Sotsiaalminister — Sotsiaalministri 29. märtsi 1996. a määruse nr 13 «Ravimite registreerimise ja registreeritud ravimitega seotud muudatuste kinnitamise kord» ning sotsiaalministri 18. juuni 1998. a määruse nr 38 «Ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele suunatud ravimite reklaami kord» muutmine — RTL, 52, 747

Määrus kehtestatakse «Ravimiseaduse» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608; 2001, 53, 308) § 5 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalministri 29. märtsi 1996. a määrusega nr 13 kinnitatud «Ravimite registreerimise ja registreeritud ravimitega seotud muudatuste kinnitamise korda» (RTL 1996, 50, 315; 1998, 58/59, 269; 1999, 95, 1186; 2001, 33, 439) muudetakse järgmiselt: (1) punkti 1 täiendatakse alapunktidega 1.15, 1.16, 1.17, 1.18, 1.19 ja 1.20 järgmises sõnastuses: « 1.15. Kiireloomuline ohutuspiirang on müügiloa hoidja tehtud ajutine muudatus ravimi omaduste kokkuvõttesse, millega piiratakse näidustust (näidustusi) või muudetakse annustamist, lisatakse vastunäidustus või hoiatus uue, ravimi ohutu kasutamise tagamise seisukohast olulise teabe tõttu. Kiireloomulisest ohutuspiirangust tuleb teavitada Ravimiametit 24 tunni jooksul enne selle juurutamist ning see esitatakse Ravimiametile II tüübi muutusena viivitamatult pärast selle juurutamist. 1.16. Perioodiline ohutusaruanne (edaspidi POA) on müügiloa hoidja esitatav aruanne ravimi ohutuse kohta, milles on: a) andmed ravimi müügilubade ja müügi kohta välisriikides, müügilubade tingimustes ning ravimi omaduste kokkuvõttes tehtud ravimi ohutusega seotud muudatused; b) kõik kahtlusalused kõrvaltoimed, kaasa arvatud mittetõsised, millest müügiloa hoidjale on teatanud tervishoiutöötajad; c) ettearvamatud mittetõsised kõrvaltoimed; d) uute kliiniliste uuringute ja registreerimisjärgsete ohutusuuringute andmed; e) ravimi kõrvaltoimete kokkuvõtlikud tabelid; f) ravimi ohu ja kasu suhte teaduslik hinnang, millest peab selguma, kas on vajalikud edasised uuringud ning kas müügiloa tingimustesse, ravimi omaduste kokkuvõttesse, pakendi infolehte või reklaami on vajalik teha muudatusi. 1.17. Ravimi kõrvaltoime on ohtlik ja soovimatu ravimi toime, mis ilmneb ravimi tavaliste annuste kasutamisel inimesel haiguse ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks või füsioloogilise funktsiooni mõjutamiseks. 1.18. Ravimi kõrvaltoime on ettearvamatu, kui seda ei ole loetletud ravimi omaduste kokkuvõttes, samuti kui see oma olemuselt, raskusastmelt või tagajärjelt ei vasta ravimi Eestis registreerimisel kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatule. Euroopa Liidus tsentraalselt registreeritud ravimite puhul võetakse aluseks Euroopa Liidus registreerimisel kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõte. Siia kuuluvad ka kõrvaltoimed, mille esinemist on kirjeldatud asjaomase rühma ravimite, kuid mitte selle ravimi kõrvaltoimena. 1.19. Ravimi kõrvaltoime on tõsine, kui see: a) lõpeb surmaga; b) on eluohtlik; c) nõuab haiglaravi või haiglaravi pikendamist; d) põhjustab pikaajalise töövõime kaotuse, raske või sügava puude; e) põhjustab kaasasündinud väärarengu või sünnidefekti. Tõsine kõrvaltoime on ka kinnitatud ravimiomaduste kokkuvõtte tingimustele mittevastaval kasutamisel tekkinud ülaltoodud tagajärjega toime ning ravimi üleannustamine ja kuritarvitamine. 1.20. Sertifitseeritud võrdlusaine on ravimpreparaadis sisalduva toimeaine, toimeaine laguprodukti, lisaaine või abiaine näidis laboratoorseks analüüsiks vajalikus koguses, milles selle aine sisaldus on ettenähtud laboratoorsete katsete abil kinnitatud ja näidise etiketil või näidisega kaasasoleval sertifikaadil esitatud.»; (2) punkti 2.1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.1. Ravimpreparaadi registreerimiseks esitab ravimitootja volitatud esindaja müügiloa taotluse (edaspidi taotlus) Ravimiametile aadressil Ravila 19, 50411 Tartu. Taotlused vaadatakse läbi saabumise järjekorras.»; (3) punkti 2.