Rahandusminister — Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise kord — RTL, 51, 726

Määrus kehtestatakse «Investeerimisfondide seaduse» (RT I 1997, 34, 535; 1998, 61, 979; 2000, 10, 55; 57, 373; 2001, 48, 268; 79, 480; 89, 532; 93, 565; 2002, 23, 131) § 43 lõike 2 ning § 69 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesoleva investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse aktsiaseltsina asutatud või lepingulise investeerimisfondi (edaspidi fond) vara puhasväärtuse määramise kord. § 2. Mõisted Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) fondi aktivad on lepingulise fondi või aktsiaseltsina asutatud fondile kuuluvad asjad, väärtpaberid ja muud õigused; 2) väärtpaber on väärtpaber «Väärtpaberituru seaduse» (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131) § 2 lõike 1 punktide 1–5 ja punkti 7 tähenduses; 3) võlaväärtpaber on «Väärtpaberituru seaduse» § 2 lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud väärtpaber; 4) tulevikutehing on rahandusministri 2. detsembri 1998. a määruses nr 104 «Nõuded investeerimisfondide seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud lepingutele ning nende sõlmimisel investeerimispiirangute arvestamise kord» (RTL 1998, 362/363, 1534) nimetatud tehing; 5) tuletisinstrument on tulevikutehing ja «Investeerimisfondide seaduse» §-s 107 sätestatud tuletisväärtpaber; 6) noteeritud väärtpaber on «Väärtpaberituru seaduse» § 150 lõikes 1 sätestatud väärtpaberibörsi (edaspidi börs) nimekirja võetud väärtpaber; 7) esinduslik noteering on väärtpaberi hind, millega saab reaalselt tehingut sooritada. § 3. Fondi vara ja osaku puhasväärtuse määramise reeglid (1) Fondi vara ja osaku puhasväärtus määratakse «Investeerimisfondide seaduses», käesolevas korras ja fondi tingimustes või põhikirjas sätestatu alusel. (2) Fondi vara puhasväärtuse määramiseks määratakse kõigepealt fondi aktivate turuväärtus (edaspidi väärtus) ning seejärel arvestatakse sellest maha nõuded fondi vastu. (3) Fondivalitseja kehtestab fondi vara puhasväärtuse määramise sisemised protseduurireeglid (edaspidi reeglid). Reeglitega tuleb muuhulgas sätestada: 1) börside loetelu ja järjekord, mille noteeringute alusel väärtpaberite väärtust määratakse; 2) väärtpaberite esindusliku noteeringu määratlemise kriteeriumid; 3) täpsemad kriteeriumid, millest lähtutakse § 7 lõikes 1 nimetatud müügihinna määramisel; 4) kinnisasja hindaja valiku protseduur. (4) Reeglite kinnitamisest ning selles tehtavatest muudatustest peab fondivalitseja viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni (edaspidi Inspektsioon). Inspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega reeglite muutmist või täiendamist, kui reeglid: 1) ei ole kooskõlas seaduses või käesoleva korras sätestatud nõuetega; 2) ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule; 3) on mittetäielikud, eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad; 4) ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust; 5) ei vasta muul põhjusel fondi aktsionäride või osakuomanike parimatele huvidele. 2. peatükk FONDI AKTIVATE VÄÄRTUSE MÄÄRAMINE § 4. Sularaha ja hoiuste väärtuse määramine (1) Sularaha ja krediidiasutuste hoiuste (edaspidi hoius) väärtus määratakse nende bilansilise väärtuse alusel. (2) Hoiuste tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata intressid kajastatakse fondi vara puhasväärtuse määramise päeva (edaspidi hindamispäev) seisuga viitlaekumistena vastavalt §-s 12 sätestatule. § 5. Välisvaluutas fikseeritud vara väärtuse hindamine (1) Välisvaluuta ja välisvaluutas fikseeritud varad tuleb hinnata Eesti kroonides, võttes aluseks fondi depoopanga poolt kehtestatud hindamispäeva viimase ostukursi. (2) Juhul kui depoopank ei määra ostukurssi vastavale välisvaluutale, tuleb ümberarvestamiseks kasutada Eesti Panga poolt määratud vastavat välisvaluuta kurssi hindamispäeva seisuga. § 6. Noteeritud ja esindusliku noteeringuga väärtpaberi väärtuse määramine (1) Noteeritud ja esindusliku noteeringuga väärtpaberi väärtus määratakse hindamispäeva börsi sulgemishinna alusel. Selle puudumisel määratakse väärtus hindamispäevale eelneva päeva börsi sulgemishinna alusel või ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna alusel. (2) Juhul kui väärtpaber on noteeritud mitmel