkuleppest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei tagastata maad osaliselt või tervikuna, kui maa jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse. Munitsipaalomandisse andmise korra punkti 3 kohaselt antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa. Sama korra punkt 7 sätestab, et õigusvastaselt võõrandatud maa puhul, mille kohta on esitatud tagastamise nõue, kuid mida taotletakse ka munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 punkti 1 alusel, ei nõuta maa kompenseerimise eelnevat otsustamist, MaaRS § 28 lg 1 punkti 3 või 4 alusel munitsipaalomandisse taotlemise puhul tagastatakse või kompenseeritakse vaidlusalune maa pärast munitsipaliseerimise üle otsustamist. Munitsipaalomandisse andmise kord näeb ette vastava maa ala planeeringu koostamise, vastuvõtmise ja kehtestamise. Planeerimisseaduse kohaselt on planeerimine avalik tegevus ja huvitatud isikute õigeaegne informeeritus peab olema tagatud. Kuid planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest, planeeringu algatamine on kõigest esimene etapp ja selles ei ole võimalik otsustada, milline planeering kehtestatakse. Seetõttu ei tekitata, muudeta ega lõpetata ka veel õigussuhteid, planeeringu algatamine ei ole haldusakt. Lõplikuks haldusaktiks detailplaneeringu kehtestamisel on volikogu otsus planeeringu kehtestamisest või sellest keeldumisest, nimetatud seisukohale on jõudnud ka Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-8-02. Otepää Vallavolikogu ei ole kassatsioonkaebusele vastanud. Istungil jäi Mare-Anne Mõtsa esindaja oma seisukohtade juurde. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsusega nr 1-4-16 algatati Kuutsemäe detailplaneeringu koostamine. Sama otsusega algatati ka maa munitsipaliseerimise taotlemise menetlus ning peatati Topani Jaak nr 24 õigustatud subjektidele maa tagastamise menetlus. Tegemist on kolme erineva, kuid samal ajal omavahel seotud küsimuse lahendamisega ühes otsuses, mille eesmärgiks on maa võimalik munitsipaliseerimine ja mille tulemusena õigustatud subjektile maa tagastamise või kompenseerimise otsustamine viibib. Sellele asjaolule ei ole kohtud piisavalt tähelepanu pööranud ega ole lähenenud planeerimise algatamisele, munitsipaliseerimise taotlemise alustamisele ning tagastamise peatamisele nende kogumis. Riigikohus peab vajalikuks seda alljärgnevalt teha. 9. Kohtud on vaidlustatud otsuse puhul pööranud peamiselt tähelepanu planeerimise algatamisele ja leidnud, et kuigi planeerimisalane tegevus on avalik ning selle käigus tagatakse huvitatud isikute õigeaegne informeeritus ja võimalus kaitsta oma huve, ei seota eeltoodud kohustust planeerimismenetluse konkreetsete etappide või toimingutega. Planeerimismenetlus koosneb erinevatest etappidest: planeeringu algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ja planeeringu kehtestamine. Kohtute arvates on antud juhul tegemist planeeringu algatamisega ja see on alles esimene staadium planeerimismenetlusest, milles ei muudeta ega lõpetata veel õigussuhteid ega otsustata, kas ja milline planeering kehtestatakse. Tartu Halduskohus ja vastustaja on viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi 18. veebruari 2002. a lahendile haldusasjas nr 3-3-1-8-02, mille kohaselt planeeringu algatamise korraldus ei ole haldusakt ega kuulu vaidlustamisele. 10. Riigikohtu halduskolleegium peab siinkohal vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et Riigikohtu halduskolleegiumi eelnimetatud 18. veebruari 2002. aasta otsuse kohaselt on ka planeerimismenetluses menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine erandlikult õigustatud. Seda juhul, kui tegemist on niivõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Seda seisukohta kordas Riigikohtu halduskolleegium 18. juuni 2003. aasta otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-03. 11. Planeeringu algatamine on menetlustoiming, mille tegemine on kohaliku omavalitsuse üksuse õigus. Maa munitsipaalomandisse taotlemise algatamine ja planeeringu algatamine toob tavaliselt kaasa ka õigustatud subjektile vaidlusaluse maa tagastamise peatamise. Ent antud juhul omab tähtsust see, mis oli detailplaneeringu algatamise eesmärk. Vaidlustatud Otepää Vallavolikogu otsuse punkti 2.1 kohaselt on detailplaneeringu algatamise eesmärgiks avaliku huvi väljaselgitamine ning MaaRS § 28 lg 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maa suuruse ja piiride kindlaksmääramine. Mõistlik on eeldada, et avaliku huvi väljaselgitamine toimub enne detailplaneeringu algatamist. Avaliku huvi olemasolu on üheks kohustuslikuks eelduseks maa munitsipaalomandisse jätmisel. Selles asjas on planeeringu ja munitsipaalomandisse taotlemise algatamise eesmärgiks aga võimaliku avaliku huvi väljaselgitamine. 12. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks rõhutada, et MaaRS § 28 lg 1 punkti 4 tuleb vaadata koostoimes sama seaduse §-ga 2. Maareformi seaduse § 2 kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast on maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest maa munitsipaalomandisse jätmine moodustab erandi. Maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis maareformi seaduse vastuvõtmise ajal faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone. 13. Otepää Vallavolikogu on otsuses märkinud võimaliku munitsipaliseerimise õigusliku alusena MaaRS-s sätestatud aluse, mille korral eeldatakse, et tegemist on sotsiaalmaaga. MaaRS § 28 näeb aga lg 1 punkti 4 kõrval veel teisi aluseid maa munitsipaalomandisse taotlemiseks. Munitsipaalomandisse võib anda ka muud maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks (MaaRS § 28 lg 2). Kui õigusvastaselt võõrandatud maad taotletakse munitsipaalomandisse MaaRS § 28 lg 1 punktide 3–4 alusel, siis tuleb maa munitsipaalomandisse andmise korra punkti 7 kohaselt otsustada esmalt maa munitsipaalomandisse andmise küsimus ja alles seejärel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõue. Kui aga maa munitsipaalomandisse taotlemise aluseks on MaaRS § 28 lg 2, saab maa munitsipaalomandisse andmise korra punkti 6 kohaselt maad munitsipaalomandisse taotleda alles pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamist. Samuti on võimalik jätta vaidlusalune maa küll munitsipaliseerimata, kuid maa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise õigustatud subjektile tagastamise otsuses ja maa detailplaneeringus kindlaks määrata tingimused ja kitsendused, mis võivad osutuda vajalikuks seoses osa tagastatava maa kasutamisega avalikes huvides. 14. Lähtudes eelnevast on Riigikohtu halduskolleegium seisukohal, et detailplaneeringu algatamise ja munitsipaalomandisse taotlemise algatamise otsust, mis peatab õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetluse, on võimalik erandjuhtudel vaidlustada siis, kui on kahtlus, et planeeringu algatamise eesmärk – saavutada maa munitsipaliseerimine – ei saa olla õiguspärane, sest vaidlusalune maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaliseerimisele. Sellisel juhul peab halduskohus välja selgitama, kas tegemist on sellise maaga, mis ilmselgelt ei saa olla sotsiaalmaa. Käesolevas asjas kohtud selles küsimuses sisulist hinnangut andnud ei ole. Seetõttu tuleb kohtuotsused tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtusse. 15. Lisaks peab Riigikohtu halduskolleegium vajalikuks märkida järgmist. Omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise taotluse esitamisest hoolimata õiguspärast ootust vara tagastamisele. Vara võib olla tagastamisele mittekuuluv, mistõttu tuleb otsustada vara kompenseerimise küsimus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 7. detsembri 2001. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-51-01, milles kolleegium on leidnud, et õiguspärase ootuse hindamisel tuleb siiski arvestada, et vahetult õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse alusel ei toimu veel vara tagastamist ega kompenseerimist). Siiski on omandireformi õigustatud subjektil õiguspärane ootus vara tagastamise või kompenseerimise otsustamisele mõistliku aja jooksul. Käesolevas asjas tegi ÕVVTK Valga maakonnakomisjon õigustatud subjektide kindlaksmääramise otsuse 23. novembril 1998. aastal. Otepää Vallavalitsus määras 26. juuni 2002. a korraldusega nr 2-4/456 Äärmusliku Spordi AS-le kuuluvate hoonete ja rajatiste kompleksi teenindamiseks vajaliku maa, mis hõlmas ka maaüksuse osa, mida õigustatud subjektid soovisid tagasi saada. Õigustatud subjektid vaidlustasid Otepää Vallavalitsuse korralduse Tartu Halduskohtus. Kohtumenetlus lõpetati, sest menetluse käigus tühistas Otepää Vallavalitsus vaidlustatud korralduse ja võttis 6. novembril 2002 vastu uue korralduse nr 2-4/724, millega määrati taas Äärmusliku Spordi AS-le kuuluva ehitise kompleksi teenindamiseks vajaliku maa hulka osaliselt õigusvastaselt võõrandatud Topani Jaak 24 maaüksus. Vastav korraldus vaidlustati ja Tartu Halduskohus tühistas selle 21. veebruari 2003. a otsusega, mis jäi Tartu Ringkonnakohtu 6. juuni 2003. aasta otsusega muudetud põhjendustega ka jõusse. Siiani on otsustamata õigustatud subjektile vara tagastamise või kompenseerimise küsimus. Otepää Vallavolikogu 22. aprilli 2004. a otsus õigusvastaselt võõrandatud vara puudutava maaüksuse detailplaneeringu algatamise, munitsipaalomandisse taotlemise ja tagastamise menetluse peatamise kohta võib pikendada tagastamise või kompenseerimise otsustamist veelgi ja riivata seetõttu õigustatud subjekti õigust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimuse otsustamisele mõistliku aja jooksul. Otepää valla võimalikku tegevusetust, mis seisneb maa tagastamise otsustamisega viivitamises, võib kinnitada ka kassaatori esindaja poolt välja toodud asjaolu, et vaatamata vaidlustatud otsuse andmisele ei ole Otepää vald tänaseni teinud edasisi toiminguid seoses detailplaneeringu algatamise ja maa munitsipaalomandisse taotlemisega. Tõnu ANTON Julia LAFFRANQUE Jüri PÕLD