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.3. Taotlus loetakse vastu võetuks, kui Ravimiametile on esitatud taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, riigilõivu tasumist tõendav dokument ja viis ravimpreparaadi näidist. Tootja esindaja avalduse põhjal ja kooskõlastatult Ravimiametiga võib ravimpreparaadi näidiseid olla vähem.»; (4) punkti 2.19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2.19. Taotlejal tuleb tasuda ekspertiisikulu alljärgnevate hindade kohaselt: a) 15 000 krooni ühe ravimpreparaadi eest; b) 8000 krooni sama tootja sama toimeainet sisaldava iga järgneva ravimvormi ja -tugevuse eest; c) 8000 krooni ühe ravimisarnase preparaadi eest; d) 8000 krooni ühe homöopaatilise preparaadi eest; e) 3000 krooni ühe diagnostikapreparaadi või -testi eest; f) 3000 krooni ühe radiofarmatseutilise preparaadi eest.»; (5) punkti 2 täiendatakse alapunktidega 2.21, 2.22, 2.22.1, 2.22.2, 2.22.3, 2.22.4, 2.22.5, 2.22.6, 2.22.7, 2.22.8, 2.22.9, 2.22.10, 2.22.11, 2.22.12, 2.22.13 järgmises sõnastuses: « 2.21. ELi liikmesriikides detsentraliseeritult registreeritud ravimpreparaatide registreerimist Eestis lihtsustatud korras saab taotleda ravimpreparaatidele, mille täiendav dokumentatsioon sisaldab teavet kvaliteedi, ohutuse ja efektiivsuse kohta vastavalt punktile 2.5 või alapunktile 2.11.b. 2.22. ELi liikmesriikides detsentraliseeritult registreeritud ravimpreparaatide registreerimiseks Eestis lihtsustatud korras tuleb registreerimistaotlusele täiendavalt esitada: 2.22.1. detsentraliseeritud protseduuri kaasatud ELi liikmesriikidesse (Concerned Member States, edaspidi CMS) esitatud dokumentatsiooni identne koopia; 2.22.2. CMSide poolt detsentraliseeritud protseduuri ajal esitatud küsimuste nimekiri ja müügiloa taotleja vastuse dokument (protseduuri 65. päeva vastused küsimustele, mille esitasid CMSid) ning hilisemad vastused; 2.22.3. hinnangu teinud ELi liikmesriigi (Reference Member State, edaspidi RMS) kaasajastatud hinnangu raport (Assessment Report), k.a ravimi omaduste ühtsustatud kokkuvõte. Kui olemas on ainult RMSi kaasajastamata hinnangu raport, peab müügiloa taotleja lisaks esitama järgmise teabe detsentraliseeritud protseduuri kohta: a) CMSide nimekiri; b) detsentraliseeritud protseduuri etappide ajaline kirjeldus; c) vaheotsuse kokkuvõte (break out session minutes), kui see on olemas; d) taotluse tagasivõtmis(t)e põhjused, kui seda on tehtud; e) RMSi kiri protseduuri lõppemise kohta koos lisatud ravimi omaduste kokkuvõttega. Kui detsentraalse registreerimise ajal on küsitud teavet otse toimeaine tootjalt kasutades vastavat ELi protseduuri (European Drug Master File Procedure), küsib Ravimiamet hinnangu raporti toimeaine dokumentatsiooni piiratud avaldamiseks mõeldud osa kohta otse RMSilt; 2.22.4. pärast detsentraliseeritud protseduuri lõppemist tehtud muutuste nimekiri ja RMSile esitatud täiendav dokumentatsioon muutuste kohta; muutuste hinnangu raport, kui see on olemas; 2.22.5. viimane PSUR, kui registreerimistaotlus esitatakse enam kui üheksa kuud hiljem registreerimisest RMSis või kui tegu on uue toimeainega; 2.22.6. detsentraliseeritud protseduuri ajal võetud registreerimisjärgsete kohustuste nimekiri ja nende täitmise olukord; 2.22.7. deklaratsioon müügiloa taotlejalt, et kõigist kiireloomulistest ohutuse probleemidest seoses ravimpreparaadi kasutamisega teavitatakse Ravimiametit samaaegselt ELi liikmesriikidega ja kõik ELi liikmesriikides kinnitatud muutused esitatakse Ravimiametile viivituseta; 2.22.8. deklaratsioon müügiloa taotlejalt, et Eestis registreerimiseks esitatud dokumentatsioon on identne dokumentatsiooniga, mis on esitatud registreerimiseks ELi liikmesriikides detsentraliseeritud korras, k.a kogu dokumentatsioon muutuste kohta, mida on taotletud ja kinnitatud enne taotluse esitamist Ravimiametile, samuti kogu teave registreerimisjärgsete kohustuste kohta, kui neid on; 2.22.9. deklaratsioon müügiloa taotlejalt, et ravimi