börsil, määratakse väärtpaberi väärtus selle emitendi asukohariigi börsi sulgemishinna alusel. (3) Juhul kui väärtpaber ei ole noteeritud emitendi asukohariigi börsil, määratakse väärtpaberi väärtus ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna alusel teistel börsidel, kus väärtpaber on noteeritud. (4) Kui kümne tööpäeva jooksul ei ole noteeritud väärtpaberiga tehtud ühtegi tehingut ühelgi börsil, määratakse väärtpaberi väärtus kas ajaliselt viimase teadaoleva sulgemishinna või ostunoteeringu alusel vastavalt sellele, kumb neist kajastab täpsemini väärtpaberi turuväärtust. Fondivalitseja on kohustatud Inspektsiooni nõudel vastavasisulist otsust kirjalikult põhjendama. (5) Kui noteeritud väärtpaberiga ei ole viimase 30 tööpäeva jooksul tehtud ühtegi tehingut ühelgi börsil, kus väärtpaber on noteeritud, ei ole noteering käesoleva korra mõistes esinduslik ja sellise väärtpaberi väärtuse määramisele kohaldatakse §-s 7 sätestatut. § 7. Noteerimata või mitteesindusliku noteeringuga väärtpaberi väärtuse määramine (1) Noteerimata ja mitteesindusliku noteeringuga väärtpaberite puhul on hindamise aluseks tõenäoline väärtpaberi müügihind, mis on määratud arukalt, heas usus ja osakuomanike parimatest huvidest lähtudes ning millega sõltumatud ja kompetentsed osapooled oleksid nõus teostama tehingut väärtpaberiga. (2) Noteerimata võlaväärtpaberi väärtusena võib kasutada soetusmaksumust, millele tuleb lisada tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata intressid. (3) Fondivalitseja on kohustatud Inspektsiooni nõudel kirjalikult põhjendama käesoleva paragrahvi lõike 1 ja lõike 2 alusel tehtud otsuseid. § 8. Fondide osakute ja aktsiate väärtuse määramine (1) Fondi varasse kuuluvate lepinguliste fondide osakute väärtus ning teiste «Investeerimisfondide seaduse» §-des 37 ja 39 sätestatud tingimustele vastavate sarnaste välisriigi investeerimisfondide osakute või aktsiate väärtus määratakse ajaliselt viimase teadaoleva tagasivõtmishinna alusel. (2) Aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondi või muu sarnast liiki välisriigi investeerimisfondi aktsia väärtus määratakse §-des 6 ja 7 sätestatu kohaselt. § 9. Tuletisinstrumentide väärtuse määramine (1) Noteeritud tuletisinstrumendi väärtus määratakse § 6 alusel. (2) Noteerimata ostuõigust või -kohustust sisaldava tuletisinstrumendi väärtus leitakse lahutades alusvara turuväärtusest maha tehingu täitmishinna. (3) Noteerimata müügiõigust või -kohustust sisaldava tuletisinstrumendi väärtus leitakse lahutades tehingu täitmishinnast maha alusvara turuväärtuse. (4) Negatiivse väärtusega noteerimata tuletisinstrumendi, mis ei sisalda ostu- või müügikohustust, väärtuseks on null. (5) Fondi arvel välja antud tuletisinstrumendi väärtus määratakse: 1) väljaantud müügikohustuse või -õiguse korral tuletisinstrumendi alusvara turuväärtuse ja täitmishinna vahena; 2) väljaantud ostukohustuse või -õiguse korral täitmishinna ja tuletisinstrumendi alusvara turuväärtuse vahena. (6) Tuletisinstrumendi omandamisel või väljaandmisel fondi arvel makstud või fondile laekunud summad arvestatakse vastavalt fondi kuluna või tuluna. § 10. Repo- ja pöördrepotehingute väärtuse määramine (1) Repotehingu väärtuseks on selle tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite väärtus, millest on maha arvatud nende väärtpaberite periodiseeritud tagasiostu- ja müügihinna vahe. (2) Pöördrepotehingu ning tagasimüügiõigusega pöördrepotehingu väärtuseks on väikseim järgnevatest: 1) tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite ostuhind, millele lisatakse nende väärtpaberite periodiseeritud tagasimüügi- ja ostuhinna vahe; 2) tehingu alusvaraks olevate väärpaberite väärtus. (3) Tagasiostuõigusega repotehingu väärtuseks on suurim järgnevatest: 1) tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite müügihind; 2) tehingu alusvaraks olevate väärtpaberite väärtus, millest arvestatakse maha nende väärtpaberite periodiseeritud tagasiostu- ja müügihinna vahe. § 11. Kinnisasjade väärtuse määramine (1) Kinnisasja soetamisel tuleb arvestada selle väärtuseks soetusmaksumust. (2) Kinnisasja peab ümber hindama vähemalt üks kord aastas, majandusaasta lõpu seisuga, enne majandusaasta aruande audiitorkontrolli. (3) Kinnisasja hindajaks võib olla üksnes atesteeritud