omaduste kokkuvõtte kavand eesti keeles on tõlge viimasest detsentraliseeritud korras kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõttest; 2.22.10. deklaratsioon ravimpreparaadi müügiloa hoidjalt RMSis ja vajadusel ka toimeaine dokumentatsiooni piiratud avaldamiseks mõeldud osa müügiloa hoidjalt tõestamaks, et RMSi ravimiametil on lubatud esitada Ravimiametile ravimpreparaadi kohta käivaid kõiki dokumente, mis on vajalikud müügiloa saamiseks ja ravimpreparaadi ohutuks kasutamiseks; 2.22.11. viis ravimpreparaadi näidist; 2.22.12. riigilõivu tasumist tõendav dokument; 2.22.13. teave ravimpreparaadi orienteeruva hinna kohta.»; (6) punkti 3.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3.5. Registreerimise menetluse aja sisse kuulub aeg, mis kulub Ravimiametil müügiloa taotleja esitatud ravimi ohutust, kvaliteeti ja efektiivsust käsitleva dokumentatsiooni hindamiseks ning koostöös taotlejaga Eestis turustamisele tuleva ravimpreparaadi pakendi kavandi, patsiendile suunatud informatsiooni ja ravimpreparaadi omaduste kokkuvõtte vastavusse viimiseks Ravimiameti kehtestatud eeskirjadega, samuti vajadusel ravimi kvaliteedi laborikontrolliks.»; (7) punkti 3.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3.7. Ravimiametil on õigus nõuda täiendavaid dokumente, mis kinnitavad ravimi ohutust, kvaliteeti ja efektiivsust, samuti vajadusel toimeainete, toimeainete laguproduktide, lisaainete ja abiainete sertifitseeritud võrdlusaineid laborianalüüsiks vajalikus koguses. Täiendavate dokumentide ja sertifitseeritud võrdlusainete nõude esitab Ravimiamet müügiloa taotlejale kirjalikult ja nõutud dokumentide ning sertifitseeritud võrdlusainete ettevalmistamise ja esitamise aega ei arvestata registreerimise menetluse aja sisse.»; (8) punkti 3 täiendatakse alapunktiga 3.12 järgmises sõnastuses: « 3.12. Kui ravimpreparaat on ELi liikmesriikides detsentraliseeritud korras registreeritud ja punktis 2.21 nimetatud dokumendid on Ravimiametile esitatud, registreeritakse ravimpreparaat viie kuu jooksul. Registreerimise menetluse lõpul on Ravimiamet kohustatud saatma RMSile registreerimisprotsessi tulemuste aruande ja CADREACi (Euroopa Liiduga assotsieerunud riikide ravimite alal pädevate riigiasutuste koostöö kokkulepe) sõlminud riikide sekretariaadile koopia aruandest.»; (9) punkti 5.7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5.7. Müügiloa uuendamise taotluse ekspertiisikulu tuleb tasuda alljärgnevate hindade kohaselt: a) 10 000 krooni ühe ravimpreparaadi eest; b) 6000 krooni sama tootja sama toimeainet sisaldava iga järgneva ravimvormi ja -tugevuse eest; c) 6000 krooni ühe ravimisarnase preparaadi eest; d) 6000 krooni ühe homöopaatilise preparaadi eest; e) 2000 krooni ühe diagnostikapreparaadi või -testi eest; f) 2000 krooni ühe radiofarmatseutilise preparaadi eest.»; (10) lisatakse punkt 51 järgmises sõnastuses: « 51. RAVIMI REGISTREERIMISEGA KAASNEVAD RAVIMI OHUTUSE ALASED KOHUSTUSED 51.1. Müügiloa hoidja peab esitama POA Ravimiameti nõudel või vähemalt iga kuue kuu möödudes müügiloa andmisele järgneval esimesel kahel aastal; üks kord aastas järgneval kolmel aastal; edaspidi iga viie aasta järel koos müügiloa uuendamise taotlusega. Ravimiameti kirjaliku kooskõlastuse alusel võib tähtaegade arvestuse alguseks olla ravimi esimese müügiloa andmise aeg ELi liikmesriigis või kolmandas riigis. Ka sel juhul tuleb esimene POA esitada kuue kuu jooksul pärast ravimi registreerimist Eestis. POA tuleb Ravimiametile esitada kirjalikult ühes eksemplaris 60 päeva jooksul arvates käesolevas punktis eelnevalt nimetatud tähtaegade saabumisest. 51.2. Müügiloa hoidja käsutuses peab olema ravimite ohutusega tegelev pädev isik, kes: a) tagab müügiloa hoidjale edastatud ravimi ohutuse alase teabe kogumise ja hindamise ning ligipääsu sellele; b) valmistab ette ravimite ohutuse alase teabe, mis edastatakse Ravimiametile; c) tagab kohese ammendava vastamise Ravimiameti ravimi ohutuse alase täiendava teabe (sealhulgas ravimi müüki ja väljakirjutamist kajastava teabe) nõudele. Pädev isik ei pea alaliselt viibima Eestis. 