kinnisvara hindaja, kes omab head reputatsiooni ja piisavalt kogemust vastava vara hindamiseks. (4) Kinnisasja hindajaks ei või olla isik: 1) kes kuulub fondivalitsejaga samasse kontserni või 2) kes on fondivalitseja või temaga samasse kontserni kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liige või töötaja või 3) kes on selle fondi osakuomanik või aktsionär. § 12. Muude aktivate väärtuse määramine (1) Viitlaekumiste ja ettemakstud perioodide kulude all summeeritakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata tulud, sh intressid ja intressi iseloomuga nõuded, dividendinõuded ning muud viitlaekumised, samuti ettemakstud tulevaste perioodide kulud. (2) Muu debitoorse võlgnevuse turuväärtuse määramisel tuleb need debitoorsed võlgnevused hinnata tõenäoliselt laekuvates summades. § 13. Erisused (1) Inspektsiooni eelneval kirjalikul nõusolekul ning Inspektsiooni poolt määratud ulatuses võib noteeritud võlaväärtpaberite väärtust määrata § 7 lõikes 2 sätestatu kohaselt. (2) Tulevikutehingute väärtuse määramiseks võib reeglitega ette näha § 9 lõigetes 2–4 sätestatust erineva korra, kui selline võimalus ja selle korra alused on sätestatud fondi tingimustes. 3. peatükk FONDI VARA PUHASVÄÄRTUSE ARVUTAMINE § 14. Fondi aktivate turuväärtus (1) Lepingulise fondi aktivate turuväärtus saadakse käesoleva korra §-des 4–10 ning 12 saadud varade väärtuste liitmisel. (2) Aktsiaseltsina asutatud fondi ja «Kogumispensionide seaduses» sätestatud pensionifondi aktivate turuväärtus saadakse käesoleva korra §-des 4–12 saadud väärtuste liitmisel. § 15. Lepingulise fondi vara puhasväärtuse arvutamine Lepingulise fondi vara puhasväärtuse arvutamiseks tuleb vastavalt käesoleva korra § 14 lõikele 1 arvutatud fondi aktivate turuväärtusest maha arvata järgmised kohustused: 1) arvestatud, kuid tasumata valitsemistasude summa, samuti muud «Investeerimisfondide seaduse» § 46 lõikes 2 nimetatud fondi arvel tasumisele kuuluvad tekkepõhiselt arvestatud kulud; 2) arvestatud, kuid tasumata depootasude summa, samuti muu tekkepõhine võlgnevus depoopangale, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktides 5–7 nimetatud võlgnevus; 3) võlgnevused «Investeerimisfondide seaduse» § 47 alusel osakuomanikele arvestatud väljamaksete eest; 4) võlgnevus, mis on tekkinud osakuomanike ees osakute tagasivõtmisel; 5) krediidiasutustelt ja teistelt isikutelt võetud laenud; 6) viitvõlad (tekkepõhiselt arvestatud, kuid maksmata kulud, sh intressid, intressi iseloomuga võlad ja muud viitvõlad, samuti ettemakstud tulevaste perioodide tulud); 7) muud käesoleva paragrahvi punktides 1–6 nimetamata fondi kohustused. § 16. Pensionifondi ja aktsiaseltsina asutatud fondi vara puhasväärtuse arvutamine Pensionifondi ja aktsiaseltsina asutatud fondi vara puhasväärtuse arvutamiseks tuleb vastavalt käesoleva korra § 14 lõikele 2 arvutatud fondi aktivate turuväärtusest maha arvata järgmised kohustused: 1) arvestatud, kuid tasumata valitsemistasude summa, samuti muu võlgnevus fondivalitsejale; 2) arvestatud, kuid tasumata depootasude summa, samuti muu tekkepõhine võlgnevus depoopangale, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktides 5–8 nimetatud kohustused; 3) võlgnevused teiste pensionifondide ees; 4) võlgnevused, mis on tekkinud osakuomanike ees osakute tagasivõtmisel; 5) krediidiasutustelt ja teistelt isikutelt võetud laenud; 6) nõuded seoses maksekorralduste ja pankadevaheliste arveldustega ja riigilõivu võlgnevuste summa; 7) viitvõlad (tekkepõhiselt arvestatud, kuid maksmata kulud, sh riiklike maksude võlgnevus, arvestatud, kuid väljamaksmata dividendid, intressid ja intressi iseloomuga võlad ja muud viitvõlad, samuti ettemakstud tulevaste perioodide tulud); 8) muud käesoleva paragrahvi punktides 1–7 nimetamata fondi kohustused. 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 22. märtsi 1995. a määrus nr 50 «Investeerimisfondide ning nende osakute puhasväärtuse määramise kord» (RTL 1995, 23/24, lk 790) tunnistatakse kehtetuks. § 18. Rakendussätted (1) Käesolev kord jõustub 1. mail 2002. a. (2) Fondivalitsejad ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfondid on kohustatud viima oma tegevuse ja dokumendid vastavusse käesolevas korras sätestatuga hiljemalt 1. juuliks 2002. a. Minister Harri ÕUNAPUU Kantsler Aare JÄRVAN