51.3. Müügiloa hoidja teatab Ravimiametile 15 päeva jooksul alates teabe saamisest: a) kõikidest Eestis ravimi kasutamisel tekkinud tõsistest kõrvaltoimetest, millest talle on teatanud tervishoiutöötajad; b) kõikidest väljaspool Eestit ravimi kasutamisel tekkinud ettearvamatutest tõsistest kõrvaltoimetest, millest talle on teatanud tervishoiutöötajad; c) kõikidest Eestis toimunud ravimi registreerimisjärgsete ohutusuuringute käigus tekkinud tõsistest kõrvaltoimetest; d) kõikidest väljaspool Eestit toimunud ravimi registreerimisjärgsete ohutusuuringute käigus tekkinud ettearvamatutest tõsistest kõrvaltoimetest. 51.4. Esmane teade tõsisest kõrvaltoimest peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) teabe edastanud tervishoiutöötaja andmed; b) patsiendi isikustamist võimaldavad andmed (initsiaalid või sünnikuupäev); c) ravimi nimetus; d) kõrvaltoime kirjeldus. Täiendavate kõrvaltoime andmete saamisel esitatakse need Ravimiametile. 51.5. Ravimiametil on järgmised ravimi registreerimisega kaasnevad ravimi ohutuse alased kohustused: 51.5.1. Ravimiamet teatab kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest, millest teda teavitatakse, müügiloa hoidjale ja ELi liikmesriikides tsentraalselt registreeritud ravimi korral ka Euroopa Ravimite Hindamise Ametile 15 päeva jooksul pärast teabe saamist. 51.5.2. Ravimiamet edastab üks kord aastas Maailma Tervishoiuorganisatsioonile teabe Eestis esinenud kõikidest kõrvaltoimetest, millest tervishoiutöötajad või müügiloa hoidja on Ravimiametile teatanud. 51.5.3. Ravimiamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriikide ja CADREACi sõlminud riikide ravimiameteid juhul, kui registreeritud ravimi ohutusest lähtudes: a) muudetakse ravimi registreerimise tingimusi või peatatakse müügiluba; b) tehakse ravimi omaduste kokkuvõttes olulisi ohutusalaseid muudatusi (uus vastunäidustus, uus hoiatus, soovitatava annuse vähendamine, näidustuse piiramine, ravimi kättesaadavuse piiramine); c) peetakse vajalikuks kohe teavitada tervishoiutöötajaid või patsiente ravimiga seotud ohust; d) leitakse, et ravimi ohu ja kasu suhe on halvenenud (selle aluseks võivad olla teated ettearvamatutest tõsistest kõrvaltoimetest; teave teadaolevate kõrvaltoimete esinemise sageduse tõusust, tõsiduse või hilisemate tagajärgede raskenemisest; teave uuringutest, mis näitavad ravimi varem teadaolevast väiksemat efektiivsust; teave, et ravimiga seotud ohud on suuremad kui teistel sarnase efektiivsusega ravimitel).»; (11) alapunkti 6.2 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: « 6.2. Muutused, mida pole loetletud käesoleva korra lisades 3 ja 4, sealhulgas ka kiireloomuline ohutuspiirang, loetakse suurteks (II tüüp).»; (12) alapunkti 6.5 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6.5. Kui tootjal on kavas II tüüpi muutus, tuleb Ravimiametile esitada vormikohane taotlus (lisa 2) koos täiendava dokumentatsiooniga ning tasuda ekspertiisikulu 4000 krooni, samast terapeutilisest alast pärineva uue näidustuse korral 6000 krooni.»; (13) alapunkti 6.6 esimest lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 6.6. Kui tootjal on kavas I tüüpi muutus, tuleb Ravimiametile esitada vormikohane taotlus (lisa 2) ning tasuda ekspertiisikulu 2000 krooni.» § 2. Sotsiaalministri 18. juuni 1998. a määrusega nr 38 kinnitatud «Ravimite väljakirjutamisõigust omavatele isikutele suunatud ravimite reklaami kord» (RTL 1998, 218/219, 861) täiendatakse punktiga 241 järgmises sõnastuses: « 241. Ühe registreeritud ravimi näidiseid võib müügiloa hoidja anda kuni viis originaalipakendit ühele ravimi väljakirjutamisõigust omavale isikule aastas ja kokku mitte üle 300 originaalpakendi aastas.» * Määrus on antud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2001/83 EC (EÜT L 311, 28.11.2001). Minister Siiri OVIIR Kantsler Hannes DANILOV